RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel

20.9.2007 - (KOM(2005)0391 – C6‑0266/2005 – 2005/0167(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Manfred Weber

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel

(KOM(2005)0391 – C6‑0266/2005 – 2005/0167(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0391)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 63 lõike 3 punkti b, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0266/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi (A6–0339/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Esimene a volitus (uus)
	– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 4. mai 2005. aasta 20 suunist sunniviisilise tagasisaatmise kohta (CM(2005)40);
Muudatusettepanek 2 Põhjendus -1 (uus)
	(-1) Tamperes 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kehtestas ühtse lähenemisviisi sisserände ja varjupaiga valdkonnas, käsitledes koos ühise varjupaigasüsteemi loomist, seadusliku sisserände poliitikat ja võitlust ebaseadusliku sisserändega.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus -1 a (uus)
	(-1 a) Tagasisaatmise hõlbustamiseks rõhutatakse kahepoolsete ja mitmepoolsete tagasivõtulepingute sõlmimise vajalikkust ELi ja kolmandate riikide vahel.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 1 a (uus)
	(1 a) Tõdetakse, et isikute tagasisaatmine riikide poolt on õiguspärane. Selle eeltingimus on, et on kehtestatud õiglased ja tõhusad varjupaigasüsteemid, mille puhul järgitakse tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 1 b (uus)
	(1 b) 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni artikli 33 kohaselt ei saada liikmesriigid pagulast välja ega tagasi sellise territooriumi piiridele, kus tema elu või vabadus on ohus. Tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte kehtib ka transiidialasse paigutatud isikute suhtes.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 2 a (uus)
	(2 a) Rahvusvaheline koostöö päritoluriigiga tagasisaatmise kõigis järkudes on püsiva tagasipöördumise saavutamise eeltingimus.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 2 b (uus)
	(2 b) Koostöö kõigi asjaomaste institutsioonidega tagasisaatmise kõigis järkudes ning parimate tavade vahetamine ja edendamine peaksid kaasnema käesoleva direktiivi rakendamisega ning looma Euroopa lisandväärtuse.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 4
(4) Liikmesriigid peaksid tagama, et ebaseadusliku riigisviibimise lõpetamine viiakse läbi õiglase ja läbipaistva menetluse teel.	(4) Liikmesriigid peaksid tagama, et kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku ELis viibimise lõpetamine viiakse läbi õiglase ja läbipaistva menetluse teel; ELi õiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleks käesoleva direktiivi alusel tehtavad otsused langetada iga üksikjuhtumi puhul eraldi ning arvesse tuleks võtta individuaalseid ja objektiivseid kriteeriume.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 6
(6) Kui ei ole põhjust arvata, et see kahjustab tagasisaatmismenetluse eesmärki, tuleks eelistada vabatahtlikku tagasipöördumist sunniviisilisele tagasisaatmisele ja võimaldada ajavahemik vabatahtlikuks lahkumiseks.	(6) Eelistada tuleks vabatahtlikku tagasipöördumist sunniviisilisele tagasisaatmisele ja võimaldada ajavahemik vabatahtlikuks lahkumiseks.
Selgitus
Tekst on ebaselge ja peaks nägema peamiselt ette vabatahtlikku tagasipöördumist.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 11
(11) Ajutise vahistamise kasutamist tuleks piirata ja siduda see proportsionaalsuse põhimõttega. Ajutist vahistamist tuleks kasutada ainult siis, kui see on vajalik põgenemise ohu vältimiseks ja kui leebemate sunnimeetmete võtmine ei oleks piisav.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 11 a (uus)
	(11 a) Kaaluda tuleks kõiki võimalusi, millega ajutiselt vahi all viibivatele kolmandate riikide kodanikele antakse tulevikuväljavaade või kasulik töö.
Selgitus
Võimalus kasutada ajutiselt vahi all viibimise aega hariduse, kasuliku töö või mis tahes muu tegevuse jaoks on tagasipöörduja parimates huvides. Kõnealune säte on samuti tähtis, et vähendada agressiivsust ja suurenda eduka tagasipöördumise võimalust.
Muudatusettepanek 12 Artikkel 1
Käesolevas direktiivis sätestatakse ühised nõuded ja kord, mida tuleb kohaldada liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel vastavalt ühenduse õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluvatele põhiõigustele ja rahvusvahelisele õigusele, kaasa arvatud pagulaste kaitse ja inimõigustega seotud kohustustele.	Käesolevas direktiivis sätestatakse ühised nõuded ja kord, mida tuleb kohaldada liikmesriikides nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, kes ei vasta või enam ei vasta seal seadusliku viibimise tingimustele, vastavalt ühenduse õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluvatele põhiõigustele ja rahvusvahelisele õigusele, kaasa arvatud pagulaste kaitse ja inimõigustega seotud kohustustele.
Muudatusettepanek 13 Artikli 2 lõike 1 punkt b
(b) kes viibivad mõnel muul viisil ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumil.	b) kes muudel põhjustel ei vasta või enam ei vasta liikmesriigi territooriumil seadusliku viibimise tingimustele.
Muudatusettepanek 14 Artikli 2 lõige 2
2. Liikmesriik võib otsustada käesolevat direktiivi mitte kohalda nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele ei ole antud sissesõiduluba liikmesriigi transiidialasse. Sellele vaatamata kindlustavad liikmesriigid selle, et nende kolmandate riikide kodanike kohtlemine ja kaitsetase ei oleks ebasoodsam kui on sätestatud artiklites 8, 10, 13 ja 15.	2. Liikmesriik võib otsustada käesolevat direktiivi mitte kohalda nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele on nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta artikli 35 kohaselt liikmesriigi piiril või transiidialas keeldutud sissesõiduluba andmast. Sellele vaatamata kindlustavad liikmesriigid selle, et nende kolmandate riikide kodanike kohtlemine ja kaitsetase ei oleks ebasoodsam kui on sätestatud kõnesoleva direktiivi artiklites 8, 10, 13 ja 15. _______________________ 1 ELT L 326, 13.12.2005, lk 13.
Muudatusettepanek 15 Artikli 2 lõige 3 a (uus)
	3 a. Käesolev direktiiv ei mõjuta sissesõidukeelde, mis on väljastatud enne direktiivi jõustumist.
Muudatusettepanek 16 Artikli 3 punkt a a (uus)
	a a) transiidiala – liikmesriigi lennujaamas, sadamas või välispiiril asuv selgelt piiritletud ja piiratud ala, kuhu kolmanda riigi kodanik, kes pole veel läbinud piirikontrolli ega möödunud kontrollpunktist, ajutiselt paigutatakse, kuni asjaomase liikmesriigi pädevad asutused on teinud otsuse liikmesriigi territooriumile sisenemise lubamise või sellest loast keeldumise kohta;
Muudatusettepanek 17 Artikli 3 punkt b
(b) ebaseaduslik riigisviibimine - kolmanda riigi kodaniku viibimine liikmesriigi territooriumil, kui ta ei vasta või enam ei vasta asjaomases liikmesriigis viibimise või elamise tingimustele;	b) ebaseaduslik riigisviibimine – kolmanda riigi kodaniku viibimine liikmesriigi territooriumil, kui ta ei vasta või enam ei vasta asjaomases liikmesriigis seadusliku viibimise tingimustele;
Muudatusettepanek 18 Artikli 3 punkt c
(c) tagasipöördumine või tagasisaatmine - vabatahtlik või sunniviisiline naasmine päritolumaale, transiidiriiki või muusse kolmandasse riiki;	c) tagasipöördumine või tagasisaatmine – naasmine päritolumaale või transiidiriiki, millega kolmanda riigi kodanik on kindlalt seotud;
Muudatusettepanek 19 Artikli 3 punkt g a (uus)
	g a) põgenemise oht – individuaalsete ja objektiivsete kriteeriumide abil kindlaks määratud tõsised põhjused uskuda, et kolmanda riigi kodanik, kelle suhtes on juba tehtud tagasisaatmisotsus või väljastatud väljasaatmiskorraldus, võib põgeneda;
	põgenemise ohtu ei saa automaatselt tõestada üksnes asjaoluga, et kolmanda riigi kodanik elab liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult;
Muudatusettepanek 20 Artikli 3 punkt g b (uus)
	g b) ajutise vahi all hoidmise rajatised – erilised rajatised, kus hoitakse kolmandate riikide kodanikke, kelle suhtes on väljastatud või väljastatakse tagasisaatmisotsus või väljasaatmiskorraldus, eesmärgiga vältida nende põgenemist väljasaatmise ettevalmistuste ajal;
Muudatusettepanek 21 Artikli 3 punkt g c (uus)
	g c) kaitsetud isikud – alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, vanurid, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad ning piinamise, vägistamise või muude psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla raskete vormide ohvriks langenud isikud.
Selgitus
Käesoleva ettepaneku sätetele tuleks lisada määratlus selle kohta, mida mõeldakse kaitsetute isikute all. Määratlus on võetud nõukogu direktiivi 2003/9/EÜ (millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded) artikli 17 lõikest 1.
Muudatusettepanek 22 Artikli 5 pealkiri
Perekonnasuhted ja lapse parimad huvid	Tagasi- ja väljasaatmise lubamatus, perekonnasuhted, lapse parimad huvid ja tervislik seisund
Muudatusettepanek 23 Artikkel 5
Käesoleva direktiivi rakendamisel võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse kolmanda riigi kodaniku peresuhete laadi ja kestust, tema liikmesriigis viibimise kestust ja perekonna olemasolu, kultuurilisi ja sotsiaalseid sidemeid päritolumaaga. Nad võtavad arvesse ka lapse parimaid huvisid vastavalt 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile.	Käesoleva direktiivi rakendamisel võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse:
	a) tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet;
	b) peresuhteid inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni artikli 8 kohaselt, muu hulgas kolmanda riigi kodaniku peresuhete laadi ja tugevust, peresidemete olemasolu päritolumaaga ja liikmesriigis viibimise kestust; perede suhtes, kes reisivad koos ühe või mitme alaealisega, ei tohiks kohaldada mingeid sunnimeetmeid ja ajutisele vahistamisele tuleb otsida alternatiive;
	c) lapse parimaid huve: lapse huve kaitseb vastav sotsiaalasutus või advokaat, kes määratakse hiljemalt ajutise vahistamise korral või väljasaatmiskorralduse väljastamisel; saatjata alaealisi ei tohiks välja saata ega vahi alla võtta; käesolevat punkti ei kohaldata süüdimõistetud kurjategijate suhtes;
	d) tervislikku seisundit: liikmesriigid annavad rasket haigust põdevatele isikule eraldi elamisloa või muu riiki jäämist võimaldava loa, et tal oleks piisav juurdepääs tervishoiuteenustele, välja arvatud juhul, kui saab tõestada, et kõnealune isik võib saada vajalikku ravi ja meditsiiniteenuseid oma päritoluriigis.
Muudatusettepanek 24 Artikli 6 lõige 1
1. Liikmesriigid väljastavad tagasisaatmisotsuse iga kolmanda riigi kodaniku kohta, kes viibib nende territooriumil ebaseaduslikult.	1. Ilma et see piiraks lõigetes 1 a, 4, ja 5 sätestatud erandeid, väljastavad liikmesriigid tagasisaatmisotsuse iga kolmanda riigi kodaniku kohta, kes viibib nende territooriumil ebaseaduslikult.
Muudatusettepanek 25 Artikli 6 lõige 1 a (uus)
	1 a. Kolmanda riigi kodanik, kes viibib ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumil, kuid kellel on teise liikmesriigi väljastatud kehtiv elamisluba või muu luba, mis annab õiguse riigis viibida, peab viivitamatult minema kõnealuse teise liikmesriigi territooriumile. Sellisel juhul võib liikmesriik jätta tagasisaatmisotsuse väljastamata.
Muudatusettepanek 26 Artikli 6 lõige 2
2. Tagasisaatmisotsus näeb ette sobiva, kuni neljanädalase ajavahemiku vabatahtlikuks lahkumiseks, kui ei ole põhjust arvata, et asjaomane isik võib selle ajavahemiku jooksul põgeneda. Selle ajavahemiku jooksul võib kehtestada teatavaid kohustusi, mille eesmärk on vältida põgenemise ohtu, nagu korrapärane aruandlus ametiasutustele, tagatismakse tasumine, dokumentide üleandmine või kohustus viibida kindlaksmääratud elukohas.	2. Põhimõtteliselt näeb tagasisaatmisotsus ette sobiva, vähemalt neljanädalase ajavahemiku vabatahtlikuks lahkumiseks, kui pädeval haldus- või kohtuasutusel ei ole objektiivset põhjust arvata, et asjaomane isik võib selle ajavahemiku jooksul põgeneda või et asjaomane isik kujutab endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule.
	Liikmesriigid võivad pikendada vabatahtlikuks lahkumiseks ette nähtud ajavahemikku sobiva aja võrra või loobuda üldse ajalise piirangu kehtestamisest, võttes arvesse iga üksikjuhtumi konkreetseid asjaolusid.
	Selle ajavahemiku jooksul võib kehtestada teatavaid kohustusi, mille eesmärk on vältida põgenemise ohtu, nagu korrapärane aruandlus ametiasutustele, tagatismakse tasumine, dokumentide üleandmine või kohustus viibida kindlaksmääratud elukohas. Tõhusa tagasipöördumise tagamiseks peaksid liikmesriigid pakkuma materiaalset abi ja nõustamist pärast siseriikliku õiguse kohase otsuse tegemist iga üksikjuhtumi kohta eraldi.
Muudatusettepanek 27 Artikli 6 lõige 2 a (uus)
	2 a. Isikutel, kes enne tagasisaatmisotsuse tegemist kuulusid nõukogu direktiivi 2003/9/EÜ kohaldamisalasse, peaksid säilima ka edaspidi kõik vastuvõtutingimused, millele neil kõnesoleva direktiivi alusel õigus on.
Selgitus
Kõnealune muudatusettepanek sarnaneb muudatusettepanekutele 112 ja 113, mille eesmärk on vabatahtliku tagasipöördumise hõlbustamine.
Muudatusettepanek 28 Artikli 6 lõige 4
4. Kui liikmesriikide suhtes kohaldatakse kohustusi, mis tulenevad põhiõigustest, eriti Euroopa inimõiguste konventsioonist, nagu õigus väljasaatmata jätmisele, õigus haridusele ja perekonnaühtsusele, tagasisaatmisotsust ei väljastata. Kui tagasisaatmisotsus on juba väljastatud, siis see tühistatakse.	4. Liikmesriigid võivad igal ajal otsustada väljastada kolmanda riigi kodanikule, kes viibib ebaseaduslikult nende territooriumil, eraldi elamisloa või muu loa, mis annab õiguse perekondlikel, inimlikel või muudel põhjustel riigis viibida. Sellisel juhul tagasisaatmisotsust ei väljastata või kui tagasisaatmisotsus on juba väljastatud, siis see tühistatakse. Liikmesriigid peaksid teatama igast sellisest tühistamisest vastastikuse teabesüsteemi kaudu, mis on sätestatud nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta otsuses 2006/688/EÜ vastastikuse teabesüsteemi loomise kohta seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades1. __________________ 1 ELT L 283, 14.10.2006, lk 40.
Muudatusettepanek 29 Artikli 6 lõige 5
5. Liikmesriigid võivad igal ajal otsustada väljastada kolmanda riigi kodanikule, kes viibib ebaseaduslikult nende territooriumil, erineva elamisloa või muu loa, mis annab õiguse perekondlikel, inimlikel või muudel põhjustel riigis viibida. Sellisel juhul tagasisaatmisotsust ei väljastata või kui väljasaatmisotsus on juba väljastatud, siis see tühistatakse.	5. Kui kolmanda riigi kodanikul, kes viibib liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult, on pooleli elamisloa või mõne muu riigisviibimist lubava loa pikendamise menetlus, ei väljasta kõnealune liikmesriik tagasisaatmisotsust enne, kui pooleliolev menetlus on lõppenud.
Muudatusettepanek 30 Artikli 6 lõike 5 esimene a lõik (uus)
	Kui liikmesriik annab loa kolmanda riigi kodanikule, kehtib see vaid antud liikmesriigi territooriumil.
Muudatusettepanek 31 Artikli 6 lõige 6
6. Kui kolmanda riigi kodanikul, kes viibib liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult, on kehtiv elamisluba, mille on välja andnud teine liikmesriik, ja kui kõnealune isik läheb vabatahtlikult viimase territooriumile tagasi, hoidub esimene liikmesriik tagasisaatmisotsuse väljastamisest.	välja jäetud
Muudatusettepanek 32 Artikli 6 lõige 8
8. Kui seoses kolmanda riigi kodanikuga, kes viibib tema territooriumil ebaseaduslikult, on pooleli elamisloa või mõne muu riigisviibimist lubava loa andmise menetlus, võib kõnealune liikmesriik hoiduda tagasisaatmisotsuse väljastamisest, kuni pooleliolev menetlus on lõppenud.	8. Kui seoses kolmanda riigi kodanikuga, kes viibib tema territooriumil ebaseaduslikult, on pooleli elamisloa või mõne muu riigisviibimist lubava loa pikendamise menetlus, hoidub kõnealune liikmesriik tagasisaatmisotsuse väljastamisest, kuni pooleliolev menetlus on lõppenud.
Selgitus
Tagasisaatmisotsuse vastu võtmata jätmine seni, kuni elamis- või varjupaigataotluse läbivaatamine ei ole lõpetatud, oleks normaalne ja mõistlik. See ei peaks kujutama endast asjaomase riigi võimalust, vaid kohustust.
Muudatusettepanek 33 Artikli 7 lõige 1
1. Liikmesriigid väljastavad väljasaatmiskorralduse kolmanda riigi kodaniku suhtes, kelle kohta on tehtud tagasisaatmisotsus, juhul kui on põgenemise oht või kui kohustust naasta ei ole täidetud vastavalt artikli 6 lõikele 2 vabatahtlikuks lahkumiseks võimaldatud ajavahemiku jooksul.	1. Liikmesriigid väljastavad väljasaatmiskorralduse kolmanda riigi kodaniku suhtes, kelle kohta on tehtud tagasisaatmisotsus, juhul kui ei ole võimaldatud ajavahemikku vabatahtlikuks lahkumiseks, sest asjaomane isik võib põgeneda või kujutab endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule, või kui kohustust naasta ei ole täidetud vastavalt artikli 6 lõikele 2 vabatahtlikuks lahkumiseks võimaldatud ajavahemiku jooksul.
Muudatusettepanek 34 Artikli 7 lõige 2
2. Väljasaatmiskorralduses määratletakse väljasaatmise tähtaeg ja riik, kuhu tagasi saadetakse.	2. Liikmesriik võib koos tagasisaatmisotsusega väljastada tagasisaatmisotsuse subjektiks oleva kolmanda riigi kodaniku kohta väljasaatmiskorralduse. Kui liikmesriik on võimaldanud vastavalt artikli 6 lõikele 2 ajavahemiku vabatahtlikuks lahkumiseks, võib väljasaatmiskorralduse täita alles pärast selle ajavahemiku lõppu.
Muudatusettepanek 35 Artikli 7 lõige 3
3. Väljasaatmiskorraldus väljastatakse kas eraldiseisva akti või otsusena või koos tagasisaatmisotsusega.	3. Liikmesriik, kes ei järgi lõikes 2 sätestatud menetlust, peab väljasaatmiskorralduse väljastama kas eraldiseisva akti või otsusena.
Muudatusettepanek 36 Artikli 8 lõike 2 punkt a
(a) kolmanda riigi kodaniku võimetus reisida või olla transporditud naasmisriiki, mis on tingitud tema füüsilisest või vaimsest seisundist;	a) kolmanda riigi kodaniku võimetus reisida või olla transporditud naasmisriiki, mis on tingitud tema füüsilisest või vaimsest seisundist, mida kinnitab arstliku läbivaatuse kokkuvõte;
Selgitus
Vaid volitatud arstil tohiks olla luba tuvastada kolmanda riigi kodaniku võimetus reisida või olla transporditud tema füüsilise või vaimse seisundi tõttu. Selline otsus ei saa olla lihtsalt haldusotsus.
Muudatusettepanek 37 Artikli 8 lõike 2 punkt c a (uus)
	c a) kui on olemas tõsine põhjus arvata, et väljasaatmine põhjustaks kollektiivse väljasaatmise vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 4 artikliga 4, mis keelab välismaalaste kollektiivse väljasaatmise.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga püütakse vältida kollektiivse väljasaatmiste puhul igasugust inimõiguste rikkumist, nagu määratletud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. Nagu Euroopa Inimõiguste Kohus oma 5. veebruari 2002. aasta otsuses Conka kohtuasjas sätestas, ei piisa tõsiasjast, et isiku olukorda kaalutakse individuaalselt. Väljasaatmise korraldamise viisi (reklaam, sama kodakondsusega inimeste suur arv, stereotüüpsed otsused jne) tuleks võtta arvesse, et olla kindel, et väljasaatmine ei põhjusta kollektiivset väljasaatmist. Juhul kui jääb mis tahes kahtlusi, tuleks väljasaatmine edasi lükata.
Muudatusettepanek 38 Artikli 9 lõike 1 esimene lõik
1. Väljasaatmiskorraldusega kaasneb sissesõidukeeld maksimaalselt 5 aastaks.	1. Väljasaatmiskorraldusega võib kaasneda sissesõidukeeld maksimaalselt 5 aastaks.
Muudatusettepanek 39 Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt d ja teine lõik
(d) kujutab ohtu avalikule korrale või julgeolekule.	d) kujutab tõestatud ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule.
Sissesõidukeelu võib väljastada enam kui viieks aastaks, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik kujutab tõsist ohtu avalikule korrale või julgeolekule.	Sissesõidukeelu võib väljastada enam kui viieks aastaks, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik kujutab tõestatud tõsist ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule.
Muudatusettepanek 40 Artikli 9 lõike 3 sissejuhatav osa
3. Sissesõidukeelu võib tühistada, eriti juhtumitel, mil asjaomane kolmanda riigi kodanik:	3. Sissesõidukeelu võib igal ajal tühistada, eriti juhtumitel, mil asjaomane kolmanda riigi kodanik:
Muudatusettepanek 41 Artikli 9 lõike 3 punkt b a (uus)
	b a) on sattunud olukorda, kus ta elu on ohus muudatuste tõttu riigis, kuhu ta tagasi saadetakse, ja millega kaasneb tagakiusamisoht; liikmesriigis vastu võetud tühistamisotsus kehtib terves Euroopa Liidus;
Selgitus
Sissesõidukeelu tühistamise selgesõnaline ühendamine tagasisaatmismenetluse kulude hüvitamisega võib tingida põhjendamatu positiivse diskrimineerimise hästi toimetulevate inimeste või isegi heal järjel olevate smugeldajate võrgustike kasuks.
Piiripunktides ja välisriikide konsulaatides peaks olema võimalik taotleda sissesõidukeelu tühistamist ja võtta arvesse arenguid isiku oludes riigis, kuhu ta tagasi saadetakse.
Muudatusettepanek 42 Artikli 9 lõike 3 punkt c
(c) on hüvitanud kõik oma varasema tagasisaatmismenetluse kulud.	välja jäetud
Muudatusettepanek 43 Artikli 9 lõike 3 esimene a lõik (uus)
	Sissesõidukeelu võib tühistada ka juhul, kui selle tühistamiseks on teisi mõjuvaid põhjuseid.
Muudatusettepanek 44 Artikli 9 lõige 4
4. Sissesõidukeelu võib peatada erandkorras ja ajutiselt asjakohastel üksikjuhtudel.	4. Sissesõidukeelu võib asjakohastel üksikjuhtudel peatada erandkorras ja ajutiselt või tühistada täielikult.
Muudatusettepanek 45 Artikli 9 lõige 5
5. Lõiked 1 - 4 ei piira õigust taotleda varjupaika ühes liikmesriikidest.	5. Lõiked 1–4 ei piira õigust taotleda varjupaika või rahvusvahelist kaitset ühes liikmesriikidest.
Muudatusettepanek 46 Artikli 9 lõige 5 a (uus)
	5 a. Inimkatastroofide korral võib sissesõidukeelu tühistada inimeste rühma või piirkonna jaoks kooskõlas nõukogu asjakohase otsusega.
Selgitus
Inimkatastroofide korral on selge, et sissesõidukeelu tühistamise rakendamine võtab liiga palju aega ja ei ole teostatav. Seetõttu on nõukogu väljendanud, et inimkatastroofide korral tühistatakse sissesõidukeeld automaatselt.
Muudatusettepanek 47 Artikli 10 lõige 1
1. Kui liikmesriik võtab sellise kolmanda riigi kodaniku väljasaatmise läbiviimiseks sunnimeetmeid, kes avaldab väljasaatmisel vastupanu, on sellised meetmed proportsionaalsed ega ületa mõistlikke piire. Neid rakendatakse vastavalt põhiõigustele ja asjaomase kolmanda riigi kodaniku väärikust austades.	1. Kui liikmesriik on sunnitud viimase võimalusena võtma sellise kolmanda riigi kodaniku väljasaatmise läbiviimiseks sunnimeetmeid, kes avaldab väljasaatmisel vastupanu, on sellised meetmed proportsionaalsed ega ületa mõistlikke piire. Sellisel juhul on nii maalt välja saadetava kolmanda riigi kodaniku kui ka väljasaatmist teostavate turvatöötajate huvides, et kõnealuseid sunnimeetmeid rakendatakse vastavalt põhiõigustele, austades asjaomase kolmanda riigi kodaniku väärikust ning järgides Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee poolt 4. mail 2005. aastal vastu võetud 20 suunist sunniviisilise tagasisaatmise kohta. Sunnimeetmete üle peaks olema võimalik teostada sõltumatut kontrolli. Sunnimeetmeid tuleks vältida kaitsetute isikute väljasaatmisel.
Muudatusettepanek 48 Artikli 10 lõige 2 a (uus)
	2 a. Liikmesriikidel tuleb nõuetekohase õigusliku menetluse tagamiseks kaasata väljasaatmistoimingutesse asjaomased rahvusvahelised ja valitsusvälised organisatsioonid.
Selgitus
Vajalik on kaasata valitsusvälised organisatsioonid tagasisaatmise kogu protsessi, et tagada nõuetekohane menetlemine ja teha seda tagasipöörduja huvides.
Muudatusettepanek 49 Artikli 11 lõike 1 teine lõik
Liikmesriigid tagavad, et faktilised ja õiguslikud asjaolud on otsuses ja/või korralduses esitatud ja et asjaomast kolmanda riigi kodanikku on kirjalikult teavitatud kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest.	Liikmesriigid tagavad, et faktilised ja õiguslikud asjaolud on otsuses ja/või korralduses esitatud ja et asjaomast kolmanda riigi kodanikku on kirjalikult teavitatud kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest keeles, millest kolmanda riigi kodanik aru saab või on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama.
Muudatusettepanek 50 Artikli 11 lõige 2
2. Liikmesriigid võimaldavad soovi korral kirjaliku või suulise tõlke tagasisaatmisotsuse ja/või väljasaatmiskorralduse põhipunktidest keeles, millest kolmanda riigi kodanik on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama.	2. Liikmesriigid võimaldavad kirjaliku või suulise tõlke tagasisaatmisotsuse ja/või väljasaatmiskorralduse põhipunktidest keeles, millest kolmanda riigi kodanik aru saab või on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama.
Muudatusettepanek 51 Artikli 12 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad asjaomase kolmanda riigi kodaniku õiguse tõhusale õiguskaitsele, kui ta vaidlustab tagasisaatmisotsuse ja/või väljasaatmiskorralduse kohtus või taotleb nende läbivaatamist.	1. Liikmesriigid tagavad asjaomase kolmanda riigi kodaniku õiguse tõhusale õiguskaitsele, kui ta vaidlustab tagasisaatmisotsuse, väljasaatmiskorralduse, ajutise vahistamise korralduse või sissesõidukeelu kohtus või taotleb nende läbivaatamist.
Selgitus
Igal inimesel, keda peetakse kinni, peaks olema luba edasikaebamiseks, mille alusel kohus peaks otsustama, kas tema kinnipidamine on seaduslik, ja andma välja korralduse tema vabastamiseks juhul, kui kinnipidamine on ebaseaduslik. Samamoodi peaks olema võimalik sissesõidukeelu peale edasi kaevata, pidades silmas tõsiseid tagajärgi, mis sellel olla võivad.
Muudatusettepanek 52 Artikli 12 lõige 3
3. Liikmesriigid tagavad, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul on võimalus saada õigusalast nõu, määrata oma esindaja kohtus ja saada vajadusel keelelist abi. Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle tõhusa õiguskaitse.	3. Liikmesriigid tagavad, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul on võimalus saada õigusalast nõu, määrata oma esindaja kohtus ja saada keelelist abi. Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi vastavalt nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad, artiklile 31. _______________________ 1EÜT L 26, 31.1.2003, lk 41.
Muudatusettepanek 53 Artikli 13 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et sellise kolmanda riigi kodaniku riigisviibimise tingimused, kelle suhtes tagasisaatmisotsuse täitmine on edasi lükatud või keda ei saa käesoleva direktiivi artiklis 8 osutatud põhjustel välja saata, ei ole halvemad kui need, mis on sätestatud direktiivi 2003/9/EÜ artiklites 7 – 10, artiklis 15 ja artiklites 17 - 20.	1. . Liikmesriigid tagavad, et sellise kolmanda riigi kodaniku riigisviibimise tingimused, kelle suhtes tagasisaatmisotsuse täitmine on edasi lükatud või keda ei saa käesoleva direktiivi artiklis 8 osutatud põhjustel välja saata, ei ole halvemad kui need, mis on sätestatud direktiivi 2003/9/EÜ artiklites 7–10, artiklis 15 ja artiklites 17–20. Samad tingimused tagatakse kolmandate riikide kodanikele ka vabatahtlikuks lahkumiseks võimaldatud ajavahemiku jooksul ja apellatsioonimenetluse tulemust ootavatele kolmandate riikide kodanikele.
Muudatusettepanek 54 Artikli 13 lõige 2
2. Liikmesriigid annavad lõikes 1 osutatud isikutele kirjaliku kinnituse, et tagasisaatmisotsuse täitmine on edasi lükatud kindlaks ajavahemikuks või et väljasaatmiskorraldust ei viida ajutiselt täide.	2. Liikmesriigid annavad lõikes 1 osutatud isikutele keeles, millest nad aru saavad või on kõigi eelduste kohaselt võimelised aru saama, kirjaliku kinnituse, et tagasisaatmisotsuse täitmine on edasi lükatud kindlaks ajavahemikuks või et väljasaatmiskorraldust ei viida ajutiselt täide.
Muudatusettepanek 55 Artikli 14 lõige 1
1. Kui on tõsist põhjust arvata, et on olemas põgenemise oht, ja kui leebemate sunnimeetmete võtmine, nagu korrapärane aruandlus ametiasutustele, tagatismakse tasumine, dokumentide üleandmine või kohustus viibida kindlaksmääratud elukohas või muud meetmed, ei ole selle ohu vältimiseks piisav, hoiavad liikmesriigid sellist kolmanda riigi kodanikku, kelle suhtes kehtib väljasaatmiskorraldus või tagasisaatmisotsus, ajutiselt vahi all.	1. Kui kohtul või pädeval asutusel on tõsist põhjust arvata, et on olemas põgenemise oht või tõestatud oht avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule, ja kui leebemate sunnimeetmete võtmine, nagu korrapärane aruandlus ametiasutustele, tagatismakse tasumine, dokumentide üleandmine või kohustus viibida kindlaksmääratud elukohas või muud meetmed, ei ole selle ohu vältimiseks piisav, võivad liikmesriigid hoida sellist kolmanda riigi kodanikku, kelle suhtes kehtib või hakkab kehtima tagasisaatmisotsus või väljasaatmiskorraldus, ajutiselt vahi all.
Muudatusettepanek 56 Artikli 14 lõige 2
2. Korralduse ajutiseks vahistamiseks peab väljastama kohus. Kiireloomulistel juhtudel võib need välja anda haldusasutus, kuid sellisel juhul peab kohus kinnitama ajutise vahistamiskorralduse 72 tunni jooksul alates vahistamise algusest.	2. Korralduse ajutiseks vahistamiseks peab väljastama haldusasutus või kohus. Kui selle on väljastanud haldusasutus, peab kohus ajutise vahistamiskorralduse läbi vaatama 48 tunni jooksul alates vahistamise algusest.
Muudatusettepanek 57 Artikli 14 lõige 2 a (uus)
	2 a. Ajutise vahistamise korralduses tuuakse ära faktilised ja õiguslikud asjaolud ning see väljastatakse tagasisaatmis- ja väljasaatmisotsusest eraldi aktina.
Selgitus
See on haldusõiguse üldine norm ja hoiab ära meelevaldsete korralduste tegemist ja automaatset väljastamist.
Muudatusettepanek 58 Artikli 14 lõige 4
4. Kohtud võivad ajutist vahistamist pikendada maksimaalselt kuue kuuni.	välja jäetud
Muudatusettepanek 59 Artikli 14 lõige 4 a (uus)
	4 a. Ajutine vahi all hoidmine võib kesta nii kaua, kui on vaja eduka väljasaatmise tagamiseks. Ajutine vahi all hoidmine on õigustatud ainult seni, kuni väljasaatmist korraldatakse. Kui selgub, et väljasaatmine mõistliku aja jooksul on õiguslikel või muudel põhjustel ebareaalne, ei ole ajutine vahi all hoidmine enam õigustatud.
Muudatusettepanek 60 Artikli 14 lõige 4 b lõik (uus)
	4 b. Liikmesriigid peavad sätestama kolmekuulise ajavahemiku, pärast mida pole ajutine vahi all hoidmine enam õigustatud. Liikmesriigid võivad seda ajavahemikku lühendada või pikendada seda kuni 18 kuuni, juhul kui väljasaatmine kestab kõikidest mõistlikest jõupingutustest hoolimata tõenäoliselt kauem, sest kõnealune kolmanda riigi kodanik ei soovi koostööd teha või vajalike dokumentide saamisel kolmandatest riikidest esineb viivitusi või kui kõnealune isik kujutab endast tõestatud ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule.
Muudatusettepanek 61 Artikli 14 lõige 4 c (uus)
	4 c. Ajutine vahi all hoidmine lõpetatakse, kui väljasaatmine muutub võimatuks. Käesolevat lõiget ei kohaldata süüdimõistetud kurjategijate suhtes.
Muudatusettepanek 62 Artikli 15 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et ajutiselt vahi all viibivaid kolmandate riikide kodanikke koheldakse inimlikul ja väärikal moel, austades nende põhiõigusi ja pidades kinni rahvusvahelisest ja siseriiklikust õigusest. Soovi korral lubatakse neil viivitusteta võtta ühendust nii seadusliku esindaja, pereliikmete ja pädevate konsulaaresindustega kui ka asjaomaste rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega.	1. Liikmesriigid tagavad, et ajutiselt vahi all viibivaid kolmandate riikide kodanikke koheldakse inimlikul ja väärikal moel, austades nende põhiõigusi ja pidades kinni rahvusvahelisest ja siseriiklikust õigusest. Saabumisel ajutise vahi all hoidmise rajatisse teavitatakse neid õigusest võtta viivitamata ühendust nii seadusliku esindaja, pereliikmete ja pädevate konsulaaresindustega kui ka asjaomaste rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega. Ajutise vahi all hoidmise tingimuste üle teostavad järelevalvet õigusasutused.
Muudatusettepanek 63 Artikli 15 lõige 1 a (uus)
	1 a. Liikmesriigid tagavad, et kolmanda riigi kodaniku ajutise vahi all viibimise tingimused ei ole vähem soodsad kui need, mis on sätestatud direktiivi 2003/9/EÜ artiklites 8–10, artiklis 15 ja artiklites 17–20.
Selgitus
See on täiendav kaitsemeede, mis muu hulgas tagab õiguse perekonnaühtsusele. On tagatud õigus meditsiiniabile, samuti õigus laste haridusele. Õigus koolitusele ja haridusele on tagatud ja sätestatud üksikasjalikult osutatud direktiivis. Kaitsetute isikute kaitsemeetmed on tagatud ja välja töötatud käesolevas direktiivis. Raportöör peab vajalikuks lisada nimetatud üksikasjalikud tagatised selleks, et tagada ja näha ette selged kaitsemeetmed ja õigused tagasisaadetavatele kolmanda riigi kodanikele. Samuti on lisatud, et piinamise ohvrite eest kantakse hoolt ning neid koheldakse nõuetekohaselt. Tagamaks, et tagasipöörduja parimaid huvisid on arvesse võetud ja need on tagatud, peab raportöör vajalikuks viidata konkreetsetele artiklitele.
Muudatusettepanek 64 Artikli 15 lõige 2
2. Ajutiselt vahistatud isikuid tuleb hoida spetsiaalselt selleks mõeldud rajatistes. Kui liikmesriigil ei ole võimalik pakkuda majutust spetsiaalses ajutiseks vahi all hoidmiseks mõeldud rajatises ja peab kasutama majutamist vanglas, tagab ta selle, et kolmanda riigi kodanikud, kes ajutiselt vahi all viibivad, on tavalistest vangidest alati füüsiliselt eraldatud.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 65 Artikli 15 lõige 4
4. Liikmesriigid tagavad, et rahvusvahelistel ja valitsusvälistel organisatsioonidel on võimalus külastada ajutise vahi all hoidmise rajatisi, et hinnata ajutise vahi all hoidmise tingimuste sobivust. Selliste külastuskäikude puhul võib nõuda loa olemasolu.	4. Liikmesriigid tagavad, et asjaomastel riiklikel, rahvusvahelistel ja valitsusvälistel organisatsioonidel, nagu ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametil (UNHCR) ja Rahvusvahelisel Migratsiooniorganisatsioonil (IOM) on juurdepääs ajutise vahi all hoidmise rajatistele, et hinnata ajutise vahi all hoidmise tingimuste sobivust ning aidata ajutiselt vahi all viibivaid isikuid vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele eeskirjadele.
Muudatusettepanek 66 Artikli 15 lõige 4 a (uus)
	4 a. Liikmesriigid määravad riiklikul tasandil kindlaks ja avaldavad miinimumnõuded ühise tegevusjuhise jaoks seoses korraga ajutise vahi all hoidmise rajatistes.
Muudatusettepanek 67 Artikkel 15 a (uus)
	Artikkel 15 a
	Laste ja perede ajutise vahistamise tingimused
	1. Lapsi ja nende peresid võetakse ajutiselt vahi alla ainult äärmusliku abinõuna ja võimalikult lühikeseks ajaks.
	2. Väljasaatmist ootavatele perekondadele, kes viibivad ajutiselt vahi all, võimaldatakse eraldi majutus, kus on tagatud piisav privaatsus.
	3. Lastel, olenemata sellest, kas nad on ajutise vahi all hoidmise rajatistes või mitte, on õigus saada haridust ja veeta vaba aega, sh osaleda vanusele sobivates mängudes ja puhketegevuses. Hariduse pakkumine peaks sõltuma vahi all hoidmise kestusest.
	4. Saatjata lastele tuleks võimaldada majutus asutustes, kus on olemas töötajad ja vahendid vastavas vanuses isikute vajaduste arvestamiseks.
	5. Väljasaatmist ootavate laste ajutiselt vahi all hoidmisel tuleb seada esikohale lapse parimad huvid.
Muudatusettepanek 68 V a peatüki pealkiri (uus)
	V a peatükk EUROOPA PARLAMENDI OMBUDSMAN TAGASISAATMISE KÜSIMUSTES
Muudatusettepanek 69 Artikkel 16 a (uus)
	Artikkel 16 a
	Euroopa Parlamendi ombudsmani institutsiooni loomine tagasisaatmise küsimustes
	1. Et tagada tõhus tagasisaatmine koos inimõiguste täieliku järgimisega, luuakse Euroopa Parlamendi ombudsmani institutsioon tagasisaatmise küsimustes.
	2. Euroopa Parlamendi ombudsmanil tagasisaatmise küsimustes on järgmised õigused ja ülesanded:
	a) teostada ette teatamata kontrolle igal ajal;
	b) koguda ühiseid väljasaatmisi puudutavat teavet ja aruandeid ning vajadusel anda soovitusi;
	c) küsida liikmesriikidelt igal ajal teavet või selgitusi tagasisaatmisprotsessi kohta.
Muudatusettepanek 70 Artikli 17 teine lõik
Komisjon annab esimest korda aru hiljemalt neli aastat pärast artikli 18 lõikes 1 osutatud tähtaega.	Komisjon annab esimest korda aru hiljemalt kaks aastat pärast artikli 18 lõikes 1 osutatud tähtaega ja edaspidi iga kahe aasta tagant.
Selgitus
Arvestades kõnealuse direktiivi tähtsust ja selle mõju paljudele inimestele, on oluline viia hindamisi läbi korrapärasemalt.
Muudatusettepanek 71 Artikli 17 teine a lõik (uus)
	Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet peaks pöörama erilist tähelepanu käesoleva direktiivi sätete järgimisele selle rakendamise korral liikmesriikides.
Selgitus
Inimõiguste ja mitmete rahvusvaheliste konventsioonide järgimine on kõnealuse direktiiviga seoses väga tähtis küsimus ning seega peaks tulevane Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet sellele pöörama igakülgset tähelepanu.
Muudatusettepanek 72 Artikli 17 teine b lõik (uus)
	Et hinnata tagasisaatmispoliitika mõju asjaomasele isikule ja riigile või ühiskonnale, kuhu ta tagasi saadetakse, tuleb kõik tagasisaatmise juhtumid registreerida ja nende üle tuleb teostada järelevalvet, et koostada statistikat vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrusele(EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat1. ___________________ 1 ELT L 199, 31.7.2007, lk 23.
Muudatusettepanek 73 Artikli 18 lõike 1 esimene lõik
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt (24 kuu jooksul pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas). Liikmesriigid edastavad viivitamatult komisjonile nende sätete sisu ning neid sätteid ja käesolevat direktiivi puudutava vastavustabeli.	1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt (18 kuu jooksul pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas). Liikmesriigid edastavad viivitamatult komisjonile nende sätete sisu ning neid sätteid ja käesolevat direktiivi puudutava vastavustabeli.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku ELis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ühise korra kohta. Esimest korda kohaldatakse Euroopa Parlamendis kaasotsustamismenetlust tagasisaatmist käsitleva direktiivi ettepaneku suhtes. Raportöör on teadlik sellest, et teema on tundlik ning on raske leida ühist õiguslikku raamistikku ELis ebaseaduslikult viibivate isikute väljasaatmiseks.

See on fakt, et Euroopas elavad miljonid ebaseaduslikult ümberasunud inimesed. Ebaseaduslikult riigis viibimine on orjuse kaasaegne vorm ning tuleb seetõttu lõpetada. Ebaseaduslikult riigis viibivatel isikutel ei ole näiteks juurdepääsu tervishoiusüsteemidele ja nad ei saa nõuda oma õigusi kohtus. Näiteks peavad nad leppima ebainimlike töötingimustega. Ebaseaduslikult riigis viibivaid isikuid talutakse vaikimisi, kuna neid on vaja tööjõuturul, kuid tööelu lõpus ei ole neil õigust pensionile, mis ühelt poolt on jällegi ebainimlik asjaosaliste seisukohast ja teiselt poolt võib lõpuks olla ka rahaliselt äärmiselt koormav asjaomastele liikmesriikidele. Euroopa poliitikutel tuleb otsustada, kas anda ebaseaduslikult viibivatele isikutele elamisluba või saata nad oma kodumaale tagasi. Eelkõige on ebaseaduslikult riigis viibivate isikute huvides, et nad tuuakse ebaseaduslikust seisundist välja.

Direktiivis antakse selgelt mõista, et ebaseaduslikult riigis viibivatel isikutel tuleb Euroopast lahkuda. Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole ebaseadusliku seisundi seadustamine, vaid läbipaistva tagasisaatmise korra tagamine. Teiselt poolt on tagasisaatmismenetlus esmakordselt seotud miinimumnõuetega, et kindlustada inimlik kohtlemine. Parandatakse koostööd tagasisaatmise kõikidel tasanditel riigi ametiasutuste ning liikmesriikide vahel. Muu hulgas luuakse seeläbi Euroopa lisandväärtus. Ettepanekuga nähakse ette sissesõidukeeld, mis kehtib kogu Euroopa Liidus. See suurendab tugeva ja ühtselt tegutseva Euroopa lisandväärtust. Tähelepanu keskmes on siiski vabatahtlik tagasipöördumine. Liikmesriigid peavad looma struktuurid, mis toetavad vabatahtlikku tagasipöördumist.

Raportööri muudatusettepanekute üks eesmärke on tugevdada Euroopa Parlamendi rolli inimõiguste ja inimväärikuse kaitsjana. Seepärast on püütud tagasisaatmist korraldada humaansel viisil, mille puhul minnakse kaugemale komisjoni ettepanekus ettenähtust. Seetõttu teeb raportöör oma muudatusettepanekutes ka ettepaneku transiidialade määratluse kohta, mis välistab igasuguse õigusliku vaakumi tekkimise võimaluse.

Ajutise vahi all hoidmise maksimaalset kestust lühendatakse kaheteistkümne kuuni. Liikmesriigid võivad siiski kohaldada ka lühemat vahi all hoidmist. Ebaseaduslikult riigis viibivate isikute kohtlemisel ning ajutisel vahistamisel ja tagasisaatmisel peavad liikmesriigid määrama kindlaks tegevusjuhise miinimumnõuded. See on nii väljasaadetavate isikute huvides kui ka väljasaatmist teostavate ametnike õiguskindluse huvides. Seega kõrvaldatakse komisjoni tekstis sisalduv õiguskindlusetus mõlema osapoole jaoks.

Tugevdatakse valitsusväliste organisatsioonide järelevalvefunktsiooni. Neid nähakse partneritena tagasisaatmisel ning kaasatakse sellele vastavalt. Nende positsiooni tugevdatakse enam kui komisjoni ettepanekus. Humanitaarkatastroofi korral on võimalik sissesõidukeeldu teatud piirkondade või isikute rühmade jaoks tühistada.

Ebaseaduslikult riigis viibivaid isikuid, kes ei ole süüdi ebaõnnestunud tagasisaatmises, näiteks kui kodumaa ei tee koostööd, ei tohiks kinni pidada.

Tunduvalt parandati väljasaatmise eelse kinnipidamise tingimusi. Väljasaatmise eelsed vahi all hoidmise rajatised on selgelt eristatud klassikalistest vanglatest.

Teiseks tähtsaks punktiks oli raportööri jaoks kollektiivse tagasisaatmise välistamine. Sätestatakse selgelt, et alati peab väljasaatmisotsus olema tehtud iga juhtumi puhul eraldi.

Luuakse Euroopa Parlamendi ombudsmani institutsioon tagasisaatmise küsimustes. Tema ülesanded on selgelt kindlaks määratud ja tal on õigused, mis teevad temast võrdväärse partneri tagasisaatmise protsessis.

Direktiivi eelnõu eesmärkide saavutamisel jääb praktiline kohaldamine riigi ametiasutuste ülesandeks. Seetõttu peab raportöör järgnevaid muudatusettepanekuid olemasoleva olukorra oluliseks paranduseks.

Selgelt on määratletud põgenemise oht, millele kaasneb ajutine vahistamine. Kui on oht avalikule julgeolekule, peab olema ajutise vahistamise võimalus. Euroopa sissesõidukeeldu võidakse pikendada, kui püsib oht avalikule julgeolekule. Euroopasse sissesõidukeeld on mõistlik vaid siis, kui tegutsevad ametid on sellest teadlikud. Seetõttu tehakse kohustuslikuks sisse kandmine SIS-i ja VIS-i. See on vastastikuse teabe eesmärgil liikmesriikide vahel ning hõlbustab ja parandab praktiliselt asjaomaste asutuste tööd.

Direktiivi eesmärk ja pealkiri on: ebaseaduslikult viibivate isikute tagasisaatmine. Seetõttu tehakse ettepanek jätta direktiivist välja olemasolevad piirimenetlused. Piirimenetluse puhul on tegu küsimusega, kas tohib riiki siseneda, halvimal juhul on see tagasi lükkamine ja see ei ole seotud tagasisaatmisega.

VÄHEMUSE ARVAMUS (Loetletud põhjustel ning kuna raportöör peab ühist ja ühtlustatud tagasisaatmise korda lisandväärtuseks, millel on tähendus kogu Euroopale ja kõigile asjaosalistele, toetab ta komisjoni ettepanekut võtta vastu nimetatud direktiiv. Selles toodud eesmärkide saavutamiseks on mõistlik luua ühine õiguslik raamistik.12.9.2007)

vastavalt kodukorra artikli 48 lõikele 3

Giusto Catania

Lükkame tagasi hr Weberi koostatud raporti, sest kolmandate riikide kodanikelt, nagu ka ühenduse kodanikelt, ei tohiks võtta isiklikku vabadust ega sundida neid kandma vanglakaristust haldusrikkumise pärast.

Kolmandate riikide kodanike suhtes võiks kohaldada ajutist vahistamist ainult juhul, kui neil on käimas kohtuprotsess kuritegude pärast, mille nad on toime pannud Euroopa Liidu piires, ning igal juhul peavad neile olema tagatud ELi kodanikega võrdsed kohtulikud ja menetluslikud garantiid.

Lisaks sellele oleme veendunud, et 18kuuline ümberasujate kinnipidamine on kasutu, liigne ning kahjustab olulisel määral õigust isikuvabadusele, mida kaitseb Euroopa inimõiguste konventsioon. Selliste isikute18 kuu pikkune kinnipidamine, kes ei ole toime pannud kuritegu, tähendab tegelikult õigusliku paradoksi seadustamist.

Isikute pikaajalist põhjendamatut kinnipidamist kohutavates tingimustes, nagu seda võib näha mõnedes ELi kinnipidamiskeskustes, mida kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjongi on külastanud, ei tohiks iialgi lubada ELi õigusaktidega.

Enamgi veel, me peame äärmiselt vajalikuks põhjaliku hinnang andmist ümberasujate sellistes keskustes kinnipidamise vajalikkusele ja selle tagajärgedele.

väliskomisjoni ARVAMUS (28.4.2006)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel
(KOM(2005)0391 – C6‑0266/2005 – 2005/0167(COD))

Arvamuse koostaja: Panagiotis Beglitis

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlament on järjekindlalt ja jõuliselt toetanud inimõiguste täielikku järgimist kõikides ELi asjade aspektides. Seetõttu eeldab Euroopa Parlament, et käesolev direktiiv on kooskõlas ELi õigusaktidele kohaldatavate kindlakskujunenud põhimõtete ja suunistega. Käesolev arvamus keskendub peamiselt sätete käsitlemisele selles valguses ning vajadusel muudatusettepanekute esitamisele, mis tõhustavad inimõiguste kaitset.

Käesoleva ettepaneku formuleeritud eesmärk on "näha ette selged, läbipaistvad ja õiglased ühised eeskirjad seoses tagasipöördumise, väljasaatmise, sunnimeetmete võtmise, ajutise vahistamise ja sissesõiduga, milles võetakse täielikult arvesse asjaomaste isikute inimõigusi ja põhivabadusi".

Nagu komisjoni teatises toodud, põhineb ettepanek mitme aasta jooksul tehtud ulatuslikul ettevalmistustööl. Ometi ei anna teatis mingisugust märku probleemi ulatusest. On oluline asetada see meede talle sobilikku konteksti, esitades asjakohast statistikat 2005. aastal väljasaadetute arvu ja viimaste aastate tendentside kohta.

Arvestades Euroopa Parlamendi pikaajalist toetust rahvusvahelistele inimõiguste normidele, on inimõiguste ja humanitaarsete kaalutluste lülitamine ettepanekusse tervitatav. Iseäranis tänuväärne on seik, et erilist tähelepanu pööratakse laste olukorrale ning selgesõnaliselt märgitakse ära lapse parimaid huvisid käsitlev keskne õiguspõhimõte (põhjendus 18; artikkel 5). Oluliseks uuenduseks on ka säte nende tingimuste eelneva hindamise kohta, kuhu laps tõenäoliselt tagasi saadetakse. Lisaks tuleb ettepanekut kiita seetõttu, et on sätestatud liikmesriikide valikuvabadus mitte läbi viia sunniviisilist tagasisaatmist. Samuti on tervitatav viide mittediskrimineerimise põhimõttele (põhjendus 17).

Parlamendi kindel seisukoht on toetada ka põhimõtet, et kedagi ei saadeta tagasi ohuolukorda. Mittetagasisaatmise põhimõte on juba tegelikult sätestatud inimõigusi käsitlevas rahvusvahelises õiguses ning on siduvaks nõudeks ELile ja selle liikmesriikidele. On oluline, et käesolev ettepanek ei luba sunniviisilist tagasisaatmist riiki, kus esineb usutav võimalus, et inimese elu või füüsiline puutumatus on ohustatud (artiklid 6 ja 7).

Oluline on pidada silmas laiemat poliitilist konteksti. Meie välispoliitilised suhted peaksid hõlmama strateegiaid, mis vähendavad ebaseadusliku sisserände stiimulit ELi.

Iga sunniviisilise tagasisaatmise üksikjuht toob kaasa sidemed asjaomase kolmanda riigiga; tuleb hoolitseda selle eest, et oleks tagatud iga juhtumi käsitlemine koostöövaimus.

Asjaolu, et käesolev ettepanek puudutab Schengeni lepingut, tähendab ka seda, et tuleks asjakohaselt arvesse võtta nende riikide seisukohti, kes on Schengeni lepingu osapooled, kuid ei ole ELi liikmesriigid.

Mitmed käesoleva ettepaneku aspektid on seotud pigem sisepoliitika kui välispoliitikaga – need hõlmavad sätteid, mis käsitlevad kohtuliku edasikaebamise korda (artikkel 9), vabastamise ja uuesti vahistamise kui tähtaja piirnormidest kõrvalehoidmise küsimust (vrd artikliga 14) ning sissesõidukeelu vaidlustamise korda.

Aruandmise sagedus Euroopa Parlamendile jäetakse lahtiseks: siin võiks aga näha ette konkreetse sageduse, näiteks kaks või kolm aastat (artikkel 17).

Konsulaar- ja õigusabi ning tõlkevõimaluse korraldatus väärivad samuti suurt tähelepanu.

Lõpuks tuleb tõsiselt kaaluda ettepanekus sisalduvate viidete täiustamist rahvusvaheliste õigusnormide kohaselt.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus -1 (uus)
	(-1) Euroopa Liidu põhiõiguste harta, 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioon, põgenike staatust käsitlev 1951. aasta ÜRO konventsioon, mida on muudetud 1967. aasta protokolliga, ning 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioon – need kõik rõhutavad rahvusvaheliste inimõiguste normide olulist tähtsust.
Selgitus
Need viited on lisatud, et rõhutada rahvusvaheliste inimõiguste normide olulist tähtsust.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 18
(18) Vastavalt 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile, peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel esmatähtsaks pidama lapse parimaid huvisid. Vastavalt Euroopa inimõiguste konventsioonile peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel esmatähtsaks pidama austust perekonnaelu vastu.	(18) Vastavalt 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile peavad liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel esmatähtsaks pidama lapse parimaid huvisid. Vastavalt Euroopa inimõiguste konventsioonile peavad liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel esmatähtsaks pidama austust perekonnaelu vastu.
Selgitus
Selle eesmärgiks on rõhutada lapse parimate huvide olulisust.
Muudatusettepanek 3 Artikkel 1
Käesolevas direktiivis sätestatakse ühised nõuded ja kord, mida tuleb kohaldada liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel vastavalt ühenduse õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluvatele põhiõigustele ja rahvusvahelisele õigusele, kaasa arvatud pagulaste kaitse ja inimõigustega seotud kohustustele.	Käesolevas direktiivis sätestatakse ühised nõuded ja kord, mida tuleb kohaldada liikmesriikides kolmandate riikide kodanike, kes ei vasta või enam ei vasta seadusliku sisenemise või viibimise tingimustele, tagasisaatmisel vastavalt ühenduse õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluvatele põhiõigustele ja rahvusvahelisele õigusele, kaasa arvatud pagulaste kaitse ja inimõigustega seotud kohustustele.
Muudatusettepanek 4 Artikli 2 lõike 1 punkt b
(b) kes viibivad mõnel muul viisil ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumil.	b) kes muudel põhjustel ei vasta või enam ei vasta liikmesriigi territooriumile seadusliku sisenemise või seal viibimise tingimustele.
Muudatusettepanek 5 Artikli 3 punkt b
(b) ebaseaduslik riigisviibimine - kolmanda riigi kodaniku viibimine liikmesriigi territooriumil, kui ta ei vasta või enam ei vasta asjaomases liikmesriigis viibimise või elamise tingimustele;	b) ebaseaduslik riigisviibimine – kolmanda riigi kodaniku viibimine liikmesriigi territooriumil, kui ta ei vasta või enam ei vasta asjaomasesse liikmesriiki seadusliku sisenemise või seal viibimise tingimustele;
Muudatusettepanek 6 Artikkel 5
Käesoleva direktiivi rakendamisel võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse kolmanda riigi kodaniku peresuhete laadi ja kestust, tema liikmesriigis viibimise kestust ja perekonna olemasolu, kultuurilisi ja sotsiaalseid sidemeid päritolumaaga. Nad võtavad arvesse ka lapse parimaid huvisid vastavalt 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile.	Käesoleva direktiivi rakendamisel võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse kolmanda riigi kodaniku peresuhete laadi ja kestust, tema liikmesriigis viibimise kestust ja perekonna olemasolu, kultuurilisi ja sotsiaalseid sidemeid päritolumaaga. Vastavalt 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile tuleb lapse parimaid huvisid pidada esmatähtsaks.
Selgitus
Selle eesmärgiks on rõhutada lapse parimate huvide olulisust.
Muudatusettepanek 7 Artikli 8 lõike 2 punkt c a (uus)
	c a) riik, kuhu kolmanda riigi kodanik tuleb transportida, keeldub teda vastu võtmast.
Muudatusettepanek 8 Artikli 11 lõige 2
2. Liikmesriigid võimaldavad soovi korral kirjaliku või suulise tõlke tagasisaatmisotsuse ja/või väljasaatmiskorralduse põhipunktidest keeles, millest kolmanda riigi kodanik on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama.	2. Liikmesriigid võimaldavad soovi korral kirjaliku või suulise tõlke tagasisaatmisotsuse ja/või väljasaatmiskorralduse põhipunktidest keeles, millest kolmanda riigi kodanik aru saab.
Selgitus
Selle eesmärgiks on tagada, et asjakohane teave ja otsused edastatakse keeles, millest asjaomane isik aru saab.
Muudatusettepanek 9 Artikli 15 lõige 1
Liikmesriigid tagavad, et ajutiselt vahi all viibivaid kolmandate riikide kodanikke koheldakse inimlikul ja väärikal moel, austades nende põhiõigusi ja pidades kinni rahvusvahelisest ja siseriiklikust õigusest. Soovi korral lubatakse neil viivitusteta võtta ühendust nii seadusliku esindaja, pereliikmete ja pädevate konsulaaresindustega kui ka asjaomaste rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega.	Liikmesriigid tagavad, et ajutiselt vahi all viibivaid kolmandate riikide kodanikke koheldakse inimlikul ja väärikal moel, austades nende põhiõigusi ja pidades kinni rahvusvahelisest ja siseriiklikust õigusest. Neid teavitatakse õigustest võtta ühendust seadusliku esindaja, pereliikmete ja pädevate konsulaaresindustega ning nõudmisel lubatakse neil nimetatutega viivitamatult ühendust võtta, nagu ka asjaomaste rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega.
Selgitus
Nõuet teavitada inimesi seaduslikest õigustest konsulaar- ja õigusabile on vaja täpsustada.
Muudatusettepanek 10 Artikli 15 lõige 3
3. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kaitsetute isikute olukorrale Liikmesriigid peavad tagama, et alaealisi ei hoita ajutiselt vahi all tavalises vanglas. Saatjata alaealised eraldatakse täiskasvanutest, kui vastupidine ei ole lapse parimates huvides.	3. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kaitsetute isikute olukorrale Liikmesriigid peavad tagama, et alaealisi ei hoita ajutiselt vahi all tavalises vanglas. Saatjata alaealised eraldatakse täiskasvanutest, kui vastupidine ei ole lapse parimates huvides. Kinnipidamine peab olema vaid viimase võimalusena kasutatav abinõu ja kestma võimalikult lühikest aega.
Selgitus
Selle eesmärgiks on rõhutada olulist õiguspõhimõtet. Lapse parimate huvide ülimuslikkuse põhimõtet silmas pidades tuleb rõhutada, et lapsi ei tohi kinni pidada, kui selleks ei ole äärmiselt kaalukaid põhjusi.
Muudatusettepanek 11 Artikli 17 esimene lõik
Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides korrapäraselt aru ja teeb vajadusel ettepanekuid muudatusteks.	Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides korrapäraselt aru ja teeb vajadusel ettepanekuid muudatusteks. Sellised aruanded peavad sisaldama üksikasju nende inimeste arvu ja rahvuse kohta, kes on sunniviisiliselt tagasi saadetud.
Selgitus
Üksikasjalik statistiline teave nii probleemi praeguse ulatuse kui ka viimastel aastatel ilmnenud tendentside kohta on vajalik võimaldamaks hinnata poliitikameetmete tõhusust kõnealuses valdkonnas, samuti saab seda kasutada kulude ja tulude analüüside puhul.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel
Viited	KOM(2005)0391 – C6-0266/2005 – 2005/0167(COD)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	AFET 29.9.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Panagiotis Beglitis 19.10.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	20.3.2006		25.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	25.4.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	41 4 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Panagiotis Beglitis, André Brie, Elmar Brok, Simon Coveney, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Camiel Eurlings, Maciej Marian Giertych, Ana Maria Gomes, Alfred Gomolka, Richard Howitt, Toomas Hendrik Ilves, Ioannis Kasoulides, Joost Lagendijk, Vytautas Landsbergis, Cecilia Malmström, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Baroness Nicholson of Winterbourne, Justas Vincas Paleckis, Alojz Peterle, Tobias Pflüger, João de Deus Pinheiro, Mirosław Mariusz Piotrowski, Hubert Pirker, Paweł Bartłomiej Piskorski, Michel Rocard, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, György Schöpflin, Gitte Seeberg, István Szent-Iványi, Konrad Szymański, Charles Tannock, Inese Vaidere, Ari Vatanen, Karl von Wogau, Luis Yañez-Barnuevo García
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Laima Liucija Andrikienė, Árpád Duka-Zólyomi, Glyn Ford, Milan Horáček, Tunne Kelam, Jaromír Kohlíček, Janusz Onyszkiewicz, Rihards Pīks, Aloyzas Sakalas
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

• [1]  ELTs seni avaldamata.

arengukomisjoni arvamus (22.6.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel
(KOM(2005)0391 – C6‑0266/2005 – 2005/0167(COD))

Arvamuse koostaja: Marie-Arlette Carlotti

LÜHISELGITUS

Käesoleva direktiiviga teeb komisjon ettepaneku rakendada järk-järgult ebaseaduslikult riigis viibivate kolmanda riigi kodanike ühine tagasisaatmispoliitika. Euroopa Liit peab toetama tasakaalustatud ja õiglase tagasisaatmispoliitika loomist, sest tagasisaatmise valdkonnas tuleb kehtestada ühised nõudmised, mis tagavad ebaseaduslikult riigis elavate kolmanda riigi kodanike väärika ja ohutu tagasisaatmise. Järk-järgult ühtlustatav tagasisaatmispoliitika peab põhinema selgetel, läbipaistvatel, ühetaolistel ning asjaomaste isikute põhiõigustega ja inimõigustega kooskõlas olevatel eeskirjadel. Komisjon on neid põhimõtteid arvesse võtnud. Samas tunduvad direktiivi teatavad sätted mitte täielikult kooskõlas olevat proportsionaalsuspõhimõttega ja põhiõiguste kaitse põhimõttega.

Lisaks sellele peavad sellise tagasisaatmispoliitikaga kaasnema meetmed, mis võimaldavad sisserännanutel seaduslikult elama asuda. Ebaseadusliku sisserände vastasele võitlusele peab kindlasti lisanduma õiguspärase sisserände võimaluste avamine, samuti tuleb tunnustada ja teadvustada sisserändajate positiivset rolli sihtriigi jaoks. Eeskätt tuleb jälgida, et sisserändajate õigused oleksid kaitstud – liikumisõiguse näol on tegemist ühe põhivabadusega. Mainitud õiguste puhul tuleb samuti arvesse võtta ja toetada sihtriigi sotsiaalses elus osalemist ja tegeliku lõimimise võimalusi.

Oluline on tunnustada ja toetada sisserändajate olulist rolli vaesuse vastu võitluses ja arengu valdkonnas. Seetõttu tuleb sisserändega seotud nähtusi võtta arvesse riiklikes ja rahvusvahelistes vaesuse likvideerimise strateegiates, et anda konkreetsem kuju aastatuhande arengueesmärkidele. Sellega seoses tuleb solidaarsuspõhimõtet arvestades ja tihedas koostöös kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega võidelda migratsiooni varjatud põhjustega. Arenguriikidele antavat abi ei tohi aga seostada tagasivõtmise tingimustega nõustumise või rändevoogude haldamise edukusega. Vastutust migratsiooni eest ei saa panna üksnes päritolu- ja transiitriikidele ning eriti mitte üksnes arenguriikidele.

Euroopa Liit peab andma migratsiooniga seotud nähtustele asjakohase ja ühtse vastuse, mis hõlmab samas ka sisserändajate lõimimise meetmeid. Seejuures ei tohi konkreetselt tagasisaatmise puhul jätta arvesse võtmata sisserändamise ja väljasaatmise psühholoogilist mõju.

Selleks et tagada, et tagasisaatmine toimuks väärikates tingimustes, tuleb eeskätt:

- eelistada vabatahtlikku tagasipöördumist – jättes sisserändajatele piisava aja korralikes tingimustes toimuva tagasipöördumise ettevalmistamiseks ning nähes selleks ajavahemikuks ette teatavad tagatised – ning vältides seeläbi tagasisaatmisotsuste rakendamist;

- anda kolmanda riigi kodanikele täpset, läbipaistvat, ajakohastatud ja juurdepääsetavat teavet;

- kehtestada tõhusad protseduurilised tagatised, mis võimaldavad sisserännanud isikutel tuua välja nende isikliku olukorra ja mis võimaldavad ametiasutustel kasutada isikupärastatud lähenemist; asjaomastel ametnikel ja kohtunikel peab olema vastav väljaõpe;

- kasutada kinnipidamismeetmeid vaid äärmise vajaduse korral ning jälgida, et vahi all hoidmise aeg oleks lühike, objektiivselt põhjendatud ja juriidilise kontrolli all; veenduda, et kinnipidamistingimused oleksid väärikad ning et sisserännanud isikute õigused oleksid kaitstud;

- soodustada sisserännanud isikute lõimimist nende päritoluriigis ja toetada nende tagasipöördumist;

- hinnata Euroopa tagasisaatmispoliitika mõju arenguriikides.

Euroopa Liidul peab olema tagasisaatmispoliitika, mis põhineb solidaarsuspõhimõttel ja arenguriikidega vastutuse jagamisel. Euroopa Liit peab olema teadlik oma poliitika mõjust arenguriikides ja sisserände tagasitõrjumisega seotud ohtudest ning ta peab rakendama sidusat ja horisontaalset rändepoliitikat, mille puhul võetakse kõikides valdkondades arvesse arenguga seotud asjaolusid. Euroopa Liit peab samuti veenduma, et sisserändajate, tagasipöördumine toimuks EL toetatavate meetmete raames ning võimaldaks sisserändajatel pöörduda tagasi oma päritoluriiki ning osaleda sealse ühiskonna toimimises.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Pealkiri
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides eeskirjade vastaselt viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel
	(Käesolevat muudatust kohaldatakse vastuvõtmise korral kogu teksti ulatuses ja kõikides keeleversioonides, milles kasutatakse sõna „ebaseaduslik” või sellega samatähenduslikku sõna).
Selgitus
Käesoleva muudatuse eesmärk on asendada direktiivi ettepaneku tekstis sõna „ebaseaduslik” sõnaga „eeskirjadevastane”.
Muudatusettepanek 2 Esimene a volitus (uus)
	– võttes arvesse Euroopa Nõukogu suuniseid sunniviisilise tagasisaatmise kohta (KOM(2005)40),
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 4
(4) Liikmesriigid peaksid tagama, et ebaseadusliku riigisviibimise lõpetamine viiakse läbi õiglase ja läbipaistva menetluse teel.	(4) Liikmesriigid peaksid tagama, et ebaseadusliku riigisviibimise lõpetamine viiakse läbi õiglase ja läbipaistva menetluse teel, siiski tuleb meetmeid esmalt rakendada probleemi tekkekohas, et kõrvaldada olukord, kui ebaseaduslik piiriületus on paratamatu (kuna puuduvad seaduslikud piiriületuse viisid).
Selgitus
Seadustamine on ainult ajutine meede, mis võetakse tarvitusele eriolukorras kui üks osa riiklikust sisserändepoliitikast. See ei ole pikaajaline lahendus laiemale probleemile, milleks on Euroopa perspektiivist vaadeldud rändepoliitika. Eespool toodud täiendus tuleneb vajadusest teha selgemalt kindlaks liikmesriikide praeguse sisserändele lähenemisviisi tegelik seis.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 5
(5) Üldpõhimõttena tuleks kohaldada kaheastmelist menetlust, mis sisaldab esimese astmena tagasisaatmisotsust ja vajaduse korral teise astmena väljasaatmiskorralduse väljastamist. Et vältida võimalikke menetluslikke viivitusi, tuleks liikmesriikidel siiski lubada väljastada tagasisaatmisotsus ja väljasaatmiskorraldus ühe toimingu või otsusena.	(5) Üldpõhimõttena tuleks kohaldada kaheastmelist menetlust, mis sisaldab esimese astmena tagasisaatmisotsust ja vajaduse korral teise astmena väljasaatmiskorralduse väljastamist. Et vältida võimalikke menetluslikke viivitusi, tuleks liikmesriikidel siiski lubada väljastada tagasisaatmisotsus ja väljasaatmiskorraldus samaaegselt, kuid kahe eraldi toimingu või otsusena, kusjuures otsuse või väljasaatmiskorralduse täitmine on tingimuslik ja rakendub vabatahtliku tagasipöördumise tähtaja möödumisel.
Selgitus
Kuigi on arusaadav, et praktilistel kaalutlustel tehakse väljasaatmiskorraldus samaaegselt tagasisaatmisotsusega, tuleb rõhutada nende erinevust ja seda, et väljasaatmiskorraldus on vabatahtlikule tagasipöördumisele lisanduvaks täiendavaks meetmeks. Selle erinevuse näitamise lihtsaks ja kergesti teostatavaks võimaluseks on vähemalt vormiliselt kahe eraldi otsuse tegemine, millest üks on tingimusliku iseloomuga ja rakendub alles vabatahtliku tagasipöördumise tähtaja möödumisel.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 6
(6) Kui ei ole põhjust arvata, et see kahjustab tagasisaatmismenetluse eesmärki, tuleks eelistada vabatahtlikku tagasipöördumist sunniviisilisele tagasisaatmisele ja võimaldada ajavahemik vabatahtlikuks lahkumiseks.	(6) Tuleks eelistada vabatahtlikku tagasipöördumist sunniviisilisele tagasisaatmisele ja võimaldada ajavahemik vabatahtlikuks lahkumiseks.
Selgitus
Põhjenduse esimene pool on äärmiselt ebamäärane; samas tuleb rõhutada asjaolu, et vabatahtlik tagasipöördumine on tegelikult prioriteetne.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 10
(10) Siseriiklikel tagasisaatmismeetmetel peaks olema üle-euroopaline mõju ja need peaksid kehtestama sissesõidukeelu, mis väldiks sissesõitu kõigi liikmesriikide territooriumile.	(10) Siseriiklikel tagasisaatmismeetmetel peaks olema üle-euroopaline mõju.
Sissesõidukeelu pikkus tuleks igal üksikjuhul määrata kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist ja ei tohiks üldjuhul ületada 5 aastat. Neil juhtudel, kui tegu on tõsise ohuga avalikule korrale ja julgeolekule, tuleks liikmesriikidel lubada kehtestada pikem sissesõidukeeld.	Neil juhtudel, kui tegu on tõsise ohuga avalikule korrale ja julgeolekule, võivad liikmesriigid kehtestada sissesõidukeelu.
Selgitus
Väljasaatmiskorraldus koos tagasisaatmisotsusega on kolmanda riigi kodaniku ebaseadusliku elamise puhul piisavaks karistuseks. Kui tegemist ei ole erakorraliste asjaoludega, tuleb sellele otsusele veel täiendava sissesõidukeelu lisamist pidada ebaproportsionaalselt karmiks meetmeks.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 11
(11) Ajutise vahistamise kasutamist tuleks piirata ja siduda see proportsionaalsuse põhimõttega. Ajutist vahistamist tuleks kasutada ainult siis, kui see on vajalik põgenemise ohu vältimiseks ja kui leebemate sunnimeetmete võtmine ei oleks piisav.	(11) Ajutise vahistamise kasutamist tuleks piirata ja siduda see proportsionaalsuse põhimõttega. Ajutist vahistamist tuleks kasutada ainult siis, kui see on vajalik tõsise põgenemisohu vältimiseks ja kui leebemate sunnimeetmete võtmine ei oleks piisav.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 15
(15) Liikmesriikidel peaks olema kiire juurdepääs teabele tagasisaatmisotsuste, väljasaatmiskorralduste ja sissesõidukeeldude kohta, mille on väljastanud mõni teine liikmesriik. Selline teabevahetus peaks toimuma vastavalt [loodavale otsusele/määrusele, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist].	(15) Liikmesriikidel peaks olema kiire juurdepääs teabele tagasisaatmisotsuste, väljasaatmiskorralduste ja sissesõidukeeldude kohta, mille on väljastanud mõni teine liikmesriik. Selline teabevahetus, mis põhineb eraelu puutumatuse õiguse austamisel ja isikuandmete kaitsel, peaks toimuma vastavalt [loodavale otsusele/määrusele, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist]. Juurdepääs sellele teabele ja selle teabe kasutamine peaks olema võimalik ainult kohtuasutuse loal ning piirduma käesoleva direktiivi eesmärkide täitmisega.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 17
(17) Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi sätteid jõustama, diskrimineerimata soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keeleoskuse, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.	(17) Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi sätteid jõustama, diskrimineerimata soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keeleoskuse, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal, pidades täielikult kinni rahvusvahelistest konventsioonidest ja vältides ebainimlikku ning alandavat kohtlemist ja võttes arvesse iga isiku eripära ning vajadusi.
Selgitus
Inimõiguste kaitse vajab käesoleva direktiivi kohaselt suuremat selgust.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 18
(18) Vastavalt 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile, peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel esmatähtsaks pidama lapse parimaid huvisid. Vastavalt Euroopa inimõiguste konventsioonile peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel esmatähtsaks pidama austust perekonnaelu vastu.	(18) Vastavalt 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel esmatähtsaks pidama lapse parimaid huvisid. Seega ei tohi alaealisi Euroopa Liidus või Euroopa Liidu ja/või üksikute liikmesriikide poolt rahastatavates kohtades kunagi hoida kinnipidamisasutustes või tingimustes, kus nende liikumisvabadus on piiratud. Vastavalt Euroopa inimõiguste konventsioonile peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel esmatähtsaks pidama austust perekonnaelu vastu.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 19
(19) Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira kohustusi, mis tulenevad 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonist, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga.	(19) Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira kohustusi, mis tulenevad 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonist, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga. Seega on keelatud sunniviisiliselt kinni pidada pagulasi, kolmandate riikide kodanikke, kelle suhtes laienevad humanitaarkaitse korraldused, ja varjupaigataotlejaid.
Selgitus
Eespool toodu vajab täpsustamist vastavalt praegustele rahvusvahelise õiguse sätetele.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 20 a (uus)
	(20 a) Käesolevas direktiivis on kindlaks määratud liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise poliitika, mis põhineb solidaarsusel ja vastutuse jagamisel päritolumaadega.
Muudatusettepanek 13 Artikli 2 lõige 1
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike suhtes,	1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike suhtes, kes ei vasta sissesõidu tingimustele vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklile 5.
(a) kes ei vasta või enam ei vasta sissesõidu tingimustele vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklile 5, või
(b) kes viibivad mõnel muul viisil ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumil.
Selgitus
Selleks et rakendada ühiseid nõudeid seoses tagasisaatmispoliitikaga, tuleb kehtestada eraldi sätted isikute jaoks, kes sisenevad ELi territooriumile esmakordselt, ja isikute jaoks, kellele mõni liikmesriik on varem andnud elamisloa või taganud mõnel muul viisil humanitaarkaitse. Selleks tuleb ette näha eraldi direktiivi vastuvõtmine selliste kolmandate riikide kodanike kohta, kellele on varem antud elamisluba või kellele on tagatud mõnel muul viisil humanitaarkaitse.
Muudatusettepanek 14 Artikli 2 lõige 2
2. Liikmesriik võib otsustada käesolevat direktiivi mitte kohalda nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele ei ole antud sissesõiduluba liikmesriigi transiidialasse. Sellele vaatamata kindlustavad liikmesriigid selle, et nende kolmandate riikide kodanike kohtlemine ja kaitsetase ei oleks ebasoodsam kui on sätestatud artiklites 8, 10, 13 ja 15.	välja jäetud
Selgitus
Direktiivi tuleb kohaldada isegi juhul, kui kolmanda riigi kodanik ei ole sisenenud transiidialasse, sest tuleb vältida sisserändajate tagasitõrjumisest tingitud ohtu.
Muudatusettepanek 15 Artikli 2 lõike 3 punkt b a (uus)
	b a) kes on algatanud seadustamismenetlused;
Selgitus
Arvestades selliste isikute suhtes kohaldatavaid eritingimusi, tuleks nad direktiivi reguleerimisalast välja jätta.
Muudatusettepanek 16 Artikli 2 lõike 3 punkt b b (uus)
	b b) kes on alaealised;
Selgitus
Arvestades selliste isikute suhtes kohaldatavaid eritingimusi, tuleks nad direktiivi reguleerimisalast välja jätta.
Muudatusettepanek 17 Artikli 2 lõike 3 punkt b c (uus)
	b c) kes, vaatamata sellele, et nad ei ole täisealiseks saanud, peavad pikendama oma viibimist liikmesriigi territooriumil õpingute tõttu;
Selgitus
Arvestades selliste isikute suhtes kohaldatavaid eritingimusi, tuleks nad direktiivi reguleerimisalast välja jätta.
Muudatusettepanek 18 Artikli 3 punkt c
(c) tagasipöördumine või tagasisaatmine -vabatahtlik või sunniviisiline naasmine päritolumaale, transiidiriiki või muusse kolmandasse riiki;	(c) tagasipöördumine või tagasisaatmine – naasmine ainult päritolumaale;
Selgitus
Nagu kinnitavad asjaomase valdkonna autoriteetsed allikad, tähendab mõiste „tagasipöördumine või tagasisaatmine” ainult naasmist päritolumaale. Mis tahes kõrvalekalle sellest tähendusest läheb vastuollu mõiste „tagasipöördumine või tagasisaatmine” algse määratlusega.
Muudatusettepanek 19 Artikli 3 punkt f a (uus)
	f a) tõsine põgenemisoht – tõsiste, konkreetsete ja objektiivsete, kohtu poolt hinnatavate põhjuste olemasolu, mis võimaldavad otsustada, et tagasisaatmisotsuse adressaat võib suure tõenäosusega põgeneda;
Selgitus
Põgenemisoht ei saa tuleneda ainuüksi asjaolust, et kolmanda riigi kodanik elab ebaseaduslikult liikmesriigis. Liikmesriik peab tõsiselt arvestatavate põhjenduste abil tõendama, et on olemas tõsine põgenemisoht.
Muudatusettepanek 20 Artikkel 5
Perekonnasuhted ja lapse parimad huvid	Sotsiaalsed ning perekondlikud sidemed ja lapse parimad huvid
Käesoleva direktiivi rakendamisel võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse kolmanda riigi kodaniku peresuhete laadi ja kestust, tema liikmesriigis viibimise kestust ja perekonna olemasolu, kultuurilisi ja sotsiaalseid sidemeid päritolumaaga. Nad võtavad arvesse ka lapse parimaid huvisid vastavalt 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile.	Käesoleva direktiivi rakendamisel võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse kolmanda riigi kodaniku peresuhete laadi ja kestust, tema sidemeid vastuvõtjariigiga, mis tahes võetud samme tema viibimise seadustamiseks, tema liikmesriigis viibimise kestust ja perekonna olemasolu, kultuurilisi ja sotsiaalseid sidemeid päritolumaaga Nad võtavad arvesse ka lapse parimaid huvisid vastavalt 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile. Saatjata alaealisi ei tohi välja saata ega kinni pidada. Perekondi, kellega on kaasas üks või mitu alaealist, ei tohiks põhimõtteliselt ajutiselt vahi alla võtta ning ajutisele vahi alla võtmisele tuleb eelistada alternatiivseid võimalusi.
Muudatusettepanek 21 Artikli 6 lõige 1
1. Liikmesriigid väljastavad tagasisaatmisotsuse iga kolmanda riigi kodaniku kohta, kes viibib nende territooriumil ebaseaduslikult.	1. Liikmesriigid võivad väljastada eraldi tagasisaatmisotsuse iga kolmanda riigi kodaniku kohta, kes viibib nende territooriumil ebaseaduslikult, välja arvatud saatjata alaealiste puhul.
Selgitus
Tagasisaatmisotsus peab jääma liikmesriikide jaoks vaid võimaluseks, seejuures peab liikmesriik tagama vähemalt kuue nädala pikkuse tagasipöördumisaja – eelistada tuleb vabatahtlikku tagasipöördumist, samuti võimaldab see tagasisaatmist ette valmistada. Laste parimate huvidega arvestamine toob kaasa saatjata alaealiste väljasaatmise keelu.
Muudatusettepanek 22 Artikli 6 lõige 2
2.Tagasisaatmisotsus näeb ette sobiva, kuni neljanädalase ajavahemiku vabatahtlikuks lahkumiseks, kui ei ole põhjust arvata, et asjaomane isik võib selle ajavahemiku jooksul põgeneda. Selle ajavahemiku jooksul võib kehtestada teatavaid kohustusi, mille eesmärk on vältida põgenemise ohtu, nagu korrapärane aruandlus ametiasutustele, tagatismakse tasumine, dokumentide üleandmine või kohustus viibida kindlaksmääratud elukohas.	2. Tagasisaatmisotsus näeb ette sobiva, vähemalt kuuenädalase ajavahemiku vabatahtlikuks lahkumiseks. Selle ajavahemiku jooksul võib kehtestada teatavaid kohustusi, mille eesmärk on vältida tõsist põgenemisohtu, nagu korrapärane aruandlus ametiasutustele, tagatismakse tasumine, dokumentide üleandmine või kohustus viibida kindlaksmääratud elukohas.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 21.
Muudatusettepanek 23 Artikli 6 lõige 3
3. Tagasisaatmisotsus väljastatakse kas eraldiseisva akti või otsusena või koos väljasaatmiskorraldusega.	3. Tagasisaatmisotsus väljastatakse väljasaatmiskorraldusest eraldiseisva akti või otsusena. Väljasaatmiskorralduse, mis on eraldi otsus, võib teha samaaegselt tagasisaatmisotsusega, kuid see on kehtiv ainult juhul, kui on täidetud artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimused. Tagasisaatmisotsuse tühistamine toob kaasa väljasaatmiskorralduse automaatse tühistamise.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 21
Muudatusettepanek 24 Artikli 6 lõige 4
4. Kui liikmesriikide suhtes kohaldatakse kohustusi, mis tulenevad põhiõigustest, eriti Euroopa inimõiguste konventsioonist, nagu õigus väljasaatmata jätmisele, õigus haridusele ja perekonnaühtsusele, tagasisaatmisotsust ei väljastata. Kui tagasisaatmisotsus on juba väljastatud, siis see tühistatakse.	4. Kui liikmesriikide suhtes kohaldatakse kohustusi, mis tulenevad põhiõigustest, eriti Euroopa inimõiguste konventsioonist, Genfi pagulasseisundi konventsioonist, ÜRO piinamisvastasest konventsioonist ja 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonist, nagu õigus väljasaatmata jätmisele, õigus haridusele, õigus ravile raske haiguse korral ja perekonnaühtsusele, tagasisaatmisotsust ei väljastata. Kui tagasisaatmisotsus on juba väljastatud, siis see tühistatakse.
Selgitus
Tagamaks, et kõik vajalikud viited oleksid ära toodud.
Muudatusettepanek 25 Artikli 6 lõige 5
5. Liikmesriigid võivad igal ajal otsustada väljastada kolmanda riigi kodanikule, kes viibib ebaseaduslikult nende territooriumil, erineva elamisloa või muu loa, mis annab õiguse perekondlikel, inimlikel või muudel põhjustel riigis viibida. Sellisel juhul tagasisaatmisotsust ei väljastata või kui väljasaatmisotsus on juba väljastatud, siis see tühistatakse.	5. Liikmesriigid võivad igal ajal otsustada väljastada kolmanda riigi kodanikule, kes viibib ebaseaduslikult nende territooriumil, erineva elamisloa või muu loa, mis annab õiguse perekondlikel, inimlikel või muudel põhjustel riigis viibida, tagades oma sisserändepoliitikaga kolmandate riikide kodanike tervise kõrgetasemelise kaitse. Sellisel juhul tagasisaatmisotsust ei väljastata või kui väljasaatmisotsus on juba väljastatud, siis see tühistatakse.
Selgitus
Liikmesriigid peavad võimaldama ebaseaduslikele sisserändajatele arstiabi ning nägema oma sisserändepoliitikas ette selleks otstarbeks vahendite eraldamise. Tavaliselt saabuvad ebaseaduslikud sisserändajad liikmesriikidesse ja elavad seal viletsates tingimustes, millel on tõsine mõju nende tervisele.
Muudatusettepanek 26 Artikli 6 lõige 6
6. Kui kolmanda riigi kodanikul, kes viibib liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult, on kehtiv elamisluba, mille on välja andnud teine liikmesriik, ja kui kõnealune isik läheb vabatahtlikult viimase territooriumile tagasi, hoidub esimene liikmesriik tagasisaatmisotsuse väljastamisest.	6. Kui kolmanda riigi kodanikul, kes viibib liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult, on kehtiv elamisluba, mille on välja andnud teine liikmesriik, ja kui kõnealune isik läheb vabatahtlikult viimase territooriumile tagasi, hoidub esimene liikmesriik tagasisaatmisotsuse väljastamisest. Käesolev säte kehtib ajani, mil on kehtestatud kõik vajalikud menetlused elamislubade vastastikuseks tunnustamiseks Euroopa tasandil.
Selgitus
Enne Euroopa tagasisaatmispoliitika vastuvõtmist peab Euroopa Liit kehtestama õigusliku raamistiku, mis reguleerib Euroopa territooriumile sisenemise seaduslikke viise.
Muudatusettepanek 27 Artikli 6 lõige 8
8. Kui seoses kolmanda riigi kodanikuga, kes viibib tema territooriumil ebaseaduslikult, on pooleli elamisloa või mõne muu riigisviibimist lubava loa andmise menetlus, võib kõnealune liikmesriik hoiduda tagasisaatmisotsuse väljastamisest, kuni pooleliolev menetlus on lõppenud.	8. Kui seoses kolmanda riigi kodanikuga, kes viibib tema territooriumil ebaseaduslikult, on pooleli elamisloa või mõne muu riigisviibimist lubava loa andmise menetlus, hoidub kõnealune liikmesriik tagasisaatmisotsuse väljastamisest, kuni pooleliolev menetlus on lõppenud.
Muudatusettepanek 28 Artikli 6 lõige 8 a (uus)
	8 a. Liikmesriike kutsutakse üles, et nad samal ajal tagasisaatmisotsusest teavitamisega edastaksid teavet ja pakuksid välja kõrvalmeetmeid, mis soodustaksid kolmandate riikide kodanike taasintegreerimist nende päritolumaale ja aitaks neil anda oma panust selle riigi arengusse.
Muudatusettepanek 29 Artikli 7 lõige 1
1. Liikmesriigid väljastavad väljasaatmiskorralduse kolmanda riigi kodaniku suhtes, kelle kohta on tehtud tagasisaatmisotsus, juhul kui on põgenemise oht või kui kohustust naasta ei ole täidetud vastavalt artikli 6 lõikele 2 vabatahtlikuks lahkumiseks võimaldatud ajavahemiku jooksul.	1. Liikmesriigid väljastavad eraldi väljasaatmiskorralduse kolmanda riigi kodaniku suhtes, kelle kohta on tehtud tagasisaatmisotsus, kui kohustust naasta ei ole täidetud vastavalt artikli 6 lõikele 2 vabatahtlikuks lahkumiseks võimaldatud ajavahemiku jooksul või kui on tegemist tõsise põgenemisohuga.
Muudatusettepanek 30 Artikli 7 lõige 2
2. Väljasaatmiskorralduses määratletakse väljasaatmise tähtaeg ja riik, kuhu tagasi saadetakse.	2. Väljasaatmiskorralduses määratletakse väljasaatmise tähtaeg ja riik, kuhu tagasi saadetakse, mis peab olema kolmandate riikide kodanike päritolumaa.
Selgitus
Kolmandate riikide kodanikud tuleks tagasi saate nende päritolumaale, mitte vahet tegemata mis tahes riiki. Kui kolmanda riigi kodanik saadetakse tagasi Euroopa Liidu välispiiri lähedal asuvasse naaberriiki, esineb suurem tõenäosus sellise isiku ebaseaduslikuks tagasipöördumiseks, mis muudaks ühenduse meetmed ebatõhusaks.
Muudatusettepanek 31 Artikli 7 lõige 3
3. Väljasaatmiskorraldus väljastatakse kas eraldiseisva akti või otsusena või koos tagasisaatmisotsusega.	3. Väljasaatmiskorraldus väljastatakse tagasisaatmisotsusest eraldiseisva akti või otsusena. Väljasaatmiskorralduse, mis on eraldi otsus, võib teha samaaegselt tagasisaatmisotsusega, kuid see on kehtiv ainult juhul, kui on täidetud lõikes 1 sätestatud tingimused.
Muudatusettepanek 32 Artikli 8 pealkiri ja lõige 1
Edasilükkamine	Edasilükkamine või tühistamine
1. Liikmesriigid võivad tagasisaatmisotsuse täitmise sobiva ajavahemiku võrra edasi lükata, võttes arvesse iga üksikjuhtumi konkreetseid asjaolusid.	1. Liikmesriigid võivad tagasisaatmisotsuse täitmise sobiva ajavahemiku võrra edasi lükata, võttes arvesse iga üksikjuhtumi konkreetseid asjaolusid või tühistada tagasisaatmisotsuse. Edasilükkamise või tühistamise korral veendub liikmesriik, et kolmanda riigi kodaniku elutingimused on nõuetekohased.
Selgitus
Kolmanda riigi kodanikku ei või tagasi saata juhul, kui see on ohtlik selle kodaniku jaoks või kui tagasisaatmine ei osutu võimalikuks. Saatjata alaealisi välja ei saadeta.
Muudatusettepanek 33 Artikli 8 lõike 2 sissejuhatav osa
2. Liikmesriigid lükkavad väljasaatmiskorralduse täideviimise edasi järgmistel asjaoludel seni, kuni asjaolud säilivad:	2.Liikmesriigid lükkavad väljasaatmiskorralduse täideviimise edasi või tühistavad selle järgmistel asjaoludel seni, kuni asjaolud säilivad:
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 32.
Muudatusettepanek 34 Artikli 8 lõike 2 punkt -a (uus)
	-a) kui kolmanda riigi kodanikku ähvardab päritoluriiki tagasisaatmise korral füüsiline või vaimne oht.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 32.
Muudatusettepanek35 Artikli 8 lõike 2 punkt c
(c) kui ei ole kindel, et saatjata alaealise saab lahkumispunktis või kohalejõudmisel üle anda pereliikmele, viimasega samaväärsele esindajale, alaealise eestkostjale või naasmismaa pädevale ametnikule, millele eelneb nende tingimuste hinnang, kuhu alaealine tagasi saadetakse.	välja jäetud
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 32.
Muudatusettepanek 36 Artikli 8 lõike 2 punkt c a (uus)
	(c a) kui on tõsine põhjus arvata, et väljasaatmine tooks kaasa kollektiivse väljasaatmise, millega rikutaks Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 4 artiklit 4, mis keelustab kollektiivse väljasaatmise.
Muudatusettepanek 37 Artikli 8 lõige 3
3. Kui tagasisaatmisotsuse täitmine või väljasaatmiskorralduse täideviimine on lõigetes 1 ja 2 osutatud viisil edasi lükatud, võib kolmanda riigi kodaniku suhtes põgenemise ohu vältimiseks kehtestada teatavaid kohustusi, nagu korrapärane aruandlus ametiasutustele, tagatismakse tasumine, dokumentide üleandmine või kohustus viibida kindlaksmääratud elukohas.	3. Kui tagasisaatmisotsuse täitmine või väljasaatmiskorralduse täideviimine on lõigetes 1 ja 2 osutatud viisil edasi lükatud, võib kolmanda riigi kodaniku suhtes tõsise põgenemisohu vältimiseks kehtestada teatavaid kohustusi, nagu korrapärane aruandlus ametiasutustele, tagatismakse tasumine või kohustus viibida kindlaksmääratud elukohas.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 32.
Muudatusettepanek 38 Artikli 9 lõige 1
1. Väljasaatmiskorraldusega kaasneb sissesõidukeeld maksimaalselt 5 aastaks.	1. Tõsise ohu korral avalikule korrale või julgeolekule võivad liikmesriigid kehtestada koos väljasaatmiskorraldusega sissesõidukeelu maksimaalselt 6 kuuks.
Tagasisaatmisotsus võib sisaldada sellist sissesõidukeeldu.
Selgitus
Väljasaatmiskorraldus koos tagasisaatmisotsusega on kolmanda riigi kodaniku ebaseadusliku elamise puhul piisavaks karistuseks. Kui tegemist ei ole erakorraliste asjaoludega, tuleb sellele otsusele veel täiendava sissesõidukeelu lisamist pidada ebaproportsionaalselt karmiks meetmeks.
Muudatusettepanek 39 Artikli 9 lõike 2, punkt c
(c) on sisenenud liikmesriiki, kus tema suhtes kehtib sissesõidukeeld;	välja jäetud
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 38.
Muudatusettepanek 40 Artikli 9 lõike 2 punkt d
(d) kujutab ohtu avalikule korrale või julgeolekule.	välja jäetud
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 38.
Muudatusettepanek 41 Artikli 9 lõike 2, viimane lõik
Sissesõidukeelu võib väljastada enam kui viieks aastaks, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik kujutab tõsist ohtu avalikule korrale või julgeolekule.	välja jäetud
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 38.
Muudatusettepanek 42 Artikli 9 lõige 2 a (uus)
	2 a. Sissesõidukeelu otsuseid võib vaidlustada ja asjaomase isiku nõudmisel hiljem üle vaadata.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 38.
Muudatusettepanek 43 Artikli 9 lõige 3
3. Sissesõidukeelu võib tühistada, eriti juhtumitel, mil asjaomane kolmanda riigi kodanik:	3.Sissesõidukeeld tühistatakse juhtumitel, mil asjaomane kolmanda riigi kodanik ei kujuta enam tõsist ohtu avalikule korrale või julgeolekule. See tühistamine kehtib kõigis liikmesriikides.
(a) on saanud tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorralduse esimest korda;
(b) on pöördunud liikmesriigi konsulaaresinduse poole;
(c) on hüvitanud kõik oma varasema tagasisaatmismenetluse kulud.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 38.
Muudatusettepanek 44 Artikli 9 lõige 4
4. Sissesõidukeelu võib peatada erandkorras ja ajutiselt asjakohastel üksikjuhtudel.	välja jäetud
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 38.
Muudatusettepanek 45 Artikli 9 lõige 5
5. Lõiked 1 - 4 ei piira õigust taotleda varjupaika ühes liikmesriikidest.	4. Lõiked 1–3 ei piira õigust taotleda varjupaika ühes liikmesriikidest.
Muudatusettepanek 46 Artikli 10 lõige 1 a (uus)
	1 a. Liikmesriigid tagavad, et tagasisaatmisprotsessi ja eriti väljasaatmisoperatsioonide juures viibivad valitsusvälised organisatsioonid.
Muudatusettepanek 47 Artikli 10 lõige 2
2.Väljasaatmise läbiviimisel võtavad liikmesriigid arvesse ühiseid suuniseid turvasätete kohta väljasaatmisel ühiste lendude raames õhuteed pidi, mis on lisatud otsusele 2004/573/EÜ.	2. Väljasaatmise läbiviimisel võtavad liikmesriigid arvesse ühiseid suuniseid turvasätete kohta väljasaatmisel ühiste lendude raames õhuteed pidi, mis on lisatud otsusele 2004/573/EÜ, ning keelduvad kollektiivsetest väljasaatmistest ja menetlustest, mida näiliselt tehakse üksikisikute väljasaatmiseks, kuid mida tegelikult kohaldatakse kollektiivselt.
Selgitus
See sõnastus vastab paremini direktiivi eesmärkidele.
Muudatusettepanek 48 Artikli 10 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kui tagasisaatmisotsuse tegemisel võetakse eesmärgiks tagada tagasipöörduja sotsiaalne ja majanduslik taasintegreerimine päritolumaale ning seda jälgida, koostab komisjon ajutise koostöökava, mis lepitakse kokku iga kolmanda riigiga, ning tagab nõuetekohase austuse tagasipöördujate põhiõiguste suhtes.
Selgitus
Et selgitada ELi tagasisaatmispoliitikat.
Muudatusettepanek 49 Artikli 11 lõige 1
1. Tagasisaatmisotsused ja väljaviimiskorraldused esitatakse kirjalikult.	1. Tagasisaatmisotsused ja väljaviimiskorraldused esitatakse kirjalikult.
Liikmesriigid tagavad, et faktilised ja õiguslikud asjaolud on otsuses ja/või korralduses esitatud ja et asjaomast kolmanda riigi kodanikku on kirjalikult teavitatud kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest.	Liikmesriigid tagavad, et faktilised ja õiguslikud asjaolud on otsuses ja/või korralduses esitatud ja et asjaomast kolmanda riigi kodanikku on kirjalikult teavitatud kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest nii kiiresti kui võimalik.
Selgitus
Väga oluline on, et asjaomane isik saaks koheselt usaldusväärset ja talle arusaadavat teavet, mis võimaldaks tal olemasolevat aega ära kasutada menetlusega seotud toimingute korraldamiseks.
Muudatusettepanek 50 Artikli 11 lõige 2
2. Liikmesriigid võimaldavad soovi korral kirjaliku või suulise tõlke tagasisaatmisotsuse ja/või väljasaatmiskorralduse põhipunktidest keeles, millest kolmanda riigi kodanik on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama.	2. Liikmesriigid võimaldavad kirjaliku tõlke tagasisaatmisotsusest ja/või väljasaatmiskorraldusest keeles, millest asjaomane isik on võimeline aru saama.
Selgitus
Tegelik juurdepääs õiguskaitsele eeldab tehtud otsustest arusaamist.
Muudatusettepanek 51 Artikli 12 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad asjaomase kolmanda riigi kodaniku õiguse tõhusale õiguskaitsele, kui ta vaidlustab tagasisaatmisotsuse ja/või väljasaatmiskorralduse kohtus või taotleb nende läbivaatamist.	1. Liikmesriigid tagavad kõigile kolmanda riigi kodanikele õiguse tõhusale õiguskaitsele, kui ta vaidlustab tagasisaatmisotsuse ja/või väljasaatmiskorralduse kohtus või taotleb nende läbivaatamist.
Selgitus
Parendatud sõnastus.
Muudatusettepanek 52 Artikli 12 lõige 2
2. Õiguskaitsevahend on kas korralduse täitmist peatava mõjuga või annab kolmanda riigi kodanikule õiguse taotleda tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorralduse täideviimise peatamist, millisel juhul tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorralduse tegemine lükatakse edasi, kuni see kinnitatakse või kuni selle suhtes ei kohaldata enam kaitsevahendit, millel on peatav mõju.	2. Õiguskaitsevahend on korralduse täitmist peatava mõjuga.
Muudatusettepanek 53 Artikli 12 lõige 3
3. Liikmesriigid tagavad, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul on võimalus saada õigusalast nõu, määrata oma esindaja kohtus ja saada vajadusel keelelist abi. Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle tõhusa õiguskaitse.	3. Liikmesriigid tagavad, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul on võimalus saada õigusalast nõu, määrata oma esindaja kohtus ja saada vajadusel keelelist abi. Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid tõhusa õiguskaitse tagamiseks, antakse tasuta õigusabi.
Muudatusettepanek 54 Artikli 14 lõige 1
1. Kui on tõsist põhjust arvata, et on olemas põgenemise oht, ja kui leebemate sunnimeetmete võtmine, nagu korrapärane aruandlus ametiasutustele, tagatismakse tasumine, dokumentide üleandmine või kohustus viibida kindlaksmääratud elukohas või muud meetmed, ei ole selle ohu vältimiseks piisav, hoiavad liikmesriigid sellist kolmanda riigi kodanikku, kelle suhtes kehtib väljasaatmiskorraldus või tagasisaatmisotsus, ajutiselt vahi all.	1. Kui on tõsist põhjust arvata, et on olemas tõsine põgenemisoht, ja kui leebemate sunnimeetmete võtmine, nagu korrapärane aruandlus ametiasutustele, tagatismakse tasumine või kohustus viibida kindlaksmääratud elukohas või muud meetmed, ei ole selle ohu vältimiseks piisav, hoiavad liikmesriigid sellist kolmanda riigi kodanikku, kelle suhtes kehtib väljasaatmiskorraldus, ajutiselt vahi all.
Selgitus
Kui põgenemisoht ei ole tõsine, ei ole väljasaatmise jaoks ajutine vahi alla võtmine põhjendatud. Tuleb rõhutada, et ajutise vahi alla võtmise meetmed on erakorralised ja seotud tõsise põgenemisohuga, mille kohta teeb otsuse kohus ja mis on piiratud väljasaatmise korraldamise ajaga.
Muudatusettepanek 55 Artikli 14 esimene a lõik (uus)
	Ajutine vahi alla võtmine on õigustatud ainult väljasaatmise korraldamiseks vajaliku ajavahemiku jooksul, kui esineb tõsine põgenemise oht. See ei ole enam õigustatud, kui – vaatamata kõigile objektiivsetele püüdlustele hankida nõutavaid lube – ei ole naasmisriigi asutused ettenähtud aja jooksul vastanud.
Muudatusettepanek 56 Artikli 14 lõige 4
4. Kohtud võivad ajutist vahistamist pikendada maksimaalselt kuue kuuni.	4. Kohtud võivad ajutist vahistamist pikendada maksimaalselt kolme kuuni.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 54.
Tõlkija märkus: eestikeelses KOM-dokumendis on antud säte artikli 14 lõige 4 ja mitte 3.
Muudatusettepanek 57 Artikli 15 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et ajutiselt vahi all viibivaid kolmandate riikide kodanikke koheldakse inimlikul ja väärikal moel, austades nende põhiõigusi ja pidades kinni rahvusvahelisest ja siseriiklikust õigusest. Soovi korral lubatakse neil viivitusteta võtta ühendust nii seadusliku esindaja, pereliikmete ja pädevate konsulaaresindustega kui ka asjaomaste rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega.	1. Liikmesriigid tagavad, et ajutiselt vahi all viibivaid kolmandate riikide kodanikke koheldakse inimlikul ja väärikal moel, austades nende põhiõigusi ja pidades kinni rahvusvahelisest ja siseriiklikust õigusest. Samuti on neil õigus viivitusteta võtta ühendust nii seadusliku esindaja, pereliikmete ja pädevate konsulaaresindustega kui ka asjaomaste rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega.
Selgitus
Ajutiselt vahi all viibimist ilma õiguseta ühendust võtta pereliikmetega või seadusliku esindajaga loetakse vahistatu esmaste õiguste rikkumiseks.
Muudatusettepanek 58 Artikli 15 lõige 2
2. Ajutiselt vahistatud isikuid tuleb hoida spetsiaalselt selleks mõeldud rajatistes. Kui liikmesriigil ei ole võimalik pakkuda majutust spetsiaalses ajutiseks vahi all hoidmiseks mõeldud rajatises ja peab kasutama majutamist vanglas, tagab ta selle, et kolmanda riigi kodanikud, kes ajutiselt vahi all viibivad, on tavalistest vangidest alati füüsiliselt eraldatud.	2. Ajutiselt vahistatud isikuid tuleb hoida spetsiaalselt selleks mõeldud rajatistes. Kui liikmesriigil ei ole võimalik pakkuda majutust spetsiaalses ajutiseks vahi all hoidmiseks mõeldud rajatises ja on sunnitud kasutama majutamist vanglas, kuna spetsiaalses ajutiseks vahi all hoidmiseks mõeldud rajatises ei ole kohti, tagab ta selle, et kolmanda riigi kodanikud, kes ajutiselt vahi all viibivad, on tavalistest vangidest alati, ka puhkuseks ette nähtud ajal, füüsiliselt eraldatud.
Muudatusettepanek 59 Artikli 15 lõige 3
Erilist tähelepanu tuleb pöörata kaitsetute isikute olukorrale. Liikmesriigid peavad tagama, et alaealisi ei hoita ajutiselt vahi all tavalises vanglas. Saatjata alaealised eraldatakse täiskasvanutest, kui vastupidine ei ole lapse parimates huvides.	Erilist tähelepanu tuleb pöörata kaitsetute isikute olukorrale. Liikmesriigid peavad tagama, et alaealisi ei hoita ajutiselt vahi all, vaid neid koolitatakse ja peetakse ülal asjaomaste lastekaitseasutuste poolt, austades nende perekondlikke sidemeid ja lähtudes lapse parimatest huvidest. Saatjata alaealisi ei vahistata.
Selgitus
Alaealiste ajutine vahi alla võtmine oleks ebaproportsionaalselt karm meede.
Tõlkija märkus: eestikeelses KOM-dokumendis on antud säte artikli 15 lõige 3 ja mitte artikli 15 lõike 2 teine lõik nagu prantsusekeelses KOM-dokumendis.
Muudatusettepanek 60 Artikli 15 lõige 4
4. Liikmesriigid tagavad, et rahvusvahelistel ja valitsusvälistel organisatsioonidel on võimalus külastada ajutise vahi all hoidmise rajatisi, et hinnata ajutise vahi all hoidmise tingimuste sobivust. Selliste külastuskäikude puhul võib nõuda loa olemasolu.	4. Liikmesriigid tagavad, et rahvusvahelistel ja valitsusvälistel organisatsioonidel on võimalus külastada ajutise vahi all hoidmise rajatisi, et hinnata ajutise vahi all hoidmise tingimuste sobivust.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 59.
Tõlkija märkus: eestikeelses KOM-dokumendis on antud säte artikli 15 lõige 4 ja mitte artikli 15 lõige 3 nagu prantsusekeelses KOM-dokumendis.
Muudatusettepanek 61 Artikli16 punkt (a)
(a) tunnustada tagasisaatmisotsust või väljasaatmiskorraldust, mille on väljastanud esimene liikmesriik ja viia väljasaatmine täide, millisel juhul liikmesriigid hüvitavad teineteisele tekkida võivad kulud, kohaldades nõukogu direktiivi 2004/191/EÜ mutatis mutandis;	(a) tunnustada tagasisaatmisotsust või väljasaatmiskorraldust, mille on väljastanud esimene liikmesriik ja viia väljasaatmine täide, millisel juhul liikmesriigid hüvitavad teineteisele tekkida võivad kulud, kohaldades nõukogu direktiivi 2004/191/EÜ mutatis mutandis; sel juhul on ebaseaduslikult riigis elaval kolmanda riigi kodanikul käesoleva direktiivi artiklis 12 sätestatud õigused;
Selgitus
Kolmanda riigi kodanikel peab igal juhul olema tegelik tagasisaatmisotsuse (või väljasaatmiskorralduse) kohtuasutuses edasikaebamise õigus. Seejuures peavad ka teised liikmesriigid tagama juurdepääsu oma kohtusüsteemile, et võimaldada esimeses liikmesriigis tehtud esimese astme otsuse edasikaebamist.
Muudatusettepanek 62 Artikli 16 punkt c
(c) käivitada tagasisaatmismenetluse vastavalt siseriiklikule õigusele;	(c) käivitada tagasisaatmismenetluse vastavalt siseriiklikule õigusele ja ühenduse õigustikule;
Selgitus
Selleks et teine liikmesriik käivitaks tagasisaatmismenetluse, tuleb võtta sellekohaseid meetmeid vastavalt liikmesriigi siseriiklikule õigusele ja ühenduse õigustikule, lähtudes subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.
Muudatusettepanek 63 Artikkel 17
Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides korrapäraselt aru ja teeb vajadusel ettepanekuid muudatusteks.	Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides korrapäraselt aru ja teeb vajadusel ettepanekuid muudatusteks.
	Liikmesriikidel on kohustus hinnata oma kolmandate riikide kodanike päritoluriiki tagasisaatmispoliitika mõju ning tagada selle poliitika vastavus päritolu- ja transiitriikide suhtes teostatavale sidusale arengu- ja koostööpoliitikale.
Komisjon annab esimest korda aru hiljemalt neli aastat pärast artikli 18 lõikes 1 osutatud tähtaega.	Komisjon annab esimest korda aru hiljemalt neli aastat pärast artikli 18 lõikes 1 osutatud tähtaega.
Selgitus
Kolmanda riigi kodanike tagasisaatmine peab olema ette valmistatud ja seotud sidusa ja tõhusa arengupoliitikaga. Solidaarsuspõhimõte nõuab, et liikmesriigid korraldavad nende meetmete järelevalve.

MENETLUS

Pealkiri	Ühised nõuded ja kord ebaseaduslikult riigis elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel
Viited	KOM(2005)0391 - C6-0266/2005 - 2005/0167(COD)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)                istungil teada andmise kuupäev	DEVE 29.9.2005
Arvamuse koostaja                nimetamise kuupäev	Marie-Arlette Carlotti 27.3.2007
Vastuvõtmise kuupäev	5.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	22 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Margrete Auken, Josep Borrell Fontelles, Danutė Budreikaitė, Corina Creţu, Nirj Deva, Alexandra Dobolyi, Fernando Fernández Martín, Filip Kaczmarek, Glenys Kinnock, Maria Martens, Luisa Morgantini, Miguel Portas, Toomas Savi, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Feleknas Uca, Margrietus van den Berg, Johan Van Hecke, Luis Yañez-Barnuevo García
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jan Jerzy Kułakowski, Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Pasqualina Napoletano, Anne Van Lancker, Ralf Walter

• [1]  ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri	Ühised nõuded ja kord ebaseaduslikult riigis elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel
Viited	KOM(2005)0391 - C6-0266/2005 - 2005/0167(COD)
EP-le esitamise kuupäev	1.9.2005
Vastutav komisjon                istungil teada andmise kuupäev	LIBE 29.9.2005
Arvamuse esitaja(d)                istungil teada andmise kuupäev	AFET 29.9.2005		DEVE 29.9.2005		EMPL 29.9.2005
Arvamuse esitamisest loobumine                otsuse kuupäev	EMPL 14.9.2005
Raportöör(id)                nimetamise kuupäev	Manfred Weber 14.9.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	24.11.2005		20.3.2006		20.6.2006		11.12.2006
	27.6.2007		12.9.2007
Vastuvõtmise kuupäev	12.9.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	47 5 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Alfredo Antoniozzi, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Michael Cashman, Giuseppe Castiglione, Giusto Catania, Carlos Coelho, Fausto Correia, Esther De Lange, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Claudio Fava, Patrick Gaubert, Roland Gewalt, Lilli Gruber, Adeline Hazan, Jeanine Hennis-Plasschaert, Ewa Klamt, Roger Knapman, Magda Kósáné Kovács, Barbara Kudrycka, Henrik Lax, Roselyne Lefrançois, Sarah Ludford, Dan Mihalache, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Martine Roure, Inger Segelström, Károly Ferenc Szabó, Søren Bo Søndergaard, Vladimir Urutchev, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Inés Ayala Sender, Simon Busuttil, Charlotte Cederschiöld, Gérard Deprez, Iratxe García Pérez, Ignasi Guardans Cambó, Sophia in ‘t Veld, Carlos José Iturgaiz Angulo, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Metin Kazak, Jean Lambert, Antonio Masip Hidalgo, Hubert Pirker, Antonio Tajani, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Vincenzo Aita, Iles Braghetto