RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava

7.5.2007 - (KOM(2006)0411 – C6‑0281/2006 – 2006/0134(CNS)) - *

Kalanduskomisjon
Raportöör: Zdzisław Kazimierz Chmielewski

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava

(KOM(2006)0411 – C6‑0281/2006 – 2006/0134(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0411)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0281/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6‑0163/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1
(1) Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) hiljutiste teadusuuringute tulemused on näidanud, et tursavaru Läänemere ICESi alarajoonides 25–32 on vähenenud tasemeni, kus varu taastootmisvõime on väike, ning et varu ei kasutata säästvalt.	(1) Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) hiljutiste teadusuuringute tulemused on näidanud, et tursavaru Läänemere ICESi alarajoonides 25–32 on vähenenud tasemeni, mis on allpool ohutut bioloogilist piiri ning kus varu taastootmisvõime on väike, ning et varu ei kasutata säästvalt.
Or. en
Selgitus
Ühise kalanduspoliitika alusmäärus 2371/2002/EÜ määratleb ohutud bioloogilised piirid ning Läänemere tursavarud on allpool seda taset.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2 a (uus)
	(2 a) Piisavalt tugev ja jätkusuutlik tursapüügi majandamise mitmeaastane kava, mis põhineb ettevaatuspõhimõttel, võimaldaks alalist ja jätkusuutlikku kalapüüki palju suuremas ulatuses kui praegu.
Or. en
Selgitus
Tursk on oluline kogu Läänemere ökosüsteemile. Keskpikas kuni pikas perspektiivis on nii kalandussektorile kui ka ökosüsteemile kasulik lasta sel taastuda ning võtta selleks väga tugevaid meetmeid. Kui me ei võta koheselt meetmeid, riskime sattuda samadele probleemidele nagu me nägime Newfoundlandis.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3
(3) Tuleb võtta meetmeid Läänemere tursavarude majandamise mitmeaastase kava kehtestamiseks.	(3) Läänemere tursavarude majandamise mitmeaastane kava võeti 2003. aastal vastu Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni (IBSFC) egiidi all.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 3 a (uus)
	(3 a) Läänemere jaotamine lääne- (ICESi alarajoonid 22, 23 ja 24) ning idaosaks (ICESi alarajoonid 25–32) on tingitud asjaolust, et need on kaks eraldi ja täiesti erinevate omadustega ökosüsteemi.
Or. en
Selgitus
On oluline jaotada Läänemeri kahte eraldi ossa, kuna need on kaks täiesti erinevate omadustega ökosüsteemi. Seetõttu on vaja kehtestada kvoodid mõlema osa jaoks. Kui neid ei hoita lahus, on oht, et kalapüük toimub peamiselt ühes osas ning seda Läänemere osa ohustab täielik tühjakspüüdmine. Suurem idaosa on unikaalne ning tursavarud on seal ainulaadselt kohanenud Läänemerega.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 3 b (uus)
	(3 b) ICESi värskeima teabe kohaselt on ligikaudu 35–45% Läänemere idaosas lossitud tursast ebaseaduslikult püütud.
Or. en
Selgitus
Sellised andmed esitas Hans Lassen ICESist veebruaris 2007. toimunud esitlusel kalanduskomisjonile.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 3 c (uus)
	(3 c) Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi rahvusvahelise tegevuskava kohaselt peaksid liikmesriigid „võtma meetmeid tagamaks, et nende importijad, ümberlaadijad, ostjad, tarbijad, seadmete tarnijad, pankurid, kindlustajad, muude teenuste osutajad ja üldsus teaksid, millist kahjulikku mõju avaldavad ärisuhted laevadega, mille puhul on tuvastatud osalemine ebaseaduslikus, teatamata jäetud ja reguleerimata püügis”.
Or. en
Selgitus
Tsitaat FAO ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi rahvusvahelise tegevuskava lõikest 73.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 4 a (uus)
	(4a) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 lõike 1 kohaselt peab nõukogu esmajärjekorras võtma vastu taastamiskavad selliste varude püügi kohta, mis on alla ohutut bioloogilist piiri.
Or. en
Selgitus
Seepärast peaks alarajoonide 25–32 tursavarude kava olema taastamiskava kooskõlas kõikide määruses 2371/2003 esitatud nõuetega.
Muudatusettepanek 8 Artikkel 7
Erandina artiklist 6 võib nõukogu juhul, kui ta peab seda asjakohaseks, kehtestada lubatud kogupüügi, mis jääb alla artikli 6 rakendamisel saadavale lubatud kogupüügile.	Erandina artiklist 6 võib nõukogu juhul, kui ta peab seda asjakohaseks, kehtestada lubatud kogupüügi, mis erineb artikli 6 rakendamisel saadavast lubatud kogupüügist.
Selgitus
Muudatusettepanek muudab lubatud kogupüügi kehtestamise menetluse paindlikumaks.
Muudatusettepanek 9 Artikli 8 pealkiri
Menetlus selliste ajavahemike kindlaksmääramiseks, millal on lubatud kala püüda püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, või põhjaõngejadadega.	Menetlus selliste ajavahemike kindlaksmääramiseks, millal on lubatud püüda turska püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem.
Selgitus
Peab olema selge, et artiklis 8 sätestatud piirangud kehtivad ainult tursapüügi suhtes. Peale selle on mittesoovitatav piirata põhjaõngejadade kasutamist. Neid püügivahendeid kasutavad kalurid ka teiste liikide püügiks (lestalised, harilik kammeljas, lõhe, meriforell, harilik koha ja merikeel).
Muudatusettepanek 10 Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav osa
1. Kalapüük traalide, ankurdatud põhjanootade või muude samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem või seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem või põhjaõngejadadega on keelatud:	1. Kalapüük traalide, ankurdatud põhjanootade või muude samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem või seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem on keelatud:
Selgitus
Põhjaõngejadasid kasutavad kalurid ka teiste liikide püügiks (lestalised, harilik kammeljas, lõhe, meriforell, harilik koha ja merikeel).
Muudatusettepanek 11 Artikli 8 lõige 3
3. Piirkondades, kus ühe asjaomase tursavaru kalastussuremus on STECFi hinnangul vähemalt 10% kõrgem artiklis 4 määratletud väikseimast kalastussuremuse määrast, vähendatakse lõikes 1 nimetatud püügivahenditega püügi lubatud päevade arvu 10% võrra jooksva aasta lubatud päevade koguarvust.	3. Piirkondades, kus ühe asjaomase tursavaru kalastussuremus on STECFi hinnangul vähemalt 10% kõrgem artiklis 4 määratletud väikseimast kalastussuremuse määrast, vähendatakse lõikes 1 nimetatud püügivahenditega püügi lubatud päevade arvu 8% võrra jooksva aasta lubatud päevade koguarvust.
Selgitus
Kalatööstuse esindajate arvamuse kohaselt, mida nad väljendasid ka Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni raames, tundub lubatud püügipäevade arvu vähendamine 10% võrra olevat üleliigne.
Muudatusettepanek 12 Artikli 8 lõige 6 a (uus)
	6 a. Erandina määruses (EÜ) nr 2187/2005 sätestatud tursa alammõõdust on alarajoonides 22–32 tursa alammõõduks 40 cm.
Selgitus
Tursavarude suurendamiseks Läänemeres tuleb muuta tursa alammõõdu reegleid Läänemeres. Lubatud alammõõdu tõstmisega 40 sentimeetrile antakse tursale täiendavad võimalused paljunemiseks ning seega varude täienemiseks.
Muudatusettepanek 13 Artikli 12 lõige 1
1. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) artikli 6 lõikest 4 peavad selliste ühenduse kalalaevade, mille kogupikkus on kaheksa meetrit või üle selle, kaptenid oma laevade tegevuse kohta püügipäevikut vastavalt nimetatud määruse artiklile 6.	1. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) artikli 6 lõikest 4 peavad selliste ühenduse kalalaevade, mille kogupikkus on kaheksa meetrit või üle selle ja millele on vastavalt käesoleva määruse artiklile 11 antud välja eriluba tursapüügiks Läänemerel, kaptenid oma laevade tegevuse kohta püügipäevikut vastavalt nimetatud määruse artiklile 6.
Selgitus
Selle muudatusettepanekuga võetakse arvesse alarajoonide 29–32 eripärasusi, kus tursavarusid praktiliselt ei esine. Selles piirkonnas püüki teostavad laevad võivad registreerida oma püügi vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 6 lõikele 4.
Muudatusettepanek 14 Artikkel 16
Erandina komisjoni määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõikest 2 võivad laeva pardal olevad kalakogused (kilogrammides), mille kohta kehtib lubatud kogupüük, erineda püügipäevikusse kantud näitajast 8%.	Erandina komisjoni määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõikest 2 võivad laeva pardal olevad kalakogused (kilogrammides), mille kohta kehtib lubatud kogupüük, erineda püügipäevikusse kantud näitajast 10%.
Sortimata lossitud koguste puhul on lubatud kõikumine 8% ulatuses kogu pardal olevast kogusest.	Sortimata lossitud koguste puhul on lubatud kõikumine 10% ulatuses kogu pardal olevast kogusest.
Selgitus
Nii Läänemere piirkondlik nõuandekomisjon kui ka liikmesriigid soovitavad suurendada lubatud kõikumist 10 protsendini.
Muudatusettepanek 15 Artikli 17 lõige 2
2. Kui kalalaev väljub piirkondadest A või B või alarajoonidest 28‑32 (piirkond C) ning pardal on rohkem kui 100 kg turska, suundub laev:	2. Kui kalalaev väljub piirkondadest A või B või alarajoonidest 28–32 (piirkond C) ning pardal on rohkem kui 100 kg turska, edastab kapten viivitamatult vastavale kalandusinspektsioonile andmed püügikoormuse suuruse kohta piirkonnas, millest laev lahkus.
(a) otse selle piirkonna sadamasse, kus püük toimus, ning lossib kala või
(b) otse sadamasse väljaspool piirkonda, kus püük toimus, ning lossib kala.
(c) Kui laev väljub püügipiirkonnast, tuleb võrgud stoovida vastavalt järgmistele tingimustele, et need ei oleks kasutamisvalmis:
(i) võrgud, raskused ja muu sellelaadne varustus tuleb traallaudade, puksiir- ja haalamisköite ning -trosside küljest lahti võtta,
(ii) tekil või teki kohal olevad võrgud peavad olema kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitatud.
Selgitus
Komisjoni kehtestatud keerulisi sätteid oleks erakordselt raske kohaldada ja need raskendaksid asjatult kalapüüki kõnealuste piirkondade piiridel.
Muudatusettepanek 16 Artikli 20 lõige 1
1. Kalalaevad, mille pardal on rohkem kui 100 kg turska, ei alusta mahalaadimist enne, kui mahalaadimiskoha pädevad asutused on selleks loa andnud.	1. Kalalaevad, mille pardal on rohkem kui 300 kg turska, ei alusta mahalaadimist enne, kui mahalaadimiskoha pädevad asutused on selleks loa andnud.
Selgitus
Nii Läänemere piirkondlik nõuandekomisjon kui ka liikmesriigid on arvamusel, et tursakoguste piirangut, millest alates tuleb pädevaid asutusi teavitada, tuleks suurendada 300 kilogrammini.
Muudatusettepanek 17 Artikli 27 lõige 1
1. Komisjon hindab kolmandal aastal pärast käesoleva määruse kohaldamist ning seejärel igal järgneval aastal STEFCi ja Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni teadusuuringute tulemuste põhjal majandamismeetmete mõju asjaomastele varudele ning nende varude püügile.	1. Komisjon hindab teisel aastal pärast käesoleva määruse kohaldamist ning seejärel igal järgneval aastal STEFCi ja Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni teadusuuringute tulemuste põhjal majandamismeetmete mõju asjaomastele varudele ning nende varude püügile.
Selgitus
Määruse kohaldamisel on kaugeleulatuv mõju nii Läänemere tursavarude kui ka kalatööstuse jaoks. Seega tuleks võimalikult kiiresti teha kättesaadavaks teave majandamismeetmete mõju kohta varudele.
Muudatusettepanek 18 Artikli 27 lõige 2
2. Komisjon palub STECFilt teaduslikku hinnangut artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamise kohta kolmandal aastal pärast käesoleva määruse kohaldamist ning seejärel iga kolme aasta tagant. Kui teadusuuringute tulemused näitavad, et eesmärke tõenäoliselt ei saavutata, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse eesmärkide täimise tagamiseks vajalike lisa- ja/või alternatiivsete meetmete kohta.	2. Komisjon palub STECFilt teaduslikku hinnangut artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamise kohta teisel aastal pärast käesoleva määruse kohaldamist ning seejärel iga kahe aasta tagant. Kui teadusuuringute tulemused näitavad, et eesmärke tõenäoliselt ei saavutata, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse eesmärkide täimise tagamiseks vajalike lisa- ja/või alternatiivsete meetmete kohta.
Selgitus
Määruse kohaldamisel on kaugeleulatuv mõju nii Läänemere tursavarude kui ka kalatööstuse jaoks. Seega tuleks võimalikult kiiresti teha kättesaadavaks teave majandamismeetmete mõju kohta varudele.
Muudatusettepanek 19 Artikkel 27 a (uus)
	Artikkel 27a Määruse kohaldamise sotsiaalmajandusliku mõju järelevalve
	Komisjon koostab käesoleva määruse kalandussektoris kohaldamise sotsiaalmajandusliku mõju kohta aruande. Erilist tähelepanu pööratakse aruandes tööhõive küsimusele ning kalurite, laevaomanike ja tursapüüki ja -töötlemisse kaasatud ettevõtete majanduslikule olukorrale. Esimest korda koostab komisjon asjakohase aruande käesoleva määruse rakendamise teisel aastal ja edaspidi igal järgneval aastal ning esitab selle Euroopa Parlamendile vastava aasta 30. aprilliks.
Selgitus
Teades et määruse kohaldamisel on kalatööstuse jaoks kaugeleulatuv mõju, on selle kohaldamise ja ebasoodsate sotsiaalmajanduslike mõjude pidev jälgimine olulise tähtsusega.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Käesoleva nõukogu määruse puhul on tegemist olulise, kauaoodatud õigusloome ettepanekuga, millega püütakse leida lahendus põhjapanevatele ja pikaajalistele vajadustele ühes Euroopa kalanduse kõige tundlikumas valdkonnas. Juba ainuüksi seetõttu tuleks autoreid õnnitleda. Nad on endale võtnud tõeliselt raske ülesande, et luua pikaajalise kava raamistik Läänemere tursavarude, mis on selle mere olulisim kalaliik, taastamiseks ja püügiks. Asjakohase kava, mis tagaks ka oodatavate tulemuste saavutamise, väljatöötamiseks oli vajalik töösse kaasata kõikehõlmavaid (teaduslikke) algandmeid ja laiaulatuslikke teadmisi võimalike sotsiaalmajanduslike mõjude kohta. Sellega seoses on vaja läbi viia täiesti avatud ja laiapõhjalised konsultatsioonid sidusrühmade esindajatega – kalurite, teadlaste ja poliitikutega. Praegusel hetkel seisame küsimuse ees, kuidas neid nõudmisi võimalikult hästi täita.

Peatähelepanu pööratakse käesolevas määruses tursale ja seda peegeldab ka viis, kuidas ettepanek on sõnastatud. Ettepanek on nii hermeetiline, et justkui tahetakse käesolev põhjapanev õigusloome ettepanek mähkida kaitsekihti, mis kaitseks seda „ebavajalike” täienduste eest. Kuna me räägime siinkohal tursavarudest – st kalaliigist, millest sõltub paljude perekondade elatis – , tooksid need täiendused, mille tagajärjel kehtestatakse püügipiirangud, endaga kaasa sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Seetõttu põhjustavad need piirangud tõsist muret tuhandetele inimestele, kelle elatis on otseselt seotud Läänemerega. Kalatööstuse esindajad tõstavad eelkõige esile asjaolu, et ettepaneku seletuskirjas ei ole tehtud ühtegi viidet Euroopa Kalandusfondist eraldatavate rahaliste vahendite kohta, mis kompenseeriksid ebasoodsaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mida esitatud kava põhjustab. Peale selle sisaldab määrus väga vähesel määral Läänemerd puudutavaid bioloogilisi andmeid. Näib, et kavas käsitletakse Läänemere tursapüüki ühtse tervikuna, võtmata arvesse sellele eriomast rannapüüki.

Raportöör esitab järgmised erimärkused:

1. Küsimusi tekitab juba määruse praegune pealkiri. Seetõttu tehti ettepanek järgmiseks muudatuseks: „Nõukogu määrus, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava.” Siinkohal tuleks märkida, et ettepanek põhineb traditsioonilisel kolmeteljelisel lähenemisel, mis kalanduse majandamise suhtes tänaseni kehtib: kvootide vähendamine, kalanduse valdkonna kulude vähendamine ning kontrollide suurendamine.

2. Ettepanek koostati 2006. aastal ja vajab seetõttu ajakohastamist, näiteks viidete osas Johannesburgi deklaratsioonile, milles nõutakse, et võimaluse korral peaksid varud 2015. aastaks taastatud olema ja nende majandamisel tuleks arvestada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõtet. Peale selle tuleks pärast Luxembourgis toimunud nõukogu istungil vastu võetud otsuseid ajakohastada V peatüki artiklit 16. Püügipäevikusse kantud lubatud kõikumisi suurendati 8 protsendilt 10 protsendile, mida enamus liikmesriike on juba pikka aega nõudnud. Seda küsimust käsitletakse eelpool muudatusettepanekus 7.

3. Seoses ettepaneku tähtsuse ja faktilise usaldatavusega, tekitab imestust seletuskirja teisel lehel toodud seisukoht, milles nenditakse järgmist: „Kuna varude suuruse hinnangud on ebakindlad, ei saa ICES koostada püügiprognoose kava rakendamiseks vajaliku täpsusega.” Seejuures olid just nimelt ICESi andmed teaduslikus mõttes olulise tähtsusega ja õigustasid käesoleva määruse koostamist selle praeguses vormis.

4. On raske vältida mulje tekkimist, et veendumusel, et Läänemere laevastiku tursapüügi võime on praeguste asjade seisu puhul kehtestatud püügikvootidega võrreldes vaieldamatult liiga suur, oli oluline mõju ettepanekus kavandatud taastamisprogrammile. Siiski ei ole siiani ei ELi ega ka liikmesriikide tasandil veel antud probleemile süsteemset lahendust pakutud. Üha sagedamini arutletakse teemal, et tuleks hoiduda laevastiku lõhkumist soodustavate automaatsete otsuste tegemisest. Pigem tuleks teha jõupingutusi, et leida vahendeid olemasoleva püügivõimsuse säilitamiseks hetkeni, mil varud on uuesti taastunud, et siis, kui see aeg käes on, oleks meil kalapüügiks vajalikud vahendid juba olemas.

5. Mis puutub käesoleva määruse muudatusettepanekutesse, ei ole raportöör veel lõplikult otsustanud, kas pöörata tähelepanu suviste keeluaegade pikkuse küsimusele või mitte. Tuleks arvestada sellega, et liikmesriikides, kes otsivad edasisi püügikoormust piiravaid vahendeid täiendavate päevade kehtestamise kaudu, mil tursapüük on keelustatud, on praegu tärkamas nn „merepäevade” toetamise ja püügikeeluaegade vastu suunatud tendents. Ei ole mingit kahtlust, et seda küsimust arutatakse varem või hiljem kavas olevate arutelude käigus.

6. Teiste küsimuste puhul, mida muudatusettepanekutes ei puudutata, tuleks tähelepanu pöörata järgmistele punktidele:

a) ettepaneku seletuskirja 3. leheküljel rõhutatakse, et Bacoma tüüpi traalide kasutuselevõtt on aidanud oluliselt vähendada alamõõdulise tursa püüki. On kahju, et sarnast märkust ei ole tehtud sama tõhusa T90 võrgu kohta, mida samuti väga põhjalikult komisjonikoosolekutel arutasime;

b) arutlusele tuleks võtta probleemid, mis tekivad seoses määruse artiklitega 15 ja 17. Mis puudutab esimest artiklit, siis soovitavad näiteks Läti ja Leedu lõike 2 viimase lause ja lõike 3 täies ulatuses välja jätta, et vältida liialt kõrgete ja põhjendamatute halduskulude tekkimist, mida nende rakendamine endaga kaasa tooks. Läänemere piirkondlik nõuandekomisjon soovitab teisest küljest, et arutlusele tuleks võtta artikli 17 kohaldamine ka piirkonna A alarajooni 28–2 (Läti) suhtes;

c) Läänemere lõunapiirkondade kalurid juhtisid tähelepanu järgmistele teemadele:

– väga tõsine tursavarude turvalisuse ohustamine seoses koonuslõksude ja konksude kasutamisega;

– põhjendamatu ohu pisendamine, mida tekitavad tursavarudele õngitsejad;

– karjuv vajadus suurendada piirkondliku nõuandekomisjoni praegusi volitusi; seda seisukohta toetavad ka teised riigid;

– vajadus võtta piisavalt arvesse kalurite piiratud juurdepääsu sidesüsteemidele tehnilistest probleemidest tingituna.

7. Raportöör kasutas ära võimaluse selgitada vastavalt raporti koostamise suhtes kehtivatele eeskirjadele määruse ettepaneku kohta tehtud märkusi muudatusettepanekute abil. Ühtekokku esitati 13 muudatusettepanekut. Ta loodab, et suudab võita oma parlamendiliikmetest kolleegide toetuse nendele muudatusettepanekutele, mille eesmärk on ratsionaliseerida ühenduse tursapüüki reguleerivat poliitikat ja püüda säilitada asjakohane tasakaal varude taastamise ja kalapüügist sõltuva elanikkonna tegevuse jätkamiseks vajalike peamiste tingimuste vahel, mis võimaldaks neil ellu jääda. Seepärast esitas raportöör muuhulgas ettepaneku vähendada püügipäevi 10 protsendilt 8 protsendile ja suurendada teavitamist nõudvat püügikoguse määra 100 kilogrammilt 300 kilogrammile ning toetada asjassepuutuvate piirkondade piiril kalapüüki lihtsustava vahendi kasutuselevõttu. Ta teeb ettepaneku, et artikkel 13 tuleb täiendavalt arutlusele võtta ja lisas viimase artikli, mille kohaselt nõutakse, et komisjon jälgiks pidevalt kõiki ebasoodsaid sotsiaalmajanduslike mõjusid.

Kokkuvõtteks sooviks raportöör tõsta esile asjaolu, et varasema nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 eesmärk, millele viidatakse ka kõnealuses ettepanekus, oli säilitada ettevaatusprintsiibi kohaldamist kalanduspoliitikasse oluliste muutuste juurutamise ajal; ettevaatusprintsiipi kohaldatakse nii varude korralduse/majandamise suhtes kui ka sisseviidud muudatuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamisel. Pärast nelja Läänemere äärse riigi liitumist tuleks jätkata selle põhimõtte kohaldamist.

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS  (1.3.2007)

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava
(KOM(2006)0411 – C6‑0281/2006 – 2006/0134(CNS))

Arvamuse koostaja: Christofer Fjellner

LÜHISELGITUS

Tursavarude olukord Läänemeres on tõsine. Vaatamata viimastel aastatel kehtestatud püügikvootidele on osa tursavarudest allpool bioloogiliselt ohutut piiri. See on tõsine oht Läänemere ainulaadsele ja äärmiselt tundlikult merekeskkonnale. Nii keskkonna kui ka tursavarude edasise säilimise seisukohast on oluline kaitsta tursavarusid kogu Läänemeres.

Meie ühine vastutus on tursapüügi võimaldamine Läänemerest ka tulevikus. Olemasolevate määruste näol on tegemist sammuga õiges suunas, kuid kui neid ei järgita, ei ole neist abi. Ehkki turska ning seega ka Läänemerd ohustavaid tegureid on mitmeid ning need on keerukad, on suurimaks ohuks siiski ebaseaduslik kalapüük. Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (International Council for the Exploration of the Sea – ICES) hinnangul moodustab ebaseaduslik tursapüük 35–45% idapoolsetest varudest püütud tursast. Seega ei ole tursavarude kaitsmisel olulisimaks meetodiks mitte uute tursapüügieeskirjade kehtestamine, vaid olemasolevate määruste järgimise tagamine, ning seda valdkonda tuleb seega pidada esmatähtsaks.

Vastavuse tagamine kõnealuse määrusega kuulub liikmesriikide kohustuste hulka. Praegusel ajal võib selle kohustuse täitmisel näha ilmselgelt tõsiseid puudujääke. Praegune olukord on kahjulik nii tursavarudele kui Läänemere keskkonnale. Kuna ühendus ise ei ole suuteline kalastustegevust kontrollima ega ebaseaduslikule kalapüügile karistusi kehtestama, peavad pingutused olema suunatud sellele, et panna liikmesriigid kõnealust määrust täitma.

Tursavarusid mõjutab ka asjaolu, et liiga suur hulk turska püütakse noorelt, mil see on jõudnud kudeda vaid korra ja mõnikord mitte sedagi. Selle otsesel tagajärjel kannatab kalavarude kasv ja varude taastumisvõime on vähenenud. Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et püütud kala turuväärtus on madalam, kuna püütud tursk on liiga noor.

Tursavarude hävimise vältimiseks Läänemeres tuleb säilitada kvootide range jaotamine. Võimalik peab olema tursavarude aastase teadusliku hindamise, mille põhjal nõukogu otsused vastu võtab, piiramatu jälgimine. Esmaseks mureks olgu keskkond ja pikaajaline perspektiiv, mitte lühikese ajavahemiku sotsiaalsed ja poliitilised eesmärgid.

Lõppkokkuvõttes, selleks et hallata Läänemere keskkonda ning tursapüüki, on vajalik uus kalanduspoliitika, mis paneb kõik Euroopa Liidu kalurid tundma vastutust ja käituma vastutustundlikult, säilitamaks kalavaru. Üheks süsteemiks, mille tõhusus kalavarude kaitsmisel ning kaluritele jätkuva elatise pakkumisel on tõestatud, on ITQ (individually transferable quotas – individuaalselt üleantavad kvoodid). ITQd annavad individuaalse õiguse kalapüügiks, määrates igale kalurile kalaliiki, püügipiirkonda ja aastat puudutava kvoodi. Esialgu määrab kvoodi vastav ametiasutus, nt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF), ning hiljem seatakse see vastavusse kalurite endi organisatsioonide ettepanekutega.

ITQd stimuleerivad kalureid mitte püüdma liialt palju kala, kuna sellel on pikas perspektiivis otseselt kahjulikud tagajärjed. Reeglite järgimine, ebaseadusliku kalapüügi seire ja selle vastu võitlemine ning kudemisalade kaitsmine on otseselt kalurite endi huvides. Kuna ITQsid võib müüa, on igal kaluril, kes soovib oma elukutsest loobuda, reaalne võimalus luua platvorm uue karjääri alustamiseks. ITQsid on edukalt kasutatud Uus-Meremaal, Alaskal ja Islandil.

Läänemere tursapüügist võiks saada ITQ katseprojekt Euroopa Liidus. Tegemist on piiratud kalastusalaga, millel paiknevad kahed kalavarud, kuid kus kaluritel on suhteliselt väikesed vahemaad kalastusalade ja kalavarude vahel liikumiseks.

Kokkuvõttes on meetmete ettepanekud järgmised:

1.        Alarajoonides 25–32 on kalastussuremuse määraks kehtestatud 0. See tähendab, et kalapüük ei ole üldse lubatud.

2.        Kehtestada rangemad nõuded liikmesriikidele ebaseadusliku kalapüügi kontrollimiseks ja karistamiseks ning teha komisjonile ülesandeks koostada ja avalikustada nimekiri, kus on toodud riigid, kellel esineb selles osas puudujääke.

3.        Suurendada püügiks lubatava tursa alammõõtmeid 40 sentimeetrini, andes seega suuremaid võimalusi tursale paljunemiseks ning varude suurenemiseks.

4.        Võimaldada teaduslikul alusel määrata tursakvootide suurus ning välistada keskkonnaaspektide eiramine kvootide määramisel liikmesriikide poolt.

5.        Hinnangu andmisel peaks komisjon uurima ITQ kasutuselevõtmise võimalusi tursapüügi puhul Läänemeres ning seega suurendama üksikute kalurite motivatsiooni kalavarude säilitamiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1
(1) Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) hiljutiste teadusuuringute tulemused on näidanud, et tursavaru Läänemere ICESi alarajoonides 25–32 on vähenenud tasemeni, kus varu taastootmisvõime on väike, ning et varu ei kasutata säästvalt.	(1) Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) hiljutiste teadusuuringute tulemused on näidanud, et tursavaru Läänemere ICESi alarajoonides 25–32 on vähenenud tasemeni, mis on allpool ohutut bioloogilist piiri ning kus varu taastootmisvõime on väike, ning et varu ei kasutata säästvalt.
Or. en
Selgitus
Ühise kalanduspoliitika alusmäärus 2371/2002/EÜ määratleb ohutud bioloogilised piirid ning Läänemere tursavarud on allpool seda taset.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2 a (uus)
	(2 a) Piisavalt tugev ja jätkusuutlik tursapüügi majandamise mitmeaastane kava, mis põhineb ettevaatuspõhimõttel, võimaldaks alalist ja jätkusuutlikku kalapüüki palju suuremas ulatuses kui praegu.
Or. en
Selgitus
Tursk on oluline kogu Läänemere ökosüsteemile. Keskpikas kuni pikas perspektiivis on nii kalandussektorile kui ka ökosüsteemile kasulik lasta sel taastuda ning võtta selleks väga tugevaid meetmeid. Kui me ei võta koheselt meetmeid, riskime sattuda samadele probleemidele nagu me nägime Newfoundlandis.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3
(3) Tuleb võtta meetmeid Läänemere tursavarude majandamise mitmeaastase kava kehtestamiseks.	(3) Läänemere tursavarude majandamise mitmeaastane kava võeti 2003. aastal vastu Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni (IBSFC) egiidi all.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 3 a (uus)
	(3 a) Läänemere jaotamine lääne- (ICESi alarajoonid 22, 23 ja 24) ning idaosaks (ICESi alarajoonid 25–32) on tingitud asjaolust, et need on kaks eraldi ja täiesti erinevate omadustega ökosüsteemi.
Or. en
Selgitus
On oluline jaotada Läänemeri kahte eraldi ossa, kuna need on kaks täiesti erinevate omadustega ökosüsteemi. Seetõttu on vaja kehtestada kvoodid mõlema osa jaoks. Kui neid ei hoita lahus, on oht, et kalapüük toimub peamiselt ühes osas ning seda Läänemere osa ohustab täielik tühjakspüüdmine. Suurem idaosa on unikaalne ning tursavarud on seal ainulaadselt kohanenud Läänemerega.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 4 a (uus)
	(4 a) Nõukogu otsustes ei ole järgitud Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni (IBSFC) 2003. aasta kava sätteid lubatud kogupüügi mahtude kehtestamise kohta.
Or. en
Selgitus
Nõukogu on järjekindlalt võtnud vastu liiga kõrgeid lubatud kogupüügi mahte.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 4 b (uus)
	(4 b) Kuigi kliimamuutus ja reostus on põhjustanud olulisi muutusi Läänemere ökosüsteemis, on kõige tõsisem oht Läänemere tursavarude jätkusuutlikule majandamisele minevikus eraldatud ülemäära suured püügikvoodid ning ebaseaduslik kalapüük, mis tuleneb kontrolli puudumisest püügitegevuse üle ning tahtmatusest karistada olemasolevate määruste rikkumisi.
Selgitus
Ebaseaduslik kalapüük on tõsine probleem, kuid samamoodi tõsine probleem on ülemäära suured kvoodid. Idapoolses majandamisalas (ICESi alarajoonid 25–32) näib ajutine püügikeeld olevat ainus kindel võimalus kalavarude taastamiseks. 2005. aastal oli lääneosas püügimaht 25 000 tonni ja idaosas 40 000 tonni. Teadlaste arvamus on siiski, et idaosas oleks püügimaht pidanud olema null tonni. Seadusliku ja ebaseadusliku kalapüügi vahelisest suhtest nähtub, et ebaseaduslik kalapüük moodustab umbes 40% kogu püügimahust.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus -5 (uus)
	(-5) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 lõike 1 kohaselt peab nõukogu esmajärjekorras võtma vastu taastamiskavad selliste varude püügi kohta, mis on alla ohutut bioloogilist piiri.
Or. en
Selgitus
Seepärast peaks alarajoonide 25–32 tursavarude kava olema taastamiskava kooskõlas kõikide määruses 2371/2003 esitatud nõuetega.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 5
(5) Määruses (EÜ) nr 2371/2002 on muu hulgas nõutud, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kohaldab ühendus varude kaitseks ja säilitamiseks kavandatud meetmete võtmisel ettevaatusprintsiipi, et sätestada nende säästev kasutamine ning võimalikult vähendada kalanduse mõju mere ökosüsteemidele. Eesmärgiks seatakse ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi järkjärguline rakendamine kalapüügi korralduses ning tõhusa kalapüügi toetamine majanduslikult elujõulises ja konkurentsivõimelises kalamajanduses, pakkudes rahuldavat elatustaset nendele, kes sõltuvad Läänemere tursapüügist, ning võttes arvesse tarbijate huve.	(5) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 lõikes 3 on muu hulgas nõutud, et taastamiskavad i) koostatakse ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt, ii) peavad tagama varude säästva kasutamise ning tasakaalustama mõju, mis kalandus avaldab mere ökosüsteemidele, ning iii) on mitmeaastased ning nendes esitatakse püstitatud eesmärkide täitmise eeldatavad ajalised piirid.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 9
(9) Kalapüügivõimaluste stabiilsuse tagamiseks on asjakohane piirata iga-aastaseid lubatud kogupüügi muudatusi.	(9) Kalanduses krahhi vältimiseks ja suuremaid lubatud kogupüügi mahte võimaldavate varude kiire taastamise hõlbustamiseks, on oluline, et lubatud kogupüügi mahtude kehtestamine oleks kooskõlas Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovitusega.
Or. en
Selgitus
EL väidab, et ta järgib teadlaste soovitust, kuid ICESi teaduslikku soovitust on pidevalt ületatud, mille tulemusel on kalavarud tänaseks välja kurnatud.
Muudatusettepanek 10 Artikli 4 punkt 2
2) 0,3 alarajoonide 25–32 tursapopulatsiooni 4–7-aastaste isendite puhul.	2) 0 alarajoonide 25–32 tursapopulatsiooni 4–7-aastaste isendite puhul.
Or. en
Selgitus
Teaduslikus eksperthinnangus on väljendatud tõsist muret tursavarude kiire ammendumise pärast idapoolses majandusvööndis ning on tehtud ettepanek keelustada praegu täielikult kalapüük, et võimaldada varudel taastuda. Tursavarude taastumise võimaldamiseks on pigem parem kehtestada samaaegselt täielik keeld kõikidele riikidele, kui erinevatel aegadel erinevate riikide jaoks. Täieliku keelu ajal tehakse ebaseaduslik kalapüük praktiliselt võimatuks.
Muudatusettepanek 11 Artikkel 6
1. Nõukogu kehtestab asjaomaste tursavarude lubatud kogupüügi, mis vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hinnangule on kõrgem kui:	1. Nõukogu kehtestab asjaomaste tursavarude lubatud kogupüügi, mis vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hinnangule muudab täiskasvanud kalade hulga meres suuremaks kui artikli 4 punktis 1 määratletud väärtused.
	Kui teaduslik hinnang näitab, et see on toimunud, kehtestab nõukogu lubatud kogupüügi, mis viiks kalade suremuse määra artikli 4 punktis 2 määratletud tasemeni.
	Kui teaduslik hinnang näitab, et see pole toimunud, kehtestab nõukogu madalaima võimaliku lubatud kogupüügi mahu.
a) lubatud kogupüük, mille tulemusena kalastussuremus väheneks kohaldamisaastal 10% võrra võrreldes eelmise aasta hinnangulise kalastussuremusega;
b) lubatud kogupüük, mille tulemusena kalastussuremus vastaks artiklis 4 määratletud tasemele.
2. Kui lõike 1 kohaldamise tulemusel oleks lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüügist rohkem kui 15% suurem, kehtestab nõukogu lubatud kogupüügi, mis ületab kõnealuse aasta lubatud kogupüüki 15% võrra.	2. Kui lõike 1 kohaldamise tulemusel oleks lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüügist rohkem kui 15% suurem, kehtestab nõukogu lubatud kogupüügi, mis ületab kõnealuse aasta lubatud kogupüüki 15% võrra.
3. Kui lõike 1 kohaldamise tulemusel oleks lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüügist rohkem kui 15% väiksem, kehtestab nõukogu lubatud kogupüügi, mis on kõnealuse aasta lubatud kogupüügist 15% võrra väiksem.
4. Lõiget 3 ei kohaldata, kui STEFCi teaduslik hinnang näitab, et lubatud kogupüügi rakendamise aastal ületab kalastussuremuse määr aastas 1 piiri alarajoonide 22, 23 ja 24 tursapopulatsiooni 3 6-aastaste isendite puhul või 0,6 piiri alarajoonide 25 32 tursapopulatsiooni 4–7-aastaste isendite puhul.
Or. en
Selgitus
Komisjon teeb ettepaneku, et lubatud kogupüük ei tohiks väheneda rohkem kui 15% võrra aastas, kuid juhtudel, kui varud on välja kurnatud ja vajavad kiireloomulisi kaitsemeetmeid, võib liiga kaua ootamine suurendada ohtu varudele.
Muudatusettepanek 12 Artikli 8 lõike 1 punkt b
b) 15. juunist kuni 14. septembrini alarajoonides 25–27.	Alarajoonides 25–32 kalastamist ei lubata.
Or. en
Selgitus
Muudatusettepanek on seotud pr Brepoels ja hr Wijkmani muudatusettepanekuga artikli 4 punkti 2 kohta.
Muudatusettepanek 13 Artikli 8 lõige 6 a (uus)
	6 a. Erandina määruses (EÜ) nr 2187/2005 sätestatud tursa alammõõdust on alarajoonides 22–32 tursa alammõõduks 40 cm.
Selgitus
Tursavarude suurendamiseks Läänemeres tuleb muuta tursa alammõõdu reegleid Läänemeres. Lubatud alammõõdu tõstmisega 40 sentimeetrile antakse tursale täiendavad võimalused paljunemiseks ning seega varude täienemiseks.
Muudatusettepanek 14 Artikli 11 lõige 2
2. Liikmesriigid annavad lõikes 1 osutatud tursapüügi loa välja ainult ühenduse kalalaevadele, millel on 2005. aastaks luba tursapüügiks Läänemerel vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 27/2005 (millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) III lisa punktile 6.2.1. Liikmesriik võib siiski välja anda tursapüügi loa ühenduse kalalaevale, mis sõidab selle liikmesriigi lipu all ning ei oma 2005. aastaks püügiluba, kui liikmesriik tagab, et Läänemerel ei toimu vähemalt samaväärse masinavõimsusega püüki (mõõdetuna kilovattides) mis tahes lõikes 1 nimetatud püügivahendiga.	2. Liikmesriigid annavad lõikes 1 osutatud tursapüügi loa välja ainult ühenduse kalalaevadele, millel on 2005. aastaks luba tursapüügiks Läänemerel vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 27/2005 (millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) III lisa punktile 6.2.1. Liikmesriik võib siiski välja anda tursapüügi loa ühenduse kalalaevale, mis sõidab selle liikmesriigi lipu all ning ei oma 2005. aastaks püügiluba, kui liikmesriik tagab, et Läänemerel ei toimu vähemalt 1,2 kordse samaväärse masinavõimsusega püüki (mõõdetuna kilovattides) mis tahes lõikes 1 nimetatud püügivahendiga.
Or. en
Selgitus
See vähendaks Läänemere tursapüügi laevastiku ülemäärast suurust.
Muudatusettepanek 15 Artikli 11 lõige 2 a (uus)
	2 a. Lõikes 2 nimetatud samaväärse masinavõimsusega püüki ei tohi kohaldada avaliku sektori finantsabiga tegevuse lõpetanud laevade suhtes.
Or. en
Selgitus
Läänemere tursapüügi laevastik on liiga suur, mistõttu on see üks moodus laevastiku vähendamiseks.
Muudatusettepanek 16 Artikli 25 lõige 4 a (uus)
	4 a. Komisjon viib igal aasta läbi liikmesriikide kontrolli- ja järelevalvetegevuse ning käesoleva määruse sätteid eiravatele kaluritele määratud karistuste üksikasjaliku hindamise. Sellekohane aruanne tehakse avalikuks ning selles märgitakse selgelt, kuidas erinevad liikmesriigid on käesolevat määrust kohaldanud ning kas liikmesriikide meetmed on olnud edukad või mitte.
Selgitus
Vastavuse tagamine käesoleva määrusega kuulub liikmesriikide kohustuste hulka. Praegu esineb nende kontrollitegevuses ilmselgelt tõsiseid puudujääke, mis on kahjulikud nii Läänemere kalavarudele kui ka selle tundlikule keskkonnale. Kuna komisjon ei ole võimeline otseselt kontrollima, kuidas liikmesriigid täidavad käesolevat määrust, peaks meetod, mille kohaselt tuuakse välja liikmesriigid, mis saavad oma kohustuste täitmisega hakkama ja millised mitte, suunama arengut õiges suunas.
Muudatusettepanek 17 Artikli 27 lõige 2 a (uus)
	2 a. Komisjon kaalub Läänemere kasutamise võimalust katseprojektina individuaalse üleantava kvoodi süsteemi testimiseks tursal, eesmärgiga töötada välja tursapüügi pikaajaline säästev süsteem. Seda tehakse koos käesoleva määruse hindamisega kolme aasta möödumisel määruse jõustumist. Hindamise tulemusi võetakse arvesse kõigi võimalike uute kavade väljatöötamisel.
Selgitus
Individuaalse üleantava kvoodi (ITQ) süsteem on tõestanud oma tõhusust kalavarude kaitsmisel ning elatise teenimise võimaluse tagamisel kaluritele. ITQd annavad individuaalse õiguse kalapüügiks, määrates igale kalurile kalaliiki, püügipiirkonda ja aastat puudutava kvoodi. Esialgu määrab kogukvoodi vastav ametiasutus ning hiljem seatakse see vastavusse kalurite endi organisatsioonide ettepanekutega. See suurendab kalurite endi motivatsiooni majandada tursavarusid säästvalt.

MENETLUS

Pealkiri	Läänemere tursavarude ja nende püügi mitmeaastane kava
Viited	KOM(2006)0411 - C6-0281/2006 - 2006/0134(CNS)
Vastutav komisjon	PECH
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ENVI 7.9.2006
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Christofer Fjellner 5.10.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	20.11.2006		27.2.2007
Vastuvõtmise kuupäev	27.2.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: -: 0:	53 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Pilar Ayuso, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Jill Evans, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jens Holm, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Jules Maaten, Linda McAvan, Alexandru-Ioan Morţun, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Antonyia Parvanova, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Carl Schlyter, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Christofer Fjellner, Milan Gaľa, Jutta Haug, Karin Jöns, Henrik Lax, Jiří Maštálka, Andres Tarand, Radu Ţîrle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Elisa Ferreira, Catherine Stihler

• [1]  ELTs seni avaldamata.

MENETLUS  

Pealkiri	Läänemere tursavarude ja nende püügi mitmeaastane kava
Viited	KOM(2006)0411 - C6-0281/2006 - 2006/0134(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	1.9.2006
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	PECH 7.9.2006
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ENVI 7.9.2006
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Zdzisław Kazimierz Chmielewski 27.9.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	10.4.2007
Vastuvõtmise kuupäev	3.5.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	12 4 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Stavros Arnaoutakis, Marie-Hélène Aubert, Iles Braghetto, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, David Casa, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Alfred Gomolka, Hélène Goudin, Heinz Kindermann, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Struan Stevenson, Daniel Varela Suanzes-Carpegna
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Paolo Costa, Carl Schlyter, Thomas Wise
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Iratxe García Pérez