RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta

2.7.2007 - (KOM(2006)0787 – C6‑0053/2007 – 2006/0276(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Jeanine Hennis-Plasschaert
PR_CNS_art51 am

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta

(KOM(2006)0787 – C6‑0053/2007 – 2006/0276(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0787);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0053/2007);

–   võttes arvesse nõukogu 1.–2. detsembri 2005. aasta järeldusi Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride programmi põhimõtete kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 7. juuni 2005. aasta soovitust Euroopa Ülemkogule ja nõukogule kriitiliste infrastruktuuride kaitsmise kohta terrorismivastase võitluse raames[1];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A6‑0270/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub alustada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlust, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Pealkiri
Nõukogu direktiiv Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta	Nõukogu direktiiv Euroopa esmatähtsate infrastruktuuridega prioriteetsete valdkondade identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta
Selgitus
Liikmesriike ei tohi kohustada teatama komisjonile oma konkreetsetest esmatähtsatest infrastruktuuridest. See oleks vastuolus liikmesriikide julgeolekuhuvidega. Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride loetelu ei tohi kõnealusel koondatud kujul koostada.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2
(2) Komisjon võttis 17. novembril 2005. aastal vastu Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programmi käsitleva rohelise raamatu, milles kirjeldati poliitilisi valikuid kõnealuse programmi ja esmatähtsa infrastruktuuri hoiatusinfovõrgu (CIWIN) loomiseks. Rohelisele raamatule saadetud vastused näitasid selgelt vajadust luua esmatähtsa infrastruktuuri kaitset käsitlev ühenduse raamistik. Vastuste alusel tõdeti vajadust tõsta Euroopas esmatähtsa infrastruktuuri kaitsesuutlikkust ja aidata kaasa esmatähtsate infrastruktuuride haavatavuse vähendamisele. Lisaks sellele rõhutati subsidiaarsuse põhimõtte ja huvirühmadega peetava dialoogi tähtsust.	(2) Komisjon võttis 17. novembril 2005. aastal vastu Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programmi käsitleva rohelise raamatu, milles kirjeldati poliitilisi valikuid kõnealuse programmi ja esmatähtsa infrastruktuuri hoiatusinfovõrgu (CIWIN) loomiseks. Rohelisele raamatule saadetud vastused rõhutasid esmatähtsa infrastruktuuri kaitset käsitleva ühenduse raamistiku võimalikku lisandväärtust. Vastuste alusel tõdeti vajadust tõsta Euroopas esmatähtsa infrastruktuuri kaitsesuutlikkust ja aidata kaasa esmatähtsate infrastruktuuride haavatavuse vähendamisele. Lisaks sellele rõhutati subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja täiendavuse võtmetähtsusega põhimõtete ning sidusrühmadega peetava dialoogi tähtsust.
Selgitus
Vastab rohkem tegelikkusele.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3
(3) 2005. aasta detsembris kokku tulnud justiits- ja siseküsimuste nõukogu kutsus komisjoni üles esitama Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programmi (EPCIP) ettepaneku ning otsustas, et kõnealuse programmi aluseks peaks olema kõiki ohte käsitlev lähenemisviis, kus suurimaks ohuallikaks oleks terrorism. Kõnealuse lähenemisviisi puhul tuleks esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmisel arvestada nii inimtegevusest tingitud ja tehnoloogilisi ohte kui ka loodusõnnetusi, kuid terrorismi tuleks käsitleda esmase ohuallikana. Kui mõne konkreetse kõrge tasemega ohu vastaste kaitsemeetmete tase arvatakse esmatähtsa infrastruktuuri valdkonnas olevat piisavalt kõrge, peaksid huvirühmad keskenduma muudele ohtudele, mille suhtes infrastruktuurid on veel haavatavad.	(3) 2005. aasta detsembris kokku tulnud justiits- ja siseküsimuste nõukogu kutsus komisjoni üles esitama Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programmi (EPCIP) ettepaneku ning otsustas, et kõnealuse programmi aluseks peaks olema kõiki ohte käsitlev lähenemisviis, kus suurimaks ohuallikaks oleks terrorism. Kõnealuse lähenemisviisi puhul tuleks esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmisel arvestada nii inimtegevusest tingitud ja tehnoloogilisi ohte kui ka loodusõnnetusi, seejuures tuleb hõlmata ka struktuurselt tingitud ohte. Kuid terrorismi tuleks käsitleda esmase ohuallikana.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 4
(4) Esmane vastutus esmatähtsate infrastruktuuride kaitsmisel on praegu liikmesriikide ja esmatähtsate infrastruktuuride omanike/haldajate kanda. Seda ei tohiks muuta.	(4) Esmane ja lõplik vastutus esmatähtsate infrastruktuuride kaitsmisel on liikmesriikide ja esmatähtsate infrastruktuuride omanike/haldajate kanda. Arvestades, et riiklikud teenistused teavad kõige paremini, mis nende riigis toimub, tuleks Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride suhtes omaks võtta alt üles lähenemine.
Selgitus
Peab olema selge, et esmane ja lõplik vastutus lasub liikmesriikidel. Ühenduse lähenemisviis ei peaks liikmesriikide tööd dubleerima.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 4 a (uus)
	(4 a) Esmatähtsate infrastruktuuride kaitse on ELi sisejulgeoleku ja tema kodanike heaolu jaoks põhilise tähtsusega. Teatud infrastruktuuride kahjustada saamine või hävimine võib lõpuks kaasa tuua inimelude, keskkonna ja materiaalsete väärtuste hävimise ning kahjustada püsivalt üldsuse usaldust riigi kaitse ja toetuse vastu.
Selgitus
Teatud infrastruktuuride kahjustada saamise või hävimise mõju on vaja rõhutada. Lõpuks õigustavad direktiivi ettepanekus sisalduvaid eeskirju alles võimalikud tagajärjed või kõnealuste tagajärgede vältimine.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 5
(5) Ühenduses on teatav arv esmatähtsaid infrastruktuure, mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks kahte või enamat liikmesriiki, või ühte liikmesriiki, kui infrastruktuur asub teises liikmesriigis. Need võivad hõlmata valdkondadevahelisi piiriüleseid mõjusid, mis tulenevad omavahel seotud infrastruktuuride vastastikustest mõjudest. Sellised Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid tuleks identifitseerida ja määrata ühise menetluse alusel. Selliste esmatähtsate infrastruktuuride kaitse parandamise vajadust tuleks hinnata ühtse raamistiku alusel. Esmatähtsate infrastruktuuride kaitset käsitlevad liikmesriikide vahelised kahepoolsed koostöökavad moodustavad hästi toimiva ja tõhusa vahendi, piiriüleste esmatähtsate infrastruktuuridega tegelemisel. EPCIP peaks rajanema sellisel koostööl.	(5) Ühenduses on teatav arv esmatähtsaid infrastruktuure, mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks kolme või enamat liikmesriiki, või vähemalt veel kahte liikmesriiki, kui infrastruktuur asub teises liikmesriigis. Need võivad hõlmata valdkondadevahelisi piiriüleseid mõjusid, mis tulenevad omavahel seotud infrastruktuuride vastastikustest mõjudest. Sellised Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid tuleks identifitseerida ühise menetluse alusel. Euroopa esmatähtsate infrastruktuuridega prioriteetsetest valdkondadest tuleks ühiste kriteeriumite põhjal koostada loetelu. Selliste Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitseks tuleks koostada ühismeetmete raamistik, mis võimaldab liikmesriikidel vähendada võimalikku ohtu esmatähtsale infrastruktuurile nende territooriumil, võttes asjakohaseid meetmeid. Esmatähtsate infrastruktuuride kaitset käsitlevad liikmesriikide vahelised kahepoolsed koostöökavad moodustavad hästi toimiva ja tõhusa vahendi, piiriüleste esmatähtsate infrastruktuuridega tegelemisel. EPCIP peaks rajanema sellisel koostööl.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 5 a (uus)
	(5 a) Teatud valdkondades on juba kasutusel rida meetmeid, mis reguleerivad esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimist, määramist ja kaitset. Tulevase ühenduse tasandil kehtestatavate eeskirjade tulemus ei tohiks olla nendes valdkondades kasutusel olevate eeskirjade kahekordistamine, ilma et suureneks ka turvalisus.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 6
(6) Kuna erinevates valdkondades omatakse erinevaid esmatähtsate infrastruktuuride kaitse alaseid kogemusi, oskusi ja nõudeid, tuleks esmatähtsate infrastruktuuride kaitse suhtes välja töötada ühenduse lähenemisviis ning seda tuleks rakendada, võttes arvesse kõnealuse valdkonna iseärasusi ja olemasolevaid valdkondlikke kaitsemeetmeid, mille hulka kuuluvad ELi, riiklikul või piirkondlikul tasandil juba kasutusel olevad meetmed ja esmatähtsate infrastruktuuride omanike/haldajate vahelised juba sõlmitud piiriülesed vastastikuse abi kokkulepped. Arvestades erasektori märkimisväärse osalemisega riskijärelevalves ja -juhtimises, äritegevuse järjepidevuse kavandamises ja katastroofijärgses taastamistöös, peab ühenduse lähenemisviisi abil julgustama erasektori täielikku osalemist kõnealuses tegevuses. Esmatähtsate infrastruktuuride kohta on vajalik luua ühtne loetelu, sest see lihtsustaks esmatähtsate infrastruktuuride kaitset käsitleva erinevaid valdkondi arvestava lähenemisviisi rakendamist.	(6) Kuna erinevates valdkondades omatakse erinevaid esmatähtsate infrastruktuuride kaitse alaseid kogemusi, oskusi ja nõudeid, tuleks esmatähtsate infrastruktuuride kaitse suhtes välja töötada ühenduse lähenemisviis ning seda tuleks rakendada, võttes arvesse kõnealuse valdkonna iseärasusi ja olemasolevaid valdkondlikke kaitsemeetmeid, mille hulka kuuluvad ELi, riiklikul või piirkondlikul tasandil juba kasutusel olevad meetmed ja esmatähtsate infrastruktuuride omanike/haldajate vahelised juba sõlmitud piiriülesed vastastikuse abi kokkulepped. Arvestades erasektori märkimisväärse osalemisega riskijärelevalves ja -juhtimises, äritegevuse järjepidevuse kavandamises ja katastroofijärgses taastamistöös, peaks ühenduse lähenemisviis tagama erasektori täieliku osalemise kõnealuses tegevuses. Esmatähtsate infrastruktuuride kohta on vajalik luua ühtne loetelu, sest see lihtsustaks Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitset käsitleva erinevaid valdkondi arvestava lähenemisviisi rakendamist.
Selgitus
Kuna enamik esmatähtsast infrastruktuurist on eraomanduses ja seda hoiab käigus erasektor, peaks ELi lähenemisviis kaasama täiel määral erasektori ning see peaks põhinema olemasolevatel valdkondlikel kaitsemeetmetel, võttes arvesse valdkondade iseärasusi.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Esmatähtis infrastruktuur peaks olema kavandatud viisil, mille puhul on ühendused kolmandate riikidega ja viimastes paiknemine viidud miinimumi. Esmatähtsate infrastruktuuride osaline paiknemine väljaspool Euroopa Liitu suurendab terroristlike rünnakute ohtu ja sellega kaasnevate mõjude levikut infrastruktuurile tervikuna, terroristide juurdepääsu ohtu Euroopa Liidust väljaspool säilitatavatele andmetele ja ühenduse õigusaktide mittejärgimise ohtu, mis muudab terve infrastruktuuri haavatavamaks.
Selgitus
Hiljutine SWIFTi juhtum näitas, et tundlikke andmeid on vaja kaitsta ebaseadusliku kasutamise eest teiste riikide asutuste või eraisikute poolt.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 7
(7) Kõik Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikud/haldajad peaksid koostama haldaja turvalisuse tagamise kava, milles määratakse kindlaks esmatähtsad varad ning sätestatakse nende kaitseks vajalikud asjakohased turvalahendused. Haldaja turvalisuse tagamise kava peaks arvesse võtma riski-, ohu- ja haavatavushinnanguid ning muud liikmesriikide ametiasutuste edastatud asjakohast teavet.	(7) Kõik Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikud/haldajad peaksid koostama haldaja turvalisuse tagamise kava, milles määratakse kindlaks esmatähtsad varad ning sätestatakse nende kaitseks vajalikud asjakohased turvalahendused. Haldaja turvalisuse tagamise kava peaks arvesse võtma riski-, ohu- ja haavatavushinnanguid ning muud liikmesriikide ametiasutuste edastatud asjakohast teavet. Need haldaja turvalisuse tagamise kavad tuleks saata edasi liikmesriikide esmatähtsate infrastruktuuride kaitse kontaktpunkti. Haldaja turvalisuse tagamise kava ja selle ajakohastamise nõue võib olla täidetud olemasolevate valdkondlike kaitsemeetmete järgimisega.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 8
(8) Kõik Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikud/haldajad peaksid määrama turvalisuse kontaktametniku, et lihtsustada koostööd ja teabevahetust asjaomaste esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega tegelevate riiklike ametiasutustega.	(8) Kõik Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikud/haldajad peaksid määrama turvalisuse kontaktametniku, et lihtsustada koostööd ja teabevahetust asjaomaste esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega tegelevate riiklike ametiasutustega. Turvalisuse kontaktametniku määramise nõue võib olla täidetud olemasolevate valdkondlike kaitsemeetmete järgimisega.
Selgitus
Ühenduse lähenemisviis peaks tuginema olemasolevatele valdkondlikele kaitsemeetmetele, võttes arvesse valdkondade iseärasusi. Iga hinna eest tuleks vältida vastuolusid ja dubleerimist.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 10
(10) Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse parandamise lihtsustamiseks tuleks välja töötada ühtne metoodika infrastruktuuri ähvardavate haavatavuste, ohtude ja riskide identifitseerimiseks ja liigitamiseks.	(10) Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse parandamise lihtsustamiseks tuleks välja töötada ühtne metoodika infrastruktuuri ähvardavate ohtude, riskide ja struktuursete haavatavuste identifitseerimiseks ja liigitamiseks ning seda metoodikat rakendada.
Selgitus
Vajalik täpsustus.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 11
(11) Ainult ühine raamistik võimaldab luua vajaliku aluse, et ühtselt rakendada Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks vajalikke meetmeid ja selgelt määratleda kõigi asjaomaste sidusrühmade kohustused. Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikele/haldajatele tuleks võimaldada juurdepääsu esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud headele tavadele ja metoodikale.	(11) Määratledes kõigi asjaomaste sidusrühmade vastavad kohustused, võimaldab ühine raamistik luua vajaliku aluse, et ühtselt rakendada Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks vajalikke meetmeid. Liikmesriikidele ja Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikele/haldajatele tuleks võimaldada juurdepääsu esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud headele tavadele ja metoodikale.
Selgitus
Algse põhjenduse sõnastus on liiga piirav.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 12
(12) Esmatähtsa infrastruktuuri tõhus kaitse eeldab teabevahetust, kooskõlastamist ja koostööd riigi ja ühenduse tasandil. Kõnealune eesmärk on kõige paremini saavutatav igas liikmesriigis esmatähtsate infrastruktuuride kaitse kontaktpunkti määramise kaudu, kes peaks kooskõlastama esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud küsimusi nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide ja komisjoni tasandil.	(12) Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri tõhus kaitse eeldab teabevahetust, kooskõlastamist ja koostööd riigi ja ühenduse tasandil. Kõnealune eesmärk on kõige paremini saavutatav igas liikmesriigis Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse kontaktpunkti määramise kaudu, kes peaks kooskõlastama esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud küsimusi nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide ja komisjoni tasandil.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 13
(13) Esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega seotud toimingute kavandamiseks valdkondades, mis nõuavad teataval tasemel konfidentsiaalsust on kohane tagada, et käesoleva direktiivi raames toimuks ühtne ja turvaline teabevahetus. Esmatähtsa infrastruktuuri kaitset käsitleva teatava teabe iseloomu tõttu ohustaks selle avalikustamine avaliku julgeolekuga seotud avaliku huvi kaitset. Kuna konkreetseid andmeid teatava esmatähtsa infrastruktuuri varade kohta võidakse kasutada esmatähtsa infrastruktuuri rajatistele vastuvõetamatute tagajärgede kavandamiseks või tekitamiseks, tuleks sellised andmed liigitada salajasteks ning juurdepääs neile tuleks anda nii ühenduse kui liikmesriikide tasandil ainult teadmisvajaduse põhjal.	(13) Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega seotud toimingute kavandamiseks valdkondades, mis nõuavad teataval tasemel konfidentsiaalsust, on kohane tagada, et käesoleva direktiivi raames toimuks ühtne ja turvaline teabevahetus. Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitset käsitleva teatava teabe iseloomu tõttu ohustaks selle avalikustamine avaliku julgeolekuga seotud avaliku huvi kaitset. Kuna konkreetseid andmeid teatava esmatähtsa infrastruktuuri varade kohta võidakse kasutada esmatähtsa infrastruktuuri rajatistele vastuvõetamatute tagajärgede kavandamiseks või tekitamiseks, tuleks sellised andmed liigitada salajasteks ning juurdepääs neile tuleks anda nii ühenduse kui liikmesriikide tasandil ainult teadmisvajaduse põhjal.
Muudatusettepanek 16 Põhjendus 14
(14) Esmatähtsat infrastruktuuri käsitleva teabe jagamine peaks toimuma usalduslikkuse ja turvalisuse õhkkonnas. Teabe jagamine eeldab usalduslikke suhteid, et äriühingud ja organisatsioonid võiksid kindlad olla, et nende tundlik teave on piisavalt kaitstud. Ettevõtjaid tuleks julgustada jagama esmatähtsaid infrastruktuure käsitlevat teavet selgitades, et teabevahetusest tulenev kasu on tööstuse ja kogu ühiskonna seisukohast märkimisväärsem, kui sellest tulenevad kulud. Seetõttu tuleks julgustada esmatähtsa infrastruktuuri kaitset käsitleva teabe vahetust.	(14) Euroopa esmatähtsat infrastruktuuri käsitleva teabe jagamine peaks toimuma usalduslikkuse ja turvalisuse õhkkonnas. Teabe jagamine eeldab usalduslikke suhteid, et äriühingud ja organisatsioonid võiksid kindlad olla, et nende tundlik teave on piisavalt kaitstud.
Selgitus
Ei ole asjakohane.
Muudatusettepanek 17 Põhjendus 15
(15) Käesoleva direktiiviga täiendatakse ühenduse tasandil ja liikmesriikides juba olemasolevaid valdkondlikke meetmeid. Kui ühenduse mehhanismid on juba paigas, tuleks nende kasutamist jätkata, sest need aitavad kaasa käesoleva direktiivi üldisele rakendamisele.	(15) Käesoleva direktiiviga täiendatakse ühenduse tasandil ja liikmesriikides juba olemasolevaid valdkondlikke meetmeid. Kui ühenduse mehhanismid ja õigusaktid on juba paigas, tuleks neid rakendada ja kohaldada, et aidata kaasa avaliku ohutuse parandamisele. Nõnda toimides välditakse osalisi kattumisi ja vastuolusid käesoleva direktiiviga ning lisakulusid, mis samas ei tagaks ohutuse paranemist.
Selgitus
Asi ei ole ainuüksi direktiivi rakendamises. Eesmärgiks peab olema pigem avalikule julgeolekule kaasaaitamine. Täiendus kattumiste ja vastuolude vältimise kohta peab tagama eeskirjade soovitud mõju avaldumise. Seega on vajalik ühtne ja tõhus süsteem, mis end sisemiselt ei õõnesta. Peale selle tuleb vältida tarbetuid bürokraatlikke koormisi, mis ei suurenda turvalisust.
Muudatusettepanek 18 Põhjendus 17
(17) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, st Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise menetluse ning selliste infrastruktuuride kaitse parandamisvajaduste hindamist käsitleva ühtse lähenemisviisi loomist ei ole võimalik piisaval määral saavutada liikmesriikide tasandil, vaid see on meetme ulatuse tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Arvestades proportsionaalsuse põhimõtet, mis on sätestatud kõnealuses artiklis, ei lähe käesolev direktiiv nende eesmärkide saavutamisel kaugemale.	(17) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, st Euroopa esmatähtsate infrastruktuuridega prioriteetsete valdkondade identifitseerimise ja määramise menetluse ning selliste infrastruktuuride kaitse parandamisvajaduste hindamist käsitleva ühtse lähenemisviisi loomist ei ole kõigil juhtudel võimalik piisaval määral saavutada liikmesriikide tasandil, vaid see on meetme ulatuse tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Arvestades proportsionaalsuse põhimõtet, mis on sätestatud kõnealuses artiklis, ei lähe käesolev direktiiv nende eesmärkide saavutamisel kaugemale. Proportsionaalsuse puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata rahalisele vastuvõetavusele omanike või haldajate ning liikmesriikide poolt.
Muudatusettepanek 19 Artikkel 1
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise menetlus ning kõnealuste infrastruktuuride kaitse parandamise vajaduse hindamist käsitlev ühine lähenemisviis.	Käesoleva direktiiviga kehtestatakse Euroopa esmatähtsate infrastruktuuridega prioriteetsete valdkondade identifitseerimise ja määramise menetlus ning kõnealuste infrastruktuuride kaitse parandamise vajaduse hindamist käsitlev ühine lähenemisviis.
Selgitus
Liikmesriike ei tohi kohustada teatama komisjonile oma konkreetsetest esmatähtsatest infrastruktuuridest. See oleks vastuolus liikmesriikide julgeolekuhuvidega. Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride loetelu ei tohi kõnealusel koondatud kujul koostada.
Muudatusettepanek 20 Artikli 2 punkt b
b) „Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid” – sellised esmatähtsad infrastruktuurid, mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks oluliselt kahte või enamat liikmesriiki, või ainult ühte liikmesriiki, kui infrastruktuur asub teises liikmesriigis. See hõlmab ka mõjusid, mis tulenevad valdkondadevahelistest teist liiki infrastruktuuridest sõltumisest;	b) „Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid” – sellised esmatähtsad infrastruktuurid, mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks oluliselt kolme või enamat liikmesriiki, või vähemalt kahte liikmesriiki, kui infrastruktuur asub teises liikmesriigis. See hõlmab ka mõjusid, mis tulenevad valdkondadevahelistest teist liiki infrastruktuuridest sõltumisest;
Selgitus
Euroopa lähenemisviis on õigustatud, kui mõjutatakse vähemalt kolme liikmesriiki, või vähemalt kahte liikmesriiki, kus esmatähtis infrastruktuur ei asu.
Muudatusettepanek 21 Artikli 2 punkt d
d) „haavatavus” - esmatähtsa infrastruktuuri ülesehituse, rakenduse või tegevuse elemendi omadus, mis teeb ta vastuvõtlikuks ohu korral kahjustada saamisele või hävimisele ja mis hõlmab ka sõltuvust teistest infrastruktuuridest;	d) „struktuurne haavatavus” – esmatähtsa infrastruktuuri ülesehituse, rakenduse või tegevuse elemendi omadus, mis teeb ta vastuvõtlikuks ohu korral kahjustada saamisele või hävimisele ja mis hõlmab ka sõltuvust teistest infrastruktuuridest; (See muudatus puudutab kogu õigusakti teksti. Kui muudatusettepanek vastu võetakse, tuleb tehnilised muudatused teha läbivalt kogu tekstis.)
Selgitus
Vajalik täpsustus.
Muudatusettepanek 22 Artikli 3 lõige 1
1. Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimiseks kasutatavad valdkondadevahelised ja valdkondlikud kriteeriumid tuleb vastu võtta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega. Neid valdkondi võib muuta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega.	1. Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimiseks kasutatavad valdkondadevahelised ja valdkondlikud kriteeriumid tuginevad olemasolevatele kaitsekriteeriumitele ning need võetakse vastu ja muudetakse kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 308 ja Euratomi asutamislepingu artikliga 203.
Valdkondadevahelised kriteeriumid, mida kohaldatakse kõigi esmatähtsate infrastruktuuride valdkondade suhtes horisontaalselt, töötatakse välja konkreetse infrastruktuuri kahjustada saamise või hävimise tõsidusastme mõju arvesse võttes. Kriteeriumid võetakse vastu hiljemalt [ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist].	Valdkondadevahelised kriteeriumid, mida kohaldatakse kõigi Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride valdkondade suhtes horisontaalselt, töötatakse välja konkreetse infrastruktuuri kahjustada saamise või hävimise tõsidusastme mõju arvesse võttes. Kriteeriumid võetakse vastu hiljemalt [ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist].
Valdkondlikud kriteeriumid töötatakse välja prioriteetsete valdkondade jaoks, võttes arvesse iga esmatähtsa infrastruktuuri valdkonna iseärasusi ja kaasates vajadusel asjaomaseid huvirühmi. Kriteeriumid võetakse iga prioriteetse valdkonna jaoks vastu hiljemalt ühe aasta jooksul pärast prioriteetseks valdkonnaks määramist.	Valdkondlikud kriteeriumid töötatakse välja prioriteetsete valdkondade jaoks ning tuginedes olemasolevatele valdkondlikele kaitsemeetmetele, võttes arvesse iga esmatähtsa infrastruktuuri valdkonna iseärasusi ja kaasates kõik asjaomased sidusrühmad, kuna valdkondadel on olemas erikogemused, asjatundlikkus ja nõuded oma esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kohta. Kriteeriumid võetakse iga prioriteetse valdkonna jaoks vastu hiljemalt ühe aasta jooksul pärast prioriteetseks valdkonnaks määramist.
	Kui ühenduse mehhanismid on juba paigas, jätkatakse nende kasutamist. Erinevate õigusaktide või sätete korduvat kehtestamist või nendevaheliste vastuolude tekkimist välditakse iga hinna eest.
Muudatusettepanek 23 Artikli 3 lõige 2
2. Komisjon valib korra aastas prioriteetsed valdkonnad, mille jaoks koostatakse lõikes 1 sätestatud valdkondlikud kriteeriumid I lisas oleva loetelu alusel.	välja jäetud
I lisa võib muuta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega juhul, kui see ei laienda käesoleva direktiivi kohaldamisala.
Selgitus
Komisjoni ettepanekus ei ole ette nähtud võimalust, et liikmesriigid saaksid prioriteetsete valdkondade valimist mõjutada. Kuna aga lõppvastutust esmatähtsate infrastruktuuride kaitse eest kannavad liikmesriigid, peavad nemad prioriteetsed valdkonnad välja valima. Liikmesriigid oskavad paremini otsustada, millised valdkonnad on nende riigi jaoks olulised.
Muudatusettepanek 24 Artikli 3 lõige 3
3. Iga liikmesriik teeb kindlaks oma territooriumil asuvad esmatähtsad infrastruktuurid, ning sellised väljaspool tema territooriumi asuvad esmatähtsad infrastruktuurid, mis võivad teda mõjutada ja mis täidavad vastavalt lõigetele 1 ja 2 vastu võetud kriteeriumid.	3. Iga liikmesriik teeb kindlaks oma territooriumil asuvad võimalikud Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid ning sellised väljaspool tema territooriumi asuvad võimalikud Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid, mis võivad teda mõjutada ja mis täidavad vastavalt lõigetele 1 ja 2 vastu võetud kriteeriumid, hiljemalt ühe aasta jooksul pärast asjakohaste kriteeriumite vastuvõtmist ja pärast seda pidevalt.
Iga liikmesriik teavitab komisjoni selliselt identifitseeritud esmatähtsatest infrastruktuuridest hiljemalt ühe aasta jooksul pärast asjakohaste kriteeriumite vastuvõtmist ja pärast seda pidevalt.
Muudatusettepanek 25 Artikli 4 pealkiri
Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride määramine	Prioriteetsete valdkondade identifitseerimine ja määramine
Selgitus
Liikmesriike ei tohi kohustada teatama komisjonile oma Euroopa esmatähtsatest infrastruktuuridest. See oleks vastuolus liikmesriikide julgeolekuhuvidega. Kuna lõppvastutust esmatähtsate infrastruktuuride kaitse eest kannavad liikmesriigid, peavad nemad prioriteetsed valdkonnad ise kindlaks määrama ja neid tuleb kohustada teatama komisjonile ainult prioriteetsetest valdkondadest.
Muudatusettepanek 26 Artikli 4 lõige -1 (uus)
	-1. Iga liikmesriik teeb kindlaks prioriteetsed valdkonnad oma territooriumi piires ning sellised prioriteetsed valdkonnad väljaspool tema territooriumi, mis võivad seda mõjutada ja mis tuleb kaasata vastavalt artikli 3 lõigetele 1 ja 2 vastu võetud kriteeriumite väljatöötamisse.
	Iga liikmesriik teavitab komisjoni selliselt identifitseeritud prioriteetsetest valdkondadest hiljemalt ühe aasta jooksul pärast asjakohaste kriteeriumite vastuvõtmist ja pärast seda pidevalt.
Selgitus
Komisjoni ettepanekus ei ole ette nähtud võimalust, et liikmesriigid saaksid prioriteetsete valdkondade valimist mõjutada. Kuna aga lõppvastutust esmatähtsate infrastruktuuride kaitse eest kannavad liikmesriigid, peavad nemad prioriteetsed valdkonnad välja valima. Liikmesriigid oskavad paremini otsustada, millised valdkonnad on nende riigi jaoks olulised.
Muudatusettepanek 27 Artikli 4 lõige 1
1. Komisjon teeb ettepaneku Euroopa esmatähtsateks infrastruktuurideks määratavate esmatähtsate infrastruktuuride loetelu kohta artikli 3 lõike 3 teise lõigu alusel saadud teatiste ja muude tema kasutuses olevate andmete põhjal.	1. Komisjon teeb ettepaneku esmatähtsate infrastruktuuridega prioriteetsete valdkondade loetelu kohta lõike -1 alusel saadud teatiste ja muude tema kasutuses olevate andmete põhjal.
Muudatusettepanek 28 Artikli 4 lõige 1 a (uus)
	1 a. Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid kavandatakse nii, et ühendused kolmandate riikidega ja viimastes paiknemine on viidud miinimumi.
Selgitus
Hiljutine SWIFTi juhtum näitas, et tundlikke andmeid on vaja kaitsta ebaseadusliku kasutamise eest teiste riikide asutuste või eraisikute poolt.
Muudatusettepanek 29 Artikli 4 lõige 2
2. Euroopa esmatähtsateks infrastruktuurideks määratud esmatähtsate infrastruktuuride loetelu võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega.	2. Nõukogu võtab vastu ja muudab esmatähtsate infrastruktuuridega prioriteetsete valdkondade loetelu.
Kõnealust loetelu võib muuta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega.
Muudatusettepanek 30 Artikli 4 lõige 2 a (uus)
	2a. Isikuandmete töötlemine, mida teevad Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid otseselt või vahendaja kaudu ning mida on vaja nimetatud infrastruktuuride tegevuseks, toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ ( üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)[2] sätetele ning vastavalt andmekaitsega seotud asjakohastele põhimõtetele. Andmete töötlemine toimub ELis ja turvalisuse kaalutlustel ei ole andmete kopeerimine kolmandatesse riikidesse lubatud.
Selgitus
Hiljutine SWIFTi juhtum näitas, et tundlikke andmeid on vaja kaitsta ebaseadusliku kasutamise eest teiste riikide asutuste või eraisikute poolt.
Muudatusettepanek 31 Artikli 5 lõiked 1 ja 2
1. Iga liikmesriik nõuab igalt tema territooriumil asuva Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri omanikult/haldajalt haldaja turvalisuse tagamise kava koostamist ja selle ajakohastamist ning selle ülevaatamist vähemalt iga kahe aasta järel.	1. Iga liikmesriik nõuab igalt tema territooriumil asuva Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri omanikult/haldajalt haldaja turvalisuse tagamise kava koostamist ja selle ajakohastamist ning selle ülevaatamist vähemalt iga kahe aasta järel.
	Komisjon ja nõukogu võtavad vastu olemasolevate kaitsemeetmete loetelu, mis on kohaldatavad I lisas loetletud kindlate valdkondade suhtes. Haldaja turvalisuse tagamise kava loomise ja ajakohastamise nõue täidetakse loetelus märgitud ühe või enama kaitsemeetme järgimisega.
2. Haldaja turvalisuse tagamise kava alusel tehakse kindlaks Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri varad ja luuakse nende kaitseks vajalikud turvalahendused vastavalt II lisale. Haldaja turvalisuse tagamise kavaga seotud valdkondlikke nõudeid, milles arvestatakse olemasolevaid ühenduse meetmeid, võib vastu võtta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega. Komisjon võib kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusega otsustada, et I lisas loetletud valdkondades kohaldatavate konkreetsete meetmete korral on haldaja turvalisuse tagamise kava koostamise nõue täidetud.	2. Haldaja turvalisuse tagamise kava alusel tehakse kindlaks Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri varad ja luuakse nende kaitseks vajalikud turvalahendused vastavalt II lisale. Haldaja turvalisuse tagamise kavaga seotud valdkondlikke nõudeid, milles arvestatakse olemasolevaid ühenduse meetmeid, võib vastu võtta nõukogu.
Muudatusettepanek 32 Artikli 5 lõige 3
3. Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri omanik/haldaja edastab haldaja turvalisuse tagamise kava liikmesriigi asjaomasele ametiasutusele ühe aasta jooksul pärast kõnealuse infrastruktuuri Euroopa esmatähtsaks infrastruktuuriks määramist.	3. Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri omanik/haldaja edastab haldaja turvalisuse tagamise kava asjaomasele esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kontaktpunktile ühe aasta jooksul pärast kõnealuse infrastruktuuri Euroopa esmatähtsaks infrastruktuuriks määramist.
Kui lõike 2 alusel kiidetakse heaks haldaja turvalisuse tagamise kavaga seotud valdkondlikud nõuded, esitatakse haldaja turvalisuse tagamise kava liikmesriigi asjaomasele ametiasutusele alles ühe aasta jooksul pärast valdkondlike nõuete vastuvõtmist.	Kui lõike 2 alusel kiidetakse heaks haldaja turvalisuse tagamise kavaga seotud valdkondlikud nõuded, esitatakse haldaja turvalisuse tagamise kava asjaomasele esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kontaktpunktile alles ühe aasta jooksul pärast valdkondlike nõuete vastuvõtmist.
Selgitus
Tervikteenuse pakkumise põhimõte.
Muudatusettepanek 33 Artikli 5 lõige 5
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/65/EÜ, mis käsitleb sadamate turvalisuse tugevdamist, juba täidab haldaja turvalisuse tagamise kava koostamise nõuet.	välja jäetud
Selgitus
Märkides ära ühe, välistatakse muud. Vt muudatusettepanekuga tehtud täiendust lõikele 1.
Muudatusettepanek 34 Artikli 6 lõige 1
1. Iga liikmesriik nõuab tema territooriumil asuvate Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikelt/haldajatelt, et nad määraksid turvalisuse kontaktametniku, kes vastutaks turvaküsimustega seotud kontaktide eest infrastruktuuri omaniku/haldaja ja esmatähtsate infrastruktuuride kaitse eest vastutavate liikmesriigi asjaomaste ametiasutuste vahel. Turvalisuse kontaktametnik määratakse ametisse ühe aasta jooksul pärast asjaomase infrastruktuuri Euroopa esmatähtsaks infrastruktuuriks määramist.	1. Iga liikmesriik nõuab tema territooriumil asuvate Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikelt/haldajatelt, et nad määraksid turvalisuse kontaktametniku, kes vastutaks turvaküsimustega seotud kontaktide eest infrastruktuuri omaniku/haldaja ja selles liikmesriigis asuva esmatähtsate infrastruktuuride kaitse kontaktpunkti vahel. Turvalisuse kontaktametnik määratakse ametisse ühe aasta jooksul pärast asjaomase infrastruktuuri Euroopa esmatähtsaks infrastruktuuriks määramist.
	Komisjon ja nõukogu võtavad vastu olemasolevate kaitsemeetmete loetelu, mis on kohaldatavad I lisas loetletud kindlate valdkondade suhtes. Turvalisuse kontaktametniku määramise nõue täidetakse loetelus märgitud ühe või enama kaitsemeetme järgimisega.
Muudatusettepanek 35 Artikli 6 lõige 2
2. Iga liikmesriik edastab kindlakstehtud riske ja ohte käsitleva teabe asjaomase Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri turvalisuse kontaktametnikule.	2. Iga liikmesriik edastab kindlakstehtud riske ja ohte käsitleva teabe riigi esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kontaktpunkti kaudu asjaomase Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri turvalisuse kontaktametnikule.
Selgitus
Tervikteenuse pakkumise põhimõte. Halduskoormus peaks olema võimalikult väike.
Muudatusettepanek 36 Artikli 7 lõige 2
2. Iga liikmesriik esitab komisjonile kokkuvõtte igas I lisas osutatud valdkonnas tuvastatud haavatavuse-, ohu- ja riskiliikide kohta 18 kuu jooksul pärast artikli 4 lõikes 2 sätestatud loetelu vastuvõtmist ja pärast seda iga kahe aasta tagant.	2. Iga liikmesriik esitab komisjonile kokkuvõtte Euroopa esmatähtsates infrastruktuurides tuvastatud struktuurilise haavatavuse-, ohu- ja riskiliikide kohta 12 kuu jooksul pärast artikli 4 lõikes 2 sätestatud loetelu vastuvõtmist ja pärast seda iga kahe aasta tagant.
Artikli 11 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt töötatakse kõnealuste aruannete jaoks välja ühtne vorm.	Ühtse vormi kõnealuste aruannete jaoks töötab välja komisjon ja kiidab heaks nõukogu.
Muudatusettepanek 37 Artikli 7 lõige 3
3. Komisjon hindab, kas Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitseks on vaja erimeetmeid iga valdkonna puhul eraldi.	3. Komisjon ja liikmesriigid hindavad, kas Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitseks on vaja erimeetmeid iga valdkonna puhul eraldi. Selles kontekstis võetakse arvesse olemasolevaid häid tavasid ja metoodikaid.
Selgitus
Liikmesriigid tuleb hõlmata esmatähtsate valdkondade hindamisse.
Muudatusettepanek 38 Artikli 7 lõige 4
4. Euroopa esmatähtsaid infrastruktuure ohustavate haavatavuste, ohtude ja riskide hindamiseks võib välja töötada ühtse metoodika kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega.	4. Euroopa esmatähtsaid infrastruktuure ohustavate struktuuriliste haavatavuste, ohtude ja riskide hindamiseks võib vajaduse korral välja töötada ühtse metoodika. Selline ühtne metoodika võtab arvesse olemasolevaid metoodikaid.
Muudatusettepanek 39 Artikkel 8
Komisjon toetab Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikke/haldajaid võimaldades neile juurdepääsu esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud olemasolevatele headele tavadele ja metoodikale.	Komisjon ja liikmesriigid toetavad Euroopa esmatähtsate infrastrukuuride omanikke/haldajaid, võimaldades neile juurdepääsu esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud olemasolevatele headele tavadele ja metoodikale.
Muudatusettepanek 40 Artikli 10 lõige 2
2. Liikmesriigid teostavad julgeolekukontrolli iga isiku suhtes, kes käesoleva direktiivi alusel töötab esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud konfidentsiaalse teabega.	2. Liikmesriigid teostavad optimaalsel tasemel julgeolekukontrolli iga isiku suhtes, kes käesoleva direktiivi alusel töötab esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud konfidentsiaalse teabega.
Muudatusettepanek 41 Artikli 10 lõige 3
3. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikidele või komisjonile edastatud esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega seotud teavet kasutatakse ainult esmatähtsate infrastruktuuride kaitse eesmärgil.	3. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et neile edastatud Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega seotud teavet kasutatakse ainult Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse eesmärgil ning võetakse nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet materjaalsest seisukohast vaadatuna ning põhiõigusi ja institutsioone, mida tuleks kaitsta.
Muudatusettepanek 42 Artikkel 11
1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuulub iga esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kontaktpunkti üks esindaja.	välja jäetud
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklit 8.
3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklit 8. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud perioodiks kehtestatakse üks kuu.
4. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Selgitus
Rakendusmeetmete võtmiseks või heade tavade valdkonnas kogemuste vahetamiseks tuleks kasutada kodanikukaitses juba olemas olevaid struktuure (töörühmad jms). Uue komitee moodustamine ei ole vajalik.
Muudatusettepanek 43 Artikli 12 lõike 1 esimene lõik
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2007. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.	1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2008. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Selgitus
Rakendamistähtaja pikendamine on vajalik, sest rakendamine 2007. aasta lõpuks on ebarealistlik.
Muudatusettepanek 44 I lisa pealkiri
Esmatähtsate infrastruktuuride valdkondade loetelu	Esmatähtsate infrastruktuuride võimalike valdkondade loetelu
Selgitus
Selgitamine.
Muudatusettepanek 45 I lisa III valdkonna alamvaldkond 9
Raadioside ja navigeerimine	Raadioside, navigeerimine ja raadiosagedusel põhinev identifitseerimine (RFID)
Muudatusettepanek 46 I lisa VII valdkonna alamvaldkond 19
Maksete ja väärtpaberitehingute arveldusinfrastruktuurid ning süsteemid	Maksete ja väärtpaberitehingute arveldusinfrastruktuurid ning süsteemid ja nende teenuste osutajad
Muudatusettepanek 47 I lisa VII valdkonna alamvaldkond 19 a (uus)
	19 a. Pangandus ja kindlustus

• [1]  ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 250.
• [2]  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

SELETUSKIRI

ÜLDINE TAUST:

Euroopa Ülemkogu palus 2004. aasta juunis komisjonil koostada üldstrateegia esmatähtsa infrastruktuuri kaitseks.

Komisjon võttis 20. oktoobril 2004. aastal vastu teatise „Kriitilise infrastruktuuri kaitse terrorismivastases võitluses”, milles esitati soovitused, kuidas tõhustada esmatähtsate infrastruktuuridega seotud terrorirünnakute ennetamist, nendeks valmisolekut ja nendele reageerimist Euroopas.

Nõukogu järeldustes selliste dokumentide kohta nagu „Terrorirünnakute ennetamine, nendeks valmisolek ja neile reageerimine” ning „ELi solidaarsusprogramm terroriähvarduste ja -rünnakute tagajärgede kohta”, mille nõukogu võttis vastu 2004. aasta detsembris, toetati komisjoni kavatsust teha ettepanek Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programmi (EPCIP – European Programme for the Critical Infrastructure Protection) koostamiseks ning neis nõustuti sellega, et komisjon loob esmatähtsate infrastruktuuride hoiatusinfovõrgu (CIWIN – Critical Infrastructure Warning Network).

Komisjon võttis 2005. aasta novembris vastu Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programmi käsitleva rohelise raamatu, milles kirjeldati poliitilisi valikud, kuidas komisjon saaks luua EPCIPi ja CIWINi.

2005. aasta detsembris kutsus justiits- ja siseküsimuste nõukogu komisjoni üles esitama EPCIPit käsitleva ettepaneku 2006. aasta juuniks.

Käesoleva direktiivi ettepanekuga esitatakse meetmed, mida komisjon kavandab Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimiseks ja määramiseks ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamiseks.

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 308. Teavet koguti kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt.

Kuna praegu puuduvad ELi tasandil horisontaalsätted esmatähtsa infrastruktuuri kaitseks, siis on komisjoni ettepaneku sihiks luua horisontaalne raamistik, mille abil identifitseerida ja määrata Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid ning hinnata vajadust parandada nende kaitset.

Vastavalt komisjoni ettepanekule on ainult direktiivi kaudu loodava ühtse raamistiku abil võimalik luua piisav alus esmatähtsate infrastruktuuride kaitse parandamiseks vajalike meetmete järjekindlaks ja ühesuguseks rakendamiseks ning määratleda selgelt Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride sidusrühmade vastavad ülesanded. Mittesiduvad vabatahtlikud meetmed oleksid küll paindlikud, kuid ei annaks selgust selles, kes mida teeb, ega oleks selge, millised on asjaomase Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride sidusrühmade õigused ja kohustused.

RAPORTÖÖRI SEISUKOHT:

Raportöör toetab ühtse raamistiku ideed. Tõepoolest võib ühes liikmesriigis asuva infrastruktuuri üksuse kahjustamine või hävimine mõjutada negatiivselt mitut teist liikmesriiki ja Euroopa majandust tervikuna. Uued tehnoloogiad (näiteks Internet) ja turu liberaliseerimine (näiteks elektri- ja gaasitarnete valdkonnas) tähendavad seda, et suur osa infrastruktuurist on suurema võrgustiku osa. Sellises olukorras on kaitsemeetmed just nii tugevad, kui on nende nõrgim lüli.

Esmatähtsa infrastruktuuri haavatavuse ja sellest tuleneva teenuste osutamise haavatavuse suhtes tuleb midagi ette võtta. Haavatava esmatähtsa infrastruktuuri ja teenuste tõhus kaitse eeldab riigi ja ELi tasandil suhtlemist, koordineerimist ja koostööd, millesse oleks kaasatud kõik asjakohased sidusrühmad.

Lisaks sellele ütlevad mineviku kogemused meile, et terroristliku rünnaku korral nõuavad ELi liikmesriikide riigipead neljakümne kaheksa tunni jooksul uusi julgeolekualaseid ettepanekuid, vähendades seega võimalike ettepanekute kvaliteeti. Või mis veelgi halvem, nad rakendavad ebaproportsionaalseid ja läbipaistmatuid meetmeid, näiteks piirangud vedelikele lennuki pardal.

ELi tasandil horisontaalsätete loomine, mis arvestaksid esmatähtsa rahvusvahelist mõõdet omava infrastruktuuri keerulisi protsesse ja liideseid, on seega põhjendatud töösuund.

Samal ajal tuleks siiski tunnistada, et EL peaks liikmesriikide tööd toetama ja mitte dubleerima. Tuleks rakendada alt üles lähenemisviisi, pidades silmas, et riikide teenistused teavad kõige paremini, mis nende riigis toimub.

Siiski on raportöör arvamusel, et ühenduse tasandil lähenemisviis on põhjendatud ainult siis, kui mõjutatakse kolme või enamat liikmesriiki, või vähemalt kahte liikmesriiki, kus infrastruktuur ei asu.

Raportöör peab tähtsaks meelde tuletada, et esmane ja lõplik vastutus esmatähtsate infrastruktuuride kaitsmisel on liikmesriikide ja esmatähtsate infrastruktuuride omanike/haldajate kanda. Kuna erasektoril on esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seoses konkreetsed kogemused, oskused ja nõuded, siis on erasektori täielik kaasamine ülimalt tähtis.

Lisaks sellele soovib raportöör rõhutada, et iga hinna eest tuleks vältida erinevate õigusaktide ja sätete dubleerimist ning nendevahelisi vastuolusid. Võimalik tulevane ühtne hindamismeetod, kui selle loomist vajalikuks peetakse, peab seega arvestama olemasolevate meetoditega. Valdkondadevahelised ja valdkondlikud kriteeriumid peavad tuginema olemasolevatele valdkondlikele kaitsemeetmetele, kusjuures võetakse arvesse konkreetseid esmatähtsa infrastruktuuri valdkondi. Kui juba on olemas ühenduse mehhanismid, siis tuleks neid edasi kasutada. Haldaja turvalisuse tagamise kava loomise ja ajakohastamise nõude ning kontaktametniku määramise nõude võiks lugeda täidetuks ühe või enama olemasoleva kaitsemeetme järgimisega.

Kokkuvõtteks usub raportöör, et halduskoormus peaks olema võimalikult väike, kusjuures muu hulgas austatakse ka tervikteenuse pakkumise põhimõtet.

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (6.6.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta
(KOM(2006)0787 – C6‑0053/2007 – 2006/0276(CNS))

Arvamuse koostaja: Harald Ettl

LÜHISELGITUS

5. novembri 2005. aasta Haagi programmile toetudes, mis hõlmab nii piiriülese mõjuga kriiside tõhusat ohjamist kui ka parandatud kodanikukaitset ja liidu jaoks esmatähtsate infrastruktuuride kaitset terrorismi vastu võitlemisel, ning komisjoni 17. novembri 2005. aasta rohelise raamatu koostamise raames tehtud eeltööle toetudes esitas komisjon ettepaneku üleeuroopalise kriisijuhtimise parandusmeetmete kohta.

Esmatähtsad infrastruktuurid on füüsilised ja infotehnoloogilised rajatised, võrgud, teenistused ja varad, mille kahjustada saamisel või hävimisel oleks väga suur kahjulik mõju kodanike tervisele, turvalisusele või majanduslikule heaolule, samuti ka valitsuste mõjusale toimimisele liikmesriikides. Esmatähtsaid infrastruktuure esineb mitmetes majandusvaldkondades, muuhulgas panganduses ja rahanduses, liikluse ja turustuse valdkonnas, energeetika, kommunaalmajanduse, tervise, toiduainetega varustamise ja side valdkonnas, samuti ka oluliste riiklike teenuste valdkonnas.

Esmatähtsate infrastruktuuride kaitse ELis on koos sisejulgeoleku küsimusega üks keskseid teemasid Euroopa ühiskonnasüsteemis. Esmatähtsate infrastruktuuride hävimine võib psühholoogilisest seisukohast vaadatuna tuua endaga kaasa üldsuse täieliku usalduse kadumise ELis. Praegusel hetkel on ELis kriisijuhtimisüksuste tase liikmesriikide tasandil väga erinev. Just seetõttu on komisjoni käesoleva ettepaneku eesmärk kehtestada Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimiseks ja määramiseks ühtne menetlus.

Aktiivse kriisijuhtimise eeldus on infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonna kõikide hädavajalike sidesüsteemide töökorras hoidmine. Need valdkonnad on ristkasutatavad infrastruktuurid, mis samaaegselt kujutavad endast esmatähtsat infrastruktuuri ka teiste esmatähtsate infrastruktuuride jaoks, nagu näiteks raha, rahanduse ja kindlustuse valdkonnas. Euroopa Keskpanga, mõne muu suure panga või Frankfurdi börsi andmevõrgule tehtud sihilikule rünnakule tuleb nii tehnilisel kui ka institutsioonilisel tasandil kiire vastulöök anda.

Suurte kontsernide puhul on piiriülene koostöö vältimatu. 2000. aastal korraldatud üleeuroopaline küsitlus näitas, et rohkem kui pooled asjassepuutuvad ettevõtted turvaauditeid läbi ei vii. Võrguserverite võimalik kuritarvitamine kergendab radikaalsete rühmituste tegevust ja kujutab endast olulist osa infotehnoloogia kasutamisel nimetatud rühmituste poolt.

Hädaolukordades on eriti haavatavad rahvusvahelise ulatusega infrastruktuurid ja niisugused infrastruktuurid, mille puhul ei ole piisavalt võimalusi alternatiivide kasutamiseks. 4. novembril 2006 üleeuroopalises edastusvõrgus aset leidnud elektrikatkestuse ajal kerkis see nõrk lüli väga teravalt esile. Samuti võib veevarustus põhja-, allika- või jooksva veega siseriiklike võrkude olemasolust hoolimata muutuda piiriüleseks või riikidevaheliseks varustusprobleemiks.

Ka piiriüleste raudteeühenduste ja lennujulgestusseadmetega varustatud lennujaamade puhul peab olema võimalik hädaolukorras lülituda ümber üleeuroopaliste logistiliste lahenduste ja vastumeetmete kasutamisele.

Kindlustusseltsid ja edasikindlustusseltsid tegelevad oma tegevusest tingituna juba aastaid riskiohjamise küsimustega. Varasemates määrustes, nagu näiteks meetmete paket „Solventsus I” sisaldavate määruste raames, on juba riskiohjamisega seotud küsimusi kindlustuste ja andmetega seonduva puhul arvesse võetud, samuti ka materiaalse katte määra seisukohast lähtuvalt, ning neid tuleb nüüd projektis „Solventsus II“ vastavalt suurenenud ohtude hetkeolukorrale kohandada. Kindlustuste puhul on, vaatamata vajalikule proportsionaalsuse põhimõtte arvestamisele, kaalutlusel viia sisse täiendav – vajadusel riiklik – vastutusrisk.

Selgituse autor tervitab ja toetab komisjoni kavatsust hakata esmatähtsate infrastruktuuride kaitsemeetmeid koordineerima liidu tasandil. Siiski tuleb aga märkida, et vältida tuleb erinevates valdkondades juba kasutusel olevate eeskirjade kahekordistamist, nagu näiteks soovituste puhul, mis on ette nähtud väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks, väärtpaberiarveldussüsteemide standardite jaoks ELis ning Euroopa Keskpankade Süsteemi laenutehingutes väärtpaberiarveldussüsteemide kasutamise standardite jaoks ELis.

Siduvate ja mittesiduvate meetmete kombineerimise abil tuleb välja töötada üleeuroopalise lisandväärtuse realistlik kulude-tulude suhe.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 3
(3) 2005. aasta detsembris kokku tulnud justiits- ja siseküsimuste nõukogu kutsus komisjoni üles esitama Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programmi (EPCIP) ettepaneku ning otsustas, et kõnealuse programmi aluseks peaks olema kõiki ohte käsitlev lähenemisviis, kus suurimaks ohuallikaks oleks terrorism. Kõnealuse lähenemisviisi puhul tuleks esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmisel arvestada nii inimtegevusest tingitud ja tehnoloogilisi ohte kui ka loodusõnnetusi, kuid terrorismi tuleks käsitleda esmase ohuallikana. Kui mõne konkreetse kõrge tasemega ohu vastaste kaitsemeetmete tase arvatakse esmatähtsa infrastruktuuri valdkonnas olevat piisavalt kõrge, peaksid huvirühmad keskenduma muudele ohtudele, mille suhtes infrastruktuurid on veel haavatavad.	(3) 2005. aasta detsembris kokku tulnud justiits- ja siseküsimuste nõukogu kutsus komisjoni üles esitama Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programmi (EPCIP) ettepaneku ning otsustas, et kõnealuse programmi aluseks peaks olema kõiki ohte käsitlev lähenemisviis, kus suurimaks ohuallikaks oleks terrorism. Kõnealuse lähenemisviisi puhul tuleks esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmisel arvestada nii inimtegevusest tingitud ja tehnoloogilisi ohte kui ka loodusõnnetusi, kuid terrorismi tuleks käsitleda esmase ohuallikana. Seejuures tuleb arvesse võtta ka struktuurist lähtuvaid ohte. Kui mõne konkreetse kõrge tasemega ohu vastaste kaitsemeetmete tase arvatakse esmatähtsa infrastruktuuri valdkonnas olevat piisavalt kõrge, peaksid sidusrühmad keskenduma muudele ohtudele, mille suhtes infrastruktuurid on veel haavatavad.
Selgitus
Vajalik täiendus.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 4
(4) Esmane vastutus esmatähtsate infrastruktuuride kaitsmisel on praegu liikmesriikide ja esmatähtsate infrastruktuuride omanike/haldajate kanda. Seda ei tohiks muuta.	(4) Esmane vastutus esmatähtsate infrastruktuuride kaitsmisel on liikmesriikide ja esmatähtsate infrastruktuuride omanike/haldajate kanda. Seda ei tohi tulevikus muuta.
Selgitus
Liikmesriikide vastutuse selgitamine.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 5
(5) Ühenduses on teatav arv esmatähtsaid infrastruktuure, mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks kahte või enamat liikmesriiki, või ühte liikmesriiki, kui infrastruktuur asub teises liikmesriigis. Need võivad hõlmata valdkondadevahelisi piiriüleseid mõjusid, mis tulenevad omavahel seotud infrastruktuuride vastastikustest mõjudest. Sellised Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid tuleks identifitseerida ja määrata ühise menetluse alusel. Selliste esmatähtsate infrastruktuuride kaitse parandamise vajadust tuleks hinnata ühtse raamistiku alusel. Esmatähtsate infrastruktuuride kaitset käsitlevad liikmesriikide vahelised kahepoolsed koostöökavad moodustavad hästi toimiva ja tõhusa vahendi, piiriüleste esmatähtsate infrastruktuuridega tegelemisel. EPCIP peaks rajanema sellisel koostööl.	(5) Ühenduses on teatav arv esmatähtsaid infrastruktuure, mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks kolme või enamat liikmesriiki, või kahte liikmesriiki, kui infrastruktuur asub teises liikmesriigis. Need võivad hõlmata valdkondadevahelisi piiriüleseid mõjusid, mis tulenevad omavahel seotud infrastruktuuride vastastikustest mõjudest. Sellised Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid tuleks identifitseerida ja määrata ühise menetluse alusel. Selliste esmatähtsate infrastruktuuride kaitse parandamise vajadust tuleks hinnata ühtse raamistiku alusel. Esmatähtsate infrastruktuuride kaitset käsitlevad liikmesriikide vahelised kahepoolsed koostöökavad moodustavad hästi toimiva ja tõhusa vahendi, piiriüleste esmatähtsate infrastruktuuridega tegelemisel. EPCIP peaks rajanema sellisel koostööl.
Selgitus
Subsidiaarsuse põhimõte.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 5 a (uus)
	(5 a) Teatud valdkondades on juba kasutusel rida meetmeid, mis reguleerivad esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimist, määramist ja kaitset. Tulevase ühenduse tasandil kehtestatava regulatsiooni tulemus ei tohiks olla nendes valdkondades kasutusel olevate regulatsioonide kahekordistamises, ilma et suureneks ka turvalisus.
Muudatusettepanek5 Põhjendus 6 a (uus)
	Esmatähtis infrastruktuur peaks olema kavandatud viisil, mille puhul on ühendused kolmandate riikidega ja viimastes paiknemine viidud miinimumi. Esmatähtsate infrastruktuuride osaline paiknemine väljaspool Euroopa Liitu suurendab terroristlike rünnakute ohtu ja sellega kaasnevate mõjude levikut infrastruktuurile tervikuna, terroristide juurdepääsu ohtu Euroopa Liidust väljaspool säilitatavatele andmetele ja ühenduse õigusaktide mittejärgimise ohtu, mis muudab terve infrastruktuuri haavatavamaks.
Selgitus
Hiljutine SWIFTi juhtum näitas, et tundlikke andmeid on vaja kaitsta ebaseadusliku kasutamise eest teiste riikide asutuste või eraisikute poolt.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 10
(10) Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse parandamise lihtsustamiseks tuleks välja töötada ühtne metoodika infrastruktuuri ähvardavate haavatavuste, ohtude ja riskide identifitseerimiseks ja liigitamiseks.	(10) Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse parandamise lihtsustamiseks tuleks välja töötada ühtne metoodika infrastruktuuri ähvardavate ohtude ja riskide ning struktuuri haavatavuste identifitseerimiseks ja liigitamiseks.
Selgitus
Vajalik täpsustus.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 14
(14) Esmatähtsat infrastruktuuri käsitleva teabe jagamine peaks toimuma usalduslikkuse ja turvalisuse õhkkonnas. Teabe jagamine eeldab usalduslikke suhteid, et äriühingud ja organisatsioonid võiksid kindlad olla, et nende tundlik teave on piisavalt kaitstud. Ettevõtjaid tuleks julgustada jagama esmatähtsaid infrastruktuure käsitlevat teavet selgitades, et teabevahetusest tulenev kasu on tööstuse ja kogu ühiskonna seisukohast märkimisväärsem, kui sellest tulenevad kulud. Seetõttu tuleks julgustada esmatähtsa infrastruktuuri kaitset käsitleva teabe vahetust.	(14) Esmatähtsat infrastruktuuri käsitleva teabe jagamine peaks toimuma usalduslikkuse ja turvalisuse õhkkonnas. Teabe jagamine eeldab usalduslikke suhteid, et äriühingud ja organisatsioonid võiksid kindlad olla, et nende tundlik teave on piisavalt kaitstud.
Selgitus
Subsidiaarsuse põhimõtte järgimine.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 15
(15) Käesoleva direktiiviga täiendatakse ühenduse tasandil ja liikmesriikides juba olemasolevaid valdkondlikke meetmeid. Kui ühenduse mehhanismid on juba paigas, tuleks nende kasutamist jätkata, sest need aitavad kaasa käesoleva direktiivi üldisele rakendamisele.	(15) Käesoleva direktiiviga täiendatakse ühenduse tasandil ja liikmesriikides juba olemasolevaid valdkondlikke meetmeid. Kui ühenduse mehhanismid on juba paigas, tuleks nende kasutamist jätkata, sest need aitavad kaasa käesoleva direktiivi üldisele rakendamisele, tekitamata lisakulusid, mis on tingitud korduvate nõuete kehtestamisest, millega ei kaasne turvalisuse suurenemist.
Selgitus
Selliste tarbetute bürokraatlike kohustuste vältimine, mis ei suurenda turvalisust.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 15 a (uus)
	(15 a) Käesolevas direktiivis ei käsitleta esmatähtsa infrastruktuuri „välismõõtme” erilist tähtsust, mis on näiteks finants- või energiasektorile omane tunnus.
Selgitus
Selgitus, et ka väljaspool Euroopa Liitu paiknevad esmatähtsad infrastruktuurid võivad eriti finants- ja energiavaldkonnas avaldada väga ulatuslikku mõju ning et on vaja tegutseda julgeoleku suurendamise suunas.
Muudatusettepanek 10 Artikkel 1
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise menetlus ning kõnealuste infrastruktuuride kaitse parandamise vajaduse hindamist käsitlev ühine lähenemisviis.	Käesoleva direktiiviga kehtestatakse Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise menetlus ning ohuliigist olenemata kõnealuste infrastruktuuride kaitse parandamise vajaduse hindamist käsitlev ühine lähenemisviis.
Selgitus
Strateegia peaks järgima ükskõik millist liiki ohtude vastu suunatud kaitset, sh nende ohtude vastu, mida ei põhjusta ei terrorism ega suuremõõtmelised loodusõnnetused, kuid mis võivad siiski kahjustada jäädavalt infrastruktuuride toimimist ja terviklikkust. Siinkohal võib muuhulgas nimetada inimlikke eksimusi, töötajate ebapiisavat kvalifikatsiooni, allhankeid ettevõtte seisukohalt kriitiliste infrastruktuuride osas, epideemiaid/taude, kasvavat sõltuvust infotehnoloogiast, ülemaailmset IT-süsteemide võrgustumist, poliitilisi rahutusi jne.
Muudatusettepanek 11 Artikli 2 punkt b
b) „Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid” – sellised esmatähtsad infrastruktuurid, mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks oluliselt kahte või enamat liikmesriiki, või ainult ühte liikmesriiki, kui infrastruktuur asub teises liikmesriigis. See hõlmab ka mõjusid, mis tulenevad valdkondadevahelistest teist liiki infrastruktuuridest sõltumisest;	b) „Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid” – sellised esmatähtsad infrastruktuurid, mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks oluliselt kolme või enamat liikmesriiki, või vähemalt kahte liikmesriiki, kui infrastruktuur asub teises liikmesriigis. See hõlmab ka mõjusid, mis tulenevad valdkondadevahelistest teist liiki infrastruktuuridest sõltumisest;
Muudatusettepanek 12 Artikli 2 punkti c esimene taane
• mõju elanikkonnale (mõjutatud elanike arv);	• mõju elanikkonnale,
Selgitus
Vajalik täpsustus.
Muudatusettepanek 13 Artikli 2 punkti c teine taane
• majanduslik mõju (majandusliku kahju ja/või toodete või teenuste kättesaadavuse halvenemise ulatus);	• mõju siseturule (majandusliku kahju ja/või toodete või teenuste kättesaadavuse halvenemise ulatus);
Selgitus
Vajalik täpsustus.
Muudatusettepanek 14 Artikli 2 punkt d
d) „haavatavus” – esmatähtsa infrastruktuuri ülesehituse, rakenduse või tegevuse elemendi omadus, mis teeb ta vastuvõtlikuks ohu korral kahjustada saamisele või hävimisele ja mis hõlmab ka sõltuvust teistest infrastruktuuridest;	d) „struktuuri haavatavus” – esmatähtsa infrastruktuuri ülesehituse, rakenduse või tegevuse elemendi omadus, mis teeb ta vastuvõtlikuks ohu korral kahjustada saamisele või hävimisele ja mis hõlmab ka sõltuvust teistest infrastruktuuridest;
Selgitus
Vajalik täpsustus.
Muudatusettepanek 15 Artikli 3 lõike 1 esimene lõik
1. Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimiseks kasutatavad valdkondadevahelised ja valdkondlikud kriteeriumid tuleb vastu võtta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega. Neid valdkondi võib muuta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega.	1. Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimiseks kasutatavad valdkondadevahelised ja valdkondlikud kriteeriumid rajatakse praegustele kaitsekriteeriumitele ja tuleb vastu võtta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega. Neid valdkondi võib muuta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega.
Muudatusettepanek 16 Artikli 3 lõike 1 teine lõik
Valdkondadevahelised kriteeriumid, mida kohaldatakse kõigi esmatähtsate infrastruktuuride valdkondade suhtes horisontaalselt, töötatakse välja konkreetse infrastruktuuri kahjustada saamise või hävimise tõsidusastme mõju arvesse võttes. Kriteeriumid võetakse vastu hiljemalt [ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist].	Valdkondadevahelised kriteeriumid, mida kohaldatakse kõigi Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride valdkondade suhtes horisontaalselt, töötatakse välja konkreetse infrastruktuuri kahjustada saamise või hävimise tõsidusastme mõju arvesse võttes. Kriteeriumid võetakse vastu hiljemalt [kuue kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist].
Selgitus
Menetluse lühendamine.
Muudatusettepanek 17 Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik
Valdkondlikud kriteeriumid töötatakse välja prioriteetsete valdkondade jaoks, võttes arvesse iga esmatähtsa infrastruktuuri valdkonna iseärasusi ja kaasates vajadusel asjaomaseid huvirühmi. Kriteeriumid võetakse iga prioriteetse valdkonna jaoks vastu hiljemalt ühe aasta jooksul pärast prioriteetseks valdkonnaks määramist.	Valdkondlikud kriteeriumid töötatakse välja prioriteetsete valdkondade jaoks ja tuginedes olemasolevatele valdkondlikele kaitsemeetmetele, võttes arvesse iga esmatähtsa infrastruktuuri valdkonna iseärasusi ja kaasates asjaomaseid sidusrühmi, kuna valdkondadel on olemas erikogemused, asjatundlikkus ja vajalikud eeldused oma esmatähtsa infrastruktuuri kaitse nõuete kohta. Kriteeriumid võetakse iga prioriteetse valdkonna jaoks vastu hiljemalt ühe aasta jooksul pärast prioriteetseks valdkonnaks määramist.
Muudatusettepanek 18 Artikli 3 lõike 1 kolmas a lõik (uus)
	Kui ühenduse mehhanismid on juba paigas, tuleks nende kasutamist jätkata. Erinevate õigusaktide või sätete korduvat kehtestamist või nendevaheliste konfliktide tekkimist välditakse iga hinna eest.
Muudatusettepanek 19 Artikli 3 lõike 3 esimene lõik
3. Iga liikmesriik teeb kindlaks oma territooriumil asuvad esmatähtsad infrastruktuurid, ning sellised väljaspool tema territooriumi asuvad esmatähtsad infrastruktuurid, mis võivad teda mõjutada ja mis täidavad vastavalt lõigetele 1 ja 2 vastu võetud kriteeriumid.	3. Iga liikmesriik teeb kindlaks oma territooriumil asuvad esmatähtsad infrastruktuurid, ning sellised väljaspool tema territooriumi asuvad esmatähtsad infrastruktuurid, mis võivad tema territooriumi mõjutada ja mis täidavad vastavalt lõigetele 1 ja 2 vastu võetud kriteeriumid.
Selgitus
Vajalik täpsustus.
Muudatusettepanek 20 Artikli 4 lõige 1 a (uus)
	1 a. Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid kavandatakse nii, et ühendused kolmandate riikidega ja viimastes paiknemine on viidud miinimumi.
Selgitus
Hiljutine SWIFTi juhtum näitas, et tundlikke andmeid on vaja kaitsta ebaseadusliku kasutamise eest teiste riikide asutuste või eraisikute poolt.
Muudatusettepanek 21 Artikli 4 lõige 2 a (uus)
	2 a. Isikuandmete töötlemine, mis viiakse läbi kas vahetult Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride või vahendaja kaudu ja kui see on infrastruktuuride tegevuse jaoks vajalik, toimub kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ sätete ja andmekaitse valdkonnas järgitavate põhimõtetega. Andmete töötlemine toimub Euroopa Liidus ja turvalisuse kaalutlustel ei ole andmete kopeerimine kolmandatesse riikidesse lubatud.
Selgitus
Hiljutine SWIFTi juhtum näitas, et tundlikke andmeid on vaja kaitsta ebaseadusliku kasutamise eest teiste riikide asutuste või eraisikute poolt.
Muudatusettepanek 22 Artikli 5 lõike 2 esimene lõik
2. Haldaja turvalisuse tagamise kava alusel tehakse kindlaks Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri varad ja luuakse nende kaitseks vajalikud turvalahendused vastavalt II lisale. Haldaja turvalisuse tagamise kavaga seotud valdkondlikke nõudeid, milles arvestatakse olemasolevaid ühenduse meetmeid, võib vastu võtta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega.	2. Haldaja turvalisuse tagamise kava alusel tehakse kindlaks Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri varad ja luuakse nende kaitseks vajalikud turvalahendused vastavalt II lisale. Haldaja turvalisuse tagamise kavaga seotud valdkondlikke nõudeid, milles arvestatakse olemasolevaid ühenduse meetmeid, võib täies ulatuses arvesse võtta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega.
Selgitus
Kindlustusseltsid ja pangad kuuluvad sellesse valdkonda, kus investeeritakse pidevalt suuri summasid turvameetmetesse, nagu näiteks juurdepääsu kontrollimine või informatsioonisüsteemide turvalisuse tagamine. Riiklikud meetmed ei tohi erinevates valdkondades juba olemasolevaid meetmeid dubleerida. Seetõttu tuleks tulevase reguleerimise korral tagada täielik olemasolevate turvalisuse tagamise kavade arvesse võtmine.
Muudatusettepanek 23 Artikli 7 lõike 2 esimene lõik
2. Iga liikmesriik esitab komisjonile kokkuvõtte igas I lisas osutatud valdkonnas tuvastatud haavatavuse-, ohu- ja riskiliikide kohta 18 kuu jooksul pärast artikli 4 lõikes 2 sätestatud loetelu vastuvõtmist ja pärast seda iga kahe aasta tagant.	2. Iga liikmesriik esitab komisjonile kokkuvõtte igas I lisas osutatud valdkonnas tuvastatud haavatavuse-, ohu- ja riskiliikide kohta 12 kuu jooksul pärast artikli 4 lõikes 2 sätestatud loetelu vastuvõtmist ja pärast seda iga kahe aasta tagant.
Selgitus
Menetluse lühendamine.
Muudatusettepanek 24 Artikli 7 lõige 4
4. Euroopa esmatähtsaid infrastruktuure ohustavate haavatavuste, ohtude ja riskide hindamiseks võib välja töötada ühtse metoodika kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega.	4. Euroopa esmatähtsaid infrastruktuure ohustavate haavatavuste, ohtude ja riskide hindamiseks võib välja töötada ühtse metoodika kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega. Ühtsetes metoodikates võetakse arvesse praeguseid metoodikaid.
Muudatusettepanek 25 Artikkel 8
Komisjon toetab Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikke/haldajaid võimaldades neile juurdepääsu esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud olemasolevatele headele tavadele ja metoodikale.	Komisjon toetab liikmesriikide taotlusel Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikke/haldajaid, võimaldades neile juurdepääsu esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud olemasolevatele headele tavadele ja metoodikale.
Selgitus
Liikmesriikide kaasamise tagamine.
Muudatusettepanek 26 Artikli 10 lõige 2
2. Liikmesriigid teostavad asjakohasel tasemel julgeolekukontrolli iga isiku suhtes, kes käesoleva direktiivi alusel töötab esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud konfidentsiaalse teabega.	2. Liikmesriigid teostavad parimal võimalikul tasemel julgeolekukontrolli iga isiku suhtes, kes käesoleva direktiivi alusel töötab esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud konfidentsiaalse teabega
(Tõlkija märkus: KOM-teksti tõlkes puudub tekst „asjakohasel tasemel”, millest sõna „asjakohasel” on vaja muuta.)
Muudatusettepanek 27 Artikli 10 lõige 3
3. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikidele või komisjonile edastatud esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega seotud teavet kasutatakse ainult esmatähtsate infrastruktuuride kaitse eesmärgil.	3. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikidele või komisjonile edastatud esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega seotud teavet kasutatakse ainult esmatähtsate infrastruktuuride kaitse eesmärgil ja et tingimata võetakse arvesse proportsionaalsuse põhimõtet materiaalsest vaatepunktist lähtuvalt ning kaitsmist väärivaid põhiõigusi ja institutsioone.
Selgitus
Muude kaitsmist väärivate põhiõiguste ja institutsioonide hulka kuuluvad näiteks andmekaitse või elektroonilise side salastatus.
Muudatusettepanek 28 Artikli 11 lõige1
1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuulub iga esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kontaktpunkti üks esindaja.	1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuulub igast liikmesriigist üks vastutav esindaja.
Selgitus
Subsidiaarsuse põhimõtte järgimine.
Muudatusettepanek 29 I lisa III valdkonna alamvaldkond 9
Raadioside ja navigeerimine	Raadioside, navigeerimine ja raadiosagedusel põhinev identifitseerimine (RFID)
Muudatusettepanek 30 I lisa VII valdkonna alamvaldkond 19
Maksete ja väärtpaberitehingute arveldusinfrastruktuurid ning süsteemid	Maksete ja väärtpaberitehingute arveldusinfrastruktuurid ning süsteemid ja nende teenuste osutajad
Muudatusettepanek 31 I lisa VII valdkonna alamvaldkond 9 a (uus)
	19 a. Pangandus ja kindlustus

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimine, määramine ja kaitse
Viited	KOM(2006)0787 - C6-0053/2007 - 2006/0276(CNS)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ECON 1.2.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Harald Ettl 24.1.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	10.4.2007		8.5.2007
Vastuvõtmise kuupäev	5.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	37 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gabriele Albertini, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, David Casa, Manuel António dos Santos, Christian Ehler, Jonathan Evans, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Donata Gottardi, Dariusz Maciej Grabowski, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in ‘t Veld, Piia-Noora Kauppi, Guntars Krasts, Andrea Losco, Astrid Lulling, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, Joop Post, John Purvis, Alexander Radwan, Dariusz Rosati, Heide Rühle, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Cristian Stănescu, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Ieke van den Burg, Sahra Wagenknecht
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Harald Ettl, Ján Hudacký, Werner Langen, Maria Petre, Andreas Schwab
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Anne Ferreira

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (12.6.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta
(KOM(2006)0787 – C6‑0053/2007 – 2006/0276(CNS))

Arvamuse koostaja: Norbert Glante

LÜHISELGITUS

Esmatähtsateks infrastruktuurideks on materiaalsed vahendid ja infotehnoloogiaseadmed, võrgud, teenused ja tootmisvahendid, mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks tõsiselt liikmesriikide kodanike tervist, julgeolekut ja majanduslikku heaolu ning valitsuste tõhusat toimimist.

ELi esmatähtsate infrastruktuuride rajatised on omavahel tihedasse võrku ühendatud ja selles valdkonnas esineb suurel määral vastastikust sõltuvust, mille tõttu kõnealused rajatised on kahjustada saamise või hävitamise suhtes haavatavamad.

Euroopa põhiseaduse lepingus on sätestatud (artiklis I-43): „Kui liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks, tegutsevad liit ja selle liikmesriigid üheskoos solidaarselt.”

Euroopa tervikliku strateegia raames on vaja kaitsta ELi kodanikke lisaks terrorirünnakutele ka looduskatastroofide ja õnnetusjuhtumite eest. Kõnealustel nähtustel on sageli piiriülesed tagajärjed, seetõttu on liikmesriikidel vaja üksteist abistada ja rajada ühenduse tasandil kiirreageerimissüsteem.

Tõhus strateegia peaks asetama rõhu nii ennetusele kui ka rünnakute ja suurõnnetuste tagajärgede kõrvaldamise meetmetele.

Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride varajase hoiatuse süsteem saab olla tulemuslik ainult juhul, kui see edendab ühiseid ohte hõlmavat teabevahetust ja kavandab vastavad meetmed ja strateegiad, mille abil on võimalik ohte minimeerida ja esmatähtsaid infrastruktuure tõhusamalt kaitsta.

Pädevus

Kuna infrastruktuuri paljud olulised osad ei kuulu riigile, tuleb julgeoleku- ja kontrollimeetmetesse kaasata nii avalik sektor kui ka eraettevõtted. ELi tasandil kuulub infrastruktuuride kaitse liikmesriikide ainupädevusse. Sellele vaatamata tuleks ELil võtta kõnealuses valdkonnas kooskõlastaja roll, sest liikmesriikide meetmete tõhusus sõltub paljudel juhtudel piiriülesest koostööst.

Koostöö ja kooskõlastamine

Esmatähtsate infrastruktuuride kaitseks on vaja rajada asjaomaste infrastruktuurirajatiste omanike ja haldajate ning liikmesriikide pädevate asutuste vahel püsiv ja koostööl põhinev partnerlus.

Koostalitlusvõime tagamiseks tuleks luua Euroopa tasandil riskianalüüsi süsteem. Ühesuguste normide ja eeskirjade rakendamine praktikas igal pool ühesugusel viisil on otsustava tähtsusega. See ei tähenda siiski, et vaja oleks identset süsteemi. Pigem on oluline süsteemi suurem ühilduvus ja tõhusus. Juhtudel, mille kohta puuduvad valdkondlikud standardid või rahvusvahelised normid, peaksid Euroopa Standardikomitee ja teised pädevad standardiasutused tegema ettepanekuid ühtsete valdkondlike ja kohandatud julgeolekustandardite kohta kõigis asjaomastes valdkondades. Rahvusvahelisel tasandil peaks kõnealused standardid esitama ISO, et tagada võrdsed tingimused.

Olulist teavet tuleks selle allikast sõltumata käsitleda hoolikalt, usaldusväärselt ja vajaduse korral konfidentsiaalselt, kuigi alati on vaja tagada ka parlamentaarne kontroll.

IT

Sidevõrgud ja teabesüsteemid on muutunud majandus- ja ühiskonnaelu oluliseks teguriks. Seetõttu muutub üha olulisemaks kõnealuste võrkude ja süsteemide julgeolek, ennekõike aga kättesaadavus.

On olemas tõendid selle kohta – eelkõige organiseeritud kuritegevuse raames –, et toimuvad rünnakud teabesüsteemidele, samuti kasvab mure võimalike terrorirünnakute pärast kõnealustele süsteemidele, mis on osa liikmesriikide esmatähtsast infrastruktuurist. See seab ohtu turvalise infoühiskonna ning vabaduse, julgeoleku- ja õigusruumi rajamise eesmärgi, mistõttu on vaja võtta ELi tasandil vastumeetmeid. Tänapäevaste teabesüsteemide riiklik ja rahvusvaheline iseloom viib selleni, et rünnakud kõnealustele süsteemidele omandavad sageli piiriülese mõõtme, mis tõstab esile vältimatu vajaduse vastavate karistusõiguse sätete ühtlustamise järele.

Teadusuuringud

Julgeoleku-uuringute üha suureneva tähtsuse valguses tegi komisjon ettepaneku suurendada alates 2007. aastast tunduvalt aastaeelarvet 15 miljonilt eurolt kuni ligikaudu 250 miljonile eurole.

2007. aastal algava uue rahastamisperioodi ettevalmistusena moodustati 2005. aasta aprillis Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu, mis koosneb julgeolekuvaldkonda esindavatest erasektori ja avalike huvirühmade esindajatest ning annab komisjonile nõu julgeolekualaste teadusuuringute sisu ja rakendamise kohta teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi raames.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2
(2) Komisjon võttis 17. novembril 2005. aastal vastu Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programmi käsitleva rohelise raamatu , milles kirjeldati poliitilisi valikuid kõnealuse programmi ja esmatähtsa infrastruktuuri hoiatusinfovõrgu (CIWIN) loomiseks. Rohelisele raamatule saadetud vastused näitasid selgelt vajadust luua esmatähtsa infrastruktuuri kaitset käsitlev ühenduse raamistik. Vastuste alusel tõdeti vajadust tõsta Euroopas esmatähtsa infrastruktuuri kaitsesuutlikkust ja aidata kaasa esmatähtsate infrastruktuuride haavatavuse vähendamisele. Lisaks sellele rõhutati subsidiaarsuse põhimõtte ja huvirühmadega peetava dialoogi tähtsust.	(2) Komisjon võttis 17. novembril 2005. aastal vastu Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programmi käsitleva rohelise raamatu , milles kirjeldati poliitilisi valikuid kõnealuse programmi ja esmatähtsa infrastruktuuri hoiatusinfovõrgu (CIWIN) loomiseks. Rohelisele raamatule saadetud vastused tõid selgelt esile esmatähtsa infrastruktuuri kaitset käsitleva ühenduse raamistiku potentsiaalse lisandväärtuse. Vastuste alusel tõdeti vajadust tõsta Euroopas esmatähtsa infrastruktuuri kaitsesuutlikkust ja aidata kaasa esmatähtsate infrastruktuuride haavatavuse vähendamisele. Lisaks sellele rõhutati subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja täiendavuse võtmetähtsusega põhimõtete ning sidusrühmadega peetava dialoogi tähtsust.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 3
(3) 2005. aasta detsembris kokku tulnud justiits- ja siseküsimuste nõukogu kutsus komisjoni üles esitama Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programmi (EPCIP) ettepaneku ning otsustas, et kõnealuse programmi aluseks peaks olema kõiki ohte käsitlev lähenemisviis, kus suurimaks ohuallikaks oleks terrorism. Kõnealuse lähenemisviisi puhul tuleks esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmisel arvestada nii inimtegevusest tingitud ja tehnoloogilisi ohte kui ka loodusõnnetusi, kuid terrorismi tuleks käsitleda esmase ohuallikana. Kui mõne konkreetse kõrge tasemega ohu vastaste kaitsemeetmete tase arvatakse esmatähtsa infrastruktuuri valdkonnas olevat piisavalt kõrge, peaksid huvirühmad keskenduma muudele ohtudele, mille suhtes infrastruktuurid on veel haavatavad.	(3) 2005. aasta detsembris kokku tulnud justiits- ja siseküsimuste nõukogu kutsus komisjoni üles esitama Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programmi (EPCIP) ettepaneku ning otsustas, et kõnealuse programmi aluseks peaks olema kõiki ohte käsitlev lähenemisviis, kus suurimaks ohuallikaks oleks terrorism. Kõnealuse lähenemisviisi puhul tuleks esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmisel arvestada nii inimtegevusest tingitud ja tehnoloogilisi ohte kui ka loodusõnnetusi.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 4
(4) Esmane vastutus esmatähtsate infrastruktuuride kaitsmisel on praegu liikmesriikide ja esmatähtsate infrastruktuuride omanike/haldajate kanda. Seda ei tohiks muuta.	(4) Esmane vastutus esmatähtsate infrastruktuuride kaitsmisel on praegu liikmesriikide ja esmatähtsate infrastruktuuride omanike/haldajate kanda. EL peaks sellele vaatamata võtma kõnealuses valdkonnas kooskõlastaja rolli, arvestades seda, et riiklike meetmete tõhusus sõltub paljudel juhtudel piiriülesest koostööst.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 5
(5) Ühenduses on teatav arv esmatähtsaid infrastruktuure, mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks kahte või enamat liikmesriiki, või ühte liikmesriiki, kui infrastruktuur asub teises liikmesriigis. Need võivad hõlmata valdkondadevahelisi piiriüleseid mõjusid, mis tulenevad omavahel seotud infrastruktuuride vastastikustest mõjudest. Sellised Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid tuleks identifitseerida ja määrata ühise menetluse alusel. Selliste esmatähtsate infrastruktuuride kaitse parandamise vajadust tuleks hinnata ühtse raamistiku alusel. Esmatähtsate infrastruktuuride kaitset käsitlevad liikmesriikide vahelised kahepoolsed koostöökavad moodustavad hästi toimiva ja tõhusa vahendi, piiriüleste esmatähtsate infrastruktuuridega tegelemisel. EPCIP peaks rajanema sellisel koostööl.	(5) Ühenduses on teatav arv esmatähtsaid infrastruktuure, mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks kolme või enamat liikmesriiki, või vähemalt kahte liikmesriiki, kui infrastruktuur asub teises liikmesriigis. Need võivad hõlmata valdkondadevahelisi piiriüleseid mõjusid, mis tulenevad omavahel seotud infrastruktuuride vastastikustest mõjudest. Sellised Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid tuleks identifitseerida ja määrata ühise menetluse alusel. Selliste Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse parandamise vajadust tuleks hinnata ühtse raamistiku alusel. Esmatähtsate infrastruktuuride kaitset käsitlevad liikmesriikide vahelised kahepoolsed koostöökavad moodustavad hästi toimiva ja tõhusa vahendi, piiriüleste esmatähtsate infrastruktuuridega tegelemisel. EPCIP peaks rajanema sellisel koostööl.
Selgitus
Euroopa tasandil lähenemine on õigustatud, kui mõjutatud oleksid vähemalt kolm liikmesriiki või vähemalt kaks muud liikmesriiki lisaks sellele riigile, kus asub esmatähtis infrastruktuur.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 6
(6) Kuna erinevates valdkondades omatakse erinevaid esmatähtsate infrastruktuuride kaitse alaseid kogemusi, oskusi ja nõudeid, tuleks esmatähtsate infrastruktuuride kaitse suhtes välja töötada ühenduse lähenemisviis ning seda tuleks rakendada, võttes arvesse kõnealuse valdkonna iseärasusi ja olemasolevaid valdkondlikke kaitsemeetmeid, mille hulka kuuluvad ELi, riiklikul või piirkondlikul tasandil juba kasutusel olevad meetmed ja esmatähtsate infrastruktuuride omanike/haldajate vahelised juba sõlmitud piiriülesed vastastikuse abi kokkulepped. Arvestades erasektori märkimisväärse osalemisega riskijärelevalves ja -juhtimises, äritegevuse järjepidevuse kavandamises ja katastroofijärgses taastamistöös, peab ühenduse lähenemisviisi abil julgustama erasektori täielikku osalemist kõnealuses tegevuses. Esmatähtsate infrastruktuuride kohta on vajalik luua ühtne loetelu, sest see lihtsustaks esmatähtsate infrastruktuuride kaitset käsitleva erinevaid valdkondi arvestava lähenemisviisi rakendamist.	(6) Kuna erinevates valdkondades omatakse erinevaid esmatähtsate infrastruktuuride kaitse alaseid kogemusi, oskusi ja nõudeid, tuleks esmatähtsate infrastruktuuride kaitse suhtes välja töötada ühenduse lähenemisviis ning seda tuleks rakendada, võttes arvesse kõnealuse valdkonna iseärasusi ja olemasolevaid valdkondlikke kaitsemeetmeid, mille hulka kuuluvad ELi, riiklikul või piirkondlikul tasandil juba kasutusel olevad meetmed ja esmatähtsate infrastruktuuride omanike/haldajate vahelised juba sõlmitud piiriülesed vastastikuse abi kokkulepped. Arvestades erasektori märkimisväärse osalemisega riskijärelevalves ja -juhtimises, äritegevuse järjepidevuse kavandamises ja katastroofijärgses taastamistöös, tuleks ühenduse lähenemisviisi abil tagada erasektori täielik osalemine kõnealuses tegevuses. Esmatähtsate infrastruktuuride kohta on vajalik luua esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise valdkondlikud kriteeriumid ning ühtne loetelu, sest see lihtsustaks Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitset käsitleva erinevaid valdkondi arvestava lähenemisviisi rakendamist.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 7
(7) Kõik Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikud/haldajad peaksid koostama haldaja turvalisuse tagamise kava, milles määratakse kindlaks esmatähtsad varad ning sätestatakse nende kaitseks vajalikud asjakohased turvalahendused. Haldaja turvalisuse tagamise kava peaks arvesse võtma riski-, ohu- ja haavatavushinnanguid ning muud liikmesriikide ametiasutuste edastatud asjakohast teavet.	(7) Kõik Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikud/haldajad peaksid koostama haldaja turvalisuse tagamise kava, milles määratakse kindlaks esmatähtsad varad ning sätestatakse nende kaitseks vajalikud asjakohased turvalahendused. Haldaja turvalisuse tagamise kava peaks arvesse võtma riski-, ohu- ja haavatavushinnanguid ning muud liikmesriikide ametiasutuste edastatud asjakohast teavet. Vastavust olemasolevatele valdkondlikele kaitsemeetmetele tuleks käsitada antud nõude täitmisena koostada haldaja turvalisuse tagamise kava ning seda ajakohastada.
Selgitus
ELi lähenemisviis peaks tuginema olemasolevatele valdkondlikele kaitsemeetmetele, võttes arvesse valdkonna iseärasusi. Vastuolusid või kattumusi tuleks igal juhul vältida.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 8
(8) Kõik Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikud/haldajad peaksid määrama turvalisuse kontaktametniku, et lihtsustada koostööd ja teabevahetust asjaomaste esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega tegelevate riiklike ametiasutustega.	(8) Kõik Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikud/haldajad peaksid määrama turvalisuse kontaktametniku, et lihtsustada koostööd ja teabevahetust asjaomaste esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega tegelevate riiklike ja ühenduse ametiasutustega. Vastavust olemasolevatele valdkondlikele kaitsemeetmetele tuleks käsitada antud nõude täitmisena määrata turvalisuse kontaktametnik.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 10
(10) Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse parandamise lihtsustamiseks tuleks välja töötada ühtne metoodika infrastruktuuri ähvardavate haavatavuste, ohtude ja riskide identifitseerimiseks ja liigitamiseks.	(10) Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse parandamise lihtsustamiseks tuleks välja töötada ühtne metoodika infrastruktuuri ähvardavate ohtude, riskide ja struktuursete haavatavuste identifitseerimiseks ja liigitamiseks ning seda metoodikat rakendada.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 11
(11) Ainult ühine raamistik võimaldab luua vajaliku aluse, et ühtselt rakendada Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks vajalikke meetmeid ja selgelt määratleda kõigi asjaomaste sidusrühmade kohustused. Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikele/haldajatele tuleks võimaldada juurdepääsu esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud headele tavadele ja metoodikale.	(11) Määratledes kõigi asjaomaste sidusrühmade vastavad kohustused, võimaldab ühine raamistik luua vajaliku aluse, et ühtselt rakendada Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks vajalikke meetmeid ja selgelt määratleda kõigi asjaomaste sidusrühmade kohustused. Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikele/haldajatele tuleks võimaldada juurdepääs esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud teabele ning tunnustatud kogemuste, tavade ja metoodika vahetamisele.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 12
(12) Esmatähtsa infrastruktuuri tõhus kaitse eeldab teabevahetust, kooskõlastamist ja koostööd riigi ja ühenduse tasandil. Kõnealune eesmärk on kõige paremini saavutatav igas liikmesriigis esmatähtsate infrastruktuuride kaitse kontaktpunkti määramise kaudu, kes peaks kooskõlastama esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud küsimusi nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide ja komisjoni tasandil.	(12) Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri tõhus kaitse eeldab teabevahetust, kooskõlastamist ja koostööd riigi ja ühenduse tasandil. Kõnealune eesmärk on kõige paremini saavutatav igas liikmesriigis Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse kontaktpunkti määramise kaudu riiklikul ja ühenduse tasandil, kes peaks kooskõlastama Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud küsimusi nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide ja ELi tasandil.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 13
(13) Esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega seotud toimingute kavandamiseks valdkondades, mis nõuavad teataval tasemel konfidentsiaalsust, on kohane tagada, et käesoleva direktiivi raames toimuks ühtne ja turvaline teabevahetus. Esmatähtsa infrastruktuuri kaitset käsitleva teatava teabe iseloomu tõttu ohustaks selle avalikustamine avaliku julgeolekuga seotud avaliku huvi kaitset. Kuna konkreetseid andmeid teatava esmatähtsa infrastruktuuri varade kohta võidakse kasutada esmatähtsa infrastruktuuri rajatistele vastuvõetamatute tagajärgede kavandamiseks või tekitamiseks, tuleks sellised andmed liigitada salajasteks ning juurdepääs neile tuleks anda nii ühenduse kui liikmesriikide tasandil ainult teadmisvajaduse põhjal.	(13) Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega seotud toimingute kavandamiseks valdkondades, mis nõuavad teataval tasemel konfidentsiaalsust, on kohane tagada, et käesoleva direktiivi raames toimuks ühtne ja turvaline teabevahetus. Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitset käsitleva teatava teabe iseloomu tõttu ohustaks selle avalikustamine avaliku julgeolekuga seotud avaliku huvi kaitset. Kuna konkreetseid andmeid teatava esmatähtsa infrastruktuuri varade kohta võidakse kasutada esmatähtsa infrastruktuuri rajatistele vastuvõetamatute tagajärgede kavandamiseks või tekitamiseks, tuleks sellised andmed liigitada salajasteks ning juurdepääs neile tuleks anda nii ühenduse kui liikmesriikide tasandil ainult teadmisvajaduse põhjal.
.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 14
(14) Esmatähtsat infrastruktuuri käsitleva teabe jagamine peaks toimuma usalduslikkuse ja turvalisuse õhkkonnas. Teabe jagamine eeldab usalduslikke suhteid, et äriühingud ja organisatsioonid võiksid kindlad olla, et nende tundlik teave on piisavalt kaitstud. Ettevõtjaid tuleks julgustada jagama esmatähtsaid infrastruktuure käsitlevat teavet selgitades, et teabevahetusest tulenev kasu on tööstuse ja kogu ühiskonna seisukohast märkimisväärsem, kui sellest tulenevad kulud. Seetõttu tuleks julgustada esmatähtsa infrastruktuuri kaitset käsitleva teabe vahetust.	(14) Esmatähtsat infrastruktuuri käsitleva teabe jagamine peaks toimuma usalduslikkuse ja turvalisuse õhkkonnas. Teabe jagamine eeldab usalduslikke suhteid, et äriühingud ja organisatsioonid võiksid kindlad olla, et nende tundlik teave on piisavalt kaitstud.
Selgitus
Subsidiaarsuse põhimõtte järgimine.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 15
(15) Käesoleva direktiiviga täiendatakse ühenduse tasandil ja liikmesriikides juba olemasolevaid valdkondlikke meetmeid. Kui ühenduse mehhanismid on juba paigas, tuleks nende kasutamist jätkata, sest need aitavad kaasa käesoleva direktiivi üldisele rakendamisele.	(15) Käesoleva direktiiviga täiendatakse ühenduse tasandil ja liikmesriikides juba olemasolevaid valdkondlikke meetmeid. Kui ühenduse mehhanismid on juba paigas, tuleks nende kasutamist jätkata, sest need aitavad kaasa käesoleva direktiivi üldisele rakendamisele, samas tuleks tagada see, et ei tekiks lisakulusid seoses täiendavate nõudmistega, mis ei suurenda turvalisust. Edaspidiste valdkondlike meetmete puhul tuleks arvestada käesolevat direktiivi, et vältida võimalikku kattumist või vastuolu.
Selgitus
Halduskoormust tuleks võimalikult piirata.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 15 a (uus)
	(15 a) Käesolev direktiiv ei arvesta esmatähtsate infrastruktuuride „välismõõtme” erilist tähtsust, näiteks finantssektoris või energiatööstuses.
Selgitus
Selgitus, et esmatähtsad infrastruktuurid väljaspool Euroopa Liitu võivad samuti väga ulatuslikku mõju avaldada, eelkõige finants- ja energeetikasektoris ,ning vaja on tegutseda turvalisuse suurendamise nimel.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 17
(17) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, st Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise menetluse ning selliste infrastruktuuride kaitse parandamisvajaduste hindamist käsitleva ühtse lähenemisviisi loomist ei ole võimalik piisaval määral saavutada liikmesriikide tasandil, vaid see on meetme ulatuse tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Arvestades proportsionaalsuse põhimõtet, mis on sätestatud kõnealuses artiklis, ei lähe käesolev direktiiv nende eesmärkide saavutamisel kaugemale.	(17) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, st Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise menetluse ning selliste infrastruktuuride kaitse parandamisvajaduste hindamist käsitleva ühtse lähenemisviisi loomist ei ole kõigil juhtudel võimalik piisaval määral saavutada liikmesriikide tasandil, vaid see on meetme ulatuse tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Arvestades proportsionaalsuse põhimõtet, mis on sätestatud kõnealuses artiklis, ei lähe käesolev direktiiv nende eesmärkide saavutamisel kaugemale.
Selgitus
Algse põhjenduse sõnastus on liiga piirav.
Muudatusettepanek 16 Artikli 2 punkt b
b) "Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid" - sellised esmatähtsad infrastruktuurid, mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks oluliselt kahte või enamat liikmesriiki, või ainult ühte liikmesriiki, kui infrastruktuur asub teises liikmesriigis. See hõlmab ka mõjusid, mis tulenevad valdkondadevahelistest teist liiki infrastruktuuridest sõltumisest;	b) "Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid" - sellised esmatähtsad infrastruktuurid, mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks oluliselt kolme või enamat liikmesriiki, või vähemalt kahte liikmesriiki, kui infrastruktuur asub teises liikmesriigis. See hõlmab ka mõjusid, mis tulenevad valdkondadevahelistest teist liiki infrastruktuuridest sõltumisest;
Selgitus
Euroopa tasandil lähenemine on õigustatud, kui mõjutatud oleksid vähemalt kolm liikmesriiki või vähemalt kaks muud liikmesriiki lisaks sellele riigile, kus asub esmatähtis infrastruktuur.
Muudatusettepanek 17 Artikli 2 punkti c esimene ja teine taane
• mõju elanikkonnale (mõjutatud elanike arv);	• mõju elanikele;
• majanduslik mõju (majandusliku kahju ja/või toodete või teenuste kättesaadavuse halvenemise ulatus);	• mõju siseturule (majandusliku kahju ja/või toodete või teenuste kättesaadavuse halvenemise ulatus);
Selgitus
Vajalik täpsustus.
Muudatusettepanek 18 Artikli 2 punkt d
d) "haavatavus" – esmatähtsa infrastruktuuri ülesehituse, rakenduse või tegevuse elemendi omadus, mis teeb ta vastuvõtlikuks ohu korral kahjustada saamisele või hävimisele ja mis hõlmab ka sõltuvust teistest infrastruktuuridest;	d) "struktuurne haavatavus" – esmatähtsa infrastruktuuri ülesehituse, rakenduse või tegevuse elemendi omadus, mis teeb ta vastuvõtlikuks ohu korral kahjustada saamisele või hävimisele ja mis hõlmab ka sõltuvust teistest infrastruktuuridest; (Antud muudatus kehtib kogu teksti suhtes. Selle vastuvõtmise korral tuleb sisse viia vastavad muudatused kogu tekstis.)
Selgitus
Vajalik täpsustus.
Muudatusettepanek 19 Artikli 3 lõiked 1 ja 2
1. Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimiseks kasutatavad valdkondadevahelised ja valdkondlikud kriteeriumid tuleb vastu võtta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega. Neid valdkondi võib muuta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega.	1. Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimiseks kasutatavad valdkondadevahelised ja valdkondlikud kriteeriumid peavad põhinema olemasolevatel kaitsekriteeriumitel ning need tuleb vastu võtta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega. Neid valdkondi võib muuta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega. Kui komisjon esitab nõukogule meetmed või ettepanekud meetmete võtmiseks, teavitatakse Euroopa Parlamenti sellest viivitamata ja põhjalikult.
Valdkondadevahelised kriteeriumid, mida kohaldatakse kõigi esmatähtsate infrastruktuuride valdkondade suhtes horisontaalselt, töötatakse välja konkreetse infrastruktuuri kahjustada saamise või hävimise tõsidusastme mõju arvesse võttes. Kriteeriumid võetakse vastu hiljemalt [ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist].	Valdkondadevahelised kriteeriumid, mida kohaldatakse kõigi Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride valdkondade suhtes horisontaalselt, töötatakse välja konkreetse infrastruktuuri kahjustada saamise või hävimise tõsidusastme mõju arvesse võttes. Kriteeriumid võetakse vastu hiljemalt [kuue kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist].
Valdkondlikud kriteeriumid töötatakse välja prioriteetsete valdkondade jaoks, võttes arvesse iga esmatähtsa infrastruktuuri valdkonna iseärasusi ja kaasates vajadusel asjaomaseid huvirühmi. Kriteeriumid võetakse iga prioriteetse valdkonna jaoks vastu hiljemalt ühe aasta jooksul pärast prioriteetseks valdkonnaks määramist.	Valdkondlikud kriteeriumid töötatakse välja prioriteetsete valdkondade jaoks ja tuginedes olemasolevatele valdkondlikele kaitsemeetmetele, võttes arvesse iga esmatähtsa infrastruktuuri valdkonna iseärasusi ja kaasates kõik asjaomased sidusrühmad, kuna igal valdkonnal on vastavad kogemused, asjatundlikkus ja erinevad nõuded oma esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kohta. Kriteeriumid võetakse iga prioriteetse valdkonna jaoks vastu hiljemalt ühe aasta jooksul pärast prioriteetseks valdkonnaks määramist.
	Kui ühenduse mehhanismid on juba paigas, tuleks nende kasutamist jätkata. Edaspidiste valdkondlike meetmete puhul arvestatakse käesolevat direktiivi, et vältida võimalikku kattumist või vastuolu.
2. Komisjon valib korra aastas prioriteetsed valdkonnad, mille jaoks koostatakse lõikes 1 sätestatud valdkondlikud kriteeriumid I lisas oleva loetelu alusel.	2. Kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega valitakse korra aastas prioriteetsed valdkonnad, mille jaoks koostatakse lõikes 1 sätestatud valdkondlikud kriteeriumid I lisas oleva loetelu alusel.
I lisa võib muuta kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega juhul, kui see ei laienda käesoleva direktiivi kohaldamisala.
Muudatusettepanek 20 Artikli 4 lõige 1
1. Komisjon teeb ettepaneku Euroopa esmatähtsateks infrastruktuurideks määratavate esmatähtsate infrastruktuuride loetelu kohta artikli 3 lõike 3 teise lõigu alusel saadud teatiste ja muude tema kasutuses olevate andmete põhjal.	1. Komisjon teeb ettepaneku Euroopa esmatähtsateks infrastruktuurideks määratavate esmatähtsate infrastruktuuride loetelu kohta artikli 3 lõike 3 teise lõigu alusel saadud teatiste ja muude tema kasutuses olevate andmete põhjal. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata ja põhjalikult kõnealuse loetelu üksikasjadest.
Muudatusettepanek 21 Artikli 7 lõike 2 esimene lõik
Iga liikmesriik esitab komisjonile kokkuvõtte igas I lisas osutatud valdkonnas tuvastatud haavatavuse-, ohu- ja riskiliikide kohta 18 kuu jooksul pärast artikli 4 lõikes 2 sätestatud loetelu vastuvõtmist ja pärast seda iga kahe aasta tagant.	Iga liikmesriik esitab komisjonile kokkuvõtte igas I lisas osutatud valdkonnas tuvastatud haavatavuse-, ohu- ja riskiliikide kohta 12 kuu jooksul pärast artikli 4 lõikes 2 sätestatud loetelu vastuvõtmist ja pärast seda iga kahe aasta tagant.
Selgitus
Menetluse lühendamine.
Muudatusettepanek 22 Artikli 7 lõige 4
4. Euroopa esmatähtsaid infrastruktuure ohustavate haavatavuste, ohtude ja riskide hindamiseks võib välja töötada ühtse metoodika kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega.	4. Euroopa esmatähtsaid infrastruktuure ohustavate haavatavuste, ohtude ja riskide hindamiseks võib välja töötada ühtse metoodika kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusega ja asjaomaste isikute osalusel.
Muudatusettepanek 23 Artikkel 8
Komisjon toetab Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikke/haldajaid võimaldades neile juurdepääsu esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud olemasolevatele headele tavadele ja metoodikale.	Komisjon toetab liikmesriikidega kooskõlastatult Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikke/haldajaid, võimaldades neile juurdepääsu esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud teabele ning tunnustatud kogemuste, tavade ja metoodika vahetamisele.
Muudatusettepanek 24 Artikli 10 lõige 2
2. Liikmesriigid teostavad asjakohase julgeolekukontrolli iga isiku suhtes, kes käesoleva direktiivi alusel töötab esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud konfidentsiaalse teabega	2. Liikmesriigid teostavad optimaalse julgeolekukontrolli iga isiku suhtes, kes käesoleva direktiivi alusel töötab esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud konfidentsiaalse teabega

(Tõlkija märkus: KOM-teksti tõlkes muudetav sõna ”asjakohase” puudub.)

Muudatusettepanek 25 Artikli 10 lõige 3
3. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikidele või komisjonile edastatud esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega seotud teavet kasutatakse ainult esmatähtsate infrastruktuuride kaitse eesmärgil.	3. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikidele või komisjonile edastatud Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega seotud teavet kasutatakse ainult Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse eesmärgil.
Muudatusettepanek 26 Artikli 11 lõige 1
1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuulub iga esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kontaktpunkti üks esindaja.	1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuulub iga liikmesriigi üks esindaja.
Selgitus
Subsidiaarsuse põhimõtte järgimine.
Muudatusettepanek 27 Artikli 12 lõike 1 esimene lõik
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2007. Nad edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.	Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. juuliks 2008. Nad edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Selgitus
Realistlikum tähtaeg.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimine, määramine ja kaitse
Viited	KOM(2006)0787 - C6-0053/2007 - 2006/0276(CNS)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 1.2.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Norbert Glante 27.2.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	11.4.2007		2.5.2007		5.6.2007		7.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	7.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	34 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Philippe Busquin, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Silvia Ciornei, Den Dover, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Romano Maria La Russa, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Vladimír Remek, Teresa Riera Madurell, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Pilar Ayuso, Christian Ehler, Robert Goebbels, Edit Herczog, Erika Mann, John Purvis, Esko Seppänen, Silvia-Adriana Ţicău
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Albert Deß

• [1]  ELTs seni avaldamata.

transpordi- ja turismikomisjonI ARVAMUS (7.6.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta
(KOM(2006)0787 – C6‑0053/2007 – 2006/0276(CNS))

Arvamuse koostaja: Renate Sommer

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanek

2004. aasta juunis, veidi aega pärast rongide ründamist Madridis, palus Euroopa Ülemkogu komisjonil koostada üldstrateegia esmatähtsa infrastruktuuri kaitseks terroriaktide eest. See viis 2005. aasta novembris Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programmi käsitleva rohelise raamatu vastuvõtmiseni, milles kirjeldati poliitikavalikuid, kuidas komisjon saaks luua EPCIPi (Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programm) ja CIWINi (esmatähtsate infrastruktuuride hoiatusinfovõrk). 2005. aasta detsembris palus justiits- ja siseküsimuste nõukogu esitada komisjonil EPCIPi käsitleva ettepaneku 2006. aasta juuniks. Komisjoni EPCIPi käsitlev 2006. aasta detsembri teatis näeb kõnealuse programmi raamistikus ette mitmeid komponente. Kõnealuse programmi üheks komponendiks on käesolev direktiivi ettepanek, mis sisaldab paremat kaitset vajavate Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise menetlust.

Käesolev direktiiv täiendaks liikmesriikides juba kasutusele võetud esmatähtsate infrastruktuuride kaitset käsitlevaid riiklikke programme ja põhineks juba kasutusel olevatel esmatähtsaid infrastruktuure käsitlevatel valdkondlikel meetmetel. Komisjon teeb ettepaneku käsitleda infrastruktuuri Euroopa seisukohast esmatähtsana, kui selle kahjustada saamisel või hävimisel oleks tõsine mõju kahele või enamale liikmesriigile või ühele liikmesriigile, kui esmatähtis infrastruktuur asub teises liikmesriigis. Iga liikmesriik peab identifitseerima Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid, mis paiknevad tema territooriumil ja sellest väljaspool, kuid võivad talle mõju avaldada, ning komisjonile neist teatama. Sellest lähtuvalt on komisjonil kavas koostada komiteemenetluse käigus kesksel tasandil Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride konkreetne loetelu.

Lisaks käesolevale direktiivi ettepanekule Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise menetluse kohta jäävad kehtima juba olemasolevad valdkondlikud õigusaktid. Transpordi valdkonnas kehtivad juba näiteks julgeolekualased õigusaktid, sealhulgas laevade ja sadamarajatiste, lennujaamade, tsiviillennunduse ja ohtlike ainete vedamise valdkonnas.

Raportööri muudatusettepanekud

Raportööri arvates ületab komisjon käesoleva direktiivi ettepanekuga oma pädevuse piirid, lähtudes ülesannetest arusaamisel valedest eeldustest ja püstitades subsidiaarsuse põhimõttega vastuolus oleva eesmärgi. Esmatähtsate infrastruktuuride kaitse algatuse eesmärgiks on sisejulgeoleku tagamine. Tegemist ei ole siseturu stabiilsuse säilitamise algatusega. Vastupidiselt tegelikule ülesandele asuda tegutsema liikmesriikide meetmete täiendamise eesmärgil soovib komisjon ilmselt liikmesriikide juba olemasolevad meetmed asendada. Esitatud aruandekohustuste süsteem rajab täiendavad ja edasiliikumist takistavad bürokraatiastruktuurid. Lisaks ei lahenda ettepanek tegelikku ülesannet, vaid delegeerib selle komiteemenetluse komisjonile. Kokkuvõttes tundub kaheldav, kas sellist direktiivi üldse vaja on.

Raportöör on arvamusel, et esmatähtsad infrastruktuurid peaksid identifitseerima ja loetelusse kirja panema eranditult liikmesriigid. Raportöör vaidleb vastu liikmesriikide kohustusele edastada komisjonile teateid konkreetsete esmatähtsate infrastruktuuride kohta. See oleks vastuolus liikmesriikide julgeolekuhuvidega, sest Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride loetelu oleks terroristide jaoks huvipakkuv teabeallikas. Ohupotentsiaali vähendamiseks tundub sobivat ainult Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride detsentraliseeritud haldamine liikmesriikides.

Euroopa esmatähtsate infrastruktuuridena tuleks käsitleda ainult neid, mille kahjustada saamisel või hävimisel oleks mõju vähemalt kolmele liikmesriigile või kahele liikmesriigile, kui esmatähtis infrastruktuur asub teises liikmesriigis. Komisjoni tasandil tuleks keskselt ja üldiselt määratleda ja inventariseerida ainult Euroopa ohustatud esmatähtsad valdkonnad ning põhimõttelised kriteeriumid, mille aluseks on infrastruktuuri tähtsus elanike (varustus)kindluse jaoks.

Otsuse langetamisel, kas infrastruktuur on esmatähtis või mitte, tuleb seega arvesse võtta inimtegurit. Vaja on selgitada, et meetme keskpunktis seisab kodanik ja et esitatud sammud võetakse ette tema heaolu huvides. Lõpuks peab direktiivi ettepanek aitama kaasa avaliku julgeoleku parandamisele ning seega kodanike elukvaliteedi tõstmisele.

Võimalike esmatähtsate infrastruktuuridega valdkonnad on loetletud I lisas. Raportöör teeb ettepaneku täiendada selguse huvides transpordivaldkonna võimalike esmatähtsate valdkondade loetelu. Selguse loomiseks peaks see hõlmama ka tunneleid, sildasid, raudteejaamu, lüüse, sadamaid ja lennujaamu.

*************

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil teha ettepaneku lükata komisjoni ettepanek tagasi.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimine, määramine ja kaitse
Viited	KOM(2006)0787 - C6-0053/2007 - 2006/0276(CNS)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)                istungil teada andmise kuupäev	TRAN 1.2.2007
Arvamuse koostaja                nimetamise kuupäev	Renate Sommer 31.1.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	8.5.2007		4.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	5.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	23 16 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Robert Atkins, Inés Ayala Sender, Etelka Barsi-Pataky, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Christine De Veyrac, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Georg Jarzembowski, Timothy Kirkhope, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Sepp Kusstatscher, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Robert Navarro, Seán Ó Neachtain, Josu Ortuondo Larrea, Willi Piecyk, Luís Queiró, Reinhard Rack, Luca Romagnoli, Gilles Savary, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Georgios Toussas, Yannick Vaugrenard, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Markus Ferber, Pedro Guerreiro, Elisabeth Jeggle, Anne E. Jensen, Corien Wortmann-Kool

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimine, määramine ja kaitse
Viited	KOM(2006)0787 - C6-0053/2007 - 2006/0276(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	22.1.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 1.2.2007
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ECON 1.2.2007		ENVI 1.2.2007		ITRE 1.2.2007		IMCO 1.2.2007
	TRAN 1.2.2007
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	ENVI 27.2.2007		IMCO 1.3.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Jeanine Hennis-Plasschaert 25.1.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	8.5.2007
Vastuvõtmise kuupäev	27.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	46 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Alfredo Antoniozzi, Kathalijne Maria Buitenweg, Giuseppe Castiglione, Giusto Catania, Carlos Coelho, Fausto Correia, Elly de Groen-Kouwenhoven, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Bárbara Dührkop Dührkop, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Roland Gewalt, Lilli Gruber, Adeline Hazan, Jeanine Hennis-Plasschaert, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Roger Knapman, Magda Kósáné Kovács, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Edith Mastenbroek, Dan Mihalache, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Athanasios Pafilis, Luciana Sbarbati, Inger Segelström, Károly Ferenc Szabó, Vladimir Andreev Urutchev, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Adamos Adamou, Edit Bauer, Simon Busuttil, Gérard Deprez, Koenraad Dillen, Iratxe García Pérez, Ignasi Guardans Cambó, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Metin Kazak, Jörg Leichtfried, Marianne Mikko, Herbert Reul, Rainer Wieland