RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule meditsiiniliseks otstarbeks kasutatava oopiumi tootmise kohta Afganistanis

21.9.2007 - (2007/2125(INI))

Õiguskomisjon
Raportöör: Marco Cappato

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS NÕUKOGULE

meditsiiniliseks otstarbeks kasutatava oopiumi tootmise kohta Afganistanis

(2007/2125(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse fraktsiooni ALDE nimel esitatud ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule meditsiiniliseks otstarbeks kasutatava oopiumi tootmise kohta Afganistanis (B6-0187/2007);

–   võttes arvesse oma eelnevaid Afganistani käsitlevaid resolutsioone, millest viimane võeti vastu 18. jaanuaril 2006[1];

–    võttes arvesse ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse ärahoidmise ameti (UNODC) ja Maailmapanga 2006. aasta aruannet Afganistani narkotööstuse kohta;

– võttes arvesse ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse ärahoidmise ameti (UNODC) 2007. aasta aruannet, avaldatud juunis 2007;

– võttes arvesse ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC) 22. juuli 2005. aasta resolutsiooni 2005/25 võimaliku toetusmehhanismi teostatavusest, mille abil saaks edendada valu ravi opioidipõhiste valuvaigistite abil, ECOSOCi 21. juuli 2004. aasta resolutsiooni 2004/40 opiaadisõltlaste psühholoogilise toega farmakoloogilise ravi kohta, ECOSOCi 22. juuli 2005. aasta resolutsiooni 2005/26 meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel kasutatavate opiaatide nõudluse ja pakkumise kohta, Maailma Tervishoiuassamblee (WHA) 25. mai 2005. aasta resolutsiooni 58.22 vähi ennetamise ja vähivastase kontrolli kohta, WHA resolutsiooni 55.14 oluliste ravimite kättesaadavuse tagamise kohta ning Soulis 3.–6. aprillil 2007. aastal peetud ravimireguleerimisasutuste 12. rahvusvahelise konverentsi lõplikke soovitusi, milles soovitatakse seadusandjatel töötada selles suunas, et narkootilised valuvaigistid oleksid paremini kättesaadavad;

– võttes arvesse juulis 2005 Afganistani lähetatud ad hoc delegatsiooni ja 2005. aasta septembri valimisvaatlusmissiooni lähetusaruandeid;

– võttes arvesse Euroopa Liidu valimisvaatlusmissiooni lõpparuannet 18. septembril 2005. aastal peetud parlamendi ja provintside volikogude valimiste kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6‑0341/2007),

A.  arvestades, et rahvusvaheline uimastipoliitika põhineb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1961., 1971. ja 1988. aasta konventsioonidel, milles keelatakse eriti paljude muuks kui meditsiiniliseks ja teaduslikuks otstarbeks kasutatavate ainete tootmine, nendega kaubitsemine, müük ja tarbimine;

B.   arvestades, et ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse ärahoidmise ameti aruandes pealkirjaga „Afganistan: oopiumiuuring 2006” rõhutatakse, et ebaseaduslikelt oopiumimooni põldudelt saadi 2006. aastal rekordiline kogus oopiumi ehk umbes 6100 tonni, mis on peaaegu 50% rohkem kui 2004. aastal;

C.  arvestades, et 2006. aasta jaanuaris vastu võetud Afganistani riiklik uimastikontrollistrateegia on suunatud uimastite pakkumise ja nõudluse vähendamisele, alternatiivsete elatusvahendite võimalustele ja valitsusasutuste tugevdamisele, ning arvestades, et Euroopa Liidu olulisel rahalisel toetusel asutatud uimastivastase võitluse ministeerium on juhtiv asutus selle strateegia rakendamisel;

D.  arvestades, et Afganistani valitsus on asutanud narkootikumide järelevalvekomisjoni, mis koosneb uimastivastase võitluse ministeeriumi, tervishoiuministeeriumi ja rahandusministeeriumi ametnikest, et reguleerida riigis kõikide narkootiliste ainete litsentseerimist, müüki, levitamist, importi ja eksporti seaduslikel eesmärkidel;

E.   arvestades, et EL peaks oopiumitootmise otsustavaks vähendamiseks tõhusamalt tegutsema, sest ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse ärahoidmise ameti 2007. aasta Afganistani oopiumimooniuuringu kohaselt on Afganistani oopiumitoodang jõudnud nüüd hirmuäratavale uuele tasandile, olles kahe aastaga kahekordistunud; arvestades, et Afganistanist, kelle turuosa ülemaailmsel opiaatide turul on 93%, on kujunenud praktiliselt maailma kõige eluohtlikuma narkootikumi ainuõiguslik tarnija, kuigi tuleb märkida, et oopiumivabade provintside arv on üle kahe korra suurenenud kuuest möödunud aastal kolmeteistkümneni 2007. aastal ja et 50% kogu Afganistani oopiumisaagist pärineb ühest, Helmandi provintsist;

F.   arvestades, et nii Maailmapanga kui ka Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul põhineb peaaegu 40% Afganistani sisemajanduse kogutoodangust oopiumil ning et ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse ärahoidmise ameti hinnangul tegutseb umbes 3,3 miljonit inimest (üle 31-miljonilisest elanikkonnast) moonisektoris, kus perekonna aastasissetulekuks on umbes 1965 USA dollarit;

G.  arvestades, et 2007. aastal oli kogu oopiumisaagi tootjahind kokku 1 miljardit USA dollarit ehk 13% Afganistani seaduslikust sisemajanduse kogutoodangust ning arvestades, et riigi 2007. aasta oopiumisaagi potentsiaalne kogutulu põllumajandustootjatele, laboriomanikele ja Afganistani kaubitsejatele ulatus 3,1 miljardi USA dollarini, mis moodustab peaaegu poole riigi seaduslikust 7,5 miljardi USA dollari suurusest sisemajanduse kogutoodangust ehk 32% kogu majandusest, sealhulgas oopiumisektor;

H.  arvestades, et Afganistani talupidajad toodavad opiaate peamiselt majanduslikel põhjustel ja opiaatide litsentseeritud tootmine on majanduslikult atraktiivne vaid juhul, kui sellest saadav sissetulek on suurem kui opiaatide ebaseaduslikust tootmisest saadav sissetulek;

I.    arvestades, et Euroopa Liit on ka praegu suurim selliste projektide rahastaja, mille abil püütakse oopiumi pakkumist vähendada, edendades alternatiivseid elatusvahendeid – mida on hädasti vaja rahva toiduvaliku mitmekesistamiseks – ebaseadusliku narkootikumide saagi asendamiseks;

J.    pöörates tähelepanu komisjoni seisukohale, mis on esitatud selle riigistrateegia dokumendis (2007–2013), et kasvav oopiumimajandus ja narkohuvide levimise oht riiklikule tasandile on suureks ohuks arengule, riigi ülesehitamisele ja turvalisusele Afganistanis;

K.  arvestades põhjendatud väiteid, et mässuliste, sõjapealikute, Talibani ja terrorirühmituste peamine rahastamisallikas on ebaseaduslik narkootiliste ainetega kaubitsemine;

L.   arvestades, et 25. juunil 2005. aastal andis rahvusvaheline julgeoleku ja arengu mõttekoda Senlise nõukogu välja üksikasjaliku tehnilise dokumendi, milles kirjeldatakse, kuidas külapõhine projekt „Moonid ravimiks” Afganistanis toimiks, mis sisaldab integreeritud sotsiaalse kontrolli süsteemi, Afganistani ravimite tootmist külades, kohustuslikku majanduse mitmekesistamist ja üldist maaelu arendamist;

M.  arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on osutanud, et kümme riiki tarbivad 80% ülemaailmselt seaduslikult kättesaadavatest opiaatidest, samal ajal kui ülejäänud 180 riigist enamiku moodustavad arenguriigid, kus elab 80% maailma elanikkonnast; samuti märkides, et Rahvusvaheline Narkootikumide Kontrollinõukogu (INCB) on kutsunud rahvusvahelist üldsust üles edendama valuvaigistite määramist eriti vaestes riikides, sest andmete kohaselt on enam kui 150 riigi elanikud tõsiselt alaravitud, sest peaaegu ükski ravi vajav isik seda ei saa, ning veel 30 riigi elanikud, kus alaravi on veelgi ilmsem või mille kohta puuduvad andmed;

N.  arvestades, et Rahvusvaheline Narkootikumide Kontrollinõukogu on nentinud, et meditsiinis kasutatavate opiaatide tootmises valitseb kogu maailmas ülepakkumine, isegi kui sellises hindamises ei võeta arvesse potentsiaalset nõudlust;

O.  olles veendunud, et Afganistanis rahu ja turvalisuse edendamiseks ja tugevdamiseks vajatakse lisaks praegusele rahvusvahelisele kohalolekule laiemat tsiviilkoostööd, et toetada sotsiaalpoliitilist progressi ja majanduslikku arengut ning samuti võita kohalike elanike poolehoid;

P.   tõdedes veel kord, et on erakordselt kulukas ja märkimisväärselt ebatõhus ellu viia selline narkootikumide vastu võitlemise strateegia, milles alternatiivsete elatusvahendite kavandamisel ja kasutusele võtmisel ei arvestata Afganistani maapiirkondade regionaalset, sotsiaalset ega majanduslikku mitmekesisust ja mis põhineb üksnes narkootikumide hävitamisel;

Q.   olles veendunud, et institutsioonide loomis- ja demokratiseerimisprotsessi ning õigusriigi põhimõtte kinnistumist, õiglast kohtusüsteemi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist saab edendada ainult sellise poliitika abil, mis mittevägivaldse tegevuse suhtes ei rakenda vägivaldseid lahendusi, nagu saagi sundhävitamine;

R.   arvestades, et narkootikumide tootmise vastases võitluses Afganistanis peaks kajastuma erinev lähenemine vastavalt asukohale, kuivõrd talupidajatele suunatud narkootikumide tootmise vastased meetmed peavad hoolikalt piirduma aladega, kus seaduslik elatise teenimine on võimalik (kohad, kus maa- ja veeressursside kättesaadavus on parem, turud asuvad lähedal ning ühe inimese kohta on rohkem maad), ja arvestades, et alternatiivsete elatusvahendite programmid peavad keskenduma eelkõige piiratud ressurssidega vaesematele piirkondadele, mis sõltuvad oopiumist kõige rohkem;

S.   arvestades, et komisjoni Afganistani riigistrateegia dokument aastateks 2007–2013 keskendub asjakohaselt maapiirkondade arengule ja juhtimisele, kuid suuremat rõhku tuleks panna narkootikumide tootmist kontrollivate Afganistani ministeeriumide, eelkõige siseministeeriumi reformimisele,

1.   edastab nõukogule järgmised soovitused:

      a)   olla integreeritud arenguprogrammide raames vastu fumigatsiooni kasutamisele mooni hävitamiseks Afganistanis;

      b)   töötada välja ja esitada Afganistani valitsusele Euroopa Liidu rahastatavate ebaseadusliku tarne vähendamise programmide raames põhjalik kava ja strateegia, mis on suunatud narkootikumide tootmise kontrollimisele Afganistanis, parandades riigi juhtimist ja võideldes korruptsiooniga Afganistani valitsuse kõrgeimail tasandeil (keskendudes eelkõige siseministeeriumile), suunates tegevuse peamiste kaubitsejate vastu maismaal, parandades maapiirkondade ulatuslikku arengut eelkõige vaeseimates piirkondades ja neis piirkondades, kus veel oopiumi suures mahus ei toodeta, tegeldes hoolikalt ja valikuliselt manuaalse tõrjega ning otsides katseprojektide algatamise võimalusi, et väikeses mahus muuta osa praegustest ebaseadusliku moonikasvatuse aladest seaduslike, oopiumil põhinevate valuvaigistite tootmise põldudeks;

      c)   pakkuda oma abi teadusliku katseprojekti „Moonid ravimiks” elluviimisel, milles uuritaks, kuidas litsentseerimine võib aidata kaasa vaesuse leevendamisele, maapiirkondade majanduse mitmekesistamisele, üldisele arengule ja turvalisuse suurenemisele ning kuidas sellest võib saada Afganistanile suunatud mitmepoolsete meetmete edukas osa;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamise eesmärgil komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning samuti Afganistani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.

• [1]  ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 176.

SELETUSKIRI

        Sissejuhatus

1.     Afganistani oopiumi käsitleva käesoleva soovituse eesmärk on uurida võimalust määrata kindlaks üldised rahvusvahelised tingimused, mis võimaldaksid viia seadusliku moonikasvatuse Afganistanis oopiumipõhiste valuvaigistite seaduslikule maailmaturule. Niisugune areng oleks kasulik kahel põhjusel: valuvaigistite kättesaadavuse suurendamine ja hinna langetamine nii arenenud kui arenguriikides, ning vajadus luua tõhusam poliitika stabiilsuse ja jätkusuutliku majandusarengu tagamiseks Afganistanis. Afganistani majandus on jätkuvalt suures osas seadusest kõrvale kalduv ja põhineb enamasti ebaseaduslikul põllukultuuril, takistades sellisena rahvuslikku arengut nii poliitiliselt kui sotsiaalmajanduslikult.

        Oopiumi käsitlevate rahvusvaheliste reguleerimismehhanismide taust

2.     Rahvusvaheliselt on oopiumi reguleeritud alates 1912. aastast, mil Haagis allkirjastati rahvusvaheline oopiumi konventsioon, mis oli ühtlasi esimene rahvusvaheline uimastikontrolli leping.

3.     Rahvusvaheline uimastipoliitika ülemaailmsel tasandil tuleneb 1961., 1971. ja 1988. aasta ÜRO konventsioonides sisalduvatest normidest. Need konventsioonid keelavad eriti mitmesuguste meditsiiniliseks ja teaduslikuks otstarbeks mittekasutatavate ainete tootmise, nendega kaubitsemise, nende müügi ja tarbimise. Riigid, kes soovivad keelatud taimi toota, peavad looma rahvuslikud agentuurid, kes teostavad nende ainete tootmise, rafineerimise, transpordi, kauplemise ja vahendamise järelevalvet.

4.     1961. aasta konventsiooni vastuvõtmise ajal olid India ja Türgi suurimad moonitootjad. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ühtne konventsioon lõi seadusliku raamistiku, et võimaldada nendes riikides aset leidvat tootmist reguleerida. Ameerika Ühendriikide palvel asutasid mõlemad riigid kooskõlas ÜRO konventsiooniga riiklikud ametkonnad moonisaaduste tootmise ja müügi jälgimiseks, vastutasuks nõustusid Ameerika Ühendriigid ära ostma suure osa selle tootmise saadusest, et ennetada selle sattumist illegaalsele heroiiniturule. Moonitootmise legaliseerimise katsetus nendes kahes riigis oli edukas, kuid jäeti arvestamata nende suutlikkus täita kasvavaid nõudmisi opiaatide järele. Aja möödudes laienes oopiumitootmine Austraaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Jaapanisse, Tšehhi Vabariiki, Ungarisse ja Bulgaariasse, olles jätkuvalt riikide õiguskaitseorganite range järelevalve all.

5.     ÜRO lepingu kohaselt peavad kõik riigid esitama iga-aastased aruanded Rahvusvahelisele Narkootikumide Kontrollinõukogule (INCB), kus on kirjas mitmete kontrollitavate uimastite ja ka opiaatide tegeliku tarbimise hulk antud aastal ning hinnang järgmisel aasta vajaminevate koguste kohta. See on vajalik tarbimise arengusuundade jälgimiseks ja tootmiskvootide väljastamiseks. Afganistan on ratifitseerinud kõik kolm ÜRO uimastikonventsiooni.

6.     Nii Maailma Terviseorganisatsioon kui Rahvusvaheline Narkootikumide Kontrollinõukogu on innustanud ÜRO liikmesriike soodustama soodsate opiaatide ulatuslikumat kättesaadavust valu leevendamisel, pöörates erilist tähelepanu vaestele riikidele, kus alaravist on teatatud enam kui 150 riigist. Viimaste aastate jooksul on ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu ja Maailma Terviseorganisatsiooni täiskogu vastu võtnud mitmeid resolutsioone, mis sätestavad mitmepoolsel tasandil elluviidavad aspektid.

        Olukord Afganistanis

7.     ÜRO prognoosib Afganistani, enam kui 31 miljoni elanikuga riigi 2007. aasta narkootiliste ainete vajaduseks 15 000 grammi kodeiini, 375 000 grammi dekstropropoksüfeeni, 7500 grammi difenoksülaati, 3000 grammi morfiini, 60 000 grammi petidiini ja 70 000 grammi folkodiini.

8.      Oopiumi ei saa lugeda traditsiooniliseks Afganistani põllukultuuriks. Kui valitsus hakkas Nõukogude Liidu invasiooni ajal 1979.–1980. aastal kaotama kontrolli provintside üle, haaras lisaks sõjapealikele Lääne vaikival nõusolekul kontrolli enda kätte ka Mujahideen, kes rajas rea ebaseaduslikke süsteeme, et rahastada oma sõjategevust teiste tegevuste, nagu moonikasvatus, ärakasutamise teel. Raha kasutati peamiselt selleks, et sundida Nõukogude Liitu taganema. Kui Punaarmee oli lõpuks 1989. aastal Afganistanist välja aetud, tekkis võimuvaakum. Erinevad Mujahideeni kildkonnad hakkasid üksteisega võimu üle võitlema. Lääne toetuse lõppemisel pöördusid nad aina enam oma sõjategevuse rahastamiseks moonikasvatuse poole. Mõned kohalikud oopiumikaupmehed, kes otsisid turvalist äritegevuse keskkonda, ühendasid jõud Mujahideeni fanaatilisemate üksustega, mida toetasid Araabia äärmuslased, nagu Osama bin Laden ja samuti Pakistani salaluureteenistus (ISI), ning koos moodustati 1994. aasta lõpu poole Talibani liikumine.

Taliban, kes kontrollis 90% riigist, soodustas aktiivselt moonikasvatust. Sellega ei täitnud nad mitte ainult lubadusi ja kohustusi oma partnerite ees (kelleks olid erinevad piirkondlikud maffiarühmitused), vaid suurendasid ka enda sissetulekuid, kehtestades kohalikele põllumajandustootjatele maksud ning saades rahvusvahelistelt organiseeritud kuritegevuse rühmitustelt toetusi. ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse ärahoidmise ameti (UNODC) andmetel kasvatati Afganistanis 1999. aastal – ajal, mil Talibani võim Afganistanis oli tipus – oopiumikultuuri 4600 miljonit tonni. Mitmete valitsusväliste organisatsioonide dokumendid tõendavad, et aastatel 1997–1998 otsis UNODC kontakti Talibaniga, et aidata kaasa lepingute sõlmimisele, mille lõppeesmärgiks oleks moonikasvatuse ohjeldamine, pakkudes vastutasuks režiimile võimalikku rahvusvahelist tunnustust. Need ametlikud kokkulepped ei viinud aga tegudeni ning oopiumitootmise üleküllus põhjustas olukorra, kus pakkumine ületas nõudluse, mille tagajärjel langesid heroiini ja morfiini kõrged tänavamüügihinnad Läänes, soodustades tarbimise suurenemist kogu Euroopas. Sellise tendentsi lõpetamiseks keelas Talibani juht Mullah Omar moonikasvatuse väidetavalt religioossetel põhjustel, mille tulemusel oli Afganistanil 2000. aastal üks madalamaid oopiumitootmise määrasid. Olles 1990ndatel pidevalt tootnud 70% maailma oopiumist, vähendas Afganistan Talibani keelu all 2000. aastal oma tootmist 74 tonnini aastas, kuigi keelu eesmärgiks võis olla hoopis hindade tõstmine olukorras, kus riigil oli olemas enam kui kahe aasta oopiumivaru. Pärast 2001. aasta sõda Afganistanis suurenes tootmine taas.

9.     USA uimastitevastase võitluse agentuuri (DEA) statistika kohaselt suurenes Afganistanis ahjukuivatatud oopiumi tootmine 2002. aastal 1278 tonnini, see arv enam kui kahekordistus aastaks 2003 ning taas peaaegu kahekordistus 2004. aasta jooksul. 2004. aasta lõpus hindas USA valitsus moonikasvatuse all olevaks alaks Afganistanis 4,5% riigi põllukultuuride kogualast, kus toodeti hinnanguliselt 4200 tonni oopiumi, mis moodustas 87% maailma kogutoodangust ning 60% Afganistani sisemajanduse kogutoodangust. Praeguse on Afganistan suurim ebaseadusliku oopiumi tootja maailmas, asudes eespool Birmast (Myanmar) ning kuuludes nn kuldsesse kolmnurka.

10.   ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse ärahoidmise ameti aruanne pealkirjaga „Afganistan: oopiumiuuring 2006” toob välja, et ebaseadusliku oopiumimooni toodang tõusis riigis 2006. aastal rekordilise 6100 tonnini, mis on peaaegu 50%-line tõus võrreldes eelmise aasta andmetega. Sellest toodetud heroiini väärtuseks on hinnanguliselt 3,5 miljardit USA dollarit, millest Afganistani põllumajandustootjad said hinnanguliselt 700 miljonit USA dollarit kasumit (ning kust Taliban teenis alates kümnetest miljonitest kuni 140 miljoni USA dollarini maksudelt). Põllumajandustootjatele võib oopiumimooni kasvatamine olla kuni kümme korda tasuvam kui nisu kasvatamine.

11.   Hiljutiste Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi andmete kohaselt on peaaegu 40% Afganistani sisemajanduse kogutoodangust seotud oopiumiga ning umbes 2,9 miljonit inimest (12,6% elanikkonnast) on tegevad oopiumimooni tootmise sektoris. UNODC teatas eelmisel aastal, et riigi 34 provintsist ainult kuues ei kasvatata mooni ning et ebaseaduslik moonikasvatus on tõusnud 69 300 hektarini eriti riigi lõunaosas asuvas Helmandi provintsis, kus on suurenenud Talibani rünnakud valitsuse ja rahvusvaheliste vägede vastu.

        Ettepanekud Euroopa strateegiate ja Afganistani tegevusplaanide läbivaatamiseks

12.   2006. aasta jaanuaris tegeles Afganistani riiklik uimastite kontrolli strateegia nii pakkumise kui nõudluse vähendamise küsimustega, samuti alternatiivsete elatusvahendite ja valitsusasutuste tugevdamise küsimustega, ning uimastitevastase võitluse ministeerium, mis rajati Euroopa finantsabi toel, valiti selle strateegia elluviimisel juhtivaks riiklikuks ametkonnaks. 1. augustil 2006 moodustas Afganistani valitsus narkootiliste ainete kasutamist reguleeriva komitee, et reguleerida kõikide lubatud narkootilise ainete litsentseerimine, müük, väljastamine, import ja eksport riigis. Ülaltoodud 1961. aasta ÜRO konventsiooni artiklis 22 sätestatakse, et „kui osapoole riigis või territooriumil valitsevate tingimuste tõttu on oopiumimooni […] kasvatamise keelustamine osapoole arvates kõige sobivam meede rahvatervise ja heaolu kaitseks ning narkootiliste ainete ebaseadusliku kaubanduse võrku sattumise vältimiseks, keelustab asjaomane pool kasvatamise”.

13.   Võttes arvesse soodsate valuvaigistite ülemaailmset puudust ning ebaseadusliku majanduse mõju Afganistani igapäevaelule ning võttes arvesse kõiki Euroopa pingutusi tervishoiupoliitika kõrgemate standardite edendamisel ja pingutusi riikide ülesehitamise programmides, peaks Euroopa Parlament tungivalt soovitama nõukogul vastu võtta ühine seisukoht, mis võiks esile kutsuda praeguste strateegiate ja tegevusplaanide põhjaliku läbivaatamise nii opiaatide kättesaadavuse ja hinna suhtes ülemaailmsel tasandil kui ka oopiumimooni sundlikvideerimise suhtes Afganistanis.

14.   Euroopa Liit on jätkuvalt suurim abiandja jõupingutustele, mille eesmärk on oopiumi pakkumise vähendamine alternatiivseid elatusvahendeid pakkuvate projektide kaudu, mida on ka hädasti vaja rahva toiduvaliku mitmekesistamiseks, et asendada ebaseaduslike uimastikultuuridega tegelemine. Sellist poliitikat peetakse vähem agressiivseks kui sundlikvideerimine. Ent vaatamata alternatiivse arengu edendamisele puuduvad selged märgid, mis näitaks oopiumitootmise üldist vähenemist lähitulevikus.

15.   Praeguse turvalisuse puudumisega tegelemiseks Afganistanis tuleks luua selgemad ja mitmekülgsemad meetmed ja poliitika, mis peavad püüdma täiendada rahu edendamist ja tugevdamist ning leppimist ja turvalisust nii erinevate riikide tuntava kohalolu kaudu kui ka suureneva tsiviilkoostöö kaudu, mille eesmärgiks on arengu soodustamine, progress ning usaldus pooleliolevatesse pingutustesse ja turvalisuse toetusse.

16.   Selles kontekstis saab institutsioonide ülesehitamise ja demokratiseerimise protsess, õigusriigi kinnistumine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine toimuda ainult sellise poliitika kaudu, mis ei kehtesta lahendusi, nagu kultuuride sundlikvideerimine.

Nagu pakuti välja ka Euroopa Liidu valimisvaatlusmissiooni poolt koostatud aruandes 2005. aasta septembris toimunud Afganistani parlamendivalimiste kohta, siis tuleks ebaseadusliku oopiumitootmisega tegelemisel kasutada alternatiivset lähenemist, mis võtaks arvesse ka võimalust suunata oopiumisaadused ümber seaduslikule valuvaigistite turule. Kuigi selline meede võib praegu tunduda ebasobiv üldises plaanis, võiks katsetustega riiklike nõuete täitmiseks alustada Afganistani valitud provintsides, kus on piiratud tootmine ning kus ei ole väga suuri probleeme turvalisusega. Samal ajal peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid kooskõlas rahvusvaheliste normidega ning täielikus koostöös ÜRO asutustega, kaasa arvatud UNDP, UNODC, WHO, ning samuti Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga hindama tegelikku oopiumisaaduste nõudmise ja pakkumise vahekorda valuvaigistite ülemaailmsel turul. Samal ajal peaksid nad tegelema probleemidega, mis on seotud oluliste valuvaigistite väljakirjutamisega ülemaailmselt, kuna see on oopiumitootmise uute kvootide ümberhindamise ja määramise eeltingimus.

ETTEPANEK VÕTTA VASTU SOOVITUS NÕUKOGULE (B6-0187/2007) (23.4.2007)

vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1

Esitajad: Graham Watson, Marco Pannella, Marco Cappato ja Annemie Neyts-Uyttebroeck

fraktsiooni ALDE nimel

Meditsiiniliseks otstarbeks kasutatava oopiumi tootmine Afganistanis

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 1,

A. arvestades, et rahvusvahelise tasandi uimastipoliitika tuleneb 1961., 1971. ja 1988. aasta ÜRO konventsioonidest, ning arvestades, et nendes keelatakse eelkõige paljude muude kui meditsiiniliseks ja teaduslikuks otstarbeks kasutatavate ainete tootmine, nendega kaubitsemine, müük ja tarbimine. Meditsiiniliseks ja teaduslikuks otstarbeks kasutamine on lubatud tingimusel, et riigid loovad siseriiklikud asutused vastavate ainete tootmise, rafineerimise, transpordi ja nendega kauplemise jälgimiseks;

B.  arvestades, et Rahvusvahelise Narkootikumide Kontrolli Komitee (INCB) 1. märtsil 2007. aastal avaldatud 2006. aasta aruandes nenditakse, et Afganistanis suurenes ebaseadusliku oopiumimooni kasvatamiseks kasutatava maa kogupindala rekordilise 165 000 hektarini, mis on 59%line tõus võrreldes 2005. aastaga ning kaks korda rohkem, kui see arv oli 2003. aastal;

C. arvestades, et ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse ärahoidmise ameti aruandes pealkirjaga „Afganistan: oopiumiuuring 2006” rõhutatakse, et ebaseaduslik oopiumitoodang tõusis riigis eelmisel aastal rekordilise 6100 tonnini, mis on peaaegu 50%-line tõus võrreldes eelmise aastaga;

D. arvestades, et eespool mainitud arvud tõendavad, et 1998. aastal New Yorgis ÜRO Peaassambleel (UNGASS) vastu võetud ebaseaduslike kultuuride täielikku hävitamist või nende olulist vähendamist aastaks 2008 käsitlevas poliitilises deklaratsioonis seatud eesmärkide saavutamine on selgelt võimatu;

E.  arvestades, et 2006. aasta jaanuaris vastu võetud Afganistani riiklik uimastite kontrolli strateegia on suunatud uimastite pakkumise ja nõudluse vähendamisele, alternatiivsetele elatusvahenditele ja valitsusasutuste tugevdamisele, ning arvestades, et Euroopa Liidu olulisel rahalisel toetusel asutatud uimastivastase võitluse ministeerium on selle strateegia rakendamisel juhtiv asutus;

F.  arvestades, et 1. augustil 2006. aastal asutas Afganistani valitsus narkootikumide järelevalvekomisjoni, mis koosneb uimastivastase võitluse ministeeriumi, tervishoiuministeeriumi ja rahandusministeeriumi ametnikest, et reguleerida kõikide lubatud narkootiliste ainete litsentseerimist, müüki, levitamist, importi ja eksporti riigis;

G. arvestades, et 1961. aasta ÜRO konventsiooni artiklis 22 sätestatakse, et „ kui osapoole riigis või territooriumil valitsevate tingimuste tõttu on oopiumimooni […] kasvatamise keelustamine osapoole arvates kõige sobivam meede rahvatervise ja heaolu kaitseks ning narkootiliste ainete ebaseadusliku kaubanduse võrku sattumise vältimiseks, keelustab asjaomane pool kasvatamise”, ning arvestades, et Afganistanis valitsevad tingimused ei suuda tagada tõhusa kontrollisüsteemi kehtestamist oopiumimooni kasvatamise keelamise teel;

H. arvestades lisaks, et nii Maailmapanga kui ka Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul põhineb peaaegu 40% Afganistani sisemajanduse kogutoodangust oopiumil ning et umbes 2,9 miljonit inimest (12,6% elanikkonnast) tegeleb moonikasvatusega;

I.   arvestades, et riigi 34 provintsist kuues ei kasvatata mooni, ning arvestades, et eeskätt riigi lõunaosas asuvas Helmandi provintsis, kus valitsus- ja rahvusvaheliste vägede vastased Talibani rünnakud on suurenenud, on ebaseaduslike moonipõldude pindala suurenenud 69 300 hektarini;

J.   arvestades, et Euroopa Liit on jätkuvalt suurim abiandja jõupingutustele, mille eesmärgiks on oopiumi pakkumise vähendamine alternatiivseid elatusvahendeid pakkuvate projektide kaudu, mida on ka hädasti vaja rahva toiduvaliku mitmekesistamiseks, et asendada ebaseaduslike uimastikultuuridega tegelemine, ning arvestades, et EL kaalub piiravama tegevuse rakendamist, nagu kontroll põllukultuuride hävitamise teel;

K. arvestades, et 2005. aastal viis julgeoleku ja arengu mõttekoda Senlise nõukogu läbi teostatavusuuringu oopiumitootmise litsentseerimise kohta Afganistanis, mida esitleti sama aasta septembris Kabulis;

L.  arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon osutab, et 10 riiki tarbivad 80% ülemaailmselt legaalselt kättesaadavatest opiaatidest, samal ajal kui ülejäänud 180 riigist enamiku moodustavad arenguriigid, kus elab 80% maailma elanikkonnast, ning arvestades, et Rahvusvaheline Narkootikumide Kontrollinõukogu kutsus rahvusvahelist üldsust üles edendama valuvaigistite määramist eriti vaestes riikides, kus on toimunud HIV/AIDSi põdevate inimeste arvu erakordne suurenemine ning kus järgmisel kümnel aastal prognoositakse 15 miljonit vähijuhtumit;

M. arvestades, et ÜRO prognoosib Afganistani 2007. aasta narkootiliste ainete vajaduseks 15 000 grammi kodeiini, 375 000 grammi dekstropropoksüfeeni, 7500 grammi difenoksülaati, 3000 grammi morfiini, 60 000 grammi petidiini ja 70 000 grammi folkodiini;

N. mõistes hukka tõsiasja, et mässuliste, sõjapealikute, Talibani ja terrorirühmituste peamine rahastamisallikas on ebaseaduslik narkootiliste ainetega kaubitsemine;

O. olles veendunud, et rahu ja julgeoleku edendamiseks ja tugevdamiseks Afganistanis tuleb sõjalist kohalolu täiendada järjest kasvava arengut ja progressi edendava tsiviilkoostööga;

P.  olles veendunud, et institutsioonide loomis- ja demokratiseerimisprotsessi ning õigusriigi põhimõtte kinnistumist, õiglast kohtusüsteemi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist saab edendada ainult sellise poliitika abil, mis mittevägivaldse tegevuse suhtes ei rakenda vägivaldseid lahendusi, nagu saagi sundhävitamine;

1.  edastab nõukogule järgmise soovituse:

     nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks Euroopa Liidu lepingu artikli 15 alusel vastu ühise seisukoha ulatusliku uimastitevastase võitluse strateegia kohta Afganistanis, mis sätestaks meditsiiniliseks otstarbeks kasutatava oopiumimooni kasvatamise rahvusvaheliselt juhitava katseprojekti raames oopiumi baasil valmistatavate valuvaigistite tootmiseks Afganistani siseturu ning võimalikult nende riikide jaoks, kus opiaadid ei ole kättesaadavad;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teadmiseks komisjonile.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	12.9.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	33 8 23
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Vittorio Agnoletto, Roberta Alma Anastase, Robert Atkins, Christopher Beazley, Angelika Beer, Bastiaan Belder, Monika Beňová, André Brie, Elmar Brok, Cristian Silviu Buşoi, Marco Cappato, Véronique De Keyser, Hanna Foltyn-Kubicka, Michael Gahler, Jas Gawronski, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Anna Ibrisagic, Jelko Kacin, Ioannis Kasoulides, Metin Kazak, Vytautas Landsbergis, Francisco José Millán Mon, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Cem Özdemir, Ria Oomen-Ruijten, Justas Vincas Paleckis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tobias Pflüger, João de Deus Pinheiro, Hubert Pirker, Samuli Pohjamo, Michel Rocard, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Gitte Seeberg, István Szent-Iványi, Antonio Tajani, Charles Tannock, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Jan Marinus Wiersma, Josef Zieleniec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Laima Liucija Andrikienė, Alexandra Dobolyi, Carlo Fatuzzo, Milan Horáček, Anneli Jäätteenmäki, Tunne Kelam, Jaromír Kohlíček, Erik Meijer, Nickolay Mladenov, Rihards Pīks, Aloyzas Sakalas, Anders Samuelsen, Adrian Severin
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Šarūnas Birutis, Eduard Raul Hellvig, Bilyana Ilieva Raeva