RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ohtlike kaupade siseveo kohta

27.6.2007 - (KOM(2006)0852 – C6‑0012/2007 – 2006/0278(COD)) - ***I

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Bogusław Liberadzki

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ohtlike kaupade siseveo kohta

(KOM(2006)0852 – C6‑0012/2007 – 2006/0278(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0852)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 71, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0012/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6‑0253/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Käesoleva direktiivi sätteid ei tuleks kohaldada ohtlike kaupade veole, mille eest vastutavad otseselt või mida füüsiliselt kaitsevad relvajõud. Relvajõudude heaks töötavate äripartnerite teostatud ohtlike kaupade vedu peaks siiski jääma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, välja arvatud juhul, kui nende lepinguliste kohustuste täitmise eest vastutavad otseselt või mida füüsiliselt kaitsevad relvajõud.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 6 b (uus)
	(6 b) Liikmesriiki, kellel puudub raudtee ja kohesed väljavaated selle rajamiseks, oleks ebaõiglane ja mõttetu kohustada üle võtma ja rakendama käesoleva direktiivi raudteed puudutavad sätted. Seepärast peaks selline liikmesriik seni, kuni tal puudub raudtee, olema vabastatud kohustusest võtta üle ja rakendada käesoleva direktiivi raudteed puudutavad sätteid.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Ilma et see piiraks ühenduse õiguse ning lisade I.1, II.1 ja III.1 peatüki 1.9 sätete kohaldamist, peaks liikmesriikidel veoohutuse tagamiseks olema võimalik käesoleva direktiiviga reguleerimata valdkondades kohaldada ja kehtestada sätteid. Need sätted tuleks täpselt ja selgelt määratleda.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 7 b (uus)
	(7 b) Liikmesriikidele peaks jääma õigus reguleerida või keelata oma territooriumil ohtlike kaupade vedu, ent seda üksnes muudel kui ohutusega seotud põhjustel, nagu riiklik julgeolek või keskkonnakaitse.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 8
(8) Kolmandates riikides registreeritud veovahendeid tuleks lubada liikmesriikide territooriumil ohtlike kaupade veoks kasutada üksnes juhul, kui on täidetud ADRi, RIDi ja ADNi asjaomased sätted.	(8) Kolmandates riikides registreeritud veovahendeid tuleks lubada liikmesriikide territooriumil ohtlike kaupade veoks kasutada üksnes juhul, kui on täidetud ADRi, RIDi ja ADNi ning käesoleva direktiivi asjaomased sätted.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 9
(9) Liikmesriikidele peaks jääma õigus reguleerida või keelata teatavate ohtlike kaupade riigisisene raudteevedu, ent seda üksnes muudel kui ohutusega seotud põhjustel.	välja jäetud
Selgitus
Viidud üle põhjendusse 7 b.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 10
(10) Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada rangemaid eeskirju riigisiseste vedude suhtes, mida tehakse tema territooriumil registreeritud või kasutusele võetud lubatud sõidukitega.	(10) Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada rangemaid eeskirju riigisiseste vedude suhtes, mida tehakse tema territooriumil registreeritud või kasutusele võetud lubatud transpordivahenditega.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 11
(11) Ohtlike kaupade riigisisese veo suhtes kohaldatavate tingimuste ühtlustamine ei tohiks takistada konkreetsete riiklike asjaolude arvessevõtmist. Seepärast tuleks käesoleva direktiiviga näha liikmesriikidele ette võimalus teha teatavatel eritingimustel teatavaid erandeid. Need erandid tuleks loetleda käesolevas direktiivis „täiendavate riiklike sätetena”.	(11) Ohtlike kaupade riigisisese veo suhtes kohaldatavate tingimuste ühtlustamine ei tohiks takistada konkreetsete riiklike asjaolude arvessevõtmist. Seepärast tuleks käesoleva direktiiviga näha liikmesriikidele ette võimalus teha teatavatel eritingimustel teatavaid erandeid. Need erandid tuleks loetleda käesolevas direktiivis „riiklike eranditena”.
Selgitus
Kuna lisad I.3, II.3 ja potentsiaalselt ka lisa III.3 sisaldavad erandeid, peaks pealkiri seda peegeldama. Erandid on tavaliselt ajutised ja vähem ranged. Teiselt poolt on sätted tavaliselt rakendatavad, kuni neid muudetakse uute sätetega, ja võivad olla rangemad kui ADRi, RIDi ja ADNi sätted.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 11 a (uus)
	(11 a) Ebatavalistel ja erandlikel juhtudel peaks liikmesriikidel olema õigus väljastada oma territooriumil ohtlike kaupade veoks erilube, mis muul juhul oleks käesoleva direktiiviga keelatud.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 12
(12) Kõnealuses valdkonnas vajalike investeeringute suurust silmas pidades tuleks liikmesriikidel lubada ajutiselt kehtima jätta teatavad riiklikud erisätted, mis käsitlevad veovahendite või seadmete ehitusnõudeid, vedu läbi La Manche’i tunneli ning vedu liikmesriikide ja Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSJD) kuuluvate riikide vahel. Kõnealused sätted tuleks loetleda käesolevas direktiivis „täiendavate üleminekusätetena”.	(12) Kõnealuses valdkonnas vajalike investeeringute suurust silmas pidades tuleks liikmesriikidel lubada ajutiselt kehtima jätta teatavad riiklikud erisätted, mis käsitlevad veovahendite või seadmete ehitusnõudeid ning vedu läbi La Manche’i tunneli. Liikmesriikidel tuleks samuti lubada kohaldada ja välja töötada sätteid ohtlike kaupade veoks raudteel liikmesriikide ja Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSJD) kuuluvate riikide vahel kuni rahvusvahelist raudteekaubavedu käsitleva kokkuleppe II lisa eeskirjade ning lisa II.1 ja seega ka RIDi sätete ühtlustamiseni. Komisjon peaks kümne aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist hindama nende sätete mõju ja esitama vajadusel asjakohased ettepanekud. Kõnealused sätted tuleks loetleda käesolevas direktiivis „täiendavate üleminekusätetena”.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 13
(13) Käesoleva direktiivi lisasid peab olema võimalik kiiresti kohandada vastavalt teaduse ja tehnika, sealhulgas uue jälgimis- ja jälitlemistehnoloogia arengule, et võtta eelkõige arvesse ADRi, RIDi ja ADNi lisatud uusi sätteid.	(13) Käesoleva direktiivi lisasid peab olema võimalik kiiresti kohandada vastavalt teaduse ja tehnika, sealhulgas uue jälgimis- ja jälitlemistehnoloogia arengule, et võtta eelkõige arvesse ADRi, RIDi ja ADNi lisatud uusi sätteid. ADRi, RIDi ja ADNi kohta tehtavad muudatusettepanekud ning vastavad lisade kohandamised peaksid jõustuma samaaegselt. Komisjon peaks andma liikmesriikidele vajadusel finantsabi ADRi, RIDi ja ADNi ning nende muudatuste tõlkimiseks nende ametlikesse keeltesse.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 14
(14) Komisjonil peaks olema ka võimalus läbi vaadata täiendavate riigisiseste sätete loendeid ning teha otsuseid seoses erakorraliste meetmete kohaldamise ja rakendamisega õnnetuste või vahejuhtumite korral.	(14) Komisjonil peaks olema ka võimalus läbi vaadata riigisiseste erandite loendeid ning teha otsuseid seoses erakorraliste meetmete kohaldamise ja rakendamisega õnnetuste või vahejuhtumite korral.
Selgitus
Kuna lisad I.3, II.3 ja potentsiaalselt ka lisa III.3 sisaldavad erandeid, peaks pealkiri seda peegeldama. Erandid on tavaliselt ajutised ja vähem ranged. Teiselt poolt on sätted tavaliselt rakendatavad, kuni neid muudetakse uute sätetega, ja võivad olla rangemad kui ADRi, RIDi ja ADNi sätted.

Muudatusettepanek 13 Põhjendus 22 a (uus)
	(22 a) Liikmesriikidele tuleks võimaldada kuni kaheaastane üleminekuperiood käesoleva direktiivi sätete kohaldamiseks siseveeteede osas, et anda piisavalt aega riiklike sätete kohandamiseks, õigusraamistike väljatöötamiseks ja personali koolitamiseks.
	Üldine viieaastane üleminekuperiood tuleks tagada kõikide laevade ja personali sertifikaatide puhul, mis on väljastatud enne siseveeteede osas käesoleva direktiivi sätete kohaldamise üleminekuperioodi algust või selle kestel, kui sertifikaadile pole märgitud lühemat kehtivusaega.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 23 a (uus)
	(23 a) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe1 punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabelid käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmise meetmete kohta ning need üldsusele kättesaadavaks tegema. __________ ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
Selgitus
Lisatud sätted peaksid parandama õigusloomeprotsessi ning käesoleva direktiivi rakendamise järelevalvet.
Muudatusettepanek 15 Artikli 1 lõige 1 a (uus)
	1 a. Lisa II.1 sätted ei ole kohaldatavad liikmesriikides, kus puudub raudteevõrk, seni, kuni kõnealust võrku nende territooriumile ei ole loodud.
Selgitus
Mõnedes ELi liikmesriikides puudub raudteevõrk.
Muudatusettepanek 16 Artikli 3 lõige 3
3. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust kehtestada ohutuse erinõudeid seoses riigisisese või rahvusvahelise ohtlike kaupade veoga oma territooriumil, juhul kui need käesolevas direktiivis puuduvad.	3. Liikmesriigid võivad kehtestada ohutuse erinõudeid seoses riigisisese ja rahvusvahelise ohtlike kaupade veoga oma territooriumil järgmistel juhtudel:
	a) ohtlike kaupade vedu sõidukite, vagunite ja siseveeteede laevadega, mis pole käesoleva direktiiviga reguleeritud;
	b) määratud marsruutide kasutamine;
	c) erikord ohtlike kaupade veol reisirongides.
	Sellistest sätetest tuleb teavitada komisjoni ning komisjon teavitab omakorda sellest teisi liikmesriike.
Muudatusettepanek 17 Artikli 1 lõige 3 a (uus)
	3 a. Liikmesriikidele võivad reguleerida või keelata oma territooriumil ohtlike kaupade vedu, ent seda üksnes muudel kui ohutusega seotud põhjustel.
	Käesoleva sätte kohaldamine eeldab, et pädev asutus peaks tõendama meetmete võtmise vajadust. Liikmesriik teavitab eelnevalt komisjoni täiendavate sätete kehtestamisest. Komisjon teavitab sellest omakorda liikmesriike.
Selgitus
Säte käsitleb direktiivi reguleerimisala. Seepärast tuleks see paigutada artiklist 5 ümber artiklisse 1. Liikmesriigid, kes kavatsevad seada veole piiranguid, peaksid eelnevalt tõendama meetmete võtmise vajadust. Muudatusettepaneku eesmärk on tagada vastavus RIDi punktidega 1.9.3 ja 1.9.4 juhtudel, kui liikmesriigid reguleerivad või keelavad oma territooriumil ohtlike kaupade veo muudel kui ohutusega seotud põhjustel, et tagada planeerimise usaldusväärsus.

Muudatusettepanek 18 Artikli 2 punkt 4
4) sõiduk – teedel kasutamiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille maksimaalne valmistajakiirus ületab 25 km/h, ja selle haagised, välja arvatud rööbastel liikuvad sõidukid, põllumajandus- ja metsatraktorid valmistajakiirusega kuni 40 km/h ning kõik liikurmasinad;	4) sõiduk – teedel kasutamiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille maksimaalne valmistajakiirus ületab 25 km/h, ja selle haagised, välja arvatud rööbastel liikuvad sõidukid, liikurmasinad ning põllumajandus- ja metsatraktorid, eeldusel, et need ei liigu ohtlike kaupade vedamisel üle 40 km/h.
Muudatusettepanek 19 Artikkel 4
Ohtlike kaupade veoks ühenduse territooriumi ja kolmandate riikide vahel antakse luba juhul, kui vedu vastab ADRi, RIDi või ADNi tingimustele.	Ohtlike kaupade veoks liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel antakse luba juhul, kui vedu vastab ADRi, RIDi või ADNi tingimustele, kui lisades ei ole teisiti sätestatud.
Selgitus
Ühendus koosneb liikmesriikidest ning tal ei ole „oma territooriumi”. Vastavalt sellele algavad või lõpevad kõik veod liikmesriigi territooriumil. Lisades osalause „kui lisades ei ole teisiti sätestatud”, kajastavad lisad I.2, II.2 ja (potentsiaalselt) III.2 üleminekusätteid ohtlike kaupade veo kohta.
Muudatusettepanek 20 Artikkel 5
Artikkel 5 Piirangud, mis ei ole seotud veoohutusega	välja jäetud
Liikmesriikidele jääb õigus reguleerida või keelata oma territooriumil teatavate ohtlike kaupade vedu, ent seda üksnes muudel kui veoohutusega seotud põhjustel.
Selgitus
Käesolev säte käsitleb direktiivi reguleerimisala ulatust. Sellepärast peaks selle artikli 5 alt üle viima artikli 1 alla. Muudatusettepanekud on õigustatud, sest nad muudavad direktiivi lühemaks.
Muudatusettepanek 21 Artikli 6 lõige 1
1. Liikmesriigid võivad kehtestada veoohutusega seotud põhjustel rangemaid sätteid nende territooriumil registreeritud või kasutusele võetud sõidukitega toimuvate vedude suhtes, kuid mitte ehitusnõuete suhtes.	1. Liikmesriigid võivad kehtestada veoohutusega seotud põhjustel rangemaid sätteid nende territooriumil registreeritud või kasutusele võetud transpordivahenditega nagu sõidukid, rongid ja laevad toimuvate vedude suhtes, kuid mitte ehitusnõuete suhtes.
Selgitus
Sõidukid seostuvad eeskätt maanteeveoga, kuid käesoleva sätte eesmärk on laiendada sätte mõjuala kõikidele transpordivahenditele: maantee, raudtee ja siseveeteed.
Muudatusettepanek 22 Artikli 7 lõige 1
1. Liikmesriigid võivad lubada oma territooriumi piires toimuvate vedude puhul muude kui lisades sätestatud keelte kasutamist.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 23 Artikli 7 lõige 1 a (uus)
	1 a. Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid lisa III.1 sätteid mitte kohaldada hiljemalt 30. juunini 2011. Sellisel juhul jätkab liikmesriik direktiivi 96/35/EÜ ja 2000/18/EÜ sätete kohaldamist siseveeteede suhtes kuni artiklis 11 osutatud kuupäevani.
Muudatusettepanek 24 Artikli 7 lõike 2 viimane lõik
Komisjon kontrollib iga juhtumi puhul, kas käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus sätestatud tingimused on täidetud, ning otsustab artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras, kas anda erandiks luba ning lisada see lisades I.3, II.3 või III.3 loetletud täiendavate riiklike sätete hulka.	Komisjon kontrollib iga juhtumi puhul, kas käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus sätestatud tingimused on täidetud, ning otsustab artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras, kas anda erandiks luba ning lisada see lisades I.3, II.3 või III.3 loetletud riiklike erandite hulka.
Selgitus
Kuna lisad I.3, II.3 ja potentsiaalselt ka lisa III.3 sisaldavad erandeid, peaks pealkiri seda peegeldama. Erandid on tavaliselt ajutised ja vähem ranged. Teiselt poolt on sätted tavaliselt rakendatavad, kuni neid muudetakse uute sätetega, ja võivad olla rangemad kui ADRi, RIDi ja ADNi sätted.
Muudatusettepanek 25 Artikli 7 lõike 3 esimene lõik
Erandid kehtivad viis aastat alates loa andmise kuupäevast.	Vastavalt artikli 7 lõikele 2 on erandid kehtivad ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kuut aastat alates loa andmise otsusele märgitud kuupäevast. Seoses olemasolevate eranditega lisades I.3, II.3 ja III.3 kehtestatakse artiklis 11 märgitud kuupäev kõnealuste erandite loa andmise kuupäevaks. Erandid kehtivad kuus aastat, kui erandis ei ole märgitud teisiti.
Selgitus
Ajavahemiku muutmine viielt aastalt kuuele aastale lihtsustab mis tahes erandite kustutamist, muutmist või lisamist lisades I.3, II.3 ja (potentsiaalselt) lisas III.3, arvestades ADRis, RIDis ja ADNis iga kahe aasta järel tehtavate muudatustega. Selleks tähtajaks on liikmesriikidel lihtsam komiteemenetluse käigus otsustatud erandite muudatusi jõustada samadel kuupäevadel kui ADRi, RIDi ja ADNi muudatusi, mis otsustatakse rahvusvahelisel tasandil ELi-väliste rahvusvaheliste või valitsustevaheliste asutuste poolt.
Muudatusettepanek 26 Artikli 7 lõike 4 teine lõik
Kui ei ole vastu võetud erandi sisu mõjutavaid lisade I.1, II.1 või III.1 muudatusi, pikendab komisjon luba veel viieks aastaks.	Kui ei ole vastu võetud erandi sisu mõjutavaid lisade I.1, II.1 või III.1 muudatusi, pikendab komisjon, toimides artiklis 10 lõikes 2 toodud korra kohaselt, luba täiendavalt ajavahemikuks, mis ei ületa 6 aastat loa andmise otsusele märgitud kuupäevast.
Selgitus
Ajavahemiku muutmine viielt aastalt kuuele aastale lihtsustab mis tahes erandite kustutamist, muutmist või lisamist lisades I.3, II.3 ja (potentsiaalselt) lisas III.3, arvestades ADRis, RIDis ja ADNis iga kahe aasta järel tehtavate muudatustega. Selleks tähtajaks on liikmesriikidel lihtsam komiteemenetluse käigus otsustatud erandite muudatusi jõustada samadel kuupäevadel kui ADRi, RIDi ja ADNi muudatusi, mis otsustatakse rahvusvahelisel tasandil ELi-väliste rahvusvaheliste või valitsustevaheliste asutuste poolt.
Muudatusettepanek 27 Artikli 7 lõike 4 punkt
c) pikendada luba veel viieks aastaks.	c) pikendada luba veel ajavahemikuks, mis ei ületa 6 aastat loa andmise otsusele märgitud kuupäevast.
Selgitus
Ajavahemiku muutmine viielt aastalt kuuele aastale lihtsustab mis tahes erandite kustutamist, muutmist või lisamist lisades I.3, II.3 ja (potentsiaalselt) lisas III.3, arvestades ADRis, RIDis ja ADNis iga kahe aasta järel tehtavate muudatustega. Selleks tähtajaks on liikmesriikidel lihtsam komiteemenetluse käigus otsustatud erandite muudatusi jõustada samadel kuupäevadel kui ADRi, RIDi ja ADNi muudatusi, mis otsustatakse rahvusvahelisel tasandil ELi-väliste rahvusvaheliste või valitsustevaheliste asutuste poolt.
Muudatusettepanek 28 Artikli 7 lõige 5
5. Liikmesriigid võivad välja anda ühekordseid lube käesoleva direktiiviga keelatud ohtlike kaupade veoks oma territooriumil või selliseks veoks käesolevas direktiivis sätestatust erinevatel tingimustel, juhul kui kõnealused veod on selgelt määratletud ja ajaliselt piiratud.	5. Iga liikmesriik võib erandjuhul ning turvalisust ohustamata välja anda ühekordseid lube käesoleva direktiiviga keelatud ohtlike kaupade veoks oma territooriumil või selliseks veoks käesolevas direktiivis sätestatust erinevatel tingimustel, juhul kui kõnealused veod on selgelt määratletud ja ajaliselt piiratud.
Selgitus
Komisjoni pakutud punkt on liiga „lahtine” ning annab põhjust muretsemiseks potentsiaalse väärkasutuse pärast seoses liiga arvukate riiklike eranditega. Uus sõnastus selgitab, et selline erand on erandjuhtum ning ADRi, RIDi ja ADNi ohutustase jääb kahjustamata.
Muudatusettepanek 29 Artikkel 8
Liikmesriigid võivad jätta oma territooriumil kehtima lisades I.2, II.2 ja III.2 loetletud sätted. Liikmesriigid, kes jätavad kõnealused sätted kehtima, teatavad sellest komisjonile. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.	Liikmesriigid võivad jätta oma territooriumil kehtima lisades I.2, II.2 ja III.2 loetletud sätted. Liikmesriigid, kes jätavad kõnealused sätted kehtima, teatavad sellest komisjonile. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.
	Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid lisa III.1 sätteid mitte kohaldada hiljemalt 30. juunini 2011. Sellisel juhul jätkab liikmesriik direktiivi 96/35/EÜ ja 2000/18/EÜ sätete kohaldamist siseveeteede suhtes kuni artiklis 11 osutatud kuupäevani.
Selgitus
Selleks tähtajaks on liikmesriikidel kergem komiteemenetluse käigus otsustatud erandite muudatusi jõustada samadel kuupäevadel kui ADRi, RIDi ja ADNi muudatusi, mis otsustatakse rahvusvahelisel tasandil ELi-väliste rahvusvaheliste või valitsustevaheliste organite poolt.
Muudatusettepanek 30 Artikli 11 lõike 1 esimene lõik
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2008. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning käesoleva direktiivi ja kõnealuste sätete vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.	Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juuniks 2009.
Selgitus
Ajavahemiku muutmine viielt aastalt kuuele aastale lihtsustab mis tahes erandite kustutamist, muutmist või lisamist lisades I.3, II.3 ja (potentsiaalselt) lisas III.3, arvestades ADRis, RIDis ja ADNis iga kahe aasta järel tehtavate muudatustega. Selleks tähtajaks on liikmesriikidel kergem komiteemenetluse käigus otsustatud erandite muudatusi jõustada samadel kuupäevadel kui ADRi, RIDi ja ADNi muudatusi, mis otsustatakse rahvusvahelisel tasandil ELi-väliste rahvusvaheliste või valitsustevaheliste asutuste poolt. Kohustus teavitada komisjoni sätete tekstist on üle viidud artiklisse 3.
Muudatusettepanek 31 Artikli 13 lõike 1 esimene lõik
Direktiivid 94/55/EMÜ, 96/49/EMÜ, 96/35/EMÜ ja 2000/18/EÜ tunnistatakse kehtetuks.	Direktiivid 94/55/EMÜ, 96/49/EMÜ, 96/35/EMÜ ja 2000/18/EÜ tunnistatakse kehtetuks 30. juunil 2009.
Selgitus
Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juuniks 2009.
Muudatusettepanek 32 I lisa artikli I.2 lõige 3
3. Liikmesriigid võivad lubada oma territooriumil kasutada enne 1. juulit 2007 ehitatud survevaate, balloonikogumeid ja paake ning enne 1. juulit 2003 ehitatud muid anumaid, mis ei vasta käesolevale direktiivile, kuid mis ehitati nende ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt, mis olid survevaatide, balloonikogumite ja paakide kohta kehtestatud hiljemalt 1. juulil 2005 ning muude anumate puhul hiljemalt 1. juulil 2001, juhul kui säilitatakse nende veovahendite vastavus ettenähtud ohutusnõuetele.	välja jäetud
Muudatusettepanek 33 I lisa artikli I.2 lõige 6
6. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi lisas I.1 sätestatud ohu identifitseerimisnumbri asemel oma territooriumil säilitada 31. detsembril 1996 kehtinud riiklikud sätted hädakoodi või ohukaardi esitusviisi või paigutuse kohta.	6. Liikmesriigid võivad oma territooriumil registreeritud sõidukitega teostatud vedudel käesoleva direktiivi lisas I.1 sätestatud ohu identifitseerimisnumbri asemel säilitada 31. detsembril 1996 kehtinud riiklikud sätted hädakoodi või ohukaardi esitusviisi või paigutuse kohta.
Muudatusettepanek 34 I lisa artikli I.2 lõige 6 a (uus)
	6 a. Liikmesriigid võivad säilitada riiklikud piirangud dioksiine ja furaane sisaldavate ainete veol alates 31. detsembrist 1996.
Muudatusettepanek 35 I lisa artikli I.3 pealkiri
I.3. Täiendavad riiklikud sätted	I.3. Riiklikud erandid
Muudatusettepanek 36 II lisa artikkel II.1
II.1. Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) C liites sisalduvad ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjad (RID), mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.	II.1. Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) C liites sisalduvad ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjade (RID) lisa, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.
Muudatusettepanek 37 II lisa artikli II.2 lõige 2
2. Liikmesriigid võivad lubada oma territooriumil kasutada enne 1. juulit 2005 ehitatud 1520 mm rööpmevahega vaguneid ja tsisternvaguneid, mis käesolevale direktiivile ei vasta, kuid mis ehitati 30. juunil 2005 kehtinud riiklike nõuete kohaselt, tingimusel et kõnealused vagunid vastavad nõutavale ohutustasemele.	2. Liikmesriigid võivad lubada oma territooriumil kasutada enne 1. juulit 2005 ehitatud 1520/1524 mm rööpmevahega vaguneid ja tsisternvaguneid, mis käesolevale direktiivile ei vasta, kuid mis ehitati SMGSi II lisa või selle liikmesriigi 30. juunil 2005 kehtinud riiklike nõuete kohaselt, tingimusel et kõnealused vagunid vastavad nõutavale ohutustasemele.
Muudatusettepanek 38 II lisa artikli II.2 lõige 4
4. Liikmesriigid võivad lubada oma territooriumil kasutada enne 1. juulit 2007 ehitatud survetrumleid, balloonikogumeid ja paake ning enne 1. juulit 2003 ehitatud muid anumaid, mis ei vasta käesolevale direktiivile, kuid mis ehitati nende ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt, mis olid survetrumlite, balloonikogumite ja paakide puhul kehtestatud hiljemalt 1. juulil 2005 ning muude anumate puhul hiljemalt 1. juulil 2001, tingimusel et säilitatakse kõnealuste veovahendite vastavus ettenähtud ohutusnõuetele.	välja jäetud
Muudatusettepanek 39 II lisa artikli II.2 lõige 7
7. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi II.1 lisas sätestatud ohu identifitseerimisnumbri asemel oma territooriumil säilitada 31. detsembril 1996 kehtinud riiklikud sätted hädakoodi või ohukaardi esitusviisi või paigutuse kohta.	7. Liikmesriigid võivad oma territooriumil registreeritud vagunitega teostatud vedudel käesoleva direktiivi lisas II.1 sätestatud ohu identifitseerimisnumbri asemel säilitada 31. detsembril 1996 kehtinud riiklikud sätted hädakoodi või ohukaardi esitusviisi või paigutuse kohta.
Muudatusettepanek 40 II lisa artikli II.2 lõige 9
9. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriigi õigust võtta pärast komisjoni teavitamist oma territooriumi suhtes vastu määrusi, mis käsitlevad ohtlike kaupade raudteevedu nendest Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSJD) riikidest ja nendesse riikidesse, kes ei ole COTIFi osalisriigid. Kõnealuseid määrusi kohaldatakse üksnes ohtlike kaupade raudteeveole selliste vagunitega, mis on saanud loa riigis, kes ei ole COTIFi osalisriik. Asjaomane liikmesriik tagab asjakohaste meetmete ja kohustustega ohutustaseme, mis on võrdne RIDis ettenähtud tasemega.	9. Liikmesriik võib säilitada ja kehtestada sätteid oma territooriumi suhtes, mis käsitlevad ohtlike kaupade raudteevedu nendest Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSJD) riikidest ja nendesse riikidesse. Asjaomane liikmesriik tagab asjakohaste meetmete ja kohustustega ohutustaseme, mis on võrdne lisas II.1 ettenähtud tasemega.
	Sellistest sätetest tuleb teavitada komisjoni ning komisjon teavitab omakorda sellest teisi liikmesriike.
	Komisjon hindab kümne aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist ülaltoodud lõike sätete mõju. Komisjon esitab vajadusel asjakohased ettepanekud koos raportiga.
Muudatusettepanek 41 II lisa artikli II.2 lõige 9 a (uus)
	9 a. Liikmesriigid võivad säilitada riiklikud piirangud dioksiine ja furaane sisaldavate ainete veol alates 31. detsembrist 1996.
Muudatusettepanek 42 III lisa artikkel III.2
III.2. Täiendavad üleminekusätted	III.2. Täiendavad üleminekusätted
-	1. Liikmesriigid võivad säilitada riiklikud piirangud dioksiine ja furaane sisaldavate ainete veol alates ... [ artikli 7 lõikes 1 a osutatud kuupäev uue direktiivi ülevõtmiseks siseveeteede osas].
	2. Lisa III.1 peatükis 8.1 osutatud sertifikaadid, mis on väljastatud enne üleminekuperioodi algust või selle kestel vastavalt artikli 7 lõikele 1 a, kehtivad kuni 30. juunini 2016 kui sertifikaadile pole märgitud lühemat kehtivusaega.
Muudatusettepanek 43 III lisa artikli III.3 pealkiri
Täiendavad riiklikud sätted	Riiklikud erandid

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanek

Käesoleva direktiivi ettepanek on Euroopa õiguse lihtsustamise ja ühtlustamise ootuste täitmine. Sisetranspordi maht kasvab ELis pidevalt. Koos selle kasvuga kasvab ka ohtlike kaupade vedu.

Üks ELi põhilisi kohustusi on eurooplastele ohutute ja turvaliste elutingimuste loomine ning tagamine. See nõuab aga turvalise transpordi olemasolu ELi territooriumil – kaasa arvatud ohtlike kaupade vedu. Kauba- ja teenuste käibe kiirendamine nõuab kiiremat ja turvalisemat ohtlike kaupade vedu. Ohtlike kaupade veo raudteedel, maanteedel ja siseveeteedel ühe direktiiviga hõlmamine võib kergendada mitmeliigilise transpordi teket.

Neid väljakutseid tunnistati üldiselt ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioon rakendas mõned kindlad soovitused erinevatele transpordiliikidele (maantee-ADR, raudtee-RID ja siseveeteede-ADN). Ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele ja ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjadele on alla kirjutanud peaaegu kõik ELi liikmesriigid. Ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe jõustub varsti.

Praegu on ELi-sisesed ohtlike kaupade veod reguleeritavad nelja direktiiviga [94/55/EÜ (ADR); 96/49/EÜ (RID); lisaks 96/35/EÜ ja 2000/18/EÜ ohutusnõustajate kohta]. Neli olemasolevat komisjoni õigusakti kiidavad heaks raamistiku direktiivide (2005/263/EÜ, 2005/903/EÜ, 2005/180/EÜ ja 2005/777/EÜ) riiklikud erandid. ELi õigusaktid reguleerivad vaid ohtlike kaupade vedu maanteel ja raudteel – hetkel puuduvad ELi eeskirjad ohtlike kaupade veo kohta siseveeteedel.

Käesolev ettepanek püüdleb selle poole, et ELi liikmesriigid kehtestaksid ADRi, RIDi ja ADNi rahvusvahelised eesmärgid riiklikule transpordile. Mõned ÜRO soovitustel põhinevad lahendused ajakohastatakse ettepanekus. Lisaks reguleeritakse kõiki kolme transpordiliiki (maantee, raudtee ja siseveeteed) ühe õigusaktiga. See teenib paremini transporti ja kõiki ohtlike kaupade veoga seotud inimesi ning kõiki eurooplasi – toetades keskkonna ja ühiskonna turvalisust. Transpordiliigi eelistuste poliitika [valge raamat Euroopa transpordipoliitika kohta aastani 2010: aeg otsustada (KOM(2001)370)] viiakse täide; kulusid, eelkõige mitmeliigilise transpordi puhul, vähendatakse.

Raportööri märkused

Üldiselt raportöör toetab komisjoni ettepanekut. Kuid ta on arvamusel, et mõned ettepaneku üksikasjalikud elemendid peaksid olema täpsemad. See puudutab põhiliselt sõnastuse kooskõla (erandid sätete asemel) ning ajavahemiku ühtlustamist, kehtestades ADRi, RIDi ja ADNi puhul muudatuste läbiviimise iga kahe aasta järel.

MENETLUS

Pealkiri	Ohtlike kaupade sisevedu
Viited	KOM(2006)0852 - C6-0012/2007 - 2006/0278(COD)
EP-le esitamise kuupäev	22.12.2006
Vastutav komisjon                 istungil teada andmise kuupäev	TRAN 17.1.2007
Arvamuse esitaja(d)               istungil teada andmise kuupäev	ENVI 17.1.2007
Arvamuse esitamisest loobumine                otsuse kuupäev	ENVI 27.2.2007
Raportöör(id)               nimetamise kuupäev	Bogusław Liberadzki 6.2.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	7.5.2007		25.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	26.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	36 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Inés Ayala Sender, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Dieter-Lebrecht Koch, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Erik Meijer, Robert Navarro, Willi Piecyk, Paweł Bartłomiej Piskorski, Reinhard Rack, Gilles Savary, Brian Simpson, Renate Sommer, Ulrich Stockmann, Silvia-Adriana Ţicău
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Zsolt László Becsey, Philip Bradbourn, Luigi Cocilovo, Fausto Correia, Markus Ferber, Jeanine Hennis-Plasschaert, Elisabeth Jeggle, Anne E. Jensen, Ioan Mircea Paşcu, Leopold Józef Rutowicz, Corien Wortmann-Kool
Esitamise kuupäev	28.6.2007