SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE  Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse teine tervise tegevusprogramm (2007–2013)

14.5.2007 - (16369/2/2006 – C6‑0100/2007 – 2005/0042A(COD)) - ***II

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Antonios Trakatellis

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse teine tervise tegevusprogramm (2007–2013)

(16369/2/2006 – C6‑0100/2007 – 2005/0042A(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (16369/2/2006 – C6‑0100/2007);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0115)[2] kohta;

–   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2006)0234)[3];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6‑0184/2007),

1.  kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Nõukogu ühine seisukoht	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 7
(7) Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regioonis on mittenakkuslike haiguste seas kaheksa kõige levinumat suremuse ja haigestumuse põhjustajat südame-veresoonkonna haigused, neuropsühhiaatrilised haigused, vähk, seedetrakti haigused, hingamisteede haigused, meeleelundite haigused, luu-lihaskonna haigused ja melliitdiabeet.	(7) Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regioonis on mittenakkuslike haiguste seas kaheksa kõige levinumat suremuse ja haigestumuse põhjustajat südame-veresoonkonna haigused, neuropsühhiaatrilised haigused, vähk, seedetrakti haigused, hingamisteede haigused, meeleelundite haigused, luu-lihaskonna haigused ja melliitdiabeet. Sellest tulenevalt peaks komisjon tegema kõnealuse raamprogrammi käigus ettepanekud nõukogu soovituste esitamiseks peamiste haiguste ennetamise, diagnoosi ja kontrolli kohta.
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepaneku 105 taastamine (uues kohas). Peamiste haigustega seotud parimate tavade levitamine kogu Euroopas lisab riiklikele tervishoiustrateegiatele kahtlemata väärtust. ELi meetmed on õigustatud ka tõhususe suurendamise ja liikmesriikide vaheliste ebavõrdsuste kõrvaldamise osas, vähendades ebakõlasid riiklike poliitikate vahel. Need haigused on juba pälvinud erinevas ulatuses ELi tähelepanu, kuid ebasidusalt. Euroopa peaks nüüd toetama ennetamist, diagnoosimist ja kontrolli kõnealustes valdkondades. Peamised haigused Euroopas on südame-veresoonkonna haigused, vähk, diabeet ja vaimuhaigused.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 10
(10) Programm peaks põhinema ühenduse eelmise rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi (2003–2008) tulemustel. Sellega tuleks aidata kaasa füüsilise ja vaimse tervise kõrge taseme saavutamisele ja tervisega seotud ebavõrdsuse vähendamisele kogu ühenduses, võttes meetmeid, mille eesmärk on rahvatervise parandamine, haiguste ja tervisehäirete ennetamine ning terviseohtude allikate kõrvaldamine, et võidelda haigestumise ja enneaegse suremuse vastu.	(10) Programm peaks põhinema ühenduse eelmise rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi (2003–2008) tulemustel. Sellega tuleks aidata kaasa füüsilise ja vaimse tervise kõrge taseme saavutamisele ja tervisega seotud ebavõrdsuse vähendamisele kogu ühenduses, võttes meetmeid, mille eesmärk on rahvatervise parandamine, haiguste ja tervisehäirete ennetamine ning terviseohtude allikate kõrvaldamine, et võidelda haigestumise ja enneaegse suremuse vastu. Ka peaks see pakkuma kodanikele paremat juurdepääsu teabele ja sellega suurendama nende võimalusi teha nende huvidele kõige paremini vastavaid otsuseid.
Selgitus
Programm peaks tugevdama võimalust pakkuda kodanikele tervishoiualast teavet, mis avardab nende teadmisi ja valikuid.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 18
(18) Parimad tavad on olulised, kuna tervise edendamist ja ennetustööd tuleks mõõta ka tõhususe ja tulemuslikkuse, mitte üksnes majanduslike näitajate alusel. Parimaid tavasid ning haiguste ja vigastuste kõige kaasaegsemaid ravimeetodeid tuleks edendada tervise edasise halvenemise vältimiseks ning arendada tuleks Euroopa referentkeskuste võrgustike loomist konkreetsete haiguste jaoks.	(18) Parimad tavad on olulised, kuna tervise edendamist ja ennetustööd tuleks mõõta ka tõhususe ja tulemuslikkuse, mitte üksnes majanduslike näitajate alusel. Parimaid tavasid ning haiguste ja vigastuste kõige kaasaegsemaid ravimeetodeid tuleks edendada tervise edasise halvenemise vältimiseks ning arendada tuleks Euroopa referentkeskuste võrgustike loomist konkreetsete haiguste jaoks. Samuti on tähtis võimaldada sotsiaalsetel, eetilistel või muudel isiklikel põhjustel eelistatavaid alternatiive.
Selgitus
Tähtis on arvesse võtta, et arstiabi on praegusel ajal nii hea, et keegi võib valida oma sotsiaalsete, religioossete või muude individuaalsete eelistuste põhjal ravimeetodi, mis ei ole objektiivselt võttes täpselt sama hea kui teine meetod. Näiteks võib suremas vähihaige eelistada olla koos lähedastega, selle asemel, et lasta oma elu pikendada; religioossetel kaalutlustel võidakse keelduda vereülekandest.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 23 a (uus)
	(23 a) Vajalik on terviklik ja pluralistlik lähenemine rahvatervisele ja seetõttu tuleb programmi raames toetatavate tegevuste hulka lülitada ka täiendav ja alternatiivne meditsiin.
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepanek 145.
Miljonid ELi kodanikud kasutavad täiendava ja alternatiivse meditsiini abi. Tähtis on võtta programmis terviklik ja pluralistlik lähenemine ning lülitada täiendav ja alternatiivne meditsiin programmi tegevuste hulka.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 25
(25) Käesoleva otsusega kehtestatakse kogu programmi kehtivusajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta punkti 37 tähenduses.	(25) Käesoleva otsusega kehtestatakse kogu programmi kehtivusajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta punkti 37 tähenduses. Eelarvepädevad institutsioonid ja komisjon, viimane oma esialgse eelarveprojekti koostamisel, kohustuvad kogu programmi kestel sellest summast mitte üle 5 % kõrvale kalduma, välja arvatud juhul, kui ilmnevad uued, objektiivsed ja pikaajalised asjaolud, mis on programmi rakendamise tulemusi silmas pidades ning eelkõige hindamiste põhjal selgesõnaliselt ja täpselt põhjendatud. Iga sellisest kõrvalekaldest tingitud kulude kasv peab jääma asjaomasele rubriigile kehtestatud ülemmäära piiridesse.
Selgitus
Eelarve kärpimise tõttu tuleb uurida ja kasutada kõiki institutsioonidevahelisest kokkuleppest tulenevaid võimalusi, et iga-aastase eelarvemenetluse käigus kindlustada programmile rohkem vahendeid.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 25 a (uus)
	(25 a) Eelarvepädevad institutsioonid võiksid teha otsuse muuta komisjoni koostatavaid iga-aastaseid üksnes soovitusliku iseloomuga rahastamisprogramme ning suurendada kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe sätetega programmi kehtivusaja esimesel kahel-kolmel aastal kulukohustuste täitmisega seotud ja makseteks suunatavaid assigneeringuid, võimalik et koos järelevalveklausliga.
Selgitus
Eelarve kärpimise tõttu tuleb uurida ja kasutada kõiki institutsioonidevahelisest kokkuleppest tulenevaid võimalusi, et kindlustada iga-aastase eelarvemenetluse käigus programmile rohkem vahendeid.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 25 b (uus)
	(25 b ) Institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 27 sätestatakse, et paindlikkusinstrument, mille aastane ülemmäär on 200 miljonit eurot (jooksevhindades), on ette nähtud selleks, et rahastada antud eelarveaastal ja fikseeritud summa piires selgelt määratletud kulutusi, mida ei saaks rahastada ühe või mitme rubriigi kehtivate ülemmäärade piires.
Selgitus
Programmi eelarve kärpimise tõttu tuleks uurida kõiki institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud võimalusi.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 27
(27) Vajalik on suurendada tervisesse ja tervisega seotud projektidesse tehtavaid ELi investeeringuid. Seoses sellega tuleks ergutada liikmesriike käsitlema tervise edendamist riiklikes kavades eelisvaldkonnana. Vaja on suurendada teadlikkust ELi poolse rahastamise võimaluste kohta tervise valdkonnas. Liikmesriike tuleks ergutada vahetama kogemusi, mis on omandatud tervise valdkonna rahastamisel struktuurifondide kaudu.	(27) Vajalik on suurendada tervisesse ja tervisega seotud projektidesse tehtavaid ELi investeeringuid. Seoses sellega ergutatakse liikmesriike käsitlema tervise edendamist riiklikes kavades eelisvaldkonnana. Vaja on suurendada teadlikkust ELi poolse rahastamise võimaluste kohta tervise valdkonnas. Liikmesriike tuleks ergutada vahetama kogemusi, mis on omandatud tervise valdkonna rahastamisel struktuurifondide kaudu.
Selgitus
Kuna kõik ühenduse toetused põhinevad kaasrahastamisel, vastutavad liikmesriigid tervise edendamise kaasrahastamise eest.
Muudatusettepanek 9 Artikli 2 lõike 2 teine taane
– tervise edendamine,	- tervemale eluviisile viiva ja tervisega seotud ebavõrdsust tasandava poliitika edendamine,
Selgitus
Muudatusettepanek taastab komisjoni esialgse ettepaneku ja sisaldab esimese lugemise muudatusettepaneku 50 üht elementi.
Muudatusettepanek 10 Artikli 3 lõige 1
1. Rahastamispakett programmi rakendamiseks artiklis 1 nimetatud ajavahemikul on 365 600 000 EUR.	1. Rahastamispakett programmi rakendamiseks artiklis 1 nimetatud ajavahemikul on 402 160 000 eurot.
Selgitus
Kavandatav 10% suurune kasv peab drastilist eelarvekärbet mõnevõrra leevendama. Esimesel lugemisel pakkus Euroopa Parlament eelarve suuruseks 1,5 miljardit eurot. Nii nagu LIFE+ puhul, mille eelarve suurendamise võttis parlament samuti vastu teisel lugemisel, tuleks siingi vajalikud rahalised vahendid teha kättesaadavaks, võttes kasutusele rubriigi 3b varu.
Muudatusettepanek 11 Artikli 3 lõige 2
2. Iga-aastased eraldised määravad eelarvepädevad institutsioonid finantsraamistiku piires.	2. Iga-aastased eraldised määravad eelarvepädevad institutsioonid finantsraamistiku piires ja kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe (IVK) punktiga 37 võimaldatud õigusliku paindlikkuse, IVK punktis 27 sätestatud paindlikkusinstrumendi ning IVK deklaratsioonis nr 3 sätestatud finantsraamistiku läbivaatamisega.
Selgitus
Terviseprogrammile ja teistele mitmeaastastele programmidele eraldatud ühenduse rahaliste vahendite asümmeetriat arvestades tuleks terviseprogrammi rahastamist suurendada kooskõlas õigusliku paindlikkuse ja paindlikkusinstrumendiga ning võttes arvesse finantsraamistiku läbivaatamist keskpikas perspektiivis.
Muudatusettepanek 12 Artikli 4 lõige 3
3. Kui see on taotletava eesmärgi olemuse tõttu vajalik, võib ühenduse rahaline toetus hõlmata ühenduse ja ühe või mitme liikmesriigi poolset ühist rahastamist või ühenduse ja muude osalevate riikide pädevate asutuste poolset ühist rahastamist. Sel juhul on ühenduse toetus kuni 50%, välja arvatud erilise kasulikkuse juhud, mille puhul ühenduse toetus on kuni 70%. Ühenduse toetust võib anda avaliku sektori asutusele või mittetulundusühingule, mille on läbipaistva menetluse abil määranud liikmesriik või asjaomane pädev asutus ja kinnitanud komisjon.	3. Kui see on taotletava eesmärgi olemuse tõttu vajalik, võib ühenduse rahaline toetus hõlmata ühenduse ja ühe või mitme liikmesriigi poolset ühist rahastamist või ühenduse ja muude osalevate riikide pädevate asutuste poolset ühist rahastamist. Sel juhul on ühenduse toetus kuni 50%, välja arvatud erilise kasulikkuse juhud, mille puhul ühenduse toetus on kuni 70%. Ühenduse toetust võib anda avaliku sektori asutusele või mittetulundusühingule, mille on läbipaistva menetluse abil määranud liikmesriik või asjaomane pädev asutus ja kinnitanud komisjon. Nimetatud ühenduse toetus tuleks anda patsientide ja tarbijate ühendustele kehtestatud kriteeriumite põhjal, mille on vastu võtnud Euroopa Ravimiamet.
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepaneku 54 taastamine.
Muudatusettepanek 13 Lisa punkt 2.1.2.
2.1.2. Toetada algatusi, mille abil saab teha kindlaks põhjused, mis tingivad liikmesriikides ja nende vahel ebavõrdsust tervises, sealhulgas soolistest erinevustest tingitud ebavõrdsust, ning algatusi, mis võimaldavad nimetatud ebavõrdsust käsitleda ja seda vähendada, et suurendada majanduslikku jõukust ja ühtekuuluvust; edendada investeerimist tervisesse koostöös ühenduse muude poliitikavaldkondade ja fondidega; suurendada riiklike tervishoiusüsteemide vahelist solidaarsust, toetades koostööd piiriülese tervishoiu valdkonnas.	2.1.2. Toetada algatusi, mille abil saab teha kindlaks põhjused, mis tingivad liikmesriikides ja nende vahel ebavõrdsust tervises, sealhulgas soolistest erinevustest tingitud ebavõrdsust, ning algatusi, mis võimaldavad nimetatud ebavõrdsust käsitleda ja seda vähendada, et suurendada majanduslikku jõukust ja ühtekuuluvust; edendada investeerimist tervisesse koostöös ühenduse muude poliitikavaldkondade ja fondidega; suurendada riiklike tervishoiusüsteemide vahelist solidaarsust, toetades koostööd piiriülese tervishoiu ja patsientide liikuvuse valdkonnas.
Selgitus
Lisas peaks olema selgesõnaline viide patsientide liikuvusele. Sellega taastatakse osaliselt esimese lugemise muudatusettepanek 114.
Muudatusettepanek 14 Lisa punkt 2.1.2 a (uus)
	2.1.2 a. Tunnistada, et patsientidel on õigused ka tervishoiuteenuste tarbijaina.
Selgitus
Patsiendid on Euroopa Liidus täna tervemad ja paremini informeeritud kui iial varem. Tervishoid on muutunud ja saanud professionaalsemaks, hõlmates laiemat osapoolte spektrit. Patsiendid vajavad praegu mitte üksnes kaitset, vaid ka võimet kasutada meditsiinialaseid edusamme ja diferentseerumist tervishoiusektoris. Õigusaktid peaksid seda peegeldama, eelkõige mis puudutab teavet ja valikuvabaduse õigust tervishoius.
Muudatusettepanek 15 Lisa punkt 2.2.1.
2.2.1 Mõjutada tervise determinante füüsilise ja vaimse tervise edendamise ja parandamise eesmärgil, luues keskkonna, mis toetab tervislikke eluviise ja haiguste ennetamist; võtta meetmeid selliste võtmetegurite mõjutamiseks nagu toitumine, füüsiline aktiivsus ja seksuaalne tervis, samuti sõltuvust tekitavate tegurite mõjutamiseks (tubakas, alkohol, narkootilised ained), keskendudes võtmetähtsusega taustateguritele nagu haridus ja töökoht, ning elutsükkel tervikuna.	2.2.1 Mõjutada tervise determinante füüsilise ja vaimse tervise edendamise ja parandamise eesmärgil, luues keskkonna, mis toetab tervislikke eluviise ja haiguste ennetamist; võtta meetmeid selliste võtmetegurite mõjutamiseks nagu toitumine, füüsiline aktiivsus ja seksuaalne tervis, samuti sõltuvust tekitavate tegurite mõjutamiseks (tubakas, alkohol, retseptiravimid ja ebaseaduslikud narkootilised ained), keskendudes võtmetähtsusega taustateguritele, nagu haridus ja töökoht, ning kogu elutsükli jooksul.
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepanek 87.
Täpsustusega tagatakse, et tervist määravaid tegureid mõjutavad meetmed sisaldaksid meetmeid retseptiravimitest tingitud sõltuvuse vastu, mis on oluline tervist määrav tegur.
Muudatusettepanek 16 Lisa punkt 2.2.3.
2.2.3. Toetada meetmeid, mis käsitlevad laiemaid keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike determinantide tervisemõju.	2.2.3. Tegelda laiemate keskkonnategurite, eriti siseruumide õhukvaliteedi ja mürgiste kemikaalidega kokkupuutumise ohu ning sotsiaalmajanduslike tegurite tervisemõjuga.
Selgitus
Tervist ja keskkonda puudutav sõnastus peaks olema tugevam ja kooskõlas esimese lugemise muudatusettepanekuga 93.
Muudatusettepanek 17 Lisa punkt 3.1.1. a. (uus)
	3.1.1. a. Luua ühenduse tugikeskuste vahelise koostöö süsteem, et edendada parimate tavade kasutuselevõtmist liikmesriikides.
Selgitus
Isegi kui tervishoiusüsteemi puudutav eesmärk on lisast välja jäetud, tuleks seal nimetada olemasolevate tugikeskuste vahelise koostöö toetamist. Muudatusettepanekuga taastatakse komisjoni algne ettepanek ja esimese lugemise muudatusettepaneku 116 mitmed elemendid.
Muudatusettepanek 18 Lisa punkt 3.2.1.
3.2.1. Jätkata jätkusuutliku terviseseiresüsteemi väljatöötamist, millel oleksid andmete ja teabe kogumise mehhanismid ja asjakohased näitajad; koguda andmeid terviseseisundi ja -poliitikate kohta; töötada ühenduse statistikaprogrammi abil välja selle süsteemi statistikat puudutav osa.	3.2.1. Jätkata jätkusuutliku terviseseiresüsteemi väljatöötamist, millel oleksid andmete ja teabe kogumise mehhanismid ja asjakohased näitajad; koguda andmeid terviseseisundi ja -poliitikate kohta; luua üleeuroopalised peamiste haiguste, nt vähktõve või vähemalt emakakaela vähi, rinnavähi ja kolorektaalvähi registrid, mis tuginevad vähktõve sõeluuringuid käsitleva nõukogu soovituse rakendamise käigus kogutud andmetele; töötada välja metodoloogiad ja andmebaasi haldamine; selle süsteemi statistikat puudutav osa töötatakse välja koostöös ühenduse statistikaprogrammiga.
Selgitus
Sellega taastatakse esimese lugemise muudatusettepanek 126 muudetud kujul.

• [1]  ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 372.
• [2]  ELTs seni avaldamata.
• [3]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Taustinfo

2005. aasta kevadel tegi komisjon ettepaneku võtta vastu ühtne tervise- ja tarbijakaitse tegevusprogramm aastateks 2007–2013, väites, et kahe suhteliselt väikese programmi ühendamine üheks suureks programmiks loob sünergiat nii halduse kui poliitikakujundamise osas. Programmil peaks olema ka piisavalt vahendeid (1,203 miljardit eurot) meetmete rakendamiseks rahvatervise ja tarbijakaitse poliitika valdkonnas.

Euroopa Parlament ei toetanud kahe täiesti eraldiseisva poliitikavaldkonna ühisprogrammi mõtet, vaid otsustas jagada selle kaheks osaks – tervise- ja tarbijakaitse tegevusprogrammiks. Eelarve jaotamisel arvestati tavapärast jaotust nende kahe valdkonna vahel. Kui parlament esimesel lugemisel programmid vastu võttis, jättis ta tarbijakaitse programmi eelarve endiseks ja suurendas oluliselt terviseprogrammi eelarvet (969 miljonilt 1,500 miljardile eurole). See pidi andma nõukogule ja komisjonile selge sõnumi parlamendi prioriteetidest.

Kõigi poliitikavaldkondade uued mitmeaastased programmid moodustasid osa läbirääkimistest uue finantsraamistiku üle aastateks 2007–2013. 2005. aasta detsembris liikmesriikide vahel saavutatud kompromissiga vähendati tunduvalt mitme poliitikavaldkonna rahastamist komisjoni esialgse ettepanekuga võrreldes. 2006. aasta kevadel nõukoguga peetud läbirääkimistel õnnestus Euroopa Parlamendil olukorda osaliselt parandada, kuid kokkuleppe tulemused olid mõne poliitikavaldkonna jaoks teistega võrreldes halvemad.

Üks kõige enam kannatanud valdkondi oli rahvatervis ning suurimaks ohvriks osutus tervise tegevusprogramm. Selle eelarve, mis komisjoni esialgses ettepanekus oli 969 miljonit eurot ning mida parlament suurendas 1,500 miljardile eurole, kahanes kõigest 365,6 miljoni euro suuruseks. Seetõttu tuli komisjonil programmi kohandada, kui ta esitas oma muudetud ettepaneku pärast parlamendis toimunud esimest lugemist ja finantsraamistiku osas saavutatud kokkulepet.

Raportöör uuris variraportööride abiga kõiki võimalusi olukorra parandamiseks. Nõukogu lükkas kõik ettepanekud tagasi, ehkki eesistujariik Soome ilmutas parlamendiga peetud läbirääkimistel teatud määral head tahet. Nõukogu saavutas tervise tegevusprogrammi (2007–2013) osas poliitilise kokkuleppe 2006. aasta novembri lõpus, mil vastu võetud tekst kajastas suurel määral, sealhulgas ka eelarve osas, komisjoni läbivaadatud ettepanekut.

Olulised küsimused teisel lugemisel

Raportöör tunnistab, et eelarve osas on manööverdamisruumi vähe. Siiski juhib ta tähelepanu asjaolule, et finantsraamistik võimaldab nii eelarverubriikide varude kui iga-aastase eelarvemenetluse osas mõningast paindlikkust . Tervise tegevusprogrammi tähtsust arvestades tuleb olemasolevaid võimalusi aktiivselt uurida ja kasutada.

Samuti on vaja teksti enda juurde tagasi tulla. On selge, et uutes oludes ja kärbitud eelarve juures ei ole enam mõistlik võtta vastu väga üksikasjalikku programmi meetmete loetelu. Sellegipoolest tuleb parandada mõningaid punkte, mida parlament esimesel lugemisel tähtsaks pidas. Üks neist puudutab programmi eesmärki. Esimesel lugemisel pidas parlament väga tähtsaks, et programm käsitleks sõnaselgelt tervisega seotud ebavõrdsust. Järelikult tuleks seda programmi üld- ja konkreetsetes eesmärkides nimetada. Samuti nõudis parlament programmist vahetult rahastatavate valitsusväliste organisatsioonide valiku kriteeriumite väljatöötamist, keskkonna- ja tervisevaldkonna meetmete täpsemat sõnastamist, ühenduse tugikeskuste vahelise koostöö süsteemi loomist ning üleeuroopalise registri loomist nende vähiliikide osas, mida käsitleb nõukogu soovitus vähktõve sõeluuringute kohta. Raportöör lisas soovituse projekti vastavad muudatusettepanekud. Parlamendis nende muudatuste suhtes valitsevat laialdast konsensust arvestades peaks nõukogu näitama üles paindlikkust, kui ta tahab lepitusmenetlust vältida.

MENETLUS

Pealkiri	Ühenduse tervise valdkonna tegevusprogramm (2007-2013)
Viited	16369/2/2006 - C6-0100/2007 - 2005/0042A(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	16.3.2006                     T6-0093/2006
Komisjoni ettepanek	KOM(2005)0115 - C6-0097/2005
Komisjoni muudetud ettepanek	KOM(2006)0234
Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	29.3.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 29.3.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Antonios Trakatellis 24.5.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	11.4.2007
Vastuvõtmise kuupäev	8.5.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	42 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Margrete Auken, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Martin Callanan, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Jill Evans, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Jens Holm, Marie Anne Isler Béguin, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Urszula Krupa, Marie-Noëlle Lienemann, Peter Liese, Linda McAvan, Alexandru-Ioan Morţun, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Daciana Octavia Sârbu, Karin Scheele, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Kathy Sinnott, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Christofer Fjellner, Adam Gierek, Alojz Peterle, Andres Tarand