RAPORT Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2006. aasta arenguaruanne

    8.6.2007 - (2006/2289(INI))

    Väliskomisjon
    Raportöör: Erik Meijer

    Menetlus : 2006/2289(INI)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A6-0214/2007

    EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2006. aasta arenguaruande kohta

    (2006/2289(INI))

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse eesistujariigi järeldusi 19.–20. juuni 2003. aasta Thessaloniki Euroopa Ülemkogu kohtumisel, kus lubati kõigile Lääne-Balkani riikidele, et nad saavad pikas perspektiivis Euroopa Liiduga ühineda;

    –   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2005. aasta otsust anda endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (FYROM) ELi kandidaatriigi staatus, ja Euroopa Ülemkogu 15.–16. juuni 2006. aasta ja 14.–15. detsembri 2006. aasta kohtumiste eesistujariigi järeldusi;

    –   võttes arvesse ELi ja FYROMi 18. juulil 2005. aastal toimunud stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu teise kohtumise ning 11. detsembril 2006. aastal toimunud kolmanda kohtumise järeldusi;

    –   võttes arvesse nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta otsust 2006/57/EÜ, millega sätestatakse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga loodud Euroopa partnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused;[1]

    –   võttes arvesse komisjoni 2006. aasta arenguaruannet endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kohta (SEK(2006)1387);

    –   võttes arvesse oma 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta laienemisstrateegia ja peamiste väljakutsete osas aastatel 2006–2007[2];

    –   võttes arvesse ELi-FYROMi parlamentaarse ühiskomisjoni 29.–30. jaanuari 2007. aasta soovitusi;

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

    –   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6‑0214/2007),

    A. arvestades, et Euroopa Liidu edasine laienemine ei ole eesmärk omaette, arvestades, et liikmesriikidelt nõutakse Kopenhaageni kriteeriumide ranget järgimist, ja arvestades, et iga kandidaatriiki hinnatakse tema saavutuste alusel;

    B.  arvestades, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on edukalt osalenud läbirääkimistes, mis on seotud muu hulgas suhetega Euroopa Liiduga, nagu stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping, Kesk-Euroopa riikide vabakaubanduse assotsiatsioon (CEFTA), Euroopa Liidu jõupingutused seoses sisemiste lahkarvamuste rahumeelse lahendamisega 2001. aastal ning ettevalmistused ELi õigustiku vastuvõtmiseks ajavahemikul kuni aastani 2011;

    C. arvestades, et alates kandidaatriigi staatuse tunnustamisest ELi poolt 16. detsembril 2005 ei ole ühinemisläbirääkimised endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga veel alanud;

    D. arvestades, et kuigi Ohridi raamkokkuleppe põhimõtteid juurutatakse praegu riigi põhiseaduslikku ja õiguslikku raamistikku, on selle sätete täielikuks rakendamiseks vaja püsivaid jõupingutusi, eriti detsentraliseerimise protsessi jätkamise ning etniliste ja vähemusrühmade riigi ja kohalikul tasandil võrdse esindatuse osas,

    E.  arvestades, et 19.–20. juunil 2003. aastal Thessalonikis toimunud Euroopa Ülemkogu kordas oma otsusekindlust täielikult ja tõhusalt toetada Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiivi, millest saab ELi terviklik osa niipea, kui nad täidavad kehtestatud kriteeriumid,

    F.  arvestades, et lõplikku edu majandusreformide edendamisel ei tagata enne, kui saavutatakse poliitiline konsensus ja rahvuste vaheline usaldus,

    G. arvestades, et 14.–15. detsembril 2006. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu sedastas, et EL täidab endale võetud kohustused laienemise protsessis olevate riikide suhtes, ja kordas, et iga riigi Euroopa Liidu suunalised edusammud sõltuvad tema individuaalsetest jõupingutustest Kopenhaageni kriteeriumide ning stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi tingimuste täitmisel,

    H. võttes arvesse 11. märtsi 2006. aasta ELi ja Lääne-Balkani riikide Salzburgi deklaratsiooni, mille võtsid ühehäälselt vastu kõik Euroopa Liidu välisministrid ja Lääne-Balkani riikide välisministrid ning milles kinnitatakse veel kord heade naabrussuhete tähtsust ja vajadust leida naaberriikidega olulistes küsimustes vastastikku vastuvõetavad lahendused,

    1.   avaldab heameelt endise Jugoslaavia Vabariigi Makedoonia poolt alates taotluse esitamisest saada Euroopa Liidu liikmeks tehtud edusammude üle Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumite täitmise suunas ja Euroopa partnerluslepingus 2005 sisalduvate soovituste, stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sätete ning stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi nõuete täitmisel; juhib seetõttu tähelepanu asjaolule, et reformidele on vaja uut hoogu, ning et vastuvõetud õigusloomega seotud muudatused peab nõuetekohaselt ja kiiresti rakendama, seda eriti politsei, kohtu ja avaliku halduse ning korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, et rajada tõeline turumajandus, ergutada majanduskasvu ja tööhõivet ning parandada ärikliimat;

    2.   rõhutab, et ühinemisläbirääkimiste algamine sõltub selles vallas tehtavatest edusammudest; ergutab kõiki sidusrühmi tempoga sammu pidama ning rõhutab vajadust nii valitsusel kui ka opositsioonis olevatel poliitilistel jõududel jätkata riigi ELiga ühinemiseks vajalike reformide elluviimist;

    3.   tunnustab Makedoonia valitsust tema koostöö eest ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) valdkonnas, eriti ELi missioonil ALTHEA osalemise ja valmisoleku eest panustada EJKP võimaluste arendamisse ning tulevastesse ELi juhitavatesse tsiviil- ja sõjalistesse kriisiohjamismissioonidesse;

    4.  märgib rahuloluga, et pärast 2001. aasta sisekonflikti on tihedas koostöös ELiga leitud Ohridi raamlepingu kaudu lahendused, mis võimaldavad kõigil kodanikel rahvuslikust taustast sõltumata elada koos võrdsuses ja rahus, tugevdades vähemuste keelte kasutamist riigihalduses ja hariduses omavalitsuste ümberkorraldamise kaudu ning topelt häälteenamuse kasutamise abil (Badinteri põhimõte), mis kaitseb rahvusvähemuste seisundit parlamentaarses otsustusprotsessis; märgib, et 2007. aastal jõuti kokkuleppele erinevate rahvusrühmade ja usuliste rühmituste riigipühade suhtes;

    5.  rõhutab, et Ohridi raamlepinguga on riiki muudetud, võttes täielikult arvesse riigi mitmerahvuslikku ja mitmekultuurilist iseloomu, mis kujutab ELi liikmelisuse poliitiliste kriteeriumide põhiosa; juhib tähelepanu sellele, et lepingust sõna-sõnalt kinnipidamine on jätkuvalt ülioluline riigi liikumisel ELi liikmelisuse poole; rõhutab veel kord, et Badinteri põhimõtet tuleb täielikult austada ning et pooled peavad austama demokraatlikke asutusi, mille asutamise nimel riik nii palju vaeva on näinud, ja töötama nende raames;

    6.  juhib tähelepanu, et Badinteri mehhanism, nagu seda näeb ette põhiseadus, on mõeldud mitmerahvuselises riigis dialoogi ja konsensuse saavutamise vahendiks; avaldab kahetsust, et 2007. aasta alguses lõpetas suurim albaania opositsioonipartei igasuguse parlamentaarse tegevuse, kuna ei olnud rahul Badinteri põhimõtte rakendamisega; tunnustab asjaolu, et valitsuse ja opositsiooni konsultatsioonid võimaldasid sõlmida kokkuleppe, milles sätestatakse loetelu Badinteri põhimõtte alusel vastu võetavatest seadustest, albaania keele kasutamine riigiasutustes, endiste Albaania partisanide sotsiaalkindlustuse olukord ja rahvustevaheliste suhete komisjoni koosseis, mis võimaldab kõigil valitud liikmetel jätkata parlamentaarsete kohustuste täitmist ja näidata poliitilist vastutustunnet; sellest lähtuvalt taotleb, et pärast kokkuleppe rakendamist järgneks 2005. aastal omistatud ELi kandidaatriigi staatusele niipea kui võimalik tegelik ühinemisläbirääkimiste algus; kokkuvõtteks kutsub kõiki pooli üles säilitama ja kindlustama dialoogivalmidust lahknevuste osas kokkuleppele jõudmisel, ja riigi Euroopa väljavaadete jaoks oluliste reformide kavaga ühiselt edasi minema;

    7.  avaldab kahetsust parlamendi boikoteerimise tava üle ja juhib tähelepanu sellele, et nimetatud tava ei sobi kokku parlamendiasutuste toimimisega, mida kõigilt kanditaatriikidelt ja ELiga ühinemise poole pürgivatelt riikidelt oodatakse;

    8.  tuletab meelde, et Badinteri põhimõtte järjekindel kohaldamine tagab pideva rahvustevahelise koostöö ja usalduslikud suhted kõigi poolte vahel; väljendab selles osas kahetsust hiljutise ringhäälinguseaduse muutmise hääletuse näite üle, mille puhul küll seadus ise võeti vastu kooskõlas Badinteri põhimõttega, kuid muudatusettepanekud üksnes häälte lihtenamusega; nõuab tungivalt avaliku ringhäälingu 2005. aasta novembri seadusega kehtestatud sõltumatuse säilitamist ja järjepidevat kohaldamist, mis – vastandina varasemale poliitilisele sekkumisele – on kooskõlas Euroopa meediastandarditega;

    9.  soovitab riigil õppida Euroopa heast tavast sellise valitsus- ja haridussüsteemi ülesehitamisel, mis võtab arvesse rahvustevahelisi ja keelelisi erinevusi; nõuab edasisi kokkuleppeid selle kohta, kuidas kaks kõige suuremat rahvuskogukonda ja erinevad vähemused saaksid elada koos võrdsetel alustel ja harmooniliselt; sellega seoses kutsub üles tõhusalt rakendama põhiseaduslikke sätteid, mille eesmärk on tagada vähemuses olevate kogukondade võrdne esindatus avalikes asutustes;

    10. juhib tähelepanu asjaolule, et romide olukorra parandamiseks on vaja võtta konkreetseid ja kiireid meetmeid, kasutades romidele suunatud riiklikku strateegiat ning kaasates peamise partnerina hästi arenenud romide tsiviilühiskonna; on seisukohal, et vastavuses olevad valitsuse rahalised vahendid koos IPA vahenditega peaksid aitama kaasa romide sotsiaalse kaasatuse parandamisele FYROMis;

    11. juhib tähelepanu sellele, et Euroopas on mitu riiki, mille nimi langeb kokku naaberriigi territooriumi osa nimetusega, ja et iga riik valib oma nime vabalt; tervitab asjaolu, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik muutis ära oma riigilipu ja viis põhiseadusesse sisse muudatused, et kinnitada territoriaalsete nõuete puudumist naaberriikide suhtes; avaldab kahetsust selle üle, et hiljuti anti riiklikule lennujaamale nimeks Aleksander Suur;

    12. avaldab kahetsust selle üle, et alates ÜROsse vastuvõtmisest 1993. aastal, kui rahvusvahelise tunnustuse saamiseks kasutati ajutist viidet „endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik”, ja et 1995. aasta ajutisest kokkuleppest saadik ei ole naaberriigi Kreekaga kokkuleppele jõutud; nõuab tungivalt FYROMilt ja Kreekalt, et nad viiksid läbirääkimised selles küsimuses ÜRO egiidi all edukalt lõpule nii kiiresti kui võimalik; kutsub nõukogu üles sellistele läbirääkimistele kaasa aitama;

    13. juhib seoses sellega tähelepanu asjaolule, et tähtsad riigid, nagu Ameerika Ühendriigid, Venemaa Föderatsioon ja Hiina Rahvavabariik, samuti teatavad ELi liikmesriigid on juba FYROMi tunnustanud tema põhiseadusliku nime järgi, ning asub seisukohale, et nime küsimust ei tohi mitte mingil juhul kasutada takistusena ELiga ühinemisläbirääkimiste alustamisel; on arvamusel, et nime küsimus ei ole ega saa olla osa riigi ELiga ühinemise agendas sätestatud tingimustest, ning – nagu teistegi kandidaatriikide puhul –, sõltub tema integratsioon ELi eranditult Kopenhaageni kriteeriumide täitmisest;

    14. märgib, et FYROM nõustus Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni erisaadiku Matthew Nimitzi 7. oktoobril 2005 esitatud ettepanekuga käesoleva küsimuse lahendamise alusena;

    15. märgib, et 13. septembri 1995. aasta ajutine kokkulepe tõi kaasa endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Kreeka kahepoolsete suhete olulise paranemise, ja et see sisaldab sätteid endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi liikmesuse kohta rahvusvahelistes, mitmepoolsetes ja piirkondlikes organisatsioonides ning institutsioonides;

    16. märgib lisaks, et alates 1995. aasta vahelepingu sõlmimisest on kahe riigi vahelised majandussuhted oluliselt paranenud, arvestades, et Kreeka on suurim välisinvestor FYROMis, ning kaubandussuhted on samuti märkimisväärselt intensiivistunud;

    17. tervitab riigi konstruktiivset seisukohta Kosovo tulevase staatuse küsimuses; avaldab kahetsust selle üle, et Kosovo tulevast staatust oodates pole olnud võimalik rohkem piiri demarkeerida; on veendunud, et selles tehnilises küsimuses jõutakse kiiresti kokkuleppele, ja tervitab asjaolu, et asjaomased talupidajad saavad edasi kasutada oma maade neid osi, mis võivad asuda teisel pool piiri;

    18. juhib tähelepanu sellele, et soovitav oleks võtta meetmeid, et hõlbustada lihtsat piiriületuskorda Kosovoga, edendades niiviisi koostööd hariduse, kultuuri ja tööhõive valdkonnas ning säilitades peresidemed;

    19. nõuab tungivalt, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametivõimud edendaksid piirkondlikku koostööd ja heade naabrussuhete arendamist;

    20. tervitab sellega seoses endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi rolli piirkondliku koostöö valdkonnas, tema pühendumist kahepoolsete suhete arendamisele ja aktiivset rolli piirkondlikes koostööprotsessides, nagu piirkondliku koostöönõukogu asutamine, CEFTA 2006, energiaühenduse leping ja Euroopa lennundusohutuspiirkond;

    21. osutab vajadusele kaitsta Vardari jõe, mille valgalaks on enamik riigi territooriumist ja mis voolab edasi Kreeka territooriumile, vee kvaliteeti, samuti Axiósi jõe vee kvaliteeti tööstusliku ja linnade elamupiirkondadest pärineva saaste eest;

    22. nõuab tungivalt Ohridsko Ezero, Prespansko Ezero ja Dojransko Ezero piirijärve vee kvaliteedi ja veetaseme parandamist ja kaitset ning selle kohta Albaania ja Kreeka naaberriikidega tõhusate lepingute sõlmimist;

    23. juhib tähelepanu vajadusele võimalikult iseseisva jäätmekogumissüsteemi kasutuselevõtu abil parandada üldist suhtumist keskkonda, muu hulgas kõrvaldades ebaseaduslikud prügimäed maanteede ääres, jõekallastel ja metsaservadel;

    24. kutsub endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametiasutusi üles jätkama tööd ELi keskkonnaõigusaktidele ja -standarditele lähenemisel ning rakendama ja jõustama vastuvõetud õigusakte;

    25. rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata inimkaubandusele ja et piirkondliku koostöö tugevdamine, muu hulgas Kagu-Euroopa koostööalgatuse kaudu, on muutumas esmavajalikuks võitluses organiseeritud kuritöövõrgustike vastu;

    26. väljendab tõsist muret asjaolu üle, et töötus püsib endiselt äärmiselt kõrgel, ning pidades silmas tohutuid väljakutseid kõnealuses valdkonnas, kutsub valitsust üles kavandama tõhusaid poliitikaid, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu; rõhutab vajadust erinevate ametiühingute liitude võrdse kooseksisteerimise järele ja juhib tähelepanu, et praegune nõue ametiühingutele – hõlmata 33% asjaomastest töötajatest –, enne kui neist võivad saada lepingupartnerid, tähendab seda, et huvitatud pooled seavad nende liikmete arvu pidevalt kahtluse alla;

    27. peab loomulikuks, et välispankadele tegevuslubade andmine peaks põhinema kõigi jaoks võrdsetel kriteeriumidel, näiteks juriidiliste nõuete järgimisel välisvaluutatehingute, maksude ja tarbijakaitse valdkonnas, ja taunib teatavate äriühingute või nende asukohariikide soosimist;

    28. tuletab meelde, et kogu Kagu-Euroopa piirkonna stabiilsuse ja jõukuse suureks motivatsiooniks ja tagatiseks on kaasaegse piiriülese infrastruktuuri ehitamine, ning juhib seepärast tähelepanu raudteevõrgu hooldamise ja parandamise, riigisisese raudteeliikluse ning Kreeka ja mitmete teiste ELi liikmesriikide vahelise transiidi tähtsusele; tervitab raudteeühenduse taastamist Kosovoga ja avaldab kahetsust selle üle, et pole toimunud edasiminekut Bulgaariaga otsese raudteeühenduse sisseseadmise alal ja ootab täiendavaid edasiminekuid seoses Euroopa VIII ja X transpordikoridoriga;

    29. peab ebasoovitavaks seda, et riigiteenistujad kaotavad valitsuse vahetudes töö või neid õhutatakse lahkuma, ja ootab eelkõige, et riigiteenistujad, kes on spetsiaalselt koolitatud ELi õigustiku vajadustele vastavalt, oma tööd jätkaksid;

    30. juhib veel kord tähelepanu sellele, et ametiasutused uuriksid asjaolusid, millega seoses Saksamaa kodanik Khaled El-Masri 2003. aastal rööviti ja Afganistani saadeti, ning avalikustaksid uurimistulemused; nõuab tungivalt, et rahvusparlament moodustaks võimalikult kiiresti uurimiskomisjoni kõnealuse juhtumiga tegelemiseks ja teeks täielikult koostööd Saksamaa parlamendi käimasoleva uurimisega, et tõde välja selgitada;

    31. tervitab ELiga viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute sõlmimist kui üleminekusammu vastastikuse viisavaba reisimise korra suunas ja palub kõnealusel eesmärgil komisjonil koostada juhised liikuvuse tõstmiseks, sealhulgas suurem osalemine elukestvas õppes ja kultuurivahetusprogrammides, ja palub Makedoonia valitsusel jätkata oma pühendumist, et täita nõutavad Euroopa standardid õiguse, vabaduse ja julgeoleku valdkonnas; tervitab biomeetriliste turvaelementidega uute passide kasutuselevõttu FYROMi poolt; nõuab tungivalt, et kõik ELi liikmesriigid tunnustaksid Makedoonia passi ja kaotaksid lisamaksed viisadelt, eelkõige sätted, mis muudavad Kreeka külastamise keerulisemaks kui ükskõik millise teise ELi liikmesriigi külastamise;

    32. julgustab endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki ära kasutama Sloveenia ja Horvaatia kogemust ELiga ühinemise protsessis, kes mõlemad said päranduseks sama föderaalse õiguse ja jagavad endise Jugoslaavia praktilist kogemust;

    33. kutsub uusi liikmesriike üles etendama aktiivset rolli FYROMi liikumisel Euroopa Liidu suunas, võimaldades tal kasu saada nende reformimiskogemusest;

    34. avaldab kahetsust FYROMi poolt Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kahepoolse vastastikuse puutumatuse lepingu üle, mis jätab Ameerika kodanikud ja sõjaväelased rahvusvahelise kriminaalkohtu jurisdiktsioonist välja; juhib tähelepanu sellele, et rahvusvaheline kriminaalkohus on rahvusvahelise õiguse nurgakivi ja et EL toetab kindlalt Rooma statuuti; kutsub käesoleva suhtes Makedoonia valitsust üles leidma võimalus lõpetada kõnealune kahepoolne leping, mis õõnestab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu täielikku tõhusust;

    35. kinnitab Euroopa Liidu liikmelisuse selget eesmärki FYROMi ja teiste Lääne-Balkani riikide jaoks kooskõlas Thessaloniki agendaga; usub, et väljavaadet ELiga ühineda tuleb austada, et tugevdada stabiilsust ja rahu piirkonnas;

    36. eeldab, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga ühinemisläbirääkimiste alustamise kuupäev otsustatakse enne 2007. aasta lõppu, tingimusel et suuremate parteide esindajate vahel on saavutatud kokkulepe Badinteri põhimõtte parlamendi õigusloomeprotsessis kohaldamise ja parlamendikomisjonide koosseisu suhtes;

    37. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

    SELETUSKIRI

    1. Riigi üldiseloomustus

    Kohe Euroopa Liidu välispiiri taga, liikmesriik Kreekast põhjas ja liikmesriik Bulgaariast läänes asub Vardari jõe valgala. See piirkond oli sajandeid, kuni 1912. aastani, Ottomani impeeriumi osa ja selle tähtsaim linn Skopje (türgi keeles Üsküb ja albaania keeles Shkup) oli sel ajal Kosova provintsi (wilayet) pealinn; provints hõlmas ka põhja pool külgnevat piirkonda, mis praegu ootab oma tulevase haldusliku seisundi kindlaksmääramist. Balkani sõja tagajärjel kuulus Vardari valgala Vardarska provintsina ajavahemikul 1912–1941 Serbia koosseisu. Pärast fašistlikku okupatsiooni, mille ajal piirkond jaotati halduslikult piki rahvuspiire Albaania ja Bulgaaria vahel kaheks, kuulus piirkonnale ajavahemikul 1945–1991 Makedoonia nime all osariigina suur autonoomia. See nimi võeti nimetusest, mida alates 19. sajandist oli eelistanud piirkonna suurim elanikkonnarühm, kuid samuti langeb see kokku osaga Kreeka ajaloost ja seda kasutatakse kolme külgneva Põhja-Kreeka piirkonna nimetusena. Põhiseadusliku nime Makedoonia Vabariik suhtes on lõunapoolse naabri Kreekaga arvamused lahku läinud iseseisvumisest alates.

    Osana Jugoslaaviast olid piirkonnal tihedad sidemed tolleaegsete Euroopa ühenduste liikmesriikidega kuni iseseisvuse saavutamiseni 1991. aastal. Praegu kehtiva viisanõude puudumisel oli piiride ületamine Euroopas suhteliselt lihtne. Koos Serbia ja Horvaatiaga oli piirkonnal tähtis roll transiitpiirkonnana ELi liikmesriik Kreeka ja hilisemate ELi liikmesriikide Austria, Ungari ja Sloveenia ning kaugemate riikide vahel. Osaliselt nende praeguse ELi territooriumiga pikaajaliste tihedate kontaktide kaotamise tagajärjel on riigisisene avalik arvamus – ehkki lõhestatud keelekasutuse ja poliitiliste eelistuste suhtes – Euroopa Liiduga kiire ühinemise suhtes peaaegu ühehäälne.

    Siiski on kõnealune riik ELis suhteliselt tundmatu, ning veelgi vähem teatakse asjaolu, et pärast taotluse esitamist 22. märtsil 2004 sai see riik 17. detsembril 2005 ELi kandidaatriigi staatuse. Suhteliselt paremini on mujal maailmas tuntud riigisisene keelevaidlus ja arvamuste lahkuminek Kreekaga riigi nime suhtes. ELiga ühinemise protsessi käigus saavad need kaks teemat tõenäoliselt vähemalt samapalju tähelepanu kui tavapärased küsimused halduse, õigusriigi, kuritegevuse, majanduse ja keskkonna valdkonnas, mis said enim tähelepanu suures laienemisvoorus ajavahemikul 2004–2007.

    2. Kultuuriline mitmekesisus

    Pärast Kreeka ja Illüüria okupatsiooni kauges minevikus on elanikkond mitmeid sajandeid koosnenud peamiselt Makedoonia slaavlastest, kelle keel on lähedases suguluses bulgaaria ja serbia keelega ja mida samuti kirjutatakse kirillitsas. Läänes ja loodes, peamiselt Vardari ülemjooksul Gostivari ja Tetovo linna ümbruses, räägib enamik elanikkonnast albaania keelt, mida kirjutatakse ladina tähestikuga. Samuti eksisteerib pikaajaline vähemuste jaotus, millesse ühelt poolt kuuluvad romid, türklased ja valahhid ning teiselt poolt muud makedoonlastega suguluses olevad slaavi rühmad, näiteks serblased ja bosnialased. Seetõttu on kultuuriline ja keeleline mitmekesisus olnud pikka aega kõnealuse piirkonna eripära. Mitmekesisus väljendub ka parteipoliitilistes suhetes.

    Enesemääramisõiguse kauaaegne puudumine on pika aja vältel oluliselt suurendanud makedoonlastest elanikkonnarühma natsionalismi. Algselt oli see natsionalism suunatud Türgi valitsuse vastu, seejärel 1878. aasta San Stefano rahulepingus sätestatud liidu vastu Bulgaariaga ja pärast seda pika aja jooksul Serbia koosseisu kuulumise vastu. Kreeka-Makedoonia ajaloost laenatud sümbolite kasutamise tõttu satuti konflikti ka Kreekaga. Lisaks sellele paistis kõnealune natsionalism mittemakedoonlastest elanikkonnarühmadele, eriti suurele albaania keelt kõnelevale rühmale, ohuna nende keelele ja kultuurile. Eriti kehtis see seisukoha puhul, mille kohaselt oleks tulnud luua ükskeelne riik, kus teistel oleks tulnud kohaneda makedoonia slaavi keele kui ainsa valitsemise ja hariduse keele kasutamisega.

    3. Keelelised võimalused albaanlaste ja teiste jaoks

    Kuni 1912. aastani elasid kõik albaania keele kõnelejad piirkonnas, mis nüüd jaguneb Albaania ja endise Jugoslaavia nelja erineva piirkonna vahel (Makedoonia lääne- ja loodeosa, Serbia edelaosa, enamik Kosovost, mida alates 1999. aastast Serbia enam ei halda, ja Montenegro lõunaosa) ning mida valitseti Istanbulist osana Ottomani (Türgi) impeeriumist. Ajavahemikul 1918–1991 kuulusid need alad, v.a Albaania, üheskoos Jugoslaavia koosseisu. Selle tulemusena on kahe suurima albaania keelt kõnelevate inimestega tihedasti asustatud piirkonna, Kosovo ja Vardari ülemjooksu ala vahel kaua aega valitsenud tihedad kontaktid. Albaaniakeelse kõrghariduse puudumine viimasena mainitud piirkonnas motiveeris ajavahemikul 1999–2001 üliõpilasi Kosovos haridust omandama, tugevdades neid kontakte veelgi. 2001. aastal sai vägivaldsel teel selgeks, et makedoonia keele ja albaania keele kõnelejate vahel polnud kümneaastase iseseisvusaja jooksul ikka veel häid suhteid saavutatud.

    Osaliselt Euroopa Liidu vahenduse ja toetuse tulemusena leiti lahendus Ohridi raamlepingu kujul. Lisaks vaenutegevuse lõpetamisele ja vabatahtlikule desarmeerimisele lepiti kokku järgmises:

    1. Kohaliku võimu ümberkorraldamine, kusjuures kohalikule omavalitsusele antakse rohkem volitusi.

    2. Vähemuste mittediskrimineerimine ja proportsionaalne esindatus avalikus halduses ja poliitikas.

    3. Parlamentaarset korda muudetakse nii, et tundlike küsimuste korral (näiteks vähemuste õigused, kohalik omavalitsus ja mõnede ametikohtade täitmine) on vajalik „kahekordne enamus”. (See Badinteri enamus tähendab põhimõtteliselt seda, et lisaks enamusele parlamendis on vaja ka enamust vähemuste esindajate hulgas.)

    4. Keelte võrdne staatus valitsemises ja hariduses. Iga keel, mida räägib vähemalt 20% elanikkonnast, on ametlik keel ja riik rahastab neis keeltes kõrghariduse andmist.

    5. Identiteedi mitmekesisus, mille kohaselt kohalikel asutustel on vaba voli panna avalikele hoonetele elanikkonna kohaliku enamuse sümboleid.

    Raamlepingu tulemusel tehti põhiseaduses 15 muudatust ja lisati sellele preambul. Kuni 2006. aastani kestis pidev õigusaktide Ohridi raamlepinguga kohandamise ja ühiskondliku harmoonia suurenemise protsess. Pärast seda, kui käesoleval aastal toimusid valimised ja moodustati valitsus ning suurim albaanlaste partei valitsusest lahkus, on Badinteri enamuse kohaldamise üle tekkinud suured vaidlused. Parlamendi töö boikoteerimise järel BDI (DUI) ja PDP partei poolt peetakse nüüd läbirääkimisi lahenduse leidmiseks.

    4. Riigi nimi ja Kreeka suhtumine

    17. novembril 1991 võttis endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi parlament ehk Sobranie vastu uue põhiseaduse, milles riik oli määratletud suveräänse riigina, mille nimi on Makedoonia Vabariik. Ehkki vastavalt Badinteri kriteeriumidele pidid kõik endise Jugoslaavia vabariigid saama sõltumatute riikidena rahvusvahelise tunnustuse, ei võetud uut riiki ÜRO liikmeks enne 8. aprilli 1993.

    Põhjused, miks oldi liikmelisuse vastu, peituvad peamiselt nime Makedoonia tähenduses, mis ajalooliselt on tuntud Aleksander Suure (356–323 e.Kr) riigina, kes suutis mõneks ajaks oma impeeriumi laiendada kuni Pakistanini. Tolleaegsele keelele ja kultuurile tuginedes peab lõunapoolne naaber Kreeka muistset Makedooniat osaks oma ajaloost ja nime Makedoonia riigisiseseks nimeks. Sama nime kasutamine erineva keele ja kultuuriga naaberriigi poolt äratab Kreeka avalikus arvamuses märkimisväärset vastuseisu. Kreeka vastuväidetes ei eitata riigi õigust iseseisvusele ega lükata tagasi tõhusat koostööd põhjapoolse naabriga, kuid soovitakse väljendada mõtet, et riik põhiseadusliku nimega Makedoonia Vabariik ei hõlma kogu ajalooliselt Makedooniaks peetavat piirkonda, ning samuti soovitatakse kasutada täiendeid „Vardar”, „Skopje” või „Põhja”.

    Vastavalt ajutisele kokkuleppele kasutab ÜRO alates 1993. aastast riigi nime endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, mida tihti kasutatakse ingliskeelse lühendina fYRoM, mis suudab avaliku arvamuse nii kodu- kui ka välismaal täiesti segadusse ajada. Siiski kasutavad Ameerika Ühendriigid, Venemaa Föderatsioon, Hiina Rahvavabariik ja isegi mõned ELi liikmesriigid põhiseaduslikku nimekuju Makedoonia Vabariik, loobudes nimes fYRoM sisalduvast viitest varasemale halduslikule seisundile. Sellised ajaloolised viited on haruldased. Lisaks sellele on Euroopas lisaks sõltumatule Luksemburgi riigile ka samanimeline Belgia provints, samas kui sõltumatu Moldova nimi langeb kokku sama nimega, mida kasutatakse Rumeenia idapoolsete alade tähistamiseks. Samuti kannab Aserbaidžaan, mis geograafilises mõttes on osa Euroopast, sama nime kui kaks külgnevat Iraani provintsi. Kõigil neil juhtudel ei põhjusta ühesuguse nime korduv kasutamine probleeme. Seepärast on selge, et kõnealusel juhul ei ole vaidluse põhjus niivõrd nimi, kuivõrd pigem territoriaalsete nõudmiste hirm.

    Sellega seoses on väga kahetsusväärne, et Skopjest ida pool asuvale riiklikule lennujaamale, mis kuni 2006. aasta detsembrini kandis nime Aerodrom Skopje või Petroveci lennujaam, pandi seejärel nimeks Aleksander Suur (Aleksander Veliki). See sümbol läheb segi Põhja-Kreeka linnast Kavalast ida pool asuva rahvusvahelise lennujaama nimega Megas Alexandros, millel on sama tähendus. Vastastikuse usalduse seisukohalt on oluline, et enne Euroopa Liiduga ühinemist sõlmitaks riikide vahel kahepoolne leping vastastikustes suhetes nimede kasutamise kohta ja jätkuvate arusaamatuste ja murede kaotamise kohta seoses sümbolite ning territoriaalsete nõudmistega.

    5. Muud küsimused

    ELi Schengeni riikide viisarežiim ja Kreeka veelgi karmimad tingimused riiki sisenemiseks põhjustavad pahameelt ja isoleerivad noore põlvkonna Euroopa keskkonnast palju ulatuslikumalt nende vanemate varasema olukorraga võrreldes. Sel ajal, kui ELiga integreerumist ei kiirendata, kasvab orientatsioon Ameerika Ühendriikidele. See on muu hulgas väljendunud kokkuleppes Ameerika kodanike Haagis asuvale Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule mitteüleandmise kohta ning Saksamaa kodaniku Khaled el-Masri röövimises Afganistanis toimuva LKA uurimise jaoks. Positiivsemast küljest võib osalemine stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingus ning ELiga seotud Kesk-Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis aidata elustada ja tugevdada majandust, mis on olnud raskustes alates 1991. aastast. Sisemine õiguskindlus suurendab seda mõju rohkem kui praegu eesmärgiks seatud maksumäärade alandamine äärmiselt madalale tasemele, 10%ni.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2006. aasta arenguaruanne

    Menetluse number

    2006/2289(INI)

    Vastutav komisjon
      loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

    AFET

    14.12.2006

    Arvamuse esitaja(d)
      istungil teada andmise kuupäev

     

     

     

     

     

    Arvamuse esitamisest loobumine
      otsuse kuupäev

     

     

     

     

     

     

    Raportöör(id)
      nimetamise kuupäev

    Erik Meijer

    13.9.2004

     

    Arutamine parlamendikomisjonis

    8.5.2007

    4.6.2007

     

     

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    5.6.2007

    Lõpphääletuse tulemused

    +

    -

    0

    59

    4

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Roberta Alma Anastase, Christopher Beazley, Angelika Beer, Panagiotis Beglitis, Bastiaan Belder, André Brie, Elmar Brok, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Hanna Foltyn-Kubicka, Michael Gahler, Bronisław Geremek, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Richard Howitt, Anna Ibrisagic, Jelko Kacin, Georgios Karatzaferis, Bogdan Klich, Helmut Kuhne, Vytautas Landsbergis, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Cem Özdemir, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, João de Deus Pinheiro, Hubert Pirker, Samuli Pohjamo, Michel Rocard, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Hannes Swoboda, István Szent-Iványi, Charles Tannock, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Ari Vatanen, Jan Marinus Wiersma, Josef Zieleniec

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Laima Liucija Andrikienė, Alexandra Dobolyi, Árpád Duka-Zólyomi, Kinga Gál, Milan Horáček, Evgeni Kirilov, Jaromír Kohlíček, Erik Meijer, Doris Pack, Athanasios Pafilis, Józef Pinior, Dariusz Rosati, Aloyzas Sakalas, Inger Segelström, Adrian Severin, Csaba Sándor Tabajdi, Marcello Vernola

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

     

    Esitamise kuupäev

    8.6.2007