Menetlus : 2006/2273(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0193/2007

Esitatud tekstid :

A6-0193/2007

Arutelud :

PV 18/06/2007 - 14
CRE 18/06/2007 - 14

Hääletused :

PV 19/06/2007 - 8.24
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0261

RAPORT     
PDF 259kWORD 267k
21.5.2007
PE 384.258v03-00 A6-0193/2007

Euroopa lairibaühenduse poliitika väljatöötamine

(2006/2273 (INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Gunnar Hökmark

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 LISA
 siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS
 regionaalarengukomisjonI ARVAMUS
 õiguskomisjonI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa lairibaühenduse poliitika väljatöötamise kohta

(2006/2273 (INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Lairibaühenduse lõhe ületamine” (KOM(2006)0129);

–   võttes arvesse Digitaalse Lõhe Foorumi 15. juuli 2005. aasta aruannet lairiba juurdepääsu ning riigi toetuse kohta vähemarendatud piirkondades;

–   võttes arvesse komisjoni teatist kevadisele Euroopa Ülemkogule pealkirjaga „Majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia rakendamine” (KOM(2006)0816);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga “Euroopa suurel kiirusel ühendamine: viimased arengud elektroonilise side valdkonnas” (KOM(2004)0061);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist (KOM(2006)0334);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise regulatiivse raamistiku kohta (raamdirektiiv)(1);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” (KOM(2005)0229);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „i2010 – esimene aastaaruanne Euroopa infoühiskonna kohta” (KOM(2006)0215);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta otsust nr 854/2005/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane programm Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks(2);

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti pealkirjaga „Suunised tõukefondide rakendamise kriteeriumide ja meetodite kohta elektroonilise side toetamisel” (SEK(2003)0895);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Turupõhine lähenemisviis raadiospektrite haldamisele Euroopa Liidus” (KOM(2005)0400);

–   võttes arvesse esimese astme kohtu 30. jaanuari 2007. aasta otsust kohtuasjas: France Télécom SA v. komisjon(3), mis lükkas täielikult tagasi France Telecom SA kaebuse komisjoni 2003. aasta otsuse peale seoses ADSL-põhiste Interneti-juurdepääsuteenuste osutamisel üldsusele kehtestatud röövellike hindadega;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Euroopa Liidu tuleviku raadiospektripoliitika: teine aastaaruanne” (KOM(2005)0411);

–   võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa infoühiskonna kohta majanduskasvu ja tööhõive eest(4), 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Euroopa elektroonilise side regulatsiooni ja turgude kohta 2004. aastal(5) ning 23. juuni 2005. aasta resolutsiooni infoühiskonna kohta(6);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6‑0193/2007),

A. arvestades, et Interneti ja lairibaühenduste areng on muutnud ülemaailmset majandust, integreerinud piirkondi ja riike üksteisega, loonud dünaamilise musternäidise, kus kodanikel on sõltumata oma elukohast enneolematud võimalused teabe, suhtluse, mõju avaldamise, osalemise, tarbimise, elukutse ja ettevõtluse valdkondades;

B.  arvestades, et lairibaühendus täidab ELis integratsiooni ja ühtekuuluvuse tugevdamise eesmärki;

C. arvestades, et Interneti ja lairibaühenduste väärtus suureneb eksponentsiaalselt iga uue kasutaja lisandumisega, mis on äärmiselt oluline, kui Euroopa soovib saada juhtivaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks; arvestades, et spektri ümberjagamine võimaldab vähekaetud alasid kaasata digitaalühiskonda;

D. arvestades, et 500 miljonit kodanikku, kellel on ELi siseturul oma roll, kujutavad endast maailmas unikaalset kriitilist massi, mida on vaja uute innovaatiliste teenuste väljaarendamiseks, mille otsene tagajärg on võimaluste suurenemine kogu Euroopa Liidus; arvestades, et see rõhutab Euroopa ühist kasu, mis tuleneb sellest, et igaühel on lairibaühendusele juurdepääs;

E.  arvestades, et lairibaühenduste kasutuselevõtu ja rahvastikutiheduse vahel ei ole mingit ilmset seost;

F.  arvestades, et ülalmainitud kohtuasja France Télécom SA v. komisjon otsuses oli esimese astme kohus seisukohal, et lairibaühenduste sektori kiirekasvuline olemus ei takistanud konkurentsieeskirjade kohaldamist;

G. arvestades, et viimase kolme aastaga on lairibaühenduste arv peaaegu kahekordistunud ning lairibaühenduste kasutajate arv peaaegu neljakordistunud; arvestades, et need arengud on olnud turupõhised ning need on toimunud tänu konkurentsile, mis näitab, kui oluline on vältida turu moonutamist;

H. arvestades, et liikmesriikides, kus on suurem konkurents lairibaühenduste turul ning erinevate tehnoloogiate vaheline konkurents, on ka suurem lairibaühenduste levik ja kasutuselevõtt;

I.   arvestades, et sidusteenused, nagu e-valitsus, e-tervishoid, e-õpe, e-hange, saavad vaid siis muutuda tõeliselt kõikehõlmavaks ja tugevdada ühtekuuluvust, kui need tehakse lairibaühenduste kaudu ELi kodanikele ja äriringkonnale laialdaselt kättesaadavaks;

J.   arvestades, et lairiba Interneti-ühendused võivad aidata kaasa keerulisemale, kõikehõlmavale tervishoiusüsteemile, mis kasutab kaugdiagnoosimist ja kaugravi vähemarenenud piirkondades;

K. arvestades, et lairiba Interneti-ühendused võivad aidata kaasa keerulisemale, kõikehõlmavale haridussüsteemile, mis kasutab kaugõpperakendusi piirkondades, kus puudub rahuldav koolide infrastruktuur;

L.  arvestades, et kõige aeglasema kiirusega lairibaühendused ei ole enam nõudlikumate Interneti-teenuste ja videosisu funktsionaalseks kasutamiseks piisavad;

M. arvestades, et Interneti-teenuste ja -sisu kiire areng loob vajaduse kiirete lairibaühenduste järele;

N. arvestades, et lairiba kasutuselevõtu ulatus ei ole kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides ja piirkondades olnud sama; arvestades, et lairibavõrkude ja -teenuste kõrge maksumuse tõttu jääb nende kättesaadavus raskesti ligipääsetavates piirkondades (saared, mäed jms) ning maapiirkondades piiratuks; arvestades, et nõudluse madal tase väljaspool ELi suurlinnakeskusi tähendab väiksemaid investeeringuid ning võiks lairibateenuse pakkujaid heidutada, arvestades ärivõimaluste puudumist;

O. arvestades, et linnakeskuste ja kaugete piirkondade ning vanade ja uute liikmesriikide vahel püsib lairibaühenduse kasutuselevõtu osas oluline erinevus; arvestades, et see rõhutab vajadust tehnoloogilise arengu järele, paremate võimaluste järele uutele operaatoritele turule sisenemiseks ning uuenduste kiiruse suurendamise selgete strateegiate järele, muutes seeläbi maapiirkondade ja tehnoloogilises arengus mahajäänud riikide järelejõudmise kergemaks;

P.  arvestades, et juurdepääsu parandamiseks sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks tuleks pakkuda selliseid koolitus- ja toetusmeetmeid, millega tagatakse võrdsed võimalused;

Q. arvestades, et erinevat funktsionaalsust tagavatele lairibaühendustele juurdepääs on oluline kõikide ühenduse kasutajate jaoks olenemata sellest, kus nad geograafilises mõttes füüsiliselt asuvad;

R.  arvestades, et käesoleva raamistiku täpne ja õigeaegne rakendamine on avatud, konkurentsivõimelise ja innovaatilise elektrooniliste sideteenuste turu oluline eeltingimus; arvestades et raamistiku ülevõtmise ja rakendamise menetlused on liikmesriikides väga erinevad, killustades Euroopa ühtset sideturgu;

S.  arvestades, et iga koolil peaks olema lairibaühendus, et luua tulevik, kus ükski Euroopa laps pole jäetud Interneti-ühenduseta;

T.  arvestades, et digitaaltehnoloogiale ülemineku ja ülemineku kaudu analoogühenduselt digitaalühendusele vabaneb mitusada megahertsi spektrit, avades nõnda spektri ümberjaotamise võimaluse ja avades ühiskasutusega spektri;

Lairibaühenduste pakutavad võimalused

1.  rõhutab võimalusi, mille loob pea 500 miljoni lairibaühendusi omava inimesega siseturg, luues ülemaailmselt ainulaadse kasutajate kriitilise massi, kes levitavad kõikides piirkondades uusi võimalusi ning andes igale kasutajale suurema väärtuse ning Euroopale suutlikkuse olla maailma juhtiv teadmistepõhine majandusruum;

2.  nõustub, et konkurentsivõimelisel ribalaiusel usaldusväärset ülekannet võimaldavate lairibavõrkude kasutuselevõtmine on ülioluline ettevõtluse kasvu, ühiskondliku arengu ja avalike teenuste edendamise seisukohalt;

3.  rõhutab, et lairibaühenduse arengu ulatust ei saa ette näha või planeerida, kuid et seda saab stimuleerida ning toetada loov ja avatud keskkond;

4.  rõhutab, et lairibaühenduste laialdasem kasutuselevõtt taaselustaks siseturgu üldiselt, avades kõik piirkonnad uutele võimalustele, osutades samal ajal igale kasutajale väärtuslikku teenust ning andes Euroopale võimekuse saada maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduseks;

Euroopa ühendamine

5.  rõhutab, et lairibaühenduste kasutuselevõtt maapiirkondades on kõikide osalust teadmisteühiskonnas puudutav keskne tegur; juhib lisaks tähelepanu sellele, et lairibateenused on otsustava tähtsusega samuti kõnealuste piirkondade majandusliku arengu jaoks ja neid tuleks seepärast võtta kasutusele nii laialdaselt kui võimalik;

6.  kutsub liikmesriike üles edendama lairibaühendusi kõikides Euroopa Liidu koolides, ülikoolides ja koolituskeskustes ning kehtestama kaugõppe, eesmärgiga luua tulevik, kus ükski laps ega ükski üksikisik, kes on kaasatud haridusprogrammidesse, ei ole jäetud Euroopas Interneti-ühenduseta;

7.  märgib, et digitaalse lõhe ületamiseks tuleb edendada alusstruktuuri, näiteks arvuti kasutamise võimalusi kodudes ja avalikes asutustes;

8.  julgustab liikmesriike lairibateenusega kaetuse täpsemaks määratlemiseks lairibaühenduste infrastruktuuri kaardistama.

Uuendustegevuse võtmeroll

9.  on seisukohal, et lairibaühenduste osas lõhe kõrvaldamise võtmeks on uuenduslik tehnoloogia, st tehnoloogia, mis võimaldab suure läbilaskevõimega ühenduste ehitamist, ning osutab asjaolule, et uus tehnoloogia on võimaldanud vähemarenenud piirkondadel „hüpata üle” mitmest arengufaasist;

10. rõhutab, et konkurentsieelise arendamine ja tõsiste probleemide lahendamine maapiirkondades, hõreda asustusega ja raskesti ligipääsetavates piirkondades (saared, mäed jms) sõltub info- ja sidetehnoloogiate uuenduslikust kasutamisest;

11. rõhutab, et uus tehnoloogia on oma olemuselt palju laiahaardelisem ning hõlmavam, muutes sellega võimalikuks üha arenenumate teenuste osutamise; rõhutab samuti, et lairibateenused aitavad piirkondadel, eelkõige vähemarenenud piirkondadel, tõmmata ligi ettevõtteid, hõlbustada kaugtööd, pakkuda uut meditsiinidiagnostikat ja arstiabiteenuseid ning saavutada täiustatud haridusstandardeid ja avalikke teenuseid;

12. on seisukohal, et uus tehnoloogia pakub huvitavaid ja odavaid lahendusi kõrvaliste, raskesti ligipääsetavate piirkondade (saared, mäed jms) ning maapiirkondade jaoks, kuna raadiosideühendused, mobiil- ja satelliitside saavad lairibaühendused viia piirkondadesse, mis on tavaliselt juba hõivatud tavatelefonivõrkudega; märgib, et raadiosagedusspektri jaotamisel tuleb nimetatud uusi tehnoloogiaid arvesse võtta;

13. rõhutab, et innovaatilise tehnoloogia arengut tuleb julgustada kõikidel tasanditel ja tuleb tõsiselt pingutada, et edendada turule juurdepääsu ning säilitada seal ausat konkurentsi;

14. peab oluliseks jõudude koondamise IKT teadusuuringute ning ülikoolide, kohalike ametivõimude ja ettevõtete vahelise IKT partnerluse tagamiseks;

15. julgustab komisjoni pidama lairibaühendusi ja eriti mobiilsete lairibaühenduste lahendusi tähtsaks konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi (CIP) ning teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuste seitsmenda raamprogrammi (FP7) tööprogrammide raames;

16. nõuab, et komisjon püüaks aktiivselt saavutada olulist sünergiat oma valdkonnapõhiste programmide nagu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi vahel, hõlmates samuti paremat koordineerimist rahvusvaheliste programmidega ning tõuke- ja maaelu arengu fondide kaudu lairibaühenduste arendamise rahastamist;

17. rõhutab, et uue meedia märkimisväärselt kiiret arengut arvestades on lairibaühendus ainus tehniliselt usaldusväärne juurdepääsuvõimalus sellistele meediatoodetele nagu Interneti-televisioon ja Interneti-telefon ning see väldib maapiirkondades elavate inimeste äralõikamist linnaühiskonnast, kus lairibaühendus on kättesaadav;

18. tunnistab, et mõnedel inimestel on juurdepääs vaid väikese kiiruse ja väikese läbilaskevõimega lairibaühendusele; usub, et nimetatud ühendused ei tohiks olla uute suure kiirusega ühenduste asendajaks; nõuab kindlalt, et ühegi geograafilise ala ega sotsiaal-majandusliku rühma puhul ei tohiks keelduda investeerimisest uude, kiiremasse tehnoloogiasse lihtsalt seepärast, et neil on juba juurdepääs madalama kvaliteediga ühendustele;

19. märgib, et uued traadita platvormid sobivad hästi lairibavõrgu juurdepääsu tagamiseks maapiirkondades; rõhutab tehnoloogia neutraalsuse olulisust spektri jaotamisel; tuletab meelde, et komisjoni kavandatud spektripoliitika on aktiivsem ja et seda on toetanud ka Euroopa Parlament oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsioonis „Euroopa raadiospektripoliitika suunas”(7);

20. kutsub ühenduse institutsioone ja liikmesriike üles tegema tihedamat koostööd raadiosagedusspektri haldamisel, eesmärgiga hõlbustada spektri kasutamist paljude erinevate traadita ja mobiilitehnoloogiate (maapealsed ja satelliittehnoloogiad) puhul;

21. nõuab tungivalt, et liikmesriigid eraldaksid lairibatehnoloogiatele piisava spektri;

Sisu mõju

22. rõhutab, et digitaalne kirjaoskus on hädavajalik alus lairibaühenduste pakutavate võimaluste kasutamiseks ning osutab sellega seoses riigi poolt pakutava hariduse tähtsusele; rõhutab ka vajadust parandada juurdepääsu IKTle võimalikult paljude Euroopa kodanike jaoks ning parandada nende IKT alaseid oskusi;

23. nõuab tarbijale orienteeritud meetmeid täiendõppe valdkonnas ja tehniliste ressursside mobiliseerimist infotehnoloogiasektoris; toetab selliste meetmete jaoks ette nähtud rahalisi stiimuleid ja maksusoodustusi;

24. on seisukohal, et investeeringud e-tervishoiu, e-valitsuse ja e-õppe rakendustesse võivad mängida olulist rolli tarbijanõudluse hoogustamisel lairibaühenduste järele ja luua seega kriitilise massi, mis on vajalik kõnealustes valdkondades suurte turgude tekkimiseks;

25. usub, et riigiasutuste ja erasektori koostöös lairibaühenduste täiustatud rakenduste ja teenuste edendamine aitab kaasa valitsuse pakutavate teenuste tõhusale osutamisele ning samas innustab lairibajuurdepääsu osas riigihangete korraldamist, mis ergutab lairibateenuste osutamist;

26. rõhutab riigi ametiasutuste pädevust kommertskasutusele eelnevate riigihangete läbiviimisel, et soodustada uuenduslike teenuste osutamist lairibavõrkudes; märgib, et nad saavad samuti koordineerida kogukondade ning teenuseosutajate nõudlust, et tagada uute võrkudesse tehtavate investeeringute toetamiseks vajalik kriitiline mass; julgustab komisjoni edendama nende vahendite propageerimist ning kasutamist;

27. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eelistama valitsusasutuste, haridussektori ja VKEde arvutipõhiseks muutmisel (nt infoühiskonna teenuste pakkujad, peaserverid) lairiba Interneti-ühendusel põhinevaid lahendusi ja tehnoloogiaid;

28. märgib, et Euroopa e-teenuste tuumik aitab kaasa edasisele integratsioonile ning ühtekuuluvuse tugevdamisele, samuti lairibaühenduste kasutamise kaudu Euroopa ühtse elektroonilise side turu loomisele, ning nõuab, et sellele valdkonnale omistataks tõuke- ja maaelu arengu fondide osas eriprioriteet; rõhutab lisaks rolli, mida sellised arengufondid piirkondi selles suhtes toetades mängivad;

29. kutsub ELi ja liikmesriike üles järgima 2003. aasta Barcelona Euroopa Ülemkogu eesmärki tagada Euroopa kodanikele asjakohaste avalike lairibateenuste pakkumine;

30. usub, et väga oluline on, et inimestele oleks tagatud kõige laialdasem juurdepääs kvaliteetsele infosisule ja kvaliteetsetele teenustele, ükskõik kus nad endale meelepärast tehnoloogiat kasutavad, ning rõhutab juurdepääsu vajadust võrkudele ja vajadust erinevatele operaatoritele avatud võrkude järele;

31. kutsub ühenduse institutsioone ja liikmesriike üles edendama Interneti infosisu kättesaadavust, eriti asjakohase kaitse pakkumisega digitaalses keskkonnas;

Turu dünaamika

32. kinnitab, et lairibaühenduste kiire levik on oluline Euroopa tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning uute ja väikeste ettevõtete esilekerkimiseks, mis võivad olla juhtivad ettevõtted erinevates sektorites, näiteks tervishoius, tootmises ja finantsteenuste osutamises;

33. on seisukohal, et erasektori investeeringud on lairibaühenduste laialdasema kasutuselevõtu ja ülemaailmse katvuse jaoks hädavajalikud; rõhutab, et erainvestoritele tuleks anda võimalus oma investeeringuid refinantseerida, kui konkurentsi dünaamikat tuleb edaspidi stimuleerida ja kui tarbijatele tuleb osutada paremaid teenuseid ja pakkuda rohkem uuendusi;

34. rõhutab tööstuse poolt juhitud, avatud ja koostalitlusvõimeliste standardite tähtsust tehnilisel, õiguslikul ja semantilisel tasemel, et tagada mastaabisääst ja mittediskrimineeriv avatud juurdepääs infoühiskonnale ning edendada tehnoloogiate kiiret levikut;

35. nõuab tungivalt, et ühenduse institutsioonid ja liikmesriigid teeksid tööstusega koostööd ning tegeleksid probleemidega (nagu mikromaksed, turvalisus ja usaldus, koostalitlusvõime ja digitaalõiguste haldamine), mis takistavad uute ärimudelite väljaarendamist lairibaühenduste valdkonnas;

Julgustav ja selge raamistik

36. rõhutab, et ELi ülesanne on luua uuendustegevuse arengut ning uute tehnoloogiate juurutamist toetav keskkond, kehtestades konkurentsi ja erainvesteeringuid soodustava regulatiivse raamistiku ning kasutades asjakohaseid fonde nõudluse hoogustamiseks lairibateenuste vastu ja – kui see on õigustatud – vajaliku infrastruktuuri toetamiseks;

37. märgib, et ametiasutustel on oluline roll lairibavõrkude arendamise ergutamisel ning et neil tuleks kaaluda meetmeid, mis julgustaksid nõudlust ja investeeringuid püsivasse infrastruktuuri; nõuab infrastruktuuri investeeringute jaoks selget raamistikku, mis ei tekitaks turumoonutusi ega võimaldaks eraettevõtetega võrreldes ebaõiglaseid tingimusi; kiidab komisjoni riigiabi reeglite selgitamise eest ametiasutuste kaasatuse puhul lairibaühenduste arenguprogrammidesse;

38. rõhutab, et liikmesriikide peamine roll seoses lairibaühenduste edendamisega on keskkonna loomine, kus on tagatud õiguskindlus, mis julgustab konkurentsi ja stimuleerib investeerimist, ning et selle saavutamiseks tuleb ELi elektroonilise side reguleerivat raamistikku tõhusalt rakendada; kinnitab konkurentsile avatud turuks vajalike tingimuste tagamise tähtsust ning kõikide liikmesriikide vajadust võtta üle ja rakendada regulatiivne raamistik elektroonilise side valdkonnas ning tagada tõhusad, sõltumatud ja piisavate ressurssidega varustatud regulaatorid;

Konkurentsieeskirjad ja tarbijakaitse

39. rõhutab turu suurt osatähtsust uuenduslike teenuste levimises ja arengus; rõhutab siiski, et on hädavajalik, et riiklikud reguleerivad asutused, konkurentsiametid ning riikide valitsused ja kohalikud omavalitsused seaksid ühiselt prioriteediks jõulisema konkurentsi edendamise ning lairibateenuste turule investeerimise, samuti abinõude võtmise seoses operaatorite valitseva positsiooni ja kartellide kuritarvitamisega ning turule sisenemise tõkete vähendamise, tagades sellega turu suutlikkuse soodustada uuendustegevust;

40. märgib üha suurenevat konkurentsi Euroopa lairibaühenduste turul; tuletab meelde, et IKT tööstuse valdkondade reguleerimine oli algusest peale kavandatud üleminekulahendusena turgude avamiseks ning et seda peavad keskpikal perioodil reguleerima vaid üldised konkurentsieeskirjad;

41. rõhutab, et reguleeriva raamistiku tulevase läbivaatamise eesmärk peab olema tagada kõikidele operaatoritele juurdepääs ja aus konkurents;

42. on seisukohal, et kiirema lairibaühenduse kasutuselevõtu saavutamiseks maapiirkondades ei tohiks infrastruktuuri ettevõtjate poolse võrkude vabatahtliku ühiskasutuse suhtes kehtestada mingeid piiranguid; rõhutab, et vastavad kokkulepped infrastruktuuri ettevõtjate vahel kujutavad endast tõhusat vahendit lairibaühenduste laialdasema kasutuselevõtu saavutamiseks piirkondades, kus puudub vajalik lairibaülekannete infrastruktuur ja kus tulevane nõudlus ei kannataks mitmeid võrke;

43. rõhutab vajadust rajada kohaliku kogukonna tasandil lairibaühenduste infrastruktuur kooskõlas avaliku ja erasektori partnerluse põhimõttega ning võttes arvesse võrdset juurdepääsu;

44. rõhutab, et konkurents ja tõhusad ning asjakohased eeskirjad lairibaühenduste turu avamiseks annavad suurima stiimuli lairibaühenduste kasutuselevõtuks, st teenuste arendamiseks, kiiruseks ja mitmekesisuseks;

45. rõhutab tehnoloogilise neutraalsuse vajadust, vältides samas turu killustumist, ning tehnoloogiliste suundumuste ja kasutajavajaduste arvessevõtmise vajadust, mis esitab Euroopa reguleerijatele väljakutse leida uusi lahendusi ning luua samas stabiilsed eeltingimused;

46. rõhutab, et turgu valitsevate ettevõtjate juurdepääsuvõrkude funktsionaalsel eraldamisel nende ettevõtjate poolsest võrgu opereerimisest võib olla positiivseid külgi, ning et see tagab kõikide operaatorite võrdse ja õiglase kohtlemise;

47. kutsub komisjoni üles oma tulevases universaalteenust käsitlevas rohelises raamatus uurima Interneti-teenuste kõikidele kodanikele, sealhulgas madala sissetulekuga, maapiirkondades või kõrge hinnatasemega piirkondades elavatele inimestele, mõistlike ja taskukohaste hindadega kättesaadavust kogu ELis, ning kas on vaja muuta olemasolevaid universaalteenuse nõudeid; ootab samuti, et rohelises raamatus käsitletaks tarbijate probleeme seoses lairibaühenduste turvalise ja ohutu kasutamisega;

Riiklik rahastamine sõltuvalt vajadusest

48. rõhutab, et riiklikku rahastamist tuleks kasutada vaid seal, kus lairibaühenduste infrastruktuuri arendamine ei ole eraettevõtete jaoks majanduslikult elujõuline, ja et selle abil ei tohiks dubleerida lairibateenuste osutamiseks võimelist olemasolevat infrastruktuuri;

49. rõhutab, et riiklikud ja ühenduse toetused peaksid olema konkurentsi osas erapooletud ning need peaksid soodustama äriliselt jätkusuutlikke investeeringuid; rõhutab, et riigihankelepingud tuleks sõlmida avatud, läbipaistva, konkurentsivõimelise ja mittediskrimineeriva hankemenetlusega;

50. rõhutab, et riigi toetatud infrastruktuur tuleks teha võrdsetel alustel kättesaadavaks ning see ei tohiks eelistada ühte kindlat teenusepakkujat;

51. on seisukohal, et lisaks turujõududele võiksid liikmesriigid ja eriti nende piirkonnad ja omavalitsused luua stiimuleid lairibaühenduste turu ergutamiseks vähemarenenud piirkondades; rõhutab et tõuke- ja maaelu arengu fondidel on ülesanne suurendada toetatavates piirkondades nõudlust infoühiskonna järele;

52. märgib, et riiklikult rahastatavad investeeringud lairibaühenduste infrastruktuuri peavad olema võimalikud ELi konkurentsieeskirjade raames;

53. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kõikidele teenuseosutajatele antakse võrdne juurdepääs lairibavõrkudele, mida rahastatakse tõuke- ja maaelu arengu fondide toetusest; usub lisaks, et tagamaks nõuetele vastavust, tuleks riigisisestele reguleerivatele asutustele anda volitused kehtestada eeskirjades avatuse nõuded ja anda volitus nimetatud nõuete täitmisele pööramiseks;

54. rõhutab regionaalarengu- ja Euroopa lairibaühenduse poliitika ühendamise, sealhulgas regionaalfondide ja põllumajandusfondide kasutamise tähtsust mobiilse lairibaühenduse lahenduste või vajaliku infrastruktuuri loomise jaoks;

55. kutsub komisjoni üles edasi arendama ja läbi vaatama suuniseid selle kohta, kuidas kasutada tõuke- ja maaelu arengu fonde lairibaühenduste kasutuselevõtu edendamiseks, ning andma eelkõige täpsemaid suuniseid seoses tõukefondide kasutamisega lairibateenuste kasutuselevõtuks juhtudel, kus taoliste teenuste osaline osutamine juba toimub;

56. kutsub komisjoni üles andma suuniseid ja levitama head tava riigiabi eeskirjade järgimise kohta seoses lairibaühenduste projektidele antud riikliku rahalise toetusega;

57. kutsub komisjoni üles võimaldama kasutada ELi rahalisi vahendeid ka lairibavõrkude, mis ei võimalda erineva funktsionaalsusega ühendusi, täiustamiseks või asendamiseks;

58. nõuab, et komisjon edastaks asjakohast teavet ja statistikat ning hindaks tõuke- ja maaelu arengu fondide poolse rahastamise mõju lairibaühenduste levikule toetatavates piirkondades ning edendaks parimate tavade vahetamist ELi erinevate piirkondade vahel;

59. julgustab komisjoni hoolikalt kontrollima, kas regulatiivne raamistik on täielikult rakendatud ning kas lairibaühenduste investeeringuteks tõuke- ja maaelu arengu fondide kasutamisel kohaldatakse riigiabi eeskirju ning tagama, et ELi poolset rahastamist kasutatakse IKT levikumäära suurendamiseks kogu ELis, kusjuures ei eelistataks konkreetseid turuosalisi või tehnoloogilisi lahendusi, vaid ainult kõige tõhusamaid lahendusi; märgib lisaks, et ELi fondide kasutamist tuleks lubada vaid alateenindatud piirkodades ja seal, kus on selge, et seal puuduvad teised lairibaühenduste infrastruktuuri investeerimise allikad; rõhutab, et kõik otsused peavad olema läbipaistvad ja need tuleb avaldada ühel riigisisesel ja ühel Euroopa veebilehel, mis on seotud konkurentsiasutustega;

60. on seisukohal, et avaliku sektori sekkumist laenude ja toetuste näol, mis sageli toimub avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, tuleks vähemarendatud piirkondades edasi arendada;

61. nõuab lisaks tungivalt, et avaliku sektori toetus lairibaühenduste infrastruktuurile peab järgima „tehnoloogilise neutraalsuse” põhimõtet, s.t. mitte eelistada üht kindlat tehnoloogiat ega piirata piirkondade tehnoloogilisi valikuid, vältides samas tehnilise infrastruktuuri killustumist, võttes arvesse arengusuundumusi ja kasutajate tulevasi vajadusi ning edendades suurema läbilaskevõimega lairibaühenduste rajamist;

o

o o

62. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

(2)

ELT L 149, 11.6.2005, lk 1.

(3)

Kohtuasi T-340/03 France Télécom SA v. Euroopa Komisjon, 2007 ECR-0000.

(4)

ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 133.

(5)

ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 143.

(6)

ELT C 133 E, 8.6.2006, lk 140.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0041.


SELETUSKIRI

Üks kindel asi, mida me teame lairibaühenduste ja Interneti edasisest arengust on see, et me ei tea, kuidas see areneb järgmisel kümnel aastal, ning ainus asi, mida me teame, on see, et see areneb vähemalt sama palju nagu see on arenenud viimasel kümnendil. Kümme aastat tagasi ei suutnud keegi ette näha sellist tohutut Interneti ja lairibaühenduste arengut, mille tunnistajaks me praegu oleme, niisamuti poleks keegi mõistnud nende arengute suurust, mis on muutnud majandusi ja ülemaailmseid turge ning mis on pööranud pahupidi traditsioonilised hierarhiad maailmas, kus üksikisik on kõige kese – seda nii teadmiste, teabe, meedia või teaduse kui ka suhtluse, kaubanduse ja turgude mõistes. Tänane maailm pole see, mis ta oli eile.

Meedia ja teave ringlevad maailmas, kus puuduvad tegelikud piirid ning kus teadmisi ja arvamusi ei saa peatada ega kontrollida. Teadmised, faktid, tooted ja teenused on kättesaadavad sõltumata vahemaast, muutes füüsilise mõõtme vähemoluliseks ning ühendused hoopis olulisemaks. Uued info- ja sidetehnoloogiad on loonud ise teenuseid, tooteid ja turge, kuid on samuti põhjapanevalt muutnud traditsioonilisi turge ülemaailmseks, võimaldades erinevate teenuste lähenemist. Riigid, mis on seda arengut juhtinud, on suurendanud tohutult oma tootlikkust, samal ajal kui nende kodanikud on saanud väljendada oma arvamusi, nõudmisi ning avaldada mõju selliselt, et nad saavad globaalse eelise igaühe ees sellel uuel teadmiste ja teabeajastul.

Selle arengu juhtimine on Euroopale äärmiselt oluline maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks saamisel, kasutades ära iga üksiku kodaniku oskused, soovid, intellekti, teadmised, kogemused, loovuse, fantaasia ja visioonid.

Euroopa asub juhtpositsioonile ja jääb sinna üksnes juhul, kui nendes valdkondades ollakse avatud loovusele, konkurentsile ja uutele ideedele. Samuti on ilmne, et lairibaühenduste levik ja areng on oluliselt madalam seal, kus on vähem konkurentsi ja kus turgu valitsevad ettevõtjad otsustavad teenuste tõhususe ja arengu üle.

Lisas esitatud arvud ja tabelid annavad kasulikku teavet selle kohta, millised tegurid tegelikult mõjutavad lairibaühenduste levikut. OECD statistikast nähtub, et lairibaühenduste levik ei ole otseselt seotud ei rahvastiku tiheduse ega majanduse arenguga. See toetab mõtet, et vahemaad ja sissetulek ei ole ainsad lairibaühenduste levikut määravad tegurid ning et konkurents ja uuendustegevus mängivad siin suurt rolli. See tugev konkurentsi ja leviku vaheline seos on näha ka komisjoni graafikult, mis kujutab infrastruktuuri konkurentsi ja leviku määra vahelist seost. Mida suurem on alternatiivsete juurdepääsuliikide (kaabeltelevisioonivõrk, eraldatud juurdepääs kliendiliinile, valguskaabel) pakkumine, seda kõrgem on levikumäär (Taani ja Soome on siinkohal erandid). See suundumus ilmneb ka ECTA (uute telekommunikatsiooniturule sisenejate ühing) regulatsiooni rakendamise andmetest. Riikides, kus on paremad lairibaühenduste regulatiivse raamistiku rakendamise näitajad, on ka kõrgem levikumäär.

Euroopa lairibaühenduste poliitika peab seetõttu toetama ning parandama konkurentsi- ja uuendustegevuse võimalusi, muutes võrguühenduse ning teenuste ja toodete vahel valimise võimaluse Euroopa kodanike jaoks täiesti tavaliseks.

Liidu ülesanne ei ole rahastada lairibaühenduste leviku suurendamist. See on turu ülesanne. Ja juba praegu on turupõhise arengu kiirus suur (vt arvnäitajaid lisas). Liidu poliitikad ning rahastamine ei tohi moonutada turgu ega kaitsta või eelistada turgu valitsevaid ettevõtjaid või konkreetseid tehnoloogiaid. Tõene on hoopis vastupidine. Liit peab kavandama loova ja uuendusliku keskkonna, mis on tehnoloogia arengu nurgakivi ja mis areneb tulevikus praegu ettenägematul viisil ja kujul ning millele saab praegu ainult sillutada teed.

Tunnistades avaliku sektori sekkumise vajadust vähemarendatud piirkondade hõlvamise suurendamiseks, tuleks austada paremaid regulatsiooni põhimõtteid ja konkurentsiõigust. Avaliku sektori sekkumine võib täiendada küll erasektori investeeringuid, kuid see ei tohiks kunagi ennetada erasektori algatusi ning seeläbi konkurentsi moonutada. Komisjoni 2003. aasta suunised tõukefondide rakendamise kriteeriumide ja meetodite kohta elektroonilise side toetamisel näitavad, kuidas luua tasakaalu avaliku sektori toetuse, piirkondliku arengu ja konkurentsitingimuste vahel.

Euroopa Liidu poliitikad peavad toetama selles valdkonnas kiiremat uuendustegevust, muutes Euroopa kõige dünaamilisemaks turuks maailmas. Euroopa Liidu rahastamine peab kõikide uute turule tulijate ning konkurentide jaoks põhinema võrdsetel tingimustel, mis on kõige tõhusam viis edu saavutamiseks. Selle eesmärk ei tohi olla turu eest töö ära tegemine, vaid sellistele investeeringutele kaasaaitamine, mida ilma selleta ei suudetaks teha, ning samuti Euroopat juhtpositsioonil hoidvale uuendustegevusele kaasaaitamine.

Euroopa ühishuvi on kõikide lairibaühendustega varustamine. Iga üksiku kasutaja võrguga ühendumise hind sõltub teiste võrguga ühendunud kasutajate koguarvust. See määrab võimaliku pakutavate teenuste, teadmiste ja alternatiivide hulga. Kui ELis on kõigil lairibaühendusele juurdepääsu võimalus, iseloomustab siseturgu vahetu suhtlus ja piiriülene integratsioon ning samuti elukohast sõltumatud võimalused kõikidele.

Siseturg koos kõikidele kodanikele juurdepääsetava lairibaühendusega võimaldab 500 miljonil inimesel pääseda juurde ja kasutada selliseid teenuseid nagu e-õpe, e-tervishoid, e-valitsus ja e-kaubandus. Teenuste ja teadmiste lähenemine ning levitamine võib muuta reaalseks Euroopa maailma juhtivaks teadmistel põhinevaks majandusruumiks muutmise eesmärgi. See on võimalus, mida ei tohi rikkuda rahastamise ning poliitikatega, mis kalduvad uuendustegevuse, edendamise ja arengu asemel toetama iganenud struktuure.


LISA

Source: Eurostat

Source: ECTA

Rankings of countries according to Telecom legal framework (source ECTA)

 

 

AT

BE

CZ

DK

FI

FR

DE

EL

HU

IE

IT

NL

PL

PT

ES

SE

UK

A. Institutional Framework

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A1

Implementation of NRF

6

16

10

1

6

10

16

10

2

2

6

10

10

10

6

2

2

A2

Speed of Process

1

7

7

11

1

7

11

15

4

1

15

11

17

11

4

4

7

A3

Transparency & Consultation

13

13

8

6

1

8

17

13

13

1

1

1

1

11

11

6

8

A4

Enforcement

16

16

12

6

12

6

12

1

4

12

6

10

11

1

1

6

4

A5

Scale of Resources

1

17

12

10

12

1

12

1

12

10

1

1

12

1

1

1

1

A6

Effectiveness of Appeal Procedure

11

15

3

6

11

1

16

11

3

10

7

11

7

3

9

17

1

A7

Independence

14

13

1

1

17

6

14

11

4

6

9

1

14

9

4

12

6

A8

Efficiency of NRA as Dispute Settlement Body

13

16

4

2

8

4

2

8

1

8

13

4

16

13

4

8

8

B. GENERAL MARKET ACCESS CONDITIONS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B1

General Access & Policy Procedures

7

2

9

2

2

9

9

9

9

7

2

2

17

15

15

9

1

B2

Accounting Separation

11

11

5

5

11

5

17

11

10

1

3

3

11

5

5

11

1

B3

Non-discrimination & Margin Squeeze

5

5

16

10

11

1

16

5

14

5

2

4

11

14

5

11

2

B4

Rights of Way & Facilities Sharing

13

9

5

3

3

5

1

16

9

5

13

1

11

13

17

5

11

B5

Numbering

14

8

15

1

1

12

6

12

8

11

8

1

17

15

4

6

4

B6

Frequencies

1

1

1

14

16

7

10

10

7

1

7

14

10

16

10

1

1

C. EFFECTIVENESS OF IMPLEMENTATION

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C1

Narrowband Voice

7

7

17

4

16

11

5

13

14

7

11

2

15

6

7

2

1

C2

Mobile Services

8

13

6

3

2

6

15

13

9

17

9

15

4

9

9

1

4

C3

Business Services

5

10

15

5

10

3

7

15

7

10

7

2

15

3

10

10

1

C4

Broadband

7

6

15

3

12

1

12

17

10

14

3

3

16

7

7

10

2

Overall

11

14

13

2

11

3

15

16

8

9

6

4

17

10

7

5

1


siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (26.3.2007)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa lairibaühenduse poliitika väljatöötamise kohta

(2006/2273 (INI))

Arvamuse koostaja: Malcolm Harbour

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõustub, et konkurentsivõimelisel ribalaiusel usaldusväärset ülekannet võimaldavate lairibavõrkude kasutuselevõtmine on ülioluline ettevõtluse kasvu, ühiskondliku arengu ja avalike teenuste edendamise seisukohalt;

2.  kutsub komisjoni üles käsitlema oma järgmises rohelises raamatus mõistlike ja taskukohaste hindadega Interneti-teenuste kättesaadavust kõigile kodanikele kogu ELis, kaasa arvatud madala sissetulekuga kodanikud, maapiirkondades ja kõrgemaid kulusid nõudvates piirkondades ning piirkondades, kus on vajadus universaalteenuse kehtivate nõuete muutmise järele; loodab samuti, et rohelises raamatus käsitletakse tarbijate jaoks murettekitavat kindla ja turvalise lairiba kasutuse küsimust;

3.  rõhutab vajadust ajakohastatud ja ülevaatliku statistika järele, eelkõige uuemate liikmesriikide kohta, et tulevastes raportites oleks võimalik nendele probleemidele rohkem tähelepanu pöörata;

4.  märgib, et uued traadita platvormid sobivad hästi lairibavõrgu juurdepääsu tagamiseks maapiirkondades. Rõhutab tehnoloogia neutraalsuse olulisust spektri eraldamisel; tuletab meelde, et komisjoni kavandatud spektripoliitika on aktiivsem(1) ja et seda on toetanud ka Euroopa Parlament oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsioonis „Euroopa raadiospektripoliitika suunas”(2);

5.  kinnitab konkurentsivõimeliste turutingimuste tagamise olulisust ning vajadust, et kõik liikmesriigid võtaksid oma siseriiklikusse õigusse üle ja viiksid ellu elektroonilise side reguleerimise raamistiku ning tagaksid tõhusad, sõltumatud ja korralikult rahastatud reguleerivad asutused;

6.  märgib, et ühenduse strateegilistes suunistes majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta aastateks 2007–2013 on prioriteediks IKT infrastruktuuri kättesaadavuse tagamine, kui turg ei suuda nõutud teenuseid mõistliku hinnaga ja piisavas koguses pakkuda;

7.  märgib siiski, et maapiirkondade kohalikud omavalitsused seisavad tihti probleemi ees, et kui nõudlus ei ole piisavalt suur, siis ei ole võimalik leida erafirmadest Interneti lairibaühenduse pakkujaid; rõhutab, et sellistel juhtudel võib tehnoloogiliselt neutraalne ja pakkujatest sõltumatu ametiasutuste sekkumine olla põhjendatud, et vältida vähemate võimalustega kohalike omavalitsuste majanduslikult ebasoodsasse seisu jäämist;

8.  märgib, et ametiasutustel on oluline roll lairibavõrkude arendamise ergutamisel ning et neil tuleks kaaluda meetmeid, mis julgustaksid nõudlust ja investeeringuid püsivasse infrastruktuuri; nõuab infrastruktuuri investeeringute jaoks selget raamistikku, mis ei tekitaks turumoonutusi ega võimaldaks eraettevõtetega võrreldes ebaõiglaseid tingimusi; kiidab komisjoni riigiabi reeglite selgitamise eest ametiasutuste kaasatuse puhul lairiba arenguprogrammidesse;

9.  märgib, et digitaalse lõhe ületamiseks tuleb edendada alusstruktuuri, näiteks arvuti kasutamise võimalusi kodudes ja avalikes asutustes; nõuab avalike kohtade varustamist tasuta juurdepääsuga multimeediavahenditega, et kodanikel oleks võimalus osaleda ühisõppe töötubades;

10.  rõhutab ametiasutuste võimalusi kasutada lairibavõrkudes innovaatiliste teenuste pakkumise stimuleerimiseks kommertskasutusele eelnevaid riigihankeid; märgib, et uute võrguinvesteeringute kindlustamiseks on neil ühenduses ja teenusepakkujate hulgas võimalik nõudlust juhtida, tagamaks kriitilise massi olemasolu; julgustab komisjoni tõstma kõnealuste vahendite alast teadlikkust ja nende kasutamist;

11.  juhib tähelepanu, et lairibateenuse arendamise kiirendamiseks maapiirkondades ei tohiks võrguoperaatorite vahelist vabatahtlikku infrastruktuuri võrgu jagamist põhjendamatult piirata; rõhutab, et sellised operaatoritevahelised kokkulepped võivad olla heaks võimaluseks piirkondades, kus ei eksisteeri lairibaühenduse teenuse pakkumiseks vajalikku infrastruktuuri ning kus ei ole piisavat nõudlust mitme võrgu käigushoidmiseks;

12.  julgustab liikmesriike lairiba teenusega kaetuse täpsemaks määratlemiseks lairiba infrastruktuuri kaardistama.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa lairibaühenduse poliitika väljatöötamine

Menetluse number

2006/2273(INI)

Vastutav komisjon

ITRE

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

IMCO
29.11.2006

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Malcolm Harbour
19.12.2006

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

25.1.2007

28.2.2007

22.3.2007

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.3.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

37

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Adam Bielan, Georgi Bliznashki, Godfrey Bloom, Charlotte Cederschiöld, Corina Creţu, Mia De Vits, Rosa Díez González, Martin Dimitrov, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Anna Hedh, Pierre Jonckheer, Alexander Lambsdorff, Arlene McCarthy, Toine Manders, Bill Newton Dunn, Zita Pleštinská, Karin Riis-Jørgensen, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Alexander Stubb, Marianne Thyssen, Jacques Toubon, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler,

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Simon Coveney, Jean-Claude Fruteau, Othmar Karas, Manuel Medina Ortega, Joseph Muscat, Gary Titley, Søren Bo Søndergaard.

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...

(1)

Vt KOM(2005) 0400, Turupõhine lähenemisviis raadiospektrite haldamisele Euroopa Liidus, ning KOM(2005) 0411, Euroopa Liidu tuleviku raadiospektripoliitika: teine aastaaruanne.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0041.


regionaalarengukomisjonI ARVAMUS  (27.3.2007)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa lairibaühenduse poliitika väljatöötamise kohta

(2006/2273(INI))

Arvamuse koostaja: Bernadette Bourzai

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et üks Lissaboni strateegia eesmärke on, et kõik elanikkonnakihid, sealhulgas hariduse, vanuse, soo, rahvusliku või sotsiaalse päritolu tõttu ebavõrdses olukorras olevad isikud, puuetega inimesed ning ebasoodsaimates piirkondades ja äärealadel elavad isikud saaksid kasutada infoühiskonna eeliseid;

B.  arvestades, et ühenduse 2007.–2013. aasta majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonda kuuluvate strateegiliste suuniste prioriteet on järgmine: tagada mõistliku hinnaga ning piisav info- ja sidetehnoloogia infrastruktuuride kättesaadavus seal, kus turg ei suuda neid tagada, et võtta vastu nõutud teenuseid, eriti eraldatud ja maapiirkondades ning uutes liikmesriikides,

1.   toetab komisjoni tahet vähendada linnade ja maapiirkondade vahelist digitaalset lõhet ja osutab sellega seoses kohalike omavalitsuste tähtsusele lairibaühenduse väljaarendamisel, sest kohalikel omavalitsustel on üldsusega suhtlemisel võtmeroll;

2.   kutsub üles käesoleva programmitöö lõpuks 2013. aastal tegema lairibaühenduse kõigile ELi kodanikele kättesaadavaks samasuguse üldlevinud teenusena nagu lauatelefon;

3.   juhib tähelepanu asjaolule, et info- ja sidetehnoloogia infrastruktuuride ja teenuste eesmärgiks on ühtlasi avaliku hüve edendamine ja et need on vajalikud teatud isikute infosulu vastu võitlemiseks; on seisukohal, et ametiasutused peavad tagama info- ja sidetehnoloogia kättesaadavuse kõigile kodanikele ja sellest tulenevate eeliste laienemise kõigisse rahvastikurühmadesse;

4.   rõhutab, et uue meedia märkimisväärselt kiiret arengut arvestades on lairibaühendus ainus tehniliselt usaldusväärne juurdepääsuvõimalus sellistele meediatoodetele nagu Interneti-televisioon ja Interneti-telefon ning see väldib maapiirkondades elavate inimeste äralõikamist linnaühiskonnast, kus lairibaühendus on kättesaadav;

5.   rõhutab info- ja sidetehnoloogia rolli piirkondade atraktiivsuse ja konkurentsivõimelisuse parandamisel (tootmismeetodite ümberkorraldamine, ettevõtete, töökohtade ja selliste teenuste nagu e-valitsus, e-tervishoid, e-haridus ja e-kaubandus loomine);

6.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eelistama valitsusasutuste, haridussektori ja VKEde arvutipõhiseks muutmisel (nt infoühiskonna teenuste pakkujad, peaserverid) lairiba Interneti-ühendusel põhinevaid lahendusi ja tehnoloogiaid;

7.   on seisukohal, et valitseb vältimatu vajadus kavandada juba praegu ülikiire DSLi laiendamist, sealhulgas isegi neis piirkondades, kus üleminek kitsasribaühenduselt lairibaühendusele pole veel lõpule viidud, selleks et võimaldada uute elektrooniliste teenuste ja kõige uuenduslikumate info- ja sidetehnoloogia rakenduste kättesaadavust;

8.   märgib, et äärealadel ja maapiirkondades, saartel ja äärepoolseimates piirkondades on info- ja sidetehnoloogia palju vajalikum, kuna see võimaldab tagada, et vahemaad ei ole enam takistuseks, lihtsustades tarbijate ja teenuste, klientide ja tarnijate ning hallatavate ja valitsusasutuste vahelisi suhteid, vähendada teenuste osutamisel kulusid ja lühendada tähtaegu;

9.   rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täidavad peamist rolli info- ja sidetehnoloogia laiendamisel maapiirkondadesse, äärepoolseimatesse ja ebasoodsate looduslike tingimustega ning madala rahvastikutihedusega piirkondadesse, kus eraettevõtjad peavad turgu vähekasumlikuks, kuid on seisukohal, et ka Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad koos kohalike ja piirkondlike omavalitsustega kohustusi võtma;

10. kutsub liikmesriike ja piirkondlikke omavalitsusi üles pöörama info- ja sidetehnoloogia infrastruktuuri laiendamisel suuremat tähelepanu sektoripõhistele ja piirkondlikele rakenduskavadele, eriti valdkondades, mis seni on kõnealuses kontekstis kõrvale jäänud;

11. julgustab komisjoni põhjalikult uurima, kas reguleerivat raamistikku on täielikult rakendatud, kas on võimalusi avalik-õigusliku ja erasektori partnerluseks nimetatud investeeringutes ja mil määral saab kohaldada riigiabi eeskirju, kui lairibaühenduse investeeringutes kasutatakse struktuurifonde ja maaelu arengu fondi; palub komisjonil tagada, et ELi-poolne rahastamine ei toetaks turgu valitsevaid ettevõtjaid ja monopole ja et kõnealune uurimine ei pidurdaks struktuurifondidest või maaelu arengu fondist eraldiste tegemist;

12. kutsub riikide valitsusi ja piirkondlikke omavalitsusi läbi viima kontrolli olemasoleva võrgustiku suutlikkuse ja piirkondade vajaduste väga kiire andmesideühenduse osas, eesmärgiga tuvastada (välja jäetud) puudused, piirkondlike tegevuskeskuste vaheline võimalik sünergia ning kasutada optimaalset tehnoloogilist kooslust säästvaks ja kvaliteetseks tegevuseks uute investeeringute käigus;

13. kutsub liikmesriike üles korraldama lairibateenuste ja/või raadiosageduste pakkumismenetlusi sellisel viisil, et ka maapiirkonnad ja äärealad saaksid juurdepääsu nii kiiresti kui võimalik; kutsub kõnealuses kontekstis üles andma sideteenuseid pakkuvatele VKEdele reaalseid konkureerimisvõimalusi;

14. kutsub üles uute kiudoptiliste võrkude ehitamist ja kiudoptilise kaabli võimsuse kasutamise õiguste nn tühistamatute kasutamisõigustena (Indefeasible Rights of Use) ostmisega seotud õiguslikke meetmeid arvesseminevate kulude hulka arvama;

15. peab geograafiliste eripärade ning mõnede territooriumide ja liikmesriikide mahajäämuse puhul asjakohaseks investeerimist otse viimastesse tehnoloogilistesse uuendustesse: traadita Internet, satelliidid, elektriliinide kaudu edastatav Internet ja raadioedastus;

16. soovitab mitte käsitleda kõrglahutustelevisiooni (HDTV) küsimust eraldi ülikiire DSLiga seotud arutelust ja on kõnealuses asjas seisukohal, et digitaaltelevisioonile üleminekuga seoses vabanevad sagedused osutuvad väga kasulikuks vajaliku võimsuse andmiseks väherahvastatud piirkondadele, kus kiudoptilise kaabli kasutamine on keerukas ja kulukas;

17. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kohustuslikuks teletehniliste ühendusteede rajamise samaaegselt mis tahes ühenduste ja võrgustike infrastruktuuridega, näiteks teede, reoveesüsteemide, veevarustuse, kütte- ja energiavõrkudega seotud investeeringute rakendamisel, nii et oleks võimalik paigaldada kiudoptilist kaablit kas kohe või hiljem; nõuab, et seda tingimust täidetaks rangelt ELi poolt rahastatud infrastruktuuri ehitus- ja renoveerimistöödel;

18. osutab võimalikule konfliktile struktuurifondidest pärit toetuse abil rajatud tasuta võrgustike kaudu tasuta Interneti kättesaadavuse toetamise ja riigiabi eeskirjade vahel ning kutsub sidusrühmi üles nimetatud probleemile struktureeritud lahendust leidma;

19. palub piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel lihtsustada liidu kodanike arvutiõpet, korraldades tasuta ja üldkättesaadavaid koolitusi; rõhutab vajadust parandada kodanike arvutioskust;

20. nõuab individuaalse vahendusteenuse pakkumist ka kõige ebasoodsamas olukorras ning info- ja sidetehnoloogiast eemale jäävale üldsusele, nagu näiteks eakad ja puuetega inimesed, et infoühiskond muutuks tõeliseks osalusühiskonnaks;

21. rõhutab info- ja sidetehnoloogia kasulikkust eaka elanikkonnaga piirkondades, sest see võimaldab inimestel jääda koju ja elada iseseisvat elu;

22. rõhutab infoühiskonna edendamise heade tavade vahetamise kasulikkust, erinevatest allikatest rahastamise saamise näidiskavade koostamise tähtsust ning avaliku ja erasektori partnerlust infoühiskonnaga seotud algatuste hõlbustamisel, eriti maapiirkondades ja maakohalaadsetes piirkondades;

23. peab tähtsaks info- ja sidetehnoloogiaalaste teadusuuringute ja partnerluste mobiliseerimist ülikoolide, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete vahel.

MENETLUS 

Pealkiri

Euroopa lairibaühenduse poliitika väljatöötamine

Menetluse number

2006/2273(INI)

Vastutav komisjon

ITRE

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

REGI
15.2.2007

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Bernadette Bourzai
1.2.2007

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

26.2.2007

 

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.3.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

40

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Tiberiu Bărbuleţiu, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Antonio De Blasio, Vasile Dîncu, Gerardo Galeote, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Gábor Harangozó, Marian Harkin, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Miguel Angel Martínez Martínez, Yiannakis Matsis, Miroslav Mikolášik, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Stefan Sofianski, Grażyna Staniszewska, Kyriacos Triantaphyllides, Oldřich Vlasák, Vladimír Železný

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jan Březina, Brigitte Douay, Den Dover, Věra Flasarová, Ljudmila Novak, Mirosław Mariusz Piotrowski, Zita Pleštinská, Toomas Savi, Richard Seeber, László Surján, Károly Ferenc Szabó

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...


õiguskomisjonI ARVAMUS (11.4.2007)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa lairibaühenduse poliitika väljatöötamise kohta

(2006/2273(INI))

Arvamuse koostaja: Aloyzas Sakalas

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et lairibateenuste tõhus arendamine on olulise tähtsusega majanduse kasvu ja teadmistel ning teabel põhineva Euroopa ühiskonna loomiseks ning arvestades, et sellised teenused peavad olema kõigile kergesti kättesaadavad;

B.  arvestades, et kuigi lairibateenused arenevad kogu Euroopas väga kiiresti, on juurdepääs lairibavõrkudele kõrvalistes ja maapiirkondades seni vastuvõetamatult piiratud;

C. arvestades, et suured kulud ja madal kasum võib lairibavõrkude ehitamise kõrvalistesse ja maapiirkondadesse muuta eraoperaatorite jaoks majanduslikult suhteliselt ebaotstarbekaks ning arvestades, et seetõttu tundub mõistlik kavandada riiklikke kulutusi lairibaalgatuste toetamiseks nendes piirkondades,

1.  on seisukohal, et eramajanduslik algatus mängib lairibaühenduse arendamisel esmatähtsat rolli ja riiklik rahaline toetus, sealhulgas ühenduse tõukefondid, tuleks kaasata üksnes siis, kui eravahendeid ei suudeta eraldada;

2.  rõhutab, et innovaatilise tehnoloogia arengut tuleb julgustada kõigil tasanditel ja tuleb tõsiselt pingutada, et edendada turule juurdepääsu ning säilitada seal ausat konkurentsi;

3.  rõhutab, et lairibaühenduse kättesaadavust on kõigile võimalik tagada üksnes siis, kui võrke ehitatakse sinna, kus neid käesoleval ajal ei eksisteeri, kui need tehakse kõigile lihtsasti juurdepääsetavaks ja kui tehnilised lahendused on püsivad;

4.  nõuab tungivalt, et komisjon annaks täpsemaid suuniseid olukordadeks, kus lairibateenused käivitatakse tõukefondide abiga ja kus osaliselt juba osutatakse selliseid teenuseid;

5.  kutsub komisjoni üles jälgima tõukefondide rahastamise mõju lairibaühenduse levikule toetatavates piirkondades ja esitama selle kohta paremat statistikat; seetõttu nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid ja nende piirkondlikud ning kohalikud asutused esitaksid komisjonile täielikud andmed infrastruktuuride täieliku kaardistamise kohta, samuti mis tahes muud vajalikud andmed.

MENETLUS  

Pealkiri

Euroopa lairibaühenduse poliitika väljatöötamine

Menetluse number

2006/2273(INI)

Vastutav komisjon

ITRE

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

JURI
29.11.2006

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Aloyzas Sakalas
24.10.2006

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

27.2.2007

20.3.2007

11.4.2007

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.4.2006

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

23

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlo Casini, Marek Aleksander Czarnecki, Bert Doorn, Cristian Dumitrescu, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Piia-Noora Kauppi, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Hartmut Nassauer, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Gary Titley, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Adeline Hazan, Kurt Lechner, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Michel Rocard, József Szájer, Jacques Toubon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...


MENETLUS

Pealkiri

Euroopa lairibaühenduse poliitika väljatöötamine

Menetluse number

2006/2273(INI)

Vastutav komisjon
  loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

ITRE

29.11.2006

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise   kuupäev

EMPL

29.11.2006

 

IMCO

29.11.2006

REGI

15.2.2007

CULT

29.11.2006

JURI

29.11.2006

Arvamuse esitamisest loobumine
  otsuse kuupäev

EMPL

5.4.2006

 

 

CULT

9.10.2006

 

Tõhustatud koostöö
  istungil teada andmise   kuupäev

 

 

 

 

 

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Gunnar Hökmark

12.9.2006

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

30.1.2007

26.2.2007

11.4.2007

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.5.2007

Lõpphääletuse tulemused

+

-

0

43

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Šarūnas Birutis, Renato Brunetta, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Silvia Ciornei, Lena Ek, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Mary Honeyball, Romana Jordan Cizelj, Romano Maria La Russa, Pia Elda Locatelli, Eugenijus Maldeikis, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Pilar Ayuso, Etelka Barsi-Pataky, Ivo Belet, Dorette Corbey, Philip Dimitrov Dimitrov, Robert Goebbels, Gunnar Hökmark, Erika Mann, Ana Mato Adrover, John Purvis, Hannes Swoboda, Silvia-Adriana Ţicău

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev

21.5.2007

Märkused
(andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika