RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012

15.6.2007 - (KOM(2006)0687 – C6‑0427/2006 – 2006/0229(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Zsolt László Becsey

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikus 2008–2012

(KOM(2006)0687 – C6‑0427/2006 – 2006/0229(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0687)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja EÜ asutamislepingu artiklit 285, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0427/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0240/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  on seisukohal, et õigusloomealases ettepanekus toodud võrdlussumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1 a ülemmääraga ning juhib tähelepanu, et iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 37 sätetele;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2
(2) Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 322/97 peab ühendusel olema oma poliitika väljatöötamise, kohaldamise, järelevalve ja hindamise eesmärgil õigeaegne juurdepääs liikmesriikide võrreldavale statistilisele teabele, mis on ajakohane, usaldusväärne, asjakohane ning võimalikult tõhusalt koostatud.	(2) Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 322/97 peab ühendusel olema oma poliitika väljatöötamise, kohaldamise, järelevalve ja hindamise eesmärgil vastavalt liikmesriikide põhiseaduste sätetele õigeaegne juurdepääs liikmesriikide, ELi erinevate piirkondade ning ühise statistiliste territoriaaljaotuste liigituse (NUTS) erinevate tüüpide võrreldavale statistilisele teabele, mis on ajakohane, usaldusväärne, asjakohane ning võimalikult tõhusalt koostatud.
Selgitus
Lisandus on vajalik selle tagamiseks, et kättesaadav statistiline teave võimaldaks koostada võrdluskokkuvõtteid nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, mis on ühtsuspoliitika rakendamise tulemuslikkuse hindamise eeltingimus.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 4
(4) Ühenduse statistika koostamise erimeetod eeldab, et ühenduse areneva statistikasüsteemi raames tehakse nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom, moodustatud statistikaprogrammi komitee kaudu eriti tihedat koostööd süsteemi kohandamiseks, kehtestades eelkõige kõnealuse ühenduse statistika koostamiseks vajalikud õigusaktid. Seejuures võetakse arvesse andmeesitajatele (ettevõtted, kesk- ja kohaliku tasandi haldusüksused, kodumajapidamised või üksikisikud) langevat koormust.	(4) Ühenduse statistika koostamise erimeetod eeldab, et ühenduse areneva statistikasüsteemi raames tehakse nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom, moodustatud statistikaprogrammi komitee kaudu eriti tihedat koostööd süsteemi kohandamiseks, kehtestades eelkõige kõnealuse ühenduse statistika koostamiseks vajalikud õigusaktid. Seejuures võetakse arvesse andmeesitajatele (ettevõtted, kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusüksused, kodumajapidamised või üksikisikud) langevat koormust.
Selgitus
Andmeesitajate hulgast piirkondlike üksuste väljajätmine võis sündida lihtsalt tähelepanematusest, kuid kuna see võib põhjustada arusaamatusi, tuleb need teksti lisada.
Viide piirkondlikule tasandile ei tohi puududa, eriti kuna riiklikku ja kohalikku tasandit sõnaselgelt nimetatakse.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 5
(5) Ühenduse statistika koostamine viieaastase programmi õiguslikus raamistikus toimub tihedas, kooskõlastatud ja järjekindlas koostöös Eurostati ja riiklike ametiasutuste vahel. Seepärast peaks Eurostat eri viisidel tagama riiklike ametiasutuste tegevuse kooskõlastamise Euroopa statistikasüsteemi (ESS) võrgustikus, et Euroopa Liidu poliitikavaldkondade seisukohalt asjakohane statistika oleks õigel ajal kättesaadav.	(5) Ühenduse statistika koostamine viieaastase programmi õiguslikus raamistikus toimub tihedas, kooskõlastatud ja järjekindlas koostöös Eurostati ja riiklike ametiasutuste vahel. Seepärast peaks Eurostat eri viisidel tagama riiklike ametiasutuste tegevuse kooskõlastamise Euroopa statistikasüsteemi (ESS) võrgustikus, et Euroopa Liidu poliitikavaldkondade seisukohalt asjakohane statistika oleks õigel ajal kättesaadav ja selle tase võimaldaks vajalikku liikmesriikidevahelist võrdlust.
Selgitus
Kriteeriumid on sageli nii erinevad, et oleks raske koguda täpset ja tegelikke tulemusi kajastavat statistikat.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 6
(6) Käesoleva otsuse kohaselt ühenduse statistikat koostades ja avaldades järgivad riiklikud ja ühenduse statistikaasutused põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa statistikat käsitlevate tegevusjuhenditega, mis on lisatud riiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatust, terviklikkust ja aruandekohustust käsitlevale komisjoni 25. mai 2005. aasta soovitusele.	(6) Käesoleva otsuse kohaselt ühenduse statistikat koostades ja avaldades järgivad riiklikud ja ühenduse statistikaasutused põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa statistikat käsitlevate tegevusjuhenditega, mis on lisatud riiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatust, terviklikkust ja aruandekohustust käsitlevale komisjoni 25. mai 2005. aasta soovitusele. Selle protsessi käigus tuleks teha jõupingutusi lähenemise edendamiseks seoses statistilise teabe kogumise ja selle teadusliku töötlemise võimalikkusega.
Selgitus
Alusandmeid tuleks koguda standardsete kriteeriumide põhjal, et tulemused oleksid pärast töötlemist võrreldavad.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 7

(7) Komisjoni aastaste statistika tööprogrammide koostamisel tuleks arvesse võtta statistikaalaste prioriteetide jätkuva läbivaatamise vajadust, sealhulgas protsesside lihtsustamise ja vähenenud tähtsusega nõuete kaotamise vajadust, et kasutada olemasolevaid vahendeid võimalikult otstarbekalt.	(7) Vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastamise koormuse vähendamise, lihtsustamise ja prioriteetide määratlemise kohta ühenduse statistikas tuleks komisjoni aastaste statistika tööprogrammide koostamisel arvesse võtta statistikaalaste prioriteetide jätkuva läbivaatamise vajadust, sealhulgas protsesside lihtsustamise ja vähenenud tähtsusega nõuete kaotamise vajadust, et kasutada olemasolevaid vahendeid võimalikult otstarbekalt.

Or. it

Selgitus

Aastaste statistika tööprogrammide koostamisel tuleks arvesse võtta vajadust kasutada ressursse optimaalsel viisil; see peaks põhinema „parema korralduse” põhimõttel ja mainitud teatises osutatud põhimõtetel.

Muudatusettepanek 6 Põhjendus 8
(8) Kuna liikmesriigid eraldi ei suuda käesoleva otsuse eesmärke, s.o ühenduse statistikaprogrammi ajavahemikuks 2008–2012, piisavalt tõhusalt täita ja seetõttu on nimetatud eesmärke ühenduse tasandil lihtsam saavutada, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.	(8) Kuna liikmesriigid eraldi ei suuda käesoleva otsuse eesmärki, s.o ühenduse statistikaprogrammi kehtestamist ajavahemikuks 2008–2012, piisavalt tõhusalt täita, eelkõige vajaduse tõttu korrapärase statistika koostamise järele piirkondlikul tasandil, et näidata piirkondade arenguerinevusi vastavalt asutamislepingu artiklile 158, ja seetõttu on meetme ulatuse ja mõju tõttu nimetatud eesmärke ühenduse tasandil lihtsam saavutada, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Selgitus
Solidaarsuse, majandusliku ja sotsiaalse sidususe ning säästva arengu prioriteet on otseselt seotud andmete kogumisega Euroopa regionaalpoliitika kontekstis. Regionaalsete arenguerinevuste arvessevõtmiseks ja regionaalpoliitiliste sekkumiste kontrollimiseks on vajalik, et statistika oleks piirkondlikul tasandil kättesaadav (vt II lisa XVII jaotise osa „Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus”).
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 10 a (uus)
	(10 a) Ühenduse tegevuse suurema sidususe ja tõhususe ning usaldusväärsete võrdluste võimaldamiseks tuleb ühenduse statistika eesmärkidel määratleda Euroopa linna ja linnapiirkonna mõiste,
Muudatusettepanek 8 Artikli 2 lõige 1
1. Võttes arvesse riiklike ametiasutuste ja komisjoni olemasolevaid vahendeid, lähtutakse käesolevas programmis ühenduse poliitika põhilistest prioriteetidest järgmistes valdkondades:	1. Võttes arvesse riiklike ametiasutuste ja komisjoni olemasolevaid vahendeid, lähtutakse käesolevas programmis ühenduse poliitika põhilistest prioriteetidest järgmistes valdkondades:
–  jõukus, konkurentsivõime ja majanduskasv,	–  jõukus, konkurentsivõime, innovaatilisus ja majanduskasv,
–  solidaarsus, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning säästev areng,	– solidaarsus ja inimareng, ning
	– majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, säästev areng ja demograafilised väljakutsed.
–  julgeolek ja
–  Euroopa Liidu edasine laienemine.	.
Selgitus
Territoriaalne ühtekuuluvus on juba praegu lahutamatult majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud ja sisaldub ka põhiseaduse lepingu projektis.
ELi peamiste probleemide kajastamiseks tuleb lisada veel teisi prioriteete. Euroopa Liidu käsutuses on paljudes erinevates tehnikavaldkondades kogutud oskusteave. Arenguabi valdkonna juhtiva dialoogipartnerina saaks EL tehnilise ja rahandusalase nõustamise teel arengumaade statistikasüsteemide arendamisele ja ajakohastamisele oluliselt kaasa aidata.
Ühenduse otsuste aluseks olevate andmete avalikult juurdepääsetavaks tegemine on otsustavalt tähtis selguse tagamiseks ja andmete usaldatavuse paremaks mõistmiseks.
Muudatusettepanek 9 Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa
1. Programmi rakendatakse Euroopa statistikat käsitlevates tegevusjuhendites esitatud põhimõtete kohaselt, eesmärgiga koostada ja levitada kvaliteetset ja ühtlustatud ühenduse statistikat ning tagada Euroopa statistikasüsteemi kui terviku nõuetekohane toimimine. Riiklikud ametiasutused ja ühenduse statistikaasutus:	1. Programmi rakendatakse Euroopa statistikat käsitlevates tegevusjuhendites esitatud põhimõtete kohaselt, eesmärgiga koostada ja levitada kvaliteetset ja ühtlustatud ühenduse statistikat, mis on vajadusel sooliselt eristatud, ning tagada Euroopa statistikasüsteemi kui terviku nõuetekohane toimimine. Riiklikud ametiasutused ja ühenduse statistikaasutus:
Selgitus
Isegi kui andmeid kogutakse sooliselt eristatult, ei avaldata nende põhjal koostatud statistikat sageli samal viisil.
Muudatusettepanek 10 Artikli 3 lõike 1 punkt a
(a) loovad institutsionaalse ja organisatsioonilise keskkonna, mis aitab kaasa ametlikku statistikat koostavate ja avaldavate riiklike ja Euroopa statistikaasutuste töö tõhustamisele ja usaldusväärsemaks muutmisele;	a) loovad institutsionaalse ja organisatsioonilise keskkonna, mis aitab kaasa ametlikku statistikat, sealhulgas ühisel statistiliste territoriaalüksuste liigitusel (NUTS) põhinevat piirkondlikku statistikat koostavate ja avaldavate riiklike ja Euroopa statistikaasutuste töö tõhustamisele ja usaldusväärsemaks muutmisele;
Selgitus
Ühist statistiliste territoriaalüksuste liigitust (NUTS) tuleks selgesõnaliselt nimetada, et rõhutada ühenduse eesmärki sätestada Euroopa Liidu piirkondliku statistika koostamiseks ühtne territoriaalüksuste liigitus.
Muudatusettepanek 11 Artikli 3 lõike 1 punkt c
(c) tagavad ühenduse statistika vastavuse Euroopa kvaliteedistandarditele ning seda statistikat kasutavate ELi institutsioonide, valitsuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avalikkuse vajadustele.	c) tagavad ühenduse statistika vastavuse Euroopa kvaliteedistandarditele ning seda statistikat kasutavate ELi institutsioonide, valitsuste, piirkondlike ja kohalike asutuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avalikkuse vajadustele.
Selgitus
Eesmärgiks on määratleda kasutajate erinevad tasandid liikmesriigis.
Kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused vajavad ühenduse usaldusväärset statistilist teavet oma poliitika kujundamiseks ja piirkondlike huvide kaitsmiseks.
Muudatusettepanek 12 Artikli 3 lõike 1 punkt c a (uus)
	c a) tagavad koostatavate kokkuvõtete sellise taseme, mis teeb ühenduse statistika ühtseks ja võrreldavaks muu maailma statistikaga, sealhulgas ÜRO Statistikakomisjoni 14. aprillil 1994. aastal vastuvõetud ametliku statistika koostamise põhimõtetega;
Selgitus
Statistika võrreldavus ei pea olema tagatud mitte ainult ühenduse tasandil, vaid ka rahvusvahelisi standardeid silmas pidades.
Muudatusettepanek 13 Artikli 3 lõike 1 punkt c b (uus)
	c b) annavad põhjendatud nõudmise korral vajalikku abi statistikaasutuste töökorralduse valdkonnas ja võimaldavad heade tavade jagamist muude asutuste ja kolmandate riikidega.
Selgitus
Nagu juba on mainitud, on Euroopa Liidul koostöö jaoks äärmiselt kasulikud koondteadmised ning personal ja rahalised vahendid. Statistiliste andmete võrreldavus on maailmas ikka veel väga ebaühtlane, sest eriti arengumaades on statistilised andmed puudulikud.
Muudatusettepanek 14 Artikli 4 lõige 1
1. Programm tagab jätkuva statistilise toetuse praegustes ühenduse poliitikavaldkondades tehtavatele otsustele ja hindamistele ning toetab kõiki ühenduse poliitika uutest algatustest tulenevaid lisanõudeid.	1. Programm tagab jätkuva statistilise toetuse praegustes ühenduse poliitikavaldkondades tehtavatele otsustele ja hindamistele ning toetab kõiki ühenduse poliitika uutest algatustest tulenevaid lisanõudeid, kusjuures rõhku pannakse statistilise teabe usaldusväärsusele, kvaliteedile ja võrreldavusele.
Selgitus
Lisandus on vajalik selle tagamiseks, et kättesaadav statistiline teave võimaldaks koostada täpseid võrdluskokkuvõtteid ühtsuspoliitika rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks.
Muudatusettepanek 15 Artikli 4 lõige 2
2. Komisjon võtab aastaste statistika tööprogrammide koostamisel arvesse kogutud statistika kulutasuvust ja tagab statistika prioriteetide pideva läbivaatamise selleks, et kindlustada liikmesriikide ja komisjoni ressursside võimalikult tõhus kasutamine ja vähendada nii palju kui võimalik andmeesitajate koormust.	2. Komisjon võtab aastaste statistika tööprogrammide koostamisel arvesse kogutud statistika kulutasuvust ja tagab statistika prioriteetide pideva läbivaatamise selleks, et kindlustada liikmesriikide ja komisjoni ressursside võimalikult tõhus kasutamine ja vähendada nii palju kui võimalik andmeesitajate koormust, seejuures nõuetekohaselt hoolitsedes kogutavate andmete ajalise järjepidevuse tagamise eest.
Selgitus
Lisandus on vajalik, tagamaks kättesaadava statistilise teabe kronoloogilist järjepidevust ning seda, et hõlmatav ajavahemik oleks piisavalt pikk piirkondades toimuvate protsesside arengutendentside hindamiseks. See teave on väga tähtis ühenduse ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse hindamisel.
Muudatusettepanek 16 Artikli 4 lõige 2 a (uus)
	2 a. Aastaste statistika tööprogrammide ettevalmistamise käigus teeb komisjon eelneva analüüsi liikmesriikidele täiendavaid kulutusi kaasa toovate uute kavandatavate statistikatoimingute finantsmõju kohta.
Muudatusettepanek 17 Artikli 4 lõige 3
3. Programm tagab selliste vahendite väljatöötamise, mis suurendavad Euroopa statistikasüsteemi paindlikkust ning võimaldavad kohanemist kasutajate muutuvate vajadustega.	3. Programm tagab selliste vahendite väljatöötamise, mis suurendavad Euroopa statistikasüsteemi paindlikkust ning võimaldavad kohanemist kasutajate muutuvate vajadustega. Programm tagab samuti kogutava statistilise materjali kvaliteedi ühtlustamise ja selle teadusliku töötlemise võimalikkuse.
Selgitus
Alusandmeid tuleks koguda standardsete kriteeriumide põhjal, et tulemused oleksid pärast töötlemist võrreldavad.
Muudatusettepanek 18 Artikli 4 lõige 3 a (uus)
	3 a. Programm tagab samuti läbipaistvuse, kusjuures arvesse võetakse muuhulgas komisjoni 18. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1104/2006 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 831/2002, millega rakendatakse ühenduse statistikat käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 322/97 seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil) artikli 1 lõikeid 1 ja 2¹. _________________ ¹ELT L 197, 19.7.2006, lk 3.
Selgitus
Komisjoni määruses on kehtestatud tingimused, mille alusel on võimalik anda juurdepääs komisjonile edastatud konfidentsiaalsetele andmetele, et oleks võimalik teaduslikul eesmärgil statistilisi järeldusi teha. Artiklis on nimetatud erinevad uuringud ja andmete allikad, mille kohta eespool toodu kehtib.
Muudatusettepanek 19 Artikli 6 lõige 1
1. Programmi kolmandal rakendusaastal koostab komisjon vahepealse arenguaruande ja esitab selle statistikaprogrammi komiteele.	1. Programmi kolmandal rakendusaastal koostab komisjon vahepealse arenguaruande ja esitab selle statistikaprogrammi komiteele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule. See aruanne sisaldab: a) komisjoni ettepanekut (kui see on asjakohane) ühtlustada aastaks 2014 ühenduse statistikaprogrammi valmimistsükkel Euroopa Parlamendi valimiste tsükliga, vastavuses EÜ asutamislepingu mis tahes tulevaste muudatustega; b) analüüsi halduskoormuse kavandatud vähendamise mõjust VKEde konkurentsivõimele, eriti viitega INTRASTATi andmete esitusele, mille kohta tegi komisjon ettepaneku oma teatises vastamise koormuse vähendamise, lihtsustamise ja prioriteetide määratlemise kohta ühenduse statistikas; c) kavandatavas aruandes tuleb pöörata erilist tähelepanu vajalikele andmekogudele, vahenditele ja meetoditele, millest saab alus erapooletutele ja objektiivsetele analüüsidele selliste tähtsate valdkondade avaldatavate sotsiaalsete ja majanduslike mõjude kohta nagu finantsperspektiivid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ( teenuste kohta siseturul)1 nõuetekohane rakendamine, ühine põllumajanduspoliitika ja stabiilsuse ja kasvu pakt, mis vajavad pidevat jälgimist ja läbivaatamist; d) kavandatavas 2010. aasta statistilises aruandes peaksid sisalduma uued poliitikavaldkonnad, nagu innovatsioon, energeetika, ränne ja maksustamisalaste andmete esitamine, et saada erapooletu ja objektiivne andmekogu, mis oleks aluseks arengu hindamisel kõnealustes uutes valdkondades; e) võttes arvesse Euroopa Liiduga 2004. ja 2007. aastal ühinenud liikmesriikide huve, tuleks nõuetekohaselt analüüsida programmi rakendamisega seotud ühenduse ja liikmesriikide eelarvete vahelist koormuse jagamist ja liikmesriikide institutsionaalset suutlikkust. _________ 1 ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
Muudatusettepanek 20 I lisa punkti 2.1 kolmas täppjaotis kastis
· Kehtestatakse Euroopa ametliku statistika kvaliteedimärgistuse kord.	· Kehtestatakse Euroopa ametliku statistika kvaliteedimärgistuse kord, mis võimaldab samuti tõendada avaldatud andmete tõelevastavust, sõltumata sellest, kas tegemist on kohalike, riiklike, üleeuroopaliste või kolmandatest riikidest pärinevate andmetega, ja mis hõlmab teostatavusuuringuid selle eesmärgi saavutamise asjakohaste menetluste, standardite ja kriteeriumide kohta.
Selgitus
Teostatavusuuringute läbiviimine on otsustava tähtsusega Euroopa ametliku statistika kvaliteedimärgistuse kehtestamisel ning statistiliste andmete ja kogu Euroopa statistikasüsteemi usaldusväärsuse tõstmisel.
Muudatusettepanek 21 I lisa punkt 3.3
Parandamaks kasutajatele osutatavaid statistikaalaseid teenuseid ja Euroopa statistikasüsteemi kui terviku tõhusust, on vaja pöörata suuremat tähelepanu Euroopa poliitikavaldkondade põhivajadustele. Selleks tuleb kasutada lähenemisviisi „Eelkõige Euroopa jaoks”, mis on pragmaatiline strateegia ühenduse poliitikavaldkondade jaoks eriti oluliste Euroopa koondnäitajate koostamise lihtsustamiseks. Ühtlasi tuleb Euroopa statistikasüsteem paindlikumaks muuta ning suurendada selle võimet koheselt reageerida kasutajate muutuvatele vajadustele.	Parandamaks kasutajatele osutatavaid statistikaalaseid teenuseid ja Euroopa statistikasüsteemi kui terviku tõhusust, on vaja pöörata suuremat tähelepanu Euroopa poliitikavaldkondade põhivajadustele. Selleks tuleb teatavatel juhtudel kasutada „Euroopa statistilist lähenemisviisi”, mis on pragmaatiline strateegia ühenduse poliitikavaldkondade jaoks eriti oluliste Euroopa koondnäitajate koostamise lihtsustamiseks. Ühtlasi tuleb Euroopa statistikasüsteem paindlikumaks muuta ning suurendada selle võimet viivitamata reageerida kasutajate muutuvatele vajadustele.
Selgitus
Spetsiifilisi poliitikavaldkondi ja territoriaalseid vajadusi hõlmavat Euroopa statistilist lähenemisviisi tuleb kasutada ainult teatavatel juhtudel.
Muudatusettepanek 22 I lisa punkti 3.5 täppjaotis kastis
· Kehtestatakse ühised struktuurid, abivahendid ja protsessid, kaasates sellesse tegevusse riiklikud ametiasutused ja asjaomased EÜ talitused ning lihtsustades teatavate liikmesriikide spetsialiseerumist konkreetsetele statistikaalastele tegevustele, millest saab kasu kogu Euroopa statistikasüsteem.	· Kehtestatakse ühised struktuurid, abivahendid ja protsessid, kaasates sellesse tegevusse riiklikud ametiasutused ja asjaomased EÜ talitused, arendades välja ESSi võrgustiku ning lihtsustades teatavate liikmesriikide spetsialiseerumist konkreetsetele statistikaalastele tegevustele, millest saab kasu kogu Euroopa statistikasüsteem.
Selgitus
Konkreetsetes valdkondades töötamiseks tuleb välja töötada ESSi võrgustik, mis võimaldab vältida tegevuste dubleerimist ning suurendada Euroopa statistikasüsteemi tõhusust.
Muudatusettepanek 23 II lisa I jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” esimene täppjaotis
· Komisjon teeb ettepaneku võtta Intrastati statistika puhul kasutusele ühesuunalise voo süsteem, mis jõustuks 2010. aastal.	· Komisjon teeb ettepaneku võtta Intrastati statistika puhul kasutusele ühesuunalise voo süsteem, mis jõustuks 2010. aastal. Intrastati statistika lihtsustamiseks tuleks läbi viia eriuuringuid, mille eesmärgiks on määrata kindlaks võimalikult ulatusliku lihtsustamise meetodid ning mis tagavad andmete vastuvõetava kvaliteeditaseme ning õigeaegsuse.
Muudatusettepanek 24 II lisa IV jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” teine täppjaotis
· Arendatakse statistikat, mis annab sotsiaalmajanduslikku teavet sisserändajatest elanikkonna kohta, kasutades selleks muu hulgas tööjõu-uuringu lisaküsimustikke ning teabe kogumist sisserändajate kohta ühenduse 2011. aasta rahvaloenduse programmi raames.	· Arendatakse statistikat, mis annab sotsiaal-majanduslikku teavet sisserändajatest elanikkonna kohta ning on vajadusel sooliselt eristatud, kasutades selleks muu hulgas tööjõu-uuringu lisaküsimustikke ning teabe kogumist sisserändajate kohta ühenduse 2011. aasta rahvaloenduse programmi raames.
Muudatusettepanek 25 II lisa V jaotise osa „Hetkeolukord” teine lõik
Reisijate- ja kaubavoogude ning liikluse statistika tase on kõrge kõigi transpordiliikide puhul, v.a reisijate maanteetranspordi ja mootorita transpordivahendite puhul. Praegu vajaks liiklusstatistika kõigi transpordiliikide puhul täiendamist oluliste andmetega, mida on vaja liiklusummikute, heitgaaside ja muude negatiivsete keskkonnamõjude jälgimiseks. Kaubavedude statistika keskendub endiselt peamiselt üksikutele transpordiliikidele ning ei anna piisavalt teavet mitut transpordiliiki hõlmavate transpordiahelate kohta.	Reisijate- ja kaubavoogude ning liikluse statistika tase on kõrge kõigi transpordiliikide puhul, v.a reisijate maanteetranspordi ja mootorita transpordivahendite puhul. Praegu vajaks liiklusstatistika kõigi transpordiliikide puhul täiendamist oluliste andmetega, mida on vaja liiklusummikute, heitgaaside ja muude negatiivsete keskkonnamõjude jälgimiseks. Kaubavedude statistika keskendub endiselt peamiselt üksikutele transpordiliikidele ning ei anna piisavalt teavet mitut transpordiliiki hõlmavate transpordiahelate kohta. Kokkuhoiu huvides ei arvesta see ühe transpordiliigi piires ja transpordiliikide vahel toimiva konkurentsi tingimustega eeskätt selles osas, mis puudutab tegutsemistingimuste erinevaid elemente – maksustamistasemeid, kasutus- ja teemakse, palgakulusid, piletihindu.
Selgitus
Ühenduse transpordistatistika ei võta piisavalt arvesse erinevate transpordiliikide tegutsemistingimusi, mis võimaldaksid tuua välja iga konkreetse transpordiliigi konkurentsivõimet.
Muudatusettepanek 26 II lisa V jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” teine a täppjaotis ja teine b täppjaotis (uus)
	· Kogutakse ja levitatakse võrdlevuuringuid ühe transpordiliigi sisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tingimuste kohta, eeskätt otsese ja kaudse maksustamise tasemete, kasutusmaksu ja teemaksu tasemete, palgakulude ja piletihindade süsteemi kohta. · Komisjoni poolt 2008. aastal avaldada lubatud uuringu alusel avaldatakse regulaarselt erinevate transpordiliikide üldised kulunäitajad, mis hõlmavad eraldi välja tooduna väliskulusid.
Selgitus
Ühenduse transpordistatistikale tuleks lisada teisi näitajaid, mis võimaldaksid võrrelda iga konkreetse transpordiliigi konkurentsivõimet.
Muudatusettepanek 27 II lisa VIII jaotise osa „Hetkeolukord” esimene lõik
Tööturustatistikat reguleerib tugev õiguslik raamistik, millega tagatakse korrapärane andmeedastus tööhõive, töötuse, töötasu ja tööjõukulude kohta. Uued poliitikavaldkonnad nõuavad aga statistikaalaste õigusaktide laiendamist muudele valdkondadele, näiteks (i) vabade töökohtade statistikale, et hinnata tööturu nõudlust ning täiendada tööhõive ja töötuse statistikat; (ii) sisserändajate olukorrale tööturul, et edendada selle rahvastikurühma integreerumist ja (iii) koolist tööle üleminekule, et toetada poliitikavaldkondi, mis kindlustavad noorte piisava sulandumise tööturule. Tähelepanu keskmes on jätkuvalt ka muud valdkonnad, nt töö ja tööhõive kvaliteet tööjõu vananedes, töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime ning tööturu vajadused infoühiskonnas.	Tööturustatistikat reguleerib tugev õiguslik raamistik, millega tagatakse korrapärane andmeedastus tööhõive, töötuse, töötasu ja tööjõukulude kohta. Uued poliitikavaldkonnad nõuavad aga statistikaalaste õigusaktide laiendamist muudele valdkondadele, näiteks (i) vabade töökohtade statistikale, et hinnata tööturu nõudlust ning täiendada tööhõive ja töötuse statistikat, (ii) sisserändajate olukorrale tööturul, et edendada selle rahvastikurühma integreerumist, (iii) eakamate töötajate olukorrale tööturul ning (iv) koolist tööle üleminekule, et toetada poliitikavaldkondi, mis kindlustavad noorte piisava sulandumise tööturule. Tähelepanu keskmes on jätkuvalt ka muud valdkonnad, nt töö ja tööhõive kvaliteet tööjõu vananedes, töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime ning tööturu vajadused infoühiskonnas. Tööhõive ja töötuse statistika vastab peaasjalikult makromajanduslikele vajadustele. Seetõttu ei võta see piisavalt arvesse olemasolevaid territoriaalseid erinevusi, eelkõige teatavates linnapiirkondades.
Muudatusettepanek 28 II lisa VIII jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” kolmas a täppjaotis (uus)
	· Tööhõive ja töötuse statistikasse kaasatakse eeskätt linnapiirkondi ja linnastuid puudutavad üksikasjalikumad territoriaalsed näitajad, mis võimaldavad täielikumalt arvesse võtta tööhõive ja töötuse kohalikke erinevusi. ESSi läbiviidavad linnaauditid peaksid sellele aspektile rohkem keskenduma. Komisjon vaatab oma 2010. aasta vahekokkuvõttes läbi üle 500 000 elanikuga linnastute linnauuringute võimaliku läbiviimise kulud.
Muudatusettepanek 29 II lisa XI jaotise osa „Hetkeolukord” viies a lõik (uus)
	Euroopa Komisjon uurib oma 2010. aasta vahekokkuvõttes, kas ÜRO inimarengu näitajat saab Euroopa Liidus laiendada, et see hõlmaks ka elamispinna ja tööhõive/töötuse faktoreid.
Muudatusettepanek 30 II lisa XI jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” kuues täppjaotis
· Järk-järgult koostatakse noorsoostatistikat, kasutades olemasolevaid allikaid ja vajaduse korral sidudes neid paremini praeguste uuringutega.	· Järk-järgult koostatakse noorsoostatistikat kõikide koolitustasandite kohta ning noorte majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni kohta, kasutades olemasolevaid allikaid ja vajaduse korral sidudes neid paremini praeguste uuringutega.
Muudatusettepanek 31 II lisa XI jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” kuues a täppjaotis (uus)
	· Statistilisi andmeid laste sotsiaalse olukorra ja laste vaesuse kohta peab arvesse võtma rahvusvaheliselt kokku lepitud lapsepõlve piirmäära järgides (mis on ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt 18 aastat).
Muudatusettepanek 32 II lisa XI jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” seitsmes a täppjaotis (uus)
	· Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga koostöös koostatakse vastastikuse mõistmise memorandum, et määratleda praktilise koostöö meetodid.
Muudatusettepanek 33 II lisa XIII jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” kolmas täppjaotis
· Parandatakse rahvatervise statistika kättesaadavust, võrreldavust, õigeaegsust ja asjakohasust, seda ka tervishoiu- ja invaliidsusstatistika osas, pöörates erilist tähelepanu metoodika täiustamisele ja võttes arvesse riikide erinevat olukorda.	· Parandatakse rahvatervise statistika kättesaadavust, võrreldavust, õigeaegsust ja asjakohasust, seda ka sooliselt eristatud tervishoiu- ja invaliidsusstatistika osas, pöörates erilist tähelepanu metoodika täiustamisele ja võttes arvesse riikide erinevat olukorda.
Muudatusettepanek 34 II lisa XX jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” kolmas täppjaotis
· Erilist tähelepanu pööratakse vaesuse mõõtmisele ja jälgimisele, sotsiaalsele kaasatusele, keskkonna jätkusuutlikkusele ja aastatuhande arengueesmärkide näitajatele.	· Soolist mõõdet arvesse võttes pööratakse erilist tähelepanu vaesuse mõõtmisele ja jälgimisele, sotsiaalsele kaasatusele, keskkonna jätkusuutlikkusele ja aastatuhande arengueesmärkide näitajatele.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

1.        TAUST

Esitatud viieaastane programm ajavahemikuks 2008–2012 on Eurostati koostatud seitsmes edukas keskmise pikkusega tööprogramm. Iga programmi eesmärgiks on esitada ülevaade iga kavandatud perioodi strateegiate, prioriteetide ja töökavade kohta. Käesolev kava ajavahemikuks 2003–2007 algatati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta otsuse 2367/2002/EÜ alusel. Viieaastasi programme toetavad üheaastased programmid, milles kirjeldatakse üksikasjalikumalt antud aasta jooksul tehtava töö eesmärke.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 322/97[1] ühenduse statistika kohta nõuab ühenduse statistikaprogrammi ettevalmistamist, „millega määratletakse lähenemisviisid, põhilised valdkonnad ja kavandatava tegevuse eesmärgid kuni viieks aastaks”.

Esitatud otsuse suhtes kohaldatakse kaasotsustamismenetlust vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 285.

2.        PROGRAMMI TUTVUSTUS

Komisjoni ettepaneku seletuskiri sisaldab üldisi märkusi programmi kohta. Dokumendi ülesehitus sarnaneb Euroopa Parlamendile esitatud eelmise programmiga ning koosneb järgmistest osadest:

a)        seletuskiri;

           käesoleva ettepaneku tausta selgitus;

b)        õigusakt;

           õigusliku raamistiku olulised tunnused;

c)        I lisa: lähenemisviisid;

prioriteedid ja viisid, mille komisjon võtab aluseks üheaastase rakenduskava juhtimisel;

d)        II lisa: eesmärgid ja meetmed.

Ühenduse poliitika üldprioriteete toetavaid valdkondadevahelisi statistilisi tegevusi käsitlevale osale järgneb aruandes esitatud statistilise töö kirjeldus asutamislepingus toodud 20 jaotise kohta eraldi. Lisas esitatakse iga jaotise puhul kirjeldus tööst, mida teostatakse rubriikide „Õiguslik raamistik“, „Praegune olukord“ ja „Ajavahemikuks 2008–2012 kavandatud peamised algatused“ all.

e)        Finantsselgitus

Finantsselgitus sisaldab programmi peamiste küsimuste kokkuvõtet tabeli kujul ja ressursside eraldamist aastate kaupa ning ressursside liike. Finantsselgitusele lisatakse tekst, mis muu hulgas käsitleb järelevalve ja hindamise küsimusi, samuti pettustevastaseid meetmeid.

3.        Raportööri märkused

Raportöör kiidab komisjoni ettepanekud üldiselt heaks. Siiski esitab ta järgmised muudatusettepanekud:

Nõukogu määruse 322/1997 artikli 3 lõige nõuab, et ühenduse statistikaprogrammi tähtaeg ei ületaks viit aastat. Praegu ei järgi ühenduse statistikaprogrammi statistika koostamise tsükkel ei Euroopa Parlamendi ega komisjoni õigusloomega seotud tsükleid. Seetõttu tuleb komisjonil 2010. aasta ülevaate osana vastavalt nõukogu määrusele 322/1997 teha ettepanekud nimetatud kahe tsükli ühtlustamiseks alates 2014.aastast.

Kõnealune ettepanek ühtib Euroopa Parlamendi sooviga ühtlustada õigusloomega seotud tsükkel eelarvetsükliga.

On vaja tagada, et ühenduse statistikaprogrammi keeruline andmestik jääks asjakohaseks ja seostatuks ning et liigne bürokraatia, mis on seotud selle kogumisega, ei suurendaks halduskoormust, eriti VKEdele, mis oleks vastuolus Lissaboni strateegiaga ja eesmärgiga vähendada liigset bürokraatiat 25% võrra, vastavalt kokkuleppele liikmesriikidega. Seetõttu on hädavajalik, et ettepanekuid komisjoni teatises vastamise koormuse vähendamise, lihtsustamise ja prioriteetide määratlemise kohta ühenduse statistikas rakendataks õigeaegselt. Seetõttu pakutakse välja, et kavandatud 2010. aasta ülevaates hinnatakse konkurentsi mõju VKEdele, mis kaasneb nende statistikaalase halduskoormuse vähendamisettepanekutega (KOM (2006) 693), pidades eelkõige silmas INTRASTATi andmete esitamist.

Lisaks teeb raportöör järgmised märkused:

Pidades silmas ELi 2005. aasta detsembris toimunud tippkohtumisel püstitatud eesmärki leida lahendus põhiseaduslikule ummikseisule 2009. aasta juuniks, on vaja 2010. aastal tehtava kolme aasta ülevaate puhul reguleerida II lisas toodud ülesandeloendite (jaotiste) valdkondlikku jaotust, kuna need põhinevad praegu Nice’i lepingu jaotusel.

NACE 2 asendab NACE 1 aastaks 2008. Siiski ei võta riiklikud statistikaasutused seda täielikult üle enne aastat 2011. Vajadus kahe paralleelselt toimiva süsteemi järele on eelarvekoormuseks riiklikele statistikaasutustele seni, kuni on saavutatud seostatud ja järjekindel statistiline arvestusepidamine. Paralleelsete süsteemide toimimine on väga kulukas, eriti hiljuti ühinenud liikmesriikidele.

2010. aasta ülevaate osana tuleb komisjonil tähelepanu pöörata vajalikke andmestikke, vahendeid ja meetodeid käsitlevatele küsimustele, mis on aluseks püsivat järelevalvet ja kontrolli vajavate oluliste valdkondade, nagu finantsperspektiiv, sotsiaalse ja majandusliku mõju erapooletule ja objektiivsele analüüsile seoses teenuste direktiivi ja ühise põllumajanduspoliitika reformi rakendamisega.

Üksikasjalikult tuleb 2010. aasta ülevaates analüüsida programmi finantskoormuse jagamist ELi ja liikmesriikide eelarvete vahel, eelkõige seoses hiljuti ühinenud liikmesriikidega.

Uued poliitikavaldkonnad, nagu innovatsioon, energeetika, ränne ja fiskaalandmete esitamine, peaksid olema lisatud 2010. aasta statistilisse ülevaatesse, et võimaldada erapooletu ja objektiivse andmestiku olemasolu, mis oleks aluseks kõnealustes uutes valdkondades toimuvate arengute hindamisele.

• [1]  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

eelarvekomisjonI ARVAMUS (11.4.2007)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012
(KOM(2006)0687 – C6‑0427/2006 – 2006/0229(COD))

Arvamuse koostaja: Janusz Lewandowski

LÜHISELGITUS

Programmi ettepaneku peamised tunnusjooned

Ühenduse ametliku statistika põhieesmärk on ühenduse poliitikavaldkondade väljatöötamise, järelevalve ja hindamise pidev toetamine usaldusväärse, objektiivse, võrreldava ja seostatud faktilise teabega.

Eespool öeldut arvestades on ettepaneku eesmärk ühenduse ametliku statistika üldise strateegilise programmi koostamine. See hõlmab toodete ja teenuste tootmist ja tarnimist kasutajatele, statistika kvaliteedi parandamist ja Euroopa statistikasüsteemi (ESS) arendamist (ESS – Eurostati, riiklikke statistikaasutuste ja muude Euroopa statistika koostamise ja avaldamise eest vastutavate riiklike ametiasutuste vaheline partnerlus).

Programmi koostamisel järgitud järgmisi prioriteete:

– jõukus, konkurentsivõime ja majanduskasv,

– solidaarsus, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning säästev areng,

– julgeolek ja

– Euroopa Liidu edasine laienemine.

Ühenduse mitmeaastase statistikaprogrammi koostamise nõue on sätestatud nõukogu määruse 322/97 artikli 3 lõikes 1, mille kohaselt tuleb ühenduse statistikaprogrammis määratleda kasutatavad lähenemisviisid ja kuni viieks aastaks kavandatud meetmete põhilised valdkonnad ja eesmärgid ning luua raamistik kogu ühenduse statistika koostamiseks. Ühenduse statistikaprogrammi elluviimiseks kasutatakse aastaseid tööprogramme, mis kirjeldavad üksikasjalikumalt antud aasta jooksul tehtava töö eesmärke, ja eriõigusakte tähtsamate meetmete jaoks. Ühenduse statistikaprogrammi edenemist kajastatakse vahearuandes ning pärast programmiperioodi lõppemist viiakse läbi programmi ametlik hindamine.

Rahaline mõju

Tegevusassigneeringud, mida Eurostat programmi rakendamiseks vajab, on 274,2 miljonit eurot kogu programmiperioodil (2008–2012). Nimetatud summa hõlmab kõikide programmis kirjeldatud tegevuste jaoks vajalikke Eurostati eelarvelisi vahendeid, välja arvatud:

– personali- ja halduskulud,

– tegevusassigneeringud statistikaeelarve teistel ridadel, mida on võimalik täiendavalt avada uute reguleerimisvajaduste katmiseks ajavahemikus 2008–2012 (Edicom-tüüpi meetmed),

– tegevusassigneeringud, mille muud peadirektoraadid on oma eelarveridadel kättesaadavaks muutnud,

– riikliku ja piirkondliku tasandi vahendid.

Eurostat paigutab oma tegevuseks vajalikud vahendid ja inimressursid programmi üldiste prioriteetide kohaselt ringi. Statistika arengut silmas pidades ja olenemata eesmärgist, mis näeb ette vahendite ümberpaigutamist prioriteetide läbivaatamise põhjal, arvestab komisjon võimalusega, et kavandatud vahendid ei ole piisavad kõikide nõuete täitmiseks. Sellisel juhul viitab komisjon aasta tööprogrammis mis tahes vajadusele käesolevas programmis kavandatud töö edasilükkamiseks, võttes arvesse:

– eelarvepädevate institutsioonide poolt komisjonile eraldatud vahendeid ja

– Euroopa statistikasüsteemi raames sellise töö tegemiseks olemasolevaid vahendeid.

Arvamuse koostaja muudatusettepanekud

Tuleb mainida, et eelarvepädevad institutsioonid kavatsevad määrata võrdlussumma, mis peab olema piisav kõigi programmi kehtivusaja (2008–2012) jooksul tekkivate vajaduste täitmiseks. Arvamuse koostaja on seetõttu seisukohal, et komisjoni kavandatud töö edasilükkamise plaan tekitab segadust ja vähendab eelarve selgust teatud poliitikavaldkondadele määratud assigneeringute osas.

Teiseks on arvamuse koostaja seisukohal, et oleks olnud kasulik koostada programm, mis katab – nagu peaaegu kõik ühenduse mitmeaastased programmid – kogu käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) kehtivusaja. Praeguses mitmeaastases finantsraamistikus kuulub statistika „muu tegevuse” alla, mis sisaldab rubriigi 1 a alla jäetud varu. Selguse mõttes peaks järgmine mitmeaastane finantsraamistik selgelt määratlema kui palju raha kulutatakse mitmeaastasele statistikaprogrammile. See lihtsustaks eelarvepädevatel institutsioonidel teatud rubriiki jäetud tegeliku varu hindamist.

Arvamuse koostaja soovitab kahte muudatusettepanekut:

1.  Standardmuudatusettepanek, mis viitab institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 37 ja mille eesmärk on mitte ületada alamrubriigi 1 üldist ülemmäära.

2. Teine muudatusettepanek tagab, et eelarvepädevad institutsioonid saavad vahearuande. Vastasel juhul poleks eelarvepädevatel institutsioonidel võimalik järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ning järgnevate mitmeaastaste programmide läbirääkimistel tugineda käesoleva programmi esimesele hinnangule.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek 1 Lõige 1 a (uus)

1 a. On seisukohal, et õigusloomealases ettepanekus toodud võrdlussumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1 a ülemmääraga ning juhib tähelepanu, et iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 37 sätetele.

Selgitus

Standardmuudatusettepanek

Ettepanek võtta vastu otsus

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 2 Artikli 6 lõige 1
1. Programmi kolmandal rakendusaastal koostab komisjon vahepealse arenguaruande ja esitab selle statistikaprogrammi komiteele.	1. Programmi kolmandal rakendusaastal koostab komisjon vahepealse arenguaruande ja esitab selle statistikaprogrammi komiteele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Selgitus
Euroopa Parlament ja nõukogu peavad olema vahepealse arenguaruandega kursis. Lõpparuanne programmi kogu kehtivusaja kohta (koostamine viiakse lõpule 2013. aastaks) esitatakse liiga hilja, et tagada selle tulemuste lisamine järgmisse mitmeaastasesse statistikaprogrammi, samuti järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku.

MENETLUS

Pealkiri	Ühenduse statistikaprogramm 2008-2012
Viited	KOM(2006)0687 - C6-0427/2006 - 2006/0229(COD)
Vastutav komisjon	ECON
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 12.12.2006
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Janusz Lewandowski 13.12.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	11.4.2007
Vastuvõtmise kuupäev	10.4.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	18 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Reimer Böge, Herbert Bösch, Simon Busuttil, Joan Calabuig Rull, Hynek Fajmon, Szabolcs Fazakas, Louis Grech, Nathalie Griesbeck, Catherine Guy-Quint, Jutta Haug, Anne E. Jensen, Wiesław Stefan Kuc, Janusz Lewandowski, Nils Lundgren, Vladimír Maňka, Francesco Musotto, Gérard Onesta, Kyösti Virrankoski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Margarita Starkevičiūtė

• [1]  ELT C xx, xx, lk xx.

regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (4.5.2007)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012
(KOM(2006)0687 – C6‑0427/2006 – 2006/0229(COD))

Arvamuse koostaja: Mieczysław Edmund Janowski

LÜHISELGITUS

2006. aastal vastu võetud finantsraamistikus aastateks 2007–2013 otsustasid liikmesriigid eraldada enam kui kolmandiku eelarvemahust regionaalpoliitika meetmetele, lugedes seejuures peaeesmärgiks ELi rohkem ja vähem arenenud piirkondade vaheliste ühtsus- ja solidaarsuspõhimõtete rakendamist.

Regionaalpoliitika kohaldamisala ja keerukust ning eraldatud rahaliste vahendite mahtu arvestades on hädavajalik kehtestada tulemuslikud abinõud piirkondliku tasandi struktuuripoliitika elluviimisel saavutatud edasimineku jälgimiseks ning võetud meetmete tulemuslikkuse hindamiseks.

Tulemusliku järelevalve ja hindamise vältimatu eeltingimus on usaldusväärse ja võimalikult põhjaliku statistika olemasolu.

Lisaks tuleb rõhutada, et ühtsuspoliitika ja struktuurifondide kasutamise seisukohalt on väga tähtis pakkuda statistikat, mis võimaldab teha kokkuvõtteid kogu ühenduse, liikmesriigi ja piirkondlikul tasandil.

Lisaks põhjalikkusele ja täpsusele peab statistika hõlmama kõiki Euroopa Liidu osi ja küllalt pikka ajavahemikku, kusjuures tuleb pöörata piisavalt tähelepanu selle järjepidevuse nõudele, et saaks võrrelda erinevate piirkonda olukorda ja hinnatavates piirkondades toimivaid arengutendentse.

Näiteks on lubamatu lasta lühiajaliste prioriteetide või ajutiste organisatsiooniliste raskuste tõttu tekkida olukorral, kus vastavate andmete kogumine mõneks ajaks katkeb, kuna seetõttu on keskmises perspektiivis saadav ülevaade olukorrast katkendlik või ebatäielik.

Piirkondliku arengu tegelikku ulatust ja ühtsuspoliitika osa selles arengus suudame me hinnata vaid juhul, kui saame kasutada usaldusväärset ja põhjalikku statistikat.

See võimaldab hinnata täpsemalt üksikute meetmete tulemuslikkust ning seeläbi omakorda suunata tulevasi meetmeid nii, et nende mõju ja tulemuslikkus oleks maksimaalne.

Tuleb rõhutada, et praegu regionaalpoliitikas kasutatavate, kehtival statistilisel territoriaaljaotuste nomenklatuuril (NUTS) põhinevate analüüsimeetodite abil saadav teave ei ole alati päriselt usaldatav. Seda põhjustab eriti regioonikeskmiste andmete kasutamine piirkondades, mis hõlmavad ka pealinna, mille majandus on piirkonna muude osadega võrreldes selgelt enam arenenud. Sellist iseenesest silmnähtavat järeldust toetavad ka väiksemate statistiliste territoriaaljaotuste põhjal saadud objektiivsed andmed. Seda arvesse võttes peab püüdma tagada, et statistika annaks majandusolukorrast tõepärase pildi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2
(2) Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 322/97 peab ühendusel olema oma poliitika väljatöötamise, kohaldamise, järelevalve ja hindamise eesmärgil õigeaegne juurdepääs liikmesriikide võrreldavale statistilisele teabele, mis on ajakohane, usaldusväärne, asjakohane ning võimalikult tõhusalt koostatud.	(2) Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 322/97 peab ühendusel olema oma poliitika väljatöötamise, kohaldamise, järelevalve ja hindamise eesmärgil õigeaegne juurdepääs liikmesriikide, ELi erinevate piirkondade ning ühise statistiliste territoriaaljaotuste liigituse (NUTS) erinevate tüüpide võrreldavale statistilisele teabele, mis on ajakohane, usaldusväärne, asjakohane ning võimalikult tõhusalt koostatud.
Selgitus
Lisandus on vajalik selle tagamiseks, et kättesaadav statistiline teave võimaldaks koostada võrdluskokkuvõtteid nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, mis on ühtsuspoliitika rakendamise tulemuslikkuse hindamise eeltingimus.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 4
(4) Ühenduse statistika koostamise erimeetod eeldab, et ühenduse areneva statistikasüsteemi raames tehakse nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom,moodustatud statistikaprogrammi komitee kaudu eriti tihedat koostööd süsteemi kohandamiseks, kehtestades eelkõige kõnealuse ühenduse statistika koostamiseks vajalikud õigusaktid. Seejuures võetakse arvesse andmeesitajatele (ettevõtted, kesk- ja kohaliku tasandi haldusüksused, kodumajapidamised või üksikisikud) langevat koormust.	(4) Ühenduse statistika koostamise erimeetod eeldab, et ühenduse areneva statistikasüsteemi raames tehakse nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom, moodustatud statistikaprogrammi komitee kaudu eriti tihedat koostööd süsteemi kohandamiseks, kehtestades eelkõige kõnealuse ühenduse statistika koostamiseks vajalikud õigusaktid. Seejuures võetakse arvesse andmeesitajatele (ettevõtted, kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusüksused, kodumajapidamised või üksikisikud) langevat koormust.
Selgitus
Andmeesitajate hulgast piirkondlike üksuste väljajätmine võis sündida lihtsalt tähelepanematusest, kuid kuna see võib põhjustada arusaamatusi, tuleb need teksti lisada.
Viide piirkondlikule tasandile ei tohi puududa, eriti kuna riiklikku ja kohalikku tasandit sõnaselgelt nimetatakse.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 5
(5) Ühenduse statistika koostamine viieaastase programmi õiguslikus raamistikus toimub tihedas, kooskõlastatud ja järjekindlas koostöös Eurostati ja riiklike ametiasutuste vahel. Seepärast peaks Eurostat eri viisidel tagama riiklike ametiasutuste tegevuse kooskõlastamise Euroopa statistikasüsteemi (ESS) võrgustikus, et Euroopa Liidu poliitikavaldkondade seisukohalt asjakohane statistika oleks õigel ajal kättesaadav.	(5) Ühenduse statistika koostamine viieaastase programmi õiguslikus raamistikus toimub tihedas, kooskõlastatud ja järjekindlas koostöös Eurostati ja riiklike ametiasutuste vahel. Seepärast peaks Eurostat eri viisidel tagama riiklike ametiasutuste tegevuse kooskõlastamise Euroopa statistikasüsteemi (ESS) võrgustikus, et Euroopa Liidu poliitikavaldkondade seisukohalt asjakohane statistika oleks õigel ajal kättesaadav ja selle tase võimaldaks vajalikku liikmesriikidevahelist võrdlust.
Selgitus
Kriteeriumid on sageli nii erinevad, et oleks raske koguda täpset ja tegelikke tulemusi kajastavat statistikat.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 6
(6) Käesoleva otsuse kohaselt ühenduse statistikat koostades ja avaldades järgivad riiklikud ja ühenduse statistikaasutused põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa statistikat käsitlevate tegevusjuhenditega, mis on lisatud riiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatust, terviklikkust ja aruandekohustust käsitlevale komisjoni 25. mai 2005. aasta soovitusele.	(6) Käesoleva otsuse kohaselt ühenduse statistikat koostades ja avaldades järgivad riiklikud ja ühenduse statistikaasutused põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa statistikat käsitlevate tegevusjuhenditega, mis on lisatud riiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatust, terviklikkust ja aruandekohustust käsitlevale komisjoni 25. mai 2005. aasta soovitusele. Selle protsessi käigus tuleks teha jõupingutusi lähenemise edendamiseks seoses statistilise teabe kogumise ja selle teadusliku töötlemise võimalikkusega.
Selgitus
Alusandmeid tuleks koguda standardsete kriteeriumide põhjal, et tulemused oleksid pärast töötlemist võrreldavad.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Kooskõlas ühenduse eesmärkidega meeste ja naiste võrdse kohtlemise suhtes vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 2 ja 3 ning vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi kohta, artiklile 16 kohustatakse liikmesriike koostama statistikat eraldi sugude lõikes, vähemalt siis, kui see on otseselt või kaudselt Euroopa struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi kasutamise eelduseks.
Selgitus
Statistikat tuleb koostada meeste ja naiste kohta eraldi, sest vastavalt ühenduse võrdse kohtlemise eesmärkidele peab olema nähtav Euroopa poliitika soospetsiifiline mõju. See on otseses seoses solidaarsuse, majandusliku ja sotsiaalse sidususe ning säästva arengu prioriteediga, kuna need Euroopa poliitika valdkonnad on eriti tihedasti seotud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eesmärgiga (vt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklit 16).
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 8
(8) Kuna liikmesriigid eraldi ei suuda käesoleva otsuse eesmärke, s.o ühenduse statistikaprogrammi ajavahemikuks 2008–2012, piisavalt tõhusalt täita ja seetõttu on nimetatud eesmärke ühenduse tasandil lihtsam saavutada, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.	(8) Kuna liikmesriigid eraldi ei suuda käesoleva otsuse eesmärke, s.o ühenduse statistikaprogrammi ajavahemikuks 2008–2012, piisavalt tõhusalt täita ja seetõttu on nimetatud eesmärke ühenduse tasandil lihtsam saavutada, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, eelkõige korrapäraselt nõudes statistika koostamist piirkondlikul tasandil, et näidata piirkondade arenguerinevusi vastavalt asutamislepingu artiklile 158. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Selgitus
Solidaarsuse, majandusliku ja sotsiaalse sidususe ning säästva arengu prioriteet on otseselt seotud andmete kogumisega Euroopa regionaalpoliitika kontekstis. Regionaalsete arenguerinevuste arvessevõtmiseks ja regionaalpoliitiliste sekkumiste kontrollimiseks on vajalik, et statistika oleks piirkondlikul tasandil kättesaadav (vt II lisa XVII jaotist „Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus”)).
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 10 a (uus)
	10 a. Ühenduse tegevuse suurema sidususe ja tõhususe tagamiseks ning usaldusväärsete võrdluste võimaldamiseks tuleb ühenduse statistika eesmärkidel määratleda Euroopa linna ja linnapiirkonna mõiste;
Muudatusettepanek 8 Artikli 2 lõige 1
1. Võttes arvesse riiklike ametiasutuste ja komisjoni olemasolevaid vahendeid, lähtutakse käesolevas programmis ühenduse poliitika põhilistest prioriteetidest järgmistes valdkondades:	1.Võttes arvesse riiklike ametiasutuste ja komisjoni olemasolevaid vahendeid, lähtutakse käesolevas programmis ühenduse poliitika põhilistest prioriteetidest järgmistes valdkondades:
– jõukus, konkurentsivõime ja majanduskasv,	– jõukus, konkurentsivõime, innovaatilisus ja majanduskasv,
– solidaarsus, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning säästev areng,	– solidaarsus, majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, säästev areng ja demograafilised väljakutsed,
	– haridus ja noored,
– julgeolek ja	– julgeolek, läbipaistvus,
	– arengukoostöö ja
– Euroopa Liidu edasine laienemine.	– Euroopa Liidu edasine laienemine.
Selgitus
Territoriaalne ühtekuuluvus on juba praegu lahutamatult majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud ja sisaldub ka põhiseaduse lepingu projektis.
ELi peamiste probleemide kajastamiseks tuleb lisada veel teisi prioriteete. Euroopa Liidu käsutuses on paljudes erinevates tehnikavaldkondades kogutud oskusteave. Arenguabi valdkonna juhtiva dialoogipartnerina saaks EL tehnilise ja rahandusalase nõustamise teel arengumaade statistikasüsteemide arendamisele ja ajakohastamisele oluliselt kaasa aidata.
Ühenduse otsuste aluseks olevate andmete avalikult juurdepääsetavaks tegemine on otsustavalt tähtis selguse tagamiseks ja andmete usaldatavuse paremaks mõistmiseks.
Muudatusettepanek 9 Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav lause
3. Programmi rakendatakse Euroopa statistikat käsitlevates tegevusjuhendites esitatud põhimõtete kohaselt, eesmärgiga koostada ja levitada kvaliteetset ja ühtlustatud ühenduse statistikat ning tagada Euroopa statistikasüsteemi kui terviku nõuetekohane toimimine. Riiklikud ametiasutused ja ühenduse statistikaasutus:	1. Programmi rakendatakse Euroopa statistikat käsitlevates tegevusjuhendites esitatud põhimõtete kohaselt, eesmärgiga koostada ja levitada kvaliteetset ja ühtlustatud ühenduse statistikat ning tagada Euroopa statistikasüsteemi kui terviku nõuetekohane toimimine, arvestades nõuetekohaselt vajadusega tagada vajaliku statistilise teabe õigeaegne esitamine. Riiklikud ametiasutused ja ühenduse statistikaasutus:
Selgitus
Tuleb juhtida vajalikul määral tähelepanu sellele, et Euroopa statistikasüsteemi nõuetekohase toimimise eeltingimusena peavad liikmesriigid esitama statistilise teabe õigeaegselt.
Muudatusettepanek 10 Artikli 3 lõike 1 punkt a
(a) loovad institutsionaalse ja organisatsioonilise keskkonna, mis aitab kaasa ametlikku statistikat koostavate ja avaldavate riiklike ja Euroopa statistikaasutuste töö tõhustamisele ja usaldusväärsemaks muutmisele;	(a) loovad institutsionaalse ja organisatsioonilise keskkonna, mis aitab kaasa ametlikku statistikat ning ühisel statistiliste territoriaalüksuste liigitusel (NUTS) põhinevat piirkondlikku statistikat koostavate ja avaldavate riiklike ja Euroopa statistikaasutuste töö tõhustamisele ja usaldusväärsemaks muutmisele;
Selgitus
Ühist statistiliste territoriaalüksuste liigitust (NUTS) tuleks selgesõnaliselt nimetada, et rõhutada ühenduse eesmärki sätestada Euroopa Liidu piirkondliku statistika koostamiseks ühtne territoriaalüksuste liigitus.
Muudatusettepanek 11 Artikli 3 lõike 1 punkt c
(c) tagavad ühenduse statistika vastavuse Euroopa kvaliteedistandarditele ning seda statistikat kasutavate ELi institutsioonide, valitsuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avalikkuse vajadustele.	(c) tagavad ühenduse statistika vastavuse Euroopa kvaliteedistandarditele ning seda statistikat kasutavate ELi institutsioonide, valitsuste, piirkondlike ja kohalike asutuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avalikkuse vajadustele.
Selgitus
Eesmärgiks on määratleda kasutajate erinevad tasandid liikmesriigis.
Kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused vajavad ühenduse usaldusväärset statistilist teavet oma poliitika kujundamiseks ja piirkondlike huvide kaitsmiseks.
Muudatusettepanek 12 Artikli 3 lõike 1 punkt c a (uus)
	(c a) tagavad koostatavate kokkuvõtete sellise taseme, mis teeb ühenduse statistika täiesti võrreldavaks muu maailma statistikaga.
Selgitus
Statistika võrreldavus tuleb tagada mitte üksnes ühenduse tasandil, vaid ka maailmamajanduse kontekstis, et oleks võimalik täpsemalt hinnata Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja piirkondade tegelikku olukorda võrreldes nende ülemaailmsete konkurentidega.
Muudatusettepanek 13 Artikli 3 lõike 1 punkt c b (uus)
	(c b) tagavad, et kokkuvõtted koostatakse sellisel tasemel, et ühenduse statistika vastaks täielikult ÜRO Statistikakomisjoni 14. aprillil 1994. aastal vastuvõetud ametliku statistika koostamise põhimõtetele;
Selgitus
Statistika võrreldavus ei pea olema tagatud mitte ainult ühenduse tasandil, vaid ka rahvusvahelisi standardeid silmas pidades.
Muudatusettepanek 14 Artikli 3 lõike 1 punkt c c (uus)
	(c c) annavad põhjendatud nõudmise korral vajalikku abi statistikaasutuste töökorralduse valdkonnas ja võimaldavad heade tavade jagamist muude asutuste ja kolmandate riikidega.
Selgitus
Nagu juba on mainitud, on Euroopa Liidul koostöö jaoks äärmiselt kasulikud koondteadmised ning personal ja rahalised vahendid. Statistiliste andmete võrreldavus on maailmas ikka veel väga ebaühtlane, sest eriti arengumaades on statistilised andmed puudulikud.
Muudatusettepanek 15 Artikli 4 lõige 1
1. Programm tagab jätkuva statistilise toetuse praegustes ühenduse poliitikavaldkondades tehtavatele otsustele ja hindamistele ning toetab kõiki ühenduse poliitika uutest algatustest tulenevaid lisanõudeid.	1. Programm tagab jätkuva statistilise toetuse praegustes ühenduse poliitikavaldkondades tehtavatele otsustele ja hindamistele ning toetab kõiki ühenduse poliitika uutest algatustest tulenevaid lisanõudeid, kusjuures rõhku pannakse statistilise teabe usaldusväärsusele, kvaliteedile ja võrreldavusele.
Selgitus
Lisandus on vajalik selle tagamiseks, et kättesaadav statistiline teave võimaldaks koostada täpseid võrdluskokkuvõtteid ühtsuspoliitika rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks.
Muudatusettepanek 16 Artikli 4 lõige 2
2. Komisjon võtab aastaste statistika tööprogrammide koostamisel arvesse kogutud statistika kulutasuvust ja tagab statistika prioriteetide pideva läbivaatamise selleks, et kindlustada liikmesriikide ja komisjoni ressursside võimalikult tõhus kasutamine ja vähendada nii palju kui võimalik andmeesitajate koormust.	2. Komisjon võtab aastaste statistika tööprogrammide koostamisel arvesse kogutud statistika kulutasuvust ja tagab statistika prioriteetide pideva läbivaatamise selleks, et kindlustada liikmesriikide ja komisjoni ressursside võimalikult tõhus kasutamine ja vähendada nii palju kui võimalik andmeesitajate koormust, seejuures nõuetekohaselt hoolitsedes kogutavate andmete ajalise järjepidevuse tagamise eest.
Selgitus
Lisandus on vajalik, tagamaks kättesaadava statistilise teabe kronoloogilist järjepidevust ning seda, et hõlmatav ajavahemik oleks piisavalt pikk piirkondades toimuvate protsesside arengutendentside hindamiseks. See teave on väga tähtis ühenduse ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse hindamisel.
Muudatusettepanek 17 Artikli 4 lõige 3
3. Programm tagab selliste vahendite väljatöötamise, mis suurendavad Euroopa statistikasüsteemi paindlikkust ning võimaldavad kohanemist kasutajate muutuvate vajadustega.	3. Programm tagab selliste vahendite väljatöötamise, mis suurendavad Euroopa statistikasüsteemi paindlikkust ning võimaldavad kohanemist kasutajate muutuvate vajadustega. Programm tagab samuti kogutava statistilise materjali ühtlustamise ja selle teadusliku töötlemise võimalikkuse.
Selgitus
Alusandmeid tuleks koguda standardsete kriteeriumide põhjal, et tulemused oleksid pärast töötlemist võrreldavad.
Muudatusettepanek 18 Artikli 4 lõige 3 a (uus)
	3 a. Programm tagab läbipaistvuse, kusjuures arvesse võetakse muuhulgas komisjoni määruse (EÜ) nr 1104/2006, 18. juuli 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 831/2002, millega rakendatakse ühenduse statistikat käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 322/97 seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil, artikli 1 lõikeid 1 ja 2¹. _________________ ¹ELT L 197, 19.7.2006, lk 3.
Selgitus
Komisjoni määruses on kehtestatud tingimused, mille alusel on võimalik anda juurdepääs komisjonile edastatud konfidentsiaalsetele andmetele, et oleks võimalik teaduslikul eesmärgil statistilisi järeldusi teha. Artiklis on nimetatud erinevad uuringud ja andmete allikad, mille kohta eespool toodu kehtib.
Muudatusettepanek 19 II lisa XVII jaotise kolmas alapealkiri
Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012 Ajavahemikku 2008–2012 hõlmava statistikaprogrammi raames tehtavat tööd suunab oluliselt ühenduse regionaalpoliitika struktuurifondide uuel programmiperioodil. Jätkatakse olemasolevate andmete konsolideerimist, eriti linnaauditi, transpordi, keskkonna ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Struktuurinäitajatega tehtavas töös on oluline piirkondlike rahvastikuandmete õigusliku raamistiku rakendamine ja piirkondliku arvepidamise andmeid käsitleva ESA95 määruse oodatav läbivaatamine. Parandatakse piirkondliku statistika metoodilist järjepidevust rangemate meetodite kasutuselevõtuga asjakohases õiguslikus raamistikus ning piirkondliku arvepidamise andmetes juba kohaldatavaid kvaliteedistandardeid tuleb võrreldavuse ja õigeaegsuse tagamiseks laiendada ka muule piirkondlikule statistikale.	Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012 Ajavahemikku 2008–2012 hõlmava statistikaprogrammi raames tehtavat tööd suunab oluliselt ühenduse regionaalpoliitika struktuurifondide uuel programmiperioodil. Jätkatakse olemasolevate andmete konsolideerimist, eriti linnaauditi, transpordi, keskkonna ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Struktuurinäitajatega tehtavas töös on oluline piirkondlike rahvastikuandmete õigusliku raamistiku rakendamine ja piirkondliku arvepidamise andmeid käsitleva ESA95 määruse oodatav läbivaatamine. Parandatakse piirkondliku statistika metoodilist järjepidevust rangemate meetodite kasutuselevõtuga asjakohases õiguslikus raamistikus selle läbivaatamisel, tagades meeste ja naiste kohta eraldi statistika koostamise ja kasutamise ning rakendades piirkondliku arvepidamise andmetes juba kohaldatavaid kvaliteedistandardeid, mida tuleb võrreldavuse ja õigeaegsuse tagamiseks laiendada ka muule piirkondlikule statistikale.
Selgitus
Statistikat tuleb koostada meeste ja naiste kohta eraldi, sest vastavalt ühenduse võrdse kohtlemise eesmärkidele peab olema nähtav Euroopa poliitika soospetsiifiline mõju. See on otseses seoses solidaarsuse, majandusliku ja sotsiaalse sidususe ning säästva arengu prioriteediga, sest need Euroopa poliitika valdkonnad on eriti tihedasti seotud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eesmärgiga (vt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklit 16).

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012
Viited	KOM(2006)0687 - C6-0427/2006 - 2006/0229(COD)
Vastutav komisjon	ECON
Arvamuse esitaja(d)                istungil teada andmise kuupäev	REGI 12.12.2006
Arvamuse koostaja                nimetamise kuupäev	Mieczysław Edmund Janowski 1.2.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	20.3.2007
Vastuvõtmise kuupäev	2.5.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	44 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alfonso Andria, Stavros Arnaoutakis, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Wolfgang Bulfon, Antonio De Blasio, Vasile Dîncu, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Ambroise Guellec, Gábor Harangozó, Jim Higgins, Alain Hutchinson, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Miloš Koterec, Constanze Angela Krehl, Mario Mantovani, Miguel Angel Martínez Martínez, Yiannakis Matsis, Miroslav Mikolášik, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Elisabeth Schroedter, Stefan Sofianski, Grażyna Staniszewska, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Vladimír Železný
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Bastiaan Belder, Brigitte Douay, Den Dover, Riitta Myller, Zita Pleštinská, Christa Prets, Miloslav Ransdorf, Richard Seeber, László Surján, Károly Ferenc Szabó
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Véronique De Keyser, Samuli Pohjamo, Henrik Lax

• [1]  ELTs seni avaldamata.

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (4.5.2007)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012
(KOM(2006)0687 – C6‑0427/2006 – 2006/0229(COD))

Arvamuse koostaja: Edit Bauer

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2 a (uus)
	(2 a) Euroopa Nõukogu 1998. aasta aruandes „Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine: kontseptuaalne raamistik, metodoloogia ja heade tavade tutvustamine” märgitakse, et sugupoolte järgi jaotatud statistika regulaarne koostamine ja kasutamine poliitika väljatöötamisel ja läbivaatamisel on võrdsete võimaluste süvalaiendamise otsustava tähtsusega aspekt.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2 b (uus)
	(2 b) Teatises „Naiste ja meeste võrdsete võimaluste integreerimine kõikidesse ühenduse poliitikavaldkondadesse ja meetmetesse” (Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitlev teatis) kinnitab komisjon oma pühendumist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele: võttes süstemaatiliselt arvesse meeste ja naiste tingimuste, olukordade ja vajaduste erinevusi kõigis ühenduse poliitikavaldkondades ja meetmetes.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3 a (uus)
	(3 a) Adekvaatse teabe saamiseks naiste seisundi kohta Euroopa Liidus, süstemaatilisteks riikidevahelisteks võrdlusteks, muutuste jälgimiseks ajas ning rakendatavate meetmete järelevalve ja hindamise tagamiseks tuleks sugupoolte järgi jaotatud statistikat koguda, koostada, analüüsida, ühtlustada ja levitada regulaarselt.
Selgitus
Meil peavad olema vajalikud vahendid selleks, et suuta hinnata naiste olukorda ja rakendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kõikides ELi poliitikavaldkondades.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 6
(6) Käesoleva otsuse kohaselt ühenduse statistikat koostades ja avaldades järgivad riiklikud ja ühenduse statistikaasutused põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa statistikat käsitlevate tegevusjuhenditega, mis on lisatud riiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatust, terviklikkust ja aruandekohustust käsitlevale komisjoni 25. mai 2005. aasta soovitusele.	(6) Käesoleva otsuse kohaselt ühenduse statistikat koostades ja levitades peaksid riiklikud ja ühenduse statistikaasutused järgima komisjoni ja Euroopa Nõukogu soovitusi statistika jaotamise kohta sugupoolte järgi ja põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa statistikat käsitlevate tegevusjuhenditega, mis on lisatud riiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatust, terviklikkust ja aruandekohustust käsitlevale komisjoni 25. mai 2005. aasta soovitusele.
Selgitus
Isegi kui andmeid kogutakse sugupoolte järgi jaotatult, ei avaldata nende põhjal koostatud statistikat sageli samal viisil.
Muudatusettepanek 5 Artikli 2 lõike 1 teine taane
– solidaarsus, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning säästev areng,	– solidaarsus, sooline võrdõiguslikkus, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning säästev areng,
Selgitus
Nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2, on meeste ja naiste võrdõiguslikkus liidu üldine eesmärk.
Muudatusettepanek 6 Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa
1. Programmi rakendatakse Euroopa statistikat käsitlevates tegevusjuhendites esitatud põhimõtete kohaselt, eesmärgiga koostada ja levitada kvaliteetset ja ühtlustatud ühenduse statistikat ning tagada Euroopa statistikasüsteemi kui terviku nõuetekohane toimimine. Riiklikud ametiasutused ja ühenduse statistikaasutus:	1. Programmi rakendatakse Euroopa statistikat käsitlevates tegevusjuhendites esitatud põhimõtete kohaselt, eesmärgiga koostada ja levitada kvaliteetset ja ühtlustatud ühenduse statistikat, mis on jaotatud sugupoolte järgi, ning tagada Euroopa statistikasüsteemi kui terviku nõuetekohane toimimine. Riiklikud ametiasutused ja ühenduse statistikaasutus:
Selgitus
Isegi kui andmeid kogutakse sugupoolte järgi jaotatult, ei avaldata nende põhjal koostatud statistikat sageli samal viisil.
Muudatusettepanek 7 Artikli 3 lõike 1 punkt c
(c) tagavad ühenduse statistika vastavuse Euroopa kvaliteedistandarditele ning seda statistikat kasutavate ELi institutsioonide, valitsuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avalikkuse vajadustele.	(c) tagavad, et ühenduse statistika vastab Euroopa kvaliteedistandarditele, võtab arvesse soomõõdet, on kergesti mõistetav ning vastab seda statistikat kasutavate ELi institutsioonide, valitsuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avalikkuse vajadustele.
Selgitus
Isegi kui andmeid kogutakse sugupoolte järgi jaotatult, ei avaldata nende põhjal koostatud statistikat sageli samal viisil.
Muudatusettepanek 8 Artikli 3 lõike 1 punkt c a (uus)
	(c a) tagavad statistika ühtlustamise selliselt, et liikmesriikide kehtestatud andmed, näitajad, hierarhiad ja kategooriad on otseselt võrreldavad ka soolisest perspektiivist.
Selgitus
Sooaspektidega seotud statistika ühtlustamisel on mõningaid raskusi, mis takistavad soomõõtme lisamist ELi poliitika määratlemisse ja hindamisse.
Muudatusettepanek 9 Artikli 4 lõige 3 a (uus)
	3 a. Programm tagab, et kogu statistikaprotsessis võetakse arvesse soomõõdet ning sugupoolte järgi jaotatud on mitte ainult andmete kogumine, vaid ka nende avaldamine ja levitamine.
Selgitus
Isegi kui andmeid kogutakse sugupoolte järgi jaotatult, ei avaldata nende põhjal koostatud statistikat sageli samal viisil.
Muudatusettepanek 10 I lisa punkti 1 esimene lõik
Usaldusväärne statistiline teave ELi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase olukorra kohta, mis hõlmab ka riiklikku ja piirkondlikku tasandit, on Euroopa integratsiooniprotsessi eelduseks. Selle kaudu varustatakse ELi institutsioone, liikmesriike ja kodanikke vajalike faktiliste andmetega, mis aitavad hinnata Euroopa poliitikavaldkondades tehtavate algatuste vajalikkust ning edenemist. Ühtlasi on ühtlustatud ja võrreldav statistika hädavajalik ka avalikkuse arusaamade kujundamiseks Euroopast, kodanike osalemiseks Euroopa tuleviku üle peetavatel aruteludel ja demokraatlikus protsessis ning ettevõtjate osalemiseks ühtsel turul.	Usaldusväärne ja sugupoolte järgi jaotatud statistiline teave ELi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase olukorra kohta, mis hõlmab ka riiklikku ja piirkondlikku tasandit, on Euroopa integratsiooniprotsessi eelduseks. Selle kaudu varustatakse ELi institutsioone, liikmesriike ja kodanikke vajalike faktiliste andmetega, mis aitavad hinnata Euroopa poliitikavaldkondades tehtavate algatuste vajalikkust ja edenemist ning võimaldavad neisse lisada võrdsete võimaluste põhimõtte. Ühtlasi on ühtlustatud ja võrreldav statistika hädavajalik ka avalikkuse arusaamade kujundamiseks Euroopast, kodanike osalemiseks Euroopa tuleviku üle peetavatel aruteludel ja demokraatlikus protsessis, adekvaatse teabe saamiseks meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta ning ettevõtjate osalemiseks ühtsel turul.
Selgitus
Sugupoolte järgi jaotatud statistika on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise otsustava tähtsusega osa.
Muudatusettepanek 11 II lisa, pealkiri „Ühenduse poliitika üldiseid prioriteete toetavad valdkondadevahelised statistikatoimingud” alapealkiri -1 „Soolised näitajad” (uus)
	Soolised näitajad
	Õiguslik raamistik
	EÜ asutamislepingu artiklis 2 ja eriti artikli 3 lõikes 2 pannakse Euroopa Liidule kohustus kõikide meetmete puhul, mida liit oma eesmärkide saavutamiseks rakendab, püüda kaotada meeste ja naiste ebavõrdsust ning edendada võrdõiguslikkust. Nagu selgub komisjoni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitlevast teatisest ning Euroopa Parlamendi 16. septembri 1997. aasta resolutsioonist komisjoni nimetatud teatise kohta, on Euroopa Liit sellest tulenevalt arendanud teatavaid soolisi näitajaid, et hinnata meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisel tehtud edusamme eri poliitikavaldkondades, nagu haridus, teadusuuringud, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika, regionaalpoliitika, arengukoostöö, meeste ja naiste tasakaalustatud osalemine otsustamisprotsessis, töö- ja eraelu ühitamine, palkade võrdsus ja koduvägivald.
	Hetkeolukord
	Sugupoolte järgi jaotatud statistika ja näitajate regulaarne koostamine ja kasutamine poliitika väljatöötamisel ja arendamisel on võrdsete võimaluste poliitikasse integreerimise otsustav aspekt. Sellegipoolest on kõikidele edusammudele vaatamata siiani raske saada adekvaatset ülevaadet naiste olukorrast Euroopa Liidus, andmeid süstemaatiliselt võrrelda või uurida aja jooksul toimunud muutusi.
	Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012
	· Soomõõde integreeritakse kogu statistikaprotsessi nii, et sugupoolte järgi jaotatakse kõik andmed ning selle alusel toimub ka nende töötlemine, avaldamine ja levitamine.
	· Samuti määratletakse sooliste näitajate süsteem, mis võimaldab kirjeldada meeste ja naiste olukorda ning suunata poliitikat.
Selgitus
Euroopa Liit on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise integreerinud oma poliitikasse üldise eesmärgina alates selle põhimõtte lisamisest Amsterdami lepingusse.
Muudatusettepanek 12 II lisa IV jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” teine taane
· Arendatakse statistikat, mis annab sotsiaalmajanduslikku teavet sisserändajatest elanikkonna kohta, kasutades selleks muu hulgas tööjõu-uuringu lisaküsimustikke ning teabe kogumist sisserändajate kohta ühenduse 2011. aasta rahvaloenduse programmi raames.	· Arendatakse statistikat, mis annab sotsiaal-majanduslikku teavet sisserändajatest elanikkonna kohta ning mis jaotatakse sugude kaupa, kasutades selleks muu hulgas tööjõu-uuringu lisaküsimustikke ning teabe kogumist sisserändajate kohta ühenduse 2011. aasta rahvaloenduse programmi raames.
Muudatusettepanek 13 II lisa VIII jaotise osa „Hetkeolukord” esimene lõik
Tööturustatistikat reguleerib tugev õiguslik raamistik, millega tagatakse korrapärane andmeedastus tööhõive, töötuse, töötasu ja tööjõukulude kohta. Uued poliitikavaldkonnad nõuavad aga statistikaalaste õigusaktide laiendamist muudele valdkondadele, näiteks (i) vabade töökohtade statistikale, et hinnata tööturu nõudlust ning täiendada tööhõive ja töötuse statistikat; (ii) sisserändajate olukorrale tööturul, et edendada selle rahvastikurühma integreerumist ja (iii) koolist tööle üleminekule, et toetada poliitikavaldkondi, mis kindlustavad noorte piisava sulandumise tööturule. Tähelepanu keskmes on jätkuvalt ka muud valdkonnad, nt töö ja tööhõive kvaliteet tööjõu vananedes, töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime ning tööturu vajadused infoühiskonnas.	Tööturustatistikat reguleerib tugev õiguslik raamistik, millega tagatakse korrapärane andmeedastus tööhõive, töötuse, töötasu ja tööjõukulude kohta. Uued poliitikavaldkonnad nõuavad aga statistikaalaste õigusaktide laiendamist muudele valdkondadele, näiteks (i) vabade töökohtade statistikale, et hinnata tööturu nõudlust ning täiendada tööhõive ja töötuse statistikat; (ii) statistikale mitteametliku töö, sealhulgas tasustamata perekondliku töö kohta; (iii) sisserändajate olukorrale tööturul, et edendada selle rahvastikurühma integreerumist; (iv) eakamate töötajate olukorrale tööturul ning (v) iga tasandi hariduselt ja koolituselt tööle üleminekule, et toetada poliitikavaldkondi, mis kindlustavad noorte piisava sulandumise tööturule. Tähelepanu keskmes on jätkuvalt ka muud valdkonnad, nt töö ja tööhõive kvaliteet tööjõu vananedes, naiste osalemine tööturul, töö- ja pereelu ühitamine, töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime ning tööturu vajadused infoühiskonnas.
Muudatusettepanek 14 II lisa XI jaotise osa „Hetkeolukord” teine a lõik (uus)
	Noorte kohta andmete kogumisel tuleks olemasolevaid näitajaid kohandada nii, et oleks võimalik koguda teavet, mis võimaldaks riiklikul ja Euroopa tasandil kindlaks teha ühelt poolt mees- ja naisõpilaste arvu, kellel on perekondlikke kohustusi, ning nende elutingimused, ja teiselt poolt, milline on perekondlike kohustuste roll õpingute poolelijätmisel, eriti noorte naiste jaoks.
Muudatusettepanek 15 II lisa XI jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” kuues taane
· Järk-järgult koostatakse noorsoostatistikat, kasutades olemasolevaid allikaid ja vajaduse korral sidudes neid paremini praeguste uuringutega.	· Järk-järgult koostatakse statistikat kõikide koolitustasandite kohta ning noorte majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni kohta, kasutades olemasolevaid allikaid ja vajaduse korral sidudes neid paremini praeguste uuringutega.
Muudatusettepanek 16 II lisa XI jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” kuues a taane (uus)
	· Statistilisi andmeid laste sotsiaalse olukorra ja laste vaesuse kohta peab arvesse võtma rahvusvaheliselt kokku lepitud lapsepõlve piirmäära järgides (mis on ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt 18 aastat);
Muudatusettepanek 17 II lisa XI jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” seitsmes taane
· Kõik ELi tasandil üksikisikute kohta kogutud sotsiaalandmed jaotatakse sugude kaupa ja määratletakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevate näitajate põhikogum.	· Kõik ELi tasandil üksikisikute kohta kogutud sotsiaalandmed jaotatakse sugude kaupa ja määratletakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevate näitajate põhikogum, eriti selles osas, mis puudutab töö-, pere- ja eraelu ühitamist, osavõttu otsustamisprotsessist ja kõiki sissetulekuvorme.
Muudatusettepanek 18 II lisa XI jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” seitsmes a taane (uus)
	· Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga koostöös koostatakse vastastikuse mõistmise memorandum, et määratleda praktilise koostöö meetodid;
Muudatusettepanek 19 II lisa XI jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” seitsmes b taane (uus)
	· Olemasolevaid näitajaid kohandatakse, et võtta arvesse hariduse ja pereelu ühitamine;
Muudatusettepanek 20 II lisa XI jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” kaheksas taane
· Töötatakse välja ja võetakse kasutusele ühine metoodika andmete kogumiseks või olemasoleva statistika täiendamiseks diskrimineerimise ulatuse ja mõju kohta.	· Töötatakse välja ja võetakse kasutusele ühine metoodika andmete kogumiseks või olemasoleva statistika täiendamiseks diskrimineerimise ulatuse ja mõju kohta EÜ asutamislepingu artikli 13 tähenduses.
Muudatusettepanek 21 II lisa XIII jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” kolmas taane
· Parandatakse rahvatervise statistika kättesaadavust, võrreldavust, õigeaegsust ja asjakohasust, seda ka tervishoiu- ja invaliidsusstatistika osas, pöörates erilist tähelepanu metoodika täiustamisele ja võttes arvesse riikide erinevat olukorda.	· Parandatakse rahvatervise statistika kättesaadavust, võrreldavust, õigeaegsust ja asjakohasust, seda ka sugupoolte järgi jaotatud tervishoiu- ja invaliidsusstatistika osas, pöörates erilist tähelepanu metoodika täiustamisele ja võttes arvesse riikide erinevat olukorda.
Muudatusettepanek 22 II lisa XX jaotise osa „Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012” kolmas taane
· Erilist tähelepanu pööratakse vaesuse mõõtmisele ja jälgimisele, sotsiaalsele kaasatusele, keskkonna jätkusuutlikkusele ja aastatuhande arengueesmärkide näitajatele.	· Erilist tähelepanu pööratakse vaesuse mõõtmisele ja jälgimisele, sotsiaalsele kaasatusele, keskkonna jätkusuutlikkusele ja aastatuhande arengueesmärkide näitajatele, võttes arvesse soolist mõõdet.

MENETLUS

Pealkiri	Ühenduse statistikaprogramm 2008-2012
Viited	KOM(2006)0687 - C6-0427/2006 - 2006/0229(COD)
Vastutav komisjon	ECON
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	FEMM 12.12.2006
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Edit Bauer 16.1.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	11.4.2007		2.5.2007
Vastuvõtmise kuupäev	2.5.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	14 4 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Katerina Batzeli, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Anneli Jäätteenmäki, Lívia Járóka, Piia-Noora Kauppi, Urszula Krupa, Pia Elda Locatelli, Astrid Lulling, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Christa Prets, Amalia Sartori, Eva-Britt Svensson, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Anna Hedh, Kartika Tamara Liotard, Marusya Ivanova Lyubcheva, Heide Rühle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Daciana Octavia Sârbu

• [1]  ELTs seni avaldamata.

MENETLUS  

Pealkiri	Ühenduse statistikaprogramm 2008-2012
Viited	KOM(2006)0687 - C6-0427/2006 - 2006/0229(COD)
EP-le esitamise kuupäev	16.11.2006
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ECON 12.12.2006
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	AFET 12.12.2006		DEVE 12.12.2006		INTA 12.12.2006		BUDG 12.12.2006
	CONT 12.12.2006		EMPL 12.12.2006		ENVI 12.12.2006		ITRE 12.12.2006
	IMCO 12.12.2006		TRAN 12.12.2006		REGI 12.12.2006		AGRI 12.12.2006
	PECH 12.12.2006		CULT 12.12.2006		JURI 12.12.2006		LIBE 12.12.2006
	AFCO 12.12.2006		FEMM 12.12.2006		PETI 12.12.2006
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	AFET 28.11.2006		DEVE 19.12.2006		INTA 18.12.2006		CONT 27.11.2006
	ENVI 27.2.2007		ITRE 27.2.2007		IMCO 19.12.2006		TRAN 19.12.2006
	AGRI 19.12.2006		PECH 21.12.2006		CULT 28.11.2006		JURI 10.4.2007
	LIBE 21.5.2007		AFCO 1.3.2007		PETI 2.5.2007
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Zsolt László Becsey 12.12.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	10.4.2007		10.4.2007		8.5.2007
Vastuvõtmise kuupäev	5.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	40 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gabriele Albertini, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, David Casa, Manuel António dos Santos, Christian Ehler, Jonathan Evans, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Donata Gottardi, Dariusz Maciej Grabowski, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in ‘t Veld, Guntars Krasts, Andrea Losco, Astrid Lulling, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, Joop Post, John Purvis, Alexander Radwan, Dariusz Rosati, Heide Rühle, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Cristian Stănescu, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Ieke van den Burg, Sahra Wagenknecht
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Harald Ettl, Ján Hudacký, Werner Langen, Maria Petre, Gilles Savary, Andreas Schwab
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Neena Gill, Anne Ferreira