Menetlus : 2007/2103(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0220/2007

Esitatud tekstid :

A6-0220/2007

Arutelud :

PV 19/06/2007 - 13
CRE 19/06/2007 - 13

Hääletused :

PV 20/06/2007 - 5.9
CRE 20/06/2007 - 5.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0274

RAPORT     
PDF 202kWORD 143k
11.6.2007
PE 388.523v02-00 A6-0220/2007

Aastatuhande arengueesmärgid – vahekokkuvõte

(2007/2103(INI))

Arengukomisjon

Raportöör: Glenys Kinnock

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

aastatuhande arengueesmärkide kohta – vahekokkuvõte

(2007/2103(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, millega nähakse ette aastatuhande arengueesmärgid kui kriteeriumid, mille rahvusvaheline üldsus on ühiselt kehtestanud vaesuse kaotamiseks;

–   võttes arvesse sellele järgnevaid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Arenguprogrammi raames koostatud inimarengu aruandeid;

–   võttes arvesse oma 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel;(1)

–   võttes arvesse 25. veebruaril 2003 pärast ühtlustamist käsitlenud kõrgetasemelist foorumit vastu võetud Rooma deklaratsiooni ühtlustamise kohta ja 2. märtsil 2005 pärast rakendamist, vastavusse viimist ja tulemusi käsitlenud kõrgetasemelist foorumit vastu võetud Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta (edaspidi „Pariisi deklaratsioon”);

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika kohta ehk Euroopa konsensust (edaspidi „Arengut käsitlev Euroopa konsensus"), mis allkirjastati 20. detsembril 2005(2);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa Liidu Aafrika strateegia: Euro-Aafrika pakt Aafrika arengu kiirendamiseks” (KOM(2005)0489);

–   võttes arvesse oma 17. novembri 2005. aasta resolutsiooni Aafrika arengustrateegia kohta(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (edaspidi „arengukoostöö rahastamisvahend”(4);

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri aastaaruandeid (viimane pärineb 2006. aasta juulist) ÜRO aastatuhande deklaratsiooni täideviimise kohta;

–   võttes arvesse professor Jeffrey Sachsi juhitava ÜRO aastatuhande projekti rakkerühma aruannet „Investeerimine arengusse: aastatuhande arengueesmärkide saavutamise praktiline kava“;

–   võttes arvesse ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi aruannet „Vähim arenenud riigid 2002: põgenemine vaesuse lõksust”;

–   võttes arvesse UNICEFi iga-aastaseid aruandeid maailma laste olukorra kohta ja 1989. aasta ÜRO lapseõiguste konventsiooni;

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni aruannet „Aastatuhande arengueesmärgid 2000-2004” (SEK(2004)1379);

–   võttes arvesse Maailmapanga iga-aastaseid ülemaailmse seire aruandeid, millest viimane avaldati 2007. aasta aprillis;

–   võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2006. aasta arengukoostöö aruannet, millest viimane avaldati 2007. aasta märtsis;(5)

–   võttes arvesse rahvusvaheliste konverentside lõppdeklaratsioone ja järeldusi, eelkõige arengu rahastamise rahvusvahelise konverentsi (Monterrey, 2002), 2005. aasta ülemaailmse tippkohtumise (New York, 2005), ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise (Johannesburg, 2002), ÜRO kolmanda vähim arenenud riikide konverentsi (Brüssel, 2001), Maailma Kaubandusorganisatsiooni neljanda ministrite konverentsi (Doha, 2001), rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi (ICPD) (Kairo, 1994), ÜRO Peaassamblee 1999. aasta eriistungi, kus vaadati läbi ICPD eesmärkide täitmine, (“Kairo + 5”) ning maailma haridusfoorumi (Dakar, 2000) omi;

–   võttes arvesse ülalmainitud konverentside lõppdeklaratsioonides ja järeldustes ELi liikmesriikide poolt väljaöeldud reservatsioone;

–   võttes arvesse ELi poolt 2002. aasta märtsis Barcelona tippkohtumisel Monterrey konverentsi eel võetud kohustusi;

–   võttes arvesse 2005. aastal Gleneagle’i G8 tippkohtumisel võetud kohustusi, mis puudutavad abi suurust, Saharast lõunas asuvatele Aafrika riikidele antavat abi ja abi kvaliteeti;

–   võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma II töögrupi neljandat hindamisaruannet „Kliimamuutused 2007: mõjud, kohandumine, haavatavus” (edaspidi neljas hindamisaruanne kliimamuutuste kohta);

–   võttes arvesse Sterni lõpparuannet kliimamuutuste majandusliku mõju kohta;

–   võttes arvesse ÜRO arenguprogrammi, ÜRO aastatuhande projekti ja Maailmapanga järeldusi, mis sisalduvad nende 2006. aasta aruandes energia ja aastatuhande arengueesmärkide kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 177-181;

–   võttes arvesse komisjoni teatist „ELi abi: rohkem, paremini ja kiiremini” (KOM(2006)0087);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Nõukogule ja Parlamendile „Euroopa mõju tugevdamine: riiklike strateegiadokumentide ja ühiste mitmeaastaste programmide koostamise ühine raamistik” (KOM(2006)088);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Milleniumi arengueesmärkide saavutamise kiirendamine – arengu rahastamine ja abi tulemuslikkus” (KOM(2005)0133);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 10. ja 11. aprilli 2006. aasta istungi järeldusi arenguabi rahastamise ja Euroopa Liidu abi tõhususe kohta;

–   võttes arvesse komisjoni teatist „tegevusjuhend tööjaotuse kohta arengupoliitikas” (KOM(2007)0072);

–   võttes arvesse oma 6. aprilli 2006. aasta resolutsiooni abi tõhususe ja korruptsiooni kohta arengumaades(6);

–   võttes arvesse oma 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni eelarveabi kohta arengumaades;(7)

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6‑0220/2007),

A. märgib, et 2007. aasta tähistab keskpunkti aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel 2015. aastaks ja annab seetõttu ainulaadse võimaluse vaadata üle, mida veel teha tuleb;

B.  arvestades, et paljud Saharast lõunas asuvad Aafrika riigid ei ole siiani teinud edusamme ühegi aastatuhande arengueesmärgi saavutamisel ja ka paljudes keskmise sissetulekuga riikides on piirkondi ja miljoneid inimesi hõlmavaid etnilisi rühmi, kelle senised saavutused on ebarahuldavad;

C. arvestades, et Euroopa Ülemkogu määras kindlaks 2005. aasta juulis Gleneagle’is toimunud G8 tippkohtumise päevakorra, nõustudes 2005. aasta mais, et 2015. aastaks antakse 0,7 % rahvamajanduse kogutulust ametlikuks arenguabiks ja et nimetatud abi suurendamine on aastatuhande arengueesmärkide saavutamise oluline eeldus;

D. D. arvestades, et OECD arenguabikomitee võimaldab  lugeda võlakergenduse doonorriikide ametliku arenguabi  hulka, kuigi see ei tähenda uute vahendite suunamist doonorriikidest vastuvõtjariikidesse;

E.  arvestades, et võlakergendus on üks aastatuhande 8. arengueesmärgi suundadest, mille eesmärk on eelkõige tegeleda kõikehõlmavalt arengumaade võlaprobleemidega, võttes riiklikke ja rahvusvahelisi meetmeid, et tagada võla tagasimaksmine pikemas perspektiivis;

F.  tervitab asjaolu, et 24 riiki, kaasa arvatud 18 riiki Aafrikas, on praegu võla kustutamisest kasu saanud, kuid siiski on vajalik palju enamate võlgade tühistamine;

G.  arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks põhihariduse valdkonnas läheb aastas vaja 6,9 miljardit eurot ametlikku arenguabi ning arvestades, et praegune ülemaailmne ametlik arenguabi põhiharidusele on ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest 0,8 miljardit annab Euroopa Liit;

H.  arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tervishoiu vallas on eeldatavalt vaja 21 miljardit eurot aastas ja praegune rahastamine katab vaid 36 % sellest vajadusest, ning arvestades, et isegi kui eeldada, et Euroopa Liidu ametlik arenguabi kasvab 2010. aastaks, katavad olemasolevad vahendid vaid 41 % vajatavast 21 miljardist eurost, mis omakorda tähendab 11,9 miljardi euro suurust rahastamispuudujääki aastas;

I.   arvestades, et kuigi viimastel aastatel on saavutatud märkimisväärset edu üldise alghariduse saavutamisel, ei käi praegu siiski umbes 77 miljonit algkooliealist last koolis ning saavutamata jäi soolise tasakaalustamatuse korrigeerimise eesmärk algkoolides aastaks 2005;

J.   arvestades, et kolm tervishoiualast aastatuhande arengueesmärki – need, mis käsitlevad väikelaste suremust, emade suremust ning HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastast võitlust – kuuluvad nende hulka, mis kõige vähem tõenäoliselt saavutatakse aastaks 2015;

K. arvestades, et vastavalt aastatuhande eesmärke käsitleva ÜRO 2006. aasta aruandele suureneb mõnes riigis tehtud edusammudele vaatamata jätkuvalt HIV/AIDSi nakatumise määr, kusjuures nakatunud inimeste arv (kellest pooled on naised) on suurenenud 36,2 miljonilt 2003. aastal 38,6 miljonini 2005. aastal, ja arvestades, et ka AIDSiga seotud surmade arv suurenes 2005. aastal, hoolimata retroviirusevastasele ravi paremale kättesaadavusele;

L.  väljendades kahetsust selle üle, et praegu kulutatakse rohkem kui 90% tervishoiualasele uurimistööle ette nähtud rahalistest vahenditest haigustele, mis puudutavad vaid 10% maailma elanikkonnast, ja kuigi patendisüsteemid on võib-olla soodustanud uurimis- ja arendustegevust arenenud riikides, ei saa sama öelda tähelepanuta jäetud haiguste uurimise kohta, mis mõjutavad vaeseid;

M. arvestades, et mõne hinnangu kohaselt on arengumaades puudu ligikaudu kaks miljonit õpetajat ja rohkem kui neli miljonit tervishoiutöötajat ning et enamikel juhtudel ei ole koolitamiseks ja värbamiseks koostatud ühtegi strateegiat;

N. hoiatab, et alatoitumusega võitlemise suunas tehtavad edusammud on nii aeglased, et 27% lastest on alatoidetud ja 53% alla 5aastaste laste seas esinevatest surmajuhtumitest on seotud alatoitumusega;

O. arvestades, et ÜRO arenguprogrammi andmetel on vähemalt 19 riiki lõpetanud aastatuhande arengueesmärkidega seonduvate vajaduste hindamise ning veel 55 riiki teeb seda praegu, kuid tänase seisuga ei rakenda ükski väikese sissetulekuga Aafrika riik neid strateegiaid;

P.  avaldab kahetsust selle üle, et 2006. aastal läbi viidud Pariisi deklaratsiooni järelevalve alane baasuuring andis pettumust valmistanud tulemused seoses ühtlustamise, kooskõlastamise ja isevastutuse alaste lubaduste täitmisega;

Q. tunnistades, et EL, Ühendkuningriik, Madalmaad, Rootsi, Iirimaa, Taani ja Saksamaa suurendavad üldise eelarvetoetuse kaudu suunatava abi osakaalu;

R.  arvestades, et arenguabi kvaliteet on sama tähtis kui kvantiteet, võttes arvesse riikide suutlikkust abi vastu võtta;

S.  arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas tehtavad edusammud nõuavad radikaalseid meetmeid vaesuse struktuuriliste põhjustega tegelemiseks, kaasa arvatud vajadust õiglaste ja erapooletute, eeskirjadega reguleeritud rahvusvaheliste kaubandussüsteemide järele, mis on kavandatud kaubanduse edendamiseks ja tasakaalu saavutamiseks ülemaailmses kaubanduses, eriti seoses Aafrikaga;

T.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnistas oma 6. juuli 2006. aasta resolutsioonis õiglase kaubanduse ja arengu kohta(8) õiglase kaubanduse rolli väiketalunike ja väiketootjate elatusvahendite parandamisel arengumaades, kuna see annab jätkusuutliku tootmismudeli koos tootja jaoks tagatud tuluga;

U. arvestades, et suurenenud toetus erasektorile, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, on uute turgude arengu ja loomise, samuti töökohtade loomise liikumapanev jõud;

V. arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine on üks ELi prioriteet, ja arvestades, et kohalike asutuste olulise tähtsusega rolli kõnealuste eesmärkide elluviimisel on tunnistanud ÜRO;

W. arvestades, et hinnanguliselt kahel miljardil inimesel maailmas puudub juurdepääs kaasaegsetele energiakandjatele, ja arvestades, et ükski riik ei ole suutnud vähendada oluliselt vaesust energiatarbimist märkimisväärselt suurendamata;

X. arvestades, et Sterni lõpparuanne kliimamuutuste majandusliku mõju kohta ja neljas hindamisaruanne näitasid sõnaselgelt, et kliimamuutustel on kõige suurem mõju arengumaadele ja et paljude maailma kõige haavatavamate kogukondade jaoks on kliimamuutused juba reaalsus;

Y. arvestades, et Maailmapanga esialgsed hinnangud näitavad, et igal aastal on vaja 10–40 miljardit USA dollarit, et teha vaeseimates riikides areng „ilmastikukindlaks”; ja arvestades, et kohandamisfondidesse kliimakonventsiooni raames tehtavad sissemaksed ei ületa 150–300 miljonit USA dollarit aastas;

Z.  arvestades, et konfliktidest mõjutatud nõrkades riikides elab 9% arengumaade elanikkonnast, kuid et 27% äärmiselt vaestest, peaaegu kolmandik kõikidest laste surmajuhtumitest ja 29% 12aastastest, kes 2005. aastal algkooli ei lõpetanud, langeb nõrkade riikide arvele;

AA. kinnitab, et hea valitsemistava ja paranenud institutsiooniline suutlikkus on väga olulised, et tagada kodanikele põhiliste sotsiaalteenuste osutamine ning infrastruktuur ja julgeolek;

BB. tunnistades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ei tähendaks mitte ainult tohutut sammu ülemaailmse vaesuse ja kannatuste vähendamisel, vaid näitaks ka rahvusvahelise süsteemi võimet püstitada ja järgida praktilisi ülemaailmse partnerluse eesmärke,

ABI SUURENDAMINE

1.  rõhutab, et arengukoostöö üldeesmärk on ja peab olema vaesuse vastu võitlemine; rõhutab siiski, et kõnealune võitlus ei piirdu materiaalse heaolu kasvuga ja et demokraatia ülesehitamine ja põhiliste inimõiguste, õigusriigi ja õigluse põhimõtete, võrdsuse, läbipaistvuse ja aruandekohustuse edendamine peavad olema alati iga sellise koostöö kesksed teemad;

2.  tuletab meelde G8 riikide poolt 2005. aastal Gleneagle’s võetud kohustust kahekordistada 2010. aastaks toetus Saharast lõunas asuvatele Aafrika riikidele ja väljendab pettumust, et ametlik arenguabi Saharast lõunas asuvatele riikidele, kui võlakergendus välja arvata, püsis OECD andmeil „2006. aastal muutumatuna”;

3.  rõhutab, et Aafrika ees võetud rahaliste kohustuste täitmiseks tuleb igal G8 doonorriigil suurendada 2010. aastaks toetust Aafrika riikidele 15 miljardi euro võrra 2004. tasemega võrreldes, millest nad on veel kaugel;

4.  tervitab mitme Euroopa Liidu liikmesriigi algatust arengumaade võlgade kustutamisel; väljendab samas muret selle üle, et võlgade kustutamine suurendas 2006. aastal kunstlikult Euroopa Liidu poolt antava abi näitajaid ligi 30%, st liikmesriigid kulutasid 0,31 % rahvamajanduse kogutoodangust tegelikele toetustele, mis on väiksem kui ühiseks vahe-eesmärgiks võetud 0,33 %;

5.  kutsub ELi ja G8 üles eraldama võlgade kustutamine ja vähendamine arenguabi näitajatest kooskõlas 2002. aasta Monterrey konsensuse ja nõukogu 2006. aasta aprilli järeldustega;

6.  avaldab kahetsust, et ajal, mil aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks valitud perioodist on pool möödunud, kahaneb EL-15 antava ametliku arenguabi osatähtsus protsendina rahvamajanduse kogutoodangust 2005. aasta 0,44 protsendilt 0,43 protsendini 2006. aastal;

7.  tervitab asjaolu, et komisjoni antud abi suurenes 5,7% võrra 7,5 miljardi euroni 2006. aastal, kajastades paranenud väljamaksevõimet viimastel aastatel võetud kõrgemalt kohustuste tasandilt;

8.  kiidab neid liikmesriike, kelle poolt ametlikuks arenguabiks eraldatud summad ulatuvad eesmärgiks võetud 0,7 %ni rahvamajanduse kogutoodangust või ületavad antud taset, ning liikmesriike, kelle tegelik toetus kasvab, avaldades samas kahetsust, et mõned EL-15 riigid ei ole 2006. aastaks kaugeltki saavutanud vahe-eesmärgiks seatud 0,33 % rahvamajanduse kogutoodangu eraldamist arenguabiks;

9.  märgib, et suure G8 riigi Itaalia antud abi jäi eesmärgiks võetud 0,33 % saavutamisest väga kaugele – 2006. aastal küündis Itaalia antud toetus 0,2 %ni rahvatulust ja Itaalia poolt antud tegelik abi vähenes 30 %;

10. märgib, et Portugal, kelle eesistumisajal leiab tema territooriumil aset ELi Aafrika tippkohtumine, eraldas 2006. aastal rahvamajanduse kogutoodangust ametlike arengueesmärkide täitmiseks vaid 0,21 %;

11. märgib, et toetussummasid kunstlikult suuremana näidanud riikide edetabelit juhivad Austria (57 %), Prantsusmaa (52 %), Itaalia (44 %), Saksamaa (53 %) ja Ühendkuningriik (28 %) ning märgib ühtlasi, et Saksamaa – nii ELi kui G8 eesistujariik – ei oleks eesmärgiks seatud 0,33 % nimetatud võteteta saavutanud;

12. kutsub kõiki liikmesriike, kes ei ole suutnud täita Barcelonas, Gleneaglesis ja Monterreys antud lubadusi, pühenduma kiiresti tegeliku abi suurendamisele 2007. aastal, ja kutsub komisjoni üles toetama kõnealuseid liikmesriike, kavandades hoolikalt eelseisva abi suurendamisega seotud finants- ja organisatsioonilisi aspekte, et tagada ELi vahe-eesmärgi täitmine –0,56% rahvamajanduse kogutulu arenguabiks eraldamine;

13. osutab, et 2008. aastal algaval eelarve läbivaatamisel tuleks arvesse võtta Euroopa Liidu kasvavat tähtsust maailmas ja võimaldada suurema arengueelarve kavandamist ning vastavalt sellele võiks EL võtta vastu otsuse rakendada uusi aastatuhande arengueesmärkide rahastamise vorme, nagu rahastamine Euroopa Investeerimispanga (EIP) kaudu;

14. kutsub komisjoni kavandamisel võtma arvesse suurt tõenäosust, et 10. EAFi ei ratifitseeri kõik 27 liikmesriiki enne 2010. aastat, ja et seetõttu oleks hädavajalik tagada, et rahalised vahendid on üleminekuperioodi ajal (2008–2010) kättesaadavad;

15. nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks uuenduslike allikate uurimist, mis annaksid alternatiivseid võimalusi arenguprogrammide rahastamise tagamiseks, kuid rõhutab, et see peaks lisanduma kohustusele saavutada ametliku arenguabi kasv 0,7%ni rahvamajanduse kogutoodangust;

16. nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid hindaksid regulaarselt ametliku arenguabi eesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme, ja tervitab komisjoni ettepanekut, et ELi liikmesriigid kehtestaksid riigisisesed ajakavad, et tagada liikumine kokkulepitud riikliku ametliku arenguabi eesmärkide saavutamise suunas ajavahemikuks 2010–2015, ning et nad parandaksid oma abivoogude pikaajalist ennustatavust;

17. nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja G8 tunnistaksid uute doonorriikide – eriti Hiina – tähtsuse kasvu ja kaasaksid nimetatud uued doonorriigid dialoogi välisabi meetodite ja standardite üle, kaasa arvatud rahvusvaheliselt kokku lepitud normide ja standardite kohaldamise tähtsus abi rakendamisel;

18. kutsub G8 riike üles siduma abi oma riiklikest majandushuvidest lahti, märkides, et G8 rühma poolt arengumaadele antavast abist on praegu seotud 29%, kusjuures kogu antava abi puhul on see näitaja 24%;

VÕLAKOORMUSE VÄHENDAMINE

19. rõhutab, et umbes 60 riiki vajab kõigi oma laenude tühistamist, et neil oleks mingigi võimalus saavutada aastatuhande arengueesmärke, ja et on veel rohkem riike, kes vajavad täiendavat võlgade vähendamist, sealhulgas mitmed riigid, kellel on n-ö talumatud võlad, nt need, mille osas on lepingud sõlminud Lõuna-Aafrika endine apartheidirežiim;

20. tervitab Maailmapanga uuringutulemust, et riigid, kelle võlgu on vähendatud suure laenukoormusega vaeste riikide (HIPC) algatuse raames, on ajavahemikus 1999–2005 rohkem kui kahekordistanud kulutusi vaesuse vähendamise kavadele;

21. kutsub riike üles täitma kohustust kasutada võlgade vähendamise ja kustutamisega vabanenud rahalisi vahendeid läbipaistvalt ja aruandekohustuse nõuet järgides ning väidab ühtlasi, et võlakoormuse vähendamisest tuleks loobuda vaid siis, kui parlamendis ja kodanikuühiskonna organisatsioonides valitseb laialdane üksmeel, et läbipaistvuse ja aruandekohustuse standardeid ei järgita;

22. rõhutab, et laenukohustuste pikaajalise täitmise võime sõltub vastutustundlikust laenupoliitikast, asjakohases rahastamisest, usaldusväärse majanduspoliitika jätkamisest, tugevdatud võlahaldusest ning avaliku sektori ja parlamendi mõistlikust aruandekohustuslikkusest laenude sõlmimisel, samuti ekspordijõudlusest ja eelkõige ekspordi mitmekesistamisest;

23. kutsub neid liikmesriike, kes seovad võlgade vähendamise kahjulike struktuuriliste tingimustega, nt erastamised, valdkondlikud ümberkorraldamised, kaubanduse ja rahanduse liberaliseerimine ning seos Rahvusvahelise Valuutafondi makromajanduslike eesmärkidega, üles kõnealust praktikat lõpetama;

24. kutsub kõiki doonorriike ja võlausaldajaid üles tegema kogu laenudega ning võlgade kustutamisega seotud teave partnerriikides kergesti kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks ning nõuab kindlalt sama läbipaistvust kommertsvõlausaldajate osas;

25. kutsub liikmesriike üles rakendama meetmeid korruptsiooni „pakkumise poole pealt”, võttes uurimise alla altkäemaksu andjaid, esitades neile süüdistused ja koostades neist mustad nimekirjad, ning kaitsma vaeseid riike „kiskjafondide” eest;

26. kutsub Maailmapanka üles võimaldama soodsamat rahastamist riikidele, kes püüdlevad aastatuhande arengueesmärkide saavutamise poole;

INIM- JA SOTSIAALARENGU RAHASTAMINE

27. nõuab tungivalt, et Euroopa Liit suurendaks ametliku arenguabi raames võetud kohustusi hariduse valdkonnas, et täita 5,3 miljardi euro suurune rahastamise puudujääk, ning arvestades, et kiiralgatuse „Haridus kõigile” suurim probleem on välisrahastamise puudumine, tuleb komisjoni tunnustada algatuse eest püüda suurendada doonorite lubadusi, kuid avaldab kahetsust selle üle, et kuigi 2. mail 2007. aastal Brüsselis peetud rahastajate konverentsil võetud kohustused peaksid võimaldama täiendavalt 1 miljonil lapsel kooli minna, jätab see endiselt hariduseta 76 miljonit last;

28. palub Euroopa Liidul suurendada oma osakaalu ülemaailmses ametlikus arenguabis tervishoiu valdkonnas seniselt 6,6%lt, et aidata vähendada 11,9 miljardi euro suurust rahastamise puudujääki ülemaailmsete tervishoiuvajaduste katteks hinnanguliselt vaja minevast 21 miljardist eurost aastas, ning palub jätkuvat, kasvavat ning prognoositavat toetust ülemaailmsele AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondile;

29. kutsub Aafrika Liitu üles toetama jätkuvalt 2001. aasta Abuja deklaratsiooni, milles kinnitatakse, et riigid peaksid eraldama vähemalt 15 % riigieelarvest tervishoiule, avaldades ühtlasi kahetsust, et ainult kaks Aafrika riiki on selle lubaduse täitnud;

30. rõhutab, et arenguriikide valitsused on teinud viimase kümnendi jooksul tõelisi edusamme tervishoidu ja haridusse tehtavate investeeringute suurendamisel, kuid mõnel juhul ei ole lubadusi täidetud, ja kutsub kõnealuseid valitsusi üles kehtestama ajakava, et saavutada eesmärk investeerida vähemalt 20% valitsuse eelarvest haridusse ja eesmärk investeerida 15% valitsuse eelarvest tervishoidu;

31. kutsub kontrollikoda üles auditeerima 2008. aasta jooksul arengukoostöö vahendiga võetud kohustust, et 2009. aastaks eraldatakse 20% kogu EÜ ametlikust arenguabist esmasele tervishoiule ning põhi- ja keskharidusele;

INIM- JA SOTSIAALARENGU PRIORITEEDID

32. rõhutab et on esmatähtis tagada, et „raskesti ligipääsetavad” lapsed – need, kes elavad konfliktidest mõjutatud nõrkades riikides, puuetega lapsed, kaugetes piirkondades elevad lapsed, krooniliselt vaeste perekondade lapsed või need, kes on tõrjutud etnilistel põhjustel – saaksid kasutada oma õigust põhiharidusele;

33. kutsub ELi üles pöörama kiiresti tähelepanu haridusele konfliktidest mõjutatud nõrkades riikides, mis praegu saavad ülemaailmselt haridusse suunatavast abist vähem kui viiendiku, vaatamata sellele, et nad on koduks rohkem kui pooltele maailma lastest, kes jäävad haridusest ilma, ja kutsub eelkõige komisjoni humanitaarabiametit üles järgima humanitaarabiameti selgeid juhiseid hariduse toetamiseks hädaolukorras;

34. kutsub ELi üles – tagamaks, et hariduse parema kättesaadavusega kaasneks ka hariduse parem kvaliteet – aitama riike suutlikkuse ülesehitamisel, et nad suudaksid õpitulemusi jälgida;

35. avaldab nördimust selle üle, et peaaegu kõik Aafrika riigid on emade ja laste tervise osas aastatuhande arengueesmärkide saavutamise ajakavast maha jäänud;

36. märgib, et laste suremuse vähendamisel ollakse muude aastatuhande arengueesmärkide saavutamise ajakavast maha jäänud, vaatamata sellele, et on olemas lihtsad ja odavad vahendid, millega saaks igal aastal ära hoida miljonite laste surma, ja rõhutab, et suu kaudu antav vedelikuvaegust kompenseeriv ravi, putukatõrjevahenditega töödeldud voodivõrgud, rinnaga toitmine ja tavalised hingamisteede haiguste vastased antibiootikumid võiksid igal aastal ära hoida hinnanguliselt 63% laste surmajuhtumitest;

37. usub, et tervishoiu infrastruktuuri tuleb riikide eelarvetest ja rahvusvahelisest abist pikaajaliselt ja stabiilselt rahastada, selleks et saavutada tervishoiuga seonduvaid aastatuhande arengueesmärgid, nagu väikelaste suremuse vähendamine läbi ulatuslikuma immuniseerimise, emade suremuse vähendamine parema juurdepääsu tagamisega kvalifitseeritud tervishoiutöötajatele, uurimis- ja arendustegevuse toetamine ning uute diagnoosimisviiside ja ravimeetodite kättesaadavus ning ohutu joogivee ja hügieeni tagamine, jõupingutuste märkimisväärne suurendamine üldise juurdepääsu tagamiseks HIV/AIDSi, malaaria, tuberkuloosi ja muude haiguste ennetamisele, ravile, hooldusele ja toele 2010. aastaks, hõlmates ka tõrjutud elanikkonnarühmad ja need, kes on kõige suuremas nakkushaigustesse haigestumise ohus;

38. kutsub doonorriike üles aitama arengumaid kõikehõlmavate tervishoiu tegevusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti selliste küsimustega tegelemisel nagu tervishoiu infrastruktuuri ja palkade jätkusuutliku rahastamise tagamine, koolitusinvesteeringute suurendamine ja kõrgelt kvalifitseeritud tervishoiutöötajate rände kaudu toimuva liigse ajude äravoolu vältimine;

39. tervitab 9.–13. aprillil 2007. aastal toimunud Aafrika Liidu tervishoiuministrite konverentsi kolmanda korralise istungjärgu Johannesburgi deklaratsiooni tervishoiusüsteemide tugevdamise kohta võrdsuse ja arengu nimel, mis on tähtis algatus tervishoiualaste aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas; kutsub ELi üles toetama Aafrika Liidu liikmesriike sellel deklaratsioonil põhinevate programmide rakendamisel;

40. nõuab tungivalt, et Euroopa Liit oleks jätkuvalt teejuhiks seksuaal- ja soojätkamishügieeniga seonduvate õiguste valdkonnas, säilitades rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevusprogrammi rakendamise rahastamise taseme, ja avaldab kahetsust selle üle, et ehkki Saharast lõunas asuvates Aafrika riikides on kõige suurem emade suremus, on seal ühtlasi ka maailma kõige väiksem rasestumisvastaste vahendite kasutamise osakaal (19%) ning 30% kõigist Aafrika emade surmadest on põhjustatud ebaturvalistest abortidest;

41. juhib tähelepanu sellele, et ÜRO-l on kavas vastu võtta uus siht seoses aastatuhande viienda arengueesmärgiga (seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu üldine kättesaadavus), ja seetõttu võtab teadmiseks 18.–22. septembrini toimunud Aafrika Liidu tervishoiuministrite konverentsi eriistungjärgul vastu võetud Maputo tegevuskava seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuga seonduvate õiguste Aafrika poliitikaraamistiku meetmete väljatöötamiseks ajavahemikuks 2007–2010 (Maputo tegevuskava);

42. rõhutab tungivat vajadust tegelda soopõhise vägivallaga kõigis selle vormides, kuna vägivald mõjutab tüdrukute juurdepääsu haridusele ja tervishoiule ning on üks peamisi HIV pandeemia soodustajaid ja seeläbi üks olulisemaid takistusi suurema soolise võrdsuse saavutamisel arengumaades;

43. kutsub komisjoni üles kiirendama kohustuse võtmist võidelda HIV/AIDSi vastu arengumaades ja tagada, et kõige enam mõjutatud riikidel oleks varasemast parem juurdepääs taskukohaste hindadega ennetusvahenditele ja -poliitikale, retroviiruse vastastele ravile ja tervishoiuteenustele (infrastruktuur, töötajad ja ravimid), mis on suutelised rahuldama kasvavat vajadust;

44. märgib, et kõigi aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks on AIDSi epideemia peatamine elulise tähtsusega, ja palub komisjoni anda selle ülemaailmse pandeemiaga võitlemisele ülim prioriteet, toetades jõulisemat ja kõikehõlmavat reageerimist; osutab, et nimetatud meetmed peaksid tagama üldise juurdepääsu olemasolevatele ennetus- ja ravivõimalustele, samuti piisavad investeeringud väga erinevate ennetusviiside, sh mikrobiotsiidide ja vaktsiinide arendamisse ja üldisesse kättesaadavusse; kutsub ELi üles edendama tööstuse suuremat osalemist, kooskõlastatumaid teaduslikke jõupingutusi ning poliitikat ja programme, mis kiirendaksid uute vaktsiinide ja mikrobiotsiidide katsetamist;

45. kutsub ELi üles suurendama rahastamist selleks, et baasteaduse ja biomeditsiini areng viiks tähelepanuta jäetud haiguste uute ja odavate ravimite, vaktsiinide ja diagnoosimismeetodite loomisele, samuti toetama uurimis- ja arendustegevuse arendusetappe ning tagama, et tähelepanuta jäetud elanikkonna rühmad uusi tooteid kasutaksid;

46. kutsub ELi üles toetama 9.–14. novembri 2001. aasta WTO ministrite konverentsil vastuvõetud TRIPSi lepingut ja tervisekaitset käsitleva Doha deklaratsiooni täielikku rakendamist ning tagama, et ravimite hind oleks taskukohane neile arengumaadele, kes võtavad meetmeid kooskõlas deklaratsiooniga, ühtlasi kutsub ELi üles osutama arengumaadele tehnilist abi rahvatervise meetmete rakendamisel patendiõiguses;

47. rõhutab vajadust nende olemasolevate süsteemide igakülgse läbivaatamise järele, mis ei suuda lahendada ravimite kättesaadavuse probleemi, läbivaatamine hõlmaks ka soovituste esitamist WTOle 30. augusti otsuse nime all tuntud kohustuslike litsentside alusel ravimite eksportimist reguleerivate eeskirjade muutmiseks;

48. juhib tähelepanu sellele, et mõne hinnangu kohaselt tuleks tervishoiu ja hariduse kõigile kättesaadavaks muutmiseks tööle võtta kaks miljonit õpetajat ja rohkem kui 4 miljonit tervishoiutöötajat ning igal aastal investeerida heade õpetajate ja tervishoiutöötajate koolitusse ja palkadesse 10 miljardit eurot;

49. kutsub vaeste riikide valitsusi üles tõstma koostöös ametiühingutega praeguste tervishoiutöötajate ja õpetajate palkasid väärikale tasemele;

50. kutsub vaeste riikide valitsusi üles tagama parlamendiliikmete ja kodanike esindatust ning kontrolli avalike teenuste järelevalves ning soodustama kodanikuühiskonna ja kohalike asutuste osalemist kohalikul ning riigi tasandil toimuva planeerimise ja eelarve protsessis, mis hõlmab ka rahastajatega sõlmitavad kokkulepped ja lepingud;

51. rõhutab, et mõnes riigis suureneb alatoitluse osakaal ja et kogu Aafrikas on 2015. aastaks alatoidetud laste arv võrreldes praegusega kasvanud hinnanguliselt 3,7 miljoni võrra, ning kutsub ELi üles läbi vaatama ja hindama, kas liidu kaudsed investeeringud on alatoitluse probleemi käsitlemisel tõhusad;

52. kutsub ELi doonorriike üles alustama koheselt aruandlusega rahvusvaheliselt kokkulepitud toitlustusnäitajaid kasutades, et kajastada edasiminekut toiduga varustamise kindluse, turvavõrgustike ja sotsiaalse kaitse, haldusviisi, veemajanduse, hügieeni ja tervishoiu osas;

ABI KVALITEEDILE JA VAESUSELE KESKENDUV ARENGUKOOSTÖÖ

53. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid rahastamistegevuse koordineerimise tegevusjuhendit, et tagada kulutuste ja tervishoiu- ja haridusprogrammide parem koordineerimine ning ühtlasi tagada enama tähelepanu pööramine abita jäänud riikidele, sealhulgas kriisis olevatele ja nõrkadele riikidele;

54. nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid järgiksid täielikult Pariisis vastu võetud deklaratsiooni abi tõhususe parandamise kohta ja rõhutab, et EL peab rohkem pingutama vastastikuse aruandekohustuse, partnerriikide isevastutuse ja tehnilise abi reformimise valdkonnas, sest värskes OECD uuringus Pariisi deklaratsiooni rakendamise kohta olid arenguabikomitee liikmesriikide tulemused nimetatud kolmes valdkonnas halvad;

55. kutsub ELi üles toetama partnerriike suutlikkuse ülesehitamisel, mis võimaldaks ühtset arengu juhtimist, kuna see on riikide õiguspärase isevastutuse ja arenguprotsessi juhtimise tagamisel keskne küsimus;

56. usub, et mikrorahastamine on üks kõige olulisemaid vaesusega võitlemise vahendeid, kuna see võimaldab vaestel endil aktiivselt selles võitluses osaleda;

57. on veendunud, et ühenduse arengupoliitikas tuleb uuesti keskenduda soospetsiifilistele prioriteetidele ja laste õigustele kui põhiõigustele, mis moodustavad ühe osas vastavalt Cotonou lepingule(9) ja mujal kohaldatavast haldustavast;

58. tervitab EÜ sooküsimuste partnerlust arengu ja rahu nimel, mis käivitati hiljuti eesmärgiga vältida Pariisi deklaratsiooni rakendamisel ja läbivaatamisel sooküsimuste kõrvalejätmist;

59. on veendunud, et vaesuse vähendamise strateegia dokumendid ja riiklikud strateegiadokumendid võivad olla olulised vahendid aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, kuid neid tuleks koostada ja rakendada ning nende täitmist jälgida ja hinnata, pidades nõu AKV riikide ja liikmesriikide parlamentide, Euroopa Parlamendi, kodanikuühiskonna ja kohalike asutustega, ning nendes tuleks keskenduda aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

60. väljendab muret paindlikkuse puudumise üle EÜ programmide kavandamisel, kus planeerimistsükli alguses määratletakse piiratud prioriteedid ja seejärel pole võimalik uusi teemasid toetada isegi siis, kui partnerriikide valitsused seda otseselt paluvad;

61. rõhutab, et arengukoostöö pikaajaline eesmärk peab olema jätkusuutliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonna arengu tingimuste loomine; sellega seoses rõhutab vajadust edendada avaliku ja erasektori partnerlust majanduskasvu toetavate algatuste raames, sh toetusmeetmed väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tootlikkuse ja tööhõive tõstmiseks;

62. rõhutab välismaiste otseinvesteeringute suurt potentsiaali arengu, jätkusuutliku majanduskasvu, oskusteabe siirde, ettevõtluse, tehnoloogia ja töökohtade loomise seisukohalt; rõhutab sellega seoses läbipaistva, prognoositava ja soodsa investeerimiskliima, ettevõtete väheste halduspiirangute, omandiõiguste austamise, konkurentsi edendamise ja tugeva makromajandusliku poliitika taotluse tähtsust;

63. palub doonorriike ja vastuvõtjariike toetada aastatuhande arengueesmärkide täideviimiseks ja kontrollimiseks vajalike täielikumate andmete kogumist;

64. kutsub komisjoni üles tagama, et infrastruktuuriprojektide rahastamisel oleks kõigis projektides rõhuasetus endiselt vaesuse vähendamisel;

65. tunnistab, et olemasolevate ELi rahastamisvahendite ja fondide, näiteks infrastruktuuri rahastamisvahendi, veerahastu ja energiafondi kaudu tegeldakse tähtsate küsimustega, kuid kahtleb, kas need – üksikult võetuna või koos – kujutavad endast aastatuhande arengueesmärkidele keskendunud olulist toetust;

66. palub Euroopa Liitu tugevdada partnersuhteid arengumaadega viisil, mis soodustab vastastikust vastutust ja kohustusi, kehtestades prognoositavad võrdlusalused ja tähtajad ametliku arenguabi suurendamiseks, mis omakorda võimaldab vastuvõtjariikidel riiklike investeeringute kasvu paremini plaanida;

67. rõhutab, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tuleb kaasata kõik vahendid ja seetõttu on vajalik sidusrühmade võimalikult lai partnerlus, eriti arengumaade parlamentide, kodanikuühiskonna ja kohalike asutuste ning erasektori partneritega;

68. on veendunud, et Aafrika-ELi ühisstrateegia kavandamise käigus jõutakse kokkuleppele aastatuhande arengueesmärkide 2015. aastaks saavutamise fundamentaalse tähtsuse suhtes;

ÜLDEELARVE TOETUS

69. nõuab, et Euroopa Liit ja partnervalitsused tagaksid, et eelarvetoetust antakse alati sektoripõhise eelarveabina, mille puhul raha eraldatakse konkreetsele sektorile, kuhu abisummad tuleb kulutada, et nad kasutaksid vaesusega seotud näitajaid, millega saab otseselt mõõta poliitika tulemuslikkust ja mitte eelarve sisendeid ning väljundeid, et nad rakendaksid vahendeid ja järelevalvemeetmeid, tagamaks, et üldeelarve toetusest läheks piisav osa põhivajaduste katmiseks, eelkõige tervishoiule ja haridusele, ning rõhutab, et see peab käima käsikäes suutlikkuse arendamise toetamisega, ja rõhutab, et 0,5% eraldatavast eelarvetoetusest tuleks reserveerida kodanikuühiskonna järelvalveasutustele;

70. kutsub ELi üles toetama seoses üldeelarve toetusega ühtset aastatuhande arengueesmärkide haldust erinevates täidesaatva ja seadusandliku võimu organites ning toetama parlamentaarset, kodanikuühiskonna ja kohalike asutuste järelevalvet eelarvetoetuse üle, et tagada selge seos eelarvetoetuse ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamise vahel;

71. nõuab riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna kaasamist tõhusasse eelarve järelevalvesse riiklike kulutuste jälgimise uuringute vormis, milles võrreldakse OECD arenguabikomitee kriteeriumide alusel üksikasjalikult „sisendeid” ja „väljundeid”;

72. kutsub ELi üles suurendama otsese eelarvetoetusena antava abi osakaalu nende riikide puhul, kes on tõestanud oma head valitsemistava ning inimõiguste ja demokraatia põhimõtete austamist;

73. rõhutab, et eelarvetoetus oma tavalises vormis kujutab endast põhimõtteliselt rahastajate ja valitsuste vahelisi lühiajalisi kokkuleppeid, millest vähesed kestavad kauem kui kolm aastat, ja kutsub rahastajaid üles pikendama oma kohustuste tähtaega, võimalik, et sarnaselt sellele, mida EÜ on välja pakkunud aastatuhande arengueesmärkide lepingutena, mis sisaldavad kuueaastaseid kohustusi ja selgeid kokkuleppeid ning selgust selle kohta, millal ja kuidas selline toetus peatatakse;

74. kutsub riike üles keskenduma sellele, kuidas üldeelarve toetus mõjutab naiste võrdõiguslikkust ja sugudevahelisi suhteid, sest rahastamise üldine suurendamine ei aita tingimata ületada ebavõrdset juurdepääsu ega parandada tõrjutud rühmade, sh naiste ja puudega inimeste olukorda;

VALITSEMISTAVA

75. tuletab meelde, et Cotonou leping sisaldab raamistikku valitsemistava puudutavaid küsimusi hõlmavaks dialoogiks ELi ja AKV riikide vahel, ja kutsub ELi üles uute algatuste, strateegiate ja poliitikasuundade lisamise asemel seda raamistikku tugevdama;

76. avaldab kahetsust selle üle, et EÜ valitsemistava instrument, mida esitletakse kui eelarvetoetuse motiveerivat osa, taandab aastatuhande arengueesmärgid ainult üheks näitajaks kahekümne kolme hulgas, mis sisaldab muid aastatuhande arengueesmärkide rakendamise seisukohalt mitteasjaomaseid näitajaid, näiteks kaubanduse liberaliseerimine, terrorismivastane võitlus ja ränne, ning usub, et valitsemistava instrument peaks keskenduma partnerriigi kohustusele rakendada aastatuhande arengueesmärke;

77. nõuab tungivalt, et EÜ kasutaks võimalust, mille valitsemistava profiili puudutava lähenemise läbivaatamine 2008. aastal annab, ja kuulaks ära Euroopa ning Aafrika riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, samuti liikmesriikide ja Aafrika riikide valitsuste seisukohad ning kohandaks oma valitsemistava puudutavat lähenemist sellele vastavalt;

RAHU JA JULGEOLEK

78. tuletab meelde, et rahu ja julgeolek on aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks vältimatult vajalikud, ja nõuab seetõttu tungivalt, et EL tagaks, et tema arengupoliitikal oleks rahu tagamisele positiivne mõju;

79. tuletab meelde lubadust tuua konfliktidele reageerimine kogu ELi poliitika ja kõigi poliitikavahendite keskmesse, nii nagu soovitatakse 2001. aasta Göteborgi kohtumisel vastuvõetud vägivaldsete konfliktide ennetamise programmis, ja kutsub ELi üles rakendama uusimaid vastuvõetud konfliktiennetuse poliitikavahendeid, näiteks ELi väike- ja kergrelvade strateegiat, ELi julgeolekusektori reformi poliitilist raamistikku ning ELi desarmeerimise, demobiliseerimise ja reintegreerimise ühiskontseptsiooni;

80. tervitab asjaolu, et relvakaubandusleping on nüüdseks saanud 80% maailma riikide valitsuste toetuse, ja nõuab tungivalt, et EL annaks oma panuse rahvusvahelise, õiguslikult siduva lepingu tagamiseks;

KAUBANDUS

81. palub Euroopa Liitu võtta vastu sidus kaubandus-, kalandus-, arengukoostöö ja ühine põllumajanduspoliitika, et vältida otsest ja kaudset negatiivset mõju arengumaade majandusele;

82. rõhutab, et kaubanduse avamine võib olla üks kõige tõhusamaid majanduskasvu käivitajaid, kuid vaesuse vähendamiseks peab sellega kaasnema siseriiklik ümberjaotamis- ja sotsiaalpoliitika;

83. rõhutab Doha arenguvoorus antud lubadust ja vajadust õiglaste ja erapooletute, eeskirjadega reguleeritud rahvusvaheliste kaubandussüsteemide järele, mis on kavandatud tasakaalu saavutamiseks ülemaailmses kaubanduses, eriti seoses Aafrikaga, kutsub ELi üles andma endast maksimumi WTO läbirääkimiste ummikseisu lõpetamiseks;

84. märgib, et ummikseisus oleva Doha vooru eesistuja hinnangul peab EL arengut toetava lepingu sõlmimise kergendamiseks nägema ette kaubavahetust moonutavate põllumajandustoodete eksporditoetuste kärpimise hinnanguliselt 70% võrra ja läbirääkimiste lõpetamiseks 2007. aasta lõpuks tuleb saavutada kokkulepe toetuste ja tollide vähendamise kohta;

85. usub, et õiglane kaubandus on tähtis vahend jätkusuutliku kaubanduse ülesehitamisel, mis tagaks arengumaade tootjatele õiglase tulu; kutsub komisjoni üles reageerima Euroopa Parlamendi resolutsioonile õiglase kaubanduse ja arengu kohta soovitusega õiglase kaubanduse toetuseks, nagu on näidatud resolutsiooni lõigetes 1 ja 2;

86. palub komisjoni tagada, et tema sõlmitud majanduslepingud, aitaksid takistamise asemel kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele; komisjon peaks eelkõige tagama, et majanduspartnerluse lepingud oleksid AKV riikide arengu ja vaesuse kaotamise vahendiks;

87. usub, et intellektuaalomandit käsitlevad sätted tuleks majanduspartnerluse lepingute ja vabakaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel kõrvale jätta, eriti intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIP) reguleerimisalast väljuvad TRIP-pluss sätted, nt andmete ainuomand ja kohustuslike litsentsidega seotud piirangud;

88. usub, et kõigil AKV riikidel peab olema õigus valida, kas laiendada läbirääkimisi muudele valdkondadele kui kaupadega kauplemine, kutsub komisjoni üles tagama, et intellektuaalomandi õigused ja Singapuri küsimused (konkurentsipoliitika, avalikud hanked ja investeeringud) võetakse läbirääkimiste päevakorrast maha, kui AKV riigid nende üle läbi rääkida ei soovi;

89. võtab teadmiseks ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi ning muud hiljutised uuringud, mis näitavad, et kaubanduse ulatuslik liberaliseerimine vähimarenenud riikides on vaesuse pikaajalisele ja olulisele vähendamisele vähe kaasa aidanud ning on aidanud halvendada arengumaade, eriti Aafrika riikide kaubandust, ning kutsub ELi üles alustama pikaajalist, tõelist kampaaniat nende vähimarenenud riikide ekspordivõime tegelikuks tõstmiseks, soodustades tehnilist abi hügieeni- ja tervishoiustandardite, asjaõiguse, ärioskuste ja lisaväärtust andvate programmide edendamiseks;

90. kutsub komisjoni üles kohandama oma koostöö- ja kaubanduspoliitikat nii palju kui võimalik, et aidata arengumaade valitsusi avalike teenuste osutamisel ja arendamisel, eriti mis puudutab joogivee, tervishoiuteenuste, hariduse ja transpordi kättesaadavust kogu elanikkonnale;

91. nõuab tungivalt, et täielikult arvestataks asjaolu, et AKV riigid sõltuvad sageli tugevalt esmasest toorainest, mille puhul on tavaline hindade ja tollide suur kõikumine, ja rõhutab mitmekesistamise, töötleva tööstuse ja VKEde arendamise tähtsust nendes riikides;

92. rõhutab kaubandusalase suutlikkuse kasvatamise tähtsust ja vajadust täiendavate ELi vahendite järele, et edendada AKV riikide võimet selgitada välja vajadused ja strateegiad, pidada läbirääkimisi ja toetada piirkondlikku integratsiooni tootmise mitmekesistamiseks ning liberaliseerimise ettevalmistamiseks, edendades tootmist, tarnimis- ja kauplemisvõimet ja tasakaalustades ümberkorralduste kulusid, samuti suurendades investeeringute kaasamise võimet;

93. kutsub komisjoni üles suurendama kaubandusega seonduvat abi suutlikkuse kasvatamiseks, mis on kõige vaesematele riikidele turgude liberaliseerimise tõttu tihenenud konkurentsis toimetulemiseks eluliselt tähtis;

94. nõuab, et kaubandusabi vahendid lisanduksid neile, mis on ette nähtud vastavalt 10. EAFile kooskõlas AKV riikide nõudmistega, et majanduspartnerluse lepingute kohandamist rahastataks eraldi ja lisaks 10. EAFile;

KLIIMAMUUTUS

95. nõuab tungivalt, et EL mängiks jätkuvalt juhtivat rolli puhtamate ja tõhusamate lähenemisviiside edendamisel säästva ning madala süsinikutarbega arengu osas;

96. juhib tähelepanu sellele, et arengumaade vaesed ühiskonnad on kliimamuutusele kõige vähem kaasa aidanud, kuid tõenäoliselt kannatavad kõige rängemini selle tagajärgede all; palub Euroopa Liitu eraldada märkimisväärselt rahalisi vahendeid selleks, et arengumaad saaksid kohaneda merepinna tõusuga ja äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu põuad, rängad tormid, üleujutused jne suurenenud sageduse ja tugevusega, samuti sellest tulenevate pingetega tervishoiu, toiduainete tootmise ja vee kättesaadavuse osas, mis võiksid ohustada arengut ja tuua kaasa ulatusliku rände ja julgeolekuohud;

97. kutsub ELi üles eraldama märkimisväärselt rahalisi vahendeid vaestele riikidele kliimamuutusega kohanemiseks ja rõhutab, et seda raha ei tohi lihtsalt eraldada olemasolevatest toetuseelarvetest, vaid maksed peaksid olema täiendavad ja kompenseerivad, ning usub ühtlasi, et oluline osa Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi alusel toimuvast saastekvootide enampakkumisest ja süsinikdioksiidi maksustamisest saadud tulust tuleks kasutada arengumaade puhta arengu rahastamiseks;

98. rõhutab, et kohanemist ei tohi käsitleda ainult humanitaarküsimusena või ainult kliimakonventsiooni prioriteedina; rõhutab, et ohtude vähendamise ja „kliimakindluse” meetmed tuleb integreerida kõikehõlmavasse arengustrateegiasse, mis hõlmaks ka vaesuse vähendamise strateegia dokumendid ja riiklikud strateegiadokumendid;

99. kutsub ELi üles rakendama erakorralisi meetmeid, et võimaldada vaestel riikidel energiapuuduse ületamiseks ja majanduskasvuga kaasneva saasteainete heitkoguste hulga kiire kasvu vältimiseks toota patenteeritud puhta arengu tehnoloogiaid;

100.    rõhutab, et ehkki aastatuhande deklaratsioon energeetikat konkreetselt ei käsitle, on vaestele kaasaegsete energiateenuste osutamine aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kriitilise tähtsusega eeltingimus; juhib tähelepanu, et paljudel arengumaadel on suurepärased eeldused taastuvenergia tehnoloogiate kasutamiseks, mis on tõhus vahend kiiresti kallineva naftaga seonduvate kulude katmiseks ning energiavajaduste rahuldamiseks, vältides samas täiendavat kahjulikku mõju kliimale; avaldab kahetsust selle üle, et EL on eraldanud energiapuuduse probleemiga tegelemiseks liiga vähe rahalisi vahendeid; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada abi, samuti vajadust taastuvenergia tehnoloogiatesse tehtavate erainvesteeringute suurema toetamise järele;

TEGUTSEMISKAVA PÄRAST AASTATUHANDE ARENGUEESMÄRKIDE SAAVUTAMIST

101.    rõhutab, et kui aastatuhande arengueesmärgid saavutatakse, siis väheneb vaesuses elavate inimeste arv kümne aastaga poole võrra – see oleks suur saavutus, mis samas tähendab, et sajad miljonid vaeseimad ja ohustatuimad inimesed elavad endiselt kroonilises vaesuses;

102.    kutsub ELi üles määrama kuupäeva vaesuse likvideerimise strateegia kokkuleppe saavutamiseks pärast 2015. aastat;

103.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja läbirääkijariikide valitsustele ning parlamentidele, Parlamentidevahelisele Liidule, ÜRO-le ja OECD arenguabikomiteele.

(1)

ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 311.

(2)

ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0445.

(4)

ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

(5)

avaldatud märtsis 2007, ISBN 9789264031050.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0141.

(7)

T6-0043/2007, seni avaldamata.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0320.

(9)

Koostööleping ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV) rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3), mida muudeti lepinguga koostöölepingu muutmiseks, mis allkirjastati Luxembourg’is 25. juunil 2005. aastal (ELT L 209, 11.8.2005, lk 27).


SELETUSKIRI

SISSEJUHATUS

Aastatuhande arengueesmärgid on ülemaailmse partnerluse ajaliselt määratletud, mõõdetavad eesmärgid. Ent samas kui mitmel pool maailmas on tehtud jõudsaid edusamme aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas, on Saharast lõunas asuvad Aafrika riigid selles vallas teinud väga vähe, olles maailma vaeseim piirkond.

ABI

2005. aastal võttis EL-15 kohustuse suunata 2015. aastaks 0,7 % rahvamajanduse kogutulust ametlikku arenguabisse; 2010. aastaks oleks see näitaja pidanud olema 0,56 %. Rahaliste vahendite kavandatud kasvust (26,5 miljardilt 50 miljardile eurole) peaks Aafrikale minema vähemalt pool. Euroopa Komisjon nentis oma hinnangus ELi Aafrika strateegia kohta, et nimetatud eesmärgid saavutatakse.

Ometi tuleb tõdeda, et ametlik arenguabi oli 2005. aastal erakordselt suur suuresti tänu ulatuslikele Pariisi Klubi võlakergendustehingutele. Tegelik kahepoolne abi Saharast lõunas asuvatele Aafrika riikidele kasvas 2006. aastal 23 % ehk 21 miljardile eurole, kuid kui Nigeeria võla kustutamine välja arvata, suurenes kahepoolne abi nimetatud piirkonnale vaid 2 %. OECD poolt kasutatavad raamatupidamistavad võimaldavad doonorriikidel käsitleda võlakustutuskirje nominaalväärtust kui abi, kuid tegelikkuses ei tähenda kustutatud võlg uute vahendite siirdamist arengusse. Vastavalt Monterrey konsensusele ei tohiks Aafrika riikidele antud tegelikku abi peegeldavad näitajad selguse huvides sisaldada võlakergendust.

Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise eelduseks on kasvav ja tõhusam abi kõige vaesematele arengumaadele, lisaks nende riikide sisemiste vahendite koondamisele. ÜROd, Aafrika Liitu, G8 riike ja Euroopa Liitu tuleb julgustada tegelema praeguste kalkulatsioonidega, millest ilmneb, et doonorriigid peaksid plaanima eelarvesse umbes 3,7 miljardit eurot aastas varasemast enam, et jõuda 2010. aastaks eesmärgiks võetud Aafrikale antava abi tasemele (18,7 miljardit eurot tegelikes vahendeis).

Ühtlasi on vaja suuremat pühendumust Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kokkuleppest kinnipidamisele, mis tagaks olulise tähtsusega, pikaajaliselt etteennustatava rahastamise.

Ühtlasi on oluline võtta arvesse arenguabikomiteesse mittekuuluvate doonorriikide suurenevat arvu; nende seas on muuhulgas Venemaa, Hiina ja ELi liikmesriigid, kes ei osale arenguabikomitees. Nende osalusega – eriti teatud riikide mõjuga avalikule haldusele, majanduspoliitikale ja läbipaistvusele – tuleb arvestada.

ROHKEM VAHENDEID ARENGU SOODUSTAMISEKS

2008. aastal algava Euroopa Ühenduse kulude põhjaliku läbivaatamise käigus peab täpselt arvestama arengukuludega.

Lisaks ametlikele arengueesmärkidele tuleb uurida uuenduslikke rahastamisallikad kui alternatiive senistele. Immuniseerimise rahvusvahelise rahastamisvahendi võlakirjadega on Vaktsiinide ja Immuniseerimise Ülemaailmne Liit kogunud 0,75 miljardit eurot. Prantsuse lennupiletimaks tõuseb eeldatavasti 187 miljonit eurot aastas. Kaheksa Aafrika riiki ja neli arenenud riiki on astunud esimesi samme lennundusmaksu juurutamiseks.

Nüüd, kui ELi finantsraamistik ja Euroopa Arengufondi kümnes raamistik on 2013. aastani kinnitatud ja vaid vähesel määral suurem eelmisest, peaks rahastamine kasvama tõenäoliselt liikmesriikide kahepoolse abi arvel, mis tähendab ELi abi vastavat kahanemist liikmesriikide poolt antava abiga võrreldes. Liikmesriigid peaksid töötama välja strateegiad, mis võimaldaksid neil anda rohkem abi komisjoni vahendusel. Üks soovitus on luua spetsiaalne aastatuhande arengueesmärkide fond, mille ülesanne on vaesuse vähendamine kõigis vaestes maades ja mida hallatakse läbipaistvalt ja vastutustundlikult.

VÕLGADE VÄHENDAMINE

Gleneagle’is antud lubadus vähendada suurtes võlgades olevate vaeste riikide võlgasid 100 % on täidetud. Sierra Leone oli seitsmeteistkümnes riik, mis jõudis 2006. aasta lõpus suurtes võlgades olevate vaeste riikide algatuse nn lõpp-punkti. Kaheksa riiki on käesoleval hetkel jõudnud nn otsuse etappi ning veel kaheksa riiki on nn otsuse-eelses etapis. Võlgade vähendamine on võimaldanud suunata sotsiaalkulutusteks Aafrikas ümber 420 miljoni eurot, näiteks on mitmes riigis kaotatud koolimaks.

KAUBANDUS

Aafrika Liit kutsub rahvusvahelist üldsust üles kehtestama „õiglasi ja erapooletuid kaubandussüsteeme ning võimaldama juurdepääsu oma turgudele". Kuna Euroopa Liit osales Doha vooru läbirääkimistes ühtse kaubandusblokina, on ilmselt tegemist valdkonnaga, milles Euroopal on enim võimalusi muutust hõlbustada.

Nii rahvusvahelisel kui majanduskoostöö lepingute läbirääkimiste tasandil tuleb läbi arutada turule juurdepääsu võimaldamise tingimused, tehnilised kaubandustõkked, piiravad päritolureeglid ning ka arvestatavad kogusepiirangud.

KLIIMAMUUTUS

ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste rühm on tõstnud esile, et kuigi maailma vaeseimad maad on kliimamuutusele kõige vähem kaasa aidanud, tabab nimetatud nähtus neid kõige valusamalt.

Euroopa Liit on juba võtnud endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20 % ja kui teised tööstusriigid toetavad nimetatud plaani, siis 30 %. Doonorriigid suurendasid ühtlasi aastatel 2000-2005 keskkonnakavade rahastamist, kuid rahastamist tuleb veelgi suurendada, et võimaldada vaestel ohustatud maadel kohaneda merepinna tõusu, sageneva põua, kõrbestumise ja äärmuslike ilmastikuoludega. Euroopa Liit peaks ühtlasi tegema arengumaadega koostööd kliimamuutuse leevendamise jõupingutuste kavandamisel, toetades investeeringuid mittereostavasse, energiasäästlikku ja tõhusasse tehnosiirdesse ning süsiniku hulga vähendamisse.

HARIDUSE KÄTTESAADAVUS

Maailmapanga andmetel on üleüldise hariduse aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, kuid kui soovime saavutada 2010. aastaks seatud eesmärke, peavad veel 50 miljonit Aafrika last alustama kooliteed. Esimene soolist võrdõiguslikkust puudutav aastatuhande arengueesmärk – kaotada soolise ebavõrdsuse lõhe haridusvaldkonnas – oli püstitatud 2006. aastaks ning seda ei saavutatud.

Nii UNESCO kui maailmapanga kiiralgatus märgivad, et strateegiad peavad tagama, et „raskesti juurdepääsetavad” lapsed saavad teostada oma õiguse põhiharidusele – käesolevaga peetakse silmas puuetega, kõrvaliste piirkondade, krooniliselt vaeste perede ja etnilistel põhjustel kõrvale jäävaid lapsi.

Hariduse kvaliteet peab paranema ja UNESCO juhib tähelepanu, et Saharast lõunas asuvates Aafrika riikides peab 2015. aastaks algkooliõpetajate arv kasvama 2,4 miljonilt 4 miljonile, et tagada üleüldine heatasemeline algharidus. Ka selleks, et aidata riike õpitulemuste jälgimise ja kontrollimise riikliku suutlikkuse tõstmisel, on vaja jõupingutusi, mida toetatakse rahvusvahelisel tasandil.

Rahvusvahelised partnerid peavad pingutama praeguse üleilmalise eelarve puudujäägi katmise (umbes 5,3 miljardit eurot aastas) nimel. EÜle tuleb soovida õnne ELi doonorriikide kokkuviimise puhul 2007. aasta mais, sest see annab võimaluse võtta kohustusi põhihariduse vallas.

PÕHILISTE TERVISHOIUTEENUSTE KÄTTESAADAVUS JA HAIGUSTEGA VÕITLEMINE

Üha enam on kättesaadav spetsiifiliste haiguste ravi, kuid tervishoiusüsteemid on nii kehvad, et püüded vähendada lastehaigusi ning laste, imikute ja emade suremust kannavad lootusetult aeglaselt vilja. Miljonid lapsed surevad hoolimata sellest, et lihtsad ja odavad ennetavad vahendid on kättesaadavad. Samuti surevad miljonid naised sünnitusel või raseduskomplikatsioonide tõttu. Aafrikas on emade suremus ehmatavalt kõrge (üks kuuest emast).

Aafrika tervishoiutöötajate väljaränne teravdab nimetatud probleeme. Oxfami andmetel on kaheteistkümnes Saharast lõunas asuvas Aafrika riigis tervishoiutöötajaid vaid kümne protsendi elanikkonna tarvis.

Kogukulutused tervishoiule kasvasid 1990-2002 4,1 protsendilt sisemajanduse kogutoodangust 5,6 protsendile, kuid mõnedes riikides jäid riiklikud väljaminekud senisele tasemele või koguni kahanesid. Aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tervishoiu vallas on eelarve endiselt puudulik – Maailmapanga tagasihoidlike arvutuste kohaselt on aastas vaja 37,5 miljardit eurot, samas kui kaetud on 18,7 miljardit eurot. Ülemaailmne fond vajab järjekordselt lubadust, et on olemas pikaajaline, etteennustatav rahastamine.

Käesoleval hetkel antakse 90 % teadusressurssidest tervishoiu vallas välja haiguste uurimisele, mis puudutavad vaid kümmet protsenti maailma elanikkonnast. Patendisüsteemid on võib-olla soodustanud uurimis- ja arendustegevust arenenud riikides, kuid sama ei saa öelda tähelepanuta jäetud haiguste uurimise kohta, mis puudutavad vaeseid riike.

2000.-2001. aastal Abujas kohustusid Aafrika riikide valitsused kulutama vähemalt 15 % eelarvest tervishoiule. Käesolevaks hetkeks on vaid üksikud Aafrika riigid kaasanud tervishoiusüsteemi oma peamisesse arengukavasse ning vaid kaks neist, Botswana ja Gambia, on täitnud Abujas antud lubadused.

ÕIGUSTEL PÕHINEV LÄHENEMINE AASTATUHANDE ARENGUEESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE

2006. aasta maailma arenguaruanne õigluse ja arengu kohta nimetab sugupoolte ebavõrdsust „arhetüüpseks ebavõrdsuse lõksuks”. Nimetatud ebavõrdsus avaldub selles, et naiste ja tüdrukute osas on tulemused paljude aastatuhande arengueesmärkide täitmisel kehvemad. Sügavalt sissejuurdunud naiste diskrimineerimine on jätkuvalt takistuseks edusammudele, mis võimaldavad aastatuhande arengueesmärgid ellu viia.

Aafrika Liit on kirjutanud alla Aafrika Naiste Õiguste Hartale. Euroopa Liit toetab igas oma tegevusvaldkonnas, sealhulgas arengukoostöö vallas, soolise võrdsuse edendamist. Euroopa Liit on ühtlasi kirjutanud alla Pekingi deklaratsioonile ja kõik liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventiooni (CEDAW).

Naiste elu päästmine tähendab, et neile tagatakse üldine juurdepääs soojätkamise ja pereplaneerimisega seotud tervishoiuteenustele ning sünnituseelsele ja -järgsele hooldusele. Euroopa Liit peab pidama kinni Kairos rahvusvahelisel rahvastiku- ja arengukonverentsil (ICPD) võetud kohustustest ning olema jätkuvalt teejuhiks seksuaal- ja soojätkamishügieeniga seonduvate õiguste vallas, säilitades nimetatud valdkondade teenuste rahastamise taseme.

Sooline võrdõiguslikkus, nagu ka laste ja puuetega inimeste õigused, on mitmeid valdkondi läbiv teema, mida tuleb võtta arvesse kõigi tegevussuundade ja programmide puhul.

RAHU JA JULGEOLEK

Paljud riigid ei tee edusamme aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel; enamasti on tegemist kriisiseisundis riikidega või konfliktijärgsete riikidega. Julgeoleku, stabiliseerimispüüete, humanitaarabipoliitika ja pikaajalise arengu nimel tehtavate jõupingutuste koordineerimise tõhustamine on oluline, nagu ka vajadus konflikte ennetavate meetmete järgi.

EL peab toetama rahu tagamist; samas on oluline, et viivitamata võetaks tarvitusele meetmed väikerelvade osas, toetades ühtlasi rahvusvahelist relvakaubanduslepingut.

VALITSEMISTAVA

Aafrika Liit võttis 2007. aasta jaanuari tippkohtumisel vastu demokraatia, valimiste ja avaliku halduse harta; Aafrika Liidul on ka Aafrika vastastikune järelevalvemehhanism (APRM). Teha tuleks palju enam, kuid näiteks Ghana ja Rwanda reageerisid vahekokkuvõttele ja võtavad tarvitusele meetmeid. Toetada oleks vaja nii naiste kodanikuosalust, nende osalemist parlamentides kui kaasamist poliitikasse. Korruptsioon ja altkäemaks on jätkuvalt probleemiks ning me peaksime võtma teadmiseks, et mäetööstuse läbipaistvuse algatus on suur samm edasi.

Euroopa Liit toetab ELi Aafrika-strateegia raames mitmeid valitsemistavaga seotud programme ning Cotonou partnerluslepingu kohaselt kuulub valitsemistava jagatud vastutuse valdkonda.

EELARVETOETUS

Eelarveabi AKV riikidele on viimastel aastatel moodustanud peaaegu veerandi Euroopa Ühenduse abisummast ning komisjon plaanib Euroopa Arengufondi kümnendast raamistikust lähtudes tõsta eelarveabi osakaalu, nii et see moodustaks koguabist üle poole. Seetõttu on oluline, et oleks olemas vahendid ja järelvalvemeetmed, mis tagavad, et üldeelarvesse suunatavad rahalised vahendid toetavad otseselt aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi.

Arengumaid tuleb toetada jõupingutustes arendada välja kooskõlastatud arengujuhtimise meetodite väljatöötamiseks vajalik suutlikkus. Üks võtmeküsimusi – eelkõige Aafrikas – on suutlikkus võtta vastu abi; on oluline tunnistada antud suutlikkuse keskset tähtsust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel.

Doonorriigid peaksid ühtlasi rahastama parlamentaarse suutlikkuse väljaarendamist, et parlamendid saaksid kontrollida valitsuste eelarveid ja poliitikat. Ühtlasi on vaja, et parlamentaarne ühiskomisjon teostaks enam järelvalvet, sest ühiskomisjoni töövaldkonda kuulub õigluslikult siduv lepinguline suhe Euroopa Parlamendi saadikute ja AKV riikide vahel.

SISERIIKLIKUD AASTATUHANDE ARENGUEESMÄRKIDE SAAVUTAMISE STRATEEGIAD

ÜRO arenguprogrammi andmetel on vähemalt 19 riiki kaardistanud aastatuhande arengueesmärkide vajaduste analüüsi ning veel 55 riiki teevad seda hetkel. Kuid tänaseks ei ole ükski väikese sissetulekuga Aafrika riik veel saanud nimetatud strateegiate elluviimiseks lubatud toetust rahvusvaheliselt üldsuselt.

EL, ÜRO ja finantseerimisasutused peavad toetama valitsusi nende olemasolevate arengustrateegiate (näiteks vaesuse vähendamise strateegia) kohaldamisel aastatuhande arengueesmärkidega laiapõhjaliste osalusprotsesside abil ning täitma võetud kohustusi toetada suurendamist kui osa siseriiklikest arendusstrateegiatest.

EUROOPA ÜHENDUSE ARENGUKOOSTÖÖ KESKENDUMINE VAESUSELE

Nii arengut käsitlev Euroopa konsensus, Cotonou lepingu artikkel 19 kui arengukoostöövahend käsitlevad vaesuse vähendamist ja kaotamist kui Euroopa Ühenduse ja arengumaade koostöö esmast eesmärki. Euroopa Parlamendi teeb pisut murelikuks teadmine, et Euroopa Ühendus toetas 2005. aastal transporti ja muid infrastruktuuriprojekte 817 miljoni euroga, aga haridust 185 miljoni ja tervishoidu 239 miljoni euroga, kuigi on nimetatud sektoritega seotud tegelike kulutuste analüüs eelarve kontekstis on raskendatud. On oluline, et Euroopa Ühenduse toetus transpordisektorile oleks selgelt ja üksikasjaliselt seotud vaesuse vähendamisega.

Muret tuntakse ka sellepärast, et kuigi EÜ toetuse eelduseks on inimõigused ja demokraatia, on abi kavandamises oma osa ka Euroopa majanduslikel ja geopoliitilistel huvidel. Elanikud peavad demokraatlikult ise töötama välja siseriikliku ja piirkondliku arengupoliitika ning valitsused peavad vastutama elanikkonna ees demokraatlike institutsioonide näol ja mitte püüdma täita doonorriikide strateegilistest huvidest lähtuvaid tingimusi.

Euroopa Parlament soovib paindlikumat ja kohanemisvõimelisemat Euroopa Arengufondi, eelkõige võttes arvesse, et ka aastatuhande arengueesmärgid muutuvad.

DOONORRIIKIDE TEGEVUSE KOORDINEERIMINE

ELi arengukoostöö tööjaotuse tegevusjuhend on ajakohane ning võib hõlbustada koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel. Samas pole teada, kui tõhus on õigupoolest vabatahtlik käitumisjuhend.

TEGUTSEMISKAVA PÄRAST AASTATUHANDE ARENGUEESMÄRKIDE SAAVUTAMIST

Ka pärast seda, kui aastatuhande arengueesmärgid on saavutatud, on maailmas miljoneid krooniliselt vaeseid peresid, kelleni abi ei jõudnud. Vaesuse kaotamise ülemaailmne strateegia kujuneb pikaajalise arengu tulemusel, nii et 2010. aastaks peaks Euroopa Liidul olema väljatöötatud sobiv strateegia antud probleemiga tegelemiseks.

JÄRELDUS

Mitmepoolseid võlgu on kustutatud 100 % ulatuses, kuid mis puutub abisse, tuleb hakata kiiremini tegutsema, sest kui võlakergendused välja arvata, ei kasva Euroopa toetus piisavalt kiiresti, et täita Gleneagle’is võetud kohustusi. Edusammud kaubanduse vallas on pettumustvalmistavad, eriti mõeldes sellele, et vaesed riigid saavad kaubanduseeskirjade muutmisest rohkem kasu kui abi viiekordistamisest.

2005. aastal kandsid tuhanded Euroopa Liidu kodanikud loosungeid „kaotage vaesus”. Oxfam on kuulutanud, et „juba on märgata nii mõnegi maailma vaeseima inimese elatustaseme tõusu". On aeg tunnistada endale, et aset leiavad sotsiaalsed ja poliitilised muutused ning saada aru, nõuda tuleb mitte heategevust, vaid õiglust.


MENETLUS

Pealkiri

Aastatuhande arengueesmärgid – vahekokkuvõte

Menetluse number

2007/2103(INI)

Vastutav komisjon
  loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

DEVE
6.6.2007

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

FEMM

6.6.2007

INTA

6.6.2007

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine
  otsuse kuupäev

FEMM
8.5.2007

INTA
7.5.2007

 

 

 

Tõhustatud koostöö
  istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Glenys Kinnock
28.2.2007

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

11.4.2007

2.5.2007

4.6.2007

5.6.2007

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.6.2007

Lõpphääletuse tulemused

+

-

0

18

10

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Margrietus van den Berg, Josep Borrell Fontelles, Danutė Budreikaitė, Corina Creţu, Nirj Deva, Alexandra Dobolyi, Fernando Fernández Martín, Filip Kaczmarek, Glenys Kinnock, Maria Martens, Luisa Morgantini, José Javier Pomés Ruiz, Miguel Portas, Horst Posdorf, José Ribeiro e Castro, Toomas Savi, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Feleknas Uca, Johan Van Hecke, Luis Yañez-Barnuevo García, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Pasqualina Napoletano, Anne Van Lancker, Ralf Walter

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev

11.6.2007

Märkused
(andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika