RAPORT Nõukogu otsuse eelnõu Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovaki Vabariigis

23.5.2007 - (9032/2007 – C6‑0119/2007 – 2007/0806(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho

Menetlus : 2007/0806(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0204/2007
Esitatud tekstid :
A6-0204/2007
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu otsuse eelnõu kohta Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovaki Vabariigis

(9032/2007 – C6‑0119/2007 – 2007/0806(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõud (9032/2007)[1];

–   võttes arvesse ühinemisakti artikli 3 lõiget 2[2], mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0139/2007);

–   võttes arvesse Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimise protokolli,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6‑0204/2007),

1.  kiidab nõukogu otsuse eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  kutsub nõukogu parlamendiga uuesti konsulteerima, kui nõukogu kavatseb arutluseks esitatud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

  • [1]  ELTs seni avaldamata.
  • [2]  1 EÜT L 236, 23.09.2003, lk 33.

SELETUSKIRI

TAUST:

Schengeni infosüsteem (SIS) on ulatuslik andmebaas koos ühise infosüsteemiga, mis võimaldab liikmesriikide asjaomastel asutustel teha koostööd ja vahetada teavet – see on oluline ala loomiseks, kus puudub kontroll sisepiiridel. Süsteem hõlmab isikuid ja esemeid puudutavaid andmeid, mida saavad kasutada asjaomased asutused, eriti politsei ja kohtute koostöö kontekstis kuritegevuse vastases võitluses, kuid ka isikute kontrollimiseks välispiiridel või riigi territooriumil ning viisade ja elamislubade väljastamisel.

Teiste sõnadega on see sisepiiridel kontrolli kaotamise vältimatu tingimus.

II SCHENGENI INFOSÜSTEEM

Otsus luua SIS II tekkis arusaamisest, et süsteemis on vaja rakendada uusi funktsioone (julgeoleku tugevdamine ja andmete tõhusam kasutamine) ning et süsteemiga tuleb liita ka uued liikmesriigid, sest kesksüsteem (C-SIS) ei olnud tehniliselt võimeline teenindama üle 18 riigi.

Nõukogu andis komisjonile 6. detsembril 2001. aastal volitused töötada välja SIS II, mis pidi hakkama tööle 2007. aasta märts.

2006. aasta septembris teatas komisjon, et loendamatute viivituste tõttu on tehniliselt võimatu algsest ajakavast kinni pidada ning et süsteem ei saa seetõttu kavandatud kuupäeval tööd alustada. Ajakavas tehti kohaseid muudatusi ning komisjon esitas 25. jaanuaril 2007. aastal artikli 36 komisjoni koosolekul muudetud ajakava, mille järgi SIS II peaks alustama tööd 17. detsembril 2008.

SISone4ALL

Uue süsteemi käivitamisel tekkinud viivitused koos tehnoloogia pideva arenguga on vahepeal tekitanud vajaduse uuendada kesksüsteemi, et selle toimimist mitte ohtu seada, ning sõlmida usaldusväärsed hoolduslepingud, sest mõned kesksüsteemi kasutatavad seadmed ja tarkvarakomponendid on aegunud.

2006. aastal töötati välja ajakohastatum SISi versioon (SIS I+R), millega asendati kesksüsteemi seadmed ja rakendati süsteemi täiendamiseks lahendust, mis on sidepidamise mõttes kaasaegsem, ning nähti ette uute riikide lisamise võimalus.

Võttes arvesse uute liikmesriikide suurt rahulolematust, otsustas Portugali valitsus teha ettepaneku tehnilise üleminekulahenduse kohta, mis võimaldaks uutel liikmesriikidel SISiga liituda 2007. aastal.

21. ja 22. septembril toimunud mitteametlikul Tampere tippkohtumisel teatati nn „SISone4ALL” süsteemist; suures osas kopeerib see Portugali siseriiklikku süsteemi (N-SIS) ning seda kavatsetakse pakkuda uutele liikmesriikidele ja aidata neil seda rakendada, nii et neid saaks ühendada kesksüsteemiga (C-SIS) 2007. aasta detsembriks.

See tähendab, et üleminekuperioodi jooksul jagavad üheksa liikmesriiki (kelle hulka ei kuulu Küpros) ja Portugal identset N-SISi, mis on välja töötatud ühekordse lahendusena, ning kui see on kuludeta kopeeritud, siis paigaldatakse see igasse üheksast uuest liikmesriigist, kui nad seda soovivad. Uued liikmesriigid peavad investeeringud seadmetesse tegema ise ning need saab tehniliste ekspertide sõnul hiljem SIS II süsteemi üle viia.

Praeguseks on Portugali väljatöötatud uut N-SISi juba kesksüsteemiga katsetatud ning see on valideeritud. Süsteemi koopia on ka juba ühes uues liikmesriigis paigaldatud; Sloveenia on juba teinud katseid C-SISiga, kuid ootab veel ikka süsteemi valideerimise tulemusi.

Eeldatavasti peaks projekt tehniliselt valmima 31. augustiks 2007, millele järgneb „vanade” liikmesriikide üleminek uude süsteemi ja „uute” liikmesriikide süsteemi integreerimine. Uutes liikmesriikides toimunud SISi hindamise tulemusena eeldatakse, et need, kelle suhtes tehakse heakskiitev otsus, saavad avada oma maismaa- ja merepiirid 31. jaanuariks 2008 ning õhupiirid 29. märtsiks 2008.

Nõukogu järeldustes toodud SISone4ALL süsteemi rakendamisest tulenevad SIS I + lisakulud on umbes 2,13 miljonit eurot.

Arvutustes eeldati, et SISone4All süsteemis osaleb 24 riiki ja SIS II süsteemis 28 riiki.

RAPORTÖÖRI SEISUKOHT

Euroopa Parlamendi viimase kahe aasta jooksul väljendatud tavapärane seisukoht on, et tuleb kindlasti tagada SISi integreerimine ühenduse ja ELi õigussüsteemi; parlament on lükanud tagasi kõik alternatiivid, mille järgi SIS toimiks riikidevahelisel alusel. Sel põhjusel on parlament selgesõnaliselt toetatud SIS II loomist.

Parliament tegi suuri pingutusi, et saavutada SIS II õigusliku aluse osas esimesel lugemisel kokkulepe, et SIS II rakendamisel ei tekiks enam mingeid viivitusi[1].

Raportöör usub, et SIS II väljatöötamine on ja peab jätkuvalt olema esmane prioriteet. Tehnilised eksperdid väidavad, et SISone4All rakendamine ei too kaasa edasisi viivitusi SIS II rakendamisel, ning on isegi öelnud, et SISone4All võib protsessi kiirendada, sest suurt osa uute liikmesriikide SISone4All süsteemi tehtud investeeringutest kasutatakse ära SIS II kontekstis, st SIRENE büroode rajamiseks, N-SIS osakondade loomiseks, piirikoostöömehhanismide arendamiseks, vajalike kohanduste elluviimiseks välispiiridel jne.

See ajutine lahendus põhineb samal õiguslikul alusel kui praegune SIS, nimelt Schengeni lepingul, ning ka seda rahastavad liikmesriikide valitsused.

Seetõttu soovitab raportöör selle algatuse heaks kiita ning toetab nõukogu otsust kohaldada uutes liikmesriikides SISi kasutamist käsitlevaid Schengeni acquis’ sätteid. See tähendab, et pärast seda, kui kõik vajalikud tingimused sisepiiridel kontrolli kaotamiseks (Schengeni hindamine) on täidetud, ei jää ükski liikmesriik Schengeni infosüsteemile juurdepääsu puudumise tõttu ilma võimalusest täielikult osaleda Schengeni alas.

Raportöör rõhutab, et võimalus ühendada liikmesriik SISiga on Schengeni alaga täieliku liitumise oluline eeltingimus, kuid ainult sellest ei piisa.

Julgeolek kogu ühenduse alal kohustab kõiki partnereid rangelt ja tõhusalt täitma välispiiride kontrolliks vajalikke tingimusi. Kui see eesmärk jäetakse tähelepanuta, siis ohustab see kogu Schengeni ala julgeolekut.

Käesolev otsus on vaid esimene samm. Lõplik samm tuleb astuda siis, kui SISi hindamine on lõppenud (see peaks algama 16. septembril 2007 ja loodetakse lõpetada novembriks 2007). Eeldame, et parlamendiga konsulteeritakse seejärel sisepiiridel kontrolli kaotamist käsitleva otsuse küsimuses.

MENETLUS

Pealkiri

Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamine Tšehhis, Eestis, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias

Viited

9032/2007 - C6-0119/2007 - 2007/0806(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

2.5.2007

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

10.5.2007

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Carlos Coelho

8.5.2007

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.5.2007

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

27

0

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alexander Alvaro, Giusto Catania, Mladen Petrov Chervenyakov, Carlos Coelho, Fausto Correia, Panayiotis Demetriou, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Claudio Fava, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Lilli Gruber, Jeanine Hennis-Plasschaert, Magda Kósáné Kovács, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Kartika Tamara Liotard, Sarah Ludford, Javier Moreno Sánchez, Martine Roure, Károly Ferenc Szabó, Søren Bo Søndergaard, Adina-Ioana Vălean, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Inés Ayala Sender, Iratxe García Pérez, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Bill Newton Dunn, Rainer Wieland