RAPORT Pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia

20.7.2007 - (2007/2006(INI))

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Irena Belohorská

Menetlus : 2007/2006(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0291/2007
Esitatud tekstid :
A6-0291/2007
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia kohta

(2007/2006(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia” (KOM(2006)0372);

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsust nr 1600/2002/EÜ, millega kehtestati kuues keskkonnaalane tegevusprogramm[1];

- võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (KOM(2006)0373);

- võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (KOM(2006)0388);

- võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb taimekaitsevahendite statistikat (KOM(2006)0778);

- võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 175;

- võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 6, mille kohaselt ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse peab integreerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist;

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta[2];

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik[3], nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta[4], nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivi 73/440/EMÜ liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kohta[5] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest[6];

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur[7], ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/121/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta, et kohandada seda määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur[8];

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta[9], nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta [10] ja nõukogu 2. aprilli 1979. aasta aprilli direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta[11];

- võttes arvesse komisjoni koondaruannet „ELi tulevase keskkonnapoliitika võimalused taimekaitsevahendite suhtes” (1997);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

- võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A6‑0291/2007),

A. arvestades, et taimekaitsevahendite kasutamine ELis aastatel 1992–2003 oli püsivalt märkimisväärne ega ole vähenenud, hoolimata mõnedes liikmesriikides edukalt järgitavast ettenägelikust poliitikast vähendada pestitsiidide kasutamist põllumajanduses;

B. arvestades, et keskkonnas, eelkõige pinnases ja vees, leidub ikka veel soovimatus koguses teatavaid pestitsiidijääke; arvestades, et põllumajandustoodangus võib endiselt leiduda reguleerivaid piirmäärasid ületavaid pestitsiidijääke;

C. arvestades, et kuigi pestitsiidide kasutamisest saadav kasu ja nende roll tõhusa ja säästva konkurentsivõimelise põllumajandustootmise tagamisel Euroopas on vaieldamatu, tuleb elanikkonda paremini teavitada võimalikest tervise- ja keskkonnariskidest ning nende kasutamisega seotud lühi- ja pikaajalistest negatiivsetest mõjudest;

D. arvestades, et pestitsiidide edasine kasutamine peaks olema võimalik vaid sel juhul, kui inimeste tervise ning vee ja maa ökosüsteemi kaitse suhtes järgitakse ettevaatuspõhimõtet; arvestades, et see tähendab, et pestitsiide ei tohiks kasutada enne, kui on läbi viidud kõik tervise ja keskkonnaga seotud mõju hindamised; ning arvestades, et tuleks julgustada andmete ja heade tavade võrdlemist kasutuse vähendamisel liikmesriikides ning võtta seda arvesse võrdlusalusena;

E.  arvestades, et puudub läbipaistev aruandlus- ja järelevalvesüsteem kontrolliks pestitsiidide kasutamise ning toodetes leiduvate pestitsiidide jääkide taseme üle, samuti ei ole välja töötatud selleks sobivaid näitajaid;

1.  tunnistab vajadust pestitsiidide kasutamise Euroopa õigusliku raamistiku järele, sest kehtivad õigusaktid ei ole olnud piisavad, et hoida ära pestitsiidide kasutamisest põhjustatud tervise- ja keskkonnaohte ning -riske;

2.  peab oluliseks võtta vastu uued õigusaktid, mis põhinevad kindlamalt pestitsiidide kasutamise vähendamisele keskendunud ja keskkonnasõbralikkuse mõttes ambitsioonikamal lähenemisviisil, toetades märkimisväärselt mahepõllundust ja integreeritud tootmismeetodeid;

3.  tervitab pestitsiidide säästva kasutamise temaatilist strateegiat, milles määratletakse praeguste ühenduse õigusaktide puudused ja tehakse ettepanek reguleerida kasutamisetappi, et „täita lünk” ühest küljest taimekaitsevahendite turuleviimise ja teisest küljest selliste toodete elutsükli lõpu vahel;

4.  juhib tähelepanu sellele, et EL on praeguseks vastu võtnud rohkem kui tosin õigusakti, mis taimekaitsevahendite kasutamist otseselt või kaudselt reguleerivad; rõhutab siiski, et kavandatavate taimekaitsevahendite kasutamise eeskirjade üldine suund on õige;

5.  märgib, et pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia hõlmab ainult taimekaitsevahendeid, mis moodustavad vaid ühe osa pestitsiididest; kutsub komisjoni üles lisama temaatilise strateegia kohaldamisala raames viivitamata kahjuritõrjevahendid (biotsiidide tooteliigid 14–19), nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (biotsiidide turuleviimise kohta)[12] V lisas, kuna need kujutavad endast inimeste tervisele ja keskkonnale samasuguseid riske, ning nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks temaatilise strateegia reguleerimisala, hõlmates esimesel võimalusel muud biotsiidid;

6.  peab esmatähtsaks pestitsiidide kasutajate käitumise parandamist, et vältida väärkasutamist, ülekasutamist ja mürgitusjuhtumeid; tervitab professionaalsete pestitsiidikasutajate koolitus- ja väljaõppesüsteemi loomist, mille jaoks peaks komisjon koostama suunised, milles arvestatakse Euroopa eri piirkondade vaheliste erinevustega; on seisukohal, et professionaalsed pestitsiidikasutajad võivad töötada ainult juhul, kui nad on saanud vastava väljaõppe ja sertifitseeritud, samuti tuleb neile pakkuda pidevat erialast täiendõpet, et nende tehnilised oskused ja teadmised püsiksid kaasaegsel tasemel ning et oleks tagatud pestitsiidide ohutu ja turvaline kasutamine; soovitab, et põllumajandustootjate jaoks loodaks nõuandeteenistusi või laiendataks olemasolevaid, et suurendada nende teadlikkust pestitsiidide ohutust kasutamisest ja julgustada heade tavade vahetamist;

7.  kutsub komisjoni üles kaaluma kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab” sobivaid viise taimekaitsevahendite ja/või nende toimeainete tootjate kaasamiseks töösse, mis seisneb kahju käsitlemises või korvamises, mille on inimeste tervisele või keskkonnale võinud tekitada taimekaitsevahendite kasutamine;

8.  soovitab, et pestitsiidide müük ja turustamine toimuksid kvalifitseeritud professionaali või tööde tegija järelevalve all ja et nimetatud tehingud registreeritaks, tagamaks piisava kontrolli turustamise ja selliste vahendite kasutamise üle;

9.  rõhutab, et pestitsiidide kasutamisest tulenevate tervise- ja keskkonnaohtude ning -riskide vähendamist ei ole võimalik tõhusalt saavutada ilma konstruktiivse dialoogi ja suutlikkuse suurendamiseta (kaasa arvatud rahalised soodustused) kolmandate riikidega, samuti ilma range kontrollita ELi imporditavate toodete üle, et tagada konkurentsiks võrdsed võimalused;

10. palub komisjonil sõnastada ELi naabrite suhtes rakendatav pestitsiidide kasutamist ja taimekaitsevahendeid puudutav kaitse- ja koostööpoliitika;

11. rõhutab meedia rolli tähtsust elanikkonna, eelkõige mitteprofessionaalsete pestitsiidikasutajate informeerimisel pestitsiidide probleemidest; soovitab, et töötataks välja avalikud teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad;

12. tervitab üldiselt komisjoni valitud meetmeid; rõhutab siiski, et liikmesriikide ambitsioonikad riiklikud tegevuskavad on kogu protsessi olulised osad;

13. avaldab ka kahetsust, et komisjon otsustas riiklikest tegevuskavadest välja jätta koguselised ja kvalitatiivsed kriteeriumid, vähendades sellega nende kavade ambitsioonikust;

14. rõhutab, et ilma kasutamise vähendamise koguseliste sihtideta riiklikes tegevuskavades on mõiste „pestitsiidide ohtude, riskide ja sõltuvuse vähendamine” määratletud äärmiselt ebatäpselt ja mitmetähenduslikult ning see ei avalda liikmesriikidele survet vähendada kasutatavate pestitsiidide hulka või anda prioriteet taimekaitse ning kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise mittekeemilistele alternatiividele;

15. teeb komisjonile ettepaneku ühendada pestitsiidide ohtude, riskide ja sõltuvuse vähendamine riiklike tegevuskavade koguselise kriteeriumiga, sätestades, et liikmesriigid peavad püstitama omaenda riiklikud eesmärgid, koostama ajakavad ja töötama välja kriteeriumid pestitsiidide kasutamise vähendamiseks, võttes arvesse mõnede liikmesriikide positiivseid kogemusi, kes juba kasutavad koguselise vähendamise sihte, mis on näidanud, et pestitsiidide kasutamist on võimalik vähendada ilma põllumeestele märkimisväärseid kulutusi tekitamata;

16. rõhutab, et otsus piirata taimekaitsevahendite kasutamist nendest johtuva ohu vähendamiseks ja otsida taimekaitseks alternatiivseid tooteid, vahendeid ja võimalusi, mis oleksid keskkonnasõbralikumad ning inimestele ja loomadele vähem ohtlikud, aitab lisaks keskkonnale ja tervisele avalduvale positiivsele mõjule ka parandada Euroopa põllumajandustoodete kvaliteeti, samuti kasvatab nende lisandväärtust üldsuse tähelepanu ja tarbijate tundlikkuse suurenemise kaudu kõnealuste teemade suhtes;

17. nõustub, et riiklikud tegevuskavad tuleb kohandada vastavalt iga liikmesriigi eritingimustele, arvestades nende kliimat, põllumajandust ja kahjureid, kui on vaja teatavat erikohtlemist, eelkõige vähem tähtsate põllukultuuride puhul;

18. loodab, et komisjon täpsustab Euroopa finantsabi, mida liikmesriikidel on võimalik rakendada pestitsiide käsitlevate uuringute läbiviimiseks, andmebaaside koostamiseks ja nende kohta teadlikkuse tõstmiseks;

19. tervitab komisjoni avaldust, et temaatilise strateegia kõige olulisem oodatav tulemus on vähendada pestitsiidide kasutamisest tulenevat kahjulikku mõju inimese tervisele;

20. avaldab kahetsust, et kuigi pestitsiide seostatakse immunoloogiliste mõjude, sisesekretsiooni häirivate mõjude, neurotoksiliste häirete ja vähiga[13], on temaatilises strateegias tervist puudutatud vaid pealiskaudselt;

21. rõhutab, et kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi või püsivaid, bioakumuleeruvad või mürgiseid aineid või aineid, millel on sisesekretsioonisüsteemi häireid põhjustavaid omadusi, ei tohi pestitsiidides toimeainetena heaks kiita;

22. juhib tähelepanu sellele, et looted, imikud, lapsed ja ka rasedad, eakad, krooniliselt haiged ning eelnevate terviseprobleemidega inimesed on pestitsiidide suhtes ohualtimad ja kaitsetumad kui ülejäänud elanikkond, eriti erinevat tüüpi pestitsiidide kumulatiivse toime suhtes;

23. juhib tähelepanu sellele, et taimekaitsevahendile eelnev loa andmine on selle kasutamise eeltingimus ja et selline loa andmine põhineb taimekaitsevahendi ja selle toimeainete teaduslikul hindamisel, mille käigus vahendit kontrollitakse, et määrata kindlaks, milliseid ohte tekitab see nõuetekohasel kasutamisel inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale;

24. peab äärmiselt vajalikuks viia läbi täiendavaid uuringuid pestitsiidide kasutamise ja eelkõige kombineeritud ja kumulatiivse kasutamise mõju kohta tervisele;

25. tervitab rõõmuga ainete keelamist nendele omase ohtlikkuse ja nõndanimetatud „asenduspõhimõtte” alusel, mille kohaselt eemaldatakse turult ohtlikumad ained juhul, kui on olemas ohutumad alternatiivid, kaasa arvatud mittekeemilised alternatiivid;

26. kutsub komisjoni koos liikmesriikide ja tootmisharuga üles võtma meetmeid võltsitud ja/või mittelubatud taimekaitsevahendite impordi ja turuleviimise vastu;

27. kutsub komisjoni üles tagama, et kui imporditud toiduainetel või toiduainetes tehakse kindlaks piirmäära ületamine, siis rakendatakse samasuguseid meetmeid ja sanktsioone nagu ELis valmistatud toodete puhul; nõuab, et kõikides liikmesriikides tagataks viivitamatult ühesugune ja piisava sagedusega kontroll imporditud toodete üle (mille suhtes kehtivad reeglina vähem ranged taimekaitsevahendeid käsitlevad õigusaktid, mistõttu on ebaseaduslike jääkide sisaldumise oht nende puhul kõrgem), et vältida Euroopa talupidajate ja tootjate sattumist ebasoodsamatesse tingimustesse ning luua kõikidele osalistele ELis võrdsed konkurentsitingimused;

28. nõuab tõhusat kontrolli ja impordikeeldu sellistele toiduainetele, mille tootmisel on kasutatud taimekaitsevahendeid ja pestitsiide, mida ei ole ELis lubatud kasutada ega turustada;

29. nõuab koordineeritud süsteemide loomist teabe kogumiseks kõigile kättesaadavate pestitsiidide tootmise, impordi ja ekspordi, müügi, levitamise ja kasutamise kohta;

30. usub, et soovimatu kokkupuute vältimiseks pestitsiididega on vaja kindlaks määrata piiratud pestitsiidikasutusega või pestitsiidivabad alad, kaasa arvatud kaitstavad valglad, mida kasutatakse joogivee saamiseks, ning tõhustada veekeskkonna kaitset pestitsiidisaaste eest; on seisukohal, et tuleks luua sobiva ulatusega „puhvertsoonid”, mis arvestavad erinevate põllumajanduslike, geograafiliste ja klimaatiliste tingimustega; leiab, et elamupiirkondades, avalikes parkides, spordiväljakutel, kooliterritooriumil ja laste mänguväljakutel ning nimetatud piirkondade läheduses peaks pestitsiidide kasutamine olema keelatud, kuna, nagu komisjon on märkinud, on pestitsiididega kokkupuutest tulenev risk üldsusele sellistes piirkondades suur;

31. võtab teadmiseks Euroopa põhja- ja pinnavete pestitsiidisaaste ja rõhutab vajadust tugevdada temaatilise strateegia sidusust veepoliitikat käsitleva raamdirektiiviga 2000/60/EÜ; juhib tähelepanu, et vett puhastatakse siiski peamiselt joogivee jaoks, kuid ülejäänud saastunud vesi tungib inimkehasse floora ja fauna kaudu, põhjustades omakorda ravikulude kasvu;

32. tunnistab, et õhust pihustamise keelustamine on vältimatu; on siiski seisukohal, et pihustamist võib kasutada siis, kui sellel on keskkonna jaoks selged eelised või kui puuduvad muud kasutatavad alternatiivid, kuid samas peaks olema kohustuslik teavitada elanikkonda pihustamise aja, pestitsiidide koguse ja tüübi kohta;

33. palub komisjonil kiirendada ühenduse piires jääkide piirnormide ühtlustamist, sest praeguses olukorras ei ole konkurentsitingimused ELis kõikide osaliste jaoks võrdsed ja see takistab kaubanduse toimimist ning eksitab tarbijaid;

34. nõuab tungivalt, et komisjon seaks jääkide piirnormi võimalikult madalale, välja arvatud juhul, kui suudetakse tõestada, et isegi parimate olemasolevate töövõtete ja meetodite abil ei ole võimalik vältida jääke alla teatava taseme; seepärast kutsub liikmesriike üles parandama järelevalvetegevust toiduainetes ja keskkonnaelementides leiduvate pestitsiidijääkide suhtes;

35. tervitab kavandatud üleskutset liikmesriikidele kaotada kõik sätted, mis lubavad liikmesriikidel pestitsiidide puhul rakendada vähendatud käibemaksumäärasid; on seisukohal, et komisjon peaks aitama liikmesriikidel kehtestada põllumajanduslike tootjate jaoks asjakohased toetusmeetmed, mida rahastatakse maaelu arengu raames ja pestitsiidimaksu abil; on seisukohal, et pestitsiidimaksust võib olla olulist abi pestitsiidide kasutuse märkimisväärse vähendamise saavutamisel;

36. kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike maksusüsteemi loomisel, et pestitsiidide kasutust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt mõjutada; kutsub liikmesriike üles kehtestama pestitsiidimaksu või -tasu meetmetena, mis hõlbustavad üldiste ja konkreetsete integreeritud kahjuritõrjemeetodite ja -tavade arendamist; on seisukohal, et liikmesriigid peavad kaaluma pestitsiidimaksude kehtestamist, et rahastada väljaõpet, koolitust ja riiklike tegevuskavade üldist rakendamist;

37. nõuab, et komisjon esitaks integreeritud kahjuritõrje (IKT) selged määratlused ja miinimumkriteeriumid, arvestades ka Euroopas mahepõllunduse alla kuuluvate piirkondade üha suurenevat osakaalu ning kohaldades kohustuslikke üldisi ja põllukultuurispetsiifilisi integreeritud kahjuritõrje standardeid kogu viljelusmaa suhtes, välja arvatud mahepõllumajanduse alla kuuluv maa;

38. tunnistab, et arvukad keskkonnaprobleemid on kaasatud erinevatesse määrustesse, mis moodustavad ühise põllumajanduspoliitika, muutes seeläbi põllumajanduse tootmismeetodid keskkonnasõbralikumaks;

39. viitab vajadusele levitada tootmisviise, mis toetavad väiksemate pestitsiidikoguste kasutamist (mh integreeritud tootmine ja mahepõllumajandus), aidates sellega kaasa pestitsiidide kasutamise üldisele vähenemisele;

40. nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid vähese pestitsiidisisendiga põllundust ja mahepõllundust ning tagaksid, et pestitsiidide professionaalsed kasutajad liiguvad kõikide olemasolevate saagikaitsevahendite keskkonnasõbralikuma kasutamise suunas, seades esikohale mittekeemilised alternatiivid, külvikorrad ja umbrohutõrje, mitte pestitsiidide süstemaatilise kasutamise;

41. palub komisjonil ja liikmesriikidel eraldada piisavalt vahendeid resistentsuse uuringuteks, erinevate resistentsusomadustega põllukultuuride laia valiku kasvatamiseks ja nendega varustamiseks, külvikorra ja pinnase töötlemismeetodite uuringuteks eesmärgiga võidelda kahjurite ja taimehaiguste vastu, samuti uuendusteks taimekaitse valdkonnas (sh mittekeemilised alternatiivid);

42. kutsub liikmesriike üles tagama pestitsiidide turvalist ladustamist ja käsitsemist ning seda, et kasutamata, kasutamisaja ületanud pestitsiide ja tühje pakendeid kogutakse järelevalve all ning aegunud pestitsiide käideldakse vastavalt ohtlike jäätmete eeskirjadele;

43. nõuab ühenduse vahendite eraldamist pestitsiidide ringlussevõtuks seoses asjaoluga, et ELis ladustatakse ikka veel nii maa-alustes ladudes kui ka avatud hoidlates rohkem kui 200 000 tonni pestitsiide;

44. tunnistab, et korralikult hooldatud töötlemisseadmed on väga olulisel kohal, et vähendada pestitsiidide kahjulikku mõju tervisele ja keskkonnale, eelkõige selles suhtes, mis puudutab asjaomaseid töötajaid, põllumajandustootjaid ja elanikke, ning rõhutab, et töötlemisseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida;

45. nõuab, et komisjon võtaks arvesse äärmiselt murettekitavat probleemi – kodumesilaste suremust, mis on seotud teatavate süsteemsete insektitsiidide (mis sisaldavad toimeaineid fiproniil ja imidaklopriid) kasutamisega päevalille- ja maisiseemnete töötlemiseks;

46. rõhutab vajadust muuta Euroopa kauplemisstandardeid, mis on seotud värske puuvilja ja köögivilja kuju, suuruse ja esteetilise välimusega ning mis julgustavad intensiivset pestitsiidide kasutamist;

47. nõuab tungivalt, et komisjon kujundaks välja temaatilise strateegia, mis koondaks enda alla olemasolevad ja tulevased õigusaktid; soovitab kavandada erisuguseid täitmisele pööratavaid dokumente, mis ei ole vastuolulised, vaid täiendavad üksteist;

48. tervitab asjaolu, et komisjon on esitanud temaatilise strateegia alusel kõikehõlmava ühenduse õigusliku raamistiku meetmete kohta, mille eesmärk on saavutada taimekaitsevahendite säästev kasutamine;

49. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

  • [1]  ELT L 242, 10.09.02, lk 1.
  • [2]  ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
  • [3]  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
  • [4]  EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.
  • [5]  EÜT L 194, 25.7.1975, lk 26.
  • [6]  ELT L 372, 27.12.2006, lk 19.
  • [7]  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
  • [8]  ELT L 396, 30.12.2006, lk 850.
  • [9]  ELT L 143, 6.5.2004, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/21/EÜ (ELT L 102, 11.4.2003, lk 15).
  • [10]  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368).
  • [11]  EÜT L 103, 24.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ.
  • [12]  123 EÜT L 276, 24.04.98, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/140/EÜ (ELT L 414, 30.12.06, lk 78).
  • [13]  Euroopa keskkonna- ja tervishoiustrateegia, KOM(2003)0338, lk 5.

SELETUSKIRI

2006. aasta juulis esitas komisjon nõukogule ja Euroopa Parlamendile pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia koos ettepanekuga võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks, ja ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taimekaitsevahendite turuleviimise kohta.

Selle strateegia eesmärk on vähendada pestitsiidide kasutamisest tekkinud üldiseid riske ja kahjulikku mõju inimeste tervisele ning keskkonnale. See strateegia tuleneb kuuendast keskkonnaalasest tegevusprogrammist (vastu võetud juulis 2002), mis kutsub üles kasutama pestitsiide säästval viisil, et minimeerida kahjulikku mõju inimeste tervisele ning keskkonnale.

Tuleb tunnistada, et selle poliitika kõige olulisem eesmärk on kaitsta tervist ja keskkonda. On tehtud mitmeid jõupingutusi, et minimeerida pestitsiidide kasutamisega seotud riske, kuid pinnases ja vees leidub ikka veel soovimatus koguses jääke. Pestitsiidijääke leidub kõikides elupaikades, 44% testitud puuviljadest oli pestitsiididega saastunud, 5,5% neist ületas lubatud jääkide piirnormi. On kahetsusväärne, et selle teemaga tegelevad suuremas osas liikmesriikide põllumajandusministeeriumid, keskkonnaministeeriumide panus on väga väike.

Pole mingit kahtlust, et pestitsiidide kasutamise valdkond vajab tõhusamaid õigusakte.

Temaatiline strateegia „täidab lünga” kahe etapi vahel, mis on juba reguleeritud – turule viimise etapp ja elutsükli lõpp (jääkide piirnormid ja jäätmealased õigusaktid).

Temaatiline strateegia reguleerib kasutusetappi.

Olles teadlik, et pestitsiidide kasutamine on põllumajandustootlikkuse jaoks vajalik, on raportöör arvamusel, et on olemas teisi viise, kuidas vähendada pestitsiidide kasutamist nii, et põllumajandussektori tootlikkus ei vähene. Mahepõllundus, külvikorrad, umbrohutõrje või pestitsiidide võimalik asendamine või osaline asendamine geneetiliselt muundatud organismidega on võimalikud alternatiivid.

Raportöör ei soovi pestitsiide viivitamatult asendada geneetiliselt muundatud organismidega. Probleem seisneb selles, et kemikaalide ja pestitsiidide soovimatu mõju inimeste tervisele on hästi teada. Teisalt pole geneetiliselt muundatud organismide mõju inimeste tervisele veel uuritud. Seetõttu on äärmiselt oluline viia läbi täiendavaid uuringuid.

„Pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia” pealkiri võib olla eksitav, sest see hõlmab ainult taimekaitsevahendeid, mis moodustavad vaid ühe osa pestitsiidirühmast. Seetõttu tuleks temaatilise strateegia reguleerimisala laiendada, et hõlmata esimesel võimalusel biotsiidid.

On üldteada, et praegused teadmised pestitsiidide ja nende kasutamise kohta on ebapiisavad. Seetõttu tervitab raportöör rõõmuga professionaalsetele kasutajatele loodud väljaõppeprogramme, et olla täiel määral teadlik pestitsiidide kasutamisega seostatud riskidest.

Kogu protsessi nurgakiviks on riiklike tegevuskavade rakendamine. Kuid on kahetsusväärne, et komisjon otsustas riiklikest tegevuskavadest välja jätta koguselise kriteeriumi ja keskendus ainult „pestitsiidide ohtude, riskide ja sõltuvuse vähendamisele”. See ebamäärane termin ei avalda liikmesriikidele survet vähendada kasutatavate pestitsiidide kogust või asendada ohtlikumad pestitsiidid vähemohtlikega. Riiklikud tegevuskavad peavad olema konkreetsed ja täpsustama kõige asjakohasema näitaja abil, kuidas vähendada pestitsiidide ohte, riske ja sõltuvust. Seetõttu on raportöör arvamusel, et komisjon peaks ühendama pestitsiidide ohtude, riskide ja sõltuvuse vähendamise riiklike tegevuskavade koguselise kriteeriumiga. Selles küsimuses võib eeskujuks võtta positiivse kogemuse Taanist, kus on käibel kasutamise sageduse indeks.

Kuigi komisjon tunnustas strateegia peamise eesmärgina vähendada pestitsiidide kasutamise kahjulikku mõju inimeste tervisele, valmistab väga suurt pettumust, et temaatilises strateegias ei leidu ühtegi artiklit, mis seda küsimust käsitleks ning tervist puudutatakse vaid pealiskaudselt. Temaatiline strateegia ei käsitle seda, et pestitsiidid võivad põhjustada erinevaid immunoloogilisi defekte, neurotoksilisi häireid ja isegi vähki. Selles ei tunnistata, et rasedad, lapsed ja looted on kõige ohualtim rühm.

Kuid teie raportöör tervitab siiski komisjoni esitletud arvukaid meetmeid, toetab asenduspõhimõtet, õhust pihustamise keelustamist, vähendatud käibemaksumäära keeldu, veekeskkonna tõhustatud kaitset, piiratud pestitsiidikasutusega või pestitsiidivabade alade kindlaksmääramist. Siiski tuleb luua „puhvertsoonid”, mis kaitseksid elanikkonda kokkupuute eest.

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonI ARVAMUS (18.4.2007)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia kohta
(2007/2006(INI))

Arvamuse koostaja: Michl Ebner

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   viitab asjaolule, et Euroopa Liidus eksisteerivad paralleelselt erinevad põllumajanduse vormid, kusjuures enamusele nendest on iseloomulik taimekaitsevahendite kasutamine; peab hädavajalikuks kontrollida, kas on võimalik tagada piisavas koguses kõrgekvaliteediliste toiduainetega varustamine keemilisi taimekaitsevahendeid kasutamata;

2.   rõhutab, et taimekaitsevahendite kasutamise piiramine on kohustuslik, et vähendada nendest johtuvat ohtu ja püüda leida alternatiivseid taimekaitsevahendeid, samuti ka vahendeid ja menetlusi, mis on keskkonnasõbralikumad ja nii inimestele kui ka loomadele vähem ohtlikud, ning peale keskkonnale ja tervisele avalduvale positiivsele mõjule paraneb seeläbi ka Euroopa põllumajandustoodete kvaliteet ning kasvab üldsuse tähelepanu ja tarbijate tundlikkuse suurenemise kaudu kõnealuste teemade suhtes ka nende lisandväärtus;

3.   nendib, et huvikeskmes ei tohi olla mitte üksnes taimekaitsevahendite säästev kasutamine, vaid säästev põllumajanduslik tootmine, pidades silmas toiduainetega kindlustatust, tarbijate tervist, puhta joogiveega varustamist, taimestiku ja loomastiku mitmekesisuse säilimist ning põllumajanduse valdkonnas töötavate isikute tervist; on arvamusel, et taimekaitsevahendite kasutamine võib olla vahend selle eesmärgi saavutamiseks, mille suhtes on aga vaja kehtestada selle võimaliku tervist kahjustava mõju tõttu erieeskirjad;

4.   viitab vajadusele levitada tootmisviise, mis toetavad väiksemate pestitsiidikoguste kasutamist (mh integreeritud tootmine ja mahepõllumajandus) ja mis aitab kaasa pestitsiidide kasutamise üldisele vähenemisele;

5.   viitab asjaolule, et üksnes erinevate taimekaitsevahendite ja toimeainete piisavalt laia valiku olemasolul on võimalik resistentsust jätkusuutlikult ohjata ja taimekaitset edasi arendada, mis suurendaks ka talupidajate ja teiste osaliste toetust nende kasutust reguleerivatele erinevatele õigusaktidele ja aitaks senisest mõjusamalt tagada viimastest kinnipidamise;

6.   juhib tähelepanu sellele, et EL on vahepeal vastu võtnud rohkem kui tosin õigusakti, mis taimekaitsevahendite kasutamist otseselt või kaudselt reguleerivad; rõhutab siiski, et kavandatavad taimekaitsevahendite kasutamise eeskirjade üldine suund on õige;

7.  nõuab, et otsus kasutamisloa saanud taimekaitsevahendite kasutamise kohta tuleb teha konsulteerimisel piisavalt kvalifitseeritud nõustajatega; on arvamusel, et eeskirjades ja kontrollimisel tuleb nende otsuste tegemiseks jätta mänguruumi sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest erinevates liikmesriikides;

8.   rõhutab, et ühenduse õigusaktid ei peaks kehtestama koguselisi piiranguid, sest see võiks ajendada talupidajaid ja teisi osalisi kasutama aineid, mida kasutatakse küll väikestes kogustes, kuid mille mõju on ohtlikum;

9.   nõuab, et komisjon tagaks teavitus-, nõuande- ja koolitusprogrammide piisava rahastamise; juhib tähelepanu sellele, et need meetmed aitavad olukorda rohkem parandada kui täiendavad dokumenteerimis- ja aruandluskohustused; kogu põllumajandusmaa kontrollimine on niikuinii mõeldamatu;

10. nõuab, et kavandatavad eeskirjad ei koormaks talupidajaid liigse bürokraatiaga ja on arvamusel, et ulatuslikku ühtlustamist tuleks kasutada ajendina lihtsustada kontrollimenetlusi ilma nende mõju vähendamata;

11. nõuab, et kavandatav statistika määrus ei koormaks talupidajaid täiendavalt;

12. juhib tähelepanu sellele, et ebaselged on veel paljud aspektid, mis puudutavad 2014. aastast kehtima hakkavat taimekaitse integreeritud juhtimissüsteemi, see võib seoses vastavusnõuetega tekitada talupidajate seas suurt ebakindlust ja õiguslikku ebaselgust;

13. nõuab, et vabatahtlikke ja toetavaid meetmeid eelistataks kohustuslikele meetmetele; liikmesriigid on kohustatud otsustama vahendite õige valiku üle pärast seda, kui on analüüsitud kohalikku olukorda riiklike tegevuskavade raames;

14. nõuab, et riiklike tegevuskavade koostamine toimuks põhjalikul konsulteerimisel põllumajandussektoriga, läbipaistval viisil, nende meetmete keskkonnamõju arvesse võttes ja tagades, et eesmärgid oleksid kontrollitavad; toetab riiklike tegevuskavade kaasrahastamist ühenduse poolt; on endiselt arvamusel, et tuleb üldsust põhjalikult teavitada ja tagada korrapärane tegevuskavade läbivaatamine, et sundida liikmesriike jätkuvalt jõupingutusi tegema;

15. tervitab eeskirjade ühtlustamist taimekaitsevahendite kasutuslubade väljaandmise ja turuleviimise valdkonnas; kuid juhib tähelepanu sellele, et neid menetlusi tuleb optimeerida, muuta need rangemaks ja prognoositavamaks, et hõlbustada uuenduslike ja enamasti vähem ohtlike toodete turulepääsu; ühtlustamise käigus tuleks kõrvaldada ka praegune õiguslik ebakindlus;

16. palub komisjonil kiirendada ühenduse piires jääkide piirnormide ühtlustamist, sest praeguses olukorras ei ole konkurentsitingimused ELis kõikide osaliste jaoks võrdsed ja see takistab kaubanduse toimimist ning tekitab segadust tarbijate hulgas;

17. kutsub komisjoni koos liikmesriikide ja tootmisharuga üles võtma meetmeid võltsitud ja/või mittelubatud taimekaitsevahendite impordi ja turuleviimise vastu;

18. kutsub komisjoni üles tagama, et kui imporditud toiduainetel või toiduainetes tehakse kindlaks piirmäära ületamine, siis rakendatakse samasuguseid meetmeid ja sanktsioone nagu ELis valmistatud toodete puhul; nõuab, et kõikides liikmesriikides tagatakse viivitamatult imporditud toodete (mille suhtes kehtivad reeglina vähem ranged taimekaitsevahendeid käsitlevad õigusaktid, mistõttu on ebaseaduslike jääkide sisaldumise oht nende puhul kõrgem) ühesugune ja piisava intensiivsusega kontroll, et vältida Euroopa talupidajate ja tootjate ebasoodsamatesse tingimustesse sattumist ja luua kõikidele osalistele ELis võrdsed konkurentsitingimused;

19. palub komisjonil ja liikmesriikidel eraldada piisavalt vahendeid resistentsuse uuringuteks, erinevate resistentsusomadustega põllukultuuride laia valiku kasvatamiseks ja nendega varustamiseks, külvikorra ja pinnase töötlemismeetodite uuringuteks eesmärgiga võidelda kahjurite ja taimehaiguste vastu, samuti ka uuendusteks taimekaitse valdkonnas (sh mittekeemilised alternatiivid);

20.  nõuab loomasööda ELi importimise piisavat kontrollimist, mille tootmisel on kasutatud taimekaitsevahendeid ja pestitsiide, mida ei ole ELis lubatud kasutada ega turustada;

21. nõuab koordineeritud süsteemide loomist teabe kogumiseks kõigile kättesaadavate pestitsiidide tootmise, impordi ja ekspordi, müügi, levitamise ja kasutamise kohta;

22. nõuab ühenduse vahendite eraldamist pestitsiidide ringlussevõtuks seoses asjaoluga, et ELis ladustatakse ikka veel nii maa-alustes ladudes kui ka avatud hoidlates rohkem kui 200 000 tonni pestitsiide;

23. palub komisjonil sõnastada ELi naabrite suhtes rakendatav pestitsiidide kasutamist ja taimekaitsevahendeid puudutav kaitse- ja koostööpoliitika.

MENETLUS

Pealkiri

Pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia

Menetluse number

2007/2006 (INI)

Vastutav komisjon

ENVI

        istungil teada andmise kuupäev

AGRI
18.1.2007

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

-

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Michl Ebner
11.9.2006

Endine arvamuse koostaja

-

Arutamine parlamendikomisjonis

27.2.2007

21.3.2007

12.4.2007

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.4.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

38

3

-

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Vincenzo Aita, Katerina Batzeli; Sergio Berlato, Thijs Berman, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Giuseppe Castiglione, Dumitru Gheorghe Mircea Coşea, Joseph Daul, Albert Deß, Gintaras Didžiokas, Michl Ebner, Carmen Fraga Estévez, Duarte Freitas, Lutz Goepel, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Diamanto Manolakou, Mairead McGuinness, Neil Parish, Rosa Miguélez Ramos, Radu Podgorean, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Willem Schuth, Czesław Adam Siekierski, Alyn Smith, Marc Tarabella, Jeffrey Titford, Witold Tomczak, Donato Tommaso Veraldi, Janusz Wojciechowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed

Herbert Bösch, Bernadette Bourzai, Béla Glattfelder, Gábor Harangozó, Christa Klaß, Wiesław Stefan Kuc, Astrid Lulling, Jan Mulder

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

-

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

-

MENETLUS

Pealkiri

Pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia

Menetluse number

2007/2006(INI)

Vastutav komisjon
  loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

ENVI
18.1.2007

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

AGRI
18.1.2007

 

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine
  otsuse kuupäev

 

 

 

 

 

Tõhustatud koostöö
  istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Irena Belohorská
3.10.2006

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

30.1.2007

26.2.2007

5.6.2007

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

26.6.2007

Lõpphääletuse tulemused

+

-

0

54

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Irena Belohorská, Johannes Blokland, Hiltrud Breyer, Dorette Corbey, Chris Davies, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Anne Ferreira, Matthias Groote, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Jens Holm, Caroline Jackson, Christa Klaß, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Jules Maaten, Alexandru-Ioan Morţun, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Richard Seeber, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Marcello Vernola, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jens-Peter Bonde, Christofer Fjellner, Monica Frassoni, Milan Gaľa, Ambroise Guellec, Erna Hennicot-Schoepges, Anne Laperrouze, Kartika Tamara Liotard, David Martin, Jiří Maštálka, Lambert van Nistelrooij, Justas Vincas Paleckis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Corina Creţu

Esitamise kuupäev

20.7.2007

Märkused
(andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)