RAPORT Roheline raamat „Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust: poliitikavalikud ELi tasandil”

19.9.2007 - (2007/2105(INI))

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Karl-Heinz Florenz

parandused/addendaValiERR01

• ERR01 (PDF - 79 KB)
• ERR01 (DOC - 34 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

rohelise raamatu „Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust: poliitikavalikud ELi tasandil” kohta

(2007/2105(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust: poliitikavalikud ELi tasandil” (KOM(2007)0027);

–   võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevat raamkonventsiooni (Framework Convention on Tobacco Control – FCTC);

–   võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni 2004. aasta Euroopa strateegiat, mis käsitleb suitsetamisest loobumise poliitikat;

–   võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni 2007. aasta soovitusi võtta vastu poliitikasuunised kaitseks teisese tubakasuitsuga kokkupuutumise eest;

–   võttes arvesse komisjoni avaldust, mis käsitleb tubaka lisaaineid REACHi läbirääkimiste kontekstis ja Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid tubaka lisaainete kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6‑0336/2007),

A. arvestades, et tubakasuits on kompleksne mürgisegu, mis sisaldab enam kui 4000 ainet, sealhulgas selliseid mürke nagu vesiniktsüaniidhape, ammoniaak ja süsinikmonooksiid, ning enam kui 50 ainet, mis on tõestatud kantserogeenid;

B.  arvestades, et ainuüksi Euroopa Liidus sureb igal aastal vähemalt 650 000 inimest suitsetamise tagajärjel;

C. arvestades, et on teaduslikult tõestatud, et tubakasuits siseruumides põhjustab tõsiseid tervisekahjustusi ja enneaegset surma;

D. arvestades, et tubakasuits kahjustab hingamisteid, ärritades limaskesti, põhjustades köha, kähinat, õhupuudust ja kopsupuudulikkust; astma ning kopsupõletiku, bronhiidi ja krooniliste obstruktiivsete kopsuhaiguste arengut ja süvenemist, kahjustab artereid nii tõsiselt, et võib põhjustada südameatakke ja infarkti ning enam kui kahekordistab ohtu pimedaks jääda vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni tõttu;

E.  arvestades, et on tõestatud, et kopsuvähi oht on suurem, kui töötaja viibib töökohal tubakasuitsus, ning et näiteks nende toitlustusettevõtete töötajail, kus suitsetamine on lubatud, on 50 % kõrgem tõenäosus haigestuda kopsuvähki kui neil töötajail, kes tubakasuitsus ei viibi;

F.  arvestades, et Euroopa Liidus sureb igal aastal hinnanguliselt 80 000 inimest passiivse suitsetamise tõttu;

G. arvestades, et lapsed on tubakasuitsu saastusele eriti ohualtid, näiteks kodus ja eratranspordis;

H. arvestades, et tubakasuitsuga kokkupuude raseduse ajal võib põhjustada suuremat väärarengu, nurisünnituse, surnult sündimise ja enneaegse sünnituse ohtu, loote kasvu aeglustumist, väiksemat peaümbermõõtu ja sünnikaalu ning et on olemas seos passiivse suitsetamise ja keskkõrvapõletiku, kopsupuudulikkuse, astma ning imikute äkksurma vahel;

I.   arvestades, et Euroopa Liit ja selle 27 liikmesriigist 25 on juba allkirjastanud ja ratifitseerinud Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni (FCTC), mille preambulis on märgitud, et tubakasuitsu eest kaitsmise kohustus põhineb peamistel inimõigustel ja põhivabadustel ning FCTC artikli 8 kohaselt on kaitse tubakasuitsu eest põhiõigus;

J.   arvestades, et suurim kasu ühiskonnale ja majandusele saavutataks paremini siis, kui suitsuvabasid alasid täiendataks tõhusa suitsetamisest loobumise poliitikaga ELi ja/või liikmesriikide tasandil, näiteks a) tõhusad suitsetamisest loobumise edendamiskavad haridusasutustes, tervishoiuasutustes, töökohtades ja spordipaikades ning kättesaadavam võõrutusravi (nii käitumisravi kui ka ravimitel põhinev) inimestele, kes soovivad suitsetamisest loobuda; b) tubakasõltuvuse diagnoos ja ravi riiklikes tervishoiu- ja hariduskavades ning c) koostöö, et võimaldada FCTC artiklis 14 kokku lepitud juurdepääsu ja taskukohasust;

K. arvestades, et vastutustundelise poliitika kohus on luua keskkond, kus suitsetamist ei peetaks enam normaalseks, mis innustaks suitsetajaid suitsetamist vähendama või sellest loobuma, toetaks neid suitsetamisest loobumisel ning välistaks laste ja noorte suitsetamisega alustamise;

L.  arvestades, et üksnes kõikehõlmav suitsetamiskeeld kõigis suletud töökohtades, sealhulgas söögi- ja joogikohtades ning kõigis avalikes asutustes ja ühistranspordivahendites, kaitseks töötajate ja mittesuitsetajate tervist ning seeläbi aidataks suitsetajatel suitsetamisest kergemini loobuda;

M. arvestades, et toitlustussektori tulud nendes riikides, kus viidi sisse täielik suitsetamiskeeld, ei ole märkimisväärselt vähenenud;

N. arvestades, et Maailmapank on näidanud oma 1999. aasta aruandes „Epideemia leviku piiramine: valitsuste roll tubakatoodete tarbimise piiramisel ja piiramise majanduslikud aspektid” nende maksustamismeetmete tasuvust, mille abil vähendada nõudlust tubakatoodete järele ja üldist tubakatarbimist, ning et Maailma Terviseorganisatsioon on samuti rõhutanud, et maksustamisel on kõige suurem mõju;

O. arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa strateegias, mis käsitleb suitsetamisest loobumise poliitikat, kinnitatakse, et sekkumised suitsetamisest loobumiseks (nii käitumisravi kui ka ravimitel põhinevad) on sellise kõikehõlmava tubakakontrolli strateegia olulised ja kulutõhusad osad, millega hoitakse kokku tervishoiusüsteemide edaspidiseid suuri kulusid;

P.  arvestades, et teadaolevalt tekitab tubakatoodete tarbimine Euroopa majandustele igal aastal sadadesse miljarditesse ulatuvat kahju,

Q. arvestades, et tubakatarbimisest tulenevad tervishoiusüsteemide kulud kannab üldine elanikkond, mitte need, kes kulusid põhjustavad;

R.  arvestades, et on lubamatu, et üldise maksutulu suurendamiseks soodustavad teatavad liikmesriigid oma riikides tubakatoodete ostmist madalate maksumäärade abil;

S.  arvestades, et 70 % ELi elanikkonnast ei suitseta;

T.  arvestades, et 86 % ELi kodanikke pooldavad suitsetamise keelustamist töökohtades, 84 % muudes avalikes kohtades, 77 % restoranides ning 61 % baarides ja pubides;

U. arvestades, et sihtrühmade, eelkõige noorte, rasedate ja lapsevanemate teadlikkuse suurendamine aitab edukalt vähendada tubakatarbimist,

1.  väljendab heameelt komisjoni rohelise raamatu kui kodanikke kahjuliku tubakasuitsu eest kaitsva Euroopa vastutustundelise poliitika lähtepunkti üle;

2.  väljendab heameelt, et mõnedki liikmesriigid on võtnud tõhusad meetmed, tagamaks kaitset passiivse suitsetamise eest;

3.  kordab oma 23. veebruari 2005. aasta resolutsioonis Euroopa keskkonna- ja tervisealase tegevuskava (2004–2010) kohta komisjonile esitatud nõuet liigitada keskkonnas leviv tubakasuits ohtlike ainete direktiivis (67/548/EMÜ) võimalikult kiiresti kantserogeenina I kategooriasse, et viia keskkonnas leviv tubakasuits kantserogeenide ja mutageenide direktiivi (2004/37/EÜ) reguleerimisalasse;

4.  palub komisjonil loetleda ja koguseliselt väljendada liikmesriikides noorte hulgas levinud suitsetamise konkreetseid kahjulikke mõjusid, et sõnastada seejärel Euroopa eesmärgid liikmesriikidele, piiramaks tubaka organismi sattumist ja tarbimist noorte hulgas, kusjuures liikmesriigid võtaksid endale kohuseks vähendada suitsetamist noorte seas 2025. aastaks vähemalt 50 % võrra;

5.  rõhutab, et liikmesriigid võivad määrata kindlaks meetmete vormi, mida tuleb võtta riigi tasandil, kuid nad peavad kindlaksmääratud perioodi keskel ja lõpus komisjonile teatama edusammudest, mis on tehtud noorte suitsetamise kahjulike mõjude vähendamisel;

6.  märgib, et komisjonil on Euroopa eesmärkide saavutamisel toetav roll, aidates liikmesriikidel vahetada teadmisi ja häid tavasid ning viies läbi Euroopa uuringuid noorte seas levinud suitsetamise kahjulike mõjude kohta;

7.  kutsub komisjoni üles esitama sellise ettepaneku töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiivi 89/391//EMÜ muutmise kohta, milles nõutaks, et kõik tööandjad tagaksid tubakasuitsuvaba töökoha;

8.  kutsub liikmesriike üles võtma kahe aasta jooksul kasutusele piiramatu suitsetamiskeelu kõikides suletud töökohtades, sealhulgas toitlustusettevõtetes, ning Euroopa Liidu kõikides suletud üldkasutatavates hoonetes ja ühistranspordis;

9.  palub komisjonil koostada aruande kuludest, mis riikide tervishoiusüsteemid ja Euroopa Liidu majandus on kandnud suitsetamise ja tubakasuitsusaaste mõjude tõttu;

10. palub komisjonil esitada võimaluse korral enne 2008. aastat ettepanek direktiivi 2001/37/EÜ (tubakatoodete direktiiv)[1] muutmise kohta, mis hõlmab vähemalt:

· kõigi sõltuvust suurendavate lisaainete kohest keelustamist;

· olemasolevate toksikoloogiliste andmete järgi teadaolevalt kantserogeensete, mutageensete ja kas iseenesest reproduktiivtoksiliste või pürolüüsil (põlemine temperatuuril 600–950°C) sellisteks muutuvate lisaainete kohest keelustamist, tubaka lisaainete üksikasjaliku registreerimis-, hindamis- ja autoriseerimiskorra sisseviimist ning kõigi tubaka lisaainete täielikku pakendil märgistamist;

· kõigi selliste lisaainete automaatset keelustamist, mille kohta tubakatootjatel ja -importijatel puudub täielik andmekogu 2008. aasta lõpuks (k.a margitoote nime ja liigi järgi sorditud koostisainete nimistud, sealhulgas nende kogus ja toksikoloogilised andmed);

· nõuet, et tootjad teeksid üldsusele kättesaadavaks kõik olemasolevad toksikoloogilised andmed lisaainete ja tubakasuitsu koostisosade, sealhulgas pürolüüsisaaduste kohta (avalikud ja firmasisesed andmed);

· terviseohu eest hoiatavate piltide kohustuslikku kasutamist kõikidel tubakatoodetel, kusjuures sellised märgised tuleb panna pakendi esiküljele;

· sellise rahastamissüsteemi kasutuselevõttu, milles kõik hindamis- ja järelevalvestruktuuride loomise ja ülalpidamisega seotud kulud (näiteks sõltumatud laborid, personal, teadusuuringud) kannavad tubakatoodete tootjad;

· tootevastutuse kohaldamist tootjatele ja tootjavastutuse kasutuselevõttu kõikide tubakatoodete tarbimise tagajärjel tekkinud tervishoiukulude rahastamiseks;

11. kutsub komisjoni üles vaatama läbi edasisi ELi tasandil meetmeid, mis on suunatud Euroopa vabastamisele tubakasuitsust ning toetama kõikehõlmavat tubakakontrolli ja suitsetamisest loobumise strateegiat, näiteks:

· ELi tasandil keelustada tubakatoodete kasutamine eratranspordis alaealiste juuresolekul;

· ELi tasandil keelustada tubakatoodete müük alla 18aastastele noortele;

· anda luba sigarettide müügiautomaatide ülespanekuks ainult seal, kuhu alla 18aastased noored ligi ei pääse;

· eemaldada tubakatooted jaemüügipunktide iseteeninduslettidest;

· keelustada tubakatoodete kaugmüük (nt Interneti teel) alla 18aastastele noortele;

· edendada ennetusabinõusid ning noortele suunatud suitsetamisvastaseid kampaaniaid;

· keelustada tubakatoodete reklaam Internetis;

· ergutada liikmesriike võtma kasutusele kõikide tubakatoode inflatsioonikindlat maksustamist;

· kehtestada ELis tubakatoodete maksustamise kõrge miinimum;

· rakendada tubakatoodete salakaubanduse rangemat kontrolli;

12. palub komisjonil uurida, millised fiskaalmeetmed aitaksid vähendada tubakatarbimist, eriti noorte seas, ning kutsub komisjoni üles esitama liikmesriikidele uurimistulemustel põhineva soovituse;

13. kutsub liikmesriike üles lõpetama tubakatoodete ostmise soodustamist riigi madala maksustamismäära abil;

14. tervitab Itaalia otsust keelata märgistamata sigarettide transport, et võidelda salakaubaveo vastu ja lihtsustada päritoluriigi kindlaksmääramist;

15. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud direktiivi 2001/37/EÜ muutmiseks, et kaotada sigaretipakkidel tõrva, nikotiini ja süsinikmonooksiidi sisalduse näitamise nõue, mis praegu pakub suitsetajatele eksitavat võrdlust;

16. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud direktiivi 2001/37/EÜ muutmiseks, et hõlmata uuendatud suuremate, karmimate terviseohu eest hoiatavate piltide teeki, mis on kohustuslikud kõigil Euroopa Liidus müüdavatel tubakatoodetel, ning nõuab, et kõnealused hoiatused peavad olema tubakapakendi mõlemal poolel; on seisukohal, et kõnealused hoiatused peavad samuti sisaldama selgeid kontaktandmeid, mis aitavad suitsetajatel suitsetamisest loobuda, näiteks asjaomane tasuta telefoninumber või veebilehe aadress;

17. palub liikmesriikidel aidata toetavate meetmetega neid suitsejaid, kes soovivad suitsetamisest loobuda, näiteks sekkumiste abil suitsetamisest loobumiseks:

· kättesaadavam võõrutusravi – nii ravimitel põhinev (nikotiini asendusravi) kui ka käitumisravi (nõustamine) – kulude hüvitamise ning tervishoiutöötajate sekkumiste abil;

· kättesaadavamad suitsetamisest loobumise tooted (näiteks nikotiini asendustooted) vähendatud käibemaksumäära abil;

18. juhib tähelepanu, et vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni 2004. aasta Euroopa strateegiale, mis käsitleb suitsetamisest loobumise poliitikat, on pikaajalise suitsetamisest hoidumise saavutamisel kõige edukam intensiivne raviarsti nõustamine kestusega rohkem kui 10 minutit; palub seetõttu liikmesriikidel lisada nõustamine nikotiinisõltuvusest vabanemiseks riiklikusse tervishoiusüsteemi, ergutades ja koolitades esmatasandi tervishoiutöötajaid sekkuma, esitades patsientidele süstemaatiliselt küsimusi suitsetamise kohta, nõustades suitsetajaid suitsetamisest loobuma ja hüvitades neile kõnealuse intensiivse nõustamise kulud;

19. palub liikmesriikidel viia läbi tervislikust elustiilist informeerimise ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mida on kohandatud kõikidele vanuse- ja sotsiaalsetele rühmadele, et võimaldada inimestel kanda vastutust iseenda ja vajaduse korral oma laste eest;

20. on seisukohal, et kõnealused suitsetamisest loobumise meetmed peaksid tagama eelkõige noortele ja vähem jõukatele suitsetajatele kättesaadavad suitsetamisest loobumise tooted ja ravi (sealhulgas nõustamise), tagamaks, et ei tekiks ebavõrdset olukorda, kus ühiskonna vähem soodsas olukorras olevatel liikmetel takistataks nende kasutamist;

21. on seisukohal, et teave selle kohta, kuidas loobuda suitsetamisest, sealhulgas tasuta telefoninumbrid ja veebilehe aadress, peab olema nähtavalt kättesaadav kõigis tubakatoodete müügikohtades;

22. ergutab komisjoni jätkama toetusmeetmete, näiteks teadlikkuse tõstmise meetmete rakendamist ELi tasandil; on seisukohal, et arstide ja muude tervishoiutöötajate oskuste arendamine peaks olema esmatähtsalt olulisena määratletud valdkond;

23. kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku viia sisse nõue lisada lendleht igale tubakatootele, milles teavitataks tarbijaid tubakatarbimise kahjulikest mõjudest neutraalses sõnastuses, tehtaks konstruktiivseid soovitusi, et julgustada suitsetajaid suitsetamisest loobuma, ning viidataks nõustamistelefonile, mille number on sama terves Euroopa Liidus;

24. nõuab eelarvepädeva institutsioonina, et teadlikkust tõstvate meetmete rahastamine, mis praegu toimub ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondi kaudu, jätkuks garanteeritult ka fondi tegevuse lõppedes;

25. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama tubakatoodete tarbimise piiramise peamise prioriteedina tervishoiu- ja arengutegevusse ning tegema koostööd madala sissetulekuga riikidega, tagamaks vajaliku rahastamise ja tehnilise abi kättesaadavust, et ELi AKV partnerriigid saaksid täita FCTC raames võetud kohustusi; palub komisjonil maksta tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooniga ning ÜRO süsteemi vastavasisuliste algatustega seotud rahalised kulukohustused alati välja viivitamatult;

26. kutsub Itaaliat ja Tšehhi Vabariiki üles ratifitseerima FCTC võimalikult kiiresti;

27. mõistab hukka asjaolu, et mõned Euroopa Parlamendi liikmed ja töötajad ei austa suitsetamispiiranguid parlamendis, suitsetades Strasbourgis näiteks treppidel või parlamendiliikmete avatud baaris;

28. palub juhatusel, viidates tema kohustusele olla eeskujuks, kehtestada viivitamatult ilma mingite eranditeta suitsetamiskeeld Euroopa Parlamendi ruumides; nõuab kõnealuse keelu ranget jõustamist;

29. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/37/EÜ tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 194, 18.7.2001, lk 26).

SELETUSKIRI

Tubakasuits on siseruumides kõige olulisem ja ohtlikum saasteaine, mida on võimalik vältida, ja siseruumide õhusaaste peamine põhjus. Tubakasuits sisaldab tuhandeid keemilisi aineid, sealhulgas enam kui 250 kantserogeeni ja mürgist ainet.

Tubakasuitsu osakesed jäävad seintele, lagedele ja ruumis olevatele esemetele ning eraldavad ruumi õhku pidevalt saasteaineid, eelkõige kantserogeene; seega on ruum, kus suitsetatakse ja kus on varem suitsetatud, ka pikaajaliselt saasteainete, sealhulgas kantserogeenide, mutageenide või soojätkamisfunktsiooni kahjustavate ainete allikaks.

Enamiku tubakasuitsus sisalduvate kantserogeenide puhul ei ole olemas mõjuläve, millest allpool ei ole tervis ohus. Ka väike kogus tubakasuitsus sisalduvaid kantserogeene võib soodustada kasvajate arengut.

Ventilatsiooniseadmed ei kaitse tõhusalt tubakasuitsus leiduvate saasteainete eest, kuna isegi kõige moodsamad ventilatsioonisüsteemid ei suuda kahjulikke koostisaineid ruumi õhust täielikult kõrvaldada.

Kõik juhtivad terviseorganisatsioonid, muu hulgas ka Maailma Terviseorganisatsioon koos oma Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskusega IARC, on andnud selged soovitused võtta vastu poliitikasuunised kaitseks tubakasuitsu paljukomponendilise mürkide segu eest. Vastavalt sellele on lisameetmeteks järgmised põhimõtted: üksnes 100%liselt suitsuvabad siseruumid on tervislikud siseruumid, mis tahes liiki ventilatsioonisüsteemid ega ka suitsetamistsoonide rajamine ei kaitse täielikult genotoksiliste kantserogeenide eest.

Kõik inimesed peaksid saama oma töökohal, siseruumides ja avalikes asutustes töötada suitsuvabalt. Selleks on vaja õigusakte, kuna korduvalt on nähtud, et vabatahtlikud kokkulepped ei toimi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	12.9.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	41 2 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Georgs Andrejevs, Margrete Auken, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Dorette Corbey, Chris Davies, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Jens Holm, Dan Jørgensen, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Peter Liese, Jules Maaten, Linda McAvan, Marios Matsakis, Alexandru-Ioan Morţun, Riitta Myller, Miroslav Ouzký, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Karin Scheele, Richard Seeber, Bogusław Sonik, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Anders Wijkman, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Iles Braghetto, Kathalijne Maria Buitenweg, Philip Bushill-Matthews, Christofer Fjellner, Rebecca Harms, Jutta Haug, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Caroline Lucas, Miroslav Mikolášik, Renate Sommer