RAPORT Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu ratifitseerimisprotsessi tegevuskava

22.5.2007 - (2007/2087))

Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Enrique Barón Crespo, Elmar Brok

Menetlus : 2007/2087(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0197/2007

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu ratifitseerimisprotsessi tegevuskava kohta

(2007/2087))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse 29. oktoobril 2004 Roomas allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingut (põhiseaduse leping);

–    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, mida on muudetud ühtse Euroopa aktiga ning Maastrichti, Amsterdami ja Nice’i lepinguga;

–    võttes arvesse 15. detsembri 2001. aasta Laekeni deklaratsiooni Euroopa Liidu tuleviku kohta[1];

–    võttes arvesse lepingut Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga[2] ning lepingut Bulgaaria ja Rumeenia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga[3];

–    võttes arvesse oma 12. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu kohta[4];

–    võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni järelemõtlemisaja kohta: Euroopa Liitu käsitleva arutelu hindamise struktuur, teemad ja kontekst[5];

–    võttes arvesse oma 14. juuni 2006. aasta resolutsiooni järgmiste sammude kohta järelemõtlemis- ja analüüsiperioodil Euroopa tuleviku üle[6];

–    võttes arvesse oma 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni institutsiooniliste aspektide kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid[7];

–    võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. ja 17. juuni 2005. aasta ning 15. ja 16. juuni 2006. aasta ning 14. ja 15. detsembri 2006. aasta kohtumiste järeldusi;

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 17. jaanuari 2007. aasta avaldust Euroopa Parlamendile;

–    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Rooma lepingu allkirjastamise 50. aastapäeva tähistamise kohta;

 võttes arvesse Regioonide Komitee 2007. aasta 23. märtsi istungjärgul vastu võetud Euroopa deklaratsiooni;

–    võttes arvesse 25. märtsi 2007. aasta Berliini deklaratsiooni Rooma lepingute allakirjutamise viiekümnenda aastapäeva puhul;

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–    võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0197/2007),

A.  arvestades, et rahvusülese demokraatia esimese positiivse kogemusena seisab riikide ja kodanike Euroopa Liit uute ja ennenägematute väljakutsete ees, mis koos järjestikustest laienemistest tingitud muutuste, siseturu ja globaliseerumise arenguga nõuavad selle põhialuste läbivaatamist;

B.   arvestades, et põhiseaduse leping allkirjastati Euroopa Liidu 27 liikmesriigi riigi- või valitsusjuhtide poolt, kes võtsid sellega kohustuse leida Euroopa Liidu poliitilist mõõdet edendades asjakohaseid lahendusi, et astuda vastu Euroopa Liidu ees seisvatele nii sisemistele kui välistele, samuti laienemisega seotud väljakutsetele;

C.  arvestades, et põhiseaduse leping, eelkõige I, II ja IV osa loodi konvendi meetodi kohaselt, tuues kokku nii liikmesriikide kui ühinevate riikide, komisjoni ja Euroopa Parlamendi ning liikmesriikide parlamentide esindajad, kes moodustasid enamuse, tugevdades sellega protsessi legitiimsust;

D.  arvestades, et põhiseaduse lepingu III osa on valdavalt kehtivate asutamislepingute kodifitseerimine, millele konvent tegi mõned kohandused ja parandused, eelkõige õigusliku aluse laiendamine kaasotsustamismenetluse jaoks 37 praeguselt 86ni, mida tuleb demokraatia, läbipaistvuse ja tõhususe parandamiseks säilitada;

E.   arvestades, et 18 liikmesriiki, esindades kahte kolmandikku liikmesriikide koguarvust ja suuremat osa Euroopa Liidu elanikkonnast, on tänaseks ratifitseerinud põhiseaduse lepingu vastavalt oma põhiseadustest tulenevatele nõuetele, sealhulgas rahvahääletuse teel Hispaanias, Luksemburgis ja Rumeenias, samas kui ülejäänud neli liikmesriiki on avaldanud valmisolekut ratifitseerimisega edasi minna;

F.   arvestades, et Prantsusmaa ja Madalmaad ei ole suutnud nendes kahes riigis korraldatud rahvahääletuse negatiivsete tulemuste tõttu seda protsessi edukalt lõpetada;

G.  arvestades, et põhiseaduse lepingu ratifitseerimismenetlusega käivitatud avalik arutelu näitas, et raskused ei peitu niivõrd lepingu institutsionaalsetes uuendustes kui mõnede poliitikavaldkondade konkreetsetes aspektides ning et kriitika on suunatud peamiselt kõnealuse lepingu III osale, mis puudutab poliitikat ja Euroopa Liidu toimimist, vaatamata sellele, et peamiselt sisaldab III osa juba jõustunud sätteid;

H.  arvestades, et paljud väljendatud kahtlused olid seotud pigem konteksti kui sisuga; ja arvestades, et üldsusele suurt muret tekitavad küsimused, nagu näiteks siseturu teenuste direktiiv[8] ja finantsraamistik on vahepeal lahenduse leidnud;

I.    arvestades, et 16.–17. juuni 2005. aasta Euroopa Ülemkogu otsustas pärast Prantsusmaa ja Madalmaade referendumeid algatada järelemõtlemisperioodi, mille vältel lõpetas ratifitseerimisprotsessi veel kuus liikmesriiki ja 15.–16. juuni 2006. aasta Euroopa Ülemkogu palus eesistujal 21.–22. juuni 2007. aasta kohtumist silmas pidades uurida võimalikke tulevasi viise põhiseaduse kriisist väljumiseks;

J.    arvestades, et järelemõtlemisajal käivitatud avalik arutelu on andnud piisavalt tõendeid selle kohta, et Euroopa Liidu ees seisvad probleemid ja väljakutsed, mis toodi esmakordselt välja Laekeni deklaratsioonis ja millele püüti põhiseaduse lepinguga lahendusi leida, ei ole kadunud; vastupidi, need on just muutunud palju ilmsemaks ja nõuavad veelgi kiireloomulisemat lahendust;

K.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide ühised kohtumised on näidanud üldist arusaama, et põhiseaduse leping annaks Euroopa Liidule asjakohase raamistiku väljakutsetele vastamiseks, ühtlasi mõistetakse, et uuel VVK-l oleks raske kui mitte võimatu leppida kokku selliste ettepanekute osas, mis on 2004. aastal kokku lepitutest kas radikaalselt erinevad või paremad;

L.   arvestades, et suureneb vajadus varustada laienenud Euroopa Liitu vahendite ja meetoditega, mis aitaksid kaasa selle tõhusamale toimimisele, ühenduse positsiooni kindlustamisele maailmas, ning vastu tulla kodanike muredele seoses globaliseerumise, kliimamuutuse, energiavarustuse tagamise ja elanikkonna vananemisega;

M.  arvestades, et ülalmainitud Euroopa Ülemkogu eesistuja, parlamendi ja komisjoni presidendi allkirjastatud Berliini deklaratsioonis sätestatakse eesmärk, millega kutsutakse üles looma „Euroopa Liidu jaoks uus ühine alus enne 2009. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi”,

1.   kinnitab veel kord oma toetust põhiseaduse lepingu sisule, mille eesmärk on otsustava sammuna anda ametlikult Euroopa Liidule sellele loomupäraselt omane poliitiline mõõde ja tugevdada selle tegevuse tõhusust, suurendada demokraatlikku kontrolli otsustamismenetluste üle, suurendada läbipaistvust ja tugevdada Euroopa Liidu kodanike õigusi, kujutades endast kompromissi ning rahuldades Euroopa Liidu vajadusi selle praeguses etapis;

2.   rõhutab, et kaks kolmandikku liikmesriikidest on põhiseaduse lepingu juba ratifitseerinud ja veel neli riiki on selgelt väljendanud oma pühendumist selle sätetele, nagu näitas hiljuti Hispaania ja Luksemburgi valitsusjuhtide algatusel Madridis toimunud kohtumine;

3.   võtab teadmiseks Prantsusmaa ja Madalmaade elanike väljendatud mured ja mõlemas riigis toimunud arutelu;

4.   märgib, et ka mõnes teises liikmesriigis on küsimusi tõstatatud, kuid asjaomased valitsused on väljendanud oma toetust rahuldava lahenduse leidmiseks, mis säilitaks põhiseaduse lepingus sisalduvad olulisimad reformid;

5.   tuletab meelde nende riikide poliitilist kohustust, kes on põhiseaduse lepingu allkirjastanud, kuid ei ole seda ratifitseerinud;

6.   kinnitab veel kord oma valmisolekut saavutada Euroopa Liidu käimasoleva põhiseadusliku protsessi suhtes kokkulepe, mis põhineb põhiseaduse lepingu sisul, kuigi see võib olla esitatud teistsuguses vormis, ning mis võtab arvesse mõningates liikmesriikides esile kerkinud raskusi;

7.   toetab seda arvesse võttes eesistujariigi Saksamaa jõupingutusi saavutada 2007. aasta juunis toimuval Euroopa Ülemkogul kohustuse võtmine kutsuda kokku valitsustevaheline konverents (VVK), ja tegevuskava vastuvõtmine, mis sisaldaks menetluskorda, selget mandaati ja eesmärki saavutada kokkulepe enne käesoleva aasta lõppu;

8.   tuletab meelde vajadust tagada Euroopa Liidu otsustusvõime, poliitika tõhusus ja selle täielik demokraatlik õiguspärasus, milles põhiseaduse leping tähendab vaieldamatut edasiminekut järelevalve, õigusloome ja eelarvemenetlustega seotud küsimustes, ning samuti vajadust tugevdada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ja Euroopa Liidu rolli maailmas, et ta saaks otsustavalt kaasa rääkida inimkonna ees seisvate kiireloomuliste väljakutsete määratlemisel ja lahendamisel;

9.   nõuab kõigi põhiseaduse lepingu I osas sisalduvate aluspõhimõtete säilitamist, sealhulgas Euroopa Liidu topeltloomus riikide ja kodanike liiduna, Euroopa õiguse ülimuslikkus, aktide ja menetluste uus liigitus, õigusnormide hierarhia ja Euroopa Liidu juriidiline isik, ja rõhutab, et põhiseaduse leping toob kaasa muud olulised edusammud sellistes valdkondades nagu olemasolevate lepingute konsolideerimine ja sammaste liitmine, väärtuste, millel Euroopa Liit põhineb ja põhiõiguste harta õigusliku siduvuse selgesõnaline tunnustamine, kodanike osalemise suurendamine Euroopa Liidu poliitilises elus, liidu ja liikmesriikide vastavate pädevusvaldkondade selgitamine, subsidiaarsuse põhimõtte ja liikmesriikide parlamentide rolli austamine;

10. rõhutab, et ettepanekud põhiseaduse lepingu muutmiseks peavad kindlustama sama ulatusliku toetuse, mis saadi varasemal ajal sättele, mida soovitakse asendada;

11. on seisukohal, et lükkab tagasi kõik läbirääkimiste tulemused, mis põhiseaduse lepinguga võrreldes toovad kaasa kodanike õiguste kaitse vähenemise (rõhutab eelkõige põhiõiguste harta, eriti selle õiguslikult siduva jõu säilitamist), kuid ka halvema demokraatia, läbipaistvuse ja tõhususe Euroopa Liidu toimimises;

12. tunnistab sellega seoses vajadust võtta arvesse järelemõtlemisaja kestel esilekerkinud tähtsamaid küsimusi ja täpsustada teisi, mis leiavad käsitlemist juba põhiseaduse lepingus, näiteks:

–  säästev areng, eelkõige võitluses kliimamuutusega;

–  Euroopa solidaarsus energia valdkonnas;

–  sidus rändepoliitika;

–  Euroopa sotsiaalmudel demograafiliste muutuste ja globaliseerumise kontekstis;

–  terrorism;

–  rahvastevaheline dialoog;

–  tõhusad ühised mehhanismid euroala majanduspoliitika kooskõlastamiseks, kaitstes samaaegselt asutamislepingute kohaselt Euroopa Keskpanga rolli rahanduspoliitikas;

–  liidu laienemiskriteeriumid ja -menetlused;

13. usub, et pidades silmas konvendi meetodi edukust lepingu projekti ettevalmistamisel, on põhiseaduse protsessi mis tahes lahenduse puhul vaja säilitada parlamentaarse osaluse aluspõhimõtted, kodanikuühiskonna korraldus ja täielik läbipaistvus;

14. tuletab meelde, et Euroopa Parlament peab ainsa otse kodanike poolt valitud Euroopa Liidu institutsioonina olema valitsustevahelise konverentsi kõikidel tasanditel täielikult kaasatud ja suuremas ulatuses kui 2003.–2004. aasta valitsustevahelise konverentsi ajal;

15. lisaks sellele nõuab paralleelselt Euroopa Parlamendi esindajate aktiivse osalemisega VVK-l institutsioonidevahelise konverentsi kokkukutsumist, mis järgiks mudelit, mida kohaldati Maastrichti lepingu väljatöötamisel, et teavitada Euroopa Parlamenti ja anda oluline panus parteiülese ja riigiülese üksmeele saavutamisele VVK-l;

16. kinnitab oma pühendumust konvendi meetodile, kui riigipead või valitsusjuhid peaks otsustama asuda olemasolevat teksti oluliselt muutma;

17. kutsub komisjoni üles täitma eelseisvatel läbirääkimistel igati oma ülesannet ja valmistama ette ettepanekuid põhiseaduse lepingu uuendamiseks, pidades silmas lõikes 12 loetletud teemasid;

18. rõhutab liikmesriikide parlamentide ja valitsuste vahelise dialoogi tähtsust valitsustevahelisel konverentsil ning väljendab oma valmisolekut eelseisvas läbirääkimiste etapis tiheda kontakti säilitamiseks nii liikmesriikide parlamentidega kui ka Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa sotsiaalpartnerite, usuringkondade ning kodanikuühiskonnaga;

19. nõuab uue lepingu ratifitseerimisprotsessi lõpuleviimist 2008. aasta lõpuks, et järgmine, 2009. aastal valitav parlament saaks oma tööd alustada uue lepingu sätete alusel;

20. nõuab, et kõik liikmesriigid kooskõlastaksid oma ratifitseerimismenetlused, et ratifitseerimisprotsessid võiksid lõppeda üheaegselt;

21. rõhutab, et kahestunud Euroopa tekke vältimiseks tuleb teha kõik võimalik;

22. käesolevas resolutsioonis esitatud kriteeriumite valguses kavatseb esitada oma arvamuse valitsustevahelise konverentsi kokkukutsumise kohta vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 48;

23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu liikmetele, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, Regioonide Komiteele ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

  • [1]  Laekenis kogunenud Euroopa Ülemkogu, 1.lisa, lk 19.
  • [2]  ELT L 236, 23.9.2003, lk 17.
  • [3]  ELT L 157, 21.6.2005, lk 11.
  • [4]  ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 88.
  • [5]  ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 306.
  • [6]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0263.
  • [7]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0569.
  • [8]  ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

MENETLUS  

Pealkiri

Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu ratifitseerimisprotsessi tegevuskava

Menetluse number

2007/2087(INI)

Vastutav komisjon
  loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

AFCO
26.4.2007

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine
  otsuse kuupäev

 

 

 

 

 

Tõhustatud koostöö
  istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Enrique Barón Crespo, Elmar Brok
1.3.2007

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

28.2.2007

19.3.2007

10.4.2007

2.5.2007

21.5.2007

Vastuvõtmise kuupäev

21.5.2007

Lõpphääletuse tulemused

+

-

0

20

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jim Allister, Enrique Barón Crespo, Jens-Peter Bonde, Richard Corbett, Konstantin Dimitrov, Andrew Duff, Bronisław Geremek, Anneli Jäätteenmäki, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Rihards Pīks, József Szájer, Riccardo Ventre, Johannes Voggenhuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Elmar Brok, Carlos Carnero González, Klaus Hänsch, Alexander Stubb, Mauro Zani

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Emanuel Jardim Fernandes, Corien Wortmann-Kool

Esitamise kuupäev

22.5.2007

Märkused
(andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)