RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Euroopa Liidu ja Serbia vaheliste suhete kohta
18.9.2007 - (2007/2126(INI))
Väliskomisjon
Raportöör: Jelko Kacin
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS NÕUKOGULE
Euroopa Liidu ja Serbia vaheliste suhete kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Jelko Kecin'i ALDE fraktsiooni nimel esitatud ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule Euroopa Liidu ja Serbia vaheliste suhete kohta (B6–0202/2007);
– võttes arvesse oma 16. septembri 2004. aasta resolutsiooni vähemuste tagakiusamise kohta Vojvodinas[1] ja oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni etnilise mitmekesisuse kaitse kohta Vojvodinas[2];
– võttes arvesse lõplikku raportit oma uurimismissiooni kohta Vojvodinasse (2. märts 2005);
– võttes arvesse Serbia Vabariigi loomist Serbia ja Montenegro liitriigi õigusjärglasena pärast rahvahääletust Montenegros 21. mail 2006, kus soositi iseseisvust;
– võttes arvesse Serbia uut põhiseadust, mis võeti vastu rahvahääletusel 28.–29. oktoobril 2006;
– võttes arvesse komisjonis 8. novembril 2006 vastu võetud 2006. aasta arenguaruannet Serbia kohta;
– võttes arvesse Serbia ühinemist NATO partnerlusega rahu nimel 14. detsembril 2006;
– võttes arvesse Serbia 21. jaanuari 2007. aasta parlamendivalimiste tulemusi;
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 26. veebruari 2007. aasta otsust kohtuasjas Bosnia ja Hertsegoviina versus Serbia ja Montenegro;
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni 19. märtsi 2007. aasta arvamust nr 405/2006 Serbia põhiseaduse kohta;
– võttes arvesse uue valitsuse moodustamist Belgradis 15. mail 2007. aastal;
– võttes arvesse uue valitsuse viit peamist eesmärki, mida esitleti 15. mail 2007. aastal;
– võttes arvesse ELi ja Serbia stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniläbirääkimiste jätkamist 13. juunil 2007. aastal;
– võttes arvesse üldasjade nõukogu 12. veebruari ja 18. juuni 2007. aasta järeldusi Lääne-Balkani kohta;
– võttes arvesse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) peaprokuröri 18. juuni 2007. aasta aruannet ÜRO Julgeolekunõukogule Serbia koostöö kohta EJRKga;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi väliskomisjoni 26. juuni 2007. aasta koosolekul toimunud arvamuste vahetust EJRK peaprokuröriga;
– võttes arvesse ELi ja Serbia vahelist kokkulepet omandiõiguste nõuetekohaseks jõustamiseks nii poliitilise kui ka majandusliku stabiilsuse saavutamise nimel;
– võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 90;
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6–0325/2007),
A. arvestades, et Serbia tulevik on kuuluda Euroopa Liitu;
B. arvestades, et Serbia on piirkonna stabiilsuse ja jõukuse seisukohast olulise tähtsusega ning ELi liikmesuse väljavaade on peamine reformide läbiviimise ajend;
C. arvestades, et Serbia on Kesk-Euroopa vabakaubandusühenduse (CEFTA) lepingule allakirjutanu ja on hiljuti osalenud uuesti stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepinguga seotud läbirääkimistes; arvestades, et Serbia ühinemine WTOga võib toimuda enne 2008. aastat;
D. arvestades, et seitsekümmend protsenti nendest serblastest, kes hääletasid, pooldab ELi liikmeks astumist ja kaks kolmandikku kodanikest hääletas demokraatlike parteide poolt;
E. arvestades, et Serbial on uus Euroopat ja reforme pooldav valitsus;
F. arvestades, et Serbia-poolne edukas stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepinguga seotud läbirääkimiste taasalustamine võiks olla edaspidine näide positiivsetest muutustest Lääne-Balkani riikides, mida on mõjutanud muu hulgas EL;
G. arvestades, et selleks, et saada üle mineviku natsionalistlikust suhtumisest, mis tekitas Serbias sallimatust, ksenofoobiat ja antisemitismi, tuleks teha uusi ja tõelisi jõupingutusi;
H. arvestades, et 2006. aastal kasvas Serbia majandus jõuliselt (umbes 5,8%) ja välisriikide otseinvesteeringute maht suurenes; arvestades, et säilinud on mured, mis puudutavad jooksevkonto jätkuvalt kasvavat puudujääki ja töötuse kõrget taset (2006. aastal ligikaudu 20,9%);
I. arvestades, et korruptsioon on Serbias jätkuvalt tõsine probleem ning arvestades, et Transparency Internationali 2006. aasta korruptsiooni tajumise indeksi skaalal oli Serbia keskmine punktisumma 3,0 (skaalal nullist („täiesti korrumpeerunud”) kuni kümneni („täiesti korruptsioonivaba”);
J. arvestades, et kaks kuuest EJRK poolt tagaotsitavaks kuulutatud sõjakuritegudes süüdistatavast on hiljuti vahi alla võetud ja saadetud Haagi ning neli, sealhulgas Ratko Mladić ja Radovan Karadžić, on tabamata;
K. arvestades, et Serbia üldsus ei ole piisavalt teadlik viimaste sõdade käigus toime pandud kuritegude ulatusest, eriti Srebrenicast;
L. arvestades, et sõjad Jugoslaavias on põhjalikult muutnud Serbia sotsiaalset struktuuri ning muu hulgas põhjustanud suurearvulist poliitilise ja intellektuaalse eliidi rännet ning põgenike ja riigi sees ümberasustatud isikute voolu koos 1990ndate aastate vägivallast traumeeritud veteranide tagasipöördumisega;
M. arvestades, et Jugoslaavia lagunemisest on saanud kaugeleulatuva kultuurilise kaotuse allikas ja see on toonud kaasa Serbia elanikkonna (kes peab veel territooriumi kaotusega kaasneva kogu mõju osas kokkuleppele jõudma) väljavaadete kahanemise,
1. on veendunud, et Serbia väärib erilist kiitust rahumeelse lahenduse leidmise eest mitmetele keerulistele väljakutsetele viimase aasta jooksul, sealhulgas Serbia ja Montenegro liitriigi lagunemine, õiglased ja vabad parlamendivalimised ning uue valitsuse moodustamine Euroopat pooldava kokkuleppega;
2. tervitab Serbia valitsuse ja ELi vaheliste stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut käsitlevate läbirääkimiste taasalustamist pärast 13 kuu pikkust vaheaega; julgustab mõlemaid pooli läbirääkimistega kiiresti edasi liikuma ja võtma vajalikke meetmeid, et vältida tehnilisi viivitusi üleminekuperioodil lepingu parafeerimisest kuni selle allkirjastamiseni, et allkirjastamine võiks toimuda enne 2007. aasta lõppu; peab stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu allkirjastamist oluliseks sammuks teel ELiga ühinemise suunas;
3. tervitab Serbia valitsuse soovi EJRKga koostööd teha, mis avab tee edaspidisele koostööle ELiga;
4. õnnitleb Serbiat EJRKga tehtava koostöö paranemise puhul, mis on teinud võimalikuks stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniläbirääkimiste jätkumise ning tinginud EJRK peaprokuröri Carla del Ponte positiivse hinnangu Serbia koostööle kohtuga; väljendab rahulolu Zdravko Tolimiri ja Vlastimir Đorđevići vahi alla võtmise ja Haagi saatmise üle, peaminister Kostunica kinnituse üle Carla del Pontele, et „tõenäoliselt toimub veel vahistamisi” (sealhulgas Bosnia serblasest endine kindral Ratko Mladić), ning uute struktuuride loomise üle, mis on suunatud kogu põgenike tabamisega seotud tegevuse tsentraliseerimisele, sealhulgas riikliku julgeolekunõukogu suurem läbipaistvus; tunneb heameelt Serbia, Bosnia-Hertsegoviina ja Montenegro ametivõimude koostöö üle hiljutistele Haagi saatmistele kaasaaitamisel;
5. tuletab Serbiale meelde, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu allkirjastamine on sõltuvuses täielikust koostööst EJRKga ning see peaks viima kõigi järelejäänud süüdistatavate vahistamise ja üleandmiseni, märkides, et hiljutised vahistamised on tõenduseks, et Serbia ametiasutused on suutelised sõjakuritegudes süüdistatavaid leidma ja kinni pidama; rõhutab, et täielik koostöö EJRKga ei ole üksnes rahvusvaheline kohustus, vaid ka oluline võti kestva lepituse suunas piirkonnas; seetõttu kutsub Serbia parlamenti üles täitma Rahvusvahelise Kohtu otsusest tulenevaid kohustusi ja võtma vastu deklaratsiooni, millega mõistetakse hukka Srebrenica genotsiid;
6. usub, arvestades EJRK sulgemise ajakava, mis näeb praegu ette kohtuistungite lõpuleviimist 2008. aastaks, et vajalik oleks kaaluda EJRK volituste pikendamist, kui süüdistatavad sõjakurjategijad vahistatakse pärast nimetatud kuupäeva;
7. märgib, et Euroopa Ülemkogu kohtumisel Brüsselis 2007. aasta juunis sõlmitud kompromisskokkulepe sillutab teed Euroopa Liidu uuendatud õiguslikule alusele 2009. aastaks, luues edaspidiste laienemiste jaoks vajaliku institutsioonilise raamistiku ja võimaldades ELil ja Serbial juhtida Serbia arengu ja saavutuste alusel dünaamiliselt ühinemisprotsessi;
8. on seisukohal, et Kosovo staatuse otsustamine tugevdab Lääne-Balkani stabiilsust ja aitab kaasa piirkonna integreerumisele Euroopa Liiduga;
9. märgib rahuloluga, et Serbia on alates 2000. aastast teinud läbi märkimisväärse majandusarengu, kus keskmine aastane kasvutempo on 5%; märgib siiski, et IMFi hinnangu kohaselt ei ole see kaasa toonud vaesuse või töötuse kõrge määra (üle 20%) vähenemist; usub, et uue valitsuse peamine väljakutse on kõnealuste probleemide vastu võitlemine; seetõttu kutsub Serbia valitsust üles pühenduma kindlamalt töökohtade loomisele ja vaesuse leevendamisele ning võtma konkreetseid abinõusid tasakaalustatuma majandusarengu tagamiseks kõigis riigi piirkondades, pöörates erilist tähelepanu vähemarenenud kagu- ja idaosale.
10. usub, et haldusstruktuuride ja -menetluste edasine areng võib suurendada usaldust õigusriigi põhimõtetesse, tugevdada turumajandust ja julgustada majanduskasvu Serbias; kutsub Serbia ametiasutusi üles parandama välisinvesteeringute jaoks majanduskliimat ja läbipaistvust kaubandussuhetes;
11. võtab rahuloluga teadmiseks, et Serbial on uus põhiseadus, mis sisaldab positiivseid inimõigusi puudutavaid sätteid; märgib siiski, et vähemuste kaitsmise õiguslikku raamistikku on vaja edasi arendada; tunneb muret muu hulgas kohtunike ja prokuröride ametisse nimetamise, edutamise ja ametist vabastamisega seotud problemaatiliste sätete pärast ning nõuetekohase avaliku arutelu või parlamendis arutamise vähesuse pärast ratifitseerimisprotsessi kestel; kutsub Serbia ametiasutusi üles kaaluma territoriaalse detsentraliseerimise ulatuse laiendamist, eelkõige Vojvodina, Sandžaki ja Preševo oru suhtes;
12. kutsub Serbia valitsust üles säilitama uute NUTS II tasandi piirkondade moodustamisel Vojvodina, Sandžaki ja kõikide teiste etniliste ja rahvusvähemustega alade või piirkondade territoriaalset, halduslikku ja poliitilist terviklikkust ja mitte kasutama haldusmeetmeid Euroopa Liidu suhtes ettekäändena ajalooliste piirkondade jagamiseks; kutsub samuti komisjoni, nõukogu ja parlamenti üles pidama meeles kõnealust ohtu ja jälgima eriti tähelepanelikult NUTS II tasandi piirkondade organiseerimist Serbias;
13. tunnustab Serbiat suurema läbipaistvuse eest, mis on saavutatud valitsuse ja parlamendi töös, ning hea haldussuutlikkuse eest; avaldab Serbiale tunnustust 2007. aasta eelarveseaduse vastuvõtmise ja ombudsmani ning avaliku teabe voliniku valimise eest; avaldab kahetsust, et Serbia Panga presidendi ametissemääramine ja konstitutsioonikohtu kohtunike ametissenimetamine on jätkuvalt pooleli;
14. usub kindlalt, et peamine inimõiguste küsimus on kestvate lahenduste leidmine põgenikele ja riigi sees ümberasustatud isikutele, eelkõige kuna Serbias on siiani väga suur arv põgenikke, valdavalt Horvaatiast ja osaliselt Bosnia-Hertsegoviinast ning riigi sees ümberasustatud isikud Kosovost; avaldab sügavat kahetsust seoses sellega, et Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegro poolt 2005. aasta 31. jaanuaril allkirjastatud põgenike tagasipöördumist ja vara hüvitamist käsitleva Sarajevo deklaratsiooni 2006. aasta lõpu tähtajast kõigi lahendamata küsimuste lahendamiseks ei peetud kinni ning kogu selle aja jooksul ei ole toimunud erilist edasiminekut;
15. seetõttu kutsub Serbia valitsust üles jätkama Sarajevo deklaratsiooni rakendamiseks tehtavaid jõupingutusi, sealhulgas selge õigusliku raamistiku loomist, mis muu hulgas hõlmaks päritolukohta naasmise õigust ja õigust omandi kompenseerimisele; nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja rahvusvaheline üldsus kohustuks jätkuvalt toetama põgenike õigusi ja andma kõnealustele riikidele jätkuvalt toetust, eraldades sealhulgas selleks piisavalt rahalisi vahendeid; rõhutab, et riigi sees ümberasustatud isikute ja põgenike integratsioon või ümberasumine ei tohiks oluliselt muuta ala või piirkonna algset etnilist tasakaalu; juhib selles osas tähelepanu Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioonile (1995);
16. tunnustab organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastase võitluse vallas tehtud edusamme, mis viisid hiljuti paljude oluliste vahistamisteni, märkides samal ajal, et korruptsioon, eelkõige politsei ja kohtuvõimu puhul, on jätkuvalt tõsine probleem ning korruptsiooni ametlik uurimine tundub sageli olevat poliitiliste motivatsioonidega; toob välja, et korruptsioon on suur takistus välismaiste investeeringute ligitõmbamisele ja kutsub Serbia valitsust üles viima ellu ulatuslikku korruptsioonivastast strateegiat; on seisukohal, et organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse jätkamine on vajalik;
17. kiidab heaks riigi piirikaitse pädevuste sõjaväelt politseile üleandmise lõpetamise kui suure sammu ELi standardite järgimise suunas; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon ergutaks Serbia valitsust teostama jätkuvalt põhjalikke politsei, julgeolekuteenistuste ja kaitsejõudude reforme, sealhulgas meetmed suurema tsiviiljärelevalve teostamiseks sõjaväe üle; on seisukohal, et politsei reform peaks võtma arvesse vajadust vähemusrahvuste keeli kõnelevate politseijõudude järele piirkondades, kus elavad suured vähemuste kogukonnad;
18. usub, et õigusriigi edendamine ja õigusnormide range rakendamine peab olema üks valitsuse peamisi prioriteete; tervitab seni võetud kohtureformi meetmeid, kuid rõhutab vajadust kõnealuse protsessi jätkamise järele, eelkõige seoses kohtuprotsesside kiiruse, tunnistajakaitse, korruptsiooni ärahoidmise ja kohtunike sõltumatusega; avaldab kahetsust, et konstitutsioonikohus ei toimi, kuna see on midagi sellist, mis ei soodusta demokraatia arengut ja demokraatlikku õigusloomet Serbias;
19. väljendab rahulolu peaminister Zoran Đinđići tapmisega seotud kohtuprotsessi tulemuste üle ja toetab erisüüdistaja hiljutist algatust paljastada palgamõrva poliitilised motiivid;
20. väljendab heameelt Serbia sõjakuritegude prokuröri töö üle, kuid kahetseb, et kodusõja kohtuprotsesse õõnestab vähene läbipaistvus ja poliitiline tahe teha kindlaks vastutuse käsuahel vahetutest täideviijatest nendeni, kes käske andsid; usub, et Serbia sõjakuritegude kohtu poolt neljale poolsõjaväelise rühmituse Skorpionid liikmele kuue Srebrenica moslemi hukkamise eest määratud karistused ei vasta kuriteo jälgile olemusele; märgib, et Serbia president avaldas avalikult kahetsust määratud karistuste lühikese kestvuse üle;
21. usub, et Serbia kodanikel on õigus kuulda tõde nende nimel toime pandud genotsiidi ja hiljutise sõjapoliitika kohta ning saada teada sõjakurjategijate nimed; usub, et Serbia peab edasiminekuks oma viimase aja minevikuga ausalt silmitsi seisma, ja et mineviku suhtes kokkuleppele jõudmine on Serbia naabritega leppimise tee lahutamatu osa; kutsub valitsust üles taasavama 2001. aastal loodud tõe ja lepituse komisjoni, eeskätt selleks, et tagada riigi teatavates osades püsivale hirmuõhkkonnale lõpu tegemine; nõuab tungivalt, et komisjon edendaks algatusi, mis parandavad inimestevahelisi kontakte piirkonnas, ja eraldaks selleks otstarbeks suuremaid vahendeid;
22. tervitab Serbia presidendi vabandust Horvaatia kodanike ees serblaste poolt 1992.–1995. aasta sõjas Horvaatias toime pandud sõjakuritegude eest; peab seda suure poliitilise küpsuse ja demokraatliku juhtimise väljenduseks ning konkreetseks tõendiks praeguse valitsuse meelekindlusest jätkata naaberriikide suunal sõpruse ja koostöö poliitikat;
23. usub, et lepitus ja õiglus on vältimatud nii piirkonna kõikide riikide stabiilsuseks ja arenguks kui ka nende integreerimiseks Euroopa Liiduga; nõuab tungivalt, et Serbia naaberriigid järgiks seda mudelit ja mõistaks hukka kõik etnilise sallimatuse ning rassismi ilmingud oma territooriumil;
24. usub, et EL ja selle liikmesriigid peaksid algatama ja toetama programme, mille eesmärk on psühhosotsiaalse nõustamisteenuse osutamine, mis keskendub eelkõige, kuid mitte ainult, naistele ja lastele, keda on traumeerinud sõja eel ja ajal saadud kogemused;
25. tervitab Belgradi ja Priština vahelist hiljutist koostööd Kosovo konfliktiga seotud teadmata kadunud inimeste otsimisel, eelkõige viimaseid Raška ringkonnas tehtud ühiseid jõupingutusi; kutsub Serbia valitsust üles andma välja Mačkaticat käsitlev avalik raport;
26. kutsub nõukogu ja komisjoni üles eraldama teadmata kadunud inimestega tegelevale rahvusvahelisele komisjonile (ICPM) piisavad rahalised vahendid, et võimaldada kõnealusel organisatsioonil viia 2010. aastaks lõpule kõikide teadmata kadunud inimeste tuvastamise töö endise Jugoslaavia territooriumil; usub, et ICMP töö aitab märkimisväärselt kaasa tõe, õigluse ja lepituse saavutamise protsessile piirkonnas;
27. märgib, et Strateegilise Turunduse Ameti poolt Serbia Üliõpilaste Liidu jaoks 2004. aastal läbiviidud uurimuse kohaselt ei ole 70% Serbia üliõpilastest kunagi välismaale reisinud; tervitab Serbia üliõpilastele ELi riikides õppimisvõimaluste andmiseks tehtud algatusi; kutsub liikmesriike üles otsima uusi Serbia rahvaga suhtlemise viise;
28. märgib, et Serbia panustab aktiivselt piirkondlikku koostöösse ja heanaaberlikesse suhetesse, osaledes mitmetes piirkondlikes algatustes, näiteks stabiilsuspakt/piirkondliku koostöö nõukogu ja CEFTA; kutsub Serbiat üles võtma jätkuvalt enda kanda vastutavat rolli piirkonnas; rõhutab, et Serbia huvides on arendada ja säilitada piirkonna partneritega häid suhteid, parandada tõhusat piiriülest koostööd, kasutades täielikult rahvusvähemuste potentsiaali piirialadel, ja osaleda aktiivselt kahepoolsetes, piirkondlikes ja Euroopa infrastruktuuriprojektides; kordab, et kõikide piirkonna riikide tulevik on ELis;
29. julgustab Serbia valitsust edendama heanaaberlikke suhteid Bosnia ja Hertsegoviina mõlema üksusega (Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon ja Serblaste Vabariik), kuna sellised suhted aitavad edendada paremat koostöökliimat piirkonnas;
30. nõuab tungivalt, et Serbia valitsus jätkaks Kagu-Euroopa naabritega dialoogi piiriküsimustes, arvestades, et Serbia ja Horvaatia ning Serbia ja Bosnia ja Hertsegoviina vahel tuleb veel territoriaalsed piirid kindlaks määrata;
31. tunnustab Serbiat paranenud rahvustevaheliste suhete eest, eelkõige Vojvodinas, kus on rahvustevahelisi vahejuhtumeid vähem, kuigi need ei ole lakanud; kutsub Serbia ametiasutusi üles võtma lisameetmeid rahvusvähemuste arengu edendamiseks paljurahvuselises Vojvodinas, edendama nende seas rahumeelset kooseksisteerimist ja tagama, et politsei, kohtuvõim ja teised riigiorganid on eri rahvuste suhtes erapooletud; lisaks palub, et Serbia ametiasutused juhiksid hoolikalt iga võimalikku põgenikevoolu, et mitte rikkuda piirkonnas etnilist, kultuurilist, usulist, majanduslikku ja poliitilist tasakaalu, eesmärgiga tagada nende edukas integreerimine multikultuursesse keskkonda; rõhutab nende programmide äärmist tähtsust, mille eesmärk on sallivuse suurendamine kogukondade vahel, eelkõige Vojvodinas; on seisukohal, et nende programmide jaoks on vajalik ka ELi poolne rahastamine;
32. märgib rahuloluga, et Preševo oru etniliste albaanlaste parteid osalesid hiljutistel valimistel esimest korda kümnendi jooksul ning et rahvusvähemused on esindatud nii seadusandlikus kui täidesaatvas võimuharus; usub, et Sandžak on jätkuvalt eriliselt murettekitav piirkond ja kutsub valitsust üles tegema kohalike poliitikutega koostööd eesmärgiga kavandada tegutsemisviise, mis aitaks täiendavalt piirata äärmuslust ja lõhenemist kogukonnas;
33. tervitab 2007. aasta eelarve rahaliste vahendite sihtotstarbelist eraldamist romisid kaasava kümnendiga otseselt seotud projektidele; tunneb siiski muret süsteemse poliitilise lähenemisviisi üldise puudumise pärast romide – sealhulgas riigisiseselt ümberasustatud inimesed ja tagasipöördujad – elu ja elamistingimuste parandamiseks;
34. kutsub Serbia valitsust üles viima täielikult ellu romisid käsitlevaid riiklikke tegevuskavasid, rakendamaks romisid kaasava kümnendi ideed nii rahanduslikult kui institutsiooniliselt, et töötada välja romide kogukonna jaoks praktilisi ja jätkusuutlikke lahendusi; meenutab Serbiale, et kõikehõlmavate diskrimineerimisvastaste õigusaktide vastuvõtmine ja püsivate repatrieerimislahenduste leidmine siiani laagrites elavate romide jaoks on Euroopa partnerluse jaoks Serbias prioriteetsed;
35. võtab teadmiseks inimõiguste ja vähemuste õiguste ameti loomise peaministri otsealluvusse, millega asendati endine liitriigi inimõiguste ja vähemuste õiguste ministeerium; kutsub peaministrit üles jätkama sidusat ja aktiivset vähemuste poliitikat ning tagama, et inimõigused ja vähemuste õigused oleksid valitsuse tegevuskavas prioriteetsed; tervitab asjaolu, et Serbia uus põhiseadus annab etniliste vähemuste rahvusnõukogudele põhiseadusliku aluse, ja nõuab kõnealuste nõukogude staatuse, töö ja valimise paremaks reguleerimiseks õigusaktide vastuvõtmist; ootab sellise õigusloome vastuvõtmist, mis tagaks parema õigusliku raamistiku vähemuste õiguste kaitsmiseks ja kõikide rahvusvähemuste integreerimiseks riigistruktuurides;
36. tervitab inimkaubanduse vastu võitlemiseks kõikehõlmava riikliku strateegia vastuvõtmist, kuid nõuab tungivalt, et Serbia valitsus oleks rangem kohtuasjade menetlemisel ja tagamisel, et kaubitsejad saaksid õigusrikkumise laadile vastavad vanglakaristused ja et nad need ära kannaksid;
37. usub, et Serbia Raadio ja Televisiooni (RTS) muutmine avalik-õiguslikuks on samm edasi, kuid juhib tähelepanu ringhäälinguseaduse muudatustega kaasnenud avaliku arutelu piiratusele ja RTSi juhatuse liikmete määramise korra puudustele; juhib tähelepanu ka vajadusele koostada täiesti demokraatlikud eeskirjad, mis reguleerivad raadio- ja teleringhäälingu kontsessioonide eraldamist ja milles sätestatakse eelkõige võimalus kontsessioone andva asutuse otsuste peale edasi kaevata; avaldab sügavat kahetsust, et ei ole toimunud edasiminekut ajakirjanike mõrvajuhtumite lahendamise osas ja mõistab hukka hiljutised katsed tappa sõjakuritegusid ja organiseeritud kuritegevust uuriv tuntud reporter; nõuab, et pädevad asutused leiaks toimepanijad ja uuriks põhjalikult kuritegu;
38. märgib hästiarenenud valitsusväliste organisatsioonide (VVO) sektorit ja kiidab heaks ametiasutuste pingutused kodanikeühendustega konsulteerida, eelkõige erimärgukirja koostöö kohta, mille on allkirjastanud Serbia eurointegratsiooni büroo ja VVOd ning kodanikuühiskonnaga suhtlemise nõukogu, mille asutas Serbia president, ning samuti VVOde esindajate kaasamise riigi Euroopa integratsiooni nõukogusse, mille esimees on peaminister; kutsub Serbia parlamenti üles võtma vastu õigusakte kodanikuühiskonna organisatsioonide õigusliku olukorra parandamiseks;
39. mõistab hukka nende kodanikuühiskonna esindajate avaliku halvustamise, kes kritiseerivad valitsust või juhivad tähelepanu tundlikele küsimustele nagu sõjakuriteod; taunib hiljutist poliitiliselt motiveeritud kallaletungide lainet ning hoiatab suureneva vihakõne eest meedias ja poliitikas, mis on suunatud inimõiguste aktivistide, ajakirjanike ja poliitikute vastu;
40. tervitab ELiga viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute sõlmimist ja nõuab tungivalt, et nõukogu tagaks nende jõustumise 2007. aasta lõpuks; palub kõnealusel eesmärgil nõukogul komisjoni toetusel koostada konkreetsed juhised viisavabaks liikumiseks ja võtta toetusmeetmeid, mis on kavandatud suurema osa kodanike, eelkõige noorte inimeste reisimisvõimaluste suurendamiseks; rõhutab Serbia poliitilise ja majandusarengu mobiilsuse tähtsust, kuna mobiilsus annab inimestele võimaluse saada vahetuid kogemusi ELiga ning aitab kaasa Serbia Euroopaga integreerumise protsessile; nõuab suuremat osalemist elukestvas õppes ja kultuurivahetusprogrammides; palub nõukogul kaaluda viisataotluste menetlemise ühise süsteemi loomist, et kergendada suurima koormusega konsulaatide tööd ja tagada taotluste menetlemine mõistlike tähtaegade jooksul;
41. on seisukohal, et haridussüsteemi reform ei ole üksnes hädavajalik, vaid ka Serbia jaoks ainus nooremate põlvkondade jaoks praeguses demokratiseerimisprotsessis uue väärtuste süsteemi väljatöötamise viis;
42. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles tegema kooskõlastatud pingutusi, et suurendada ELi nähtavust Serbias ja nõuab tungivalt, et komisjon väldiks edasisi viivitusi personali, sealhulgas IPA vahendeid haldavate ekspertide värbamisel oma delegatsiooni büroosse;
43. kutsub väliskomisjoni ja selle inimõiguste allkomisjoni viima ellu Euroopa Parlamendi 16. septembri 2004. aasta Vojvodinat käsitleva resolutsiooni punkti 5, võttes päevakorda Euroopa Parlamendi lõpliku raporti oma uurimismissiooni kohta Vojvodinasse ning pidades selle üle põhjalikku arutelu edasist tegevust silmas pidades;
44. kutsub Serbia ametiasutusi üles võtma kiiresti vastu restitutsiooniseadused, mis on kooskõlas teiste riikide restitutsiooniseadustega ja milles sätestatakse riigi võlakirjade asemel vajaduse korral tegelike kulude hüvitamine;
45. kutsub uusi liikmesriike üles mängima Serbia liikumisel ELi suunas aktiivset rolli, võimaldades Serbial saada kasu nende kogemustest seoses reformidega;
46. kutsub Serbia ametiasutusi üles jätkama ELi keskkonnaalaste õigusaktide ja standardite alusel oma õigusaktide ühtlustamist ning rakendama vastu võetud õigusakte;
47. tervitab Serbia liikmesust teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendas raamprogrammis; kutsub nõukogu üles suurendama mestimise ja tehnilise abi programme, eelkõige neid, mis on suunatud noortele inimestele;
48. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teadmiseks komisjonile ning liikmesriikide ja Serbia valitsustele ja parlamentidele.
soovituse ettepanek nõukogule (B6‑0202/2007) (16.5.2007)
vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1
Esitaja(d): Jelko Kacin
ALDE fraktsiooni nimel
Euroopa Liidu ja Serbia suhted
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ELi ja Serbia seiskunud stabiliseerimis- ja assotsieerimisläbirääkimisi;
– võttes arvesse 21. jaanuari 2007. aasta üldvalimiste tulemust, mille kohaselt sai Serbia parlamendis absoluutse enamuse nn demokraatlik blokk;
– võttes arvesse, et Serbia arengu jaoks kriitilisel hetkel moodustati 14. mail 2007. aastal Belgradis uus reformi- ja euroopameelne valitsus;
– võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 1,
A. võttes arvesse Serbia väga olulist panust piirkonna stabiilsusesse ja heaolusse;
B. arvestades, et EL on korduvalt rõhutanud, eriti 2003. aastal Thessalonikis, et kõikidel Lääne-Balkani riikidel, sealhulgas Serbial, on selged väljavaated saada ELi liikmeks;
C. arvestades, et püsib tungiv vajadus teha edusamme Serbia integreerimisel ELi;
D. arvestades, et sõjakuritegudes kahtlustatav Ratko Mladić on jätkuvalt vabaduses ning et vastavalt Rahvusvahelise Kohtu 26. veebruari 2007. aasta otsusele rikub Serbia jätkuvalt genotsiidi konventsiooni sellega, et ei vahista Ratko Mladićit,
1. esitab nõukogule järgmised soovitused:
(a) võtta selge ja ühemõtteline seisukoht selle kohta, mida tähendab "igakülgne koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga" ning rõhutada, et stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimine sõltub selle tingimuse täitmisest;
(b) suurendada toetust Serbia ametivõimudele, et viimased suudaksid täita Euroopa partnerluse prioriteetidega kaasnevaid nõudmisi, eriti seoses õigusriigi põhimõtetega, kasutades intensiivsemalt mestimist ja muid tehnilise abi programme;
(c) toetada kindlalt Serbia uut valitsust ja selle püüdlusi ehitada üles kaasaegne, dünaamiline ja jõukas Serbia;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja komisjonile, liikmesriikidele ning Serbia parlamendile ja valitsusele.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Euroopa Liidu ja Serbia vaheliste suhete kohta |
||||||||||||
|
Menetluse number |
|||||||||||||
|
Aluseks olev(ad) soovituse ettepanek(ud) |
|
|
|||||||||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
AFET |
||||||||||||
|
Raporti koostamise otsuse kuupäev |
5.6.2007 |
||||||||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
|
|
|
|
|
||||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
|
|
|
|
|
||||||||
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Jelko Kacin 4.6.2007 |
|
|||||||||||
|
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
|
|||||||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
26.6.2007 |
12.9.2007 |
|
|
|
||||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
12.9.2007 |
||||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+ - 0 |
58 3 1 |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Vittorio Agnoletto, Roberta Alma Anastase, Robert Atkins, Christopher Beazley, Angelika Beer, Bastiaan Belder, Monika Beňová, Elmar Brok, Cristian Silviu Buşoi, Marco Cappato, Véronique De Keyser, Hanna Foltyn-Kubicka, Michael Gahler, Jas Gawronski, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Anna Ibrisagic, Jelko Kacin, Ioannis Kasoulides, Metin Kazak, Vytautas Landsbergis, Francisco José Millán Mon, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Cem Özdemir, Ria Oomen-Ruijten, Justas Vincas Paleckis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tobias Pflüger, João de Deus Pinheiro, Hubert Pirker, Samuli Pohjamo, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Gitte Seeberg, István Szent-Iványi, Antonio Tajani, Charles Tannock, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Jan Marinus Wiersma, Josef Zieleniec |
||||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Laima Liucija Andrikienė, Maria Badia i Cutchet, Alexandra Dobolyi, Carlo Fatuzzo, Milan Horáček, Anneli Jäätteenmäki, Tunne Kelam, Jaromír Kohlíček, Erik Meijer, Nickolay Mladenov, Rihards Pīks, Aloyzas Sakalas, Anders Samuelsen, Marcello Vernola |
||||||||||||
|
Kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Eduard Raul Hellvig, Bilyana Ilieva Raeva |
||||||||||||
|
Esitamise kuupäev |
18.9.2007 |
|
|||||||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
|
|
|||||||||||