RAPORT Kontrollikoja eriaruanne nr 9/2006 komisjoni, parlamendi ja nõukogu kirjaliku tõlke kulude kohta

8.6.2007 - (2007/2077(INI))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Alexander Stubb

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK,

mis käsitleb kontrollikoja eriaruannet nr 9/2006 komisjoni, parlamendi ja nõukogu kirjaliku tõlke kulude kohta

(2007/2077(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 9/2006 komisjoni, parlamendi ja nõukogu kirjaliku tõlke kulude kohta koos institutsioonide vastustega[1];

–    võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 248 lõike 4 esimest lõiku, artikli 276 lõiget 3 ja artikli 280 lõiget 5;

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–    võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6‑0215/2007),

Mitmekeelsuse austamine

1.   on seisukohal, et mitmekeelsus on Euroopa Liidu üks põhijooni, mis tõstab esile kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab ELi kodanike võrdse kohtlemise; mitmekeelsus tagab kodanike õiguse suhelda ELi institutsioonidega igas ametlikus keeles, andes neile sellega võimaluse rakendada demokraatliku kontrolli õigust; märgib ühtlasi, et keeleteenistused aitavad ELi institutsioonidel jääda Euroopa kodanikele avatuks ja läbipaistvaks;

2.   leiab, et vaid mitmekeelsuse eeskirjas[2] kehtestatud ”tasakaalustatud mitmekeelsuse” mõiste võimaldab hoida kulusid eelarves mõistlikul tasemel, tagades võrdsed õigused nii parlamendiliikmetele kui kodanikele;

3.   avaldab kahetsust, et üha enam dokumente ja teatisi, eelkõige komisjonis hääletamisele pandavaid kompromissmuudatusettepanekud ja näiteks raportite lisad, esitatakse ainult ühes keeles;

Tõlkekulud

4.   rõhutab asjaolu, et kõigi ELi institutsioonide keeleteenuste, s.t kirjaliku ja suulise tõlke kogumaksumus moodustab vaid 1% ELi kogueelarvest;

5.   märgib, et 2005. aastal oli tõlgete maht komisjonis 1 324 000 lehekülge (1450 tõlkijat), parlamendis 1 080 000 lehekülge (550 tõlkijat) ja nõukogus 475 000 lehekülge (660 tõlkijat);

6.   väljendab imestust selle üle, et institutsioonid ei ole praeguseni arvutanud ei tõlke kogumaksumust[3] ega selle ühe lehekülje maksumust; märgib ühtlasi, et kontrollikoja hinnangul oli tõlgete kogumaksumus 2003. aastal 414,2 miljonit eurot (2005. aastal 511 miljonit eurot), sellest 214,8 miljonit komisjonis (2005. aastal 257 miljonit eurot), 99 miljonit eurot Euroopa Parlamendis (2005. aastal 128 miljonit eurot) ja 100,4 miljonit eurot nõukogus (2005. aastal 126 miljonit eurot); samal aastal oli ühe lehekülje keskmine maksumus 166,37 eurot (2005. aastal 196,3 eurot), sealjuures komisjonis 150,2 eurot (2005. aastal 194 eurot), Euroopa Parlamendis 149,7 eurot (2005. aastal 119 eurot) ning nõukogus 251,8 eurot (2005. aastal 276 eurot);

7.   tunneb selles olukorras heameelt, et parlamendi administratsioonil on laienemisele vaatamata õnnestunud tõlkekulusid vähendada;

8.   tunneb muret kontrollikoja märkuse üle, et nõukogu tõlketeenistuse produktiivsus on madal;

9.   kutsub institutsioone üles võtma sobivaid meetmeid, et veelgi parandada ELi kirjaliku tõlke teenuste tootlikkust;

10. võtab teadmiseks, et Euroopa Parlament maksab vabakutselistele tõlkijatele keskmiselt 12% kõrgemat tasu kui komisjon; võtab teadmiseks administratsiooni selgituse, milles juhitakse tähelepanu sellele, et parlamendile tõlkeid tegevate vabakutseliste tõlkijate keeltevalik on suurem, nad peavad pidama kinni lühematest tähtaegadest ja väga kõrgetest kvaliteedistandarditest;

11. väljendab heameelt selle üle, et komisjonil ja nõukogul on õnnestunud piirata tõlgete mahu kasvu pärast 10 uue liikmesriigi liitumist, ohjeldades seeläbi kulude suurenemist; märgib, et Euroopa Parlament võttis kasutusele „tasakaalustatud mitmekeelsuse” mõiste, mis võimaldab tal hoida teenuse taset, kontrollides samas kulusid;

12. kutsub kolme institutsiooni üles koostama selged ja võrreldavad kuluparameetrid, et teha kindlaks nii tõlke kogukulu kui hind lehekülje kohta; rõhutab, et saadud arve ei tuleks kasutada üksnes eelarvelistel eesmärkidel, vaid ka kasutajate teadlikkuse tõstmiseks kulude kohta;

13. on põhimõtteliselt nõus[4], et täiskogu menetluste stenogrammid tuleks avaldada mitmekeelse dokumendina, milles kõnelejate tehtud avaldused on ainult selles keeles, milles need tehti, eeldusel, et arutelude filmitud versioonid koos avalduse ajal tehtud suulise tõlkega kõigisse ametlikesse keeltesse tehakse üldsusele nõudmisel tasuta kättesaadavaks asjakohasel tehnilisel andmekandjal, ning et ainult originaaltekst on autentne, arvestades, et juriidiliselt ei ole suuline tõlge kirjaliku tõlke suuline versioon; on arvamusel, et parlamendiliikmetel peab olema juurdepääs oma keelde tõlgitud arutelude väljavõtetele ja võimalus neid viivitamata alla laadida; on ka arvamusel, et hoolitseda tuleks digitaalse ning otsimist võimaldava arhiivi pidamise eest; nõuab, et peasekretär koostaks ametliku ettepaneku selle põhimõttelise otsuse rakendamiseks, mis sisaldaks kuritarvitamise vastaseid tingimusi ja selgitaks välja (kui see on näidustatud) võimalikud muudatused kodukorras (nt artiklis 173) ning muudes sise-eeskirjades, mis on vajalik kavandatava uue lähenemise rakendamiseks;

Tõlgete kvaliteet

14. tervitab asjaolu, et kontrollikoja poolt läbi viidud kliendirahulolu küsitlusest selgus, et tõlgete kvaliteeti ja õigeaegsust EL-15 keeltesse peetakse üldiselt rahuldavaks, kuigi jätkuvalt esineb mõningaid probleeme seoses tehnilise ja õigusliku terminoloogiaga;

15. on siiski mures EL-10 keeltesse tehtud tõlgete märkimisväärselt madalama kvaliteedi pärast mõnes institutsioonis 2004. aastal, mis tulenes peamiselt kvalifitseeritud tõlkijate puudusest; märgib, et komisjon on vahepeal probleemiga tegelenud ning kõik institutsioonid on liikmesriikide kaasabil teinud edusamme kvalifitseeritud tõlkijate töölevõtmisel;

16. kutsub komisjoni üles uurima kriitiliselt Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) suutmatust võtta tööle vajalikke töötajaid EL-10 riikidest;

17. on üldiselt arvamusel, et institutsioonid peavad võtma vajalikke meetmeid tõlgete kvaliteedi kõrge taseme tagamiseks; kutsub seega nõukogu, parlamendi administratsiooni ja komisjoni üles andma 2006. aasta heakskiidu andmise menetluse ajaks aru võetud meetmetest tõlgete kvaliteedi kontrollimiseks ja parandamiseks;

18. kutsub institutsioone üles võtma kasutusele abivahendid kliendirahulolu mõõtmiseks; nõuab ühtlasi pistelise kvaliteedikontrolli ja kliendirahulolu uuringute korrapärast korraldamist;

Tõlkenõudluse haldamise kord

19. märgib, et kontrollikoda kritiseeris tõlgete tellimisega seotud ebaselgeid menetlusi ning samuti selgusetuid suuniseid selles osas, milliseid dokumente tuleb ja milliseid ei ole vaja tõlkida;

20. tervitab sellega seoses komisjoni valmisolekut uurida 2006. aasta tõlketellimuste lubamismenetlust ja valikut; väljendab ühtlasi rahulolu selle üle, et 2003. aastal koostas nõukogu põhiliste dokumentide nimekirja, piirates seega muude tekstide tõlkimist;

21. soovitab kasutada rohkem piiratud pikkusega dokumente ja kirjalikke kokkuvõtteid;

22. julgustab parlamendi komisjone ja delegatsioone esitama – alati kui see on võimalik –tekste ainult komisjoni ja delegatsiooni liikmete ning nende asendusliikmete keeltes; arvab, et muud keeleversioonid tuleks esitada konkreetsete taotluste alusel;

23. rõhutab komisjonide, delegatsioonide ja fraktsioonide tähtsust igakuiste tõlkeprognooside koostamisel;[5] rõhutab, et tõlgete kasutajaid tuleks omakorda teavitada kuludest, mis nende tõlketaotlused kaasa toovad;

Tõlkeprotsessi tõhusus

24. kutsub institutsioone üles töötama välja kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tulemusnäitajad eesmärgiga kergendada tõlkeprotsessi kontrollimist haldamise eesmärgil;

25. väljendab kahetsust, et parlamendi tõlketeenistus ei kasuta veel süsteemselt tõlkimise abivahendeid; kutsub sellega seoses juhtkonda üles astuma vajalikke samme, et tagada selliste vahendite, eelkõige tõlkemälude süsteemide (st Euramis) – mille taaskasutamise potentsiaal ja sellest tulenevalt ka kvalitatiivne võit on suur – järjekindel kasutamine;

26. kutsub parlamenti, nõukogu ja komisjoni üles kasutama tõhusalt ja tulemuslikult sise- ja välisressursse, näiteks andmebaase, arvutipõhist tõlkimist, kaugtööd ja välistõlkijaid;

27. tervitab paranevat koostööd erinevate institutsioonide tõlketeenistuste vahel, eelkõige ühise terminoloogia andmebaasi loomist, ühiste tõlkemälude väljatöötamist ja vahendite jagamist töökoormuse tasakaalustamise projekti abil;

0

0   0

28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale.

• [1]  ELT C 284, 21.11.2006, lk 1.
• [2]  4. septembril 2006 juhatuse poolt vastu võetud mitmekeelsuse eeskiri.
• [3]  Vastavalt kontrollikoja hinnangule hõlmab kogumaksumus tõlkijaid, sekretäre, juhtimist, muid töötajaid, planeerimist, hooneid, ITd ja personalijuhtimist (st koolitust).
• [4]  PE 368.524/BUR/Corr, juhatuse 16. jaanuari 2006. aasta koosoleku protokoll.
• [5]       Mitmekeelsuse eeskirja artikli 12 lõige 2.

SELETUSKIRI

Euroopa Kontrollikoda esitas 13. septembril 2006. aastal eelarvekontrollikomisjonile (CONT) eriaruande nr 9/2006 komisjoni, parlamendi ja nõukogu kirjaliku tõlke kulude kohta.

Euroopa Liidu institutsioonides on ametliku ja töökeele staatus 21 keelel. Igal ELi institutsioonil on oma tõlketeenistus. Institutsioonid, millel tuleb oma tegevusest tulenevalt teostada kõige suuremas mahus tõlketöid, on komisjon, parlament ja nõukogu (ligi 70%).

Praktilistel põhjustel on institutsioonide siseselt kõige sagedamini kasutatavate keelte arv piiratud, aga liikmesriikidest tulevad ja sinna saadetavad dokumendid on nende riikide ametlikes keeltes. Sissetulevate ja väljaminevate dokumentide tõlkimine on seetõttu väga vajalik institutsioonide töö sujuvaks kulgemiseks ja liikmesriikide ning nende kodanikega suhtlemiseks.

Mitmekeelsuse austamine

Mitmekeelsus[1] on Euroopa Liidu üks põhijooni, mis tõstab esile kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab ELi kodanike võrdse kohtlemise. Mitmekeelsus tagab kodanike õiguse suhelda ELi institutsioonidega igas ametlikus keeles, andes neile sellega võimaluse kasutada nende käes olevat demokraatliku kontrolli õigust. Samas aitavad keeleteenistused ELi institutsioonidel jääda Euroopa kodanikele avatuks ja läbipaistvaks.

Euroopa Parlamendis reguleerib ametlike keelte kasutamist 2004. aastal ajakohastatud mitmekeelsuse eeskiri; vastavalt parlamendi kodukorrale võivad parlamendiliikmed kõneleda enda valitud ametlikus keeles ning teistesse keeltesse tagatakse sünkroontõlge.

Kõigi ELi institutsioonide keeleteenuste, s.t kirjaliku ja suulise tõlke kogumaksumus moodustab ligikaudu 1% ELi kogueelarvest.

Kuigi mitmekeelsus on ELi kultuurilise mitmekesisuse väljendus, nõuab ametlike keelte suurenev arv pragmaatilisi lahendusi institutsioonide siseses ettevalmistavas tegevuses.

Auditi eesmärk

Kontrollikoja auditi eesmärk oli hinnata, kui tõhusalt ja tulemuslikult komisjon, parlament ja nõukogu oma tõlkeressursse ja kulusid haldavad. Kontrollikoda otsis vastuseid kolmele peamisele küsimusele:

· Kas nõudlus kirjaliku tõlke järele on rahuldatud ja kas on olemas menetlused, mille abil vältida tarbetuid tõlkeid?

· Kas tõlked on õigeaegsed ja oma eesmärgile vastava kvaliteediga?

· Kas institutsioonid on suutnud kirjaliku tõlke kulud kontrolli all hoida?

Audit hõlmas peamiselt aastaid 2003 ja 2004, aga arvesse võeti ka 2005. aastal laienemise tõttu toimunud muutusi.

Suulise tõlke nõudluse juhtimine

Vaja oleks selgeid suuniseid tõlketellimuste kriteeriumide kehtestamiseks. Samas ei ole kontrollikoja hinnangul ükski institutsioon kehtestanud järjepidevat ja selget korda määramaks, kes võib tõlketellimuse esitada, millist tüüpi dokumente tuleks tõlkida (millal ja millistesse keeltesse), samuti puuduvad kriteeriumid mittekohustusliku tõlke autoriseerimiseks ja tõlkepõhimõtete rakendamise järelevalvemenetlused.

Institutsioonid täitsid üldjoontes tõlketellimused EL-15 keelte osas, samas oli olukord laienemise tulemusel lisandunud 10 uue keele (EL-10) osas erinev uute liikmesriikide tõlkijate ebapiisava arvu tõttu.

Ükski institutsioon ei suutnud täita uute keelte üksuste suhtes kehtestatud koosseisuliste tõlkijate ja abitöötajate sihtarvu.

Viimastel aastatel on institutsioonidel õnnestunud piirata tõlgete mahu suurenemist järgmiste meetmete abil:

· „põhidokumentide" nimekirja koostamine;

· tekstide maksimumpikkuse piiramine;

· täielike tõlgete asemel kommenteeritud kokkuvõtte pakkumine erinevates keeltes;

· dokumentide lõppversioonidele keskendumine;

· kasutajate mõõdukusele kutsumine.

Kvaliteedikontroll

EL-15 keeltesse tehtud tõlgete kvaliteet loeti üldiselt heaks. Samas märkas kontrollikoda kvaliteediprobleeme EL-10 keeltesse tehtud tõlgete osas.

Umbes 90% tõlgetest lõpetati kehtestatud tähtajaks.

Komisjonis jagab kirjaliku tõlke peadirektoraat kõik tõlked viide tõlkekvaliteedi kategooriasse, mille toimetamise tase ja/või kvaliteedi hindamine sõltub dokumendi tüübist. Lisaks sellele vaatavad mõned komisjoni peadirektoraadid, näiteks konkurentsi peadirektoraat, süstemaatiliselt saadud tõlked üle.

Parlament ja nõukogu ei liigita tõlkeid kvaliteedikategooriatesse ning nende kvaliteedikontrolli menetlused on seetõttu vähem struktureeritud. Selle tulemusel on toimetamises suuri erinevusi, kuigi juristid-lingvistid toimetavad siiski õigusakte alati enne nende avaldamist.

Lisaks hindab parlament iga kahe kuu tagant juhusliku kontrolliga kirjavigu ja grammatilisi vigu.

Ükski tõlketeenistus ei ole kasutusele võtnud erivahendeid kliendirahulolu mõõtmiseks ega ametlikke menetlusi kvaliteeti puudutavate kaebuste käsitlemiseks.

Tõlkimise kulud ja tõhusus

Varem ei arvutanud institutsioonid ei tõlke kogumaksumust ega selle ühe lehekülje maksumust.

Kontrollikoja hinnangul oli kirjaliku tõlke kogumaksumus[2] 2003. aastal 414,2 miljonit eurot: komisjonis 214,8 miljonit eurot, Euroopa Parlamendis 99 miljonit eurot ja nõukogus 100,4 miljonit eurot.

Lehekülje keskmine maksumus oli 166,37 eurot: komisjonis 150,2 eurot, Euroopa Parlamendis 149,7 eurot ja nõukogus 251,8 eurot.

Välistõlked olid ligikaudu 30% odavamad kui institutsioonide siseselt valminud tõlked.

Üldkokkuvõttes ei esitanud institutsioonid piisavaid näitajaid ega juhtimisteavet, mis võimaldaks tõlkeprotsessi kontrollida.

Töö (poliitilist) iseloomu arvestades on parlamendil ja nõukogul raske koostada usaldusväärseid tõlkenõudluse prognoose.

Tundub olevat tavapärane, et tõlkijad ise teevad otsuse IT abivahendite (arvutipõhised tõlkevahendid), uurimisvahendite ja kõnetuvastustarkvara kasutamise suhtes.

Produktiivsus, mida määratletakse kui asutusesiseselt tõlgitud standardlehekülgede arvu iga täistööajaga töötava koosseisulise tõlkija kohta, on eri keeleosakondade ja institutsioonide lõikes väga erinev.

ELi tõlketeenistuste produktiivsus loetakse olevat erasektori omast väiksem.[3]

Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi produktiivsus (ligikaudu 5 lehekülge päevas) oli parlamendi tõlketeenistuse omast natukene väiksem. Väiksemat produktiivsust võib osaliselt seletada komisjoni rolliga õigusloome protsessi algatajana. Nõukogu produktiivsus oli stabiilselt väiksem kui komisjoni ja parlamendi oma, mis tulenes erilist tähelepanu nõudvate õigusaktide suurest arvust ja väga kõikuvast nõudlusest.

Institutsioonide käsutuses ei olnud võrreldavat tulemuslikkuse näitajate kogumit, mis võimaldaks kontrollida tõlkeprotsessi institutsioonides ühtemoodi.

• [1]       Mitmekeelsuse põhimõte on kehtestatud Euroopa Ühenduse asutamisleping artiklites 21, 290 ja 314.
• [2]      Vastavalt kontrollikoja hinnangule hõlmab kogumaksumus tõlkijaid, sekretäre, juhtimist, muid töötajaid, planeerimist, hooneid, ITd ja personalijuhtimist (st koolitust).
• [3]      Vt ka PricewaterhouseCoopers, Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee, “Analyse comparative de la productivité des départements de traduction des institutions européennes” (Euroopa Liidu institutsioonide tõlketeenistuste produktiivsuse võrdlev analüüs), Brüssel, 4. august 2000, lk 24: “Tuleb märkida, et eraettevõtte tõlkija produktiivsus on ca 8–10 lehekülge päevas, võtmata arvesse tõlkemälu abil tehtavaid tõlkeid (üks lehekülg vastab 350 sõnale).” (350 sõna = 2 100 tähemärki = 1,4 standardlehekülge.)

MENETLUS

Pealkiri

Kontrollikoja eriaruanne nr 9/2006 komisjoni, parlamendi ja nõukogu kirjaliku tõlke kulude kohta

Menetluse number

2007/2077(INI)

Vastutav komisjon   loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

CONT 26.4.2007

Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev

Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev

Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev

Raportöör(id)   nimetamise kuupäev

Alexander Stubb 20.6.2006

Endine raportöör / Endised raportöörid

Arutamine parlamendikomisjonis

2.5.2007

Vastuvõtmise kuupäev

5.6.2007

Lõpphääletuse tulemused

+ - 0

18 0 0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Herbert Bösch, Paulo Casaca, Antonio De Blasio, Szabolcs Fazakas, Christofer Fjellner, Ingeborg Gräßle, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Jan Mulder, Francesco Musotto, José Javier Pomés Ruiz, Alexander Stubb

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Daniel Caspary, Edit Herczog, Bill Newton Dunn, Paul Rübig, Margarita Starkevičiūtė

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Monica Maria Iacob Ridzi

Esitamise kuupäev

8.6.2007