RAPORT Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas

11.9.2007 - (2007/2000(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Jacek Saryusz-Wolski
Arvamuse koostaja (*):
Lena Ek, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

Menetlus : 2007/2000(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0312/2007

Esitatud tekstid :

A6-0312/2007

Arutelud :

PV 25/09/2007 - 15
CRE 25/09/2007 - 15

Hääletused :

PV 26/09/2007 - 6.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0413

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ARVAMUS (*)
arengukomisjonI ARVAMUS
rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS
keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas liikumise kohta

(2007/2000(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks” (KOM (2006)0105);

– võttes arvesse ELi energiavarustuskindluse korrespondentvõrgustiku (NESCO) esimest kohtumist, mis toimus 10. mail 2007. aastal Brüsselis;

– võttes arvesse komisjoni ja nõukogu kõrge esindaja ühisdokumenti energiapoliitika välisaspektide kohta, mis esitati 15. ja 16. juunil 2006 toimunud Euroopa Ülemkogule;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus energiaühenduse lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt[1];

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu energiavarustuse kindluse kohta[2];

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni energiatõhususe rohelise raamatu kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem[3];

– võttes arvesse komisjoni teatist „Energiaalased välissuhted – põhimõtetest tegudeni” (KOM(2006)0590);

– võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks[4];

– võttes arvesse oma 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni Põhjamõõtme Läänemere piirkonna strateegia kohta[5], eelkõige selle II osa;

– võttes arvesse 23.–24. märtsi 2006. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi seoses Euroopa energiapoliitikat käsitleva rohelise raamatu kinnitamisega Euroopa Ülemkogu poolt ning 15.–16. juuni 2006. aasta järeldusi seoses komisjoni ja kõrge esindaja ühisdokumendiga energiavarustuskindluse välisaspektide kohta;

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21.–22. juuni 2007. aasta järeldusi valitsustevahelise konverentsi volituse kohta koostada reformleping, millega muudetakse olemasolevaid asutamislepinguid;

– võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingut, mille kohaselt energiapoliitika on valdkond, kus liikmesriikidel on jagatud pädevus;

– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” KOM (2007) 0001;

– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Euroopa naabruspoliitika arendamine“ (KOM(2006)0726);

– võttes arvesse 8.–9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi ja Euroopa Ülemkogu Euroopa energiapoliitika tegevuskava aastateks 2007–2009;

– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Musta mere sünergia – uus piirkondlik koostööalgatus” (KOM (2007)0160);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A6–0312/2007),

A. arvestades, et energiavarustuskindlust tuleb pidada terve Euroopa Liidu turvalisuse põhielemendiks, samuti oluliseks elemendiks Euroopa majandus- ja sotsiaalarengu saavutamises, milleks asutamislepingutes puudub siiani õiguslik alus;

B. arvestades, et praegu sõltutakse energiavarustuse osas üha enam üsna ebastabiilsetest ja ebademokraatlikest riikidest ning sellest tulenevalt on üksnes riigi tasandil tehtavad jõupingutused energiavarustuskindluse tagamiseks osutunud ebapiisavaks ja need ei taga kõigi ELi liikmesriikide pikaajalisi huve; arvestades, et ELi energiaalane välispoliitika on tihedalt seotud energiaalase sisepoliitikaga ning tuleb luua ühine energiapoliitika nii siseturu korralduse kui ka väliste aspektide suhtes, mis arvestaks kõikide liikmesriikide poliitiliste ja majanduslike huvidega;

C. arvestades, et ELi praegune haavatavus ja suur energiasõltuvus autoritaarsete riigikordadega riikidest kahjustavad tõsiselt usaldusväärse, tõhusa ja järjekindla ühise välis- ja julgeolekupoliitika arendamist, pidades eelkõige silmas nende väärtuste austamist ning toetamist ja edendamist, millele EL rajatud on;

D. arvestades, et rahvusvahelise energiaturu põhimõtted võiksid olla aluseks konstruktiivsele poliitikale ELi välismaiste energiapartneritega, võttes arvesse asjaomaste kolmandate riikide eripära, eriti säästva energeetika arendamiseks, kaasa arvatud energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate arendamine;

E. arvestades, et taskukohaste ja prognoositavate hindadega varustuskindlus tuleb tagada Euroopa tasandil, tehes jõuliselt poliitilist koostööd ning kujundades energia siseturu välja energiasektori edasise liberaliseerimise teel;

F. arvestades, et energiaga varustamist on kasutatud poliitilise surve avaldamiseks transiidi- ja saajariikidele;

G. arvestades, et gaasisektor on käesoleval ajal väga aldis välisohtudele; arvestades, et gaasi eksportivad riigid arendavad välja tihedama koostöö uusi vorme, mis võib ohustada energiavarustuskindlust Euroopas;

H. arvestades, et solidaarsusel, mitmekesistamisel ja säästvuse edendamisel rajanev Euroopa ühine energiaalane välispoliitika looks sünergiat, tagades varustuskindluse Euroopa Liidus, ning tõhustaks ELi tugevust, suutlikkust tegutseda välispoliitikas ja usaldusväärsust globaalse osalejana;

I. arvestades, et on vaja tagada säästev, usaldusväärne ja taskukohane energiavarustus; arvestades, et rahvusvahelised nafta- ja gaasihinnad on väga muutlikud ning sidus ELi energiaalane välispoliitika on seetõttu ELi kodanike huvides;

J. arvestades, et energiavarustuse alane tihe koostöö on üks tõhusamaid ja hädavajalikumaid usaldust suurendavaid meetmeid Euroopa Liidu ja naaberriikide vahelistes suhetes,

K. arvestades, et solidaarsuse alusest energiapoliitika valdkonnas võib saada pretsedendiks tulevasele solidaarsusele muudes valdkondades ning aidata nii tugevdada ELi rolli välissuhetes;

L. arvestades, et energiavarustuskindluse usaldusväärne riskianalüüs peaks olema osa ELi energiaalasest välispoliitikast, ja arvestades, et sellega seoses peaks hiljuti loodud NESCO mängima otsustavat rolli, mille hulka kuulub ka varajase hoiatamise süsteemiks vajaliku järelevalvesuutlikkuse tagamine;

M. arvestades, et taastuvate energiaallikate uurimise ja kasutamise valdkonnas ja energiatõhususe valdkonnas tehtavaid jõupingutusi tuleb kahekordistada nii ELis kui koostöös välispartnerite ja kolmandate riikidega,

1. nõuab Euroopa ühise energiaalase välispoliitika väljatöötamist, mis aitaks oluliselt kaasa kogu ELi energiajulgeoleku tagamisele, järgides samal ajal rahvusvahelisel tasandil jätkusuutlikkuse eesmärki, andes seega ELi kodanike jaoks riiklikul tasandil tehtavatele jõupingutustele olulist lisaväärtust;

2. on seisukohal, et energiapoliitika peab olema ühise välispoliitika integreeritud ja silmapaistev osa ning et energiapoliitikat tuleks võtta arvesse kõikides välispoliitikakontekstides;

3. rõhutab, et ehkki liikmesriigid peaksid säilitama suveräänse õiguse teha strateegilisi valikuid energiaallikate osas, ekspluateerida oma energiavarusid ja otsustada tarnestruktuuride üle, on siiski vaja välja töötada sellised konkreetsed sätted ja lisada need ühenduse lepingutesse, mis viiks varustuskindlust, transiiti ja investeeringuid hõlmava Euroopa ühise energiaalase välispoliitika loomiseni ning energiatõhususe ja energia kokkuhoiu, nagu ka puhaste ja taastuvate energiaallikate edendamiseni, eelkõige suhetes nende riikidega, kelle energiatarbimine kasvab hoogsalt;

4. nõuab energeetikale ja energiajulgeolekule sobivat lepingulist alust;

5. rõhutab, et ulatuslik Euroopa energiaalane välispoliitika peab kaasa aitama edendada ja rakendada Euroopa Liidu väärtusi ja huve ning välispoliitika põhieesmärke, eelkõige rahu tagamist ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete esmaseks pidamist; tunnistab, et ELi sõltuvus imporditud energiast mõjutab oluliselt tema sõltumatust otsuste tegemisel muudes poliitikavaldkondades;

6. on seisukohal, et ELi jaoks on ülimalt oluline ka edaspidi juhtida võitlust ülemaailmse kliimamuutuse vastu, mis lisaks muudele riskidele võib põhjustada suurt rännet ning ohustada julgeolekut; ja täita Kyoto protokolli eesmärgid; selles kontekstis toetab täielikult jätkuvaid püüdeid koostada 2012. aasta järgne mitmepoolne raamistik, vähendamaks kasvuhoonegaaside heitmeid; on arvamusel, et ELi püüdluseid taastuvate ja puhaste energiaallikate ning energiasäästliku tehnoloogia arendamisel tuleb arvestada kõikides välissuhetes;

7. väljendab rahuolu NESCO loomise üle; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles oma tegevust ühendama, et arendada täielikult välja operatiivne tegutsemisvõime ning kasutada seda tõhusa varajase hoiatamise süsteemina energiavarustuskindlust ähvardavate ohtude puhul, samuti energiaalase teabevahetussüsteemina;

8. toetab Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas liikumisel järkjärgulist lähenemist;

9. kutsub nõukogu ja komisjoni üles koostama 2007. aasta lõpuks sellise poliitika väljatöötamise konkreetset tegevuskava, milles oleks näidatud lühiajalised, keskmise tähtajaga ja pikaajalised eesmärgid, sihid ja sammud koos nende rakendamise konkreetse ajakavaga;

10. kutsub komisjoni üles esitama aasta eduaruannet eespool nimetatud eesmärkide saavutamise kohta, selleks et Euroopa Parlament saaks Euroopa ühist energiaalast välispoliitikat teraselt jälgida;

11. kutsub komisjoni üles koostama aastaaruandeid energiasektori siseturu eeskirjade järgimise kohta, eriti seoses läbipaistvuse ja ELi konkurentsiõiguse järgimisega kolmandate riikide äriühingute, eriti peamiste tarnijate ja kõigi nende tütarettevõtete poolt; tervitab Euroopa Liidu 8.–9. märtsi 2007. aasta tippkohtumisel laiendatud üleskutset komisjonile hinnata kolmandatest riikidest pärit vertikaalselt integreeritud energiaettevõtete mõju siseturule, ja seda, kuidas rakendada vastastikkuse põhimõtet;

12. toetab komisjoni kavatsust võtta asjakohased meetmed, et välistada välismaa riiklike äriühingute kontrollimatud investeeringud ELi energiasektorisse, eelkõige gaasi- ja elektri põhivõrkudesse;

13. nõuab tihedamat koordineerimist eesistujariigi, komisjoni ja kõrge esindaja vahel, et nad saaksid ühise energiaalase välipoliitika küsimustes ühel häälel rääkida ja ühiselt tegutseda; peab vajalikuks tugevdada komisjoni ja Euroopa Parlamendi rolli energiaalase välispoliitika kujundamises eelseisval asutamislepingute läbivaatamisel; teeb ettepaneku uue reformlepingu jõustudes ning nõukogu ja komisjoni nõusolekul määrata ametisse energiaalase välispoliitika kõrge ametnik, kes kaksikfunktsioonis tegutseks liidu välis- ja julgeolekupoliitika hiljuti loodud ja tugevdatud kõrge esindaja, komisjoni asepresidendi volitusel, olles seega seotud nii nõukogu kui ka komisjoniga, ja kes peaks vastutama Euroopa ühise energiaalase välispoliitikaga seotud poliitikasuuniste koordineerimise eest, seega parandades ELi võimet kaitsta oma energiavarustuskindluse alaseid huve läbirääkimistel ELi välispartneritega;

14. on veendunud, et energiaharta leping peaks olema Euroopa ühise energiaalase välispoliitika nurgakivi, kuna see on rahvusvahelise üldsuse energiasektori koostöö edendamise kõige olulisem vahend, mis paneb aluse õiglasele ja võrdsele kohtlemisele, tagab investeeringute turvalisuse ja garanteerib eksproprieerimise ja/või riigistamise korral õiguse kompensatsioonile; kutsub komisjoni ja nõukogu üles jõuliselt nõudma energiaharta lepingu kohaldamist ja transiidiprotokolli sisu lisamist kõikide oma energiapartneritega sõlmitavatesse lepingutesse ja kokkulepetesse;

15. ergutab liikmesriike ja komisjoni jätkama püüdeid edendada koostöös kolmandate riikidega ELi naabruses siseturu põhimõtete ja normide laiendamist; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks seepärast ELi ja Kagu-Euroopa riikide vahelise energiaühenduse laiendamist muudele asjakohastele kolmandatele riikidele ning selle eeskujul (nagu nt Euroopa-Vahemere piirkonna energiaühendus) uute piirkondlike energiaturgude loomist, et tagada varustuskindlus;

Aluspõhimõtted ja soovitused tegevuseks Euroopa ühise energiaalase välispoliitika raames

A. Mitmekesistamine

16. on seisukohal, et võttes arvesse ELi kasvavat sõltuvust piiratud arvust energiaallikatest, tarnijatest ja veoteedest, on väga oluline toetada prioriteetseid algatusi, mille eesmärgiks on nende mitmekesistamine nii geograafiliselt kui ka säästvate alternatiivide väljatöötamise teel; usub, et esmajärjekorras tuleks pöörata tähelepanu keskkonnaohututele ja taastuvatele energiaallikatele; arvab, et ELi üks tähtsamaid eesmärke peaks olema taskukohaste ja prognoositavate hindadega varustuskindlus;

17. toetab kõigi ELi naabruses teostatavate energiaalaste mitmekesistamisprojektide (eelkõige nende, mille eesmärgiks on uute, tarnijate ja marsruutide valikut mitmekesistavate transpordikoridoride loomine, nt Kaspia mere – Musta mere – ELi energiakoridor) esmatähtsustamist, eriti Nabucco torujuhtme, veeldatud maagaasi infrastruktuuri, elektrivõrkude vastastikuse sidumise ning Euroopa-Vahemere piirkonna elektri- ja gaasi infrastruktuuri loomise lõpuleviimist ning selliste uute Euroopa jaoks huvi pakkuvate naftainfrastruktuuri projektide realiseerimist nagu Odessa-Gdanski ja Constanta-Trieste projektid, mis tuleks lisada Euroopa jaoks ühist huvi pakkuvate projektide nimistusse;

18. väljendab rahulolu Euroopa koordinaatorite ametissenimetamise üle ELi huvidele vastavate prioriteetsete projektide jaoks, nagu määratleti Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsikuu järeldustes, eelkõige Nabucco projekti ning Saksamaa, Poola ja Leedu vahelise kõrgepingeühenduse jaoks;

19. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama aktiivset poliitikat kõrgeimal poliitilisel tasandil, et võimaldada ühendusel oma maagaasiallikaid mitmekesistada; eeldab, et gaasi ekspordimaade vahelises koostöös järgitakse avatud, läbipaistva ja konkurentsile rajatud turu põhimõtet; peab OPECi gaasiversiooni algatust nimetatud eesmärgi vastaseks;

20. märgib, et on hädavajalik liikuda deklaratsioonidest edasi ning kuulutada välja pakkumiskutsed konkreetsete prioriteetsete projektide osas, ja nõuab, et ELi energiaalase välispoliitika kõrge ametnik vastutaks ametisse astudes ka välismaise energia infrastruktuuri (Nabucco ja Odessa-Gdanski projektid) arendamise koordineerimise eest; seni aga kutsub komisjoni, eesistujariiki ja kõrget esindajat üles tugevdama kohustust arendada välismaiseid energia infrastruktuure koos Euroopa koordinaatoritega;

21. on arvamusel, et energiatarnete mitmekesistamise projektide elluviimine peaks olema üks tugevdatud Euroopa naabruspoliitika prioriteete, ja nõuab tootja- ja transiidiriikide energiasektori investeerimiskliima ja regulatiivse raamistiku parandamise suuremat toetamist, tuginedes energiaharta lepingu põhimõtetele;

22. nõuab, et tunnistataks liikmesriikide erinevat olukorda energiaallikate valiku, impordist sõltuvuse ja infrastruktuuri osas ning toetab kõiki jõupingutusi, mille eesmärgiks on liikmesriikide praeguse valitsevatest tarnijatest infrastruktuuri piirangutest, kivisöerikastest energiaallikatest ja energia impordist riikidest, kes rikuvad süstemaatiliselt ÜRO harta sätteid ja mõtet, sõltuvuse vähendamine;

23. toetab kõiki jõupingutusi, mille eesmärgiks on kõigi oluliste ettevõtmiste jaoks uute rahastamisvõimaluste leidmine, sh erilaenud Euroopa Investeerimispangalt, samuti sel eesmärgil ELi eelarves eelarveridade eraldamine, tingimusel, et see ei kahjusta ühegi liikmesriigi julgeolekut;

24. nõuab, pidades silmas rahastamisvahendite kasutamist prioriteetsete projektide toetamiseks, koostöö parandamist Euroopa Investeerimispanga ja EBRD vahel;

25. peab võimalikku sõltuvust biokütuste impordist niisama murettekitavaks kui sõltuvust välisriikide nafta- ja gaasitarnetest; kutsub komisjoni üles töötama koos ELi partneritega välja globaalse sertifitseerimissüsteemi, mis tagaks bioloogilist mitmekesisust mitteohustavate biokütuste säästva tootmise ja kasutamise, ning standardid kasvatus- ja töötlemisetappide ning kasvuhoonegaaside üldise tasakaalu kohta olelustsükli jooksul;

B. Ühtsus ELi huvide kaitsmisel

26. peab möödapääsmatuks, et liit töötab välja pikaajalise strateegia ja raamistiku, mis viib ühise energiaalase välispoliitika loomiseni, et asuda dialoogis peamiste tarnijariikidega tugevale positsioonile ja tugevdada võimet rääkida ühel häälel ELi, liikmesriikide ja tööstussektori tasandil peetavates aruteludes, mis panevad aluse solidaarsusele teistes poliitikavaldkondades ja Euroopa Liidu välisrolli tugevdamisele;

27. lühiajalises perspektiivis kutsub liikmesriike üles muid liikmesriike ja komisjoni oma strateegilistest otsustest teavitama ja üksteisega nõu pidama enne oluliste kahepoolsete lepingute sõlmimist kolmandate riikidega energiaprojektide osas, mis võiksid mõjutada muude liikmesriikide ja ELi kui terviku huve, nagu seda tuleks teha kõikides ühist huvi pakkuvates välispoliitikaküsimustes; ning juhul, kui on jõutud kahepoolsete lepinguteni, mis on vastuolus kas ELi kui terviku või liikmesriikide huvidega, kutsub liikmesriike ja vajaduse korral ka komisjoni üles tegema koostööd, et tagada kooskõlas solidaarsuse põhimõttega mis tahes negatiivsete, ja eriti keskkonnamõjude neutraliseerimise;

28. kutsub liikmesriike ja komisjoni tagama, et enne uute suuremahuliste infrastruktuuri investeeringute otsuseid viidaks läbi ulatuslik keskkonnaekspertiis; eelkõige nõuab tungivalt, et kaalutaks kavandatava Põhja-Euroopa gaasijuhtme (Nord Stream) ohtlikkust ökosüsteemidele ja inimeste elule, mis on tingitud merre heidetud laskemoonast ja relvadest, mis paiknevad torujuhtme kavandatava asukoha ääres Läänemere põhjas; juhib tähelepanu sellele, et suure keskkonnakatastroofi puhul langeb finantsvastutus osalistele;

29. keskpikas perspektiivis nõuab, et komisjonile antaks institutsioonilised volitused kolmandate riikidega energiatarnete osas ELi raamlepingute üle läbirääkimiste pidamiseks;

C. Solidaarsus kriisiolukordades

30. arvestades, et solidaarsus ja energiavarustuskindlus on vajalikud siseturu sujuvaks toimimiseks, sh kõigi ettevõtjate võrdseks juurdepääsuks energiale, kutsub nõukogu ja liikmesriike üles looma sellist solidaarsusmehhanismi vastavalt Euroopa Ülemkogu poolt 2007. aasta juunis kokkulepitud uues reformlepingus viidatud liikmesriikide vahelisele solidaarsusele, mis võimaldaks ELil kas tarnehäiretest, elutähtsa infrastruktuuri kahjustamisest või muudest sündmustest põhjustatud kriisiolukordades tõhusalt, kiiresti ja sidusalt tegutseda;

31. kutsub komisjoni üles toetama nn energiavarustuskindluse klausli lisamist tootja- ja transiidiriikidega sõlmitavatesse kaubandus-, assotsiatsiooni- ning partnerlus- ja koostöölepingutesse, milles sätestataks käitumisreeglid ja selgesõnalised meetmed juhuks, kui üks partneritest põhjustab tarnekatkestusi või mis tahes ühepoolseid muudatusi tingimustes;

32. toetab tarnehäiretele reageerimiseks tõhusa mehhanismi loomist ja NESCOt, sh meetmed hoiatussüsteemide tõhusaks kasutamiseks, samuti vastastikuselt seotud infrastruktuuri loomist energiakriisi puhuks, eriti gaasi- ja elektrisektoris, millega abivajavaid liikmesriike aidata, võttes arvesse kõnealuste liikmesriikide geoloogilisi ja geograafilisi iseärasusi, eelkõige nende ladustamisvõimsuse ning läheduse osas energiavarustuse allikatele;

D. Tihedam koostöö suuremate tootja-, transiidi- ja tarbijariikidega

33. kutsub ELi ja liikmesriike üles pidama ka edaspidi aktiivselt tihedat dialoogi kõigi suuremate tootja-, transiidi- ja tarbijariikidega ning eelkõige edendama suhteid energiasektoris Alžeeria, Egiptuse ja teiste tootjariikidega Mašriki/Magribi piirkonnas;

34. toetab kõiki samme, mille sihiks on edendada läbipaistvust, õigusriigi põhimõtteid ja parendatud energiasektori juhtimist läbi energiapartnerluse kolmandate riikidega, ja eesmärgiks luua vastastikuselt kasulikud, avatud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad, stabiilsed ja seaduslikud tingimused vastastikkuse põhimõttel ning õiglasel ja läbipaistval konkurentsil rajanevaks juurdepääsuks energiavarudele ning investeeringuteks energiasektorisse ja kaubandusse, tagamaks, et energiakaubandusest saadavat tulu ei kasutataks vääriti ega terrorismi rahastamiseks;

35. rõhutab, et ülemaailmse soojenemise probleemi leevendamiseks ning alternatiivsete ja taastuvate energiaallikate väljatöötamiseks on vaja arendada uurimis- ja arendustegevuse alast partnerlust suuremate ELi mittekuuluvate tarbija- ja transiidiriikidega; rõhutab, et tõhustatud energiaalane koostöö niisuguste kolmandate riikidega, k.a Ameerika Ühendriikidega, peaks toimuma eelkõige energiatõhususe tehnoloogiate osas, edendades taastuva ja säästva biomassi tootmisel ja kasutamisel tekkiva soojuse ja elektri koostootmist;

36. kutsub ELi üles arendama energiaküsimusi käsitlevat dialoogi arengumaadega, selleks et toetada taastuvate energiaallikate detsentraliseerimist, energiale juurdepääsu ja säästvust ning ka ühist huvi pakkuvat energia infrastruktuuri;

37. rõhutab eriti USA ja teiste ELi väärtusi jagavate võtmetähtsusega energiapartneritega peetava tihedama energiaalase dialoogi tähtsust; kutsub ühenduse institutsioone üles seadma sihiks USAga energiajulgeoleku alase partnerluse loomist;

38. nõuab Euroopa riikide, kes ei ole ELi liikmesriigid, nagu Norra, aktiivset osalemist ELi energiaalases välispoliitikas;

39. nõuab järjekindlat energiapoliitikat kõikides välispoliitika valdkondades, nagu Põhjamõõde, Musta mere sünergia ja Euroopa-Vahemere partnerlus;

40. toetab komisjoni algatusi tihedama energiaalase dialoogi arendamiseks Taga-Kaukaasia, Kaspia mere ja Kesk-Aasia piirkondade riikide ning samuti Vahemere piirkonna ja Lähis-Ida riikidega; tervitab ELi liikumist kriitilise ja konstruktiivse dialoogi lähenemise suunas seoses selle piirkonna riikidega, milles on tasakaalus ELi huvi oma nafta ja gaasitarnete mitmekesistamiseks ja kõnealustes riikides poliitiliste reformide saavutamise eesmärk;

41. nõuab Euroopa naabruspoliitika ja Musta mere sünergia olemasolevate mehhanismide arendamist ja uute loomist, mis viiksid tihedamale koostööle transiidiriikidega – Ukraina, Valgevene, Moldova, Lõuna-Kaukaasia riikide, Mašriki ja Magribi piirkonnaga – selleks, et soodustada turu toimimise suuremat läbipaistvust ning tagada stabiilsed tarned ja transiit;

42. rõhutab Türgi kui transiidikeskuse tähtsust Euroopa Liitu suunatavate gaasitarnete mitmekesistamisel; loodab, et Türgi teeb ELiga transiidi hõlbustamisel täielikku koostööd;

43. julgustab Türgit ühinema täisliikmena Euroopa Energiaühendusega, mis laieneb praegu kõikidele Kagu-Euroopa riikidele ja annab süveneva piirkondliku energiaalase koostöö jaoks struktureeritud regulatiivse raamistiku, parandades nõnda energiajulgeolekut ja toetades investeeringuid; toetab Ukraina, Norra ja Moldova avaldust energiaühenduse liikmeks astumiseks;

44. kutsub komisjoni üles lisaks energiajulgeoleku korrespondentvõrgustikule töötama välja vahendid ja mehhanismid, mis võimaldaksid naaberriikidega transiidi jälgimisel ja analüüsimisel paremini koostööd teha, suurendades seega ELi võimet kriisiolukordi vältida ning kriisi korral tõhusamalt ja kiiremini reageerida;

45. rõhutab ELi ja Venemaa vahelise energiapartnerluse tähtsust, osutades samas, et Venemaa sõltub energiaekspordis endiselt peaaegu täielikult ELi turust ning Euroopa suurtest üksiktarbijatest; nõuab tungivalt, et EL rõhutaks vastastikuse sõltuvuse aspekti ELi ja Venemaa vahelises energiaalases dialoogis; juhib tähelepanu asjaolule, et energiaalane partnerlus ELi ja Venemaa vahel saab põhineda ainult mittediskrimineerimise ja õiglase kohtlemise põhimõttel ning võrdsetel turulepääsu tingimustel;

46. rõhutab, et Venemaa on juba kohustunud täitma energiahartat vastavalt lepingu artiklile 45[6]; on veendunud, et lisaks vajadusele, et Venemaa ratifitseeriks energiaharta, peaks EL uue partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste kontekstis töötama välja ametliku raamdokumendi, mis käsitleb energiaalaseid suhteid Venemaaga; peab harta põhimõtete ületõstmist partnerlus- ja koostöölepingusse liigseks, tunnistades samaaegselt energiaharta lepingus sisalduvaid kohustusi selgitavate või täiendavate ja eelkõige transiidiprotokolli sätete lisaväärtust;

47. kutsub Venemaad üles ratifitseerima energiaharta; rõhutab, et selline ratifitseerimine oleks nähtav ja käegakatsutav tõestus Venemaa kohustuse kohta ühistel põhimõtetel ja väärtustel põhineva usaldusväärse energiatarnimise ja energiaalase koostöö suhtes;

48. kutsub nõukogu ja komisjoni üles kasutama oma mõjujõudu, et veenda Venemaad võtma kohustusi energia tootmise ja sellega varustamise õiglase ja läbipaistva turu osas; on seisukohal, et Venemaa poolt energiaharta lepingu ja selle transiidiprotokolli ratifitseerimine mõjutaks positiivselt Euroopa Liidu toetust Venemaa ühinemisele Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTOga);

49. väljendab muret seoses Venemaa energiasüsteemi üldise ebapiisavusega nii uurimise kui transpordi mõttes ning tööstuslikus ja kodukasutuses, millel võivad olla tõsised mõjud Venemaa tarnekohustustele; kutsub komisjoni üles tegelema kõnealuse küsimusega Venemaaga tehtavas tehnilises koostöös;

50. rõhutab, et uude ELi ja Venemaa vahelisse lepingusse tuleks lisada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate arendamise põhimõte; rõhutab ELi ja Venemaa vahelise keskkonnaalase koostöö suurendamise tähtsust Põhjamõõtme raames;

51. kutsub komisjoni üles nõudma ELile süsivesinike peamiste tarnijatega peetava dialoogi raames Euroopa äriühingute võrdset kohtlemist, mis põhineb ainult majanduslikel kriteeriumidel ja ilma igasuguse poliitiliste tegurite sekkumiseta soetushindade kehtestamisel;

52 kutsub komisjoni üles koostama aruannet gaasitarnete sihtkohta puudutavate klauslite kohta, mis de facto takistavad siseturul gaasi reeksporti, ja kutsub komisjoni üles jõustama maagaasi käsitlevates lepingutes niisuguste klauslite tühistamist, kuivõrd need on ELi õigusega keelatud;

53. nõuab tugevamat dialoogi Hiina, India, Brasiilia ja muude ülemineku- ja arengumaadega stabiilse ja prognoositava, õiglastel ja läbipaistvatel eeskirjadel põhineva globaalse energiaturu loomiseks, mis lisaks püüdleks ühendatud jõupingutuse poole ülemaailmse soojenemise vastases võitluses ja säästva arengu säilitamisel;

54. nõuab intevsiivsemaid suhteid Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika energiasektoriga; kujutab eelseisva ELi-Aafrika energiapartnerluse olulisust, mille algus ELi ja Aafrika ühisstrateegia ühe põhialgatusena on kavandatud 7.–8. detsembril Lissabonis asetleidvaks ELi-Aafrika tippkohtumiseks; on seisukohal, et energiapartnerlus peaks aitama tugevdada Aafrika ja ELi vahelist dialoogi energiale juurdepääsu ja energiavarustuskindluse kohta, suurendades investeeringuid energia infrastruktuuri, taastuvenergiasse ja energiatõhususse, laiendades nafta- ja gaasitulude arengupõhist kasutamist, edendades läbipaistvust ning suunates kliimamuutuse küsimused energiaalase ja arengukoostöö alla;

55. kutsub komisjoni üles edendama õiglast konkurentsi rahvusvahelisel tasandil, astudes WTOs samme energiaturu läbipaistvust ja eelkõige kaubandust moonutavaid meetmeid käsitlevate erieeskirjade toetuseks;

56. soovitab komisjonil hinnata Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võimalust pidada läbirääkimisi mitmepoolsete lepingute üle konkreetsetel energiaturgudel, näiteks biokütuste osas, ja esitada Euroopa Parlamendile võimalikult kiiresti aruanne;

57. kutsub komisjoni ja nõukogu üles aktiivselt ja resoluutselt vastu seisma mis tahes oligopoolse turu suundumustele, näiteks gaasikartelli loomise ohule;

58. julgustab neid liikmesriike, kes on G8 liikmed, ja komisjoni kasutama kõnealust foorumit ELi energiaalaste huvide edendamiseks, sh formaadis G8+5, mis toob kokku võtmetähtsusega tootjad ja tarbijad;

59. toetab kõiki mitmepoolsete tehniliste algatuste, näiteks ülemaailmse jääkgaaside põletamise vähendamise partnerluse, mäetööstuse läbipaistvuse algatuse, rahapesuvastase töökonna, Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni nn ekvaatori põhimõtete ja Inogate`i programmi tugevdamise meetmeid;

60. rõhutab, et Euroopa ühine energiaalane välispoliitika ei ole iseenesest sõltumatu ja et tuleb arendada ühist Euroopa energiapoliitikat, mis peaks sisaldama ühist Euroopa poliitikat, mis käsitleb energeetikat puudutavat teadustegevust ja energeetikaalaseid tehnoloogiaid;

61. kutsub nõukogu üles ELi sees ja ELi lähinaabruses paikneva elutähtsa energiainfrastruktuuri kaitse strateegia loomisele;

62. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid õigusloomereformi läbiviimiseks, võttes aluseks igas liikmesriigis kindlaks tehtud parimad tavad, ning eelkõige eristama täielikult omandisuhteid energia tootmise, edastamise ja jaotamise puhul, teostama tugevamat sõltumatut järelevalvet riikliku õigusloome üle ja kooskõlastama paremini õigusloojate tegevust ELi tasandil, et ergutada uute ja taastuvate energiaallikate väljatöötamist, ning looma selge raamistiku investeeringute suurendamiseks energia edastamise infrastruktuuridesse;

63. rõhutab, et koostalitlevate energiavõrkude loomine hästi kooskõlastatud üleeuroopaliste energiavõrkude kaudu aitab kaasa elektri- ja gaasituru konkurentsivõimele, tugevdab varustuskindlust ja edendab keskkonnakaitset, samuti tugevdab see ELi positsiooni tarnija- ja transiidiriikide suhtes;

64. rõhutab, et energiaallikate, eriti nafta kasutamisest tulenev saaste ei põhjusta mitte ainult tõsist ja pöördumatut keskkonnakahju, vaid tekitab ka piirkondlikke ja ülemaailmseid julgeolekuriske, nagu näiteks Lähis-Idas; nõuab uusi kaitsemeetmeid ja investeeringuid suuremasse julgeolekusse ja tulemuslikkusse energiaressursside kasutamisel;

65. nõuab teadlikkuse tõstmiseks Euroopa ühise energiaalase välispoliitika kohta ELi kodanike seas teavituskampaania abil avaliku arutelu käivitamist;

o o

66. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 340.
[2] ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 112.
[3] ELT C 298 E, 8.12.2006.
[4] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0603.
[5] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0494.
[6] Energiaharta lepingu artikli 45 lõikes 1 sätestatakse, et harta on allkirjastamise ja ratifitseerimise vahepeal ajutiselt siduv riikidele, kes on selle allkirjastanud, kuid pole veel ratifitseerinud, välja arvatud juhul, kui nad on lähtuvalt artiklist 45 sellest loobunud.

SELETUSKIRI

Viimastel aastatel on energiavarustuskindlus tõusnud Euroopa Liidu poliitilises tegevuskavas esikohale. Siiski ei ole see täiesti uus arengujärk, sest juba 1952. aasta Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning 1957. aasta Euratomi asutamislepingute keskmes oli vajadus mõelda ühisele energiaalasele poliitilisele lähenemisviisile. Globaalsed energiaturud ja geopoliitiline olukord on sest saadik oluliselt muutunud. Energiavarustuskindlusest on saanud esmatähtis probleem ja selleks on palju põhjusi, kuid üks tähtsamaid neist on ehk 2006. aasta jaanuaris toimunud Venemaa ja Ukraina vaheline gaasitüli ning sellele järgnenud tarnekriis, mis puudutas ka mitut liikmesriiki. See tüli avas ELi silmad. Avastasime peaaegu üleöö, et energia ei ole mitte lihtsalt kaup, mis on vajalik meie jätkuvaks majanduslikuks arenguks ja heaoluks, vaid seda võib kasutada ka poliitilise vahendina, avaldamaks poliitilist survet. Säärases kontekstis valmistab muret ELi kasvav sõltuvus energiavarustusest välismaalt, suures osas mittedemokraatlikest ja ebastabiilsetest riikidest, ja eelkõige sõltuvus Venemaa gaasist, kuna see võib kahjustada liikmesriikide kauaaegseid majandus- ja poliitilisi huve, ja ka terve Euroopa Liidu turvalisust. Isegi lühiajalised raskused, mille tõttu väheneb kolmandatest riikidest pärit energiaga varustamine, põhjustavad tõsiseid häireid liidu majandustegevuses.

Lisaks on suurenemas globaalne surve energiaressurssidele. Hiina ja India tõus suurteks maailmamajandusjõududeks, Ameerika Ühendriikide kasvav nõudlus energia järele ning ebastabiilsus põhilistes naftat eksportivates piirkondades mõjutavad jõuliselt rahvusvahelisi energiaturge. Stabiilse tootmise tulevikuväljavaated on üha enam seotud sisepoliitiliste küsimustega ja suurtarnijate piirkondlike ambitsioonidega. Kõik see võib mõjutada ülemaailmset võimude tasakaalustatust, kuna energiavarustuskindlusest on saanud põhitegur riikide julgeolekus ja majandusarengus.

Uus poliitika peaks hõlmama energiaga varustamise kõiki geograafilisi asendeid ida- ja lõunanaabruses, Kesk-Aasias, Vahemere piirkonnas ja Lähis-Idas. Rõhutada tuleb ka seda, kui olulised on tulevane ELi-Aafrika energiapartnelus ning dialoogi intesiivistamine energiale juurdepääsu ja energiavarustuskindluse üle.

Euroopa vastus väljakutsetele

ELi kasvav sõltuvus energia impordist on suurendanud energiavarustuskindluse alase poliitika tähtsust. Isegi kui EL suudaks järgmise kahekümne aasta jooksul üle minna tõhusale energiakasutusele ja taastuvatele energiaallikatele, ei vähene meie sõltuvus naftast ja gaasist kuigi oluliselt. Võime seda sõltuvust küll vähendada, kuid me ei pääse sellest. Järelikult peame otsima ressursse väljaspool Euroopat ning konkureerima energia pärast üha enam. Seetõttu tuleb meil oma energiasõltuvust ohjata energiaalase välispoliitika asjakohaste vahenditega. Mõned suurtarbijad (USA, Hiina) on määranud energiavarustuskindluse riigi välis- ja kaitsepoliitika prioriteediks. Ka mõned ELi liikmesriigid on seda lähenemisviisi järginud. Ent ELi tasandil puudub praegu väliste energiaküsimuste alane ühenduse pädevus ning „ühel häälel rääkimine” on endiselt tõelusest kauge eesmärk.

Sellegipoolest on teadlikkus energiaga seonduvate julgeolekuküsimuste strateegilisest tähtsusest ja geopoliitilisest dimensioonist suurenemas. Kõrge esindaja tõstatas selle küsimuse oma 2006. aastal Euroopa Nõukogule esitatud dokumendis „Euroopa energiapoliitika huve teeniv välispoliitika”, nõudes laiemat mõttetööd, mille tulemusena oleks pidanud valmima üldine tegevuskava. Nõukogu võttis dokumendi 2007. aasta märtsis vastu ja kahtlemata aitas see kaasa energia siseturu ühendamisele, kuid energiaalase välispoliitika alal oli edu liiga vähene ning põhines pigem deklaratsioonidel kui kindlal plaanil, kuidas minna üle uuele, edasipüüdlikule poliitikale.

Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas

Raportöör arvab, et energiavarustuskindlust tuleb pidada terve Euroopa Liidu turvalisuse põhielemendiks. Tal on kahju, et selleks ei ole asutamislepingutes alust. Seega tunneb ta heameelt, et valitsustevahelise konverentsi uue reformlepingu volitustes, mis Euroopa Ülemkogu juunis 2007 vastu võttis, nähakse ette uued sätted energiaalaseks solidaarsuseks.

Raportöör on siiski seisukohal, et oleks aeg olemasolevast raamistikust väljuda ning nõuab, et rakendataks Euroopa ühist energiaalast välispoliitikat ning täiendatakse seda asjakohaste vahenditega. Uus poliitika peaks rajanema solidaarsusel ja mitmekesistamisel ning säästvuse edendamisel. See peaks kuuluma ühte (liidu poliitikasuuniste, liikmesriikide ja tööstussektori toel) ja olema kooskõlas selliste ELi välispoliitika laiemate eesmärkidega nagu konfliktide ärahoidmine ja inimõiguste edendamine. Poliitika tulemuslikkus sõltub ELi võimalustest koguda kokku oma arvestatavad ühisressursid ning rakendada need ühiste huvide teenistusse. Selleks tuleks ühendada jõud tootja-, transiidi- ja tarbijariikidega ning intensiivistada „energiadiplomaatiat”. ELi 27 liikmesriiki peavad asendama oma praeguse ühepoolse energiaeelistuse uue, energiaalasel solidaarsusel põhineva ühispoliitikaga. Üksnes ühiselt tegutsedes on Euroopal lootust ajada peamiste tarnijatega äri võrdsetel tingimustel.

Seega peaks uus poliitika looma sünergiat, tagades varustuskindluse Euroopa Liidus, ning tõhustama ELi tugevust ja suutlikkust tegutseda välispoliitikas, nagu ka liidu usaldusväärsust globaalse osalejana.

Oluline on rõhutada, et kuigi igal liikmesriigil tuleks säilitada legitiimne ja suveräänne õigus valida riigisisese energia liike ning otsustada tarnestruktuuri jmt üle, edendaks sidusa ja fookustatud ühise välispoliitika areng ühist välise energiavarustuse kindlust ning suurendaks ELi potentsiaali lahendada tänapäevaseid probleeme tõhusamalt.

Raportöör on veendunud, et säärase poliitika väljatöötamine looks vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele märkimisväärset lisaväärtust riiklikul tasandil tehtud jõupingutustele ning on ainus viis, kuidas lahendada tõhusalt energiapoliitika küsimus. Sel eesmärgil teeb ta mitu konkreetset ettepanekut, mis toetavad järkjärgulist lähenemisviisi Euroopa ühisele energiaalasele välispoliitikale, võttes arvesse, et Euroopa ühine energiapoliitika peaks rajanema sellistel põhimõtetel nagu mitmekesistamine, ühtsus ELi huvide kaitsmisel, solidaarsus kriisiolukordades ning tugevdatud koostöö suurte tootja-, transiidi- ja tarbijariikidega.

Raportöör paneb ette mitu uuenduslikku ideed, mis peaksid aitama käesolevat edasipüüdlikku ettevõtmist täide viia:

· luua kaksikfunktsioonis ametipost energiaalase välispoliitika kõrgele ametnikule, kes vastutaks energiavarustuskindluse kõigi välisaspektidega (nt energia, keskkond, kaubandus, transport, konkurents) seotud poliitika koordineerimise eest. Sidusal viisil sünergia loomine tugevdaks kindlasti ELi võimet kaitsta energiavarustuskindlusega seonduvaid huve. Institutsiooniline uuendus oleks mõjuv vahend. Peaksime meenutama Jean Monnet’ ütlust, et miski ei tööta ilma institutsioonilise ankruta.

· paluda komisjonil töötada 2007. aasta lõpuks välja täpne tegevuskava, mille põhjal loodaks ühine energiaalane välispoliitika ja kus oleks kirjas lühiajalised, keskmise tähtajaga ja kauaaegsed eesmärgid, sihid ja toimingud koos konkreetse ajakavaga nende rakendamiseks. Raportöör peab vajalikuks kaasata sisene dünaamika ning liikuda deklaratsioonidelt tegevusele. Selles osas kutsub ta komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile aasta arenguaruande uue poliitika põhieesmärkide rakendamise kohta, sealhulgas hinnangu Euroopa siseturgu reguleerivate eeskirjade – nt läbipaistvuse, vastastikkuse põhimõtte ja ELi konkurentsiõiguse järgimise – kinnipidamise kohta kolmandate riikide poolt. Raportöör nõuab, et parlament valvaks pingsalt uue poliitika väljatöötamise edenemist.

· tuleb välja töötada hõlmavam energiadiplomaatia, mis ei keskenduks üksnes ELi varustuskindlusele. Energiavarustuskindlus peaks olema naabruspoliitika nurgakivi. Tihe koostöö energia valdkonnas ning võimalus energiareserve jagada moodustavad ühe tõhusama ja asendamatu usalduse suurendamise meetme.

· lisada asutamislepingutesse konkreetsed sätted, mis hõlmavad varustuskindlust, transiiti ja investeeringuid, nagu sellele on viidatud ka uue reformlepingu läbirääkimisvolitustes. Tegelikult oleks raportööri soov anda ELile institutsiooniline pädevus pidada läbirääkimisi üldise poliitilise energiavarustuskindluse raamistiku üle tootja- ja transiidiriikidega.

· liikmesriikide ja komisjoni koostöö strateegiliste otsuste osas, mis seonduvad kolmandate riikidega sõlmitavate oluliste kahepoolsete lepingutega, pannes ette, et juhul, kui on jõutud kahepoolsete lepinguteni, mis on vastuolus kas ELi kui terviku või liikmesriikide huvidega, teevad komisjon ja liikmesriigid koostööd säärase lepingu negatiivsete mõjude neutraliseerimiseks. Ettepanek peegeldab solidaarsuse põhimõtte praktilist poolt ning viitab juba vastuvõetud otsustele, nagu nt Läänemere torujuhtme ehitamine. Energiakriisi (eelkõige gaasialase kriisi) infrastruktuuri ülesehitusele, mida saaks kasutada abivajavate liikmesriikide aitamiseks, tuleb samuti pöörata erilist tähelepanu.

· lisada nn energiavarustuskindluse klausel kõikidesse lepingutesse tootja- ja transiidiriikidega, kehtestades käitumisreeglid ja selgesõnalised meetmed, mis võetakse juhul, kui üks osalistest põhjustab tarnekatkestusi.

· seada tähtsusjärjekorda kõik mitmekesistamisprojektid, millega luuakse uusi transpordikoridore, nt Kesk-Aasia – Lõuna-Kaukaasia – Euroopa koridor, eelkõige Nabucco torjuhtme ehitamine, elektrijaotusvõrkude vastastikune sidumine, Euroopa-Vahemere piirkonna elektri- ja gaasivõrkude infrastruktuuri lõpuleviimine ning Odessa-Gdanski projekt. Kõiki vahendeid, alates poliitilistest dialoogidest ja ühenduse poliitikast kaubanduse, arengu, konkurentsi, teadusuuringute ja keskkonna vallas kuni rahaliste toetuste ja laenudeni, sealhulgas Euroopa Investeerimispangast ja Euroopa Äriregistrist, tuleks kasutada sidusalt, et kiirendada mainitud infrastruktuuriprojektide lõpuleviimist.

Lisaks eelnevale, raportöör:

· toetab kõiki samme, mille sihiks on edendada läbipaistvust, õigusriigi põhimõtteid ja parendatud energiasektori juhtimist läbi energiapartnerluse kolmandate riikidega, ja eesmärgiks luua vastastikuselt kasulikke, avatuid, läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid, stabiilseid ja seaduslikke tingimusi vastastikkuse põhimõttel rajanevateks energiainvesteeringuteks. Seoses sellega ergutab raportöör komisjoni võtma asjakohaseid meetmeid, et välistada välismaa riiklike äriühingute kontrollimatud investeeringud ELi energiasektorisse, eelkõige gaasi- ja elektri põhivõrkudesse.

· nõuab energiaharta lepingu rakendamist, kaasa arvatud ELi suuremate energiapartnerite transiidiprotokoll, tuletades meelde, et Venemaal on juba kohustusi nimetatud lepingu täitmisel, mis peaks olema Euroopa ühise energiaalase välispoliitika nurgakivi. Raportiga kutsutakse Venemaad üles hartat ratifitseerima, tunnistades samaaegselt, et EL peaks samuti uue partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste kontekstis töötama välja ametliku raamdokumendi, et selgitada energiaharta lepingus, ja eelkõige transiidiprotokollis sisalduvaid kohustusi. Lisaks on rapordis kirjas, et kui Venemaa ratifitseeriks ülalmainitu, mõjutaks see positiivselt ELi toetust Venemaa ühinemisele Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Raportöör on täiesti teadlik, et uue ühise ELi välispoliitika loomiseni viib pikk ja raske tee, ja nagu see harilikult juhtub uute ideedega, võib esineda vastupanu mõttele anda selles strateegiliselt olulisel alal komisjonile suurem vastutus ja hirmu selle ees. Kuid ühised ohud energiavarustuse kindlusele nõuavad ühist seisukohta ning see on ainus tõhus viis, kuidas vastata nii terve liidu kui ka liikmesriikide pikaajalistele huvidele. Samuti annaks see uue hoo Euroopa suuremale integratsioonile. Tänased käegakatsutavad probleemid nõuavad edasipüüdlikku ja vaprat lähenemisviisi.

Tänane Euroopa Liit rajati kindlatele saavutustele ning selle teenistusse anti visioon ja vahendid. Käesoleva rapordi eesmärk on võimaldada sel juhtuda uuesti!

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ARVAMUS (*) (3.7.2007)

väliskomisjonile

Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas
(2007/2000(INI))

Arvamuse koostaja (*): Lena Ek

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde, et ELi energiaalane välispoliitika on tihedalt seotud energiaalase sisepoliitikaga, ja rõhutab vajadust luua ühine energiapoliitika nii siseturu korralduse kui ka väliste aspektide suhtes, võttes arvesse kõigi liikmesriikide poliitilisi ja majanduslikke huve; märgib lisaks, et ühine välis- ja julgeolekupoliitika on kahtlemata oluline tingimus, et Euroopa saavutaks vajaliku usutavuse oma energiahuvide kaitsmisel maailma tasandil;

2. kutsub liikmesriike üles kaasama eelseisval valitsustevahelisel konverentsil ühise energiapoliitika põhimõtteid EÜ asutamislepingusse, et luua energiavaldkonnas kolmandatele riikidele suunatud ühistegevusele kindel alus;

3. rõhutab, et hästi kooskõlastatud Euroopa energiavõrgustiku loomine ja tõeliselt konkurentsivõimelise energia siseturu rajamine tugevdab ELi positsiooni välistarnijate suhtes;

4. kutsub seetõttu komisjoni üles esitama ettepanekuid õigusloomereformi läbiviimiseks, võttes aluseks igas liikmesriigis kindlaks tehtud parimad tavad, ning eelkõige eristama täielikult omandisuhteid energia tootmise, edastamise ja jaotamise puhul, teostama tugevamat sõltumatut järelevalvet riikliku õigusloome üle ja kooskõlastama paremini õigusloojate tegevust ELi tasandil, et ergutada uute ja taastuvate energiaallikate väljatöötamist, ning looma selge raamistiku investeeringute suurendamiseks energia edastamise infrastruktuuridesse; kutsub samuti üles koostama ELi tasandil prioriteetsete infrastruktuuriinvesteeringute (metaaniterminalid, gaasijuhtmed, kõrgepingeliinid, detsentraliseeritud elektrijaamad jne) mitmeaastast eelprogrammi, et määratleda ühenduse vahendite (Euroopa Investeerimispank, struktuurifondid) rahastamisprioriteedid;

5. rõhutab kolmandate riikide suhtes ühehäälse lähenemisviisi vastuvõtmise tähtsust, tagamaks, et ELi, liikmesriikide ja tööstuste tasandil peetavatel aruteludel edastataks ühtne sõnum;

6. nõuab ühise strateegia loomist tarnete ja transiiditeede tagamiseks, mis kindlustaks ELis solidaarsuse; nõuab sellega seoses solidaarsuse mehhanismide ja tehniliste standardite paremat määratlemist, et tagada kiire abi liikmesriikidele, kellel on raskusi energiavarustusega; nõuab ka ELi eriolukordade tervikliku mehhanismi loomist, mis toetaks nafta ja gaasi varustuskindluse tagamist;

7. rõhutab vajadust edendada rahvusvahelist koostööd kolmandate riikide uurimiskeskustega taastuva energia, nagu tuule- ja päikeseenergia arendamisel ja energiakasutuse tõhustamisel, samuti vähese energiakasutusega kodumajapidamiste ja säästvate linnade osas, kahjulike gaaside vaba söepõletustehnoloogia ja kahjulike keskkonnamõjudeta biokütuste arendamisel vähemarenenud riikides ja partnerluses kiiresti arenevate riikidega; on veendunud, et ELi taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe alast oskusteavet tuleks kõnealustesse riikidesse üle kanda;

8. nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks ELi ja Kagu-Euroopa riikide vahelise energiaühenduse laiendamist muudele kolmandatele riikidele ning Kagu-Euroopa energiaühenduse eeskujul naaberriikidega uute piirkondlike energiaturgude, näiteks Euroopa – Vahemere piirkonna energiaühenduse loomist, et tagada varustuskindlus; nõuab energiaalase koostöö tõhustamist teiste riikidega, näiteks Ameerika Ühendriikidega, eelkõige energiatõhususe tehnoloogiate osas, taastuvatest energiaallikatest soojuse ja elektri koostootmise edendamisel ning biomassi säästval tootmisel ja kasutamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et energiaalane partnerlus Venemaa Föderatsiooni ja ELi vahel saab põhineda ainult mittediskrimineerimise ja õiglase kohtlemise põhimõttel ning võrdsetel turutingimustel; nõuab, et EL võtaks oma koostööpoliitikas prioriteediks taastuvatele energiaallikatele juurdepääsu ja nende aruka kasutamise Aafrikas ja teistes arenevates riikides;

9. peab võimalikku sõltuvust biokütuste impordist niisama murettekitavaks kui sõltuvust välisriikide nafta- ja gaasitarnetest; kutsub komisjoni üles arendama koos ELi partneritega välja globaalse sertifitseerimissüsteemi, mis tagaks bioloogilist mitmekesisust mitteohustavate biokütuste jätkusuutliku tootmise ja kasutamise, ning standardid kasvatus- ja töötlemisetappide ning kasvuhoonegaaside üldise tasakaalu kohta olelustsükli jooksul;

10. on seisukohal, et naftat ja gaasi tootvate piirkondadega sõlmitud partnerlus- ja koostöölepinguid peab kasutama läbipaistvuse, vastastikkuse ja turule juurdepääsu tagamiseks tarnivates riikides, et soodustada investeeringuid tootmise ja transpordi infrastruktuuri ning tagada pikaajalised tarned;

11. nõuab, et mis tahes tulevane energiaalase koostöö kokkulepe ELi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sisaldaks sätet infrastruktuuridele vastastikuse juurdepääsu kohta ja kolmandates riikides esinevate tehniliste rikete kohta, mis mõjutavad piiriüleseid tarneid liikmesriikidesse; rõhutab, et energia transiidiprotokolli ja energiaharta lepingu ratifitseerimine ning rakendamine Venemaa Föderatsiooni poolt on oluline, et tagada tulevasi investeeringuid Venemaa Föderatsiooni energia infrastruktuuridesse ja piisavaid gaasitarneid ELi;

12. tuletab meelde Venemaa Föderatsiooni võetud kohustust kohaldada Venemaa Föderatsiooni poolt allkirjastatud energiaharta lepingut ajutiselt vastavalt lepingu artikli 45 lõikele 1; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu nõuaksid, et Venemaa Föderatsioon tegutseks kooskõlas energiavaldkonnas võetud kohustustega;

13. loodab, et Venemaa Föderatsioon on valmis põhjalikuks avalikuks aruteluks, mille eesmärk on õiglaste ja mõlemaid pooli rahuldavate energiaalaste suhete loomine ELiga;

14. tunnistab, et ELi sõltuvusel imporditavast energiast on oluline mõju tema sõltumatule otsustamisvõimele muudes poliitikavaldkondades; rõhutab seetõttu, et tuleb võtta otsustavaid meetmeid, et toetada piirkonnale omaste, madala süsinikusisaldusega energiaallikate väljaarendamist ja kasutamist; tuletab meelde, et eelkõige tuleb vältida ühepoolset sõltuvust;

15. peab energiavarustuse kasutamist poliitilise mõjutusvahendina vastuvõetamatuks; kutsub nõukogu ja komisjoni üles sellistele tegudele ühiselt reageerima ja näitama üles oma toetust ja solidaarsust asjaomaste liikmesriikidega;

16. tunnistab ELi sõltuvust traditsioonilistest energiaallikatest, nagu nafta ja gaas; avaldab kahetsust nafta tähtsuse pärast ELi majanduse jaoks ja nõuab, et vähendataks sõltuvust imporditavast naftast; rõhutab, et ELi energiavarustuse kindluse parandamiseks ja haavatavuse vähendamiseks tarnete katkemise puhul on vaja nafta tarneallikaid mitmekesistada erinevate riikide ja varustusteede vahel; nõuab alternatiivkütuste kasutamise ja energia kokkuhoiu meetmete edendamist ning teaduslikku uurimistööd kõnealustes valdkondades (ehitus-, transpordi- ja energia muundamise sektor);

17. tunnistab gaasi üha suurenevat tähtsust ning vajadust mitmekesistada gaasivarustust ja varustusteid, sealhulgas näiteks veeldatud maagaasi terminalide ja hoidlate ning uute torujuhtmete rajamise kaudu, ning tervitab viidet Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu (8. ja 9. märts 2007) eesistujariigi järeldustes, mis rõhutab Nabucco gaasijuhtme kui üleeuroopalist huvi pakkuva projekti suurt tähtsust;

18. väljendab muret hiljutise arengu pärast, mis võib vähendada ELi võimet mitmekesistada oma gaasi tarneallikaid ja transiiditeid, pidades silmas väidetavat rahvusvahelise gaasikartelli loomise algatust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama kõrgeimal poliitilisel tasandil aktiivset poliitikat ELi maagaasi tarneallikate mitmekesistamise nimel;

19. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles põhjalikult kaaluma keskkonnaaspekte enne uute suuremahuliste infrastruktuuriinvesteeringute heakskiitmist; nõuab eelkõige tungivalt, et kaalutaks kavandatava Põhja-Euroopa gaasijuhtme (Nord Stream) ohtlikkust ökosüsteemidele ja inimeste elule, mis on tingitud merre heidetud laskemoonast ja relvadest, mis paiknevad torujuhtme kavandatava asukoha ääres Läänemere põhjas;

20. on seisukohal, et ELi jaoks on äärmiselt oluline jätkata kliimamuutuste vastase globaalse võitluse juhtimist ning püüda saavutada Kyoto protokolli eesmärke, tuletades meelde Sterni raporti järeldusi Kyoto kriteeriumide täitmisega seotud majanduslike võimaluste ja areneva majandusega riikide jaoks kaasnevate riskide kohta; on seisukohal, et ELi püüdlusi taastuvate ja säästvate energiaallikate ning energiasäästliku ja -tõhusa tehnoloogia arendamisel tuleb arvestada kõigis välissuhetes.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas
Menetluse number	2007/2000(INI)
Vastutav komisjon	AFET
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ITRE 18.1.2007
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev	18.1.2007
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Lena Ek 27.2.2007
Endine arvamuse koostaja	Jacek Saryusz-Wolski
Arutamine parlamendikomisjonis	11.4.2007		3.5.2007	25.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	26.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	36 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Šarūnas Birutis, Jan Březina, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Silvia Ciornei, Vera Pilar del Castillo, Den Dover, Lena Ek, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, András Gyürk, Rebecca Harms, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Romano Maria La Russa, Pia Elda Locatelli, Teresa Riera Madurell, Eugenijus Maldeikis, Angelika Niebler, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Andres Tarand, Britta Thomsen, Radu Ţîrle, Catherine Trautmann, Alejo Vidal-Quadras, Dominique Vlasto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Christian Ehler, John Purvis, Hannes Swoboda, Silvia-Adriana Ţicău
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

arengukomisjonI ARVAMUS (3.5.2007)

väliskomisjonile

Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas
(2007/2000(INI))

Arvamuse koostaja: Anders Wijkman

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tervitab komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule „Energiaalased välissuhted – põhimõtetest tegudeni”, mis hõlmab tegevuskavasid kliimamuutuste ja energiavarustuskindluse valdkonnas ning energia- ja arengupoliitikat; rõhutab, et Euroopa Liit peab oma energiapoliitika kavandamisel ja rakendamisel austama liidu arengukoostööpoliitika aluseks olevaid põhimõtteid; avaldab kahetsust, et energia ja arengu väljakutsega tegelemiseks on eraldatud ebapiisavalt rahalisi vahendeid;

2. rõhutab, et ELi koostöösse arengumaadega energiavarustuse valdkonnas tuleb lisada säästvuse aspekt; on seisukohal, et üks eesmärk peaks olema tagada, et arengumaadel oleks suutlikkus võtta kliimaprobleeme arvesse riiklikes otsustamismenetlustes, et neil oleksid nõuetekohaselt toimivad energiaturud, võimalus osaleda rahvusvaheliste institutsioonide tegevuses ja suutlikkus arendada säästva energia poliitikat, pidades esmatähtsaks nii tõhusust kui taastuvenergiat;

3. rõhutab, et energia on valdkondadevaheline teema, millel on suur arengupotentsiaal, kuna juurdepääs taskukohase hinnaga energiateenustele on hädavajalik põhivajaduste rahuldamiseks ning rea tööd hõlbustavate seadmete ja uute tulutoovate võimaluste loomiseks;

4. rõhutab, et majandusareng ei pea tähendama tööstusriikide keskkonnakahjulike tavade ülevõtmist; nõuab täiendavat säästva energia suutlikkuse suurendamist ja tehnoloogiaalast koostööd; rõhutab potentsiaalset kasu, mida arengumaad saavad Euroopa Liidus välja töötatud või väljatöötamisel olevatest tehnoloogiatest ning liidu energiatootmise ja nõudluse juhtimise programmides osalemisest; nõuab piisavalt rahastatud energiapartnerluste loomist selliste riikidega nagu Hiina ja India, kus kiiresti kasvavad kasvuhoonegaaside heitkogused kujutavad endast suurt ohtu kliima stabiilsusele ja seega arengule; on seisukohal, et nende partnerluste eesmärk peaks olema säästev areng ja need ei peaks asendama arengukoostööd ega neid ei tuleks pidada osaks arenguabist, mida EL on lubanud anda;

5. rõhutab, et paljudes arengumaades on taastuvatel energiaallikatel põhinevate tehnoloogiate arendamise eeltingimused suurepärased, mis võimaldab tõhusalt vastu astuda tõusvale naftahinnale; teeb ettepaneku nimetada taastuva energia tootmise toetamise partnerriikides – rangete jätkusuutlikkuse kriteeriumite alusel – mitmepoolsete finantsasutuste peamiseks prioriteediks;

6. tervitab ELi ja Aafrika energiapartnerlust; rõhutab, et esmajoones tuleks keskenduda mitte niivõrd Euroopa energiavarustuse kindlustamisele, vaid taskukohase hinnaga energia tagamisele vaesuse vähendamiseks, tuginedes tõhususele ja taastuvatele energiaallikatele;

7. rõhutab, et paljude madala sissetulekuga riikide elanikud on kliimamuutustest tulenevate ilmastikuga seotud katastroofide vastu ülimalt kaitsetud; väljendab erilist muret seoses tõsiste ohtudega, mis ähvardavad arengut ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamist, sest arvatakse, et tugevate tormide ja üleujutuste sagedus kasvab, mageveevarud vähenevad ja merepinna tase tõuseb; nõuab katastroofide ennetamise ja ohtude vähendamise kiiret integreerimist vaesuse vähendamise strateegiatesse;

8. palub komisjonil edendada energiaga seotud aspektide tugevdamist mitmepoolsete organisatsioonide tegevuses kaubandus-, finants- ja arenguvaldkonnas, eriti mis puudutab Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Maailmapanka ning selle puhta energia ja säästva arengu investeerimisraamistikku, Rahvusvahelist Finantskorporatsiooni ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, ning toetada tugevamalt muu hulgas selliseid mitmepoolseid tehnilisi algatusi nagu ülemaailmne jääkgaaside põletamise vähendamise partnerlus, kaevandustööstuse läbipaistvuse algatus, rahapesuvastane töökond, Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni Equator-põhimõtted ja Inogate;

9. rõhutab, et ebakindel energia ja kliima olukord võib vallandada rahvusvahelised kriisid ja konfliktid, millel on katastroofilised tagajärjed demokraatiale, inimõigustele ja arengule, mille näiteks on Dārfūri konflikt; seetõttu nõuab rahvusvaheliselt üldsuselt, et lisaks majanduse, keskkonna ja arenguga seotud aspektidele tunnustaks ta ka suuremal määral energia ja kliimaga seotud väljakutsete julgeolekumõõdet;

10. märgib Euroopa Liidu juhtivat rolli arenguabis, rõhutab, et arengupoliitika ja koostööprogrammid peaksid põhinema partnerlussuhetele arengumaadega; doonorriikide poliitika ja tegevus peaks stimuleerima vastastikku kasulikke suhteid abisaajate maadega ning nendes tuleks arvesse võtta energiapoliitika ja muude sektorite, nagu põllumajanduse, kaubanduse, keskkonna, demograafia, tervishoiu ja hariduse poliitika vahelist tihedat seost;

11. rõhutab vastuvõetamatut olukorda paljudes naftat ja gaasi tootvates riikides, kus nafta- ja gaasivarude kasutamisel puudub läbipaistvus ja selliste energiavarude rikkust ei kasutata arenguks; nõuab seetõttu ELilt julgete algatuste tegemist, et hea valitsemistava asetataks energiavarustuskindluse keskmesse; nõuab nii valitsustelt kui ka ettevõtetelt kaevandustööstuse, näiteks naftatootmise läbipaistvat juhtimist ning nõuab, et täielike andmete saamine nafta- ja gaasitulude kasutamise kohta seatakse nende varude ELi importimise tingimuseks; lisaks sellele nõuab nutikaid sanktsioone korruptsiooni vastu naftat ja gaasi tootvates riikides;

12. palub liikmesriikidel võtta vastutus säästva energia valdkonnas osana Euroopa ühisest energiastrateegiast suhetes arengumaadega.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas
Menetluse number	2007/2000(INI)
Vastutav komisjon	AFET
Arvamuse esitaja(d) istungil teadaandmise kuupäev	DEVE 18.1.2007
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Anders Wijkman 30.1.2007
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	2.5.2007		10.4.2007
Vastuvõtmise kuupäev	3.5.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	23 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Margrietus van den Berg, Josep Borrell Fontelles, Danutė Budreikaitė, Thierry Cornillet, Ryszard Czarnecki, Emanuel Jardim Fernandes, Filip Kaczmarek, Maria Martens, Miguel Portas, José Ribeiro e Castro, Toomas Savi, Frithjof Schmidt, Feleknas Uca, Anna Záborská, Jan Zahradil
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Milan Gaľa, Ana Maria Gomes, Alain Hutchinson, Manolis Mavrommatis, Ralf Walter, Anders Wijkman, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Michael Gahler
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (2.3.2007)

väliskomisjonile

Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas
(2007/2000 (INI))

Arvamuse koostaja: Jean-Pierre Audy

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab rahvusvahelise kaubandussüsteemi ja kaubanduskokkulepete olulist osa stabiilse ja regulatiivse raamistiku tagamisel, mis võimaldab luua sobiva keskkonna eriti taastuvate ja säästvate energiaalaste lahenduste leidmiseks;

2. ergutab ristinvesteeringuid, turgude vastastikust avamist, konkurentsieeskirjade järgimist ja strateegilist nägemust seoses pikaajaliste lepingutega;

3. toetab energiaühenduse laienemise põhimõtet, et luua üleeuroopaline läbipaistvate turumajanduse reeglite alusel toimiv energiaühendus;

4. kutsub komisjoni üles soodustama ausat konkurentsi rahvusvahelisel tasandil ja avaldama selleks WTOs survet, et kehtestada energiaturu läbipaistvust ja eriti kaubandust moonutavaid meetmeid käsitlevad erieeskirjad;

5. soovitab komisjonil hinnata Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võimalust pidada läbirääkimisi mitmepoolsete lepingute üle konkreetsetel energiaturgudel, näiteks biokütuste osas, ja esitada Euroopa Parlamendile võimalikult kiiresti aruanne;

6. peab vajalikuks energiat puudutava paragrahvi lisamist kõikidesse ELi uutesse kaubanduskokkulepetesse;

7. kutsub komisjoni üles korraldama kõrgetasemelisi kohtumisi peamiste energiat importivate riikide ja ELi energiaga varustavate riikide vahel, alustades naftast ja gaasist;

8. ootab energia hinnatõusu tõttu ülemaailmset nõudluse kasvu energiaalaste teadusuuringute järele ja leiab, et antud valdkonnas on Euroopa tootjad tehnoloogilise edumaa tõttu iseäranis soodsas seisus sellele nõudlusele vastama; kutsub seega komisjoni üles rakendama koos tootjate ja liikmesriikidega meetmeid, et toetada energiaalaseid teadusuuringuid ja eriti taastuvate energiaallikate ja vesiniku laiema kasutuse uuringut ning toetama rahvusvahelist katsetermotuumareaktori programmi (ITER), milles osalevad lisaks ELile ka Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Venemaa, Hiina, India ja Korea;

9. rõhutab, et ELi energiaalase välispoliitika peamine prioriteet peab olema sõltuvuse vähendamine suurte tarnijate fossiilkütustest ning samuti, et peab välja töötama pikaajalise strateegia energiaallikate mitmekesistamiseks;

10. usub, et ülemaailmne heitkoguste piiramine ja heitkogustega kauplemine Kyoto protokolli raames aitaks vähendada ülemaailmset nõudluse kasvu energia järele; rõhutab, et selline süsteem peaks põhinema ÜRO poolt kinnitatud "vähenemise ja lähenemise" põhimõttel, mille kohaselt kõikide riikide heitkoguste mahud lähenevad aja jooksul võrdsele ülemaailmsele ühe elaniku kohta arvutatavale heitkoguste osale; veelgi enam, usub samuti, et laevade ja õhusõidukite heitkoguste vähendamine aitab kaasa eelpool mainitud eesmärgini jõudmisele;

11. kutsub komisjoni võtma oma kaubanduspoliitikas rohkem arvesse energiapoliitika ja kliima vahelisi seoseid;

12. rõhutab kõikide olemasolevate kohalike puhaste ressursside jätkuva kasutamise ja edendamise vajalikkust, eriti just kujundades ümber osa Euroopa põllumajanduslikust tootmisest taastuva biomassi kasutamise ja teise põlvkonna biokütuste väljatöötamise edendamiseks, et aidata vähendada sõltuvust impordist, samuti suurendades hüdroelektrijaamade arvu, ning tervitab komisjoni hiljutist ettepanekut kehtestada kohustuslik minimaalne eesmärk, et biokütuste osakaal oleks 2020. aastaks 10% sõidukite kasutatavast kütusest;

13. rõhutab, et ELi jaoks on jätkata ühe Euroopa arvamuse väljatöötamist rahvusvahelisel tasandil oma energiapoliitika eesmärkide toetamiseks.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas
Menetluse number	2007/2000(INI)
Vastutav komisjon	AFET
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	INTA 18.1.2007
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Jean-Pierre Audy 18.12.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	23.1.2007	27.2.2007
Vastuvõtmise kuupäev	27.2.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:		18 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Françoise Castex, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Ignasi Guardans Cambó, Eduard Raul Hellvig, Jacky Henin, Sajjad Karim, Ģirts Valdis Kristovskis, Marusya Ivanova Lyubcheva, Albert Jan Maat, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Zbigniew Zaleski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jean-Pierre Audy, Panagiotis Beglitis, Elisa Ferreira, Jens Holm, Javier Moreno Sánchez, Carl Schlyter

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (11.6.2007)

väliskomisjonile

Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas
(2007/2000(INI))

Arvamuse koostaja: Umberto Guidoni

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tervitab 8.–9. märtsil 2007 Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi, milles väljendatakse selgelt, et „kliimamuutustega seotud väljakutseid tuleb käsitleda kiiresti ja tõhusalt”; peab seetõttu vajalikuks tegevusraamistiku koostamist;

2. tunnistab kliimamuutustega seonduvate potentsiaalsete ohtude, mille põhjusteks on muu hulgas vähenevad mageveevarud, massiline ränne ning kõige rohkem kliimamuutuse tõttu kannatavate piirkondade ja heitkoguste eest peamist vastutust kandvate piirkondade vaheline asümmeetria, olulisust rahvusvahelisele julgeolekule; tervitab ÜRO Julgeolekunõukogu esimest arutelu kliimamuutustega seotud globaalse julgeoleku ohtude üle;

3. kordab üleskutset, mille kohaselt võitlus kliimamuutuste vastu ei peaks enam olema küsimus, millega tegelevad üksnes asjaomase valdkonna diplomaadid ja keskkonnapoliitika aktivistid, vaid see tuleb muuta üldise välispoliitika, kaubanduspoliitika ja muude poliitikavaldkondade osaks ning viia Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide tegevuse keskmesse;

4. kutsub ELi üles kohandama oma tegevust ja rahalisi vahendeid energia- ja kliimapoliitika väljakutsetele vastavaks;

5. tervitab plaane energiaküsimuste kontaktisikute võrgu loomiseks, mis aitaks ELil kiiresti reageerida juhul, kui tema energiavarustuskindlus satub ohtu; rõhutab varajase hoiatamise süsteemide loomise tähtsust keskkonnaga seotud ohtude puhul;

6. rõhutab, et energia tootmine ja tarbimine on kasvuhoonegaaside heitkoguste peamised allikad, ning märgib, et Euroopa säästva energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks on vaja keskkonnale ja energiale läheneda integreeritult, see tähendab:

– järgida keskkonnaalaseid eesmärke ja võidelda kliimamuutuste vastu, mida on rõhutatud juba parlamendi 14. veebruari 2007[1] resolutsioonis;

– suurendada energiavarustuskindlust ja ohjeldada energiahindade tõusu;

– soodustada koostööd Euroopa ja naaberalade majanduste vahel, lähtudes muu hulgas energiaühenduse asutamislepingust, kuna praegu puuduvad Euroopa energiaturul märgid ausa konkurentsi olemasolust;

7. tuletab meelde integreeritud lähenemisviisi tähtsust, mis on energiapoliitika sise- ja välisaspektide ning energia- ja muude sellega seotud poliitikate vahelise kooskõla tagamise võtmeelement; juhib tähelepanu sellele, et ELi sõltuvus imporditud energiast mõjutab oluliselt tema sõltumatust otsuste tegemisel muudes poliitikavaldkondades; rõhutab seetõttu jõuliste meetmete vajadust liidusiseste energiaallikate arendamise ja kasutamise toetuseks;

8. kutsub ELi üles tugevdama oma usaldusväärsust ühise välispoliitika kaudu, mis hõlmaks ka energiaküsimusi;

9. tuletab meelde, et tulemusliku ja ühise Euroopa energiaalase välispoliitika nimel on vaja saavutada sidusam ja integreeritum gaasi ning elektri siseturg; rõhutab „ühel häälel rääkimise” tähtsust kolmandate riikidega suhtlemisel, et tagada ELi, liikmesriikide või tööstusharu tasandil toimuvatel kõnelustel ühine sõnum;

10. nõuab rohkem avatust ja konsultatsioone, et keskkonna ja ohutusega seotud küsimused saaksid vastused enne uute gaasi- ja naftajuhtmete, kaasa arvatud Läänemere torujuhtme, ehituse alustamist;

11. kutsub ELi üles tagama, et Venemaa ja Saksamaa vahelise Läänemere torujuhtme ehitusega kaasnevad algusest peale põhjalikud keskkonnauuringud (näiteks ikka veel merepõhjas olevate relvade ja laskemoona kohta), mis välistaksid igasuguse ohu keskkonnale; märgib, et kui kõnealune plaan peaks ellu viidama, tuleb kehtivatest keskkonnanõuetest kinni pidada;

12. kutsub liikmesriike üles soodustama energiatõhususe märgatavat suurendamist konkreetsete meetmete abil, näiteks käibemaksu kaotamisega tõhusat energiakasutust soodustavatelt tulemuslikelt meetmetelt, nagu näiteks isolatsiooni kasutamine, ja taastuvate energiaallikate ning vähesaastavate energiaallikate arendamist kui kõige tõhusamat poliitikat;

13. on seisukohal, et hästi tasakaalustatud riiklike maksude/lõivude süsteemidega saab liikmesriikides suurendada säästliku energiatarbimise osakaalu ja vältida üleliigset energiatarbimist;

14. rõhutab liigse energiatarbimise vältimise tähtsust ja nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid edendaksid ühistransporti ja arendaksid ühistranspordi infrastruktuuri, samuti arendaksid ja uuendaksid piirkondlikke küttesüsteeme; rõhutab sellega seoses, et energiakriisi korral on uuele energiaallikale üleminek lihtsam seal, kus kasutatakse piirkondlikke küttesüsteeme;

15. ELis biokütuste või biomassi kasutamise stiimulite loomisega seoses on tingimata vaja kindlustada, et selline kasutamine ei ohusta ülemaailmset toiduainetega kindlustatust, ei suurenda survet looduslikele metsadele, ei laienda monokultuuride ja võõrliikide istanduste kasvupinda ega kiirenda troopiliste metsade kadumise kaudu kliimamuutusi;

16. kutsub ELi üles algatama ühiseid rahvusvahelisi meetmeid, et vähendada mittesäästvat energianõudluse kasvu ja minna üle madala süsinikusisaldusega majandusele; selline tegevus peaks aitama saavutada järgmiseid eesmärke:

- määrata kindlaks äärmiselt ambitsioonikad kvantitatiivsed eesmärgid kõikides olulistes sektorites seoses energiatõhususe, taastuvenergia ja biokütuste kasutamisega, mis võimaldab ELil olla kliimamuutuse vastu võitlemisel esirinnas ning saada keskkonnasõbralike ja uuenduslike energiatehnoloogiate arendamisel juhtivaks jõuks maailmas;

- toetada taastuva energia arendamist ja kasutamist (tuule-, päikese-, biomassi-, vee-, geotermiline energia) ELis ja kolmandates riikides, suurendades samal ajal Euroopa Liidu arengupoliitika raames puhta ja säästliku energeetika programmide arvu, mis tagaksid õiglase tehnosiirde ning tooksid endaga kaasa juhtpositsiooni areneval rahvusvahelisel turul, kuid nimetatud taastuvate energiaallikate arendamisel ja kasutamisel tuleb meeles pidada, et enne nende kasumlikuks muutumist on vajalik teatav sissetöötamise aeg;

17. kutsub ELi üles alustama kõnelusi Ameerika Ühendriikide ja Aasia riikidega energia oluliselt säästlikuma kasutamise üle ning mõjutama rohkem Ida- ja Kesk-Aasia riike;

18. kutsub ELi üles korraldama energia teemal eraldi dialoogi arenguriikidega ja kasutama ühenduse vahendeid (näiteks hiljuti vastu võetud Ülemaailmne Energiatõhususe ja Taastuvenergia Fond), et leida uusi rahalisi allikaid detsentraliseeritud taastuvenergia, energia kättesaadavuse ja tõhususe ning ka ühist huvi pakkuvate energiainfrastruktuuride arendamise parendamiseks nendes riikides, edendades samas väiksema süsinikuheitega tõhusamaid energiatehnoloogiaid;

19. kutsub ELi üles lisaks arenguriikide rahalisele toetamisele levitama oma tehnoloogiaid rahvusvahelisel tasandil ning alustama kõnealuste riikidega dialoogi, milles EL oleks eeskujuks ja milles energia infrastruktuuri ühist kasutamist käsitletaks pikaajalise eesmärgina;

20. kutsub ELi üles aktiivselt otsima uut tüüpi energiapartnerlust riikidega, millel on suur taastuva vesiniku või elektritootmise ja/või ekspordi potentsiaal muu hulgas päikeseenergia suure kontsentratsiooni tõttu;

21. rõhutab, et Euroopa Liidu kasvav sõltuvus energia impordist võib põhjustada tulevikus poliitilisi probleeme; märgib murega, et gaasi ja naftat eksportivate riikide inimõiguste olukorda ei kritiseerita tihti piisavalt selgelt, sest kardetakse tarnete piiramist;

22. rõhutab, et uude ELi ja Venemaa vahelisse lepingusse tuleks lisada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate arendamise põhimõte; rõhutab ELi ja Venemaa vahelise keskkonnaalase koostöö suurendamise tähtsust Põhjamõõtme raames;

23. on seisukohal, et Euroopa reguleeriva asutuse loomine annab olulise panuse Euroopa energiaalase välispoliitika saavutamisse;

24. rõhutab, et hoolimata energiavarustuse tagamise olulisusest, muu hulgas välispoliitiliste meetmetega, ei tohi kunagi kahtluse alla seada Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide välispoliitika esmaseid eesmärke, nimelt inimõiguste tagamine, demokraatia ja õigusriigi edendamine, Atlandi-ülese partnerluse hoidmine ja eelkõige rahu kindlustamine;

25. nõuab ELi välisabi ja rahvusvaheliste finantsasutuste toetuste kliimamõjude kiiret hindamist; tunnistab arenguriikide aastatuhande arengueesmärkide saavutamise prioriteetsust; on veendunud, et arukad energiatehnoloogiad, taastuvad energiaallikad ja energiatõhusus omavad suurt potentsiaali energia kättesaadavuse parandamisel, ilma et need põhjustaksid kaasnevate heitkoguste suurenemist ja vähendades samas sõltuvust energia impordist ning kliimaga seonduvate eesmärkide saavutamisel koos arengueesmärkidega;

26. toetab ettepanekut energiapartnerlusest Aafrikaga; soovitab siiski tungivalt luua samasuguse partnerluse ka Hiina ja Indiaga, arvestades kasvuhoonegaaside heitkoguste väga kiiret suurenemist nimetatud riikides ning tungivat vajadust aidata neid suutlikkuse tõstmisel, samuti taastuvatesse energiaallikatesse ja energiasäästlikesse tehnoloogiatesse investeerimisel.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas
Viited	2007/2000(INI)
Vastutav komisjon	AFET
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ENVI 18.1.2007
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Umberto Guidoni 27.2.2007
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	2.5.2007
Vastuvõtmise kuupäev	5.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	49 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Liam Aylward, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Erna Hennicot-Schoepges, Jens Holm, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Peter Liese, Jules Maaten, Linda McAvan, Alexandru-Ioan Morţun, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Antonyia Parvanova, Vittorio Prodi, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Karin Scheele, Carl Schlyter, Richard Seeber, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Marcello Vernola, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alfonso Andria, Iles Braghetto, Umberto Guidoni, Caroline Lucas, Miroslav Mikolášik, Alojz Peterle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	-
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	-

[1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0038.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas
Menetluse number	2007/2000(INI)
Vastutav komisjon loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev	AFET 18.1.2007
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	DEVE 18.1.2007			INTA 18.1.2007	ENVI 18.1.2007	ITRE 18.1.2007
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Jacek Saryusz-Wolski 28.11.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	5.6.2007		16.7.2007		3.9.2007
Vastuvõtmise kuupäev	3.9.2007
Lõpphääletuse tulemused	+ - 0	45 3 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Roberta Alma Anastase, Christopher Beazley, Angelika Beer, Bastiaan Belder, André Brie, Elmar Brok, Colm Burke, Hélène Flautre, Hanna Foltyn-Kubicka, Michael Gahler, Jas Gawronski, Maciej Marian Giertych, Klaus Hänsch, Jana Hybášková, Jelko Kacin, Metin Kazak, Bogdan Klich, Vytautas Landsbergis, Emilio Menéndez del Valle, Eugen Mihăescu, Francisco José Millán Mon, Philippe Morillon, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Ria Oomen-Ruijten, Justas Vincas Paleckis, Ioan Mircea Paşcu, Tobias Pflüger, Hubert Pirker, Samuli Pohjamo, Bernd Posselt, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, István Szent-Iványi, Antonio Tajani, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden, Kristian Vigenin, Josef Zieleniec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Laima Liucija Andrikienė, Maria Badia i Cutchet, Mariela Velichkova Baeva, Árpád Duka-Zólyomi, Lilli Gruber, Milan Horáček, Evgeni Kirilov, Jaromír Kohlíček, Nickolay Mladenov, Aloyzas Sakalas, Csaba Sándor Tabajdi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev	11.9.2007

Õigusteave - Privaatsuspoliitika