RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid

10.5.2007 - (KOM(2006)0822 – C6‑0045/2007 – 2006/0269(CNS)) - *

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Niels Busk

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid

(KOM(2006)0822 – C6‑0045/2007 – 2006/0269(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0822)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 36 ja 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0045/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6‑0171/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 6
(6) Lihtsustamine ei tohiks kahtluse alla seada ÜPPs aastate jooksul tehtud poliitilisi otsuseid. Seepärast peaks käesolevas määruses piirduma tehnilise lihtsustamisega, See ei tohiks tühistada ega muuta olemasolevaid vahendeid, kui need ei ole vananenud, üleliigseks osutunud või kui neid ei saa nende eripära tõttu nõukogu tasandil lahendada, ega tingida uute vahendite või meetmete kasutuselevõttu.	(6) Lihtsustamine ei tohiks kahtluse alla seada ÜPPs aastate jooksul tehtud poliitilisi otsuseid. Seepärast peaks käesolevas määruses piirduma üksnes tehnilise lihtsustamisega. See ei tohiks tühistada ega muuta olemasolevaid vahendeid, kui neid ei saa nende tehnilise eripära tõttu nõukogu tasandil lahendada, ega tingida uute vahendite või meetmete kasutuselevõttu.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 7
(7) Sellest tulenevalt ei tohiks käesolev määrus kasutusele võtta ÜTK neid osi, mille suhtes kohaldatakse poliitika läbivaatamist. Antud juhul tähendab see puu- ja köögivilja-, banaani- ja veinisektori teatavaid osi. Määrustes (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1493/1999 sisalduvad eeskirjad tuleb seetõttu kaasata käesolevasse määrusese üksnes ulatuses, mil nende suhtes ei toimu poliitilisi reforme.	(7) Sellest tulenevalt ei tohiks käesolev määrus kasutusele võtta ÜTKsid, mille suhtes kohaldatakse poliitika läbivaatamist ja neid ei tohiks kaasata käesolevasse määrusese, kuni käimasolevad poliitilised reformid on lõpule viidud.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 9
(9) Teravilja-, riisi-, suhkru-, kuivsööda-, seemne-, oliivi-, lina- ja kanepi-, banaani-, veini-, piima- ja piimatoodete ning siidiusside turgude ühises korralduses nähakse ette turustusaastad, mis on peamiselt kohandatud nende toodete vastavatele bioloogilistele tootmistsüklitele. Puu- ja köögiviljaturu ning töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühises korralduses on komisjonil õigus turustusaastat kindlaks määrata asjaolu tõttu, et nende toodete tootmistsüklid on väga erinevad ning mõnel juhul ei ole turustusaasta kindlaksmääramine vajalik. Seetõttu tuleks käesolevasse määrusesse kaasata kõnealustes sektorites kindlaks määratud turustusaastad ning komisjoni volitused määrata kindlaks turustusaastad puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste sektoris.	(9) Teravilja-, riisi-, suhkru-, kuivsööda-, seemne-, oliivi-, lina- ja kanepi-, banaani-, piima- ja piimatoodete ning siidiusside turgude ühises korralduses nähakse ette turustusaastad, mis on peamiselt kohandatud nende toodete vastavatele bioloogilistele tootmistsüklitele.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 11 a (uus)
	(11) Ettevõtjate organisatsioonide algatusel moodustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid, millesse kuulub märkimisväärne osa asjaomase sektori eri ametirühmade liikmetest, võivad aidata kaasa turutegelikkuse paremale arvestamisele ja hõlbustada ärilist lähenemist, et parandada toodangu aruandlust, see tähendab tootmise, tooteesitluse ja turustamise korraldust. Kuna nimetatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevus võib üldiselt aidata saavutada asutamislepingu artikli 33 eesmärke ja eelkõige käesolevas määruses nimetatud eesmärke, ei seata käesoleva määrusega kahtluse alla antud tüüpi organisatsioonide olemasolu ja toimimine liikmesriikides.
Selgitus
Tuleb mainida tootmisharudevahelist tegevust ja vastavaid kokkuleppeid vältimaks ohtu, et määrust tõlgendataks viisil, mis seab kahtluse alla olemasolevad või edaspidised tootmisharudevahelised organisatsioonid.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 20
(20) Veise- ja vasikaliha-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektori algmääruste alusel on kehtestatud ühenduse skaala rümpade liigitamiseks. Need kavad on veise-, vasika- ja sealihasektoris hindade registreerimiseks ja sekkumiskorra kohaldamiseks hädavajalikud. Lisaks sellele järgivad nad turu läbipaistvuse parandamise eesmärki. Need rümpade liigitamise kavad tuleks säilitada. Et need on oma iseloomult peamiselt tehnilised, näib olevat sobilik anda komisjonile vajalikud õigused asjaomaste eeskirjade vastuvõtmiseks, lähtudes olemasolevate kavade kriteeriumidest.	(20) Veise- ja vasikaliha-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektori algmääruste alusel on kehtestatud ühenduse skaala rümpade liigitamiseks. Need kavad on hädavajalikud veise-, vasika-, lamba- ja sealihasektoris hindade registreerimiseks ning veise-, vasika- ja sealihasektoris sekkumiskorra kohaldamiseks. Lisaks sellele järgivad nad turu läbipaistvuse parandamise eesmärki. Need rümpade liigitamise kavad tuleks säilitada. Täiskasvanud veise- ja lambarümpade liigitamine peaks toimuma kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel. Nimetatud kahe kriteeriumi kombineeritud kasutamine võimaldab rümpasid klassidesse jagada. Sel viisil klassidesse jagatud rümbad tuleks identifitseerida. Käesoleva määruse ühtlase kohaldamise tagamiseks ühenduses tuleb näha ette ühenduse inspekteerimiskomisjoni poolt teostatavaid kohapealseid kontrolle.
Selgitus
Rümpade liigitusskaala on turujärelevalve ja -korralduse oluline element, kuigi seda ei kasutada otseselt sekkumismehhanismi kohaldamisel nagu lambalihasektori puhul.
Liigitusskaala kohaldamise mõju toodete hindadele ning üldisemas plaanis kaubandussuhete korraldusele tootjate ja loomade esmaste töötlejate vahel viitab asjaolule, et tegemist ei ole lihtsa tehnilise eeskirjaga.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 25
(25) Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on vaja erivahendeid. Seetõttu tuleks käesolevasse määrusesse üle kanda suhkruturu ühises korralduses seni sisaldunud standardsätted, et reguleerida suhkrupeedi ostjate ja müüjate vahelisi lepingulisi suhteid. Üksikasjalikud tingimused on seni olnud suhkruturu ühise korralduse üheks osaks ja sätestatud määruse (EÜ) nr 318/2006 II lisas. Arvestades nende tingimuste väga tehnilist iseloomu, peetakse asjakohasemaks lahendada need küsimused komisjoni tasandil.	(25) Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on vaja erivahendeid. Seetõttu tuleks kehtestada raameeskirjad, et reguleerida suhkrupeedi ostjate ja müüjate vahelisi lepingulisi suheteid. Erinevate looduslike, majanduslike ja tehniliste tingimuste tõttu on suhkrupeedi ostutingimusi ühenduses raske ühtlustada. Suhkrupeedikasvatajate ühenduste ja suhkruettevõtjate ühenduste vahel on juba sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped. Raameeskirjadega peaks seepärast määratlema üksnes suhkrupeedikasvatajatelt ja suhkrutootjatelt nõutavad miinimumtagatised, et kindlustada suhkruturu nõuetekohane toimimine, ja teatud eeskirjadest erandite tegemine peaks olema võimalik majandusharusiseste kokkulepetega.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 26
(26) Erinevad looduslikud, majanduslikud ja tehnilised tingimused muudavad raskeks suhkrupeedi ostutingimuste ühtlustamise ühenduses. Suhkrupeedikasvatajate ühenduste ning suhkruettevõtjate ühenduste vahel on juba sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped. Raameeskirjadega peaks seepärast määratlema üksnes suhkrupeedikasvatajatelt ja suhkrutootjatelt nõutavad miinimumtagatised, et kindlustada suhkruturu nõuetekohane toimimine, ja teatud eeskirjadest erandite tegemine peaks olema võimalik majandusharusiseste kokkulepetega.	välja jäetud
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 35
(35) Käesoleva määruse eesmärgi põhjal tuleks piimakvoodistruktuur ühtlustada suhkrukvoodisätete struktuuriga. Seega ei peaks piimaeeskirjade lähtepunktiks enam olema kohustus maksta riikliku individuaalse kvoodi ületamisel lisatasu, vaid riiklike kvootide määramine, mille ületamisel nõutakse lisatasu.	(35) Käesoleva määruse eesmärgi põhjal tuleks tootmise piiramise süsteem piimasektoris ja süsteem, mida kohaldatakse suhkrusektoris, koondada sama jaotise alla. Seega tuleks piimasektoris asendada mõiste „riiklikud individuaalsed kvoodid” mõistega „riiklikud kvoodid”, mille ületamisel nõutakse tasu.
Selgitus
Käesoleva määruse eesmärk ei ole kvoodisüsteemide ühtlustamine, vaid lihtsalt nende koondamine ilma nende eesmärki ja suundumust uuesti muutmata.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 35 a (uus)
	(35 a) Piimakvoodisüsteemi keskne eesmärk on vähendada tasakaalutust piima ja piimatoodete pakkumise ja nõudluse vahel ning sellest tulenevaid struktuurilisi ülejääke ja tagada nii parem turu tasakaal. Seepärast tuleks selle rakendamist jätkata järgmisel seitsmel kvoodiaastal alates 1. aprillist 2008. Lisaks tuleks säilitada 1984. aastal tarvitusele võetud meetod, mis seisneb tasu kohaldamises nende piimakoguste suhtes, mida on varutud või müüdud otsetarbimiseks kvooti ületades.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 95
(95) Käesoleva määrusega antakse komisjonile volitused, mis olid varem antud nõukogule vastuvõtmiseks vastavalt asutamislepingu artiklis 37 sätestatud hääletamise korrale. Need nõukogu õigusaktid peavad jääma jõusse, kuni komisjon talle käesoleva määrusega antud volituste alusel võtab vastu asjaomased sätted. Et vältida olukorda, kus niisugustel juhtudel kehtivad paralleelselt nõukogu vastuvõetud sätted ja komisjoni sätted, peaks komisjonil olema õigus nõukogu sellised õigusaktid kehtetuks tunnistada.	(95) Käesoleva määrusega antakse komisjonile volitused, mis olid varem antud nõukogule tehniliste sätete vastuvõtmiseks vastavalt asutamislepingu artiklis 37 sätestatud hääletamise korrale. Need nõukogu õigusaktid peavad jääma jõusse, kuni komisjon talle käesoleva määrusega antud volituste alusel võtab vastu asjaomased tehnilised sätted. Et vältida olukorda, kus niisugustel juhtudel kehtivad paralleelselt nõukogu vastuvõetud sätted ja komisjoni sätted, peaks komisjonil olema õigus nõukogu sellised õigusaktid kehtetuks tunnistada. Nõukogu peaks kõik poliitilised sätted võtma vastu kooskõlas asutamislepingu artikliga 37 pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.
Muudatusettepanek 11 Artikli 1 lõike 1 punkt i
i) puu- ja köögiviljad, I lisa IX osa (edaspidi „puu- ja köögiviljasektor”);	välja jäetud
Muudatusettepanek 12 Artikli 1 lõike 1 punkt j
j) töödeldud puu- ja köögiviljad, I lisa X osa (edaspidi „töödeldud puu- ja köögiviljade sektor”);	välja jäetud
Muudatusettepanek 13 Artikli 1 lõike 1 punkt l
l) vein, I lisa XII osa (edaspidi „veinisektor”);	välja jäetud
Muudatusettepanek 14 Artikli 1 lõige 2
2. Puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögiviljade ning veinisektori suhtes kohaldatakse üksnes käesoleva määruse järgmisi sätteid:	välja jäetud
a) artiklid 3 ja 4;
b) IV osa;
c) artikkel 183;
d) artikkel 184;
e) artikkel 185;
f) artikkel 188 ja artikli 189 esimene lõik;
g) artikli 195 punkt a.
Muudatusettepanek 15 Artikli 2 lõike 2 punktid b a ja b b (uus)
	b a) võrdlushind – baashind;
	b b) sekkumishind – hind, millega toimub sekkumine.
Muudatusettepanek 16 Artikli 3 lõike 1 punkt d
d) veinisektori puhul järgmise aasta 1. augustist 31. juulini;	välja jäetud
Muudatusettepanek 17 Artikli 3 lõige 2
2. Puu- ja köögivilja- ning töödeldud puu- ja köögiviljade sektori toodete turustusaastad määrab vajaduse korral kindlaks komisjon.	välja jäetud
Muudatusettepanek 18 Artikli 9 punkt f a (uus)
	f a) sealiha;
Muudatusettepanek 19 Artikkel 39
1. Komisjon kehtestab ühenduse rümpade liigitusskaala, sealhulgas liikmesriikide teatavate toodete hinnaaruandluse eeskirjad, järgmistele sektoritele:	1. Kehtestatakse ühenduse rümpade liigitusskaala, sealhulgas liikmesriikide teatavate toodete hinnaaruandluse eeskirjad, järgmistele sektoritele:
a) veise- ja vasikaliha täiskasvanud veiste osas;	a) veise- ja vasikaliha täiskasvanud veiste osas;
b) sealiha;	b) sealiha;
c) lamba- ja kitseliha.	c) lamba- ja kitseliha.
2. Lõikes 1 osutatud ühenduse skaala kehtestamisel lähtub komisjon eelkõige järgmistest kriteeriumidest:	2. Lõikes 1 osutatud ühenduse skaala kehtestamisel lähtutakse eelkõige järgmistest kriteeriumidest:
a) täiskasvanud veiste rümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel, võimaldades rümpade klassidesse jagamist ning liigitatud rümpade identifitseerimist;	a) täiskasvanud veiste rümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel, võimaldades rümpade klassidesse jagamist ning liigitatud rümpade identifitseerimist;
b) searümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist massi ja tailihasisalduse suhte alusel, mis toimib põhimõtte kohaselt, et tailihasisaldus tehakse kindlaks objektiivse mõõtmisega, ning rümpade jagamist klassidesse ja nende identifitseerimist;	b) searümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist massi ja tailihasisalduse suhte alusel, mis toimib põhimõtte kohaselt, et tailihasisaldus tehakse kindlaks objektiivse mõõtmisega, ning rümpade jagamist klassidesse ja nende identifitseerimist;
c) lamba- ja kitserümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel, võimaldades rümpade klassidesse jagamist ning liigitatud rümpade identifitseerimist.	c) lamba- ja kitserümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel, võimaldades rümpade klassidesse jagamist ning liigitatud rümpade identifitseerimist.
	2 a. Käesoleva määruse ühtlase kohaldamise tagamiseks ühenduses teostab ühenduse inspekteerimiskomisjon kohapealseid kontrolle.
Kergete tallede rümpade puhul võib kasutada muid kriteeriume, eelkõige massi, liha värvust ja rasva värvust.	Kergete tallede rümpade puhul võib kasutada muid kriteeriume, eelkõige massi, liha värvust ja rasva värvust.
Muudatusettepanek 20 Artikli 41 lõike 1 punkt f a (uus)
	f a) mesindustooted.
Muudatusettepanek 21 Artikli 47 lõige 1
1. Majandusharusisesed kokkulepped ja tarnelepingud peavad vastama lõikele 3 ning komisjoni kindlaksmääratavatele ostutingimustele, eelkõige suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste osas.	1. Majandusharusisesed kokkulepped ja tarnelepingud peavad vastama lõikele 3 ning II a lisas esitatud ostutingimustele, eelkõige suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste osas.
Muudatusettepanek 22 Artikli 50 sissejuhatav lause
Komisjon võib vastu võtta käesoleva jaotise rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja eelkõige:	Komisjon võib vastu võtta käesoleva jaotise rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja eelkõige järgmist:
	- a) II a lisa muudatusi;
Muudatusettepanek 23 Artikli 51 sissejuhatav lause
Et soodustada tootmisharusiseste ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumist turunõuetega kohandada, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevus, võib komisjon elustaime-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihasektori suhtes võtta järgmisi meetmeid:	Et soodustada tootmisharusiseste ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumist turunõuetega kohandada, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevus, võib komisjon elustaime-, piima- ja piimatoodete, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihasektori suhtes võtta järgmisi meetmeid:
Muudatusettepanek 24 Artikli 51 punkt d a (uus)
	d a) meetmed loomakasvatuse korralduse parandamiseks.
Selgitus
Määruse eelnõu praeguses sõnastuses jäetakse välja elusloomi käsitlevad meetmed ning seega loomakasvatus tervikuna, kuna komisjon võiks võtta meetmeid pakkumise kohandamiseks turutingimustega.
Tuleb jätta alles see võimalus, mida annavad senised erinevate sektorite ühised turukorraldused.
Muudatusettepanek 25 Artikli 52 lõige 2 a (uus)
	(2 a) Käesoleva määruse kohaldamine ei piira nõukogu määruse (EÜ) nr 1868/94 (millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem)1 kohaldamist.   ------------------------- 1 EÜT L 197, 30.7.1994, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 941/2005 (ELT L 159, 22.6.2005, lk 1).
Muudatusettepanek 26 II osa II jaotise II peatüki pealkiri
Tootjate organisatsioonid, tootmisharudevahelised organisatsioonid, ettevõtjate organisatsioonid	Tootjate organisatsioonid, tootmisharudevahelise ISEloomuga organisatsioonid, ettevõtjate organisatsioonid
	(Muudatus mõjutab kogu käsitletava õigusakti ettepaneku teksti; selle vastuvõtmine toob kaasa tehnilisi muudatusi kogu tekstis).
Selgitus
Nimetuse „tootmisharudevahelise iseloomuga” kasutamine nimetuse „tootmisharudevahelised” asemel tagab selle, et II jaotises hõlmatakse kõiki Euroopa tootmisharudevahelisi organisatsioone, hoolimata sellest, milline on nende täpne nimetus või õiguslik seisund.
Muudatusettepanek 27 Artikli 118 sissejuhatav lause
Liikmesriik tunnustab tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:	Tingimusel, et järgitakse sektorispetsiifilisi sätteid ja piiramata samalaadsete organisatsioonide tunnustamist toodete puhul, mida käesolevas artiklis ei käsitleta, tunnustab liikmesriik vastavalt riigisisestele eeskirjadele tootmisharudevahelise iseloomuga organisatsioone, mis:
Selgitus
Selleks, et tagada erinevate liikmesriikide materiaalõiguse austamine, tuleb meelde tuletada, et üheainsa ühise turukorralduse eesmärk ei ole muuta olemasolevaid riiklike mehhanisme ega seada kahtluse alla liikmesriikide pädevust selles küsimuses, arvestades, et tootmisharudevahelise iseloomuga põllumajandusorganisatsioonid peavad igal juhul koosnema ühelt poolt põllumajandustootmise ja teiselt poolt – vastavalt asjaomase toote või tootegrupi vajadustele ja omadustele – põllumajandustoodangu turustamise ja/või töötlemisega tegelevatest organisatsioonidest.
Muudatusettepanek 28 Artikli 118 punkt a
a) koosnevad järgmiste sektorite toodete tootmise, kaubanduse või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest:	a) koosnevad erinevate sektorite toodete tootmise ning kaubanduse ja/või töötlemisega seotud majandustegevuse esindusorganisatsioonidest:
i) oliivisektor;
ii) tubakasektor;
Selgitus
Vt artikli 118 sissejuhatavale lausele tehtud muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 29 Artikli 118 punkti c sissejuhatav lause
c) järgivad konkreetset eesmärki, eelkõige:	c) järgivad konkreetset eesmärki, mis võib eelkõige olla:
Selgitus
Paljudes liikmesriikides on tootmisharudevahelised organisatsioonid riiklike ja ühenduse asutuste peamiseks koostööpartneriks. Eelkõige võimaldavad nad rakendada innovatsiooni-, kvaliteedi-, edendamis- ja teavitamispoliitikat, sealhulgas seoses toitumisega, ja osalevad kiireloomuliste tervisekaitsemeetmete rakendamisel, nagu juhtus veiste spongioosse entsefalopaatia puhangu ajal. Seetõttu on otstarbekas laiendada tootmisharudevaheliste organisatsioonide eesmärke neid siiski kohustuslikuks muutmata.
Muudatusettepanek 30 Artikli 118 punkti c alapunkt i
i) koondada ja koordineerida liikmete toodangu pakkumist ja turustamist;	i) koondada ja koordineerida asjaomase toodangu pakkumist ja turustamist;
Selgitus
Vt artikli 118 punkti c sissejuhatavale lausele tehtud muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 31 Artikli 118 punkti c alapunkt ii
ii) kohandada tootmist ja töötlemist ühiselt turunõudmisele ja täiustada toodet;	ii) kohandada tootmist ja/või töötlemist ühiselt turunõudmisele ja täiustada toodet;
Selgitus
Vt artikli 118 punkti c sissejuhatavale lausele tehtud muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 32 Artikli 118 punkti c alapunkt iv
iv) teha sobivate tootmismeetodite ja turuarengute uuringuid.	iv) teha teadusuuringuid ja katseid uute säästva tootmise meetodite kohta ning turuarengute uuringuid;
Muudatusettepanek 33 Artikli 118 punkti c alapunkt iv a (uus)
	iv a) edendada innovatsiooni, kvaliteedi parandamist, mitmekesisust, toodete ohutust, keskkonna säästmist ja bioloogilist mitmekesisust;
Muudatusettepanek 34 Artikli 118 punkti c alapunkt iv b (uus)
	iv b) tagada toote kohta käiva teabe liikumine tootmis- ja turustusahelas ning asjaomaste toodete edendamine.
Muudatusettepanek 35 Artikli 118 punkti c teine a lõik (uus)
	Tootmisharudevahelise iseloomuga organisatsioonid võivad taotleda ametiasutustelt, kes neid on tunnustanud, et nende raames kehtivad eeskirjad, kokkulepped ja tavad muudetaks kohustuslikuks kõikide asjaomase toote või tootegrupiga tegelevate ettevõtjate suhtes.
Muudatusettepanek 36 Artikkel 124
Artikkel 124	Artikkel 124
1. Ilma et see piiraks selliste juhtude kohaldamist, mil käesoleva määruse kohaselt nõutakse impordilitsentsi, võib komisjon nõuda impordilitsentsi esitamist järgmiste sektorite ühe või mitme toote ühendusse importimisel:	1. Teravilja-, suhkru-, riisi-, lina- ja kanepi-, piima-, veise- ja vasikaliha- (I lisa XV osa punktis a nimetatud toodete puhul) ning oliivisektoris (tooted, mille CN-kood on 1509, 1510 00, 0709 90 39, 0711 20 90, 2306 90 19, 1522 00 31 ja 1522 00 39) tuleb impordi korral ühenduse territooriumile esitada impordilitsents.
a) teravili;	Sellegipoolest võib teha erandi järgmistel juhtudel:
b)riis;	a) teraviljatoodete puhul, mille tarnetel pole olulist mõju turu olukorrale;
c) suhkur;	b) teatud suhkru- ja riisitoodete impordi suhtes, mille haldamiseks pole impordilitsentsi vaja.
d) seemned;
e) oliivid: tooted, mille CN-kood on 1509, 1510 00, 0709 90 39, 0711 20 90, 2306 90 19, 1522 00 31 ja 1522 00 39,
f) lina ja kanep: kanepi puhul,
g) banaanid;
h) elustaimed,
i) veise- ja vasikaliha;
j) piim ja piimatooted;
k) sealiha;
l) lamba- ja kitseliha;
m) munad;
n) linnuliha;
o) etüülalkohol.
	1 a. Teiste sektorite toodete ühendusse importimisel võib komisjon, ilma et see piiraks impordilitsentsi kohaldamist juhtudel, mil käesoleva määruse kohaselt seda nõutakse, nõuda impordilitsentsi esitamist.
2. Komisjon võtab lõike 1 kohaldamisel arvesse impordilitsentside vajadust asjaomaste turgude korraldamisel ja eelkõige kõnealuste toodete impordi üle järelevalve pidamisel.	2. Komisjon võtab lõike 1 kohaldamisel arvesse impordilitsentside vajadust asjaomaste turgude korraldamisel ja eelkõige kõnealuste toodete impordi üle järelevalve pidamisel.
Selgitus
Impordilitsentsi kohaldamine on peamine vahend, mille abil tagada põllumajandusturgude järelevalvet ja ühenduse toodangu eelistamist. Impordilitsentsi kohaldatakse mitmete sektorite puhul, mis on impordi suhtes eriti tundlikud. Teiste sektorite puhul, mille majanduslikud omadused on erinevad, pole impordilitsents kohustuslik ja selle kohaldamine sõltub komisjoni hinnangust.
Muudatusettepanekuga kehtestatakse vana süsteem: litsentsi kaotamine sektorites, kus see on kohustuslik, nõuab nõukogu otsust, mille puhul saab viimane tagada, et loodud on alternatiivne turu järelevalve mehhanism ning litsentse pole asjaomase turu suhtes tarvis kasutada.
Muudatusettepanek 37 Artikli 135 lõige 2
2. Täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt ühenduse turgu ei häiri või kui nende mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.	2. Nõukogu kinnitab, et täiendavad imporditollimaksud tõenäoliselt ühenduse turgu ei häiri või et nende mõju ei ole kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.
Selgitus
Artikli 135 lõige 2 ei ole WTO lepinguid silmas pidades käesoleva sätte kasutuselevõtmiseks vajalik. Antud sise-eeskiri õõnestab põllumajandussektori erikaitseklauslit, allutades selle teiste WTO ja GATT lepingute kaitseklauslitega (dumpinguvastane klausel, üldine klausel, jne) samadele nõuetele. Põllumajandustoodete osas tuleb mehhanism kiiresti käivitada ja mitte oodata pikkade uurimuste teostamist, sest kuna tegemist on iga-aastase tootmistsükliga kergriknevate toodetega, millest saadakse tulu tihti väga lühikese ajavahemiku jooksul, on kahju kohene ja tõsine. Erikaitseklausli kasutuselevõtmist tuleks lihtsustada, et vältida selliseid probleeme nagu 2005. ja 2006. aasta õunakriisid. Artikli 135 lõige 2 õõnestab kaitsemehhanismi.
Muudatusettepanekuga tehakse ettepanek, et meetme ebaproportsionaalsust peaks kontrollima nõukogu, mis tähendaks, et klauslit ei võeta kasutusele automaatselt, kuid et selle piisavalt kiire kasutuselevõtmine on klausli tõhususe tagamiseks siiski võimalik.
Muudatusettepanek 38 Artikli 187 esimene a lõik (uus)
	Komisjon püüab nende eeskirjade kindlaksmääramisel järgida kulutasuvuse põhimõtet ja tagada liikmesriikidele, et selle tulemuseks ei oleks nende eelarvekulude ebanormaalne suurenemine.
Selgitus
Uued eeskirjad ei tohi põhjustada ebanormaalseid kulusid nende liikmesriikide jaoks, kes teevad kättesaadavaks oma järelevalvetalitused.
Muudatusettepanek 39 Artikli 187 teine a lõik (uus)
	Nimetatud karistustele eelnevad menetlused austavad õigust menetlusele enda kaitseks ja õigust asja õiglasele kohtulikule arutamisele 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni tähenduses.
Selgitus
Käesoleva artikliga ettenähtud karistuste kohaldamisel tuleb tagada õiguskindluse ja õigusriigi põhimõtete järgimise kõrge tase.
Muudatusettepanek 40 Artikli 188 lõige 1
1. Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee (edaspidi „komitee”).	1. Komisjoni abistab sõltuvalt asjaomasest turust lihatoodete, piimatoodete, taimse päritoluga toodete või mitmeaastaste kultuuride korralduskomitee.
	1 a. Komisjon tagab menetluste ja piisava rahastamise abil, et liikmesriikide poolt nimetatud ekspertidel on kõrgetasemelised teadmised.
Selgitus
Komisjoni ettepanek ei taga sellist teadmiste taset, mis oleks nõutav erinevate põllumajandusturgude eripära arvesse võtvate otsuste tegemiseks. Määruse kohaldamisel tuleb arvestada erinevate põllumajandusturgude erinevate tingimustega. Muudatusettepanekuga nähakse erinevate turgude jaoks ette erinevad korralduskomiteed. Selline korraldus tagab suurema õiguskindluse kui mitmete alamkomiteede või töörühmade kasutamine ühe ainsa komitee raames.
Muudatusettepanek 41 Artikli 188 lõige 1 b (uus)
	1 b. Komisjon hindab hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmist komiteedega ja valdkonna ekspertide rühmadega saadud kogemusi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule antud teema kohta aruande koos liikmesriikide märkustega.
Muudatusettepanek 42 Artikli 188 lõige 1 c (uus)
	1 c. Korralduskomitee koosolekutele kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 7 lõiget 3.
Muudatusettepanek 43 Artikli 188 lõige 3
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.	3. Komiteed võtavad vastu oma töökorrad.
Muudatusettepanek 44 Artikli 195 lõike 1 punkt a
a) määrused (EMÜ) nr 234/68, (EMÜ) nr 827/68, (EMÜ) nr 2517/69, (EMÜ) nr 2728/75, (EMÜ) nr 2729/75, (EMÜ) nr 2759/75, (EMÜ) nr 2771/75, (EMÜ) nr 2777/75, (EMÜ) nr 1055/77, (EMÜ) nr 2931/79, (EMÜ) nr 1358/80, (EMÜ) nr 3730/87, (EMÜ) nr 4088/87, (EMÜ) nr 2075/92, (EMÜ) nr 2077/92, (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 2529/2001, (EÜ) nr 670/2003, (EÜ) nr 797/2004 ja (EÜ) nr 1952/2005 alates 1. jaanuarist 2008;	a) määrused (EMÜ) nr 234/68, (EMÜ) nr 827/68, (EMÜ) nr 2728/75, (EMÜ) nr 2729/75, (EMÜ) nr 2759/75, (EMÜ) nr 2771/75, (EMÜ) nr 2777/75, (EMÜ) nr 1055/77, (EMÜ) nr 2931/79, (EMÜ) nr 1358/80, (EMÜ) nr 3730/87, (EMÜ) nr 4088/87, (EMÜ) nr 2075/92, (EMÜ) nr 2077/92, (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 2529/2001, (EÜ) nr 670/2003, (EÜ) nr 797/2004 ja (EÜ) nr 1952/2005 alates 1. jaanuarist 2008;
Muudatusettepanek 45 Artikli 198 lõike 2 punkt e
e) veinisektori suhtes ning artiklit 191 alates 1. augustist 2008;	välja jäetud
Muudatusettepanek 46 I lisa IX osa
Komisjoni ettepanek
IX osa: Puu- ja köögiviljad
Puu- ja köögiviljade valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:
CN-kood Kirjeldus        0702 00 00 Tomatid, värsked või jahutatud        0703 Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud        0704 Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas, värske või jahutatud        0705 Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud        0706 Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud        0707 00 Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud:        0708 Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud ex   0709 Muud köögiviljad, värsked või jahutatud, v.a alamrubriikidesse 0709 60 91, 0709 60 95, 0709 60 99, 0709 90 31, 0709 90 39 ja 0709 90 60 kuuluvad köögiviljad ex   0802 Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata, v.a alamrubriiki 0802 90 20 kuuluvad beetli- ja koolapähklid        0803 00 11 Värsked jahubanaanid ex   0803 00 90 Kuivatatud jahubanaanid        0804 20 10 Värsked viigimarjad        0804 30 00 Ananassid        0804 40 00 Avokaadod        0804 50 00 Guajaavid, mangod ja mangostanid        0805 Värsked või kuivatatud tsitrusviljad        0806 10 10 Värsked lauaviinamarjad        0807 Värsked melonid (sh arbuusid) ja papaiad        0808 Värsked õunad, pirnid ja küdooniad        0809 Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (sh nektariinid), ploomid ja laukaploomid        0810 Muud puuviljad ja marjad, värsked        0813 50 31            0813 50 39 Üksnes rubriikide 0801 ja 0802 kuivatatud pähklitest koosnevad segud        1212 99 30 Jaanikaunad
Euroopa Parlamendi muudatusettepanek
välja jäetud
Muudatusettepanek 47 I lisa X osa Komisjoni ettepanek X osa: Töödeldud puu- ja köögiviljasaadused Töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:
CN-kood Kirjeldus a) ex  0710 Külmutatud köögivili (kuumtöötlemata või eelnevalt aurutatud või keedetud), v.a alamrubriigi 0710 40 00 suhkrumais, alamrubriigi 0710 80 10 oliivid ja alamrubriigi 0710 80 59 puuviljad perekonnast Capsicum või Pimenta   ex  0711 Köögivili, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a alamrubriigi 0711 20 oliivid, alamrubriigi 0711 90 10 puuviljad perekonnast Capsicum või Pimenta ning alamrubriigi 0711 90 30 suhkrumais   ex  0712 Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata, v.a alamrubriiki ex 0712 90 05 kuuluvad inimtoiduks kõlbmatud kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud kartulid, alamrubriikidesse ex 0712 90 11 ja 0712 90 19 kuuluv suhkrumais ning alamrubriiki ex 0712 90 90 kuuluvad oliivid        0804 20 90 Kuivatatud viigimarjad         0806 20 Rosinad   ex  0811 Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, v. a alamrubriiki ex 0811 90 95 kuuluvad külmutatud banaanid   ex  0812 Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a alamrubriigi ex 0812 90 98 banaanid   ex  0813 Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801–0806 puuviljad; üksnes rubriikidesse 0801 ja 0802 kuuluvatest pähklitest koosnevad pähkli- ja kuivatatud pähklite segud, mis kuulvad alamrubriikidesse 0813 50 31 ja 0813 50 39         0814 00 00 Tsitruseliste või meloni (sh arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud soolvees, väävlivees või muus konserveerivas lahuses         0904 20 10 Kuivatatud paprika, purustamata ja peenestamata b) ex  0811 Puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga   ex  1302 20 Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid   ex  2001 Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taime söödavad osad, äädika või äädikhappega valmistatud või konserveeritud, v.a: –         perekonda Capsicum kuuluvad viljad, v.a alamrubriiki 2001 90 20 kuuluvad paprikad või pimendid –         alamrubriigi 2001 90 30 suhkrumais (Zea mays var. saccharata) –         alamrubriiki 2001 90 40 kuuluvad jamss, bataat jm söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5% massist –         alamrubriigi 2001 90 60 palmipungad –         alamrubriigi 2001 90 65 oliivid –         viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad, mis kuuluvad alamrubriiki ex 2001 90 99        2002 Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta        2003 Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta   ex  2004 Muud külmutatud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriiki ex 2004 90 10 kuuluv suhkrumais (Zea mays var. saccharata), alamrubriiki ex 2004 90 30 kuuluvad oliivid ja alamrubriiki 2004 10 91 kuuluvad kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud peen- või jämejahuna või helvestena   ex  2005 Muud külmutata köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriiki 2005 70 kuuluvad oliivid, alamrubriiki ex 2005 80 00 kuuluv suhkrumais (Zea mays var. saccharata), ja Capsicumi perekonda kuuluvad puuviljad, v.a alamrubriiki 2005 99 10 kuuluvad paprika ja pimendid ja alamrubriiki 2005 20 10 kuuluvad kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud peen- või jämejahuna või helvestena   ex  2006 00 Puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud), v.a rubriiki ex 2006 00 38 ja ex 2006 00 99 kuuluvad suhkrus konserveeritud banaanid   ex  2007 Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja -pastad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, v.a: –         alamrubriiki ex 2007 10 kuuluvad homogeenitud tooted banaanidest –         alamrubriikidesse ex 2007 99 39, ex 2007 99 57 ja ex 2007 99 98 kuuluvad banaanikeedised, -želeed, -püreed või –pastad   ex  2008 Mujal nimetamata puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma, v.a: –         alamrubriiki 2008 11 10 kuuluv maapähklivõi –         alamrubriiki 2008 91 00 kuuluvad palmipungad –         alamrubriiki 2008 99 85 kuuluv mais –         alamrubriiki 2008 99 91 kuuluvad jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mille tärklisesisaldus on vähemalt 5% massist –         alamrubriiki ex 2008 99 99 kuuluvad viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad –         alamrubriikidesse ex 2008 92 59, ex 2008 92 78, ex 2008 92 93 ja ex 2008 92 98 kuuluvad segud banaanidest, muul moel valmistatud või konserveeritud –         alamrubriikidesse ex 2008 99 49, ex 2008 99 67 ja ex 2008 99 99 kuuluvad muul viisil valmistatud ja konserveeritud banaanid   ex  2009 Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad (v.a alamrubriikidesse 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad viinamarjamahl ja viinamarjavirre ning alamrubriiki 2009 80 kuuluv banaanimahl), puu- ja köögiviljamahlad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma
Euroopa Parlamendi muudatusettepanek
välja jäetud
Muudatusettepanek 48 I lisa XII osa
Komisjoni ettepanek
XII osa: Vein
Veini valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:
CN-kood Kirjeldus a)      2009 61   2009 69 Viinamarjamahl (sealhulgas viinamarjavirre)      2204 30 92   2204 30 94   2204 30 96   2204 30 98 Muud viinamarjavirded, välja arvatud need, mille käärimine kestab või mille käärimisprotsess on peatatud muul viisil kui alkoholi lisamisega b) ex  2204 Värsketest viinamarjadest valmistatud vein, sealhulgas kangendatud vein; muu kui rubriigis 2009 nimetatud viinamarjavirre, välja arvatud alamrubriikidesse 2204 30 92, 2204 30 94, 2204 30 96 ja 2204 30 98 kuuluvad viinamarjavirded c)      0806 10 90 Värsked viinamarjad, välja arvatud lauaviinamarjad      2209 00 11   2209 00 19 Veiniäädikas d)      2206 00 10 Piquette (viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein)      2307 00 11   2307 00 19 Veinisete      2308 00 11   2308 00 19 Viinamarjade pressimisjäägid
Euroopa Parlamendi muudatusettepanek
välja jäetud
Muudatusettepanek 49 II a lisa (uus)
Euroopa Parlamendi muudatusettepanek
SUHKRUPEEDI OSTUTINGIMUSED
I PUNKT
Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „tarnelepingu lepinguosalised”:
a) suhkrutootmisettevõtjaid (edaspidi „tootjad”)
ja
b) suhkrupeedimüüjaid (edaspidi „müüjad”).
II PUNKT
1. Tarnelepingud sõlmitakse kindlaksmääratud kvoodikohase suhkrupeedi koguste kohta kirjalikult.
2. Tarnelepingutes täpsustatakse, kas ja millistel tingimustel võib suhkrupeedi lisakogust tarnida.
III PUNKT
1. Tarnelepingutes märgitakse suhkrupeedikoguste ostuhinnad, arvestades, et eristamine toimub selle alusel, kas suhkrupeedist valmistatud suhkrukogused on:
a) kvoodikohane suhkur;
b) kvoodiväline suhkur.
Punktis a) osutatud koguste puhul ei tohi hinnad olla madalamad suhkrusektori turgude ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 5 lõikes 1 nimetatud suhkrupeedi miinimumhinnast[2].
2. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedile ettenähtud suhkrusisaldus. Lepingud hõlmavad erinevaid suhkrusisaldusi näitavaid ümberarvestusskaalasid ning koefitsiente, mida kasutatakse tarnitud suhkrupeedikoguste ümberarvestamiseks kogustesse, mis vastavad tarnelepingus osutatud suhkrusisaldusele.
See skaala põhineb erinevatel suhkrusisaldustel ja vastaval saagisel.
3. Kui müüja on sõlminud tootjaga kvoodikohase suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi osas tarnelepingu, käsitatakse kõiki selle müüja tarneid, mis on ümber arvestatud kooskõlas käesoleva punkti alapunktiga 2, kvoodikohase suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi tarnetena, kui need ei ületa tarnelepingus kindlaksmääratud suhkrupeedikogust.
4. Kui tootjad toodavad väiksema koguse suhkrut sellest kvoodikohasest suhkrupeedist, mille kohta nad on sõlminud külvieelsed tarnelepingud, jaotavad nad selle suhkrupeedikoguse, mis vastab nende põhikvoodi ulatuses mis tahes lisatoodangule, müüjate vahel, kellega nad on sõlminud kvoodikohase suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi külvieelsed tarnelepingud.
Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.
IV PUNKT
1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeeditarnete tavapärane kestus ja nende järgustamine.
2. Alapunktis 1 nimetatud sätted on eelmisel turustusaastal kohaldatud sätted, võttes arvesse tegelikku toodangutaset; majandusharusisesed kokkulepped võivad kõnealustest sätetest kõrvale kalduda.
V PUNKT
1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedi kogumispunktid.
2. Kui müüjad ja tootjad on eelmiseks turustusaastaks tarnelepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele kogumispunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal toimuvate tarnete suhtes kokku leppinud.
Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.
3. Tarnelepingutes sätestatakse, et laadimiskulud ja kogumispunktidest äraviimise veokulud kannab tootja vastavalt erikokkulepetele, mis tuginevad enne eelmist suhkru turustusaastat kehtinud kohalikele eeskirjadele või tavadele.
4. Taanis, Kreekas, Hispaanias, Iirimaal, Portugalis, Soomes ja Ühendkuningriigis, kus suhkrupeeti tarnitakse tarneklausli „vabastatud tehase väravas” alusel, kehtestatakse tarnelepinguga tootjatele kohustus aidata kaasa laadimis- ja veokulude katmisele ja sätestatakse vastav protsendimäär või summa.
VI PUNKT
1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedi vastuvõtupunktid.
2. Kui müüjad ja tootjad on eelmiseks turustusaastaks tarnelepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele vastuvõtupunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal toimuvate tarnete suhtes kokku leppinud. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.
VII PUNKT
1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrusisalduse määramine polarimeetrilise meetodi abil. Vastuvõtmisel võetakse suhkrupeedist proov.
2. Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et proovid võetakse muul etapil. Sellisel juhul sätestatakse tarnelepingus parandus suhkrusisalduse languse kompenseerimiseks suhkrupeedi vastuvõtu ja proovivõtmise vahel.
VIII PUNKT
Tarnelepingutes sätestatakse, et brutomass, pakendi mass ja suhkrusisaldus määratakse kindlaks vastavalt ühele järgnevatest toimingutest:
a) tootja ja suhkrupeeditootjate kutseorganisatsiooni poolt ühiselt, kui nii on sätestatud majandusharusiseses kokkuleppes;
b) tootja poolt suhkrupeedikasvatajate kutseorganisatsiooni järelevalve all;
c) tootja poolt asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud eksperdi järelevalve all tingimusel, et müüja kannab selle kulud.
IX PUNKT
1. Tarnelepingu kohaselt peab tootja täitma kogu tarnitava suhkrupeedikoguse suhtes üht või mitut järgmistest kohustustest:
a) tagastama müüjale tarnitud suhkrupeedikogusele vastavad värsked pressimisjäägid tasuta otse tehasest;
b) tagastama müüjale tasuta osa jääke pressitult, kuivatatult või kuivatatud melassina otse tehasest;
c) tagastama müüjale otse tehasest suhkrupeedi pressitud või kuivatatud jäägid; sellisel juhul võib tootja nõuda müüjalt pressimis- või kuivatamiskulude tasumist;
d) maksma müüjale kompensatsiooni, arvestades kõnealuste pressimisjääkide müügivõimalusi.
Kui osa kogu tarnitavast suhkrupeedikogusest käideldakse teisiti, kehtestatakse tarnelepinguga rohkem kui üks esimeses alapunktis sätestatud kohustusest.
2. Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et suhkrupeedi pressimisjäägid tarnitakse muul etapil, kui on osutatud alapunkti 1 taanetes a, b ja c.
X PUNKT
1. Tarnelepingutes määratakse kindlaks ettemaksete ja suhkrupeedi ostuhinna tasumise tähtajad.
2. Alapunktis 1 osutatud tähtajad on samad, mis kehtisid eelmisel turustusaastal. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.
XI PUNKT
Kui tarnelepingutes sätestatakse eeskirjad küsimuste kohta, mida käsitletakse käesolevas lisas, või kui need lepingud sisaldavad muid küsimusi reguleerivaid sätteid, ei tohi nende sätted ja nende toime sattuda vastuollu käesoleva lisaga.
XII PUNKT
1. Majandusharusisesed kokkulepped sisaldavad vahekohtuklausleid.
2. Kui majandusharusisestes kokkulepetes ühenduse, piirkondlikul või kohalikul tasandil sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad käesolevas määruses käsitletud küsimusi või sisaldavad muid küsimusi käsitlevaid sätteid, ei või nende eeskirjade sätted ja toime sattuda vastuollu käesoleva lisaga.
3. Alapunktis 2 osutatud lepingutes sätestatakse eelkõige:
a) eeskirjad, mis käsitlevad müüjatele selliste suhkrupeedikoguste tarnimist, mida tootja otsustab enne külvi osta suhkrutootmiseks kvoodi piires;
b) punkti III alapunktis 4 osutatud jaotamist käsitlevad eeskirjad;
c) punkti III alapunktis 2 osutatud ümberarvestamisskaala;
d) eeskirjad, mis käsitlevad toodetavate suhkrupeedisortide seemnete valikut ja tarnimist;
e) tarnitava suhkrupeedi minimaalne suhkrusisaldus;
f) tootja ja müüjate esindajate vahelise konsultatsiooni nõue, enne kui on kindlaks määratud suhkrupeedi tarnete alguskuupäev;
g) lisatasude maksmine müüjatele ennetähtaegse või hilinenud tarne eest;
h) üksikasjad, mis käsitlevad:
i) punkti IX alapunkti 1 taandes b osutatud suhkrupeedi pressimisjääkide kogust;
ii) punkti IX alapunkti 1 taandes c osutatud kulusid;
ii) punkti IX alapunkti 1 taandes d osutatud hüvitist;
i) pressimisjääkide kõrvaldamist müüja poolt;
j) ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 5 lõikes 1 sätestatud kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinnaga seotud sätete kohaldamist, eeskirjad, mis käsitlevad suhkru võrdlushinna ja tegeliku müügihinna vahe jaotamist tootja ja müüjate vahel.
XIII PUNKT
Kui ei ole sõlmitud majandusharusisest kokkulepet selle kohta, kuidas tuleks jaotada müüjate vahel kvoodi piires suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi kogused, mida suhkrutootja soovib enne külvi osta, võib asjaomane liikmesriik sätestada kõnealuse jaotamise eeskirjad.
Kõnealuste eeskirjadega võib suhkrupeedi müüjatele, kes tavapäraselt tarnivad ühistutele, anda tarneõigused, mida neil ei oleks kõnealustesse ühistutesse kuulumise korral.
(Nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 II lisa teksti osaline lisamine).

• [1]  ELTs seni avaldamata.
• [2]  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 247/2007 (ELT L 69, 9.3.2007, lk 3).

SELETUSKIRI

Komisjon on teinud osana oma ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise tegevusplaani rakendamisest määruse ettepaneku, millega tugevdatakse konkreetsete sektorite turu ühist korraldust käsitlevat 21 olemasolevat määrust ja koondatakse need üheks algmääruseks, et ühtlustada ja lihtsustada õigusraamistikku ilma selle aluspõhimõtteid muutmata.

Kõnealune ettepanek on järelmeede strateegiale, mida alustati 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformiga, millega rajati kõikide otsetoetuste horisontaalne õiguslik raamistik ning ühendati hulk toetussüsteeme nõukogu määruse (EÜ) 1782/2003 (ühtne otsemaksete kava) raames.

Kõnealuse ettepanekuga esitatakse ühtlustatud eeskirjad, mis käsitlevad klassikalisi valdkondi, nagu sekkumine, eraladustamine, impordi tariifikvoodid, eksporditoetused, kaitsemeetmed, riigiabi ja konkurentsieeskirjad ning andmete edastamine ja aruandlus.

Olemasolevad sektorite eeskirjad on vahendite või poliitikaküsimuste kaupa ümber korraldatud ning võimaluse korral ühendatud horisontaalseteks säteteks.

See on võimalik, kuna enamik algmäärusi järgib sama struktuuri ja neil on arvukalt ühiseid sätteid. Eriti kehtib see kolmandate riikidega toimuva kaubanduse eeskirjade ja üldsätete kohta, kuid teataval määral ka siseturuga seotud eeskirjade kohta.

Sektori algmäärused sisaldavad identsete või sarnaste probleemide erinevaid lahendusi, mida komisjon on ühtlustanud ja lihtsustanud horisontaalse lähenemisviisiga.

Turukorralduse jätkuvaid reforme see algselt ei puuduta, kuid nende tulemused kaasatakse hiljem määrusesse.

On tehtud ettepanek, et määruse ettepaneku sätted jõustuksid viisil, mis tagaks sujuva ülemineku uutele eeskirjadele. Kui käesolev turu ühine korraldus jõustub, võib tühistada kokku 41 määrust.

Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamine

Komisjon on käesoleva ettepanekuga alustanud ambitsioonika ja kiiduväärse projektiga. Kuigi see ei tundu koheselt selge lihtsustamisena kõigi nende jaoks, kes praeguse ajani pidid tegelema vaid ühe või mõne turu korraldusega, saab sellest eeldatavasti ja loodetavasti pärast tutvumisperioodi kiirelt lihtsustamine. Neile, kes kasutavad mitmeid konkreetsete sektorite turukorraldusi või kes soovivad ülevaadet erinevatest turukorraldustest, on käesolev konsolideeritud eeskirjade kogum teretulnud abi.

Käesolev õigusaktide kogum sisaldab reguleerivat raamistikku põllumajandustööstuse jaoks ja selle peamine eesmärk peaks olema käesolevasse reguleerivasse raamistikku selguse toomine viisil, mis on ka lihtsustamine nende jaoks, kellele käesolev õigusakt on suunatud.

Komisjon on korduvalt kinnitanud, et tehakse vaid tehnilisi muudatusi ja lihtsustamine ei tohi olla katse muuta aluspõhimõtteid.

Sellest hoolimata on komisjon teinud ettepaneku kõrvaldada riikliku sekkumise võimalus sealiha osas, põhjendades seda tugevalt asjaoluga, et kava ei ole kasutatud kolmkümmend aastat. Kuid nii käitudes teeb komisjon poliitika osas muudatusi. Raportöör usub, et komisjoni kavatsuste üksnes tehnilise olemuse maksimaalseks usutavuseks tuleb sealiha sekkumiskava säilitada, et käesoleva ettepaneku muudatused oleksid vaid tehnilist laadi.

Üks algmäärus

Kui kõik sektori määrused kombineeritakse ühte alusmäärusesse, oleks loogiline, et kui reformid on lõpule viidud, tuleks lisada praegu reformimisel olevad ja käesolevast ettepanekust välja jäetud sektori määrused. Seega ei tuleks oodata tulemusi ja reformi osasid peaks lisama varem.

Nõukogu volituste andmine komisjonile

Komisjoni ettepaneku kohaselt on teatud sätted olemasolevates nõukogu määrustes olemuselt sedavõrd tehnilised, et nõukogu regulatiivsete volituste säilitamist ei saa pidada asjakohaseks. Pidades silmas nimetatud sätteid, tehti ettepanek, et reguleerimine hakkab kuuluma komisjoni pädevusse, keda abistab korralduskomitee.

Need on tehnilised sätted, mis puudutavad tehnilisi üksikasju, nagu lepingu tingimused, sektorilepingutega seotud teatamise ja avalikustamise nõuded, eraladustatavate toodete loetelu ja muud sätted, mida komisjon on siiani saanud vastu võtta Euroopa Parlamendiga konsulteerimata (nn teise tasandi õigusaktid).

Kuivõrd need sätted on üksnes tehnilist laadi, arvab raportöör, et on mõistlik anda reguleerimine komisjoni pädevusse, kes saab võtta otsuseid vastu kiirelt ja tõhusalt. Kõik poliitilist laadi otsused tuleb endiselt võtta vastu kooskõlas asutamislepingu artiklis 37 sätestatud menetlusega pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.

Ühe korralduskomitee loomine

Lihtsustamise ettepaneku raames teeb komisjon ettepaneku, mille kohaselt eksisteeriks vaid üks korralduskomitee. Viimase ühise põllumajanduspoliitika järelmeetmetena tundub mõistlik vähendada olemasolevate eeskirjade kogumi konsolideerimisel korralduskomiteede arvu, kuid korralduskomiteede arvu vähendamine ühe komiteeni tekitab kahtlusi, kuidas on võimalik samal ajal tagada vajalike valdkonna ekspertide olemasolu. Komisjon ei selgita ettepanekus rahuldavalt, kuidas üks korralduskomitee suudab saavutada vajalike valdkonna ekspertide olemasolu ja kuidas see saaks tegelikult toimida.

Erinevatele sektoritele kehtivate turumehhanismide vahel on suured erinevused ja seetõttu peab miinimumnõudena eksisteerima vähemalt kaks korralduskomiteed, millest üks on loomse päritoluga toodete komitee ja teine taimse päritoluga toodete komitee. Nimetatud kaks peamist valdkonda on sedavõrd laiahaardelised, et tuleb tõsiselt mõelda, kas lisaks kahele korralduskomiteele oleks vaja veel komiteesid. Lisaks tuleks tagada, et korralduskomiteesid abistavad vajaduse korral liikmesriikide ja komisjoni valdkonna eksperdid.

Komisjon peaks kahe aasta pärast teostama olukorra hindamise ning seejärel peaks olema võimalik vajaduse korral muuta korralduskomiteede arvu ja nende töökorraldust, et tagada vajalike valdkonna ekspertide olemasolu.

MENETLUS

Pealkiri	Põllumajandusturgude ühine korraldus
Viited	KOM(2006)0822 - C6-0045/2007 - 2006/0269(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	16.1.2007
Vastutav komisjon Istungil teada andmise kuupäev	AGRI 18.1.2007
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Niels Busk 19.12.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	23.1.2007		11.4.2007
Vastuvõtmise kuupäev	8.5.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	30 0 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Vincenzo Aita, Peter Baco, Katerina Batzeli, Thijs Berman, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Dumitru Gheorghe Mircea Coşea, Joseph Daul, Albert Deß, Gintaras Didžiokas, Carmen Fraga Estévez, Lutz Goepel, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Esther Herranz García, Elisabeth Jeggle, Atilla Béla Ladislau Kelemen, Heinz Kindermann, Véronique Mathieu, Rosa Miguélez Ramos, Neil Parish, Radu Podgorean, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Willem Schuth, Czesław Adam Siekierski, Csaba Sándor Tabajdi, Marc Tarabella, Witold Tomczak, Donato Tommaso Veraldi, Janusz Wojciechowski, Andrzej Tomasz Zapałowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Esther De Lange, Hynek Fajmon, Ilda Figueiredo, Jan Mulder, James Nicholson, Armando Veneto