Menetlus : 2007/2089(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0249/2007

Esitatud tekstid :

A6-0249/2007

Arutelud :

PV 09/07/2007 - 19
CRE 09/07/2007 - 19

Hääletused :

PV 10/07/2007 - 8.38
CRE 10/07/2007 - 8.38
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0326

RAPORT     
PDF 191kWORD 169k
26.6.2007
PE 386.605v02-00 A6-0249/2007

Gaasi ja elektri siseturu väljavaated

(2007/2089(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Alejo Vidal-Quadras

Arvamuse koostaja (*):

Sophia in t'Veld, majandus- ja rahanduskomisjon

(*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (*)
 regionaalarengukomisjonI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta

(2007/2089(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007)0001);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Gaasi ja elektri siseturu väljavaated” (KOM(2006)0841);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 alusel algatatud Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitlev uurimine” (KOM(2006)0851);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Võrkude ühendamise prioriteetplaan” (KOM(2006)0846);

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Gaasi ja elektri siseturu väljavaadete rakendamise aruanne” (SEK (2006)1709), mis on lisatud komisjoni teatisele (KOM(2006)0841);

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti ELi energiapoliitika andmete kohta (SEK(2007)0012);

 võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks – roheline raamat(1);

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni energiavarustuskindluse kohta Euroopa Liidus(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta otsust nr 1364/2006/EÜ üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise kohta(3);

–   võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta teisel lugemisel vastu võetud seisukohta nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiivi 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1775/2005 maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta(6);

–   võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/67/EÜ, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid(7);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju(8);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta(9);

–   võttes arvesse Euroopa parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1228/2003, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses(10);

–   võttes arvesse Euroopa energiaturgu reguleerivate asutuste aastaaruannet ajavahemiku kohta 1. jaanuar 2006 kuni 31. detsember 2006 kõikidele CEER ja ERGEG liikmetele, Euroopa Parlamendile, Ministrite Nõukogule ja Euroopa Komisjonile, mis on koostatud komisjoni 11. novembri 2003. aasta otsuse 2003/796/EÜ (millega luuakse elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühm)(11) artikli 3 lõike 8 alusel;

–   võttes arvesse 8.–9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi lõppjäreldusi seoses sellega, et Euroopa Ülemkogu kiitis heaks „Euroopa Ülemkogu tegevuskava (2007–2009) – Euroopa energiapoliitika” (7224/07);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0249/2007),

A. arvestades, et Euroopa uus energiapoliitika säästva, turvalise ja konkurentsivõimelise energia tootmiseks peab olema ambitsioonikas ja suunatud pikaajalisele kasule, peatähelepanuga kliimamuutusega võitlemisele, ELi välisimpordist sõltuvuse piiramisele ning majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamisele;

B.  arvestades, et nimetatud ambitsioonika ja pikaajalise kasu saavutamiseks tuleb õigeaegselt kehtestada subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas olev kohane õiguslik raamistik;

C. arvestades, et ELi energia siseturu väljakujundamine ja mõjusa solidaarsusmehhanismi loomine liikmesriikide vahel on varustuskindluse tagamise ja majandusliku tõhususe eeldusteks;

D. arvestades, et liberaliseerimine ja turuintegratsioon on võrdväärselt olulised, et lihtsustada piiriülest kaubandust, saavutada suuremat majanduslikku tõhusust ja suurendada turu likviidsust ning seeläbi kujundada välja ELi energia siseturg;

E.  arvestades, et liikmesriikide energialiikide kogumit käsitlevad otsused mõjutavad kogu Euroopa Liitu konkurentsi, varustuskindluse ja keskkonnasäästvuse osas;

F.  arvestades, et sotsiaalse kaasamise ja kõigile võrdsete võimaluste põhimõte tähendavad, et igale liidu kodanikule on oluline, et tal oleks jõukohane juurdepääs energiale;

G. arvestades, et 27 liikmesriigist 20 peavad veel täielikult üle võtma direktiivid 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ nii vormiliselt kui ka sisuliselt;

H. arvestades, et komisjoni teatises gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta (KOM(2006)0841) ja konkurentsi peadirektoraadi energiasektorit käsitleva uurimise aruandes (SEK(2006)1724) jõutakse järeldusele, et kehtivad reeglid ja liberaliseerimise meetmed on energiavarustuse tõhusust parandanud ja võimaldanud tarbijatele kokkuhoidu, kuid turud ei ole veel täielikult avatud ja vaba konkurentsi tõkked on säilinud;

I.   arvestades, et reguleerivate asutuste poolt tugevate ja tõhusate ühtlustatud eeskirjade loomine võrgule juurdepääsu kohta koos tõhusa eraldamisega on eelduseks uutele turule sisenejatele turule sisenemise võimaldamiseks;

J.   arvestades, et mõnedes liikmesriikides kohaldatakse pikaajalisi lepinguid suurele turuosale, ohustades seeläbi vaba konkurentsi arengut ja seega energia siseturu loomist;

K.  arvestades, et olemasolevate ELi eraldamissätete rakendamine ja reguleerivad raamistikud erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt ja sellel on tugev mõju ühtse elektrienergiaturu arengule;

L.  arvestades, et eraldamissätetega seotud siseriiklike meetmete lähenemine ja ühtlustamine on ainus viis jätkata liikumist Euroopa ühtse energiaturu loomise suunas;

M.  arvestades, et suurem osa gaasiettevõtete kasumist saadakse peamiselt pigem kaubandustegevusest kui gaasi tootmisest;

N.  arvestades, et vähesed liikmesriigid on oma gaasituru avanud; arvestades, et kogu süsteemi võti nii tarbijatele kui ka ettevõtetele on madalamad hinnad ja kvaliteetne tarnimisteenus gaasiturul;

O.  arvestades, et ülekoormuse vähendamiseks elektrienergia ülekandmisel on vaja nii suuri investeeringuid elektrivõrgu laiendamisse ja uuendamisse kui ka tõhusamaid turupõhiseid ülekoormuse juhtimise mehhanisme;

P.  arvestades, et kõik uued kavandatud õigusaktid peaksid käsitlema konkreetseid probleeme, millega energiamahukad tööstusharud silmitsi seisavad, nagu näiteks turgudel konkurentsi puudumisest tulenevad kõrged energiahinnad;

Q.  arvestades, et võrkudevaheliste ühenduste tase mitmete liikmesriikide vahel on endiselt ebapiisav, ei vasta Barcelona tippkohtumisel sõlmitud kokkulepetele ning paljudel juhtudel on rida poliitilisi ja haldustakistusi nende ehitamise viibimise peamiseks põhjuseks;

R.  arvestades, et enne igas liikmesriigis gaasihoidlate kohustuslikku loomist käsitlevate õigusaktide ettepanekute tegemist peaks komisjon teostama tasuvusuuringu ja põhjaliku mõju hindamise;

S.  arvestades, et liberaliseerimine ja turuintegratsioon on võrdväärselt olulised energia siseturu väljakujundamisel;

T.  arvestades, et Brüsselis 8.–9. märtsil 2007. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste punkti 33 viimases lauses kinnitatakse energiamahuka sektori suurt tähtsust ning rõhutatakse, et vaja on kulutõhusaid meetmeid, et parandada kõnealuste Euroopa tööstusharude konkurentsivõimet ja keskkonnamõju;

U.  arvestades, et läbipaistvuse puudumist on komisjon tuvastanud tõkkena konkurentsi edendamisele siseturul;

V. arvestades, et energiasektoris vajalikeks pikaajalisteks investeeringuteks on vaja selget, stabiilset ja prognoositavat reguleerivat raamistikku;

W. arvestades, et Euroopa energeetikavaldkonda reguleeriv asutus võiks aidata rahastada taastuvate energiaallikate alaseid teadusuuringuid ja nende arendamist, toetada tariifide tasakaalustamist ja kindlustada kõigi kodanike võrdse juurdepääsu energiale;

X.  arvestades, et olemasolevad andmed viitavad, et liikmesriigid ei ole piisavalt täitnud määratletud avaliku teenindamise kohustusi vähem kindlustatud tarbijate huvides,

1.  kordab, et Lissaboni strateegia saab õnnestuda üksnes juhul, kui tehakse täiendavaid jõupingutusi ühise energiapoliitika kehtestamiseks, mis põhineks laiemal nägemusel Euroopa ühisest huvist energiavaldkonnas, järgides riikide eripärasid ja võimaldades liikmesriikidel arvestada oma energialiikide kogumiga, et mitmekesistada energiaallikaid ja energiatootjaid nii palju kui võimalik;

Ülekande eraldamine

2.  peab ülekande omandisuhete eraldamist kõige tõhusamaks vahendiks, et edendada investeeringuid infrastruktuuridesse mittediskrimineerival viisil, uute turule sisenejate õiglast juurdepääsu elektrivõrgule ning turu läbipaistvust; rõhutab siiski, et see mudel ei pruugi lahendada kõiki problemaatilisi küsimusi, nagu ühendused või ülekoormuspunktid;

3.  tunnistab, et täiendavate eraldamismeetmete kohaldamine gaasisektoris ei toimu otseselt; seetõttu nõuab tungivalt konkreetsete lahenduste väljatöötamist, et võimaldada nimetatud sektoris saavutada gaasi siseturu väljakujunemine, võttes arvesse erinevusi eelnevate ja järgnevate turgude vahel;

4.  kutsub komisjoni üles esitama analüüsi, kus on näidatud omandisuhete eraldamise oodatud kulud liikmesriikidele, oodatud mõju investeeringutele võrkudesse ning kasu siseturule ja tarbijatele; juhib tähelepanu, et analüüs peaks käsitlema küsimust kas, ja kui, siis millised probleemid või kulud tekivad, kui eraldamist ei vii läbi riik, samuti küsimust, kas negatiivsed tagajärjed erinevad riigi- ja eraomandi vahel; soovitab lisaks, et analüüs peaks arvestama, millised oleksid omandisuhete eraldamise eelised eesmärkide saavutamise suhtes, võrreldes sõltumatu piirkondlikul turul tegutseva operaatori lähenemisviisiga;

5.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse struktuurierinevusi ELi elektri- ja gaasisektori vahel, sealhulgas asjaolu, et mõnedes liikmesriikides ei toimu nende energiaallikate omamaist tootmist ja et olulistel eelnevatel gaasiturgudel ei ole praegu tagatud täielik majanduslik võrdväärsus; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama tasakaalustatud ettepanekut, mis võimaldab ELi gaasiettevõtetel kasutada torujuhtmetesse tehtavaid investeeringuid ja pikaajalisi lepinguid, et suurendada oma suutlikkust läbirääkimisteks kolmandate riikidega;

6.  nõuab kindlalt, et mitte ühelgi kolmanda riigi ettevõttel ei tohiks lubada osta energiainfrastruktuuri, kui puudub vastastikkus kõnealuse riigiga;

Reguleerivad asutused

7.  tervitab komisjoni ettepanekut tõhustada ELi tasandil koostööd liikmesriikide reguleerivate asutuste vahel ELi asutuse kaudu, et edendada euroopalikumat lähenemisviisi piiriüleste küsimuste reguleerimisel; on seisukohal, et nendevahelise lähenemise suurenemine ja nende pädevuste ühtlustamine on oluline selliste tehniliste ja regulatiivsete erinevuste ületamiseks, mis seavad tõsiseid takistusi piiriülesele kaubandusele ja võrkude ühendamisele; rõhutab, et komisjon peaks mängima määravat rolli, õõnestamata samas reguleerivate asutuste sõltumatust; usub, et reguleerivate asutuste otsused peaksid olema tehtud eraldi sätestatud tehniliste ja kaubandusküsimuste kohta ja informeeritult, võttes vajadusel arvesse põhivõrguettevõtjate ja teiste asjaomaste sidusrühmade seisukohti, ning peaksid olema õiguslikult siduvad;

8.  juhib tähelepanu, et riikide reguleerivad asutused peaksid jääma ainsaks nende riikide turgu mõjutavate otsuste tegemise eest vastutavaks ametiasutuseks; pooldab nende pädevuste laiendamist, et hõlmata vajalike investeeringute nimistu koostamist ja seejärel selle rakendamise aktiivset edendamist;

9.  usub, et reguleerivad asutused peavad tagama, et kõik energiainfrastruktuure ja eelkõige ülekandevõrke või torujuhtmeid omavad ettevõtted kohustuvad täitma selgelt sätestatud investeerimiseesmärke, et vältida spekulatsioone kõnealuses valdkonnas;

10. usub, et reguleerivad asutused peaksid olema sõltumatud ja tugevad ning neil peaks olema hästi määratletud pädevus, et tagada õigusaktide täielik rakendamine praktikas ja nende järgimine turuosaliste poolt ning vajalikud investeeringud ja läbipaistvuse tase; usub lisaks, et nende pädevused tuleks ELi tasandil ühtlustada ühiste läbipaistvus-, avalikustamis- ja aruandluseeskirjade kehtestamise kaudu tagamaks, et reguleerivad asutused on täielikult sõltumatud riigiasutustest ja tööstusest;

11. usub, et riiklikele energiasektorit reguleerivatele asutustele tuleks anda ülesanne karistada ettevõtjat, kes ei järgi nende otsuseid, või põhivõrguettevõtjat, kes ei täida võrgu hooldamise kohustusi, tagada, et energiaettevõtetel on seadusjärgne kohustus kliente energia säästmise alal nõustada, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid(12), ning rakendada elektri- ja gaasituru vabastamisprogramme; usub lisaks, et reguleerivate asutuste ja asjaomaste konkurentsiasutuste vahelist vastastikust koostööd tuleks tugevdada nii riiklikul kui ka ELi tasandil;

12. kutsub komisjoni üles pakkuma lahendust sõltumatuse / huvide konflikti ja läbipaistvuse probleemidele seoses põhivõrguettevõtjatega; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid, mis võimaldavad põhivõrguettevõtjatel täita oma kohustusi turutegevuse hõlbustajatena ja ühtlustada rahvusvahelisi eeskirju põhivõrguettevõtjate kohta, et parandada piiriülest transporti;

13. kritiseerib mõnede valitsuste ülemäärast sekkumist liikmesriikide reguleerivate asutuste otsustesse, kuna see kahjustab nende rolli sõltumatute ametiasutustena;

14. märgib mõnede piirkondlike turgude arengut; juhib tähelepanu, et on vaja asjakohaseid meetmeid, et hoida ära suuremate energiasaarte loomist ja nõuab, et nõuab, et sellised piirkondlikud struktuurid ei tohi ohustada Euroopa ühtse turu väljakujundamist ja elluviimist;

Reguleeritud tariifid

15. nõuab liikmesriikidelt tungivalt, et need lõpetaksid järk-järgult üldiste reguleeritud tariifide – välja arvatud direktiivis 2003/54/EÜ määratletud viimasena vastutava tarnija tariifide – kohaldamise, tagades samas, et vähekindlustatud klientide kaitseks on olemas piisavad meetmed, eelkõige energiapuuduse osas, sealhulgas mitteturupõhised mehhanismid; avaldab kahetsust, et ülalmainitud komisjoni teatises (KOM(2007)0001) ei ole viidatud hinnamehhanismidele; tuletab meelde, et hinnasekkumist tuleks lubada viimase abinõuna, kui riikide reguleerivad asutused üritavad kontrollida kunstlikult kõrgeks aetud hindu, et hoida ära kahju tarbijatele, ettevõtetele ja uutele turule sisenejatele, kuid samuti, et hinnad peaksid igal juhul katma tegelikud kulud;

16. on seisukohal, et toetused taastumatutele energiaallikatele tuleks kõrvaldada, tagades nii võrdsed tegutsemisvõimalused, ning et keskkonnakaitsega seotud väliskulud tuleb arvata energiahinna sisse ning et keskkonna- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutada turupõhiseid vahendeid;

17. märgib, et määratletud kõrgetasemelise universaalteenuse osutamise kohustus ja avaliku teenindamise kohustus peavad olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega ning et konkurentsiõigus kehtib hinnadiskrimineerimisele ja edasimüügipiirangutele; rõhutab, et olulise tähtsusega on hinnata allesjäänud reguleeritud tarnetariifide mõju konkurentsi arengule ja kõrvaldada konkurentsimoonutused;

Sotsiaalne mõju ja tarbijakaitse

18. palub komisjonil esitada täieliku mõjuhinnangu, kaasa arvatud hinnangu oma erinevate ettepanekute sotsiaalse mõju kohta ning toetada tööstusharusid koolituse ja ümberpaigutamise mehhanismide väljatöötamisel;

19. usub, et tarbijate varustamine energiaga põhivajaduste rahuldamiseks on möödapääsmatu ning et energiapuudusega tuleb võidelda kõiki saadavalolevaid vahendeid kasutades, eelkõige soodustades energiasäästu ja energiatõhusust; nõuab lisaks sobivalt määratletud ja läbipaistvaid sotsiaalseid meetmeid, mida – samas mitte takistades ausat konkurentsi – on vaja, et kaitsta vähekindlustatud ja ebasoodsas olukorras olevaid tarbijaid;

20. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks oma ettepaneku energiatarbijate harta kohta 2007. aasta lõpuks;

Võrkude ühendamine

21. tervitab sihteesmärki saavutada liikmesriikides võrkudevaheliste ühenduste tasemeks 10%;

22. kutsub liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi – kaasa arvatud kahepoolse koostöö tugevdamise kaudu – tehniliste, halduslike ja poliitiliste takistuste kõrvaldamiseks, et viia lõpule olemasolevad ja tulevased projektid, eriti need neli projekti, mille komisjon on määratlenud ELile huvi pakkuvate projektidena; palub liikmesriikidel lihtsustada loamenetlusi ühendusliinide rajamiseks ja piirata kõnealuste menetluste kestust; on siiski seisukohal, et alati tuleks arvesse võtta üldhuvi kaalutlusi;

23. kinnitab veel kord vajadust suurendada üleeuroopalisele energiavõrgule eraldatud eelarvet, eelkõige kõrvaldades keskkonnaalased takistused;

24. palub komisjonil kiirendada ELi koordinaatori ametisse nimetamist ELile huvi pakkuvate projektide jaoks, mille rakendamisel on tekkinud probleeme;

25. rõhutab, et detsentraliseeritud energiainfrastruktuur ja energiatootmine võib aidata kaasa energiavarustuskindluse kõrgema taseme saavutamisele ja seda tuleb julgustada energiapoliitika strateegiate koostamisel;

Pikaajalised lepingud

26. tunnistab, et tootmisetapi pikaajalised lepingud, eriti gaasisektoris, on vajalikud positiivse investeerimiskliima tagamiseks, aitavad oluliselt kaasa varustuskindlusele ja ei kahjusta energia siseturu integratsiooni, eeldusel, et uusi turule sisenejaid eemale ei jäeta;

27. usub, et peab olema tagatud tasakaalustatud, tõhus „kasuta või kaota” põhimõtte kohaldamine, et uued turule sisenejad pääseksid juurde võrkudele, kus võimsust ei ole ära kasutatud;

28.  usub, et transpordietapi kahepoolsed pikaajalised lepingud – kui need ei moodusta olulist osa turust ja ei takista klientidel tarnija vahetamist – annavad energiamahukale tööstusele võimaluse konkurentsivõimelisemate ja stabiilsemate energiahindade üle läbirääkimiseks nende poolt valitud tarnijaga, ning seetõttu tuleks nende lepingute sõlmimist lubada, eeldusel, et nende üle teostavad nõuetekohast järelevalvet asjaomased asutused ja need ei põhjusta võrkudele lisakulusid, ei sulge turgu uutele turule sisenejatele ega kahjusta turu arengut;

29. nõuab, et komisjon esitaks määratluse, missugune on suur energiatarbija; samuti nõuab, et komisjon pööraks erilist tähelepanu ELi suurtele energiatarbijatele, kes võistlevad ülemaailmses majanduskonkurentsis;

30. palub komisjonil esitada selged suunised transpordietapi pikaajaliste kahepoolsete lepingute kohta, et vähendada turul valitsevat ebakindlust ja liikuda edasi lepingute standardimise suunas;

31. tuletab meelde, et energia tootmis-, ülekandmis-, säilitus- ja jaotusseadmed on esmatähtsad infrastruktuurid, mille ohutus ning turvalisus tuleb täielikult säilitada ja tagada igas olukorras;

Elektri- ja gaasivõrgud

32. kordab oma muret seoses vajadusega investeerida elektri- ja gaasivõrkude uuendamisse, et tagada varustuskindlus ELis; nõuab kindlalt reguleeriva raamistiku stabiilsust, sidusust ja läbipaistvust, et luua investeerimissõbralik keskkond ning nõuab seetõttu sellise reguleeriva raamistiku väljatöötamist, millest saaksid võrdselt kasu ELi tarbijad ja ettevõtted;

33. avaldab kahetsust, et ikka veel esineb liikmesriikides palju takistusi, mis põhjustavad ebaproportsionaalseid viivitusi uute energia impordi infrastruktuuride loomisel ja uute tootmisvõimsuste elektripõhivõrku ühendamisel; kutsub seetõttu riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles võtma kõiki vajalikke meetmeid nende viivituste minimeerimise tagamiseks ja selle tagamiseks, et kõik asustatud kauged ja raskesti ligipääsetavad piirkonnad (sealhulgas saared ja mägipiirkonnad) oleksid ühendatud elektripõhivõrku;

34. nõuab tungivalt, et liikmesriigid lihtsustaksid võrgu läbilaskevõime suurendamist, et võimaldada nii maal kui merel toimuva uue suuremahulise taastuvenergiatoodangu kaasamist; kutsub komisjoni üles hindama ELi intelligentse võrgu loomise teostatavust, kasutades täielikult ära uusimat saadavalolevat info- ja sidetehnoloogiat; selline võrk kohanduks erinevate tootmisvõimalustega, parandaks tarbijate olukorda ning peaks olema võimeline kiiresti tuvastama ja analüüsima häireid ning reageerima nende tagajärgedele ja neid kõrvaldama; nõuab tungivalt, et liikmesriigid soodustaksid investeeringuid ja annaksid oma reguleerivatele asutustele selge mandaadi, et soodustada nimetatud eesmärkide saavutamist;

35. rõhutab Euroopa võrkude tehnilise ühtlustamise vajadust;

36. palub komisjonil koostada tegevuskava ühtse Euroopa elektri- ja gaasivõrgu loomiseks;

37. tunneb heameelt hiljutise tehnoloogilise arengu üle biogaasi lisamisel gaasivõrku; nõuab komisjonilt tungivalt ettepaneku tegemist konkreetsete meetmete kohta, et kasutada ulatuslikumalt ära kõnealust potentsiaali, aidates seeläbi kaasa gaasi varustuskindlusele;

Strateegilised varud

38. nõustub komisjoni hinnanguga, et gaasi osas on praegust tehnoloogiat arvestades parem mitmekesistada erinevaid varustusteid ja tehnoloogiaid, nagu gaasiärastusjaamad ja veeldatud maagaasi jaamad, kui luua suuri gaasivarusid; palub komisjonil teha konkreetne ettepanek olemasolevate gaasivarude parema kasutamise kohta, häirimata tasakaalu varustuskindluse ja uute turule sisenejate soodustamise vahel;

39. rõhutab elektrivõrgu ja gaasivõrgu vastastikust täiendavust; juhib antud kontekstis tähelepanu sellele, et hoidla on gaasivõrgu lahutamatu osa ning seda tuleb hallata riigi ja Euroopa solidaarsuse alusel; usub samuti, et hoidla võib toetada elektrienergia varugeneraatoreid ja seega aidata kaasa varustuskindlusele;

40. märgib, et üksikud liikmesriigid võivad teha ettepaneku ja arendada strateegilisi gaasivarusid vastavalt nende majanduslikule ja tehnoloogilisele teostatavusele;

Läbipaistvus

41. usub, et läbipaistvus on eelduseks konkurentsi arengule ja et teave tuleb alati avalikustada õigeaegselt, selgelt ja hõlpsasti kättesaadavalt ning mittediskrimineerivalt;

42. võtab teadmiseks raskused, millega kodutarbijad puutuvad kokku, saades kasu liberaliseeritud turgudest; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks konkreetsed ettepanekud selle kohta, kuidas suurendada läbipaistvust tarbijate jaoks, muuta tarbijateave täielikuks ja selgeks (kaasa arvatud erinevad olemasolevad tariifid, ettevõtte energialiikide kogum ja muu kasulik teave, näiteks märgistus, nagu on määratletud direktiivis 2003/54/EÜ) ning tugevdada tarbijaorganisatsioonide rolli ELi energiaturul;

43. nõustub komisjoniga, et on vaja võtta kasutusele siduvad läbipaistvust puudutavad suunised nii elektri- kui ka gaasituru jaoks; usub, et läbipaistvuse kõrge ühtlustatud tase soodustab tõhusat konkurentsi ja uusi turule sisenejaid;

44. seda silmas pidades tervitab komisjoni võetud kohustust tagada parem läbipaistvus turgudel;

EÜ õigusaktide rakendamine

45. tunneb muret seoses nende liikmesriikide arvuga, kes pole veel üle võtnud direktiive 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ ning kes pole neid nõuetekohaselt rakendanud; kutsub liikmesriike üles neid direktiive koheselt üle võtma ning täielikult rakendama;

46. usub, et direktiivid 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ sisaldavad piisavaid sätteid, mis nõuetekohaselt kohaldatuna tagaksid konkurentsivõimelise stsenaariumi ja ühtse energiaturu väljakujundamise;

47. nõustub komisjoniga, et liberaliseerimisprotsessile ei ole alternatiivi ning kutsub liikmesriike üles tagama olemasolevate liberaliseerimist käsitlevate direktiivide täielikku ja tõhusat ülevõtmist; lisaks sellele avaldab toetust komisjoni ettepanekule käsitleda turuhäireid nii konkurentsipõhiste kui ka regulatiivsete meetmete kohaldamise kaudu;

48. kutsub komisjoni üles avaldama mõju hindamise uuringu kõiki tulemusi ja uuringust saadud vastuseid ning teavitama nendest enne uute õigusloomega seotud ettepanekute esitamist;

49. sellega seoses tervitab komisjoni algatust avada rikkumismenetlused ülalnimetatud liikmesriikide suhtes, kes ei ole üle võtnud või nõuetekohaselt rakendanud direktiive 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ;

50. hoiatab turu ülemäärase kontsentratsiooni eest ja on seisukohal, et seda oleks kõige parem lahendada täiendavate edusammude kaudu turuintegratsiooni ja regulatiivsete meetmete alal, kuna avatud konkurentsi tingimustes peaks tarbijatel olema võimalik tarnijat valida, ja kordab oma üleskutset komisjonile võtta täiendavaid meetmeid, et tegeleda kontsentratsiooniga energiaturul turgu valitseva seisundi kuritarvituste korral;

51. juhib tähelepanu, et ehkki arengud piiriülese võimsuse jaotamise koordineerimise valdkonnas on julgustavad, on vähene läbipaistvus edastamise netovõimsuse arvutamisel, mis on vajalik enampakkumistel, ja olemasoleva edastamisvõimsuse määramisel konkurentsi jaoks tõsiseks takistuseks, mille vastu on vaja võidelda rangemate kooskõlastatud tegevust käsitlevate eeskirjade kasutuselevõtmise abil, mida esineb enampakkumistel, ning trustide vastase järelevalve abil;

52. nõuab tungivalt, et komisjon teostaks tihedamat järelevalvet kontsentratsiooni mõju üle konkurentsile nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, võttes samuti arvesse praegust konsolideerimisprotsessi, mis tekitab uusi suuri riikidevahelisi energiaettevõtjaid, kes tegutsevad väga paljudes liikmesriikides ning väga suure vertikaalse ning gaasi ja elektrienergia integratsiooniga;

53. palub komisjonil kõigis oma meetmetes ja ettepanekutes võtta arvesse väikeste ja keskmise suurusega energiaettevõtete rolli tähtsust konkurentsivõimelise energiaturu toimimisele;

54. kutsub riikide valitsusi üles lõpetama niinimetatud riiklike energiahiidude edendamist ning hoiduma protektsionistlike õigusaktide vastuvõtmisest, mis kahjustavad tõeliselt integreeritud Euroopa energiaturu arengut; nõuab seetõttu aktiivsete gaasi- ja elektrisektori vabakslaskmise programmide ja likviidsemate tasakaalustavate turgude loomist, et soodustada uusi turule sisenejaid;

55.  peab oluliseks tulevase muudetud heitkogustega kauplemise süsteemi täielikku integreerimist liberaliseeritud energiaturgu läbipaistval viisil, allutatuna reguleerivatele asutustele, et vältida moonutuste põhjustamist turumehhanismides;

56. kordab, et on tähtis saavutada täielikult liberaliseeritud Euroopa energiaturg niipea kui võimalik, ja nõuab kindlalt, et komisjon esitaks oma täiendavate meetmete pakme siseturu jaoks 2007. aasta septembri lõpul, nii nagu on välja kuulutatud;

57. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0603.

(2)

ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 112.

(3)

ELT L 262, 22.9.2006, lk 1.

(4)

ELT C 272 E, 9.11.2006, lk 404.

(5)

ELT L 33, 4.2.2006, lk 22.

(6)

ELT L 289, 3.11.2005, lk 1.

(7)

ELT L 127, 29.4.2004, lk 92.

(8)

ELT L 176, 15.7.2003, lk 37.

(9)

ELT L 176, 15.7.2003, lk 57.

(10)

ELT L 176, 15.7.2003, lk 1.

(11)

ELT L 296, 14.11.2003, lk 34.

(12)

ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.


SELETUSKIRI

1. Taust

Vastuseks Euroopa Ülemkogu üleskutsele ja selle 2006. aasta märtsi lõppjäreldustes määratletud prioriteetidele võttis komisjon 10. jaanuaril 2007 vastu niinimetatud energiapaketi, et aidata kaasa Euroopa energiapoliitika kolme järgmise eesmärgi saavutamisele: varustuskindlus, konkurentsivõime ja säästev keskkond.

Pärast energiaturu liberaliseerimise pikaajalist protsessi – kahe siseturgu loova direktiivide seeria vastu võtmise kaudu aastatel 1996–1998 ja 2003, eesmärgiga saavutada täielik liberaliseerimine 1. juuliks 2007 – kujutavad need teatised suurt sammu edasi, kuna komisjon toetab energia siseturu uut suunda ning esitab konkreetsed ettepanekud ja mehhanismid selle toimimiseks.

Selles raportis hinnatakse, kuidas erinevad komisjoni pakutud meetmed saavad tagada elektri ja gaasi siseturu väljakujunemise ning kõrvaldada takistused Euroopa ühtse energiaturu loomise teelt. Raportöör võtab asjakohaselt arvesse olemasolevate eeskirjade rakendamist, mis osaliselt andis tema arvates piisava õigusliku aluse kolmandatele pooltele mittediskrimineeriva võrkudele juurdepääsu tagamiseks, jõuliste riikide reguleerivate asutuste loomiseks ja investeeringute suurendamiseks raamistiku kehtestamiseks. Võttes arvesse viimaseid 8. ja 9. märtsil toimunud kevadise Euroopa Ülemkogu lõppjäreldusi, kavatseb raportöör koondada komisjoni eesmärgid ja analüüsida kavandatud praktilisi meetmeid.

2. Eriküsimused

Olemasolevate õigusaktide rakendamine

Raportöör tunneb muret seoses nende liikmesriikide arvuga, kes pole veel üle võtnud direktiive 2003/54 ja 2003/55 ning kes pole seda teinud asjakohaselt. Õige ülevõtmine ELi tasandil on oluline, kui me peame täielikult hindama Euroopa Parlamendi ja nõukogu võetud meetmete paikapidavust ja tõhusust.

Lisaks seab mõnede liikmesriikide poolt õigusaktide ülevõtmata jätmine raskesse olukorda need riigid, kes on ELi energia siseturu õigusaktid siseriiklikku õigusesse õigesti ja täielikult üle võtnud, põhjustades sellega mõnel juhul ebaausat hinnakonkurentsi, eraettevõtete ülevõtmist riigiettevõtete poolt, takistusi teistesse liikmesriikidesse sisenemisel ning ebamõistlikke viivitusi ühenduste loomisel. Lisaks satuvad nende tagajärgede käes kannatavad valitsused avaliku arvamuse kriitikatule alla nii võetud meetmete osas kui ka ELi institutsioonidega seonduvalt tervikuna.

Kõiki neid põhjuseid silmas pidades tervitab raportöör komisjoni algatust alustada rikkumismenetlusi nende liikmesriikide suhtes, kes pole järginud kehtivad õigust.

Siiski, tervitades selle aasta septembris oodatavat komisjoni kolmandat liberaliseerimise paketti ning mõistes, et mõnede liikmesriikide vastuseisu vastu saab ainult konkreetseid meetmeid võttes, ei saa raportöör selles osas aidata, kuid imestab, pidades silmas, et teine pakett on ikka veel varajases järgus, kui selle probleemi lahendus on tõepoolset täiendavad ja rangemad sanktsioonid.

Äsjased ülevõtmiste algatused ja ühinemised Euroopa Liidu turgudel on pannud muretsema seoses küsimustega nagu riigi osalus ettevõtetes, tarbijate vähenenud valikuvõimalus turu kontsentreerumise tõttu kui ka mõne valitsuse poolne ülemäärane sekkumine sellesse, mis peaks olema ainult turu reguleerida. Raportöör on seisukohal, et selliseid tegevusi peaks edaspidi kontrollima komisjon, eriti juhul kui riigil on märkimisväärne osalus ettevõtetes, mis võtavad üle teisi ettevõtteid.

Ettevõtjate eraldamine

Ettevõtjate eraldamine on olnud võtmeküsimus Euroopa Parlamendi energiaarutelude viimastes raportites ja saab tõenäoliselt nii olema ka käesolevas raportis. Raportöör on seisukohal, et praegune ettevõtjate eraldamise tase on mõnes liikmesriigis ebapiisav ja tervitab seepärast komisjoni algatust suurendada selles valdkonnas kohustusi.

Komisjoni teatises toodud kahte peamist valikuvõimalust – asjakohaselt reguleeritud sõltumatut võrguettevõtjat ja omandisuhete eraldamist – tuleks korralikult hinnata.

Omandisuhete eraldamine suurendaks läbipaistvust, tagaks korralikud infrastruktuuridesse investeerimise võimalused ja kõrvaldaks tõkked uute turuosaliste turule sisenemiselt.

Sõltumatu võrguettevõtja mudel, isegi kui see vajaks täiendavat reguleerimist, saavutaks samuti need eesmärgid ja oleks arvatavasti teostatavam valik oluliselt maha jäänud liikmesriikidele.

Raportöör soovib arutada seda küsimust sügavuti ja ootab, et komisjon esitaks selge ja paindliku seisukoha ettevõtjate eraldamise kohta, mis võiks olla alus nõukogus ja Euroopa Parlamendis peetavatele aruteludele, vältides mõnede liikmesriikide täielikku vastuseisu.

Siiski ei lahenda kumbki süsteem ühendustega seotud probleeme ja need vajavad täiendavaid lahendusi. Lisaks saaks läbipaistvuse ja investeeringute küsimused lahendada samuti riikide reguleerivate asutuste suurenenud volituste kaudu või riikide õigusaktide kaudu, mille eesmärk on kehtestada selles osas teatud nõudeid. Lisaks on gaasi- ja elektrisektorid väga erineva olemusega, mis muudab ettevõtjate eraldamise võimalused gaasi osas keerulisemaks. Käesolevas dokumendis käsitletakse seda küsimust edaspidi.

Investeeringud

Raportöör soovib rõhutada uute suurte investeeringute tegemise tähtsust uue infrastruktuuri arendamisse ja olemasoleva infrastruktuuri moderniseerimisse. Tundes küll muret olemasolevate investeeringute ja vajaminevate investeeringute vahelise erinevuse pärast, ei nõustu raportöör siiski komisjoniga, kes väitis, et investeeringud on peatunud. Tõepoolest on viimastel aastatel gaasivõrkude hooldamisse ja arendamisse suunatud investeeringud olnud pidevas kuigi madalas tõusujoones.

See mure käib ka investeeringute puuduse kohta võrkude ühendamisel, mis on tingitud standardite erinevusest, sõltumatute reguleerivate asutuste puudusest, kes kontrolliksid piiriülest transmissiooni ja piiriüleste kulude katmise mehhanismide vähesest kättesaadavusest.

Siiski on veel palju ruumi paranemiseks ja selleks tuleb võtta meetmeid, nagu näiteks edasine ettevõtja eraldamine – kas siis omandisuhete põhine või ISO+ mudeli kohane – tõhusam regulatsioon ja parem piiriülene koostöö.

Uus suuremahuline energia tootmine taastuvatest energiaallikatest

Euroopal on hiiglaslikud taastuvad energia, sealhulgas hüdro-, tuule-, päikese-, biomassi-, loodete- ja geotermilise energia allikad. Taastuvad energia allikad on oma olemuse tõttu koondunud teatud piirkondadesse. Nii asuvad näiteks hüdroenergia allikad mägipiirkondades ning tuuleenergiat leidub jällegi meres, rannikualadel ja mägismaal. Mõnede eranditega ei ole need ressursid nende algses olekus transporditavad ning seetõttu tuleb need muundada elektriks energiaallika leidumise asukohas. Kui need hiiglaslikud energiaallikad peavad seetõttu vastama Euroopa Liidu elektrinõuetele, vajavad need piisavat võrguinfrastruktuuri, et tagada vastavalt vajadusele elektri hulgitransport nendest piirkondadest keskustesse.

Näiteks asub suur äriliselt kasutatav tuuleenergia ressurss Loode-Euroopas mere kohal. Seepärast on energia kaldale toomiseks vaja veealust võrku ning maapealset võrku elektri edasiseks transpordiks keskustesse.

Seepärast on oluline, et olemasolevaid võrke hooldataks ning loodaks ka uusi võrke piirkondadesse, kus need veel puuduvad. Elektri ülekannet teostavaid ettevõtteid tuleb ärgitada välja töötama ja ehitama selliseid võrke ning neil ei tohi olla sellega konkureerivaid huvisid, mis võivad takistada nende arengut.

Reguleerivad asutused

Praegu peab Euroopa Liidu energia siseturg kohanduma 27 erineva riigi regulatsiooniga, mis võivad üksteisest suuresti erineda. Piiriülese energiaülekande osas võetavate meetmete määratlemise menetlus seisneb riikide reguleerivate asutuste vahelises konsultatsioonis, mis põhineb põhivõrguettevõtjate tehnilistel ettepanekutel ning kus otsuseid tehakse üldiselt konsensuse alusel. Kui kokkuleppele ei jõuta, algatab komisjon komiteemenetluse, kus mitte ainult arvestatavad tulemused pole väga aeglased tulema, vaid kus ka otsustajad on liikmesriigid, kes pöörduvad nõu küsimiseks oma riikide reguleerivate asutuste poole. See viib olukorra tagasi sinna, kust alustati.

Kui EL soovib saada täielikult integreeritud siseturgu, tuleb võtta mõned meetmed, et tagada ametlikum lähenemine ülalkirjeldatud protsessile. Raportöör soovitab korraldada reguleerivate asutuste foorumi, mis oleks ametlik organ, kus tehakse otsuseid – ja vajadusel ka hääletades – ning kus ummikusse jõudmise korral saaks otsustada komisjon. Otsused peavad tulenema põhivõrguettevõtjate ettepanekutest, kel oleks samas ka ametlik raamistik nende otsuse tegemise protsessideks.

Oluline on rõhutada, et reguleerivad asutused tegeleksid ainult piiriüleste tehniliste ja kaubanduslike küsimustega nagu tehniliste standardite ühtlustamine ning võrkude ühendamise ja piirülese energiaülekande väljatöötamise koordineerimise edendamine.

Riikide reguleerivate asutuste otsus peaks jääma ülimuslikuks vastava liikmesriigi suhtes ning nende vastutusalad ja volitused peaksid olema sõltumatud, tugevad ja hästi määratletud.

Reguleerivad asutused mängiksid otsustavat rolli vajalike investeeringute, kõikidele turuosalistele võrdsete tegutsemisvõimaluste ja läbipaistvuse tagamisel. Investeeringute osas tuleks reguleerivatele asutustele anda volitused kolmandatele pooltele investeeringute määramiseks, kui turgu valitsevad ettevõtjad seavad takistusi võrgu väljatöötamisele.

Võrkude ühendamine

Raportöör tervitab komisjoni ja nõukogu äsjast seisukohta seoses 10%lise võrkude ühendamise määra saavutamisega kõikides liikmesriikides. Siiski soovib raportöör rõhutada, et see eesmärk seati aastaid tagasi Barcelona tippkohtumisel ning loodab, eeldusel, et energia siseturu väljakujunemine on saanud Euroopa Liidus uue tähenduse, et liikmesriigid võtavad otsustavaid meetmeid oma turgude arengu ees seisvate kõikide takistuste kõrvaldamiseks.

Uus reguleerivate asutuste vaheline koostöö ELi tasandil peaks looma vajaliku regulatiivse raamistiku, et ületada mõned neist takistustest, kuid ametivõimud peaksid püüdma kõrvaldada samuti poliitilised takistused.

See küsimus on eriti oluline piiriäärsete liikmesriikide jaoks, kes praegu on jäänud „energiasaartele”.

Reguleeritud tariifid

Raportöör on kindlal seisukohal, et üldised reguleeritud tariifid äriklientidele peaksid kaduma, kuna need põhjustavad tõsiseid turumoonutusi ning neid võivad mõnikord kasutada vertikaalselt integreeritud ettevõtted uute turule sisenejate turult tõrjumiseks.

3. Täiendavad märkused

Gaasiturg

Erinevalt elektriturust saab enamik gaasiettevõtteid oma kasumi pigem jaotustegevusest kui tootmisvõimsustest. Sel põhjusel oleks keeruline kohaldada erinevaid komisjoni esitatud ettevõtjate eraldamist käsitlevaid ettepanekuid sellele sektorile või vähemalt neile ettevõtetele, kes impordivad oma toodangut Euroopa Liitu.

Mõned meetmed, nagu näiteks käesolevas dokumendis välja pakutud meetmed, saaksid aidata lahendada investeerimise, läbipaistvuse ja võrgule juurdepääsu probleeme.

Raportöör tunneb muret peamiselt maagaasi puudutavate ühtlustatud standardite puudumise pärast. See olukord põhjustab turul ebakindlust, kuna ettevõtted ei tea, kas see gaas, mida nad ostavad, saab juurdepääsu erinevate riikide võrkudesse. Komisjon peaks selle probleemiga jõuliselt tegelema ning leidma kiire lahenduse.

Need ettevõtted on samuti probleemi ees, kui äritegevus toimub kolmandate riikidega, kus ei saa vastastikkuse põhimõtet kohaldada. Tõepoolest, neil ei ole juurdepääsu tootmisetapi mahtudele, samuti puudub neil sarnastel tingimustel juurdepääs nende turgudele. Gaasisektor on raportöörile väljendanud oma soovi saada tugevamat poliitilist tuge Euroopa Liidu institutsioonidelt ning samuti liikmesriikidelt kolmandate riikide tootjatega läbirääkimiste pidamisel.

Saastekvootidega kauplemise süsteem

Raportöör tunneb muret seoses mõnede turuosaliste poolt saastekvootidega kauplemise kohta esitatud väidetega. Nende arvates küsitakse tarbijalt tema energiaarvel täiendavat saastekvootidega kauplemise süsteemi tasu, samas kui enamus nendest kvootidest on saadud tasuta vastavalt praeguse saastekvootidega kauplemise süsteemi direktiivile, mis sätestab, et vähemalt 95% saastekvootidest tuleks selle esimeses etapis eraldada tasuta.


majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (*) (18.6.2007)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta

(2007/2089(INI))

Arvamuse koostaja: Sophia in 't Veld

(*)       Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Euroopa uus energiapoliitika jätkusuutliku, kindla ja konkurentsivõimelise energia tootmiseks peab olema ambitsioonikas ja suunatud pikaajalisele kasule, peatähelepanuga kliimamuutustega võitlemisele, ELi impordist sõltuvuse piiramisele ning kasvu ja töökohtade loomise edendamisele;

B.  arvestades, et nimetatud ambitsioonika ja pikaajalise kasu saavutamiseks tuleb õigeaegselt kehtestada subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas olev tõhus õiguslik raamistik;

C. arvestades, et komisjoni teatises gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta (KOM(2006) 0841) ja konkurentsi peadirektoraadi energiasektorit käsitleva uurimise lõpparuandes (SEK(2006)1724) jõutakse järeldusele, et kehtivad reeglid ja liberaliseerimise meetmed on energiavarustuse tõhusust parandanud ja võimaldanud tarbijatele kokkuhoidu, kuid turud ei ole veel täielikult avatud ja vaba konkurentsi tõkked on säilinud; lisaks sellele ei ole liikmesriigid kehtivat õiguslikku raamistikku siseriiklikesse õigusaktidesse veel täielikult ja nõuetekohaselt üle võtnud, mistõttu turu liberaliseerimiseks on vaja teha täiendavaid samme;

D. arvestades, et vähesed liikmesriigid on oma gaasituru avanud; arvestades, et kogu süsteemi võti nii tarbijatele kui ka ettevõtetele on madalamad hinnad ja kvaliteetne tarnimisteenus gaasiturul;

E.  arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsioonis Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks(1), et energiasektori põhivõrkudele tuleks kohaldada omandi täielikku eraldamist niipea, kui komisjon jõuab järeldusele, et kehtivad õigusaktid ei ole tõhusad;

F.  arvestades, et sektoriuuringu järel ja majanduslike tõendite kontekstis on komisjon seisukohal, et omandi täielik eraldamine on kõige tõhusam vahend energiakasutajatele valiku tagamiseks ja investeeringute soodustamiseks;

G. arvestades, et piiriüleste küsimustega seotud lünki kehtivas õigusloomes ei saa parandada ainult konkurentsieeskirjade kohaldamisega; arvestades, et tagada tuleb parem kooskõlastamine riiklike energiasektorit reguleerivate asutuste vahel, suurendades elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühma (ERGEG) pädevusala, et tugevdada ühenduse kontrolli siseturu põhimõtete kaitsmise üle;

H. arvestades, et olemasolevad andmed viitavad, et liikmesriigid ei ole piisavalt täitnud määratletud avaliku teenindamise kohustusi vähem kindlustatud tarbijate huvides,

1.  kordab, et Lissaboni strateegia saab õnnestuda üksnes juhul, kui tehakse täiendavaid jõupingutusi ühise energiapoliitika kehtestamiseks, mis põhineks laiemal nägemusel Euroopa ühistel huvidel põhinevast energiasektorist, järgides riikide eripära ja võimaldades liikmesriikidel arvestada oma energialiikidega, et mitmekesistada energiaallikaid ja energiatootjaid nii palju kui võimalik;

2.  usub, et energiasektori uurimise käigus tuvastatud mitmed tõsised puudused nõuavad kiiret sekkumist, et võrkude ja varustuse tõhusa eraldamise, olemasolevate regulatiivsete puuduste kõrvaldamise, turu koondumise ja turuletuleku takistuste lahendamise ning turutehingute läbipaistvuse suurendamise kaudu saavutada toimiv energia siseturg; nõuab viivitamata ühenduse õigusaktide täielikku ja nõuetekohast ülevõtmist riiklikesse õigusaktidesse; nõuab kõnealuses kontekstis ühenduse õiguse rikkumise korral rangete meetmete võtmist;

3.  nõustub komisjoniga, et liberaliseerimisprotsessile ei ole alternatiivi ning kutsub liikmesriike üles tagama olemasolevate liberaliseerimist käsitlevate direktiivide täielikku ja tõhusat ülevõtmist; lisaks sellele avaldab toetust, et komisjoni ettepanek käsitleb turuhäireid nii konkurentsialaste kui ka regulatiivsete meetmete kohaldamise kaudu;

4.  kinnitab energiasektori uurimistulemusi, mille kohaselt ei ole kehtivate õigusaktidega nõutud õiguslik ja funktsionaalne eraldamine tõelise konkurentsivõimelise Euroopa energiaturu arenguks piisav; kordab nõuet mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks võrgule ning toetab täielikult komisjoni ettepanekut edasiste meetmete võtmiseks, et tagada energiatootmise selgem eraldamine energia jaotamisest;

5.  kutsub komisjoni üles esitama analüüsi, kus oleks välja toodud omandi eraldamise eeldatav maksumus liikmesriikide jaoks, võrkudesse investeerimise eeldatavad tagajärjed ja kasu siseturule ning tarbijale; osutab, et analüüsis tuleks arvesse võtta ka küsimust, kas ja missuguseid probleeme või kulusid esineb siis, kui liikmesriik omandi eraldamist läbi ei vii, ning kas negatiivsed tagajärjed on riikliku ja eraomandi puhul erinevad; teeb ettepaneku, et lisaks tuleks analüüsida, milliseid eeliseid pakub eesmärkide saavutamisega seoses omandi eraldamine, võrreldes sõltumatu piirkondliku turu operaatori lähenemisviisiga;

6.  rõhutab vajadust anda võrguettevõtjatele kohased stiimulid võrgu haldamiseks ja arendamiseks kõigi kasutajate huvides; on seisukohal, et kuna stabiilne reguleeriv raamistik on investeerimisotsuste tegemisel väga oluline, tuleb välja töötada ja rakendada tulevased siseturgu mõjutavad meetmed viisil, mis pakub vajalikele investeeringutele positiivset raamistikku; rõhutab siiski, et eraldamist tuleks käsitleda õiglase konkurentsi tagamise eeltingimusena, kuid mitte ainsa tingimusena; usub, et riiklik omand elektri- ja gaasiturul on üks peamisi elemente, mis viib moonutusteni Euroopa tasandil ja et kõnealuseid turge iseloomustab madalam konkurentsistiimul, kui seal esineb riiklikke ettevõtteid, sest nad on enamikul juhtudel oma põhikirja alusel potentsiaalsetele investoritele vähem läbipaistvad ja vähem teavet andvad ning sõltuvad riikide valitsuste poliitilistest otsustest; nõuab asjakohaste meetmete kehtestamist, et vältida olukorda, kus riiklikud monopolid asenduvad eramonopolidega;

7.  tervitab komisjoni ettepanekut suurendada sõltumatute riiklike energiasektorit reguleerivate asutuste iseseisvust, laiendada nende volitusi, tugevdada nendevahelist kooskõlastamist ning põhivõrguettevõtjate vahelist koostööd; on seisukohal, et reguleerivate asutuste sõltumatus ei tohi takistada poliitilisi meetmeid, mida liikmesriikide valitsused peavad gaasi ja elektri siseturul võtma konkurentsi edendamiseks, energia varustuskindluse tagamiseks ja keskkonna kaitsmiseks;

8.  rõhutab vajadust ühtlustada volituste ja energiasektorit reguleerivate asutuste sõltumatuse tasemed, et võimaldada tugevat koordineerimist Euroopa tasandil ja takistada reguleerivate volituste kuritarvitust riiklikel protektsionistlikel eesmärkidel;

9.  jagab komisjoni seisukohta, et riiklike reguleerivate asutuste volitusi tuleb suurendada ja Euroopa tasandil koordineerimist tugevdada, eelkõige piiriülestes küsimustes;

10. nõustub, et Euroopa sõltumatute reguleerivate asutuste võrgu (ERGREG+) lähenemisviis on piiriülese kaubanduse tõhusamaks muutmiseks vajalike tehniliste standardite kiireks ja tõhusaks ühtlustamiseks kõige sobivam; peab sobivaks vajaduse korral komisjoni kaasamist, et tagada ühenduse huvide nõuetekohane arvessevõtmine;

11. tervitab ettepanekut anda olemasolevatele põhivõrguettevõtjate ühendustele institutsiooniline roll koos ametlike kohustuste ja ülesannetega („ETSO+\GTE+ lahendus”); on siiski seisukohal, et konkurentsi tugevdamiseks – mitte takistamiseks – tuleb täiendavalt mõelda eraomanduses olevate piiriüleste võrguettevõtete loomisele; usub, et jõupingutusi tuleb teha piirkondlike võrguettevõtjate järkjärguliseks arendamiseks;

12. väljendab sügavat muret asjaolu üle, et mõned Euroopa valitsused on teinud teatavaid protektsionistlikke algatusi, õigustades oma seisukohta strateegiliste sektorite kaitsmisele viitamisega ja väidetavate riiklike üldhuvidega; rõhutab, et protektsionism ühisturul on vastuolus Euroopa ülesehitamisega; energiasektoris kahandab see energiavarustuse kindlust, vähendab tõhusust, tõstab makstavat hinda tarbijate jaoks ning kahjustab säästvat arengut;

13. julgustab komisjoni võtma meetmeid nende liikmesriikide vastu, kes kaitsevad liialt oma riiklikke või Euroopa energiahiidusid, sealhulgas „kuldaktsia” põhjendamatu kasutuselevõtmise kaudu, ja liikmesriikide vastu, kus kehtivad reguleeritud tariifid, mis takistavad konkurentsi ja turu integreerimist; nõuab, et vanade ja uute liikmesriikide suhtes tuleb kohaldada samu poliitilisi standardeid, võttes arvesse energiasektori erilist rolli uute liikmesriikide majanduse järelejõudmise protsessis; rõhutab, et nimetatud riiklike või Euroopa energiahiidude soosimine võib kahjustada ettevõtete konkurentsivõimet, konkurentsitaset energiaturul ja tarbijate huve; rõhutab, et vaja on ettevõtteid, kes pakuvad kodanikele kvaliteetset teenust ja suudavad võistelda mitte üksnes riiklikul või Euroopa tasandil, vaid ka ülemaailmsel turul;

14. rõhutab, et veelgi tuleks parandada juurdepääsu turgu käsitlevale teabele ja tervitab komisjoni kava läbipaistvust käsitlevate sätete siduvaks muutmise kohta; nõustub, et kogu asjakohane turgu käsitlev teave tuleks teatava ajavahemiku järel korrapäraselt avaldada ja tagada kohane järelevalve;

15. on seisukohal, et taastumatute energiaallikate toetused tuleks kõrvaldada, tagades nii võrdsed tegutsemisvõimalused, ning et keskkonnakaitsega seotud väliskulud tuleb arvata energiahinna sisse ning et keskkonna- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutada turupõhiseid vahendeid;

16. märgib, et määratletud universaalteenuse ja avaliku teenindamise kohustused peavad olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega ning et konkurentsiõigus kehtib hinnadiskrimineerimisele ja edasimüügipiirangutele; rõhutab, et olulise tähtsusega on hinnata allesjäänud reguleeritud tarnetariifide mõju konkurentsi arengule ja kõrvaldada konkurentsimoonutused.

MENETLUS

Pealkiri

Gaasi ja elektri siseturu väljavaated

Menetluse number

2007/2089(INI)

Vastutav komisjon

ITRE

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

ECON

26.4.2007

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

26.4.2007

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Sophia in 't Veld

13.3.2007

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

27.3.2007

11.4.2007

8.5.2007

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.6.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

25

2

11

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, David Casa, Christian Ehler, Jonathan Evans, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Donata Gottardi, Dariusz Maciej Grabowski, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in 't Veld, Guntars Krasts, Andrea Losco, Astrid Lulling, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, Joop Post, John Purvis, Alexander Radwan, Dariusz Rosati, Heide Rühle, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Cristian Stănescu, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Sahra Wagenknecht.

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Harald Ettl, Ján Hudacký, Werner Langen, Maria Petre, Andreas Schwab.

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Anne Ferreira

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...

(1)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0603.


regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (3.5.2007)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

gaasi ja elektrienergia siseturu väljavaadete kohta

(2006/2089(INI))

Arvamuse koostaja: Brigitte Douay

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   märgib, et tõelise energia siseturu loomise eesmärgiks on parim hind kodanikele ja ettevõtjatele; nõuab, et gaasi- ja elektrienergia turu direktiivi läbivaatamisel keskendutaks peamiselt järgmistele põhimõtetele: varustuskindlus, tarbijate vajaduste täitmine, avalike teenuste kõrge tase, vähemkindlustatud tarbijate arvesse võtmine ja keskkonnakaitse, energiatõhusus ja uuendusliku energiatehnoloogia väljatöötamine;

2.   on seisukohal, et energiaturu rajamise lõpuleviimine on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisega, eelkõige mahajäänud piirkondades, ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondades ja äärepoolseimates piirkondades;

3.   märgib, et piirialad saavad esimestena kasu tõhusast siseturust ja vabalt valida riiki, kust varusid soetada; rõhutab seepärast neil aladel tekkivaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riiklikest õiguslikest raamistikest ning riikidevahelise teabevahetuse puudumisest;

4.   palub liikmesriikidel lihtsustada uute piiriüleste ja riigisiseste ülekandevõimsuste ehitamiseks litsentsi saamise menetlust, kuna piirkondadevahelise ja rahvusvahelise turu areng võib võimendada ELi siseturu arengut;

5.   on veendunud, et varustuskindlust ei tohiks käsitleda kui üksnes riiklikku probleemi ning palub komisjonil kaasa aidata piirkondlike võrgustike ning detsentraliseeritud energiatootmise loomisele ja tugevdamisele;

6.   võttes arvesse elektrienergia ülekande rahvusvahelist tähtsust ja Euroopa energiakava pidevalt kasvavat tundlikkust liikmesriikide individuaalsete kavade usaldusväärsuse asjus, rõhutab individuaalsete ülekandekavade vahelise koostöö, teabevahetuse ja tegevuse koordineerimise süvendamise tähtsust; toetab sel eesmärgil Euroopa liikmesriikide ülekandekavade koordineerimiskeskuse loomist;

7.   tervitab komisjoni kavatsust koostada energiatarbija harta, milles käsitletaks muu hulgas kütusevaesust ja tarbijate teavitamist; kutsub komisjoni üles nimetatud tööd varsti lõpule viima, võttes arvesse algupäraselt looduslikult ebasoodsate piirkondade energiatarbijate vajadusi ja eripära;

8.   liikmesriikide võrkude ühenduste hulga suurendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks tuleb asutada tõelised piirkondlikud energiaturud; pärast elektrienergia turgude käivitamist tuleb tõhustada Euroopa reguleerivate asutuste töörühma algatusi piirkondlike gaasiturgude küsimustes, et hallata energiat kõige asjakohasemal tasemel;

9.   tervitab sellega seoses võimalust asutada Euroopa sõltumatute reguleerivate asutuste võrgustik (ERGEG+), mis võimaldaks praeguse elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühma (ERGEG) rolli formaliseerida;

10. palub liikmesriikidel kohaldada reguleerimise tõhusa taseme, tagada võrgustikele mittediskrimineeriv juurdepääs, võimaldada riiklikele reguleerivatele asutustele piiriüleste ja piirkondadevaheliste ühenduste lihtsustamist energia valdkonnas ning võtta vastu kooskõlastatud reguleeriv lähenemine;

11. julgustab investeerimist infrastruktuuri tugevdamisse ja kohandamisse energia tootmiseks ja transpordiks üle Euroopa;

12. on veendunud, et eristamist käsitlevates aruteludes tuleb võtta arvesse gaasi ja elektrienergia ning riiklike ja piirkondlike turgude erijooni;

13. palub liikmesriikidel ja piirkondlikel ametiasutustel tagada optimaalne teave elektrienergia päritolu kohta, eriti kui see pärineb taastuvatest energiaallikatest; nõuab tungivalt teavitamist seoses turu täieliku avamisega 2007. aasta juulis ning usaldusväärse ja läbipaistva teabe esitamist tootmise kohta kõigis riikides ning võrkude ühenduste ja hindade tegeliku kujunemise kohta;

14. nõuab samuti, et piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele antaks tugevat toetust energiatõhususe, energiasäästu ja säästva arengu valdkonnas Euroopa Liidu toetusega projektide raames, eelkõige seoses transpordi- ja eluasemepoliitikaga.

MENETLUS

Pealkiri

Gaasi ja elektrienergia siseturu väljavaated

Menetluse number

2007/2089(INI)

Vastutav komisjon

ITRE

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

REGI
26.4.2007

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Brigitte Douay

12.4.2007

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

12.4.2007

 

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

2.5.2007

Lõpphääletuse tulemused

+: 43

–: 2

0: 0

 

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alfonso Andria, Stavros Arnaoutakis, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Wolfgang Bulfon, Antonio De Blasio, Vasile Dîncu, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Gábor Harangozó, Marian Harkin, Jim Higgins, Alain Hutchinson, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Mario Mantovani, Miguel Angel Martínez Martínez, Yiannakis Matsis, Miroslav Mikolášik, Lambert van Nistelrooij, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Elisabeth Schroedter, Stefan Sofianski, Grażyna Staniszewska, Oldřich Oldřich Vlasák, Vladimír Železný

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Bastiaan Belder, Silvia Ciornei, Brigitte Douay, Den Dover, Riitta Myller, Zita Pleštinská, Christa Prets, Miloslav Ransdorf, Richard Seeber, László Surján, Károly Ferenc Szabó

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Véronique De Keyser, Henrik Lax, Samuli Pohjamo

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...


MENETLUS

Paalkiri

Gaasi ja elektri siseturu väljavaated

Menetluse number

2007/2089(INI)

Vastutav komisjon
  loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

ITRE
26.4.2007

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

ECON
26.4.2007

REGI
26.4.2007

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine
  otsuse kuupäev

 

 

 

 

 

Tõhustatud koostöö
  istungil teada andmise kuupäev

26.4.2007

 

 

 

 

Raportöör(id)
  Date appointed

Alejo Vidal-Quadras
27.2.2007

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

11.4.2007

3.5.2007

5.6.2007

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

18.6.2007

Lõpphääletuse tulemused

+

-

0

32

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Silvia Ciornei, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Nicole Fontaine, Norbert Glante, Umberto Guidoni, Fiona Hall, David Hammerstein, András Gyürk, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Anne Laperrouze, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Miloslav Ransdorf, Paul Rübig, Andres Tarand, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ivo Belet, Joan Calabuig Rull, Matthias Groote, Satu Hassi, Edit Herczog, Gunnar Hökmark, Esko Seppänen, Hannes Swoboda, Lambert van Nistelrooij

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev

26.6.2007

Märkused
(andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika