RAPORT Teatis „Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia”
26.4.2007 - (2006/2274(INI))
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Adam Gierek
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
teatise „Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia” kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia” (KOM(2006)0502);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Investeerimine teadustegevusse: Euroopa tegevuskava” (KOM(2003)0226);
– võttes arvesse ühenduse Lissaboni kava rakendamist käsitlevat komisjoni teatist „Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis” (KOM(2005)0488) ning selle juurde kuuluvaid komisjoni töödokumente (SEC(2005)1253 ja SEC(2005)1289);
– võttes arvesse pärast Hampton Courti tippkohtumist koostatud uurimis- ja arendustegevuse ja innovatsiooni sõltumatu eksperdirühma 2006. aasta jaanuari aruannet „Uuendusliku Euroopa loomine” (nn Aho aruanne);
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni istungi eesistujariigi järeldusi, mille eesmärk oli muuta Euroopa Liit maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, ning Euroopa Ülemkogu 22. ja 23. märtsi 2005. aasta ning 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Brüsseli istungi eesistujariigi järeldusi;
– võttes arvesse 4. detsembril 2006. aastal toimunud konkurentsivõime nõukogu 2769. kohtumise järeldusi[1];
– võttes arvesse komisjoni teatist „Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel: Lissaboni strateegia uus algus” (KOM(2005)0024);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava” (KOM(2005)0330);
– võttes arvesse liikmesriikide esitatud riiklikke reformikavasid, 2006. aasta sügisel liikmesriikide esitatud aruandeid oma reformikavade rakendamise kohta[2] ning komisjoni iga-aastases arenguaruandes antud hinnangut riiklike reformikavade rakendamise kohta (KOM(2006)0816);
– võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2005. aasta soovitust 2005/601/EÜ liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldiste suuniste kohta (2005–2008)[3] ning nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsust 2005/600/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta[4], mis ühiselt moodustavad „majanduskasvu ja tööhõive suunised”;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)[5];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)[6];
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Tehnoloogiainstituut (KOM(2006)0604);
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus ühenduse patendi kohta (KOM(2000)0412) ja eesistujariigi poolt muudetud teksti[7];
– võttes arvesse ühenduse raamprogrammi riigiabi andmise kohta uurimis- ja arendustegevusele ning innovatsioonile[8] ning komisjoni teatist „Maksusoodustuste tõhusam kasutamine teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks” (KOM(2006)0728);
– võttes arvesse komisjoni personali töödokumenti „Euroopa konkurentsivõime aruanne 2006” (SEC(2006)1467) ning komisjoni teatist „Majandusreformid ja konkurentsivõime: „Euroopa konkurentsivõime aruande 2006“ olulisemad seisukohad” (KOM(2006)0697);
– võttes arvesse Euroopa 2006. aasta innovatsiooni tulemustabelit, mis näitab selgelt, et Ameerika Ühendriigid ja Jaapan on innovatsiooni osas endiselt EList ees;
– võttes arvesse OECD 2006. aasta teaduse, tehnika ja tööstuse prognoosi[9];
– võttes arvesse oma 5. juuli 2006. aasta resolutsiooni ühenduse Lissaboni kava rakendamise kohta: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis[10];
– võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni tulevase patendipoliitika kohta Euroopas[11],
– võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadise kohtumise panuse kohta seoses Lissaboni strateegiaga[12];
– võttes arvesse eksperdirühma 2004. aasta juuli aruannet „Institutsioonide tõhustamine tehnoloogia ülekandmiseks teadussfäärist ettevõtetesse”;
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 8. novembri 2006. aasta töödokumenti „Investeerimine teadmistesse ja uuendustegevusse” (Lissaboni strateegia), teabearuanne INT/325;
– võttes arvesse algatust i2010 ja eelkõige komisjoni teatist „Algatusse i2010 kuuluva e-valitsuse tegevuskava: Euroopa e-valitsuse loomise kiirendamine ühiseks hüvanguks” (KOM(2006)0173);
– võttes arvesse komisjoni 2006. aasta novembri töödokumenti teenuste innovatsiooni kohta;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni raportit „Tulevase regionaalpoliitika panus Euroopa Liidu innovatsioonisuutlikkuse suurendamisse” (A6‑0000/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A6‑0159/2007),
A. võttes arvesse Lissaboni strateegia elluviimise seisu ja sellest tulenevalt veelgi laiema innovatsioonistrateegia tähtsust seoses ülemaailmse konkurentsiga;
B. arvestades, et mitmekesisus innovatsiooni kaudu on üks ELi võimalikke teid globaliseerumise väljakutsete vastuvõtmiseks;
C. arvestades, et tuleks suurendada nii akadeemiliste uurimistööde tulemuste edastamist, eriti VKEdele, kui ka teadusuuringute tulemuste kättesaadavust, eriti sotsiaalse mõõtmega uuenduste osas, ning arvestades, et tuleks käsitleda innovatsiooniplatvormide geograafilise kontsentratsiooni küsimust, mis võimaldaks ära kasutada ELi erinevates piirkondades leiduvaid oskusi ja mitmekesisust,
D. arvestades, et Euroopa Liidu teadusuuringute keskuste tohutuid teaduslike teadmiste varusid ei kasutata piisavalt ära;
E. arvestades, et innovatsiooni toetamise valdkond ei ole konkurentsivõimeline ning puuduvad läbipaistvad ja õiglased tingimused kõigi innovatsiooniga tegelejate jaoks, kaasa arvatud uuenduslikud väikeettevõtjad ja tehnoloogilised innovatsioonikeskused;
F. arvestades, et tehnoloogia survet ja nõudluse mõjutusi ühendav tavapärane lähenemine innovatsiooni edendamisele ei ole iseenesest piisav ning selleks tuleb samal ajal edendada soodsaid turutingimusi, et luua innovatsiooni soodustav õiguslik keskkond;
G. arvestades, et hästi toimiv siseturg, mida toetab uus teenuste direktiiv, loob innovatsioonile soodsa keskkonna tänu tihedamale konkurentsile suuremas ja stabiilsemas majanduspiirkonnas, kaasates suuremaid investeeringuid ja soodustades töötajate liikuvust;
H. arvestades, et ühtsel turul takistavad jätkuvalt kaupade, teenuste ja tööjõu liikuvust tõkked, mis jätavad Euroopa ettevõtted ilma vajalikust võimalusest lõigata kasu investeeringutest teadustegevusse ja innovatsiooni;
I. arvestades, et innovatsiooni põhieesmärk on suurendada ELi konkurentsivõimet ja parandada selle kodanike elukvaliteeti;
J. arvestades, et tipptaseme põhimõte, mis on kohane üksnes esmatähtsa teadusliku uurimistöö toetamisel, takistab tervet konkurentsi innovatsiooni toetamise valdkonnas ja tõrjub toetusprogrammidest kõrvale väiksemad osalejad (uuenduslikud ettevõtjad, tehnoloogilised ja innovatsioonikeskused, uurimiskeskused);
K. arvestades, et innovatsioon võimaldab säilitada ka traditsioonilisi sektoreid;
L. arvestades innovatsiooni osa sotsiaalsete mudelite väljatöötamisel ELi liikmesriikides;
M. arvestades, et innovatsioon võib kaasa aidata sotsiaalsete rühmade, näiteks puuetega inimeste integratsioonile;
N. arvestades, et kaupade, teenuste ja protsesside valdkonna innovatsioonipotentsiaali ei ole ELis piisavalt ära kasutatud;
O. arvestades institutsioonilise toetuse olulisust innovatsiooni ja autoriõigust käsitleva teabe haldusprotsessi jaoks;
P. arvestades innovatsioonipoliitika rahastamist ning asjaolu, et innovatsioonipoliitikas peetakse üha olulisemaks riigihankeid ning avaliku ja erasektori partnerlust;
Q. arvestades, et haridus, sealhulgas interdistsiplinaarne haridus, mis käsitleb traditsiooniliste teadusharudega piirnevaid valdkondi, on innovatsiooni eeltingimus ja innovatsioon peaks olema haridusprogrammide lahutamatu osa kõigil haridustasanditel;
R. arvestades, et elukestev õpe võib aidata kaasa innovatsioonialaste teadmiste arendamisele ning infoühiskonna edendamine aitab võidelda tööturult väljatõrjutuse vastu;
S. arvestades, et Euroopa kvaliteedistandardite ja -eeskirjade kehtestamine uue põlvkonna toodete ja teenuste väljatöötamise algetapil võib olla innovatsiooni allikaks;
T. arvestades, et seitsmes raamprogramm peaks soodustama tugevama ja ulatuslikuma, konkreetsete ülesannetega Euroopa teadusruumi loomist;
U. arvestades, et innovatsiooni määratlus OECD Oslo käsiraamatus on leidnud ulatuslikku tõlgendamist ja on muutumas Euroopa institutsioonides standardiks;
1. tervitab komisjoni ettepanekut käivitada uus pilootturgude algatus, et hõlbustada uute, uuenduslike toodete ja teenuste turuleviimist valdkondades, kus EL võib saavutada maailma tasandil juhtpositsiooni; on seisukohal, et uus juhtivate turgude algatus, mis peaks eelkõige keskenduma uute innovaatiliste toodete ja teenuste loomisele ning turustamisele, tuleb käivitada eelkõige valdkondades, kus on suur nõudluspotentsiaal, tagades samas vähemarenenud piirkondade kaasamise;
2. juhib tähelepanu sellele, et innovatsiooni toetava poliitika kavandamisel on tähtis keskenduda innovatsioonile laiemas mõttes, hõlmates nii teenustesektori, sealhulgas turismi, kui ka mittetehnilise innovatsiooni, teiste sõnadega uuendused turustamise ja korralduse valdkonnas; kinnitab täielikult 5. detsembri 2006. aasta konkurentsivõime nõukogu järeldusi, kus kutsutakse komisjoni üles koostama teenuste ja mittetehnilise innovatsiooniga seotud poliitilisi suuniseid ning palutakse, et komisjon kaasaks neisse aruteludesse eelkõige organisatsioone, mis esindavad väikeettevõtteid ja kodutööndusi;
3. märgib, et kuigi VKEdel ja klastritel ning organisatsioonide, ettevõtete, ülikoolide ja teaduskeskuste koostööl on uuenduslike lahenduste loomisel ja rakendamisel eriti oluline roll, kaasa arvatud madala ja keskmise tehnoloogilise tasemega sektorites, puudub läbipaistvatel tingimustel antav süstemaatiline avalik toetus; tervitab sellele vaatamata teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks mõeldud uut riigiabi raamistikku, mis sisaldabVKEde innovatsioonitegevust toetavate erimeetmete loetelu;
4. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ergutaksid Euroopa ettevõtteid ja nende uuenduspotentsiaali, vähendades bürokraatiat ja seega parandades reguleerimise kvaliteeti ning kergendades halduskoormust; on kindlalt veendunud, et parem õiguslik reguleerimine ja eelkõige VKEde tarbetu bürokraatliku koormamise vähendamine edendavad soodsate turutingimuste teket ja aitavad viia uuenduslikke tooteid ja teenuseid juhtivatele turgudele ning see suurendab ka tarbijate usaldust ja kindlustunnet;
5. tervitab laiapõhjalise innovatsioonistrateegia käivitamist väike- ja mikroettevõtete jaoks, kelle uuenduspotentsiaali, eelkõige madala ja keskmise tasemega tehnoloogia ning mittetehnoloogilise innovatsiooni alal, ei ole siiani piisavalt märgatud ega rakendatud; kahetseb siiski, et komisjoni teatises, mis käsitleb teadmiste rakendamist praktikas, ei pakuta niisuguste ettevõtete jaoks välja rakendusmeetmeid; kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles koondama oma erijooni ja vajadusi laiapõhjalise innovatsioonistrateegia kümnesse prioriteeti ning nõuab tungivalt, et komisjon koos vastavate esindavate organisatsioonidega esitaks nõukogule ja parlamendile eriprogrammi, mis käsitleb laiemas tähenduses innovatsiooni arendamist neis ettevõtetes, vaatamata nende tegevusvaldkonnale;
6. rõhutab teaduse, tehnika ja uuenduste tähtsust hariduses ning kultuuris; rõhutab vajadust lisada õppekavadesse tegevusi ja algatusi, mille eesmärk on meelitada noori teaduse ja innovatsiooni juurde; arvab, et on vaja parandada elukestva õppe kursuste kvaliteeti ja suurendada nende arvu ning ergutada info- ja sidetehnoloogia võimaluste kasutamist, et luua teadmuspõhist ühiskonda, mis toetaks Euroopa innovatsiooni;
7. soovitab komisjonil ja liikmesriikidel hinnata tõeliselt üleeuroopalise tasemekoolituse loomist, mis aitaks ehitada tugevamat Euroopa tööturgu;
8. on seisukohal, et tuleb võtta meetmeid ELi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et suurendada teaduse, inseneriteaduse ja tehnilise valdkonna ülikoolilõpetanute, eriti naissoost ülikoolilõpetanute, sealhulgas alusuuringutega tegelevate teadlaste arvu, eelkõige kasutades seitsmenda raamprogrammi programmi „Inimesed”, andes toetusi, auhindu ja muid soodustusi ning julgustades naisi looma innovaatilisi ettevõtteid, eelkõige nõustamisprojektide ja muud liiki toetuse abil;
9. teeb ettepaneku rajada vajalik tehniline ja teaduslik infrastruktuur uuenduslike lahenduste loomiseks olemasolevates kolmanda taseme haridusasutustes, et anda teaduskeskustele arenguväljavaateid; tuletab meelde kvaliteetse füüsilise ja tehnilise infrastruktuuri rahastamise tähtsust investeeringute saamiseks ja tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks;
10. rõhutab, et uuenduslikeks protsessideks on vaja piisavat territoriaalset korraldust, sealhulgas uute suhtemudelite loomist ettevõtjate, teaduskeskuste ja ülikoolide vahel (näiteks klastrid, piirkonnad ja platvormid) ning juhib tähelepanu positiivsele mõjule, mida innovatsioon võib korralduslikele protsessidele avaldada; kutsub liikmesriike üles kasutama struktuurifonde innovatsiooni arendamiseks vajaliku uue tehnilise infrastruktuuri rajamisel ja olemasolevate struktuuride tugevdamisel innovatsioonikeskuste, tehnikainkubaatorite ja uurimis- ning arenduskeskuste kujul piirkondades, kus leidub piisavalt innovatsiooni- ja teadmistepotentsiaali; on seisukohal, et ELi innovatsioonivõime suurendamise eeltingimus on tasuta või odav lairibajuurdepääs, millega toetatakse teadmistepõhist ettevõtlust; tervitab püüdeid edendada teadmiste vahetamist ülikoolide ja muude riiklike teadusorganisatsioonide ning tööstusettevõtete vahel;
11. kutsub liikmesriike üles kaaluma ja rakendama maksusoodustusi, mis ergutavad ettevõtjaid rohkem investeerima teadusuuringutesse, arendustegevusse ja innovatsiooni, sealhulgas vajaduse korral koostama struktuurilist ülevaadet olemasolevatest mehhanismidest ja stiimulitest;
12. palub liikmesriikidel teha kiiret koostööd siseturu loomise lõpuleviimiseks ja poliitilise kokkuleppeni jõudmiseks õigusloomega seotud ja mitteseotud meetmete üle valdkondades, kus endiselt püsivad kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumist takistavad tõkked, mis ei lase ettevõtjatel uuendustesse investeerimisest kasu saada;
13. peab vajalikuks vähendada tootmistegurite ja toodete vaba liikumise takistusi siseturul, kuna see võib aidata tagada lihtsamat juurdepääsu riskikapitalile, kindlustades samas teadustöötajate ja tehniliselt uuenduslike kaupade ja teenuste liikuvuse ja teadmiste parema liikumise, mis kõik aitavad kaasa tõelise Euroopa innovatsioonipiirkonna loomisele; arvab, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata teenindussektori jaoks kasulikele uuenduslikele lahendustele ning on veendunud, et kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise, asutamisvabaduse ning isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumise takistuste jätkuv kõrvaldamine ergutab innovatsiooni;
14. võtab teadmiseks Euroopa tehnoloogiaplatvormide (ETP) positiivse mõju ja kutsub liikmesriike üles neid platvorme toetama ning ergutama ETPde võrkude loomist; peab positiivseks ka nõukogu otsust Euroopa ühiste tehnoloogiaalgatuste kohta Euroopa innovatsiooni võtmevaldkondades, mis peaksid toimuma avaliku ja erasektori partnerluse vormis;
15. kutsub liikmesriike üles määratlema tähtsuse järjekorras valdkondi, mida nad peavad innovatsiooni seisukohast esmatähtsaks, nii rakendusuuringute ja tehnoloogia kui mittetehnoloogilise tegevuse alal, nagu juhtimisteooria ja bürokraatlik korraldus, ning toetama lisaks oma prioriteetidele ka ETPde prioriteete uuenduste vallas;
16. kutsub komisjoni üles edendama parimate tavade vahetust ning sobimatute tavade määratlemist ja neist saadud kogemuste vahetust, et eelkõige toetada avaliku ja erasektori spetsialiseerunud partnerlusele rajatud ühiste tehnoloogiliste algatuste paremat reguleerimist, mis ergutaks innovatsiooni ka ELi vähemarenenud piirkondades;
17. juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et kui asutatakse Euroopa Tehnoloogiainstituut, peaks see püüdma innovatsioonikeskselt arendada teadusasutuste ja ettevõtjate sidemeid ja lisaks oma kooskõlastavale rollile teadmistekolmnurgas ergutama uuenduste valdkonna konkurentsi; seega peaks see instituut suutma anda märkimisväärse panuse Euroopa innovatsioonipotentsiaali tegelikku rakendamisse;
18. võtab teadmiseks Euroopa Teadusnõukogu loomise ja nõuab, et innovatsioon ning valitud projektide praktiline rakendatavus oleksid uurimisteemade valikul olulised kriteeriumid;
19. rõhutab, et ta peab Lissaboni strateegias seatud eesmärki suurendada teadus- ja arendustegevuseks tehtavaid kulutusi 3%ni SKTst minimaalseks;
20. mõistab, et teadus- ja arendustegevusega seotud paratamatu ebakindlus vähendab finantsturgude soovi investeerida teadus- ja arendustegevuse projektidesse; tervitab komisjoni ettepanekut riskijagamisrahastu kohta, mis hakkab toetama investeerimist kõrge riskiga teadus- ja arendustegevuse projektidesse laenude ja tagatiste kaudu;
21. võtab teadmiseks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, mis sätestab asjakohased rahalised vahendid, ning komisjoni teatise pealkirjaga „VKEde arengu rahastamine”, mis näeb ette konkreetsed meetmed riskikapitali-investeeringute suurendamiseks;
rõhutab, et VKEde, mikroettevõtete ja ettevõtjate juurdepääs vahenditele on teadus- ja arendustegevuse suurendamise, uue tehnoloogia arendamise ja uuenduslike lahenduste turuleviimise jaoks otsustavalt tähtis; sellega seoses rõhutab nii varajase staadiumi rahastamise kui piisavalt pika aja jooksul jätkuva rahastamise vajalikkust; tõstab samas esile asjaolu, et praegune riskikapitali süsteem ei vasta sihtrühma rahastamisvajadustele, eelkõige mittetehnoloogiliste uuenduste valdkonnas; kutsub seetõttu liikmesriike üles kasutama riiklikke vahendeid, sealhulgas struktuurifonde, et alustada riskikapitalifondide rajamist avaliku ja erasektori partnerluste kujul piirkondades ja valdkondades, millel on innovatsioonipotentsiaali ja usaldusväärne teadmistebaas; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon, Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Investeerimisfond (EIF) määratleksid sobivad rahastamisviisid riskikapitali kohandamise või vajaduse korral uuenduslike rahastamisvahendite loomise teel;
23. kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke kogukondi üles võtma konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi raames omaks uuenduslikke ja keskkonnasõbralikke lahendusi ning juhib tähelepanu ka võimalusele kasutada Jeremie programmi raames VKEdele mõeldud finantsabi; ergutab komisjoni, liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi kasutama innovatsioonile suunatud teadustegevuseks taastuvaid rahalise toetuse allikaid, nagu „innovatsiooni maksedokumendi” süsteem, julgustab piirkondliku tasandi asjaomaseid osalisi rahastama struktuurifondide kaudu ka eksperimentaalseid ja seetõttu riskantseid meetmeid;
24. kutsub piirkondliku ja kohaliku tasandi osalisi üles looma innovatsiooni jaoks soodsaid tingimusi ja seadma innovatsiooni edendamist tegevusprogrammide üheks põhiülesandeks ning eraldama märkimisväärset osa struktuurifondide vahenditest investeeringuteks teadmistesse, innovatsiooni ja täiendõppesse, millega luuakse lisaks muule kasule töökohti, suurendatakse tööhõivet ja takistatakse „ajude äravoolu” ja rahvastikukadu; kutsub liikmesriike üles seda toetama riiklike investeeringute abil kõrgharidusasutustesse, mille eesmärk on toetada andekaid;
25. palub komisjonil hinnata projektide ja tegevuse kvaliteedi, kvantiteedi ja finantsaspektide kontrollimisel saavutatud tulemusi viisil, mis parandab aja jooksul edasise tegevuse tõhusust;
26. eeldab, et siseturust tingitud tihedam konkurents innustab ettevõtjaid suurendama teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist; kutsub ettevõtjaid üles suunama osa oma kasumist teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse;
27. on seisukohal, et ökoinnovatsioonil on tähtis roll energiatõhususe suurendamisel ning puhaste ja turvaliste energiavarude loomisel (sealhulgas taastuvad energiaallikad ja puhas fossiilenergia), samuti Euroopa konkurentsivõime suurendamisel; on seetõttu seisukohal, et ökoinnovatsioonile tuleb Euroopa ja riiklikes innovatsioonikavades suuremat tähelepanu pöörata ja EL peaks rakendama top runner-lähenemist;
28. märgib, et linnakeskustel võib olla oluline osa kogu piirkonna innovatsioonistrateegia koostamisel ning nad võiksid võtta enda peale teatavate paljutõotavate projektide algatamise, nt soojusmajanduse moderniseerimise ning soojuse ja elektri koostootmise potentsiaali kasutamise alal, või käivitada muid algatusi, näiteks teadus- ja tehnoloogiaparkide rajamine;
29. juhib tähelepanu vähemarenenud piirkondade raskustele erakapitali saamisel investeeringuteks ja kutsub liikmesriike ning kohaliku ja piirkonna tasandi osalisi üles EIP laenuvõimalusi laialdasemalt kasutama ning edendama ja tugevdama avaliku ja erasektori partnerlust innovatsioonitegevuse valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu headele tavadele ja avaliku sektori raha mõistlikule kasutamisele;
30. rõhutab vajadust tugevdada ettevõtjate kui innovatsiooni peamise tõukejõu, mitte lihtsalt uuendusprotsessidest ja mehhanismidest kasusaajate rolli;
31. võtab teadmiseks „Europe INNOVA” algatuse, mis pakub dünaamilisemat lähenemisviisi teenindussektori uuenduslike ettevõtete asutamisele ja toetamisele;
32. kutsub komisjoni üles ergutama ümberkujundatud euroteabekeskuste ja innovatsiooni levikeskuste kasutamist, et võimaldada piirkondlikul tasandil kompleksteenust kõigile innovatsiooniprotsessis osalejatele, eelkõige innovaatoritest üksikisikutele ja väikestele uuenduslikele ettevõtetele; ergutab valdkondlikke ja vahendusorganisatsioone, nagu kaubanduskojad ja muud teabekeskused, kujundama end koostöös euroteabekeskuste ja innovatsiooni levikeskustega koondteabekeskusteks; kutsub ühtlasi komisjoni üles toetama vahendusorganisatsioonide kui VKEde esindajate osa innovatsiooni arendajate ja nõustajatena, leides neile nõuandemehhanismidele toetusvõimalusi;
33. nõuab tungivalt, et liikmesriigid jätkaksid jõupingutusi Euroopa teadus- ja tehnoloogiapiirkonna loomist takistavate piirkondlike erinevuste vähendamiseks;
34. arvab, et riigihangetel on strateegiline roll uuenduslike toodete ja teenuste edendamisel, kui need on suunatud tõhusamate ja tulemuslikumate toodete loomisele ning ratsionaalselt korraldatud teenuste osutamisele, mis annavad kulutustele paremini vastavat tulu; kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi võtma parimate pakkumiste valikul arvesse tõelist innovatsiooni;
35. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle avaldada suunised konsolideeritud õigusliku raamistiku kõige tõhusamaks kasutamiseks riigihangete puhul, mis lisaks konkurentsi edendamisele muudab eeskirjad paindlikumaks, ergutades seega uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ja loovust;
36. kutsub nõukogu ja komisjoni üles täiustama teadus- ja uuendustegevuse majanduslike aspektidega seotud õigusstandardeid, et pakkuda paremat kaitset protsesside, tehnika ja avastuste levimisel rahvusvahelise avatuse kontekstis;
37. märgib, et teenustesektori innovatsioonil on majanduses oluline roll ja teenustega seotud intellektuaalse omandi kaitse piirdub Euroopas sageli ärisaladustega; leiab, et väikestel ettevõtjatel on raske ja kulukas usalduslepingute üle läbirääkimisi pidada ja nende täitmist kontrollida ning see võib takistada koostööüritusi ning rahastamisallikate leidmist;
38. rõhutab, et jõupingutused tuleks keskendada sellele, et hõlbustada eelkõige VKEdel teadusuuringute tulemustest turustatavate toodeteni jõudmist (vältides samas alusuuringute lämmatamist), ning on veendunud, et vaja on terviklikumat lähenemist, mis tasakaalustaks teadus- ja ettevõtlussektori tihedama koostöö ning tarbijate, kodanikuühiskonna ja keskkonna huvid ja kaasaks kõik kohalikud tegijad (avalikust ja erasektorist); tervitab asjaolu, et komisjon kavatseb vastu võtta teatise teadmiste vahetamise edendamiseks ülikoolide ja muude riiklike teadusorganisatsioonide ning tööstusettevõtete vahel;
39. on seisukohal, et mõistlik ja usaldusväärne autoriõiguste kaitse ning patendisüsteem on uuendusliku teadmuspõhise majanduse ja ühiskonna rajamise võtmeelemendid; kinnitab Euroopa patendipoliitika reformimise vajadust, tunnistab samas, et patendipoliitika reformimine on pikaajaline protsess; palub komisjonil moodustada koostöös liikmesriikidega patendiekspertide rühm, kuhu kuuluksid ka majanduseksperdid, et patentsusega seotud olukord läbi vaadata; kutsub komisjoni ja EIFi uurima võimalust tagada väikeettevõtjatele patentide taotlemiseks piisav rahaline toetus;
40. kutsub komisjoni üles esitama koostöös liikmesriikidega Euroopa Patendiorganisatsiooni lõimimiseks ühendusega, et lahendada probleemid seoses demokraatliku kontrolliga ja ühenduse sidusa poliitikaga patendiõiguse valdkonnas;
41. palub komisjonil koostada koostöös liikmesriikidega patendiõiguse õiguskaitsemeetmetele alternatiivsed ja täiendavad meetmed, mis pakuksid autoritele ja kujunevatele loomismudelitele kaitset väljapressimise ja õigusrikkumiste eest (nt avatud lähtetekstiga tarkvara (free/libre/open source software, FLOSS) litsentsisüsteem );
42. tervitab komisjoni hiljutisi avatud juurdepääsu algatusi, mille eesmärgiks on teaduslike teadmiste leviku edendamine;
43. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et patentsuse ühised eeskirjad oleksid kohandatud iga konkreetse sektori tingimustele;
44. palub komisjonil ja liikmesriikidel seoses uue Euroopa patendiga teha ettepanekuid menetluse kohta, millega kõrvaldada vähest huvi pakkuvad patendid ja blokeerivad patendid, mida on taotletud ainult takistamise eesmärgil;
45. palub komisjonil koostöös Euroopa standardiasutustega suurendada Euroopa standardite vastuvõtmise tempot ning kasutada tõhusalt ära juba olemasolevaid standardeid;
46. on veendunud, et koostalitlusvõimeliste Euroopa standardite kiirem kehtestamine aitab toetada juhtivate turgude arengut eelkõige teenuste ja kõrgetehnoloogia valdkonnas ning aitab kaasa nende rakendamisele maailma tasemel, asetades nii Euroopa ettevõtjad teiste ülemaailmsel turul osalejatega võrreldes soodusolukorda;
47. kutsub liikmesriike üles ergutama Euroopa standardite osas üksmeele saavutamist, sest kiire otsuse tegemine selles valdkonnas on ELi siseturu, piiriülese kaubanduse ja seega ettevõtjate poolt teadusuuringute ja innovatsiooni toetuseks tehtud investeeringute tasuvuse seisukohalt väga oluline;
48. kutsub komisjoni üles edendama mitte ainult Euroopa standardite vastuvõtmist, vaid ka kohaldamist, eelkõige neist lihtsal viisil VKEdele teada andes; arvab, et käsiraamatud ja selgitavad juhendid peaksid olema kättesaadavad kõigis ELi ametlikes keeltes;
49. tervitab Euroopa Liidu koostööd ülemaailmsete reguleerimisorganitega ning eeldab tehniliste uuenduste kiiret ja tõhusat juurutamist standardimise abil;
50. on seisukohal, et standardite killustamine ülemaailmses mõõtkavas ei ole mõistlik; soovitab, et komisjon, liikmesriigid ning mitmesugused Euroopa ja rahvusvahelised standardiorganisatsioonid arvestaksid uute standardite kehtestamisel võimaluse korral alati põhimõtet, et rahvusvaheline standard on esmatähtis;
51. tuletab meelde komisjoni poolt heakskiidetud avatud standardi definitsiooni, mille kohaselt (i) standardi kehtestab ja seda hoiab alal mittetulundusorganisatsioon ning selle pidev arendamine toimub avatud otsustamisprotsessi alusel, mis on juurdepääsetav kõigile huvirühmadele; (ii) standard on avaldatud ja seda kirjeldav dokument on kättesaadav kas tasuta või nominaalse tasu eest; (iii) intellektuaalomand, st standardi (osade) võimalikud patendid, tehakse kasutustasuta muutmatult kättesaadavaks;
52. nõustub komisjoni seisukohaga, et klastrite poliitika on liikmesriikide innovatsioonipoliitika oluline osa ning kutsub osalisi üles, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil, edendama klastreid ning innovatsiooni- ja tehnoloogiakeskusi linnakeskustes ja maapiirkondades nii, et see võimaldab saavutada tasakaalu erinevate piirkondade vahel; julgustab liikmesriike edendama oma territooriumil nn teadmuspiirkondade ja klastrite loomist ning kogu ELi hõlmavat ja piiriülest koostööd ning koostööd kolmandate riikide ekspertidega; rõhutab antud kontekstis juhtimisstruktuuride loomise tähtsust, et parandada koostööd klastri erinevate osaliste vahel ja palub klastreid suunata ka piiriülesele tegevusele, kasutades eelkõige euroregioonide kogemust, kus on olemas väljakujunenud piiriülesed struktuurid ja sotsiaalsed võrgustikud;
53. võtab teadmiseks Regioonide Komitee algatuse moodustada kohalike kogukondade interaktiivse platvormi raames piirkondade võrgustik, eesmärgiga võrrelda ja vahetada Lissaboni strateegia rakendamisel omandatud kogemusi;
54. kutsub komisjoni üles jälgima regioonides toimuvaid innovatsiooniprotsesse ning koostama kogu ELis kehtivaid innovatsiooninäitajaid, mis liikmesriikide ja piirkondade uuendustahte selgemini esile tooksid;
55. nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid aktiivselt teadlaskarjääri mainet, edendades olemasolevaid stiimuleid ja auhindu, nagu Descartes'i, Aristotelese ja noore teadlase auhinnad ning pakkudes köitvaid tingimusi, et tõmmata Euroopasse kõige säravamaid ja uuendusmeelsemaid teadlasi;
56. nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja piirkondlikud ametiasutused võtaksid kasutusele ja toetaksid riiklikke ning üleeuroopalisi innovatsiooniauhindu;
57. on seisukohal, et teadusuuringute tulemusena väljatöötatud kaupade ja teenuste laiema avaliku omaksvõtu tagamiseks on vaja sobivaid tarbijakaitsemehhanisme, et suurendada kindlustunnet ja ohutust;
58. rõhutab, et innovatsioon on ELi kodanike elukvaliteedi tõstmise vahend ja mitte eesmärk iseeneses; on seetõttu seisukohal, et kuigi konkurents ning kaupade ja teenuste liberaliseerimine aitavad innovatsiooni osas kaasa selle eesmärgi saavutamisele, peavad nendega kaasnema järelevalve- ja tarbijakaitsenõuded, kui see on üldiste huvidega põhjendatud;
59. on seisukohal, et innovatsioonimeetmeid tuleks teabekampaaniate abil paremini toetada ja rõhutab vajadust jagada lõpetatud projektide tulemusel saadud teavet; ühtlasi soovitab õppida ekslikest toimingutest ebaõnnestunud projektide käigus ja hoiatada ka teisi ELi piirkondi sarnaste vigade eest;
60. kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tagama üldist juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevale tööle, et hõlbustada e-õpet ja e-tööd üldiselt;
61. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev raport nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.
- [1] http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/intm/92107.pdf
- [2] http://ec.europa.eu/growthandjobs/key/nrp2006_fr.htm
- [3] ELT L 205, 6.8.2005, lk 28.
- [4] ELT L 205, 6.8.2005, lk 21.
- [5] ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.
- [6] ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.
- [7] http://register.consilium.europa.eu/pdf/fr/04/st07/st07119.fr04.pdf
- [8] http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/site/fr/oj/2006/c_323/c_32320061230fr00010026.pdf
- [9] http://www.oecd.org/document/62/0,2340,en_2649_34273_37675902_1_1_1_1,00.html#highlights
- [10] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0528.
- [11] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0416.
- [12] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0092.
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Euroopa on eri teadusaladel omandanud märkimisväärsed erialateadmised tänu ülikoolide, uurimiskeskuste ja riiklike instituutide, riikide teaduste akadeemiate ning liidu uurimis- ja arengukeskuste teadustegevusele. Riikide patendiametitest, viimasel ajal ka Euroopa Patendiametist on saanud tähtis teadmiste allikas. Siiski ei ole ühte lihtsat viisi, kuidas muuta kõnealused teadmised majandustavaks ja neid tõhusalt kasutada. Euroopa olukorra paradoks seisneb selles, et meil on olemas kõrgelt arenenud teadusarenduse keskused – tippkeskused –, kuid vähe majanduslikku dünaamikat, et kasutada kõnealuseid teadmisi innovatsioonitegevuse arendamise baasina.
Koostatud dokumendi eesmärgiks on realiseerida Lissaboni strateegia ja panna alus Euroopa innovatsioonipoliitikale, loetledes selgelt üles selle eesmärgid ja võttes vastu eesmärkide saavutamiseks vajaminevad vahendid, mis lihtsustavad:
– ELi praeguste ja tulevaste sotsiaalsete ning majanduslike vajadustega seotud teadusaladega tegelemist;
– uurimiskeskuste poolt arendatud kõrgtaseme teadmiste muutmist majandusühikuteks;
– uuenduslike lahenduste praktilist rakendamist majandus- ja sotsiaalsfääris.
2. Innovatsiooni määratlus
Innovatsiooni all tuleks mõista uuenduslikke lahendusi probleemidele, mis tõstatuvad kaupade tootmisel või kasutamisel või teenuste osutamisel. Innovatsiooni eesmärk on ratsionaliseerida kaupade tootmist, teenuste osutamist ja turul pakutavate toodete kasutamist viisil, mille tulemuseks on energia, materjalide ja tööaja säästmine, samuti keskkonna kaitsmine ning teenuste kvaliteedi tõstmine. Innovatsioonist kasusaaja ja selle algataja on alati üksikisik. Tihtipeale juhtub, et probleemile ei ole veel leitud praktilist lahendust või et see juba eksisteerib, kuid kõnealuse lahenduse läbivaatamise, ajakohastamise või muutmisega kaasneb uus probleem. Innovatsioon puudutab tooteid, protsesse ja teenuseid. Innovatsioonitegevuse eesmärk võib teenida soodustatud isikute huve (turustusaspekt), arendada konkurentsivõimet (majandusaspekt) või eemaldada kahjulikud keskkonnamõjud (keskkonnaaspekt). Kahjuks eksisteerib teatud toodetega seoses ka kunstlikke uuendusi, mis seisnevad põhiliselt pakendamise muutuses või eksitavas reklaamis. Kõnealused võltsuuendused tuleb täielikult kõrvaldada.
3. Innovatsiooni edendamine
Innovatsioon on protsess, mis hõlmab uute lahenduste loomist või olemasolevate väärtustamist nende kohandamise abil uutele inimtegevuse aladele. Et see õnnestuks, on tähtis omada põhjalikke teadmisi tegurite kohta, mis julgustavad innovatsioonitegevust. Tuleks meeles pidada, et innovatsiooni tulemuseks on tavapäraselt odavamad, tõhusamad ja keskkonnasõbralikumad kaubad või tootmismeetodid ning paremini korraldatud, kõrgema kvaliteediga ja odavamad teenused. Kõnealuste tegevuste mõju võib varieeruda, kuid siiski loovad nad tingimused, mis aitavad suurema tõenäosusega tagada eduka innovatsiooni.
Põhilised innovatsiooni julgustavad tegurid on:
a) korralikult toimiv kaupade ja teenuste turg;
b) kõrge haridustase kõigil tasanditel;
c) kõrgtasemelised teadusuuringud – nii alus- kui rakendusuuringud;
d) liikmesriikide tegevuse reguleerimine;
ELi puhul kehtivad ka järgmised tegurid:
e) laienemisest tulenev sünergiaefekt,
f) uus patendi- ja litsentsistrateegia,
g) Euroopa teadusruumi väljaarendamine – seitsmes raamprogramm,
h) Euroopa Tehnoloogiainstituudi asutamine,
i) ELi õigusaktid, millega kehtestatakse keskkonnaalased eeskirjad (näiteks REACH direktiiv, jäätmete direktiiv ja energeetikat reguleerivad sätted).
4. Innovatsiooni soodustavad meetmed üksikasjalikult
A. Ühtne turg
ELi ühtse turu väljaarendamise protsess on praegu käimas. Korralikult toimiv turg, mis võtab arvesse nelja vabadust, on innovatsioonitegevuse parim tagatis.
Käesoleval ajal võimaldab turg:
– kaupade vaba liikumist;
– kapitali vaba liikumist (finantsteenuste turg);
– kommertsteenuste turgu arendatakse, kuid selle täielikuks liberaliseerimiseks tuleb ületada haldustõkked (teenuste direktiiv);
– tööjõu vaba liikumise piiranguid vähendatakse järk-järgult.
B. Haridus
Kõigi ELi liikmesriikide haridussüsteemid unifitseeritakse niinimetatud Bologna strateegia alusel (näiteks ühtse kolmeetapilise kõrgharidussüsteemi sisseviimine). ELis on registreeritud üks suurim kõrghariduse omandanute arvu tõus 1000 elaniku kohta maailmas. Kahjuks ei ole lõpetanute poolt omandatud erialad kooskõlas kõige pakilisemate tehnoloogiavajadustega. Ülemäära palju on humanitaarteaduste, samuti majandusteaduste lõpetanuid. Seejuures on hariduses vajadus uute, interdistsiplinaarse iseloomuga õpingute järele, et tagada lõpetanute praegusest parem ettevalmistus kiiresti muutuvate tööturu vajadustega kohanemiseks. Samuti on vajadus hariduse järele, mis julgustab innovatsiooni ja elukestvat õpet vanusele vaatamata.
C. Teadustegevus
Innovatsiooni arendamiseks on põhiline teha raamprogrammide alusel kulutusi teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, seda koos programmiga, mida praegu arendatakse koostöös Euroopa Investeerimispangaga ja mis on tuntud kui majanduskasvu algatus. Kavas on suurendada aastaks 2010 kulutusi teadustegevusele ELis 2,6%ni SKTst, millest kaks kolmandikku tuleb erasektorilt. Ideede vahetust võiks parandada teadlaste suurema liikuvuse, koostöö ja standardsete tööpõhimõtete, töötasu ja sotsiaalkindlustuse abil. Samuti on tähtis värvata eksperte kolmandatest riikidest.
Kriteeriumides noorte teadlaste panuse hindamiseks, et otsustada, kas nad peaksid teaduskarjääri redelil tõusma, eriti rakendusteadustes, ei peaks arvesse võtma mitte ainult avaldatud tööde ja tsiteeringute arvu, vaid ka tegevust patentide ja uute arendustööde alal. Valitud olulised strateegilise tähtsusega tehnoloogilised projekteerimisprobleemid, mis tuleb lahendada täieliku uurimistsükli jooksul, tuleks usaldada mitmele konkureerivale uurimisrühmale. Kõnealune võib näiteks hõlmata uut ja ebakonventsionaalset teedekontseptsiooni või muid transpordiviise või teisi töö- ja eluviisialaseid ebakonventsionaalseid lahendusi vananevate Euroopa ühiskondade jaoks. See võib hõlmata ka vaba aja veetmise viise.
D. Reguleeriv tegevus
Euroopa Liit, liikmesriigid ja piirkonnad peavad stimuleerima innovatsiooni järgmiste meetmete abil:
– maksusoodustuste kasutamine (maksuseadus on riikliku kontrolli all), näiteks võiks ühte osa majandussubjektide kulumihüvitisest kasutada innovatsioonifondi asutamiseks;
– konkureerivad pakkumised suurte projektide ettevalmistamiseks ja realiseerimiseks, näiteks investeeringud keskkonnakaitsesse ja muudesse valdkondadesse;
– teadus- ja tehnoloogiaparkide loomine liidu vahenditega (Ühtekuuluvusfond);
– avaliku ja erasektori partnerluse kasutamine;
– krediidi tagamine uuenduslike äriplaanide toetamiseks, et arendada teadustöö mõjude levitamist;
– ELi eeskirjad, näiteks REACH direktiiv, mis suuresti tänu asenduspõhimõttele võib ergutada innovatsioonitegevust.
E. Sünergia ärakasutamine
Positiivse sünergia fenomen tuleneb mastaabiefektist olukorras, kus kaupade ja teenuste turu kasv tähendab võimalust toota suuremamahuliste seeriatena ja seepärast odavamalt. Sünergia omab veelgi positiivsemat mõju innovatsioonile, kui võtta kasutusele ühtsed ühiseeskirjad ja kvaliteedistandardid. Kindlasti oleks võimalusi ära kasutada laienemisest tulenevad eelised, kui kasutataks paremini ära olemasolevat potentsiaali, mis on olemas suure hulga haritud teadlaste, ehitusinseneride ja muude spetsialistide näol, kes on kaotanud oma töö uurimisinstituutide ja projekteerimisasutuste sulgemise või koondamiste tõttu uutes Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikides. Ettevõtete erastamiseaegsed ülevõtmised lääne tootjate poolt lõppesid tihtipeale teadus- ja arendustegevuse abirajatiste sulgemisega, sest uutel omanikel olid need tavaliselt juba olemas.
F. Patendid
On vaja uut Euroopa patendistrateegiat, mis kaitseks autoriõigusi, kuid ei monopoliseeriks teadmisi innovatsiooni alal või eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete võimalusi innovatsioonist kasu saada. Kõnealune strateegia eeldab olemasolevate 1973. aasta Euroopa patendikonventsiooniga kehtestatud patentimiskriteeriumide ülevaatamist, et muuta need täpsemaks ning võib-olla laiaulatuslikumaks, ilma et see võimaldaks erinevaid õiguslikke tõlgendusi, näiteks seoses sellise kontseptsiooniga nagu tehniline abi. Patendi andmise menetlust tuleb lihtsustada ja kiiremaks muuta. See võiks olla näiteks kaheetapiline protsess, tänu millele võiks kulukas patendialane uurimistegevus toimuda niipea, kui esitatud leiutis on leidnud sponsori. Patendi andmise menetluse esimene etapp oleks piiratud idee registreerimisega, mis tagab selle autorile eelisõiguse ja teeb tema tehnilise plaani kättesaadavaks avalikuks kontrollimiseks nende poolt, kes on huvitatud selle praktilisest rakendamisest.
5. Innovatsiooni prognoosimine
Innovatsiooni prognoosimise ja tehnoloogia arengu erinevate meetodite seast tuleks erilist rõhku pöörata ekstrapoleerimisele, tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika kasutamisele ning teiste hulgas ka Delfi meetodile. Kõige enam lubavamad innovatsioonialad on need, kus traditsiooniliste teadmiste sektorid kattuvad. Selleks on ühelt poolt vaja interdistsiplinaarset lähenemist, millega aga teisalt peavad kaasnema süsteemianalüüsid. Suurim innovatsioonipotentsiaal asub teadmiste sektorites, mis hõlmavad info- ja sidetehnoloogiat ning meditsiini, info- ja sidetehnoloogiat ning energeetikat, info- ja sidetehnoloogiat ning ettevõtlust, info- ja sidetehnoloogiat ning logistikat, keskkonda ja energeetikat, keskkonda ja kemikaale (REACH), keskkonda ja ruumilist arengut, uusi materjale ja energeetikat, uusi materjale ja meditsiini.
6. Kokkuvõte
Nagu näeme, sõltub innovatsioon ühelt poolt täielikult turumehhanismidest ning teiselt poolt kesksest reguleerimisest, samuti projektide eelarvevahenditest finantseerimisest või kaasfinantseerimisest.
Tõenäosusteooria ütleb meile, et ELi edu innovatsiooni alal, mõõdetuna näiteks viimase kolme aasta jooksul innovatsiooni kasutusele võtnud ettevõtjate arvuna kogu sihtrahvastiku ettevõtjate arvust, sõltub eelkõige kõikvõimalike meetmete rakendamisest, mis võimaldavad kõnealust protsessi stimuleerida.
majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (28.3.2007)
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile
teadmiste rakendamise kohta praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia
(2006/2274 (INI))
Arvamuse koostaja: Sharon Bowles
ETTEPANEKUD
Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. rõhutab, et ta peab Lissaboni kasvu- ja tööhõivestrateegias seatud eesmärki suurendada teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid 3%ni SKTst minimaalseks eralduseks;
2. tunnistab, et väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad mängivad kõik dünaamilises ja terviklus innovatsioonistrateegias oma osa; arvab seega, et väiksemate ettevõtjate ja eraisikute juurdepääs ressurssidele on teadus- ja arendustegevuse taseme tõstmisel ning uute tehnoloogiate arendamisel ülimalt tähtis; usub, et tuleb soodustada rahastamist nii varases etapis kui ka hiljem piisavalt pika aja jooksul, et tooted jõutaks turule viia, ning et ebaõnnestumine ei tohiks olla edasise üritamise seisukohalt saatuslik;
3. tervitab jõupingutusi teadmiste vahetamise edendamiseks ülikoolide ja muude riiklike teadusorganisatsioonide ning tööstusettevõtete vahel;
4. on arvamusel, et Lissaboni eesmärkide saavutamiseks peaks Euroopa innovatsioonistrateegia muutuma laias mõttes rohkem teadmiste- ja teadustööpõhiseks ning hõlmama tehnoloogiaarengut, toodete, teenuste ja protsesside tehnilisi uuendusi, sotsiaalset innovatsiooni ning investeeringuid inimkapitali; kinnitab, kui oluline on naiste osakaalu suurendamine teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, rõhutades panust, mida naised võivad nende sektorite edusammude ja uuenduste heaks anda;
5. on arvamusel, et konkreetsete sotsiaalse ja tehnoloogilise arengu poliitikate väljatöötamiseks on ülitähtis arendada ülikoole, teadusparke, ettevõtteid ja kogu tootmissüsteemi hõlmavaid teadus- ja innovatsioonivõrgustikke; rõhutab, et selline teadmis- ja innovatsioonivõrgustik võiks olla sobiv vahend ka klastrite või piirkondade kaupa koondunud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamiseks;
6. mõistab, et teadus- ja arendustegevusega seotud paratamatu ebakindlus vähendab finantsturgude soovi investeerida teadus- ja arendustegevuse projektidesse; tervitab komisjoni ettepanekut riskijagamisrahastu kohta, mis hakkab toetama investeerimist kõrge riskiga teadus- ja arendustegevuse projektidesse laenude ja tagatiste kaudu; tervitab ka selliste sätete sisseviimist kehtivatesse riigiabieeskirjadesse, mis võimaldavad liikmesriikidel suunata abi innovatsiooni ja kiirendada heakskiidu saamist riigiabi kasutamise kohta;
7. märgib, et Euroopa Ühendus on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige ning on seega kohustatud täitma intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS-leping), mille artikkel 27 keelab leiutistele patentide omistamisel diskrimineerimise tehnikavaldkondade vahel; kutsub komisjoni üles vaatama läbi patentide juurutamis- ja litsentseerimiskohustuse ajalugu Euroopas ning analüüsima, kas asjaolud, mille tõttu need populaarsuse kaotasid, on muutunud;
8. märgib, et teenuste innovatsioon omab majanduses tähtsat rolli ning et intellektuaalomandi kaitse Euroopas piirdub teenuste puhul sageli vaid ärisaladustega, mis võib olla ebapiisav ning tähendab, et kaitse ei ole nii ulatuslik kui konkureerivates õigussüsteemides ning võib ka olla vastuolus läbipaistvuse põhimõttega; arvab, et väiksematel ettevõtetel on raske ja kulukas konfidentsiaalsuskokkulepete osas läbirääkimisi pidada ja neid kokkuleppeid sõlmida ning selline olukord võib takistada kasvu ja riskikapitali saamist ning ühisettevõtete loomist;
9. palub komisjoni uurida intellektuaalomandit puudutavate vaidluste mõju VKEdele ning eriti VKEdele soodsaid intellektuaalomandit puudutavaid alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme, sealhulgas konfidentsiaalsuse rikkumise küsimuses;
10. rõhutab, et kulutasuvuse saavutamiseks ja uuenduslikele toodetele turul koha leidmiseks on ülimalt oluline kaotada killustatus ühtsel turul; usub, et liigne riskist hoidumine ja kulukesksed pakkumised ei tohiks olla takistuseks uuenduslike lahendustega seotud riigihangetele; märgib, et modulaarsed infotehnoloogialahendused pakuvad väiksematele ettevõtetele ja pilootprojektidele suuremaid võimalusi;
11. julgustab liikmesriike kehtestama maksusoodustusi teadustegevusele, innovatsioonile ja erainvesteeringutele ning kutsub ettevõtteid üles senisest rohkem edendama teadustegevust ja innovatsiooni, sealhulgas kvaliteeti ja töötajate heaolu töökohal soodustavat innovatsiooni töötavades, ning propageerida VKEde rühmitumist piirkonniti - see on innovatsiooni arengu ja elluviimise põhinõue.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ITRE |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
ECON 29.11.2006 |
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Sharon Bowles |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
28.2.2007 |
|
|
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.3.2007 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
40 0 1 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, David Casa, Jonathan Evans, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Donata Gottardi, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in 't Veld, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Guntars Krasts, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Gay Mitchell, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, Joop Post, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Heide Rühle, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Olle Schmidt, Peter Skinner, Cristian Stănescu, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Harald Ettl, Werner Langen, Klaus-Heiner Lehne, Thomas Mann, Gianni Pittella, Adina-Ioana Vălean |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
|
||||||
siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (22.3.2007)
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile
teadmiste rakendamise kohta praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia
(2006/2274(INI))
Arvamuse koostaja: Barbara Weiler
ETTEPANEKUD
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A arvestades, et läbivaadatud Lissaboni strateegia edu sõltub eriti innovatsiooni valdkonnas tehtud edusammudest;
B. arvestades, et innovatsioonist tulenev mitmekesisus on üks ELi võimalikke teid globaliseerumise väljakutsete vastuvõtmiseks;
C. arvestades, et tehnoloogia survet ja nõudluse mõjutusi ühendav tavapärane lähenemine innovatsiooni edendamisele ei ole iseenesest piisav ning selleks tuleb samal ajal edendada soodsaid turutingimusi, et luua innovatsiooni soodustav õiguslik keskkond;
D. arvestades, et hästi toimiv siseturg, mida toetab uus teenuste direktiiv, loob innovatsioonile soodsa keskkonna tänu tihedamale konkurentsile suuremas ja stabiilsemas majanduspiirkonnas, kaasates suuremaid investeeringuid ja soodustades töötajate liikuvust;
E. arvestades, et tuleks rõhutada nii akadeemiliste uurimistööde tulemuste edastamist, eriti VKEdele, kui ka teadusuuringute tulemuste kättesaadavust, eelkõige sotsiaalse mõõtmega uuenduste osas ning arvestades, et tuleks käsitleda innovatsiooniplatvormide geograafilise kontsentratsiooni küsimust, et kasutada ära ELi erinevates piirkondades leiduvaid oskusi ja mitmekesisust,
1. on kindlalt veendunud, et parem õiguslik reguleerimine ja eelkõige VKEde tarbetu bürokraatliku koormamise vähendamine edendavad soodsate turutingimuste teket ja aitavad viia uuenduslikke tooteid ja teenuseid juhtivatele turgudele ning parem õiguslik reguleerimine tõstab ka tarbijate usaldust ja kindlustunnet;
2. on veendunud, et koostalitlusvõimeliste Euroopa standardite kiirem kehtestamine aitab toetada juhtivate turgude arengut eriti just teenuste ja kõrgetehnoloogia valdkonnas ning aitab kaasa nende rakendamisele maailma tasemel, asetades nii Euroopa ettevõtjad teiste maailmamajanduses osalejatega võrreldes soodusolukorda;
3. kutsub komisjoni üles edendama mitte ainult Euroopa standardite vastuvõtmist, vaid ka kohaldamist, eelkõige neist lihtsal viisil VKEdele teada andes; arvab, et käsiraamatud ja selgitavad juhendid peaksid olema kättesaadavad kõigis ELi ametlikes keeltes;
4. juhib tähelepanu asjaolule, et praegune patendisüsteem ohustab innovatsiooni, sest ei vasta mõnede majandusvaldkondade vajadustele; kutsub komisjoni üles teostama uurimust patendivaidluste mõju kohta väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele; ühlasi kutsub komisjoni üles jõustama parlamendi 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni tulevase patendipoliitika kohta Euroopas[1];
5. tervitab Euroopa Liidu koostööd ülemaailmsete reguleerimisorganitega ning eeldab tehniliste uuenduste kiiret ja tõhusat juurutamist standardimise abil;
6. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle avaldada suunised konsolideeritud õigusliku raamistiku kõige tõhusamaks kasutamiseks riigihangete puhul, mis lisaks konkurentsi edendamisele muudab eeskirjad paindlikumaks, ergutades seega uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ja loovust;
7. kutsub Euroopa Komisjoni üles edendama parimate tavade vahetust ning sobimatute tavade määratlemist ja neist saadud kogemuste vahetust, et eelkõige toetada avaliku ja erasektori spetsialiseerunud partnerlusele rajatud ühiste tehnoloogiliste algatuste paremat reguleerimist, mis ergutaks innovatsiooni ka ELi vähemarenenud piirkondades;
8. on arvamusel, et riiklike ühtsete kontaktpunktide kiire loomine ja Euroopa teabekeskuste toetamine piirkondlikul ja muudel tasanditel tagab tarbijatele ja laiemale äriringkonnale läbipaistva juurdepääsu teabele; on lisaks arvamusel, et kiiresti edastatud asjakohane teave on innovatsioonitegevuses võtmeteguriks ning nimetatud keskustest võib seetõttu olla kasu siseriikliku ja piiriülese koostöö süvendamisel;
9. rõhutab, et VKEde jaoks on eluliselt tähtis omada juurdepääsu sobivatele uuenduste rahastamise kanalitele, eriti äritegevuse algetapis; on veendunud, et seetõttu tuleb toetada mikrokrediidi andmist ja riskikapitali ka piiriüleses kontekstis;
10. eeldab, et siseturust tingitud tihedam konkurents innustab ettevõtjaid suurendama teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist;
11. rõhutab, et jõupingutused tuleks keskendada sellele, et hõlbustada eelkõige VKEdel teadusuuringute tulemustest turustatavate toodeteni jõudmist (vältides samas alusuuringute lämmatamist), ning on veendunud, et vaja on terviklikumat lähenemist, mis tasakaalustaks teadus- ja ettevõtlussektori tihedama koostöö ning tarbijate, kodanikuühiskonna ja keskkonna huvid ning kaasaks kõik kohalikud osalejad (avalikust ja erasektorist);
12. tervitab asjaolu, et komisjon kavatseb vastu võtta teatise teadmiste vahetamise edendamiseks ülikoolide ja muude riiklike teadusorganisatsioonide ning tööstusettevõtete vahel; lisaks tervitab komisjoni hiljutisi algatusi soodustada ”avatud juurdepääsu” teaduslikele teadmistele, mille eesmärk on teadmiste levitamise parandamine;
13. ergutab veendunult algatusi, mis suurendavad ametialast või sotsiaalset kaasatust, edendades sotsiaalse kasutusalaga uuendusi, mis puudutavad soolist võrdõiguslikkust, tarbijate tervist ja ohutust, liikuvusküsimusi ning vanurite vajadusi (suure ostujõuga suurenev rahvastikurühm), lähtudes nende elu jooksul saadud probleemilahendamise kogemustest;
14. on seisukohal, et teadusuuringute tulemusena väljatöötatud kaupade ja teenuste laiema avaliku omaksvõtu tagamiseks on vaja sobivaid tarbijakaitsemehhanisme, et suurendada kindlustunnet ja ohutust;
15. rõhutab, et innovatsioon on ELi kodanike elukvaliteedi tõstmise vahend ja mitte eesmärk iseeneses; on seetõttu seisukohal, et kuigi konkurents ning kaupade ja teenuste liberaliseerimine aitavad innovatsiooni osas kaasa selle eesmärgi saavutamisele, peavad nendega kaasnema järelevalve- ja tarbijakaitsenõuded, kui see on üldiste huvidega põhjendatud;
16. peab vajalikuks vähendada tootmistegurite ja toodete vaba liikumise takistusi siseturul, kuna see võib aidata tagada lihtsamat juurdepääsu riskikapitalile, kindlustades samas teadustöötajate ja tehniliselt uuenduslike kaupade ja teenuste liikuvuse ja teadmiste liikumise paranemise, mis kõik aitavad kaasa tõelise Euroopa innovatsioonipiirkonna loomisele;
17. kutsub ettevõtjaid üles suunama osa oma kasumist teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse;
18. nõuab tungivalt komisjonilt pingutuste jätkamist, et kõrvaldada takistused innovatsiooni soodustavate uute juhtivate turgude loomise ja arengu teelt;
19. arvab, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata teenindussektori jaoks kasulikele uuenduslikele lahendustele ning on veendunud, et kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise, asutamisvabaduse ning isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumise takistuste jätkuv kõrvaldamine ergutab innovatsiooni.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ITRE |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
IMCO |
||||||
|
Arvamuse koostaja: |
Barbara Weiler |
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
24.1.2007 |
28.2.2007 |
21.3.2007 |
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
22.3.2007 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
31 0 2 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Nedzhmi Ali, Adam Bielan, Godfrey Bloom, Georgi Bliznashki, Charlotte Cederschiöld, Gabriela Creţu, Mia De Vits, Rosa Díez González, Martin Dimitrov, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Anna Hedh, Pierre Jonckheer, Alexander Lambsdorff, Toine Manders, Arlene McCarthy, Bill Newton Dunn, Zita Pleštinská, Karin Riis-Jørgensen, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Alexander Stubb, Marianne Thyssen, Jacques Toubon, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Simon Coveney, Jean-Claude Fruteau, Othmar Karas, Manuel Medina Ortega, Joseph Muscat, Søren Bo Søndergaard, Gary Titley |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... |
||||||
- [1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0416.
regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (22.3.2007)
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile
teadmiste rakendamise kohta praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia
(2006/2274(INI))
Arvamuse koostaja: Christa Prets
ETTEPANEKUD
Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tervitab komisjoni seisukohta, et piirkondi tuleks kaasata riiklike reformiprogrammide ettevalmistamisse ja rakendamisse; kutsub liikmesriike üles avaldama teavet riiklike reformiprogrammide suuniste kohta, et tagada varajane osalemine, eelkõige kohandades programme, et need sobiksid paremini kohalikele vajadustele, kasutades selleks aktiivsemat dialoogi komisjoni, liikmesriikide ja piirkondade vahel, jagades vastutust selgemalt ja detsentraliseeritumalt ning parandades piirkondade omavahelist koostoimimist;
2. tunnistab ühtekuuluvuspoliitika erakordset panust Lissaboni eesmärkide täitmisel, eelkõige struktuurifondide eraldamise kaudu eesmärkide saavutamiseks, ning rõhutab, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil on innovatsiooni toetamisel võtmeroll, mis kajastub ka teadus- ja arendustegevuse seitsmendas raamprogrammis ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse esimeses raamprogrammis, kuna innovatsioonistrateegiaid saab rakendada kohalikul ja piirkondlikul tasandil ettevõtjate, eriti VKEde, ülikoolide ning haridus- ja tehnoloogiakeskuste omavahelise suhtlemise kaudu koostöös kodanikuühiskonnaga;
3 võtab teadmiseks alustavate ettevõtete raskused riskikapitalile ligipääsemisel ning rõhutab sellega seoses maksude ja teiste soodustuste olulisust;
4. kutsub piirkondliku ja kohaliku tasandi asjaomaseid osalisi üles looma innovatsiooni jaoks soodsaid tingimusi ja seadma innovatsiooni edendamist tegevusprogrammide üheks põhiülesandeks ning eraldama märkimisväärse osa struktuurifondide vahenditest investeeringuteks teadmistesse, innovatsiooni ja täiendõppesse, millega luuakse lisaks muule kasule töökohti, suurendatakse tööhõivet ja hoitakse ära „ajude äravoolu” ja rahvastikukadu; kutsub liikmesriike üles seda toetama riiklike investeeringute abil kõrgharidusasutustesse, mille eesmärk on toetada andekaid;
5. nõustub komisjoni seisukohaga, et klastrite poliitika on liikmeriikide innovatsioonipoliitika oluliseks osaks ning kutsub osalisi üles, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil edendama klastreid ning innovatsiooni- ja tehnoloogiakeskusi linnakeskustes ja maapiirkondades sellisel viisil, et erinevate piirkondade vahel saavutatakse tasakaal;
6. rõhutab antud kontekstis juhtimisstruktuuride loomise tähtsust, et parandada koostööd klastri erinevate osaliste vahel ja palub klastreid suunata ka piiriülesele tegevusele, kasutades euroregioonide kogemust, kus on olemas väljakujunenud piiriülesed struktuurid ja sotsiaalsed võrgustikud;
7. rõhutab, et maapiirkonnad ja äärealad ei tohi maha jääda ning neid tuleb edendada ja toetada ökoinnovatsiooni ja põllumajandusturismi arendamisel;
8. juhib tähelepanu vähemarenenud piirkondade raskustele erakapitali saamisel investeeringuteks ja kutsub liikmesriike ning kohaliku ja piirkonna tasandi osalisi üles EIP laenuvõimalusi laialdasemalt kasutama ning edendama ja tugevdama avaliku ja erasektori partnerlust innovatsioonitegevuse valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu headele tavadele ja avaliku sektori raha ratsionaalsele kasutamisele;
9. on seisukohal, et uus juhtivate turgude algatus, mis peaks eelkõige keskenduma uute innovaatiliste toodete ja teenuste loomisele ning turustamisele, tuleb käivitada eelkõige valdkondades, kus on suur nõudluspotentsiaal, tagades samas vähemarenenud piirkondade kaasamise;
10. võtab teadmiseks, et liikmesriigid pole veel täielikult ära kasutanud keskkonnaalaste uuenduste toetusi ja juhib veel kord tähelepanu asjaolule, et innovaatilised keskkonnatehnoloogiad võivad anda ELile maailmas märkimisväärse konkurentsieelise;
11. julgustab piirkondliku tasandi asjaomaseid osalisi rahastama struktuurifondide kaudu ka eksperimentaalseid ja seetõttu riskantsemaid meetmeid;
12. peab vajalikuks parandada innovatsioonitegevuse tutvustamist teavituskampaaniate kaudu ja rõhutab vajadust jagada teavet lõpetatud projektide kohta; ühtlasi soovitab õppida ebakorrektsetest toimingutest ebaõnnestunud projektide korral ja hoiatada ka teisi ELi piirkondi sarnaste vigade eest;
13. on seisukohal, et Euroopa teabekeskuste toetamine ka piirkondlikul tasandil aitab pakkuda kodanikuühiskonnale ja ettevõtjatele laiemalt läbipaistvat juurdepääsu teabele ning kiiresti edastatud asjakohane teave on innovatsioonitegevuses võtmeteguriks, ning nimetatud keskustest võib seetõttu olla kasu siseriikliku ja piiriülese koostöö süvendamisel;
14. on seisukohal, et tuleb võtta meetmeid ELi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et suurendada teaduse, inseneriteaduse ja tehnilise valdkonna ülikooli lõpetanute, eriti naissoost ülikooli lõpetanute, sealhulgas alusuuringutega tegelevate teadlaste arvu, eelkõige kasutades seitsmenda raamprogrammi programmi „Inimesed”, andes toetusi, auhindu ja muid soodustusi ning julgustades naisi looma innovaatilisi ettevõtteid, eelkõige nõustamisprojektide ja teist liiki toetuse abil;
15. on seisukohal, et on vaja rajada teadus- ja arendustegevuse infrastruktuure, mis on vajalik eeltingimus eelkõige kaugemate piirkondade teadlaste väljaõpetamiseks ja hoidmiseks; on seisukohal, et rahaline toetus seitsmendast raamprogrammist ja struktuurifondidest, mille eesmärk on parandada teadustegevuse infrastruktuuri hea teadustegevuse potentsiaaliga ühtekuuluvuspiirkondades, on tulus investeering, kui teaduse ja teadusuuringute tulemus on innovaatilised tooted ja teenused;
16. võttes arvesse ELi olulisi investeeringuid, palub komisjonil hinnata projektide ja tegevuse kvaliteedi, koguse ja finantsaspektide kontrollimisel saavutatud tulemusi viisil, mis parandab aja jooksul edasise tegevuse tõhusust;
17. on seisukohal, et ELi innovatsioonivõime tõstmise eeltingimus on tasuta või odav lairibajuurdepääs, millega toetatakse teadmistepõhist ettevõtlust;
18. kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tagama üldine juurdepääs side- ja infotehnoloogiapõhisele tööle, et hõlbustada üldist e-õpet ja e-tööd;
19. tuletab meelde kvaliteetse füüsilise ja tehnoloogilise infrastruktuuri rahastamise tähtsust investeeringute saamiseks ja tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ITRE |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
REGI |
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
- |
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Christa Prets |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
26.2.2007 |
|
|
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
20.3.2007 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
41 0 3 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Tiberiu Bărbuleţiu, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Antonio De Blasio, Vasile Dîncu, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Gábor Harangozó, Marian Harkin, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Miguel Angel Martínez Martínez, Yiannakis Matsis, Miroslav Mikolášik, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Stefan Sofianski, Grażyna Staniszewska, Kyriacos Triantaphyllides, Oldřich Vlasák, Vladimír Železný |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Jan Březina, Brigitte Douay, Den Dover, Ljudmila Novak, Mirosław Mariusz Piotrowski, Zita Pleštinská, Christa Prets, Toomas Savi, Richard Seeber, László Surján, Károly Ferenc Szabó, Nikolaos Vakalis |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Věra Flasarová |
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
- |
||||||
õiguskomisjonI ARVAMUS (11.4.2007)
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile
teadmiste rakendamise kohta praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia
(2006/2274(INI))
Arvamuse koostaja: Jaroslav Zvěřina
ETTEPANEKUD
Õiguskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
– võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni tulevase patendipoliitika kohta Euroopas[1],
A. arvestades, et ühtsel turul takistavad jätkuvalt kaupade, teenuste ja tööjõu liikuvust tõkked, mis jätavad Euroopa ettevõtted ilma vajalikust võimalusest lõigata kasu investeeringutest teadustegevusse ja innovatsiooni;
B. arvestades, et uuenduslikud tooted ja teenused eeldavad küpset ja teadlikku tarbijaskonda ja turgu, mis on valmis neid vastu võtma, ning arvestades, et tarbijate usaldus põhineb tugeval tarbijakaitsesüsteemil ja kasvab tänu sellele;
C. arvestades, et tugev, kuid paindlik õigusruum intellektuaalomandi õiguste jaoks on uute toodete, teenuste ja lahenduste väljatöötamise ning turule toomise asendamatu eeltingimus;
D. arvestades, et patentide tunnustamise etteaimatav õiguslik raamistik, mida täiendab tõhus vaidlusküsimuste lahendussüsteem, on uutesse toodetesse ja teenustesse tehtud investeeringute tagamise ja kaitsmise põhielement,
1. tervitab komisjoni algatust vaadata läbi siseturusüsteem, luues nõnda eeltingimused selle põhipuuduste paremaks hindamiseks ja täiendavate meetmete tegevuskava koostamiseks, kaasa arvatud meetmed reguleeriva raamistiku parandamiseks ja Euroopa ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks; võtab teadmiseks eriti elektronseadmete pealt makstavate autoriõigustega seotud maksude häiriva mõju ühtsele turule vastavates liikmesriikides ning peab autoriõigustega seotud makse käsitleva komisjoni teatisega seotud takistuste kõrvaldamist esmatähtsaks;
2. tervitab ja toetab komisjoni algatust anda ülevaatlik hinnang autoriõiguse õigustikule, eesmärgiga tagada, et õiguslik raamistik ja selle rakendamine ei jää maha uute toodete ja teenuste väljatöötamisest, eriti mis puudutab uusi digitaalseid teenuseid, mis eeldavad autoriõiguse küsimustele erilähenemist;
3. julgustab algatusi, mille eesmärk on parandada üldist Euroopa juhtimisstruktuuri, ja eriti komisjoni kavatsust hinnata liikmesriikide reforme ja poliitikat, käsitledes innovatsioonisüsteemi iga-aastases arenguaruandes, ning kutsub nõukogu üles regulaarselt hindama riiklikku innovatsioonipoliitika mõju konkurentsivõimele;
4. tervitab komisjoni ettepanekut asutada Euroopa Tehnoloogiainstituut (ETI) kui teaduse, hariduse ja ettevõtluse ühendatud partnerlusprojekt; rõhutab siiski, et ettepanekut on vaja põhjalikult analüüsida, eelkõige seda, mis puudutab ETI õiguslikku seisundit, juhtimisstruktuuri, rahastamismudelit ja intellektuaalomandi õiguste haldamist;
5. kutsub komisjoni üles kasutama ära avaliku arutelu tulemusi uue patendistrateegia kohta, mis käivitati 2006. aastal;
6. tervitab komisjoni algatust valmistada 2007. aastal ette ulatuslikum intellektuaalomandi õiguste strateegia, mis muu hulgas on suunatud uuenduslike ideede levitamise parandamisele ja edendamisele;
7. toetab komisjoni eesmärki töötada välja uus õiguslik riigiabi raamistik teadus- ja arengutegevuseks ning innovatsiooniks koos üksikasjalike suunistega, mis käsitlevad teadus- ja arendustegevuses üldiselt kohaldatavate maksusoodustuste kehtestamist ja hindamist;
8. kutsub komisjoni üles kehtestama ühtseid määratlusi sellistele terminitele nagu „avatud standardid” ja „õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad litsentsid” ning edendama standardite kasutamist viisil, mis tagaks intellektuaalomandi omanikele mõistliku investeeringutasuvuse, samas võimaluseta saada ootamatut kasumit väljaspool intellektuaalomandi standardeid;
9. kutsub komisjoni üles võtma täiendavaid meetmeid, et soodustada kommertskasutuslikke ja kommertskasutusele eelnevaid uuendusliku suunitlusega riigihankeid käsitleva käsiraamatu levitamist ja kasutamist, ning toetab edasisi algatusi, mis on suunatud asjaomastele tellijatele;
10. kutsub komisjoni veel kord üles korraldama üksikasjalikku uuringut, mis käsitleks intellektuaalomandit puudutavate vaidluste mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ITRE |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
JURI |
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Jaroslav Zvěřina |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
27.2.2007 |
20.3.2007 |
|
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
11.4.2007 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused
|
+: –: 0: |
21 2 0 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Carlo Casini, Marek Aleksander Czarnecki, Bert Doorn, Cristian Dumitrescu, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Piia-Noora Kauppi, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Hartmut Nassauer, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Gary Titley, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Adeline Hazan, Kurt Lechner, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Michel Rocard, József Szájer, Jacques Toubon |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... |
||||||
- [1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0416.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia |
|||||||
|
Menetluse number |
||||||||
|
Vastutav komisjon |
ITRE |
|||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
ECON |
EMPL |
IMCO |
REGI |
CULT |
|||
|
JURI |
|
|
|
|
||||
|
Not delivering opinion(s) |
EMPL |
CULT |
|
|
|
|||
|
Tõhustatud koostöö |
|
|
|
|
|
|||
|
Raportöör(id) |
Adam Gierek |
|
||||||
|
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
28.11.2006 |
19.12.2006 |
30.1.2007 |
26.2.2007 |
12.4.2007 |
|||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
12.4.2007 |
|||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+ - 0 |
34 0 0 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jan Březina, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Silvia Ciornei, Den Dover, Adam Gierek, Norbert Glante, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Mary Honeyball, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Romano Maria La Russa, Pia Elda Locatelli, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Aldo Patriciello, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Andres Tarand, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Etelka Barsi-Pataky, Avril Doyle, Françoise Grossetête, Mieczysław Edmund Janowski, Vittorio Prodi |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Sharon Bowles, Manolis Mavrommatis |
|||||||
|
Esitamise kuupäev |
26.4.2007 |
|||||||
|
Märkused |
|
|||||||