RAPORT Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Euroopa Liidus 2007. aastal

20.7.2007 - (2007/2065(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Piia-Noora Kauppi

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta Euroopa Liidus 2007. aastal

(2007/2065(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ja artiklit 141;

–    võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta, 2007 („komisjoni aruanne võrdõiguslikkuse kohta”) (KOM(2007)0049);

–    võttes arvesse ühenduse soolise võrdõiguslikkuse raamstrateegiat aastateks 2001–2005 (KOM(2000)0335) ja komisjoni aastaaruandeid 2000., 2001., 2002., 2004., 2005. ja 2006. aasta kohta (KOM(2001)0179, KOM(2002)0258, KOM(2003)0098, KOM(2004)0115, KOM(2005)0044 ja KOM(2006)0071);

–    võttes arvesse Euroopa Ülemkogus 2006. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti;

–    võttes arvesse ELi liikmesriikide soolise võrdõiguslikkuse edendamise poliitika eest vastutavate ministrite poolt 2005. aasta 4. veebruaril vastu võetud ühisdeklaratsiooni;

–    võttes arvesse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006–2010 (KOM(2006)0092);

–    võttes arvesse naiste ja meeste võrdsete võimaluste nõuandekomiteed ja selle 22. märtsil 2007. aastal vastu võetud arvamust sugudevaheliste palgaerinevuste kohta;

–    võttes arvesse Euroopa sotsiaalpartnerite poolt 22. märtsil 2005. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse meetmete raamistikku;

–    võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23[1];

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–    võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A6–0290/2007),

A.  arvestades, et komisjon ja liikmesriigid kinnitasid hiljuti taas oma pühendumust soolise võrdõiguslikkuse teemale, nimelt eespool nimetatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistele ning Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktile;

B.   arvestades, et Euroopa ees seisvas demograafilises väljakutses on olemas selge sooline mõõde ning et soolise võrdõiguslikkuse poliitika on peamine vahend kõnealuse väljakutsega toimetulemiseks;

C.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine tähendab praktikas nii naiste kui meeste elule ja olukorrale poliitiliste, haldus- ja ühiskondlike meetmete avaldatava mõju hindamist ning vajaduse korral nende meetmete ümbervaatamist soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgil;

D.  arvestades, et nii naiste kui meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamine on oluline, et edendada naiste sisenemist tööturule, sinna naasmist ning seal püsimist, arvestades, et vastutus laste eest on vastutus, mida vanemad jagavad olenemata soost;

E.   arvestades, et vahetegemine hariduses, sooliste stereotüüpide püsimine erialade valikul ning tütarlaste ja noorte naiste diskrimineerimine on endiselt ulatuslik ning et sellel on negatiivsed tagajärjed naiste suhtelisele positsioonile tööturu teatavates sektorites, eriti kõrgtehnoloogiasektoris, teaduse, teadusuuringute ja inseneritöö alal;

F.   arvestades, et 2006. aasta märtsi Euroopa Ülemkogul tunnistas nõukogu taas, et soolise võrdõiguslikkuse poliitika on oluline vahend majanduskasvu saavutamiseks;

G.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist on Lissaboni agendas nimetatud põhinõudeks, ning arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on seni vähe arenenud ja see puudub sageli riiklikest tööhõive ja sotsiaalse kaasamise tegevuskavadest;

H.  arvestades, et komisjoni aruandes võrdõiguslikkuse kohta rõhutatakse naiste tööhõive määra positiivset tõusu, mille kohaselt ELis alates 2000. aastast loodud kaheksast miljonist töökohast kuus miljonit on hõivanud naised, ent märgib, et samal ajal eksisteerivad märkimisväärsed erinevused erinevate vanuserühmade tööhõive määrades ja ametite vahel, sest naiste tööhõive määr on tõusnud peamiselt sektorites, kus juba varem valitses naiste ülekaal, arvestades, et on taunimisväärne, et enamik naiste uutest töökohtadest on osalise tööajaga töökohad ning et osa neist on ohtlikud ja ebakindlad, vähetasustatud ja aeglase palgatõusuga töökohad;

I.    arvestades, et komisjoni 2006. aasta aruandest tööhõive kohta Euroopas nähtub, et 32,3% töötavatest naistest ELis töötab osalise tööajaga, samas kui meeste seas on see määr kõigest 7,4%;

J.    arvestades, et eelmise aruandega võrreldes ei ole toimunud olulist edasiminekut sugudevaheliste palgaerinevuste osas (mis on ELi lõikes keskmiselt 15% ja mõnedes Euroopa riikides kuni 30%), mis näitab selgelt, et ei ole toimunud tõelist arengut võrdse töö eest võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise osas, mis võeti kasutusele kolmekümne aasta eest nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiiviga 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides[2], arvestades, et jõukuse jagunemine meeste ja naiste vahel ELis on samuti ebavõrdne;

K.  arvestades, et 2003. aasta Eurobaromeetri uuring näitas, et peamised tegurid, mis takistavad isadel võtta endale rohkem koduseid ja perekonnaga seotud kohustusi, ei ole üksnes rahalist laadi, vaid on samuti seotud hirmuga negatiivsete tagajärgede ees karjääri kujundamisele;

L.   arvestades, et pikaajaline töötus on naiste seas proportsionaalselt suurem ja võrreldes naistega, kellel ei ole lapsi, on vastutus kuni viie aastaste laste eest seotud kõrgema töötuse määraga;

M.  arvestades, et laste, eakate ja teiste ülalpeetavate hooldusteenuste piisav kättesaadavus on olulise tähtsusega, et võimaldada meeste ja naiste täielikku ja võrdset osalemist tööturul;

N.  arvestades, et liikmesriikides, kus on võetud vastu ühitamispoliitika nii naiste kui meeste jaoks, on kõrgem sündivus, naiste suurem osakaal tööturul ja suurem tööhõive määr;

O.  arvestades, et sotsiaalpartnerid mängivad olulist rolli soolise võrdõiguslikkuse meetmete määratlemisel Euroopa, riigi, piirkondlikul, sektorite ja ettevõtete tasandil ning et edukas ühitamispoliitika nõuab koostöö tegemist tööandjate, ametiühinguorganisatsioonide, töövõtjate ja ametiasutuste vahel;

P.   arvestades, et head tavad näitavad, et ühitamismeetmed mikromajanduslikul tasandil toovad kaasa väiksema kaadrivoolavuse ja töölt puudumise, suurema pühendumuse ja tootlikkuse ning meelitavad ligi võimekat ja motiveeritud tööjõudu;

Q.  arvestades, et nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) artikli 16 esimeses lõigus sätestatakse, et liikmesriigid ja komisjon tagavad, et nimetatud fondide kasutamise eri etappides toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja edendatakse sooküsimuste kaasamist,

1.   tervitab komisjoni jõupingutusi oma soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmete tõhustamiseks;

2.   tervitab komisjoni aruande võrdõiguslikkuse kohta keskendumist tööhõive küsimustele, nagu naiste ja meeste palgaerinevuse, ühitamise ning võrdse kohtlemise direktiivid, kuna naiste majanduslik iseseisvus on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste üks peamisi prioriteete;

3.   tervitab võrdõiguslikkuse kultuuri ELis, sealhulgas komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid ning nõukogu soolise võrdõiguslikkuse pakti ja nõuab selle praktilist rakendamist konkreetsete meetmete ja rahaliste vahendite eraldamise kaudu;

4.   rõhutab edasiste jõupingutuste ning vananenud otsustus- ja käitumismallide edasise kõrvaldamise vajalikkust – eriti haldussektoris –, et parandada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist eri poliitikavaldkondades;

5.   juhib tähelepanu, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ELi tasandil mõistetakse kui topeltstrateegiat, millega üritatakse tagada ühelt poolt sooline võrdõiguslikkus kõikides poliitika- ja otsustusvaldkondades ning teiselt poolt suunatud meetmed naiste diskrimineerimise kõrvaldamiseks;

6.   palub komisjonil lisaks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise lähenemisviisile esitada rea konkreetseid meetmeid, mille hulka kuuluksid teadlikkuse tõstmise kampaaniad, parimate tavade vahetamine, dialoogid kodanikega ning algatused avaliku ja erasektori partnerluse alal;

7.   tunnustab sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika potentsiaali võrdõiguslikkuse edendamisel;

8.   toonitab vajadust selge ja alalise seose järele võrdõiguslikkuse kohta koostatud aastaaruannete ja juhistes määratletud prioriteetide vahel, et rakendada soolise võrdõiguslikkuse poliitika tõhusat planeerimis-, järelevalve- ja hindamistsüklit; julgustab komisjoni kõnealust tsüklit välja töötama;

9.   tuletab meelde oma 2. veebruari 2006. aasta resolutsioonis naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus[3] esitatud nõuet, et komisjon kontrolliks liikmesriike, et viimased järgiksid naiste ja meeste võrdõiguslikkuse alast ühenduse õigustikku kõikides poliitikavaldkondades, eelkõige tööhõive valdkonnas, kuid ka neis, mis puudutavad juurdepääsu kaupadele ja teenustele ning nende pakkumist; kutsub seetõttu komisjoni üles korraldama uuringut selle kohta, kuidas liikmesriigid ühenduse õigustikku võrdõiguslikkuse valdkonnas kohaldavad, ja võtma kohaseid meetmeid juhuks, kui liikmesriigid õigusakte üle ei võta või ei täida neid;

10. kutsub liikmesriike üles toetama komisjoni riiklike meetmete kohaldamise järelevalve valdkonnas, et hinnata poliitika tõhusust ja võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimist, eelkõige ettenähtud õiguste ning pensioni- ja sotsiaalkindlustusskeemide osas;

11. kutsub liikmesriike üles esitama erimeetmeid, et võidelda naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse vastu, mille on põhjustanud eelkõige rasedus- ja sünnituspuhkusest või ülalpeetavate hoolduspuhkusest tulenevalt katkenud tööhõive struktuur, ja vähendama selle negatiivset mõju karjäärile, töötasudele ja pensioniõigustele ning pürgima sooliselt neutraalsete palkade ja pensionide poole; kutsub komisjoni üles leidma sobivaid vahendeid tööturul soolise vahetegemise vastu võitlemiseks ja naiste ebatraditsioonilistesse sektoritesse pääsemise hõlbustamiseks;

12. kutsub komisjoni üles arendama soolise võrdõiguslikkuse analüüsi ja süvalaiendamist seoses pensionireformide mõjuga naiste elule ELis, eesmärgiga individualiseerida pensioniõigused ning sotsiaalkindlustus- ja maksusüsteemid;

13. tervitab komisjoni algatatud konsulteerimismenetlust sotsiaalpartneritega, et parandada nii õiguslikku kui ka mitteõiguslikku raamistikku töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks; julgustab komisjoni viivitamata algatama konsulteerimise teist etappi;

14. kutsub komisjoni üles koguma ja levitama parimaid tavasid töökeskkonna poliitika kohta, mis võimaldab tõhusamat töö ja eraelu vahelist tasakaalu, ning meetmete kohta, mis edendavad meeste suuremat osalemist perekonnaelus; kutsub liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles võtma vajalikke meetmeid, et oleks võimalik osaliselt tõkestades ja osaliselt sekkudes võidelda seksuaalse ja moraalse ahistamise vastu töökohal; toonitab, et naisi tuleb nende ametialases karjääris toetada; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt tõsiste meetmete võtmist, et vähendada naiste ja meeste vahelist palgaerinevust ning edendada nii vanemapuhkust meestele kui ka isapuhkust;

15. märgib, et töö-, era- ja pereelu ühitamine on oluline küsimus ning üks võimalus tööhõive suurendamiseks ja demograafilise vananemise koorma vähendamiseks; juhib tähelepanu vajadusele lähtuda kõnealust valdkonda puudutavas poliitikas alati isiku vaba valiku põhimõttest ja kohandada poliitikat erinevatele eluetappidele;

16. avaldab kahetsust asjaolu üle, et komisjon ei konsulteerinud tööõiguse ajakohastamist käsitlevat rohelist raamatut koostades sotsiaalpartneritega;

17. märgib, et globaliseerumine on olnud positiivseks jõuks, mis võimaldab naistel üle kogu maailma oma potentsiaali ära kasutada, seda eelkõige parema juurdepääsu kaudu haridusele ja tervishoiule; märgib siiski, et kaubanduse liberaliseerimine on tekitanud vastandlikke ja samaaegseid suundumusi, edendades ühelt poolt tõhusalt töösuhete formaliseerimist mitmetes valdkondades ja laiendades teiselt poolt mitteametlikku majandust naiste töö ja sissetuleku uute liikidega, nagu kodus töötamine, alltöövõtt ja mikroettevõtted;

18. märgib, et suureneva globaliseerumise üks tulemus on vaesuse feminiseerumine, ning et tuleks läbi viia põhjalik uurimus, et teha kindlaks globaliseerumise üldine mõju naiste võimele elatist teenida;

19. kutsub komisjoni üles tagama, et kõik tulevased kaubanduslepingud, näiteks WTO raames sõlmitavad lepingud, vaadataks läbi ka soolise võrdõiguslikkuse seisukohalt;

20. kutsub komisjoni üles keskenduma eelkõige tõketele, mis takistavad naiste juurdepääsu juhtivatele töökohtadele, et hinnata kõnealuse probleemi struktuurset mõõdet; tervitab seetõttu meetmeid, mis aitavad naistel siseneda tööturule meestega võrdsetel alustel ja edendavad naisettevõtlust, ning toonitab kehtivate eelarvamuste ja soolise diskrimineerimise kõrvaldamise tähtsust, pidades silmas naiste konkurentsivõimet ja tööalast konkurentsivõimet, eelkõige kõrgetel ametikohtadel;

21. rõhutab vajadust võidelda demokraatia tõsise nappuse vastu, mis tuleneb naiste vähesest osalemisest poliitiliste otsuste tegemisel, ning kutsub liikmesriike üles uurima olukordi, mis ei võimalda naistel osaleda poliitikas ja riiklike haldusorganite juhtkonnas kõigil tasanditel ning võtma meetmeid selliste olukordadega võitlemiseks;

22. nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks rahvusvähemuste hulka kuuluvate ja sisserännanud naiste olukorrale, kuna nende marginaliseerumist tugevdab mitmekordne diskrimineerimine nii väljastpoolt nende kogukonda kui ka nende kogukonnas; soovitab võtta vastu riiklikud integreeritud tegevuskavad, et võidelda tõhusalt mitmekordse diskrimineerimise vastu, eriti juhul, kui mõnes liikmesriigis tegelevad diskrimineerimise küsimustega erinevad organid;

23. juhib tähelepanu, et on oluline tagada, et ELi sisenevad sisserändajad oleksid teadlikud vastuvõtjariikides valitsevatest väärtustest ja kehtivatest õigusnormidest ning ühiskondlikest tavadest soolise võrdõiguslikkuse osas, et vältida diskrimineerimise olukordi, mis tulenevad kultuurilise teadlikkuse puudumisest;

24. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama parimate tavade vahetamist mittediskrimineerimise valdkonnas tööturul, et soodustada võrdõiguslikkuse ja tõhususe vahelist dünaamikat olenevalt riiklikest eripäradest;

25. kutsub liikmesriike üles töötama ELi sotsiaalse kaasamise strateegia raames välja konkreetsed soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks, sealhulgas poliitiliste meetmete paketi ebatraditsiooniliste ja ühe vanemaga perede toetamiseks ning konkreetsed poliitilised meetmed nende naiste rühmade toetamiseks, keda ähvardab suurem vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht, näiteks ümberasujad, pagulased, etnilistesse vähemustesse kuuluvad naised, eakamad naised ja puuetega naised;

26. nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostööd liikmesriikidega, et koguda vajalikke andmeid ja kehtestada meetmeid, mis võiksid tõkestada inimkaubandust seksuaalse ekspluateerimise ja sunniviisilise töö eesmärgil;

27. kutsub komisjoni üles keskenduma võõrtöötajate ekspluateerimise tõkestamise vahenditele ja mehhanismidele, sealhulgas ebaseaduslike ümberasujate põhiliste inimõiguste tunnustamisele ja jõustamisele, selle asemel et kasutada repressioone;

28. nõuab tungivalt, et liikmesriigid muudaksid vastastikuseks sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse toetuste kulud tagamaks, et naised ei ole enam kallim tööjõud kui mehed;

29. kutsub liikmesriike üles võitlema koostöös tööturu osapooltega rasedate naiste diskrimineerimise vastu tööturul ja võtma kõik vajalikud meetmed emade kõrgetasemelise kaitse tagamiseks; kutsub komisjoni üles hindama põhjalikumalt antud valdkonnas kehtiva ühenduse õiguse järgimist ja otsustama, kas seda tuleb muuta;

30. märgib murega, et hoolimata kõigist tehtud edusammudest ähvardab naisi, eriti eakamaid naisi ja üksikemasid, endiselt tõrjumis- ja vaesusrisk;

31. kutsub liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles võtma eesmärgiks, et kõigile täistööajaga tööd otsivatele naistele oleks võimalik pakkuda täistööajaga tööd, mitte osalise tööajaga tööd, mis on sageli ohtlik ja ebakindel;

32. tervitab komisjoni jõupingutusi andmaks uut tõuget eesmärkide saavutamisele, milles lepiti kokku 2002. aastal Barcelonas kokku tulnud Euroopa Ülemkogul, kaotamaks tõkked naiste ja meeste võrdsele osalemisele tööturul ning võtmaks 2010. aastaks kasutusele lastehoidu 90% 3aastastele kuni kohustuslikku kooliikka jõudnud lastele ja vähemalt 33% alla 3aastastele lastele struktuurifondide abil; julgustab komisjoni esitama 2008. aastal – nii nagu ette nähtud – teatist, milles sätestatakse täiendavad meetmed, mida tuleb võtta kõigil tasanditel kõnealuste eesmärkide saavutamiseks; on seisukohal, et eesmärk peaks olema tagada kõigile lastele õigus saada kvaliteetset, kasvatuslikku elementi sisaldavat hooldusteenust;

33. on seisukohal, et liikmesriikidel on kohustus tagada, et kõigil geriaatrilist hooldust või haiguse või puude tõttu hooldust vajavatel inimestel on võimalus saada kvaliteetset hooldust ja ravi;

34. rõhutab vajadust keskendada poliitika sooliste stereotüüpide vastu võitlemisele hariduses juba varasest east, kõrvaldades stereotüübid koolide õppekavadest ja õpikutest, pakkudes teadlikkust tõstvat koolitust õpetajatele ja õpilastele ning julgustades poisse ja tüdrukuid valima ebatraditsioonilisi haridusteid;

35. kutsub komisjoni üles arendama dialoogi meediakanalitega ja ergutama viimaseid nende sotsiaalset vastutust arvestades edendama soolist võrdõiguslikkust ning vältima naiste ja meeste stereotüüpset kujutamist;

36. soovitab üleeuroopaliste meetmete arendamist, et suurendada teadlikkust nulltolerantsi osas seksistlike solvangute ning naiste alavääristava kujutamise suhtes meedias ja kommertsteadaannetes;

37. soovitab hariduses arvestada rohkem tüdrukute ja poiste erinevate individuaalsete vajadustega nende arengu mõttes ning töötada seeläbi vastu stereotüüpidele;

38. leiab, et enamikes ELi riikides ei kajasta tööturg piisavalt naiste kõrgemat keskmist haridustaset ega paremaid õpitulemusi;

39. soovitab püüda tagada, et kooliharidus soodustaks teadmisi ja mõistlikke kriteeriume, et võimaldada saavutada vabadus, isiklik sõltumatus ning ka võrdsus, et saavutada sotsiaalne kaasamine; usub lisaks, et eelkõige naiste hulgas tuleks süvendada niinimetatud põhipädevusi, nagu ettevõtlik suhtumine ning teaduslik ja tehnoloogiline lähenemisviis;

40. rõhutab koolitusmeetmete vajadust vanemapuhkuse ajal, et tulla toime muutunud ametialaste nõudmistega;

41. märgib piisava võrreldava statistika olemasolu olulisust ning taunib sellega seoses teatavate inimrühmade, näiteks peretalumajapidamistes töötavate elukaaslaste puudumist Euroopa statistikas; kutsub EUROSTATi üles seda inimrühma oma statistikas hõlmama;

42. rõhutab, et naised teevad põllumajanduses sageli olulise osa tööst palgata peretöötajatena; on seisukohal, et kõnealuse töö võiks samuti asjakohaselt võtta arvesse maaelu arengu poliitikas;

43. juhib tähelepanu suurele arvule peretalumajapidamistes töötavatele (enamasti naissoost) elukaaslastele, kelle õiguslik seisund on paljudes liikmesriikides ebapiisav, mis võib tekitada konkreetseid rahalisi ja õiguslikke probleeme seoses õigusega rasedus- ja sünnituspuhkusele ning haiguspuhkusele, pensioniõiguste kogumisega ja sotsiaalkindlustuse kättesaadavusega, samuti abielulahutuse korral;

44. rõhutab vajadust parandada põllumajanduses töötavate naiste õiguslikku seisundit nii seoses sotsiaalkindlustusega, tagades neile kõigile otsese juurdepääsu sellele, kui ka seoses nende rolliga põllumajandusettevõtetes endis, rõhutades eriti nende kaasomandit peretalumajapidamistes, laenude kättesaadavust ja nende õigusi pärimisõiguse kontekstis;

45. rõhutab vajadust toetada Euroopa Sotsiaalfondi kaudu konkreetseid meetmeid, mis parandaksid naiste juurdepääsu tööturule ja osalemist sellel, ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist; on seisukohal, et regionaalfondidel peaks olema soopõhine eelarverida (soolisest võrdõiguslikkusest lähtuv eelarvestamine), millelt rahastataks meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja uurimusi naiste olukorda käsitleva poliitika mõjude kohta;

46. tuletab meelde vajadust kaasata piirkondliku arengu strateegiatesse uusi lähenemisviise ja uuenduslikke vahendeid ning rõhutab vajadust pakkuda piirkondliku ja kohaliku tasandi otsustajatele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetodite ja vahendite alast koolitust; kutsub komisjoni üles arendama edasi oma suuniseid haldussektorile soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta struktuurifondide puhul;

47. palub komisjonil lisada tulevastesse soolise võrdõiguslikkuse kohta koostatud aastaaruannetesse ühineja- ja kandidaatriikidest pärit faktid ning statistika;

48. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele.

• [1]  EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.
• [2]  EÜT L 45, 19.2.1975, lk 19.
• [3]  ELT C 288 E, 25.11.2006, lk 73.

regionaalarengukomisjoNI ARVAMUS (2.7.2007)

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta Euroopa Liidus 2007. aastal
(2007/2065(INI))

Arvamuse koostaja: Zita Gurmai

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) artikli 16 esimeses lõigus sätestatakse, et liikmesriigid ja komisjon tagavad, et fondide kasutamise eri etappides toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja edendatakse sooküsimuste kaasamist;

B.   arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine tähendab praktikas nii naiste kui meeste elule ja olukorrale poliitiliste, haldus- ja ühiskondlike meetmete avaldatava mõju hindamist ning vajaduse korral nende ümbervaatamist soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgil,

1.  rõhutab edasiste jõupingutuste ning vananenud otsustus- ja käitumismallide edasise kõrvaldamise vajalikkust – eriti haldussektoris –, et parandada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist eri poliitikavaldkondades;

2.   juhib tähelepanu, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist Euroopa Liidu tasandil mõistetakse kui topeltstrateegiat, millega tagatakse ühelt poolt, et soolist võrdõiguslikkust tuleb arvesse võtta kõikides poliitikavaldkondades ja kõikide otsuste tegemisel, ning samas viib see suunatud meetmete kaudu naiste diskrimineerimise kõrvaldamiseni;

3.  rõhutab vajadust toetada Euroopa Sotsiaalfondi kaudu konkreetseid meetmeid, mis parandaksid naiste juurdepääsu tööturule ja selles osalemist, ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist; on seisukohal, et regionaalfondidel peaks olema soopõhine eelarverida (soolisest võrdõiguslikkusest lähtuv eelarvestamine), millelt rahastataks meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja uurimusi naiste olukorda käsitleva poliitika mõjude kohta;

4.  tuletab meelde vajadust kaasata piirkondliku arengu strateegiatesse uusi lähenemisviise ja uuenduslikke vahendeid ning rõhutab vajadust pakkuda piirkondliku ja kohaliku tasandi otsustajatele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetodite ja vahendite alast koolitust; kutsub komisjoni üles arendama edasi oma suuniseid haldussektorile soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta struktuurifondide puhul;

5.  juhib tähelepanu, et struktuurifondide pikaajalise võimendava mõju maksimeerimiseks tuleb pühendada erilist tähelepanu kaitsetute inimrühmade, eelkõige maapiirkondade naiste aitamisele;

6.  rõhutab vajadust koguda korrapäraseid, kõikehõlmavaid, sooliselt eristatud piirkondlikke statistilisi andmeid (mis praegu puuduvad), et teha kindlaks naiste tegelik olukord ja erinevused nende elus erinevates piirkondades;

7.  palub komisjonil lisaks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise lähenemisviisile esitada rida konkreetseid meetmeid, mille hulka kuuluksid teadlikkuse tõstmise kampaaniad, parimate tavade vahetamine, dialoogid kodanikega ning algatused avaliku ja erasektori partnerluse alal.

MENETLUS

Pealkiri	Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Euroopa Liidus 2007. aastal
Menetluse number	2007/2065(INI)
Vastutav komisjon	FEMM
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	REGI 26.4.2007
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Zita Gurmai 20.3.2007
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	7.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	26.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	37 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alfonso Andria, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Jana Bobošíková, Bernadette Bourzai, Wolfgang Bulfon, Antonio De Blasio, Bairbre de Brún, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Marian Harkin, Filiz Husmenova, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Miloš Koterec, Constanze Angela Krehl, Jamila Madeira, Mario Mantovani, Yiannakis Matsis, Miroslav Mikolášik, Lambert van Nistelrooij, Maria Petre, Markus Pieper, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Catherine Stihler, Margie Sudre, Kyriacos Triantaphyllides, Oldřich Vlasák, Vladimír Železný
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jan Březina, Brigitte Douay, Den Dover, Ovidiu Victor Ganţ, Zita Pleštinská, Toomas Savi, László Surján, Nikolaos Vakalis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoNI ARVAMUS (5.6.2007)

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta Euroopa Liidus 2007. aastal
(2007/2065(INI))

Arvamuse koostaja: Ilda Figueiredo

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab oluliseks tunnustada naiste märkimisväärset rolli mitmete ELi riikide põllumajanduses, nii esmatootmises kui ka majandustegevuse mitmekesistamisel põllumajandusettevõtetes ja maapiirkonnas; juhib tähelepanu kõrgele vaesuse määrale ja eraldatusele, mis mõjutavad mõnedes maapiirkondades elavaid naisi, rõhutades vajadust naistele võrdseid võimalusi tagavate tõhusate meetmete võtmise järele, mis peab olema ühise põllumajanduspoliitika kõigi vahendite ja muude asjakohaste ühenduse poliitikavaldkondade keskne eesmärk;

2.  on arvamusel, et soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tuleb täielikult ära kasutada kõik maaelu arengu poliitika ja ühtekuuluvuspoliitika pakutavad võimalused, sealhulgas struktuurifondidest kaasrahastatavad programmid, mis tagaks, et maapiirkondades elavad naised oleksid toetuste jagamisse kaasatud võrdsetel alustel;

3.  rõhutab, et naised teevad põllumajanduses sageli olulise osa tööst palgata peretöötajatena; on seisukohal, et kõnealuse töö võiks samuti asjakohaselt kaasata maapiirkondade tööhõivet käsitlevasse statistikasse ning võtta arvesse maaelu arengu poliitikas; on arvamusel, et liikmesriikide eesmärk peaks olema tagada selliste naiste juurdepääs vanaduspensioni skeemidele;

4.   rõhutab, et kuigi ebavõrdsuse kõrvaldamist ja võrdsete võimaluste edendamist peetakse struktuurifonde ja maaelu arengukavasid reguleerivate määruste rakendamise põhieesmärkideks, on praktikas naistest talunike osalus neile pakutavate võimaluste kujundamisel ja realiseerimisel minimaalne; palub seetõttu komisjonil tagada, et asjakohaste projektide heakskiitmise menetlustes pöörataks vajalikku tähelepanu naistest talunike rolli tugevdamisele ning maapiirkondade naisteühenduste ja -liitude ning muude maal elavaid naisi ühendavate organite aktiivse osalemise võimaldamisele nende programmide kavandamisel ja erinevate osalemiskutsete hindamiskriteeriumide määratlemisel;

5.  tervitab komisjoni algatust lisada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist käsitlev eriartikkel (artikkel 8) nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrusesse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta; on siiski seisukohal, et tuleks astuda samme tagamaks võrdõiguslikkuse poliitika kaasamine ja tulemuse jälgimine kõikidesse põllumajandussektorit käsitlevatesse õigusaktidesse; tuletab meelde Euroopa Parlamendi 3. juuli 2003. aasta resolutsiooni ELi maapiirkondades elavate naiste kohta ühise põllumajanduspoliitika vahekokkuvõtte valguses[1], milles tehti ettepanek luua Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraati üksus, mille ülesanne on kaasata sooline mõõde kõikidesse asjakohastesse õigusaktidesse ja poliitikavaldkondadesse;

6.   rõhutab vajadust parandada põllumajanduses töötavate naiste õiguslikku seisundit nii seoses sotsiaalse turvalisusega, tagades sellele kõigi jaoks otsese juurdepääsu, kui ka seoses nende rolliga põllumajandusettevõtetes, rõhutades eriti nende kaasosalust peretalumajapidamistes, laenude kättesaadavusega ja nende õigustega pärimisõiguse kontekstis;

7.   tuletab seoses sellega meelde oma 8. jaanuari 1997. aasta resolutsiooni füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavate abikaasade olukorra kohta (A4-0005/97), milles parlament nõudis põllumajanduses tegutsevate abistavate abikaasade olukorra parandamist, tugevdades nõukogu 11. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/613/EMÜ füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse kohta seoses raseduse ning sünnitusega, kehtestades abistavatele abikaasadele õigusliku seisundi, muuhulgas nende kohustusliku registreerimise, tänu millele ei töötaks nad enam varjatult, vaid kuuluksid sotsiaalkindlustussüsteemi ning omaksid haigus-, invaliidsus- ja õnnetusjuhtumikindlustusi ning pensioniõigusi;

8.   märgib, et naised töötavad sageli peretalumajapidamistes osanikena, mis võib abielulahutuse korral põhjustada rahalisi ja õiguslikke probleeme ning probleeme seoses sotsiaalkindlustuse, haiguspuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse ning pensioniõiguste kogumisega;

9.   peab oluliseks parandada maapiirkondades elavate naiste elukvaliteeti, tagades neile hõlpsama juurdepääsu haridusele ja kutseõppele, elukestvale õppele, uutele meedia infrastruktuuridele, tõhusatele ja sobivatele kohalikele tervishoiuteenustele ning lastele ja peredele mõeldud infrastruktuuridele ja rajatistele, eelkõige kohalikele sõimedele, lasteaedadele, koolidele, kultuurikeskustele ja turgudele;

10. rõhutab naiste osalemise tähtsust talupidajate huvisid esindavates organisatsioonides ning naisorganisatsioonide võrgustike arendamise ja naiste mõju edendamise tähtsust põllumajandusprogrammide rakendamisega tegelevates kohalikes gruppides ja igasuguses maaelu arenguga seotud tegevuses;

11. rõhutab, et naiste võrdsete võimaluste parandamiseks maapiirkondades on vaja tugevdada nende rolli nii põllumajanduses kui ka muus majandustegevuses, kusjuures tuleks kaitsta põllumajanduse multifunktsionaalset olemust;

12. on veendunud, et maapiirkondades elavate naiste kohta tuleb kättesaadavaks teha rohkem teavet, edendades uuringuid, mis käsitlevad nende olukorda ja soolise võrdõiguslikkuse poliitika mõju maaelu arengule, ning korraldades Euroopa tasandil seminare ja konverentse, et harida ja teavitada maal elavaid naisi, asetades eriti rõhku tööhõive ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise julgustamisele, võimaldades seega vahetada seisukohti maapiirkondades elavate naiste küsimustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide kohtumiste teemal;

13. peab oluliseks, et naised oleksid esindatud põllumajandustootjate ühendustes nii siseriiklikul kui ka ühenduse tasandil ning et nende organisatsioonide põhikirjadesse tehtaks asjakohaseid kohandusi; on veendunud, et soolise mõõtme lisamine aitab seega oluliselt kaasa seisukohtade ja poliitika kujundamisele;

14. tervitab antud kontekstis praegu mitmetes liikmesriikides teoksil olevaid ESF/EQUAL projekte, mille eesmärk on peretalumajapidamistes töötavate elukaaslaste probleemide läbivaatamine, ning ootab kõnealuste projektide tulemuste esitamist;

15. võtab teadmiseks, et meeste ja naiste erineva kohtlemise kohta esineb põllumajandusstatistikas suuri lünki ning palub komisjonil need puudused kõrvaldada ja tagada andmete kogumisel diskrimineerivate ja moonutavate elementide kaotamine, lõpetades eelkõige tegelikult põllumajanduses töötavate naiste liigitamise „koduabilisteks”;

16. rõhutab vajadust väärtustada rohkem naiste, eeskätt sisserändajatest naiste tööd, kes ei kuulu peretalumajapidamisse, kuid kelle tööjõudu kasutatakse põllutöödel ning kes on seega haavatavamad kui naised tavaliselt seda põllumajanduskeskkonnas on;

17. avaldab lisaks kahetsust selle üle, et peretalumajapidamistes töötavate elukaaslaste töö ei kajastu sageli ametlikus statistikas ning palub komisjonil ja EUROSTATil kaasata selle olulise kategooria oma analüüsidesse.

MENETLUS  

Pealkiri	Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Euroopa Liidus 2007. aastal
Menetluse number	2007/2065(INI)]
Vastutav komisjon	FEMM
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	AGRI 26.4.2007
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Ilda Figueiredo 12.4.2007
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	7.5.2007		5.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	5.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	30 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Vincenzo Aita, Thijs Berman, Luis Manuel Capoulas Santos, Giuseppe Castiglione, Joseph Daul, Albert Deß, Gintaras Didžiokas, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Lutz Goepel, Bogdan Golik, Esther Herranz García, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Véronique Mathieu, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, Neil Parish, Radu Podgorean, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Willem Schuth, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Donato Tommaso Veraldi, Andrzej Tomasz Zapałowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Ilda Figueiredo, José Manuel García-Margallo y Marfil, Béla Glattfelder, Milan Horáček, Markus Pieper, Kyösti Virrankoski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  ELT C 74 E, 24.03.04, lk 882.

kultuuri- ja hariduskomisjoNI ARVAMUS (25.6.2007)

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta Euroopa Liidus 2007. aastal
(2007/2065(INI))

Arvamuse koostaja: Karin Resetarits

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tervitab võrdõiguslikkuse kultuuri ELis, sealhulgas komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid ning nõukogu soolise võrdõiguslikkuse pakti ja nõuab selle rakendamist konkreetsete meetmete ja rahaliste vahenditega;

2.   tunnustab sotsiaalse ühtekuuluvuspoliitika potentsiaali võrdõiguslikkuse edendamisel;

3.  märgib, et juhtivatel kohtadel on naisi endiselt vähem;

4.  rõhutab, et naiste tööhõive suurim kasv on toimunud peamiselt ebakindlate töölepingutega ja madalapalgaliste ametite osas, ning et naiste ja meeste vaheline palgaerinevus on mõnes Euroopa riigis kuni 30 %; tervitab seega meetmeid, mis aitavad naistel siseneda tööturule võrdsetel alustel ja edendavad naisettevõtlust, ning nõuab kehtivate eelarvamuste ja soolise diskrimineerimise kõrvaldamist naiste konkurentsivõime ja tööalase konkurentsivõime osas, eriti kõrgetel ametikohtadel;

5.   rõhutab, et pikaajaline töötus on naiste seas proportsionaalselt suurem; et võrreldes naistega, kellel ei ole lapsi, on vastutus kuni viie aastaste laste eest seotud kõrgema tööpuuduse määraga;

6.   soovitab hariduses arvestada rohkem tüdrukute ja poiste arengu erinevate vajadustega ning töötada seeläbi vastu stereotüüpidele;

7.   leiab, et enamikes ELi riikides ei kajasta tööturg piisavalt naiste kõrgemat keskmist haridustaset ega paremaid õpitulemusi;

8.   soovitab taotleda, et kooliharidus soodustaks teadmisi ja mõistlikke kriteeriumeid, võimaldamaks saavutada vabadust, isiklikku sõltumatust ning ka võrdsust, et saavutada sotsiaalne kaasamine; eelkõige naiste puhul tuleks süvendada niinimetatud põhipädevusi, nagu ettevõtlikku suhtumist ning teaduslikku ja tehnoloogilist lähenemisviisi;

9.   nõuab tungivalt naiste toetamist ametialases karjääris ning selle teostamiseks meetmete edendamist, et töö- ja pereelu oleksid ühitatavad nii naiste kui meeste puhul ning et julgustada mehi võtma enda kanda pereeluga seotud kohustusi; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt tõsiste meetmete võtmist, et vähendada naiste ja meeste vahelist palgaerinevust ning edendada nii vanemapuhkuse andmist meestele kui ka isapuhkust;

10. juhib tähelepanu asjaolule, et tuleb pakkuda rohkem kogu elanikkonnale kättesaadavaid kvaliteetseid, paindlikke ja mitmesuguseid (avalik- ja eraõiguslikke) lapsehoiuvõimalusi, et lihtsustada meeste ja naiste tööellu astumist pärast vanemapuhkust ning võimaldada töö- ja pereelu ühitamist;

11. rõhutab koolitusmeetmete vajadust vanemapuhkuse ajal, et tulla toime muutunud ametialaste nõudmistega;

12. soovitab üleeuroopaliste meetmete arendamist, et suurendada teadlikkust nulltolerantsi osas seksistlike solvangute ning naiste alavääristava kujutamise suhtes meedias ja kommertsteadaannetes;

13. juhib tähelepanu asjaolule, et on oluline tagada, et ELi sisenevad sisserändajad oleksid teadlikud vastuvõtjariigi väärtustest ja kehtivatest õigusnormidest ning ühiskondlikest tavadest soolise võrdõiguslikkuse osas, et vältida diskrimineerimise olukordi, mis tulenevad kultuurilise teadlikkuse puudumisest;

14. usub, et massiteabevahendid peaksid rõhutama naiste rolli ühiskonnas ning lisaks ka näiteid olukordadest, kus on saavutatud sooline võrdõiguslikkus ja tasakaal töö- ja pereelu vahel; kutsub komisjoni üles tõstma massiteabevahendites teadlikkust naise rollist ühiskonnas ja edendama võrdseid võimalusi, näiteks programmi MEDIA 2007 abil.

MENETLUS

Pealkiri	Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Euroopa Liidus 2007. aastal
Menetluse number	2007/2065(INI)
Vastutav komisjon	FEMM
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	CULT 26.4.2007
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Karin Resetarits 10.4.2007
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	18.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	25.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	24 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Ivo Belet, Guy Bono, Marie-Hélène Descamps, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Ovidiu Victor Ganţ, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Sándor Kónya-Hamar, Manolis Mavrommatis, Marianne Mikko, Viorica-Pompilia-Georgeta Moisuc, Doris Pack, Christa Prets, Karin Resetarits, Pál Schmitt, Nikolaos Sifunakis, Hannu Takkula, Salvatore Tatarella, Henri Weber, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Emine Bozkurt, Erna Hennicot-Schoepges, Mary Honeyball
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

MENETLUS  

Pealkiri

Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Euroopa Liidus 2007. aastal

Menetluse number

2007/2065(INI)

Vastutav komisjon   loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

FEMM 26.4.2007

Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev

EMPL 26.4.2007

REGI 26.4.2007

AGRI 26.4.2007

CULT 26.4.2007

LIBE 26.4.2007

Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev

EMPL 28.2.2007

LIBE 11.6.2007

Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev

Raportöör(id)   nimetamise kuupäev

Piia-Noora Kauppi 26.2.2007

Endine raportöör / Endised raportöörid

Arutamine parlamendikomisjonis

16.7.2007

Vastuvõtmise kuupäev

16.7.2007

Lõpphääletuse tulemused

+ - 0

29 1 0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Hiltrud Breyer, Esther De Lange, Věra Flasarová, Nicole Fontaine, Claire Gibault, Lissy Gröner, Zita Gurmai, Esther Herranz García, Anneli Jäätteenmäki, Piia-Noora Kauppi, Urszula Krupa, Roselyne Lefrancois, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Christa Prets, Karin Resetarits, Teresa Riera Madurell, Amalia Sartori, Eva-Britt Svensson, Britta Thomsen, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriela Creţu, Jill Evans, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Anna Hedh, Marusya Ivanova Lyubcheva

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Ján Hudacký, Peter Šťastný

Esitamise kuupäev

20.7.2007

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)