RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb liikmesriikide sisejulgeoleku eest vastutavate ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja teiste raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel

21.5.2007 - (KOM(2005)0600 – C6‑0053/2006 – 2005/0232(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Sarah Ludford

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb liikmesriikide sisejulgeoleku eest vastutavate ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja teiste raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel

(KOM(2005)0600 – C6‑0053/2006 – 2005/0232(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0600)[1];

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 30 lõike 1 punkti b ning artikli 34 lõike 2 punkti c;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0053/2006);

–   võttes arvesse Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimise protokolli, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6‑0195/2007);

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  kiidab heaks lisatud nõukogu seisukohad;

3.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD[2]

komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb liikmesriikide määratud ▌ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkti b ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[3]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[4]

ning arvestades järgmist:

(1)      Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsusega 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta[5] loodi VIS, mis on süsteem viisaandmete vahetamiseks liikmesriikide vahel. VISi loomine on üks olulisemaid algatusi Euroopa Liidu poliitikate hulgas, mille eesmärk on luua õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajanev ala. VISi eesmärk on parandada ühise viisapoliitika rakendamist ning edendada sisejulgeolekut ja terrorismivastast võitlust selgelt määratletud ja kontrollitud juhtudel.

(2)      Nõukogu võttis 7. märtsi 2005. aasta istungil vastu järeldused, millekohaselt selleks et saavutada täielikult sisejulgeoleku ja terrorismivastase võitluse tõhustamise eesmärk, tuleks liikmesriikide sisejulgeoleku eest vastutavatele ametiasutustele tagada kuritegude, sealhulgas terroriaktide ja -ähvarduste vältimise, avastamise ja uurimisega seotud ametiülesannete täitmisel juurdepääs VISile ranges kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate eeskirjadega.[6]

(3)      Võitluses terrorismi ja muude raskete kuritegudega on oluline, et asjaomastel teenistustel oleks oma vastavates valdkondades kõige täielikum ja ajakohasem teave. Liikmesriikide pädevad teenistused vajavad oma ülesannete täitmiseks teavet. VISis sisalduv teave võib olla vajalik terrorismi ja raskete kuritegude vältimiseks ja nendega võitlemiseks ning seetõttu peaks see vastavalt käesolevas otsuses sätestatud tingimustele olema tutvumiseks kättesaadav selleks määratud ▌ametiasutustele.

(4)      Euroopa Ülemkogu on lisaks märkinud, et Europolil on võtmeroll piiriülese kuritegevuse uurimisega tegelevate liikmesriikide ametiasutuste koostöös, kuna ta toetab kuritegevuse liiduülest vältimist, analüüsimist ja uurimist. Seega peaks ka Europolil oma ülesannete raames ja kooskõlas Euroopa Politseiameti loomise 26. juuli 1995. aasta konventsiooniga[7] olema juurdepääs VISi andmetele.

(5)      Käesolev otsus täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust 2005/XX/EÜ, mis käsitleb viisainfosüsteemi ja liikmesriikide lühiajaliste viisade alast andmevahetust[8] (edaspidi „viisainfosüsteemi määrus“), kuivõrd sellega sätestatakse Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohane õiguslik alus määratud ▌ametiasutuste ja Europoli juurdepääsuks viisainfosüsteemile.

(6)      On vaja määrata liikmesriikide pädevad ametiasutused ja kesksed juurdepääsupunktid, mille kaudu tagatakse juurdepääs ning koostada nimekiri määratud ametiasutuste nendest üksustest, kellel on juurdepääsuõigus VISile ▌terroriaktide ja Euroopa vahistamismäärust käsitlevas raamotsuses osutatud muude raskete kuritegude vältimiseks, avastamiseks ja uurimiseks. On oluline tagada, et VISile juurdepääsuõigust omav nõuetekohaselt volitatud personal piirduks teadmisvajadusega töötajatega, kellel on asjakohased teadmised andmeturbe ja andmekaitse eeskirjade vallas.

(6a)    Määratud ametiasutuste üksused peaksid esitama VISile juurdepääsu taotlused kesksetele juurdepääsupunktidele. Pärast kõikide juurdepääsutingimuste täitmise kontrollimist peaksid nimetatud kesksed juurdepääsupunktid töötlema VISi andmetega tutvumise taotlusi. Kiireloomulistel erandjuhtudel töötlevad kesksed juurdepääsupunktid taotlust viivitamata ning teostavad kontrolli alles tagantjärele.

(7)      Isikuandmete kaitsmiseks ja eelkõige selleks, et välistada pidev juurdepääs, tuleks VISi andmeid töödelda ainult üksikjuhtumipõhiselt. Selline erijuhtum on olemas eelkõige siis, kui andmetega tutvumine on seotud konkreetse juhtumiga või raskete kuritegude ohuga või konkreetse(te) isiku(te)ga, kelle puhul on tõsist alust arvata, et ta paneb (nad panevad) toime või on toime pannud terroriakti või muu raske kuriteo, või et ta (nad) on sellis(t)e isiku(te)ga vastavalt seotud. Määratud ametiasutused ja Europol peaksid seega tegema otsinguid VISis sisalduvatest andmetest üksnes siis, kui neil on tõsist alust arvata, et sellise otsingu tulemusena saadakse teavet, mis sisuliselt aitab kaasa raskete kuritegude vältimisele, avastamisele või uurimisele.

(7a)    Pärast kavandatud raamotsuse (mis käsitleb kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitset[9]) jõustumist, tuleks seda kohaldada käesoleva otsuse kohaselt töödeldavate isikuandmete suhtes. Kuid seni kuni raamotsuses sätestatud eeskirju hakatakse kohaldama ning et neid täiendada, tuleb andmekaitse vajaliku taseme tagamiseks näha ette asjakohased sätted. Iga liikmesriik peaks oma siseriikliku õigusega tagama piisava andmekaitse taseme, mis vastab vähemalt Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel) ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 8 tuleneva asjaomase kohtupraktika ning konventsiooni ratifitseerinud liikmesriikide puhul selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokollist tulenevale tasemele, ning võtma arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust nr R(87) 15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas.

(8)      Käesoleva otsuse kohaldamise üle teostatava järelevalve tõhusust tuleb hinnata korrapäraste ajavahemike järel.

(9)      Kuna võetava meetme eesmärke, milleks on VISi andmetele juurdepääsuks kohustuste ja tingimuste loomine liikmesriikide määratud ▌ametiasutuste ja Europoli jaoks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, on nimetatud eesmärke meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust.

(10)    Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 47 ei mõjuta käesolev ▌otsus Euroopa Ühenduse pädevusi, eelkõige seoses VIS-määrusega ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[10].

(11)    Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale ▌vastavalt ▌29. mai 2000. aasta nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes)[11]; seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(12)    Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt 28. veebruari 2002. aasta nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes)[12]; seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(13)  Siiski võivad nende liikmesriikide määratud ametiasutused, kellel on käesoleva otsuse kohaselt juurdepääs VISile, edastada kooskõlas raamotsusega 2006/960/JSK[13] VISis sisalduvat teavet Ühendkuningriigile ja Iirimaale ning Ühendkuningriigi ja Iirimaa siseriiklikes viisaregistrites säilitatavat teavet võib edastada teiste liikmesriikide pädevatele õiguskaitseasutustele. Ühendkuningriigi ja Iirimaa keskasutuste otseseks mis tahes vormis juurdepääsuks VISile vastavalt nende praegusele osalemisele Schengeni acquis's on nõutav kokkulepe ühenduse ja asjaomaste liikmesriikide vahel, mida tuleb tõenäoliselt täiendada muude eeskirjadega, millega täpsustatakse sellise juurdepääsu tingimusi ja korda.

(14)    Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus (välja arvatud artikkel 7) endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu[14] tähenduses, mis käsitleb Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse (1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[15] artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga.

(15)    Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus (välja arvatud artikkel 7) endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, mida tuleks lugeda koostoimes Euroopa Liidu nimel nimetatud lepingu allakirjutamist ja selle teatavate sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse 2004/849/EÜ artikli 4 lõikega 1[16].

(15a)  Käesolev otsus, välja arvatud selle artikkel 6, kujutab endast Schengeni acquis'l põhinevat või sellega muul moel seotud õigusakti 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 ning 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(16)    Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kajastatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas otsuses sätestatakse tingimused, mille kohaselt liikmesriikide määratud ▌ametiasutused ja Euroopa Politseiamet (Europol) võivad saada juurdepääsu viisainfosüsteemi andmetega tutvumiseks terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel.

Artikkel 2

Mõisted

1.          Käesolevas otsuses kasutatakse järgmiseid mõisteid:

(1)      viisainfosüsteem (VIS) – nõukogu otsusega 2004/512/EÜ loodud viisainfosüsteem;

(2)      Europol – Euroopa Politseiameti loomise 26. juuli 1995. aasta konventsiooniga (Europoli konventsioon) asutatud Euroopa Politseiamet;

(3)      terroriaktid – riigi õiguse rikkumised, mis vastavad terrorismivastast võitlust käsitleva nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK artiklites 1–4 kirjeldatud õigusrikkumistele või on nendega samaväärsed[17];

(4)      rasked kuriteod – kuriteo liigid, mis vastavad Euroopa vahistamismäärust käsitleva 13. juuni 2002. aasta raamotsuse artikli 2 lõikes 2 osutatud kuritegudele või on nendega samaväärsed;

(5)      määratud ametiasutused – ▌ametiasutused, kes vastutavad terroriaktide ja teiste raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eest ning kelle liikmesriigid on määranud vastavalt käesoleva otsuse artiklile 3.

2.          Samuti kohaldatakse VIS-määruses sisalduvaid mõisteid.

Artikkel 3

Määratud ametiasutused ja kesksed juurdepääsupunktid

1.          Liikmesriigid määravad artikli 2 lõike 1 punktis e osutatud ametiasutused, kellel on õigus ▌VISi andmetele käesoleva otsuse ▌kohaselt juurde pääseda.

▌

1a.        Iga liikmesriik peab määratud ametiasutuste nimekirja. Iga liikmesriik teeb kolme kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist komisjonile ja nõukogu peasekretariaadile esitatavas avaldusesteatavaks oma määratud ametiasutused ning liikmesriik võib oma avaldust igal ajal muuta või asendada selle uue avaldusega.

1b.        Iga liikmesriik määrab keskse(d) juurdepääsupunkti(d), mille kaudu tagatakse juurdepääs Liikmesriigid võivad määrata rohkem kui ühe keskse juurdepääsupunkti, mis kajastab nende organisatsioonilist ja haldusstruktuuri nende põhiseadusest või seadustest tulenevate nõuete täitmisel. Iga liikmesriik teeb kolme kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist komisjonile ja nõukogu peasekretariaadile esitatavas avalduses teatavaks oma keskse(d) juurdepääsupunkti(d) ning liikmesriik võib oma avaldust igal ajal muuta või asendada selle uue avaldusega.

2.          Komisjon avaldab artiklites 1a ja 1b osutatud avaldused Euroopa Liidu Teatajas.

3.          Riiklikul tasandil peab iga liikmesriik nimekirja määratud ametiasutuste üksustest, kellel on keskse(te) juurdepääsupunkti(de) kaudu juurdepääsuõigus VISile.

4.          Vaid üksuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel ja keskse(te)l juurdepääsupunkti(de)l on artikli 4a kohaselt juurdepääsuõigus VISile.

Artikkel 4a

VISile juurdepääsu menetlus

1.          Kui on täidetud artikli 5 tingimused, esitavad artikli 3 lõikes 3 osutatud üksused artikli 3 lõikes 1b osutatud kesksetele juurdepääsupunktidele põhjendatud kirjaliku või elektroonilise VISile juurdepääsu taotluse. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib keskne juurdepääsupunkt või kontrollivad kesksed juurdepääsupunktid, kas artiklis 5 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Keskse(te) juurdepääsupunkti(de) nõuetekohaselt volitatud töötajad töötlevad taotlusi kui kõik juurdepääsu tingimused on täidetud. VISist taotletud andmed edastatakse artikli 3 lõikes 3 osutatud üksustele nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.

2.          Kiireloomulistel erandjuhtudel võivad kesksed juurdepääsupunktid saada kirjalikke, elektroonilisi või suulisi taotlusi. Sellisel juhul töötleb keskne juurdepääsupunkt või töötlevad kesksed juurdepääsupunktid taotlust viivitamata ning kontrollivad alles tagantjärele, kas kõik artiklis 5 sätestatud juurdepääsutingimused on täidetud, sealhulgas erandjuhtumi kiireloomulisust. Tagantjärele kontrollimine toimub liigse viivitusega pärast taotluse töötlemist.

Artikkel 5

Tingimused liikmesriikide ▌ määratud ▌ametiasutuste juurdepääsuks VISi andmetele

1.        Määratud ▌ametiasutustele VISi andmetega tutvumiseks juurdepääsu võimaldamine toimub nende volituste piires, kui on täidetud järgmised tingimused:

▌

(1)         juurdepääs andmetega tutvumiseks peab olema vajalik terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil ning

(2)         juurdepääsu peab olema vaja konkreetsel juhtumil ▌;

(3)         kui on alust ▌arvata, et VISi andmete kasutamine aitab oluliselt kaasa mõne kõnealuse kuriteo vältimisele, avastamisele või uurimisele.

2.        Viisainfosüsteemi andmetega ▌tutvumine piirdub otsingute teostamisega mis tahes järgmistes viisataotluse failis sisalduvates andmetes:

a)        perekonnanimi, sünnijärgne perekonnanimi, varasem perekonnanimi (varasemad perekonnanimed); eesnimed; sugu; sünniaeg, -koht ja -riik;

b)        taotleja praegune kodakondsus; sünnijärgne kodakondsus;

c)        reisidokumendi liik ja number, selle väljaandnud asutus ning väljaandmise kuupäev ja kehtivusaja lõpp;

d)        peamine sihtkoht ja kavatsetava külastuse kestus;

e)        reisi eesmärk;

f)         saabumis- ja lahkumiskuupäev;

g)        esimesena ületatud piir või marsruut transiidi korral;

h)        elukoht;

i)          ▌

j)         sõrmejäljed;

k)        viisa liik ja viisakleebise number;

l)        üksikasjad isiku kohta, kes esitas kutse ja/või kes kohustub tasuma kutsutava elamiskulud viibimise ajal,

ning annab otsingu vastuseks saadud tabamuse korral juurdepääsu kõikidele eespool nimetatud andmetele ning samuti

a)        mis tahes muudele taotluse vormilt võetud andmetele;

b)          välja antud, keeldutud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud viisade kohta sisestatud andmetele.

Artikkel 6

Tingimused selliste liikmesriikide määratud ▌ametiasutuste juurdepääsuks VISi andmetele, kelle suhtes VIS-määrust ei ole veel jõustatud

1.          Määratud ▌ametiasutustele VISi andmetega tutvumiseks juurdepääsu võimaldamine selles liikmesriigis, kelle suhtes VIS-määrust ei ole veel jõustatud, toimub nende volituste piires ja

a)     samadel tingimustel, millele on viidatud artikli 5 lõike 1 punktides b–d, ning

b)     nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku või elektroonilise taotluse esitamisel selle liikmesriigi määratud ▌ametiasutusele, kelle suhtes VIS-määrust kohaldatakse; kõnealune ametiasutus taotleb seejärel oma riiklikult (riiklikelt) keskse(te)lt juurdepääsupunkti(de)lt luba tutvuda VISi andmetega.

2.           Liikmesriik, kelle suhtes VIS-määrust ei ole veel jõustatud, teeb nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku või elektroonilise taotluse alusel ja artikli 5 lõike 1 punktides b–d sätestatud tingimustel oma viisateabe kättesaadavaks liikmesriikidele, kelle suhtes VIS-määrust kohaldatakse.

2a.        Käesoleva otsuse artikli 8 lõikeid 1, 2a, 5, 6 ja 7, artikli 8a lõiget 1, artikli 8b lõikeid 1 ja 3, artiklit 8d, artikli 8e lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse vastavalt.

Artikkel 7

Tingimused Europoli juurdepääsuks VISi andmetele

1.          Europolile VISi andmetega tutvumiseks juurdepääsu võimaldamine toimub tema volituste piires ja

a)     kui see on vajalik tema Europoli konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti 2 kohaste ülesannete täitmiseks ja Europoli konventsiooni artiklis 10 osutatud erianalüüsi läbiviimiseks või

b)     kui see on vajalik tema Europoli konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti 2 kohaste ülesannete täitmiseks ja Europoli konventsiooni artiklis 10 osutatud strateegilist laadi üldanalüüsi läbiviimiseks, eeldusel et Europol muudab VISi andmed enne sellist töötlemist anonüümseks ja säilitab neid kujul, mille põhjal ei ole andmesubjekte enam võimalik tuvastada.

2.          Käesoleva otsuse artikli 5 lõiget 2 ▌kohaldatakse vastavalt.

3.          Europol määrab käesoleva otsuse täitmiseks eriüksuse, mis koosneb nõuetekohaselt volitatud Europoli ametnikest ja mis on keskseks juurdepääsupunktiks VISi andmetega tutvumiseks.

4.          VISile juurdepääsu tulemusena saadud teabe töötlemiseks tuleb Europolil taotleda nõusolekut sellelt liikmesriigilt, kes need andmed VISi sisestas. Nõusolekut taotletakse nimetatud liikmesriigis asuva Europoli riikliku üksuse kaudu.

Artikkel 8

Isikuandmete kaitse

1.          Käesoleva otsuse alusel tutvutud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse järgmiseid eeskirju ja andmetega tutvunud liikmesriigi siseriiklikku õigust. Seoses käesoleva otsuse alusel tutvutud isikuandmete töötlemisega tagab iga liikmesriik oma siseriikliku õigusega piisava andmekaitse taseme, mis vastab vähemalt Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonist (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel) ja konventsiooni ratifitseerinud liikmesriikide puhul selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokollist tulenevale tasemele, ning võtab arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust nr R(87) 15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas.

2.          Käesoleva otsuse kohast isikuandmete töötlemist teostab Europol vastavalt Europoli konventsioonile ja selle rakendamiseks vastuvõetud eeskirjadele ning seda kontrollib konventsiooni artikli 24 alusel asutatud sõltumatu ühine järelevalveasutus.

2a.        Käesoleva otsuse kohaselt VISist saadud isikuandmeid töödeldakse üksnes terroriaktide või muude raskete kuritegude vältimise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil.

3.           ▌

4.           ▌

5.          Käesoleva otsuse kohaselt VISist saadud isikuandmeid ei edastata kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele ega tehta neile kättesaadavaks. Siiski võib selliseid andmeid kiireloomulistel erandjuhtudel kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastada või kättesaadavaks teha üksnes terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel ning käesoleva otsuse artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimustel, kui andmed VISi sisestanud liikmesriik annab selleks nõusoleku ning kui see on kooskõlas andmeid edastava või kättesaadavaks tegeva liikmesriigi siseriikliku õigusega. Liikmesriigid tagavad vastavalt siseriiklikule õigusele, et kõnealuseid edastamisi käsitlevaid dokumente säilitatakse ja need tehakse taotluse korral kättesaadavaks riiklikele andmekaitseasutustele. Andmete edastamisele liikmesriigi poolt, kes on andmed VISi sisestanud, kohaldatakse selle liikmesriigi siseriiklikku õigust.

6.          Käesoleva otsuse kohase isikuandmete töötlemise seaduslikkust jälgiv(ad) pädev(ad) asutus(ed), kellele on siseriikliku õigusega pandud kohustus teostada järelevalvet käesoleva otsuse kohase isikuandmete töötlemise üle määratud ametiasutuste poolt. Liikmesriigid tagavad, et kõnealustel asutustel on piisavalt ressursse neile käesoleva otsuse kohaselt usaldatud ülesannete täitmiseks.

6a.         Lõikes 6 osutatud asutused tagavad, et vähemalt kord iga nelja aasta jooksul viiakse võimalusel kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega läbi käesoleva otsuse kohase isikuandmete töötlemise audit.

7.          Liikmesriigid ▌ja Europol võimaldavad lõigetes 2 ja 6 osutatud asutus(tel) saada teavet, mida ta (nad) vajab (vajavad) oma käesolevast artiklist tulenevate ülesannete täitmiseks.

8.          Enne loa saamist VISi salvestatud andmete töötlemiseks peavad VISile juurdepääsu õigust omavate asutuste töötajad läbima andmete turvalisust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade alase nõuetekohase väljaõppe ning neile jagatakse teavet kõigist asjakohastest kuritegudest ja karistustest.

Artikkel 8a

Andmete turvalisus

1.          Vastutav liimesriik tagab andmete turvalisuse nende edastamise ajal määratud ametiasutustele ning kättesaadud andmete turvalisuse.

2.          Liikmesriigid võtavad vajalikud turvameetmed andmete suhtes, mis saadakse VISist käesoleva otsuse kohaselt, ning mis seejärel salvestatakse, et eelkõige:

a)     füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades situatsiooniplaane kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitseks;

b)     keelata loata isikutele juurdepääs siseriiklikele rajatistele, kus liikmesriik andmeid säilitab (kontroll rajatisse sisenemisel);

c)     hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või äraviimine (andmekandjate kontroll);

d)     hoida ära säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma loata (säilitamise kontroll);

e)     hoida ära VISi andmete loata töötlemine (andmetöötluse kontroll);

f)      tagada, et VISile juurdepääsu luba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutuajatunnuseid ja konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

g)     tagada, et kõik VISile juurdepääsu õigust omavad asutused loovad kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse nende isikute funktsioone ja kohustusi, kellel on andmetele juurdepääsu õigus ja õigus sisestatud andmeid otsida, ning teevad need profiilid artikli 8 lõikes 6 osutatud siseriiklikele järelevalveasutustele nende vastava taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

h)     tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite kaudu edastada (andmeedastuse kontroll);

i)      tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, milliseid andmeid on VISist saadud ning millal, kelle poolt ja millisel eesmärgil seda tehti (andmesalvestuse kontroll);

j)      hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine ja kopeerimine isikuandmete VISist edastamise ajal (transpordikontroll);

k)     kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhusust ja võtta vajalikke korralduslikke meetmeid seoses sisemise kontrollimisega, et tagada vastavus käesolevale otsusele (sisekontroll).

Artikkel 8b

Vastutus

1.          Kõikidel isikutel või liikmesriikidel, kes on kannatanud kahju ebaseadusliku andmetöötlustoimingu või mis tahes käesoleva otsusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, on õigus saada vastutavalt liikmesriigilt hüvitist tekitatud kahju eest. Kõnealune liikmesriik vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ei ole vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

2.          Kui VISile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast otsusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul (ja sellises ulatuses), kui teine VISis osalev liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

3.          Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kostja liikmesriigi riiklike õigusaktide sätete kohaselt.

Artikkel 8c

Enesekontroll

Liikmesriigid tagavad, et iga VISi andmetele juurdepääsu luba omav asutus võtab käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning teeb vajadusel koostööd artikli 8 lõikes 6 nimetatud riikliku asutuse või asutustega.

Artikkel 8d

Karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et VISi andmete mis tahes käesoleva otsusega vastuolus oleva kasutamise suhtes kohaldatakse siseriikliku õiguse kohaselt tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, sealhulgas haldus- ja/või kriminaalkaristusi.

Artikkel 8e

VISi andmete hoidmine siseriiklikes failides

1.          VISist saadud andmeid võib hoida siseriiklikes failides üksnes selleks vajalikul üksikjuhtumil kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud eesmärkidega ja kooskõlas asjakohaste, sealhulgas andmekaitset puudutavate õigusnormidega ja mitte kauem kui konkreetse üksikjuhtumi puhul vaja.

2.          Lõige 1 ei piira liikmesriigi siseriikliku õiguse sätteid, mis puudutavad määratud ametiasutuste poolt oma siseriiklikesse failidesse selliste andmete sisestamist, mida see liikmesriik on VIS-määruse kohaselt VISi sisestanud.

3.          Andmekasutust, mis ei vasta lõigetele 1 ja 2, käsitatakse iga liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt väärkasutusena.

Artikkel 8f

Õigus andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada

1.          Igal isiku õigust tutvuda tema kohta käesoleva otsuse kohaselt VISist saadud andmetega teostatakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus isik oma õigust taotleb.

2.          Kui siseriiklik õigus seda ette näeb, otsustab siseriiklik järelvalveasutus, kas ja millise korra alusel teavet edastatakse.

3.          Liikmesriik, kes ei ole määruse kohaselt andmeid VISi sisestanud, võib selliseid andmeid puudutavat teavet edastada ainult siis, kui ta on eelnevalt andnud andmeid sisestanud liikmesriigile võimaluse esitada oma seisukoht.

4.          Teavet ei edastata andmesubjektile, kui see on hädavajalik andmetega seotud seaduslike ülesannete täitmiseks või kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks.

5.          Igal isikul on õigus nõuda teda käsitlevate faktiliselt ebatäpsete andmete parandamist või ebaseaduslikult salvestatud andmete kustutamist. Kui määratud ametiasutused saavad sellise taotluse või kui neil on muid tõendeid, mis võimaldavad väita, et VISis töödeldavad andmed on ebatäpsed, teavitavad nad sellest viivitamata selle liikmesriigi viisasid väljastavat ametiasutust, kes andmed VISi sisestas, kes kontrollib asjaomaseid andmeid ning vajaduse korral parandab või kustutab need viivitamata vastavalt VISi määruse artiklile 21.

6.          Asjaomast isikut teavitatakse nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui 60 päeva pärast kuupäeva, mil isik juurdepääsu taotles, või varem, kui siseriiklike õigusaktidega on nii sätestatud.

7.          Asjaomast isikut teavitatakse järelmeetmetest, mis võetakse, kui ta rakendab oma õigust parandada ja kustutada andmeid, nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast kuupäeva, mil isik parandamist või kustutamist taotles või varem, kui siseriiklike õigusaktidega on nii sätestatud.

8.          Iga liikmesriigi igal isikul on õigus esitada hagi või kaebus selle liikmesriigi pädevale asutusele või kohtule, kes ei andnud talle käesoleva artikliga ettenähtud juurdepääsu temaga seotud andmetele või õigust lasta need andmed parandada või kustutada.

Artikkel 9

Kulud

Kõik liikmesriigid ja Europol loovad oma kuludega käesoleva otsuse rakendamiseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri ja hooldavad seda ning on kohustatud kandma käesoleva otsuse kohaldamisel VISile juurdepääsuga seotud kulud.

Artikkel 10

Dokumenteerimine

1.          Kõik liikmesriigid ja Europol ▌tagavad, et kõik käesoleva otsuse kohaselt VISi andmetega tutvumiseks antud juurdepääsuõigusest tulenevad andmetöötlustoimingud registreeritakse, et kontrollida otsingu lubatavust ja andmetöötluse seaduslikkust, rakendada enesekontrolli ning tagada süsteemi nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus.

Need kirjed sisaldavad ▌:

-  käesoleva otsuse artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud andmetega tutvumise eesmärki, sealhulgas artikli 2 lõike 1 punktides c ja d määratletud kuriteo liik, ning Europoli jaoks käesoleva otsuse artikli 7 lõike 1 punktis a või b osutatud andmetega tutvumise eesmärki;

-        vastavate siseriiklike andmefailide viiteid;

-        juurdepääsu kuupäeva ja täpset kellaaega;

-        vajadusel teavet selle kohta, et kasutati artikli 4a lõikes 2 osutatud korda;

-        otsingu teostamisel kasutatud andmeid;

-        otsingu teostamisel kasutatud andmeliike;

-   kooskõlas siseriiklike või Europoli konventsioonis sätestatud eeskirjadega otsingu teostanud ametniku ja otsingu teostamiseks või andmete esitamiseks korralduse andnud ametniku identifitseerimistunnuse.

2.          Selliseid isikuandmeid sisaldavaid kirjeid ▌kasutatakse ainult andmetöötluse seaduslikkuse kontrollimiseks seoses andmekaitsega ja andmeturbe tagamiseks. Käesoleva otsuse artiklis 12 osutatud jälgimiseks ja hindamiseks võib kasutada üksnes selliseid kirjeid, mis ei sisalda isikuandmeid.

3.          Kirjeid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta neile loata juurdepääsu ja nende kuritarvitamise eest ning need tuleb kustutada aasta möödumisel VIS-määruse artikli 20 lõikes 1 osutatud viieaastase säilitamistähtaja lõppemisest, kui neid ei vajata käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ja juba alanud järelevalvemenetluses.

Artikkel 11

Nõuandekomitee

▌

Artikkel 12

Jälgimine ja hindamine

1.          VISi määruses osutatud korraldusasutus tagab, et on olemas süsteemid, mille abil jälgida VISi toimimist vastavalt käesolevale otsusele, võrreldes selleks tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

1a.        Tehnilise hoolduse eesmärgil on korraldusasutusel juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud VISis läbiviidud töötlemistoimingutega.

2.          Kaks aastat pärast VISi käivitamist ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab korraldusasutus Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande VISi tehnilise toimimise kohta vastavalt käesolevale otsusele. Aruanne sisaldab teavet VISi toimimise kohta komisjoni eelnevalt määratletud kvantitatiivsete näitajate ning eelkõige artikli 4a lõike 2 vajalikkuse ja kasutamise suhtes.

3.          Kolm aastat pärast VISi käivitamist ning seejärel iga nelja aasta tagant koostab komisjon VISi üldhinnangu vastavalt käesolevale otsusele. Hinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ning hinnatakse käesoleva otsuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust, käesoleva otsuse kohaldamist VISi suhtes, VISi turvalisust ja mõju tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hinnanguaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.  Liikmesriigid ja Europol annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 2 ja 3 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet. Nimetatud teave ei tohi kunagi kahjustada töömeetodeid ega sisaldada andmeid, mis paljastaks määratud ametiasutuste teabeallikate, töötajate või uurimistega seotud teavet.

4a.        Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 3 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.

4b.        Üleminekuperioodil, enne kui korraldusasutus asub oma ülesandeid täitma, vastutab komisjon lõikes 2 osutatud aruannete koostamise ja esitamise eest.

Artikkel 13

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

1.          Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.          Käesolevat otsust kohaldatakse alates kuupäevast, mille määrab kindlaks nõukogu pärast seda, kui komisjon on teatanud nõukogule, et VIS-määrus on jõustunud ja kohaldatav.

▌Nõukogu peasekretariaat avaldab kõnealuse kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

                                                                 eesistuja

2. LISA

Nõukogu avaldus, mis käsitleb nõukogu raamotsust kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta

Nõukogu peab tähtsaks, et Euroopa Liidu tasandil on olemas ühtne ja terviklik eeskirjade kogum, mis käsitleb kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kõrgetasemelist kaitset ja mis on osa liidu sellealase koostöö üha täienevatest reguleerimisvahenditest. Kõnealused eeskirjad on Euroopa Nõukogu raames vastu võetud 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooniga (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel) ning soovitusega nr R(87) 15 (millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas) kehtestatud sisalduvate minimaalse andmekaitse põhimõtete oluline edasiarendamine.

Seetõttu peab nõukogu jätkuvalt esmatähtsaks kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitset käsitleva nõukogu raamotsuse ettepaneku läbivaatamist ning kavatseb jõuda ettepaneku suhtes niipea kui võimalik ja hiljemalt 2007. aasta lõpuks poliitilisele kokkuleppele.

3. LISA

Nõukogu avaldus, mis käsitleb Ühendkuningriigi ja Iirimaa

VISile juurdepääsu õigust nõukogu otsuses

Nõukogu tunnistab, et liikmesriikide ühine julgeolek tugevneb Ühendkuningriigi ja Iirimaa vastastikuse juurdepääsuga viisainfosüsteemile, ning rõhutab, et õiguskaitse eesmärkidel on Ühendkuningriigi ja Iirimaa juurdepääs viisainfosüsteemile oluline. Nõukogu jälgib seetõttu Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta, sealhulgas seoses asjakohase kohtupraktikaga ning võtab Euroopa Kohtu otsuste tulemuste raames vastu selliseid sätteid, mis võivad olla vajalikud või asjakohased, et võimaldada Ühendkuningriigile ja Iirimaale otsest juurdepääsu viisainfosüsteemile samadel alustel kui teistele liikmesriikidele.

______________

• [1]  ELTs seni avaldamata.
• [2]               Paksus kaldkirjas on märgitud uus või asendatud tekst, sümboliga ▌on märgitud välja jäetud tekst.
• [3]               ELT C […], […], lk […].
• [4]               ELT C […], […], lk […].
• [5]               ELT L 213, 15.6.2004, lk 5.
• [6]               Konkurentsivõime nõukogu 7. märtsi 2005. aasta järeldused, dokument 6811/05.
• [7]              EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2; viimati muudetud protokolliga, mis on koostatud vastavalt Euroopa Politseiameti (Europol) loomise konventsiooni artikli 43 lõikele 1, millega muudetakse kõnealust konventsiooni (ELT C 2, 6.1.2004, lk 3).
• [8]               ELT C, lk
• [9]               KOM(2005)475.
• [10]             ELT L 281, 23.11.1995, lk 31.
• [11]             EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.
• [12]             EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.
• [13]             ELT L 386, 18.12.2006, lk 89.
• [14]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
• [15]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.
• [16]             ELT L 368, 15.12.2004, lk 26.
• [17]             EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3.

MENETLUS

Pealkiri	Juurdepääs viisainfosüsteemiga (VIS) tutvumiseks
Viited	KOM(2005)0600 - C6-0053/2006 - 2005/0232(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	10.2.2006
Vastutav komisjon                istungil teada andmise kuupäev	LIBE 16.2.2006
Raportöör(id)                nimetamise kuupäev	Sarah Ludford 23.1.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	24.1.2006		23.3.2006		27.4.2006		4.5.2006
	12.7.2006		27.11.2006		19.12.2006		1.2.2007
	28.2.2007		11.4.2007		23.4.2007
Vastuvõtmise kuupäev	14.5.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Philip Bradbourn, Mihael Brejc, Fausto Correia, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Roland Gewalt, Jeanine Hennis-Plasschaert, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Sarah Ludford, Viktória Mohácsi, Inger Segelström, Adina-Ioana Vălean, Ioannis Varvitsiotis, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Inés Ayala Sender, Charlotte Cederschiöld, Gérard Deprez, Genowefa Grabowska, Sophia in ‘t Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Herbert Reul
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Manolis Mavrommatis