RAPORT Euroopa Keskpanga 2006. aasta aruanne

29.6.2007 - (2007/2142(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Gay Mitchell

Menetlus : 2007/2142(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0266/2007

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Keskpanga 2006. aasta aruande kohta

(2007/2142(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 2006. aasta aruannet;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 113;

–   võttes arvesse asutamislepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja puudutava protokolli[1] artiklit 15;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2. aprilli 1998. aasta resolutsiooni demokraatliku vastutuse kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis[2];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2006. aasta resolutsioon Rahvusvahelise Valuutafondi strateegilise hindamise kohta[3];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. juuli 2006. aasta resolutsioon pangaülekannete andmete jälgimise kohta SWIFT-süsteemist USA salateenistuste poolt[4] ja 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni SWIFTi, reisijate isikuandmete (PNR) lepingu ja neid küsimusi käsitleva atlandiülese dialoogi kohta[5];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse olukorra kohta: ettevalmistav raport 2007. aasta majanduspoliitika üldsuuniste kohta[6];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 26. aprilli 2007. aasta resolutsiooni majandus- ja rahaliidu riikide rahanduse kohta 2006. aastal[7];

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Viis aastat euro pangatähti ja münte” (KOM(2006)0862);

–   võttes arvesse komisjoni teatist, mis puudutab iga-aastast seisukohavõttu euroala kohta 2007. aastal (KOM(2007)0231);

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2006. aasta detsembri finantsstabiilsuse ülevaadet ja 2007. aasta märtsi aruannet finantsintegratsiooni kohta Euroopas;

–   võttes arvesse komisjoni 7. mai 2007. aasta kevadisi majandusprognoose;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6‑0266/2007),

A. arvestades, et euroala SKT kasv kiirenes 2006. aastal 2,7%ni 2005. aasta 1,4%lt, mis on parim tulemus alates 2000. aastast, samas kui inflatsioonimäär püsis 2005. aastaga võrreldes muutumatult 2,2% tasemel, mis ei anna põhjust rahuloluks;

B.  arvestades, et euroala majanduskasvu peamine liikumapanev jõud oli sisenõudlus, eelkõige investeeringud;

C. arvestades, et 2005. aastal alanud energiahindade tõus ei toonud kaasa sisemist inflatsioonisurvet, kuna palgatõus jäi mõõdukaks ning mingit kogumõju ei täheldatud;

D. arvestades, et Euroopa Parlamendi eelmistes Euroopa Keskpanga aastaaruannet käsitlenud resolutsioonides tehtud soovitusi seoses hääletamise läbipaistvuse ja protokollide avaldamisega ei ole võetud arvesse;

E.  arvestades, et Euroopa Parlament tahab aidata tugevdada Euroopa Keskpanga ja euroala rolli ning rahvusvahelist mõju rahvusvahelisel tasandil;

F.  arvestades, et erinevalt Maailmapangast on juhtivatele ametikohtadele Rahvusvahelises Valuutafondis, Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis palju taotlusi;

G. arvestades, et Euroopa Keskpank jätkas 2006. aastal intressimäärade korrigeerimist ning et 2005. aasta detsembrist alates on intressimäärasid tõstetud kaheksal korral – 200 baaspunkti võrra praeguse 4%ni;

H. arvestades, et 2007. aastal oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist umbes 2,6%ni, mis kajastab intressimäärade korrigeerimise lõppu, kusjuures inflatsioonimäär peaks alanema 1,9%ni;

I.   arvestades, et USA jooksevkonto puudujäägi kasv 2006. aastal jätkus ja jõudis 6,5%ni SKTst ja et eurosüsteemis rõhutati jätkuvalt ohte ja ebakindlust seoses jooksevkonto jätkuvalt suure tasakaalustamatusega ülemaailmses ulatuses;

J.   arvestades, et jooksevkonto suur tasakaalustamatus ülemaailmses ulatuses ohustab jätkuvalt ülemaailmset majanduskasvu ja arenguid valuutakursside osas ning arvestades, et neile ohtudele tuleb tingimata reageerida;

K. arvestades, et 2006. aastal tõusis euro vahetuskurss USA dollari suhtes 11,4%, Jaapani jeeni suhtes 12,4% ja Hiina jüaani suhtes 8% võrra,

Majanduses ja raharingluses toimuvad arengud

1.  märgib, et euroala taastunud majanduskasv on nüüd jätkusuutlik protsess, mille peamine liikumapanev jõud on sisemaine nõudlus; märgib, et 2006. aastal loodi 2 miljonit töökohta ja tööpuudus kahanes 8,4%lt 7,6%ni; kuid märgib, et struktuurse iseloomuga takistused, eelkõige riiklike ja erainvesteeringute nappus teatud olulistes sektorites, nagu teadustegevus, haridus ja koolitus, aitavad jätkuvalt hoida tööpuudust lubamatult kõrgel tasemel ja tööturul osalemine on rahvusvaheliste standardite järgi endiselt madal;

2.  rõhutab, et majanduskasvu hiljutise taastumise tingimustes tuleks iga edaspidist intressimäärade tõstmist tõsiselt kaaluda, et majanduskasvu mitte ohustada; juhib tähelepanu, et majanduskasvu toetamiseks peavad liikmesriigid rakendama nii vajalikke struktuurireforme kui ka investeerimistegevust;

3.  arvab, et on veel liiga vara eristada praeguse majanduskasvu tsüklilist ja struktuurset mõõdet; arvab siiski, et mõned struktuurireformid, mis on ulatuslikumad, kui tavaliselt arvatakse, on ilmselt juba hakanud kasvule kaasa aitama; arvab, et seda majanduskasvu tuleks käsitleda stiimulina oma riikide eripärale kohandatud reformide teostamiseks eelkõige teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse valdkonnas, et tõsta euroala kasvupotentsiaali;

4.  märgib ära tööviljakuse aeglase kasvu ning leiab, et on väga oluline, et palgad tõuseksid koosõlas tööviljakuse kasvuga, et säilitada liikmesriikide konkurentsivõimet ja võimaldada luua töökohti mitteinflatsioonilises keskkonnas;

5.  märgib, et Euroopa Keskpank hindab palkade osas toimuvat arengut ohuks, mis mõjutab hinnastabiilsust tõusu suunas; tuletab sellega seoses meelde, et komisjoni koostatavas euroala 2007. aasta aastaaruandes (SEK(2007)0550) näidatakse selgelt, et nafta hinna järsule tõusule vaatamata on euroala palkade kasv olnud tagasihoidlik;

6.  rõhutab, et EÜ asutamislepingus eristatakse selgelt hinnastabiilsuse ja üldise majanduspoliitika toetamise eesmärke ning seetõttu ei saa neid kahte eesmärki käsitleda ainult alternatiivsetena;

7.  leiab, et eelarve konsolideerimine on võtmeküsimus ja pikaajalise kasvu saavutamiseks eriti vajalik headel aegadel, ning et seda tuleb hoolikalt kavandada, et tõsta riiklike kulutuste kvaliteeti; arvab, et oluline samm selles suunas on kuldreegel, mille kohaselt ainult investeeringud võivad õigustada eelarvepuudujääki;

8.  täheldab, et mõne euroala riigi tulemused on olnud majanduskasvu osas palju paremad kui teistel, kusjuures eelkõige Iirimaa, Luksemburg, Kreeka, Soome ja Hispaania on saavutanud euroala keskmisest kõrgema keskmise kasvumäära; märgib, et kõrgem keskmine kasvumäär iseloomustas ka mitut euroalast välja jäävat Euroopa riiki; arvab, et sellistest arengutest võiks teha tulusaid järeldusi ning kasulik oleks Euroopa Keskpanga konkreetne uuring nende suundumuste aluseks olevate põhjuste kohta;

9.  märgib, et euroala liikmesriigid asuvad majandustsüklite täiesti erinevates etappides; kutsub Euroopa Keskpanka üles uurima, kas sellised väga erinevad arengud ühtse valuutatsooni raamides võiksid tulevikus ohustada stabiilsust ja majanduskasvu;

10. väljendab muret euro jätkuva tugevnemise pärast enamiku tähtsamate välisvaluutade suhtes; juhib sellega seoses tähelepanu sellele, et asutamislepingu artikliga 111 antakse vastutus valuutakursipoliitika eest nõukogule, kuid ei täpsustata, kuidas seda vastutust tuleks rakendada; kutsub eurorühma, nõukogu ja Euroopa Keskpanka üles kasutama oma vastavaid pädevusi täies ulatuses ja koordineerima tihedamalt oma tegevust valuutakursipoliitika valdkonnas; märgib, et selline euro tugevnemine ei ole eurotsoonis siiani ekspordile kahjulikku mõju avaldanud, kuid et selle mõju on liikmesriigiti erinev; rõhutab ohte seoses jooksevkontode suure tasakaalustamatusega ülemaailmses ulatuses, mis võib tuua kaasa euro vahetuskursi uue tõusu; märgib, et poliitikakujundajate seas on saavutatud laialdane üksmeel selles, mida ülemaailmsete tasakaalustamatuste osas ette võtta; märgib, et rahvusvahelise üldsuse ja rahvusvaheliste finantsasutuste vastavad pingutused pole olnud kaugeltki piisavad; avaldab lootust, et nende Rahvusvahelise Valuutafondi kontrolli alla minevate meetmete rakendamine (meetmete vastuvõtmine USA eelarvepuudujäägi vähendamiseks ja sealsete erasäästude edendamiseks ning valuutakursside paindlikkuse suurendamiseks areneva majandusega Aasia mitmes positiivse maksebilansiga riigis, eelkõige Hiinas) aitab suurel määral kaasa tasakaalustamatuse järkjärgulisele vähenemisele ülemaailmses ulatuses;

11. märgib, et kogu euroalal on kinnisvarahinnad ligikaudu viimased 10 aastat järsult tõusnud, kui välja arvata üksikud erandid, eelkõige Saksamaa; märgib, et vaatamata mõnedele märkidele nimetatud arengu aeglustumisest, kasvab kodumajapidamistele kinnisvara soetamiseks antavate laenude maht siiski ligi 10% aastas; märgib, et USAs on eluasemete hinnad langenud ja hiljaaegu halvenes olukord hüpoteeklaenude turul, mis võib avaldada mõju reaalmajandusele; arvab, et sellist arengut tuleks võtta kui hoiatust selle kohta, mis võib euroalal juhtuda; kutsub Euroopa Keskpanka üles jälgima tähelepanelikult neid arenguid, mille tagajärjed võivad mõjutada reaalmajandust; palub, et Euroopa Keskpank esitaks lahendused koos nende vastavate tugevate külgedega, nt kinnisvarahindade lülitamine ühtlustatud tarbijahinnaindeksisse või spetsiaalse näitaja väljatöötamine või riikide turgude heterogeensusest tulenevalt konkreetsete meetmete väljapakkumine kohaldamiseks riikide tasandil;

12. on mures selle pärast, et kodumajapidamistele antavate tarbimislaenude intressimäärade erinevused on kõige suuremad; märgib, et eelkõige on euroala piires väga erinevad arvelduskrediidi intressimäärad, olles vahemikus 7%...13,5% või enam, ning soovitab Euroopa Keskpangal selle põhjuseid täiendavalt uurida;

Valitsemistava

13. märgib, et Euroopa Keskpank ja selle juhatus on sõltumatud; rõhutab asutamislepingu artikli 112 lõike 2 punktis b osundatud põhiseaduslikust põhimõttest kinnipidamise vajadust; väljendab taas toetust Euroopa Keskpanga sõltumatusele ja üldeesmärgile hoida hinnastabiilsust ning kaitsta keskpanga volitusi inflatsiooni vastu võitlemisel;

14. on seisukohal, et kõigi vahetuskursimehhanismi osapoolte saavutatud küpsusaste peaks kergendama vajalike struktuuriliste kohanduste (millest sõltub euroala kasvupotentsiaali suurenemine) tulemusliku rakendamisega kaasneva poliitikate kombinatsiooni kujunemist; toetab aktiivsemat makromajanduslikku dialoogi nõukogu, komisjoni, Euroopa Keskpanga, Euroopa Parlamendi ja Euroopa tööturu osapoolte vahel ning toetab eurorühma jõupingutusi sellise dialoogi alustamiseks;

Finantsstabiilsus ja -integratsioon

15. tervitab Euroopa Keskpanga uue aastaaruande avaldamist finantsintegratsiooni kohta Euroopas kui kasulikku panust Euroopa finantsintegratsiooni edendamisse;

16. toetab igati Euroopa Keskpanga jõupingutusi finantsintegratsiooni edendamiseks euroalal, eelkõige toimimist erasektori algatuste, näiteks ühtse Euroopa maksepiirkonna (SEPA) ja lühiajaliste Euroopa väärtpaberite (STEP) katalüsaatorina; tunnistab edasise finantsintegratsiooni tähtsust, et aidata kaitsta Euroopa Liitu väljastpoolt tulevate majandusvapustuste eest;

17. arvab, et keskpanga teenused võivad edendada Euroopa finantsintegratsiooni ja märgib sellega seoses, et TARGET on olnud oluline vahend rahaturgude ja repoturgude kõrge integratsioonitaseme saavutamisel; arvab, et projektil „TARGET 2 – Väärtpaberid” võiks olla potentsiaali, et edendada praegu ebapiisava integratsiooni- ja koostalitusvõime tasemega arveldustega seotud infrastruktuuri integreerimist, tõhusust ja turvalisust; rõhutab samas, et sellega muutuks Euroopa Keskpank aktiivseks turuosaliseks, mis nõuab asjakohast kontrolli Euroopa Keskpanga üle väljaspool tema rahapoliitikat puudutavat vastutusvaldkonda; tuletab meelde, et asjakohase valitsemistava tutvustamisega on juba hiljaks jäädud; võtab seetõttu huviga teadmiseks projekti „TARGET 2 – Väärtpaberid” ning jälgib jätkuvalt tähelepanelikult arenguid selle projekti osas; peab oluliseks asjakohase juhtimise sisseseadmist;

18. on täiesti teadlik alternatiivsete investeerimisvahendite (riskifondid ja erakapital) kiirest esiletõusust, tunnistab, et need suurendavad turul likviidsust ja hajutavad riske ning võimaldavad tõsta ettevõtete tõhusust, kuid jagab ka mõningate keskpankade ja järelevalveasutuste muret selle üle, et need võivad põhjustada süsteemseid riske ning muuta muud finantsasutused kergesti haavatavaks; tervitab komisjoni hiljutisi uuringuid, mis käsitlevad riskifonde ja erakapitali, kuid kahetseb seda, et siiani on neis uuringutes käsitletud vaid nimetatud fondide kasvu takistavaid tegureid; kutsub komisjoni üles jälgima poliitikates esineda võivaid lünki ning eeldab laiemat ja kriitilisemat lähenemisviisi küsimuses, kui ulatuslikult võivad riskifondid ohustada finantsstabiilsust ja riskijuhtimist laenuvõtmise ja riskide hajutamise tasandil; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks järelevalve taset offshore-piirkondades ja tugevdaks koostööd nende piirkondade järelevalveasutustega;

19. märgib, et pangavälised laenuandjad (erakapital) mängivad Euroopa Liidu laenusektoris järjest suuremat rolli ja on paljudel juhtudel valmis võtma suuremat riski kui traditsioonilised pangaasutused; märgib ühtlasi, et pangavälised laenuandjad on andnud märkimisväärse panuse tööhõive suurendamisse ja ettevõtete kasvu oma sektoris; arvab, et see võib tekitada probleeme, kui laenutsüklis toimub järgmine pööre, mis võib juhatada sisse palju keerulisema ettevõtete laenude ulatusliku restruktureerimise tsükli; nõuab, et Euroopa Keskpank ja muud asjaomased asutused hindaksid selles uues kontekstis praeguste võlgade restruktureerimise protsesside asjakohasust;

20. võtab teadmiseks Euroopa Keskpanga jõulise seisukohavõtu üksikasjaliku kava vastu, millega tahetakse Euroopa Liidu maksejõuetut panka riigi toetusega päästa; arvab, et koostöö parandamise ja stressitesti kavandamise osas tuleb rohkem tööd teha, kuid peab õigeks moraalse riski minimeerimist, seades kriisijuhtimisel kindlalt esikohale erasektori lahendused, et mitte julgustada panku võtma halvasti läbimõeldud riske;

21. kordab SWIFTi kaudu USA võimudele andmete edastamisega seoses esitatud üleskutset, et nõukogu ja Euroopa Keskpank kaaluksid ühiselt, kuidas SWIFTi järelevalvesüsteemi parandada, samuti palvet, et Euroopa Keskpank võtaks meetmeid SWIFTi järelevaataja, kasutaja ja poliitikakujundaja rollis;

Euro roll väljaspool euroala

22. märgib, et euro on läbinud eduka arenguetapi ülemaailmselt kasutatavaks reserv- ja alusvaluutaks kujunemise teel; juhib tähelepanu edasiste sammude vajalikkusele euro kui raha kasutamisel toimunud positiivse arengu jätkumiseks (nt lennunduse ja kosmosetööstuse toodete ning toormega arveldamine eurodes);

23. kordab oma nõudmist astuda samme euroala ühtseks esindamiseks rahvusvahelistes finantsasutustes, et kaitsta selle huve jõuga, mis on kooskõlas euroala majandusliku kaaluga;

24. kutsub Euroopa Keskpanka üles teostama tihedat järelevalvet arengute üle euro kasutamisel keskpankade reservvaluutana ning määrama euro rahvusvahelist rolli käsitleva aastaaruande kontekstis selle mahtu ja analüüsima selle mõju, eelkõige mõju valuutakurssidele;

Demokraatlik kontroll

25. Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametisse nimetamise menetlusega seoses arvab, et ex ante demokraatlik vastutus ja läbipaistvus paraneksid, kui nõukogu hindaks mitut võimalikku kandidaati ja kui nõukogu poolt soovitatud kandidaat peaks seejärel saama parlamendi heakskiidu ; rõhutab valmisolekut uurida koostöös teiste asutustega ametisse nimetamise menetluse parandamise võimalusi enne uue juhatuse ametisse nimetamist 2010. aastal;

26. rõhutab, et Euroopa Keskpanga usaldusväärsus sõltub ka tema otsustusprotsessi ulatuslikust läbipaistvusest; kordab seetõttu üleskutset avaldada lühikese aja jooksul pärast Euroopa Keskpanga nõukogu koosolekuid nende koosolekute kokkuvõtlikud protokollid, milles on selgelt välja toodud tehtud otsuste poolt- ja vastuargumendid ning see, kas otsused võeti vastu ühehäälselt või mitte;

27. märgib, et parlament lükkas tagasi Euroopa Keskpanga nõukogu otsuste suhtes kohaldatava rotatsiooni korras hääletamise sellisena, nagu see 2003. aastal vastu võeti, kuna see on liiga keeruline; arvab, et euroala tulevasi laienemisi silmas pidades tuleks sisse viia süsteem, milles oleksid ühendatud õiglus ja tulemuslikkus;

28. kutsub Euroopa Keskpanka üles omistama oma kommunikatsioonistrateegias suuremat kaalu keskpanga presidendi kuulamistele Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis;

Viis aastat euro pangatähti ja -münte

29. märgib, et ringluses olevate euro pangatähtede väärtus on jätkuvalt kiirelt kasvanud, kusjuures 2006. aastal toimus 11,2% suurune tõus; märgib, et see pidev kasv toimus peamiselt suure nimiväärtusega pangatähtede, eelkõige 500-euroste pangatähtede (mille ringluses olev arv kasvas 13,2%) arvel; kordab üleskutset Euroopa Keskpangale uurida selle olulise kasvu põhjuseid ja analüüsida nende pangatähtedega teostatud tehingute iseloomu ning nõudluse läbilõiget riikide kaupa eesmärgiga selgitada välja kaasnevad ohud;

0 0

0

30. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, eurorühma presidendile ning Euroopa Keskpangale.

SELETUSKIRI

Euroopa Keskpanga aastaaruande kohta vastuvõetavas resolutsioonis hindab Euroopa Parlament keskpanga tööd. Tahaksin tänavu rõhutada Euroopa Keskpanga rolli finantsstabiilsuse ja finantsintegratsiooni osas ning arvestades viie aasta möödumist euro kasutuselevõtmisest võtta ühtlasi kõne alla Euroopa kodanike erinevad arusaamad eurost.

1. Selgitused 2006. aastal toimunud rahanduslike ja majanduslike arengute kohta

Kõigepealt mõned faktid ja seejärel mõningad tähelepanekud.

1.1 Faktid

On tõsiasi, et majanduslik olukord oli euroalal 2006. aastal tunduvalt paranenud: euroala SKT kasvas 2006. aastal 2,8% 2005. aasta 1,5%ga võrreldes, mis oli parim näitaja alates 2000. aastast. Majanduskasvu kiirenemise peamine liikumapanev jõud oli sisenõudlus, eelkõige investeeringud. Euroala majanduskasv on nüüd jätkusuutlik protsess, mille peamine liikumapanev jõud on sisemaine nõudlus. 2006. aastal loodi 2 miljonit töökohta ja tööpuudus kahanes 8,4%lt 7,5%ni – see kõik aitab tugevdada tarbijate usaldust.

Inflatsioonimäär jäi 2005. aastaga võrreldes muutumatult 2,2% tasemele. 2005. aastal alanud energiahindade tõus ei põhjustanud sisemist inflatsioonisurvet, kuna palgatõus jäi mõõdukaks ning mingeid kogumõjusid ei täheldatud. See ei anna aga põhjust rahuloluks.

Selles majanduskasvu taastumise kontekstis jätkas Euroopa Keskpank intressimäärade korrigeerimist 2006. aastal ning intressimäärasid on alates 2005. aasta detsembrist tõstetud kaheksal korral – 200 baaspunkti võrra praeguse 4%ni;

Edaspidisest rääkides võib majanduskasv 2007. aastal mõnevõrra aeglustuda, mis kajastab eelkõige intressimäärade langetamise lõppu.

1.2 Tähelepanekud

Nimetatud majanduskasvuga seoses tahab raportöör esitada järgmised tähelepanekud.

On veel liiga vara eristada praeguse majanduskasvu tsüklilist ja struktuurset mõõdet. Võib siiski arvata, et mõned struktuurireformid võivad juba olla hakanud kasvule kaasa aitama. Sellega seoses tuleks majanduskasvu käsitleda stiimulina oma riikide eripärale kohandatud reformide teostamiseks eelkõige teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse valdkonnas, et tõsta euroala kasvupotentsiaali.

On väga oluline, et palgad tõuseksid koosõlas tööviljakuse kasvuga, et säilitada liikmesriikide konkurentsivõimet ja võimaldada luua töökohti mitteinflatsioonilises keskkonnas.

Eelarve konsolideerimine on võtmeküsimus ja pikaajalise kasvu saavutamiseks eriti vajalik headel aegadel. Selline konsolideerimine peab olema hoolikat kavandatud, et tõsta riiklike kulutuste kvaliteeti. Kuldreegel on oluline samm selles suunas.

„Väikese” majandusega riikide tulemused on olnud alates euroala loomisest majanduskasvu osas „suurte” riikide omadest paremad, kusjuures Iirimaa, Soome ja Luksemburg on saavutanud euroala keskmisest kõrgema keskmise kasvumäära. Selline areng võiks anda kasuliku õppetunni ning kasulik oleks Euroopa Keskpanga konkreetne uuring nende suundumuste aluseks olevate põhjuste kohta.

Raportöör soovib ühtlasi rõhutada ohte, mis on seotud jooksevkontode suure tasakaalustamatusega ülemaailmses ulatuses (USA jooksevkonto puudujääk kasvas jätkuvalt 6,5%ni SKTst 2006. aastal), mis võib tuua kaasa euro vahetuskursi uue tõusu. 2006. aastal tõusis euro vahetuskurss 11,4 % võrra USA dollari, 12,4 % Jaapani jeeni ja 8% Hiina jüaani suhtes. Selline suundumus ei ole euroalal jätkusuutlik ja raportöör soovib täheldada, et Euroopa Komisjoni aastaaruandes euroala kohta (2007) märgitakse, et poliitikakujundajate hulgas valitseb praegu laialdane üksmeel selle osas, kuidas lahendada ülemaailmse tasakaalustamatuse probleem pärast Rahvusvahelise Valuutafondi poolt 2006. aasta aprillis algatatud mitmepoolseid konsultatsioone.

Raportöör juhiks tähelepanu kinnisvarahindade arengutele. Kinnisvarahinnad kogu euroalal on nüüdseks umbes 10 aastat järsult tõusnud, kui välja arvata üksikud erandid, eelkõige Saksamaa. Mõned märgid viitavad sellele, et see areng aeglustub, aga kodumajapidamistele eluaseme soetamiseks antud laenude maht kasvab siiski ligi 10% aastas. Hiljuti alanesid USAs eluasemete hinnad ja olukord hüpoteeklaenude turul halvenes, mis võib avaldada mõju reaalmajandusele. Raportöör soovitab käsitleda sellist arengut hoiatusena selle kohta, mis võib euroalal juhtuda. Seetõttu peaks Euroopa Keskpank tähelepanelikult jälgima neid arenguid, mille tagajärjed võivad mõjutada reaalmajandust. Oleks kasulik, kui Euroopa Keskpank esitaks lahendused koos nende vastavate tugevate külgedega, näiteks kinnisvarahindade kaasamine ühtlustatud tarbijahinnaindeksisse või spetsiaalse näitaja väljatöötamine või riikide turgude heterogeensusest tulenevalt konkreetsed meetmed kohaldamiseks riikide tasandil.

Raportöör soovib ühtlasi juhtida tähelepanu tõsiasjale, et kodumajapidamistele antud tarbimislaenude intressimäärade erinevused on kõige suuremad. Eelkõige erinevad euroala piires märkimisväärselt arvelduskrediidi intressimäärad, olles vahemikus 7%...13,5% või enam, ning see peaks olema Euroopa Keskpanga tulevase uuringu ja aruande teema.

2. Finantsstabiilsusest ja integratsioonist rääkides

Raportöör tervitab Euroopa Keskpanga uue aastaaruande avaldamist finantsintegratsiooni kohta Euroopas.

Finantsintegratsioon ja finantsstabiilsus on olulised küsimused, arvestades praegu uskumatu kiirusega toimuvaid olulisi muutusi finantssektoris, pidades silmas ettevõtete rahastamise vahendeid, rahanduslikku innovatsiooni, uut tüüpi turuosalisi ja nende piiriüleseid ühinemisi.

Kõigepealt tuleks toetada Euroopa Keskpanga jõupingutusi finantsintegratsiooni edendamiseks euroalal, eelkõige tema toimimist erasektori algatuste, näiteks ühtse Euroopa maksepiirkonna (SEPA) ja lühiajaliste Euroopa väärtpaberite (STEP) katalüsaatorina.

Keskpanga teenused võivad ühtlasi edendada Euroopa finantsintegratsiooni. Selles osas on TARGET olnud oluline vahend rahaturgude ja repoturgude kõrge integratsiooni saavutamisel. Projekt „TARGET 2 – Väärtpaberid” võib edendada praegu ebapiisava integratsiooni ja koostalitusvõime tasemega arveldustega seotud infrastruktuuri integreerimist, tõhusust ja turvalisust. Seetõttu tuleks toetada projekti „TARGET 2 – Väärtpaberid”, eeldusel et kehtestatakse asjakohane juhtimine, ka tuleks jätkuvalt jälgida arenguid selle projekti osas.

Uute finantssektoris osalejate osas tuleks tegelda riskifondide küsimusega. Üldiselt ollakse ühel meelel, et riskifondid avaldavad finantsstabiilsusele positiivset mõju, eelkõige likviidsuse pakkumise ja riskide hajutamise edendamisega. Aga üldiselt ollakse üksmeelel ka selles, et koosmõjus keeruliste finantsinstrumentide tiheneva kasutamisega võivad nad ühtlasi muuta finantssüsteemi ootamatute vapustuste suhtes haavatavamaks. Finantsturgude ülemaailmsest mõõtest tulenevalt tuleks raportööri arvates seetõttu toetada tugevat rahvusvahelist koostööd läbipaistvuse edendamiseks suurema avalikustamise ja teabevahetuse kaudu finantsjärelevalveasutuste ning keskpankade vahel. Ühtlasi tuleks toetada ulatuslikumat kaudset järelevalvet, misläbi järelevalveasutused saavad olla kindlad, et pangad hindavad ja jälgivad tähelepanelikult oma riskipositsioone nende riskifondidest partnerite suhtes.

Võib ka täheldada, et pangavälised laenuandjad (erakapital) mängivad Euroopa Liidu laenusektoris järjest suuremat rolli. Laskumata arutelusse poolt- ja vastuargumentide osas, arvab raportöör, et see võib tekitada probleeme, kui laenutsüklis toimub järgmine pööre, mis võib juhatada sisse palju keerulisema ettevõtete laenude ulatusliku restruktureerimise tsükli. Seetõttu tuleks nõuda, et Euroopa Keskpank ja muud asjaomased organid hindaksid selles uues kontekstis praeguste võlgade restruktureerimise protsesside asjakohasust.

Raportöör võtab ühtlasi teadmiseks Euroopa Keskpanga jõulise seisukohavõtu üksikasjaliku kava vastu, millega tahetakse Euroopa Liidu maksejõuetut panka riigi toetusega päästa. Raportöör leiab, et sellist seisukohta tuleb toetada. Rohkem tuleb teha tööd koostöö parandamise ja stressitesti kavandamise osas, seejuures on aga õige, et moraalset riski tuleks minimeerida, seades kriisijuhtimisel kindlalt esikohale erasektori lahendused, et mitte julgustada panku võtma halvasti läbimõeldud riske.

Raportöör soovib selles raportis ühtlasi märkida ära SWIFTi kaudu USA võimudele andmete edastamise küsimuse. Raportöör soovib korrata Euroopa Parlamendi üleskutset nõukogule ja Euroopa Keskpangale kaaluda ühiselt SWIFTi järelevalvesüsteemi parandamise võimalusi. Samuti soovib ta korrata üleskutset Euroopa Keskpangale võtta meetmeid SWIFTi järelevaataja, kasutaja ja poliitika kujundaja rollis.

3. Demokraatlik kontroll

Demokraatliku kontrolli osas kordab raportöör olulist küsimust, mis tõstatati mulluses resolutsioonis juhatuse liikmete nimetamise menetluse kohta. Ex-ante demokraatlik vastutus ja läbipaistvus tegelikult paraneksid, kui nõukogu võtaks hindamisele mitu võimalikku kandidaati ja kui nõukogu poolt soovitatud kandidaat peaks seejärel saama parlamendi heakskiidu. Ametissenimetamise menetluse parandamist tuleb uurida enne, kui uus juhatus 2010. aastal ametisse määratakse.

4. Viis aastat euro pangatähti ja münte

2006. aasta lõpus oli ringluses olevate pangatähtede arv 11,3 miljardit ja nende väärtus 628,2 miljardit eurot. 50-, 100- ja 500-euroste pangatähtede arvu dünaamiline kasv kokku – vastavalt 12,5%, 9,6% ja 13,2% võrra – tõstatab küsimuse nii suure nimiväärtusega kupüüride vajalikkusest ja nende kasutamisest, sealhulgas kuritegeliku tegevuse võimaluse, ning nõuab edaspidist uurimist Euroopa Keskpanga poolt.

Kõneldes tõsiasjast, et euro pangatähed ja mündid võeti kasutusele viis aastat tagasi, märgib raportöör, et Eurobaromeetri uuringu kohaselt on alates euro kasutuselevõtust 2002aastal nende kodanike arv, kes peavad euro kasutuselevõttu oma riigile kasulikuks, pidevalt vähenenud – 59%lt 48%ni. Mõnes riigis (Itaalias, Madalmaades ja Kreekas) väljendab enamik kodanikke selles küsimuses eitavat seisukohta.

Sellel suundumusel võib olla palju põhjuseid, eelkõige suure enamuse kodanike ettekujutus, et euro tõttu on hinnad tõusnud. Raportöör arvab ühtlasi, et pangatähtede esimene põlvkond, millel ei ole kujutatud tegelikke elusolendeid, maastikke ega monumente, võis aidata edastada külma kuvandit rahalisest integratsioonist ning aidata võib-olla kaasa eurooplaste distantseerumisele eurost. Seepärast oleks kasulik, kui Euroopa Keskpank esitaks parlamendile oma mõtted teise põlvkonna pangatähtede kohta, et oleks võimalik koos kaaluda avaliku arvamuse muutumise põhjuseid.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Keskpanga 2006. aasta aruanne

Menetluse number

2007/2142(INI)

Vastutav komisjon
  loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

ECON
21.6.2007

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Gay Mitchell

13.3.2007

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

Pervenche Berès

 

Arutamine parlamendikomisjonis

24.4.2007

8.5.2007

21.5.2007

26.6.2007

 

Vastuvõtmise kuupäev

26.6.2007

Lõpphääletuse tulemused

+

-

0

41

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mariela Velichkova Baeva, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Ieke van den Burg, David Casa, Christian Ehler, Jill Evans, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Donata Gottardi, Benoît Hamon, Gunnar Hökmark, Sophia in 't Veld, Othmar Karas, Christoph Konrad, Guntars Krasts, Kurt Joachim Lauk, Andrea Losco, Astrid Lulling, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, Lapo Pistelli, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Eoin Ryan, Heide Rühle, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Cristian Stănescu, Margarita Starkevičiūtė

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Katerina Batzeli, Harald Ettl, Werner Langen, Maria Petre, Gianni Pittella, Gilles Savary, Kristian Vigenin, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Slavi Binev

Esitamise kuupäev

29.06.2007

Märkused
(andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)