RAPORT Traditsioonilised energiaallikad ja energiatehnoloogia

26.9.2007 - (2007/2091(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Herbert Reul

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

traditsiooniliste energiaallikate ja energiatehnoloogia kohta

(2007/2091(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007)0001);

–    võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Säästev elektritootmine fossiilkütustest: nullilähedased söe põletamise heitkogused pärast 2020. aastat” (KOM(2006)0843);

–    võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Tuumaenergia näidisprogramm. Esitatud EURATOMi asutamislepingu artikli 40 kohaselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse saamiseks” (KOM(2006)0844);

–    võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani suunas” (KOM(2006)0847);

–    võttes arvesse oma 10. mai 2007. aasta resolutsiooni hinnangu kohta Euratomile – 50 aastat Euroopa tuumaenergiapoliitikat[1];

–    võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks – roheline raamat[2];

–    võttes arvesse oma 1. juuni 2006. resolutsiooni energiatõhususe rohelise raamatu kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem[3];

– võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu energiavarustuse kindluse kohta[4];

– võttes arvesse transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 23. novembri 2006. aasta järeldusi „Energiatõhususe tegevuskava” kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8.–9. märtsi 2007. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi Euroopa Ülemkogu tegevuskava „Euroopa energiapoliitika” (2007–2009) heakskiitmise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 113 alusel Salvador Garriga Polledo esitatud resolutsiooni ettepanekut kahjulike gaaside vaba söepõletustehnoloogia kohta^[5]5;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6‑0348/2007),

A.  arvestades, et ELi suur sõltuvus energia impordist seab tarnekindluse, taastuvate energiaallikate, energiasäästu, energiatõhususe ja energiatarnete mitmekesistamise küsimused üha tugevamini energiapoliitika keskmesse;

B.  arvestades, et traditsioonilised energiaallikad, täpsemalt süsi, nafta, gaas ja tuumaenergia, on energiavarustuses jätkuvalt olulisel kohal;

C. arvestades, et kui ennetavaid meetmeid ei võeta, siis suureneb ELi sõltuvus fossiilkütuste impordist 2030. aastaks 65%ni kogu tarbimisest, ning arvestades, et geopoliitiliste riskide ja nõudluse suureneva konkurentsi tõttu on gaasi- ja naftatarned muutunud ebakindlaks;

D. arvestades, et söetööstuse ümberkorraldamine avaldab märkimisväärset majanduslikku ja sotsiaalset mõju piirkondadele, kus majandustegevuse mitmekesistamiseks ja töökohtade loomiseks on vähe valikuvõimalusi;

E.  arvestades, et elektriajamiga autod võimaldavad energiatõhusust oluliselt suurendada, kui neid laetakse madala süsinikusisaldusega energiaallikast saadava elektrienergiaga;

F.  arvestades, et sõltuvust naftast saaks vähendada ka selliste meetmete vastuvõtmise tulemusena, mille abil võideldakse autode põhjustatud märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite vastu;

G.  arvestades, et erinevate energiaallikate osakaal ELi energiatootmise kogumahus on järgmine: 31% põhineb tuumaenergial, 29% söel, 19% gaasil, 14% taastuvatel energiaallikatel ja 5% naftal;

H. arvestades, et fossiilkütuste kasutamine eeldab täiendavaid jõupingutusi kliimamuutuse vastu võitlemisel;

I.   arvestades, et EL on seadnud ambitsioonikad kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid oma kliimamuutuste vastu võitlemise poliitika oluliseks osaks;

J.   arvestades, et traditsioonilisi energiaallikaid saab kasutada kütuste tootmiseks;

K. arvestades, et seoses kivisöekaevandamise ümberkorraldamisega ELis on isegi tarnekindluse seisukohast mõistlik säilitada praegusel määral juurdepääs olemasolevatele olulistele kodumaistele reservidele;

L.   arvestades, et ühenduse õigusaktid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul[6], on olnud abiks tehnoloogilise arengu ning erasektori uurimis- ja arendustegevuse investeeringute hoogustamisel;

Ülevaade

1.   tervitab komisjoni ülalnimetatud teatisi säästva elektritootmise kohta fossiilkütustest, Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani kohta ning tuumaenergia näidisprogrammi kohta;

2. rõhutab, et energiatõhususe parandamine aitab kaasa jätkusuutlikkusele ja tarnekindlusele ning parandab samas ELi tootjate ekspordivõimalusi;

3.  peab suureneva ressursside puuduse tõttu oluliseks energiaallikate mitmekesistamist; märgib ka tuumalõhustumise olulisust tarnekindluse seisukohalt ja termotuumasünteesi võimalikku edaspidist olulisust mõnede riikide jaoks; juhib tähelepanu piirkondlike ressursside kasutamise olulisusele tarnekindluse seisukohast;

4.   on veendunud, et väga oluline on fossiilkütust kasutavate elektrijaamade tehnoloogia jätkuv tõhustamine ning tuumaelektrijaamade ohutusstandardite edasine täiustamine, termotuumasünteesi kiire arendamine ja sellega seoses teadustööde rahastamise suurendamine;

5.  palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohaliku tasandi ametivõimudel energiatootmist mitmekesistada ja detsentraliseerida, kasutades kõige sobivamaid ressursse kõigis ELi erinevates piirkondades ja võttes arvesse piirkondlikke eripärasid;

6.  märgib, et parem juurdepääs säästvale energeetikale võimaldab arengumaadel saavutada aastatuhande arengueesmärgid, ning et hinnanguliselt kaks miljardit inimest kannatab praegu energia halva kättesaadavuse all, mis piirab nende majandusliku arengu ja elatustaseme tõstmise väljavaateid;

7.  rõhutab, et turumoonutused energia siseturul jätkuvad seni, kuni energiapoliitika suhtes hakatakse kohaldama EÜ asutamislepingu artikli 174 lõikes 2 sätestatud põhimõtet, et saastaja maksab; nõuab liikmesriikidelt seetõttu veel kord tungivalt kõigi väliskulude, sealhulgas kõigi keskkonnakulude ja järelmeetmete kulude arvessevõtmist energiahindades;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et energiahinnad peavad võtma arvesse energiatootmise tegelikke väliskulusid, sealhulgas keskkonnakaitsega seotud kulusid;

9.  on seisukohal, et energiasektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet on võimalik edukalt vähendada üksnes vähem süsihappegaasi tekitavate tehnoloogiate, näiteks tuumaenergia, kahjulike gaaside vaba söepõletuse ja taastuvate energiaallikate suurema kasutamise abil;

Energiatehnoloogia

10. rõhutab, et jätkusuutlikult on ELis võimalik energiat tarnida üksnes märkimisväärsete jõupingutuste abil teadusuuringute alal ning muudatuste abil tarbijate käitumises;

11. tervitab ELi ja USA Atlandi-ülese majanduspartnerluse raames loodud Atlandi-ülest majandusnõukogu, mida käsitlev leping allkirjastati Washingtonis 30. aprillil 2007 ja mis aitab luua suuremat Atlandi-ülest mõistmist energeetikateemade osas; rõhutab vajadust tugevdada suhteid energeetikaküsimustes, mis peavad hõlmama ka õigusloomeaspekte;

12. märgib, et Euroopa on maailmas esikohal uuenduslikke energiatehnoloogiaid puudutava uurimis- ja arendustegevuse, sealhulgas energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonnas, ning eelkõige termotuumasünteesi tehnoloogiate valdkonnas;

13. nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid, piirkonnad ja teised sidusrühmad kasutaksid võimalusi, mida pakub ühtekuuluvuspoliitika, ning investeeriksid uutesse energiatehnoloogiatesse, mis põhinevad nii taastuvatel energiaallikatel kui ka säästvatel fossiilkütuse tehnoloogiatel (madala heitmetasemega elektrijaamad);

14. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja piirkondlikud ametiasutused võtaksid meetmeid, et parandada energiavarustuskindlust tõhustatud otsese koostöö kaudu energiasektoris, eelkõige piirialadel;

15. soovitab teha suuri investeeringuid innovatsiooni ja rakendusuuringutesse ning kapitalimahutusi arukatesse energiavõrkudesse ja intelligentsesse võrgutehnoloogiasse;

16. märgib, et riigid ja piirkonnad väljaspool ELi teevad praegu suuri investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse, mis võib keskpikas perspektiivis ohustada Euroopa juhtpositsiooni tehnoloogia valdkonnas, kuid samas tuleks vältida rahastamise liigset keskendumist ainult ühele valdkonnale; rõhutab, et arvestades üldist kohustust võidelda kliimamuutuse vastu oleks soovitav, et arengumaad ei jääks maha süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise kasutuselevõtul, ning rõhutab, et tihe koostöö Hiina ja Indiaga on sellega seoses äärmiselt oluline;

17. rõhutab, et ELi juhtpositsioon tehnoloogia valdkonnas, mis tuleneb ELi ja liikmesriikide teadusuuringute alastest jõupingutustest, tugevdab ELi tööstuse konkurentsivõimet ja loob ELis töökohti;

18. palub ELil, liikmesriikidel ja ettevõtetel kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega teha suuremaid jõupingutusi energiaalases uurimis- ja arendustegevuses, eelkõige energia tootmise ja energiavarustuse tõhustamiseks, vähendades keskkonnamõju, muutes olemasolevad tehnoloogiad ohutumaks, arendades taastuvate energiaallikate jaoks ladustamistehnoloogiaid ning töötades välja uue põlvkonna tuumareaktoreid ja uusi energiatehnoloogiaid, sealhulgas termotuumasünteesi tehnoloogiaid;

19. soovitab, et seoses energiaallikatega, mille varud on piiratud ja mis jäävad järgnevatel aastatel liikmesriikide energia varustuskindluse ja sõltumatuse seisukohalt äärmiselt oluliseks, soodustaks tulevane Euroopa energiatehnoloogiate strateegiline plaan tehnoloogilisi arenguid, mis kasutavad optimaalselt ära nende potentsiaali üldise kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks;

20. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada 2008. aasta kevadel kokku tulevale Euroopa Ülemkogule energiatehnoloogiate strateegiline plaan; küsib siiski, kust saadakse vahendeid plaani rahastamiseks;

21. kutsub komisjoni üles toetama sünteetiliste kütuste tehnoloogiat, võttes arvesse selle potentsiaali tugevdada energia tarnekindlust ja vähendada ELis autotranspordisektorist tulenevat heidet;

22. märgib, et uute energiatehnoloogiate käivitamiseks eraldatava avaliku sektori rahalise toetuse summad peaksid olema asjakohased ja võtma arvesse nende tehnoloogiate kaubandusliku tasuvuse taset, ning et toetamine tuleks lõpetada hiljemalt ajaks, mil uued tehnoloogiad on saanud konkurentsivõimeliseks;

23. juhib tähelepanu nõukogu poolt esile toodud vajadusele tagada, et uue võimsuse loomisel kasutatakse kõige tõhusamat kättesaadavat tehnoloogiat ning et kasutatakse rohkem koostootmist, kaugkütet ja -jahutust ning tööstuse jääksoojust;

24. rõhutab, et kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärgil tuleks miinimumnõudena saavutada Lissaboni eesmärgid ja teha ettepanek rahvusvaheliselt kokkulepitava eelarvetulust teadusuuringutele eraldatava minimaalse protsendimäära kohta;

Fossiilkütused

25. rõhutab, et fossiilkütused jäävad ELi energia tarnekindluse tagamisel väga oluliseks, ning toonitab maagaasi väärtuslikkust kõige madalama süsinikusisaldusega fossiilkütusena;

26. rõhutab, et fossiilkütuseid tuleb pikas perspektiivis kasutada elektritootmiseks, kuni põhivajadusi saab rahuldada taastuvate energiaallikate abil;

27. rõhutab, et tarnekindlusele aitavad kaasa omamaised energiaallikad, eelkõige suured söemaardlad ning märkimisväärsed puutumata nafta- ja gaasivarud mõnes liikmesriigis ja Norras; soovitab varustada kõik tulevased energiatootmisjaamad süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiaga, kui see on tehniliselt võimalik; on seisukohal, et kohaldatavad õiguslikud ja halduseeskirjad peaksid võimaldama optimaalseid tootmistingimusi;

28. peab vajalikuks suuremate jõupingutuste tegemist, et vähendada fossiilsetest energiaallikatest energia tootmise käigus tekkivat heidet ja suurendada energia tootmise tõhusust, muu hulgas toetades soojuse ja elektri koostootmist; märgib samas, et juba praegu on mõned Euroopa elektrijaamad ühed maailma tõhusaimatest;

29. kutsub komisjoni üles ergutama investeerimist soojuse ja elektri koostootmisse; märgib, et soojuse ja elektri väga tõhusa koostootmise korral on võimalik saavutada tavapärase söeküttel töötava elektrijaama tõhususe kahekordistamine;

30. peab tarnekindluse ja kulutõhususe seisukohalt mõttetuks takistada valede turusoodustuste abil kaasaegseimate ja tõhusaimate söeküttel töötavate elektrijaamade ehitamist;

31. palub komisjonil tagada, et heitkogustega kauplemise süsteem ei takistaks olemasolevate rajatiste, sealhulgas tuumaelektrijaamade asendamist tänapäevaste elektrijaamadega, mille mõju kliimale on väiksem;

32. nõuab Kyoto protokolli puhta arengu mehhanismi edasist täiustamist, et see võiks täita oma eesmärgi ning võimaldada tõhusate, puhaste ja sobivate energiatehnoloogiate edastamist arengumaadesse;

33. palub komisjonil heitkogustega kauplemise süsteemi toimimise kontrollimisel tagada, et võetakse nõuetekohaselt arvesse konkreetset probleemi soojusenergia tootmise turul, kus kasutatakse enamasti individuaalseid fossiilkütustega köetavaid põleteid (boilereid), mis põletite väiksuse tõttu ei ole heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud;

34. nõuab olemasolevate, fossiilkütustega köetavate elektrijaamade muutmist kõlblikuks saama riigi- ja ühenduse abi nende järelejäänud olelustsükli jaoks, et parandada nende energiatõhusust ja keskkonnasäästlikkust;

35. märgib, et süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia on seotud elektrijaamade tõhususe vähenemisega ning süsinikdioksiidi ladustamist puudutavad õigusküsimused on väljakutse, millega saab toime tulla üksnes teadusuuringute ja poliitiliste algatuste abil; usub siiski, et on oluline varustada fossiilkütustega köetavad elektrijaamad süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiaga kohe, kui see on praktiliselt võimalik;

36. on veendunud, et kõige tõhusam viis tagada, et kasvuhoonegaasid ei põhjusta kliimamuutusi, on vähendada kiiresti ja oluliselt kõnealuste gaaside tootmist; usub sellega seoses, et süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia on vaid üks vahenditest, mida saab kasutada kliimamuutuste küsimuse käsitlemisel;

37. märgib, et süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia ei ole ilmtingimata parim lahendus väikestele elektrijaamadele, mis toodavad üksnes suhteliselt väikeses koguses energiat ja eksisteerivad peamiselt tarnekindluse eesmärkidel;

38. nõuab süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiaga seoses ka teadusuuringute läbiviimist, et vähendada tõhususe kadu, edendada süsinikdioksiidi ohutut ladustamist ja täpsustada süsinikdioksiidi sidumise keemilisi ja bioloogilisi protsesse;

39. nõuab tungivalt põhjaliku geoloogilise kaardistamise algatamist, et määrata kindlaks süsinikdioksiidi ohutu ladustamise potentsiaal ja kõige sobivamad kohad;

40. rõhutab, et kuigi süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine põhineb osaliselt juba katsetatud tehnilistel komponentidel, ei tugine see tööstuslikus mastaabis läbiproovitud üldkontseptsioonil;

41. juhib tähelepanu piisava teabe puudumisele selle kohta, millist mõju avaldab süsinikdioksiidi ladustamine geoloogilistele kihtidele;

42. on seisukohal, et süsinikdioksiidivaba elektritootmise kohustusliku nõude kehtestamisest kõigis elektrijaamades ei ole kasu, sest selleks ajaks, kui tehnoloogia on välja töötatud ja kasutusvalmis, juhib süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise kasutuselevõtmist ELi heitkogustega kauplemise süsteem; julgustab siiski tööstust pidama silmas „sidumisvalmiduse” kontseptsiooni uute, fossiilkütustel töötavate elektrijaamade väljatöötamisel;

43. palub komisjonil esitada kiiresti ettepaneku süsinikdioksiidi sidumist ja ladustamist käsitleva õigusakti kohta, et anda vastus süsinikdioksiidi ladustamise ja transpordiga seotud õiguslikele küsimustele ja seega luua alus investeerimiskindlusele seoses kõnealuste projektidega;

44. kutsub komisjoni üles hindama süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise võimalikke riske ja kehtestama nõuded sellealase tegevuse litsentsimiseks ning kindlakstehtud riskide ja tagajärgede pädevaks juhtimiseks;

45. nõuab, et sel ajal kui osana süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiast uuritakse geoloogilise ladustamise võimalusi, tuleb tagada süsinikdioksiidi ohutu ja püsiv ladustamine kohtades, mis ei lase süsinikdioksiidil tagasi atmosfääri lekkida;

46. on seisukohal, et kahjulike gaaside vaba söepõletamistehnoloogiaga seotud tutvustusprojektid tuleb läbi viia traditsioonilistes söekaevanduspiirkondades, mis kannatavad ümberkorraldamiskavade tagajärgede tõttu ja mida on mõjutanud finantsraamistik aastateks 2007–2013;

47. palub komisjonil kehtestada võimalikult kiiresti selged poliitilised suunised süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia alaste teadusuuringute edendamiseks, uurida võimalusi süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise kasutamiseks seoses kaubandusliku elektritootmisega ning esitada ettepanekuid vastuolude vältimiseks süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise meetodite kohaldamise ja heitkogustega kauplemise süsteemi vahel, tagades samas, et need suunised ja ettepanekud ei takista taastuvate energiaallikate arendamist ega jõupingutusi energiatõhususe suurendamiseks;

48. rõhutab, kui oluline on teavitada söeküttel töötavate elektrijaamadega alade elanikke neile jaamadele omastest ohtudest, ning juhib tähelepanu olemasolevate elektrijaamade moderniseerimise ja nende keskkonnamõju vähendamise kavade avalikustamise tähtsusele;

49. tunnistab asjaolu, et tehnoloogilise arengu praeguses etapis on süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise lahenduste abil saadav elekter hinnanguliselt sama kallis kui taastuvatest energiaallikatest toodetav elekter;

50. rõhutab tihedama koostöö tähtsust komisjoni ja erasektori vahel, et muuta kahjulike gaaside vaba söepõletustehnoloogia teostatavamaks;

51. rõhutab, et kuigi süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise alase uurimis- ja arendustegevuse rahastamist tuleb suurendada, ei tohi seda teha taastuva energia teadusuuringute rahastamise arvelt;

52. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid algataksid teabekampaaniad süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiate kohta, kaasates sidusrühmad ja poliitikud;

53. hoiatab ühepoolse sõltuvuse eest teatud gaasitarnijatest või tarneteedest ja rõhutab veeldatud maagaasi olulisust gaasiimpordi mitmekesistamise seisukohalt;

54. nõuab tungivalt, et komisjon viiks läbi ulatuslikumad geoloogilised teadusuuringud, mille eesmärk on leida uusi fossiilkütuste maardlaid ELi liikmesriikide territooriumil;

55. avaldab kahetsust, et komisjon ei arutanud nafta tarnekindlust põhjalikumalt energiapaketi raames, ning palub komisjonil avaldada sellel teemal teatise;

56. juhib tähelepanu asjaolule, et fossiilkütused on oluline substraat, mis võiks olla aluseks vesiniku suuremahulisele tootmisele nii energiakandja kui kütusena;

57. on mures söepõhiste elektrijaamade laiaulatusliku ehitamise pärast Hiinas ja Indias (mida arengumaadena ei seo Kyoto protokoll), rõhutades, et eeldatavasti ületab Hiina 2007. aastal Ameerika Ühendriikide süsinikdioksiidi heitkoguste taseme; märgib siiski, et Hiina ja India eesmärk on mitmekesistada energiaallikaid; rõhutab ELi säästvate energiatehnoloogiate ekspordipotentsiaali; rõhutab, et süsinikuheitmete vähendamise soodustamiseks, säilitades samas majanduskasvu, peab arengumaade infrastruktuuri tehtavate ELi investeeringute jaoks olema prioriteet säästev energiatehnoloogia, millega kaasneb suutlikkuse suurendamine;

58. toetab komisjoni koostööd Hiinaga, eelkõige 2005. aasta ELi–Hiina partnerlust kliimamuutuse osas ning järgnenud 2006. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit koostöö kohta peaaegu saastevaba elektrienergia tootmise tehnoloogiate osas, mis peaks ergutama säästvate energiatehnoloogiate arendamist; kutsub komisjoni üles tegema Hiinaga koostööd säästva energiatehnoloogia arendamise tegevuskava loomisel Hiina jaoks ning määrama kindlaks peamised meetmed ja tähised Hiinas säästvate energiatehnoloogiate väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks; nõuab, et komisjon looks sarnased suhted teiste esilekerkiva majanduskeskkonnaga riikidega, eriti India ja Brasiiliaga, kellel võivad samuti olla ulatuslikud kivisöe varud;

59. juhib tähelepanu 2005. aastal läbi viidud Rahvusvahelise Energiaagentuuri uuringu tulemustele, millest nähtus, et teatud tehnoloogiate kasutuselevõtt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni mittekuuluvates riikides võib osutuda palju tasuvamaks ning võib olla eriti oluline, kui riikide geoloogia ja loodusvarade vahel on suured erinevused; on seisukohal, et sellistel juhtudel võiksid riigid kaaluda arengumaadele rahalise toetuse andmist, et aidata neil saavutada kasutuselevõtu osas riiklikke eesmärke; rõhutab, et võimalus kaubelda piiriüleselt kasutuselevõtu vahenditega parandaks seega tõhusust, tagades kasutuselevõtu seal, kus see on kõige tasuvam;

60. kutsub komisjoni üles toetama Maailmapanga ja regionaalarengu pankade püüdlusi luua energiasse investeerimise raamistik, mis käsitleks kulusid, riske ning institutsioonilisi ja teabega seotud takistusi madala süsinikusisaldusega ja süsinikuvabu tehnoloogiaid toetava avaliku ja erasektori partnerluse järkjärgulisele suurendamisele; kutsub komisjoni üles hindama uurimis- ja arenduskoostööd hõlbustavaid erinevaid mehhanisme, nagu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna puhta arengu ja kliima partnerlus ja süsiniku sidumise juhtimisfoorum, ning muid tehnosiirde eesmärke; kutsub komisjoni üles töötama välja rahvusvahelise rahastamise, teabe jagamise ning uurimis- ja arendustegevuse mehhanismide hindamiskriteeriumid, mis tuginevad suutlikkusele aidata kaasa madala süsinikusisaldusega ja süsinikuvabade tehnoloogiate pikaajalisele arendamisele;

61. palub tungivalt komisjonil hinnata oma energiapoliitika ettepanekute territoriaalset mõju ning teha hindamise tulemused liikmesriikidele kättesaadavaks;

62. nõuab olukorra kiireloomulisust arvestades viivitamatult toetuse suurendamist arengumaadele kahjulike gaaside vabade söepõletamistehnoloogiate kasutamiseks, mis on osutunud toimivaks ja tõhusaks;

63. toetab selliste projektide ja tehnoloogiate edendamist, mis parandavad energiatõhusust ja energiavarustuse kindlust arengumaades ja mis on kohandatud spetsiaalselt nende riikide vajadustele ja tingimustele, õpetades näiteks inimestele, kuidas toota energiatõhusaid ahje, mis aitaks luua töökohti ja ühtlasi võidelda edasise kõrbestumise ja kliimamuutuste vastu ning mis võib parandada inimeste tervist;

Tuumaenergia

64. tunneb heameelt ühenduse tuumaenergia näidisprogrammi aruande üle, millega on loodud alus tuumaenergia võimaluste põhjalikuks arutamiseks Euroopas;

65. rõhutab, et tuumaenergia on hädavajalik Euroopas keskpikas perspektiivis energiaalaste põhivajaduste rahuldamiseks;

66. toetab 2007. aasta märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu ettepanekut pidada eelarvamustevaba arutelu tuumaenergia võimaluste ja riskide üle;

67. juhib tähelepanu asjaolule, et praegu on teadusuuringute rahastamine tuumaenergia valdkonnas koondunud suures osas ohutusega seotud tehnoloogia valdkonda;

68. tunnistab tuumaenergia tähtsust olulise osana 27st liikmesriigist 15 elektrivarustuses ja seega Euroopa Liidu jaoks tervikuna, moodustades kolmandiku kogu ELi elektrivarustusest;

69. märgib, et ELi tuumaenergia tootmine on tööstuslikult laiaulatuslikult välja kujundatud viimase neljakümne aasta jooksul, kusjuures pidevalt on parandatud töökindluse ja ohutuse taset;

70. märgib, et uusi tuumaelektrijaamu ehitatakse, kavatsetakse ehitada või uuritakse selleks võimalusi Soomes, Prantsusmaal, Bulgaarias, Rumeenias, Slovakkias, Leedus (koostöös Läti ja Eestiga), Ühendkuningriigis, Poolas ja Tšehhi Vabariigis;

71. märgib, et tuumaenergia on praegu suurim madala süsinikusisaldusega energiaallikas Euroopas, ja rõhutab tuumaenergia võimalikku rolli kliimamuutuste vähendamisel;

72. juhib tähelepanu valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kolmandale aruandele, milles nimetati tuumaenergiat ühe võimalusena vähendada kliimamuutusi;

73. märgib, et otsus, mille iga liikmesriik tuumaenergia poolt või vastu teeb, jääb tema ainupädevusse, kuid võib mõjutada teiste liikmesriikide elektrienergia hinnasuundumusi;

74. palub komisjonil välja pakkuda meetmeid, mille eesmärk on säilitada ELis oskuste kõrget taset, mida on vaja, et tuumaenergia jääks rakendatavaks võimaluseks;

75. märgib, et lühiajalised ja keskpika tähtajaga otsused tuumaenergia kasutamise kohta mõjutavad samuti otseselt kliimaga seotud eesmärke, mida EL võib realistlikult seada; märgib, et tuumaenergiast loobumise korral pole võimalik saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärke;

76. tuletab meelde, et tuumaenergiat kasutavad liikmesriigid on võtnud endale kohustuse täita rahvusvahelisi ohutusnõudeid ja tuumarelva leviku tõkestamise nõudeid, ning tunnistab siinkohal Euratomi asutamislepingu erilist tähtsust;

77. tervitab kõrgetasemelise tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise töörühma loomist ja on seisukohal, et Euroopa tuumaenergiafoorumi loomine on oluline platvorm sidusrühmadele tuumainvesteeringute tegevuskava arutamiseks, mis soodustab läbipaistvat, nõuetekohaselt dokumenteeritud ja tasakaalustatud dialoogi kõigi küsimuste üle, mis on seotud kõnealuse energialiigi kasutamise ja kasutuselevõtmisega;

78. tervitab komisjoni nõuet kehtestada ELi tuumaohutuse ühised võrdlustasemed; nõuab sellega seoses tungivalt parimate tavade vastastikuse eksperdihinnangu alusel, et nimetatud võrdlustasemed peavad kajastama võimalikult kõrgeid ohutusstandardeid;

79. rõhutab 2007. aasta septembris loodud säästva tuumaenergia tehnoloogiaplatvormi olulisust tuuma lõhustumise alase Euroopa strateegilise teadusuuringute kava loomisel;

80. rõhutab, et teadaolevatest ülemaailmsetest uraanivarudest jätkub hinnanguliselt enam kui 200 aastaks ja et need varud võimaldavad tulevikus ellu viia mõningaid võimalusi tarnekindlusega seotud poliitiliste riskide hajutamiseks või saavutada tuumakütuse allikate valimisel kompromisse riski, hinna ja asukoha osas;

81. rõhutab, et IV põlvkonna rahvusvaheline foorum, mille liige on Euroopa Aatomienergiaühendus, on ette näinud arengusuundi, mille kohaselt on tuumaenergial pikaajalised tulevikuväljavaated tänu sellele, et tuumaenergia põhineb suurel määral ressursside sellisel kasutamisel, mis võimaldab laiendada tuumaenergia võimalike rakenduste väljatöötamise ajalise ulatuse tuhandetele aastatele ja mis vähendab märkimisväärselt lõpptulemusena toodetud jäätmete koguseid ja radioaktiivsust;

82. kinnitab komisjoni väiteid tuumaenergia konkurentsivõime kohta ja märgib, et suurem osa Euratomi seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi alusel eraldatavatest ühenduse rahalistest vahenditest on ette nähtud ohutuse ja termotuumasünteesi valdkonnale; juhib tähelepanu sellele, et ELi strateegiliste kriteeriumide täitmiseks peaks ühenduse jõupingutustega kaasnema teadusuuringud, mille eesmärk on uue põlvkonna säästva tuumatehnoloogia väljatöötamine;

83. juhib tähelepanu sellele, et uraani hinna võimalikud kõikumised ei mõjuta oluliselt tuumaenergia tootmist, sest kõnealuse kütuse hinna mõju elektrienergia hinnale on väike;

84. rõhutab pikkade investeerimisperioodide tõttu vajadust stabiilse õigusliku ja poliitilise raamistiku järele;

85. juhib tähelepanu Eurobaromeetri 2006. aasta küsitlusele, mille kohaselt elanike teadmiste tase mõjutab märkimisväärselt nende suhtumist tuumaenergiasse; rõhutab seetõttu tuumaenergiat käsitleva avatud ja avaliku dialoogi olulisust igas liikmesriigis, et suurendada üldsuse teadlikkust tuumaenergia positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest enne poliitiliste otsuste tegemist;

86. märgib, et lõpliku ladustamise küsimus on tehnoloogiliselt lahendatud ja et lõppladustamist vajavate jäätmete kogus on väike ja hinnatav;

87. palub komisjonil ja liikmesriikidel teha lõpuks edusamme lõppladustamise küsimuses, et lõpetada jäätmete ajutine ladustamine maapinna lähedal;

88. tuletab meelde, et neljanda põlvkonna reaktorid parandavad eeldatavasti kütuste tõhusat kasutamist ja vähendavad jäätmete kogust; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel keskenduda konstruktsioonimaterjalide väljatöötamisele ja tuumakütuse kasutamise optimeerimisele ning toetada projekte, mille eesmärk on neljanda põlvkonna reaktorite prototüüpide väljatöötamine;

89. märgib, et tuumaenergia võib luua koostoimeid taastuvate energiaallikatega, näiteks pakkudes originaalseid meetodeid vesiniku või biokütuste tõhusaks ja majanduslikult tasuvaks tootmiseks;

90. tuletab meelde, et terves maailmas kavandatakse või ehitatakse kümneid tuumaelektrijaamu ja et ELi jaoks on oluline nende ehituses osaleda, seda nii tööstusstrateegia seisukohast kui ka selleks, et edendada kõige rangemaid ohutuspõhimõtteid kogu maailmas;

91. juhib lõpetuseks tähelepanu Euratomi laenude rollile ja palub liikmesriikidel võimaldada kõnealuse tähtsa vahendi kasutamist ka tulevikus;

°

° °

92.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0181.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0603.
• [3]  ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 273.
• [4]  ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 112.
• [5] ⁵ B6-0143/2007, RE\659926.
• [6]  EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33.

SELETUSKIRI

1.  Sissejuhatus

Fossiilsete energiaallikate osakaal ELi 25 liikmesriigi sisemaisest kogutarbimisest oli 2004. aastal 79%, kusjuures suurima osa sellest moodustas nafta (37,2%), millele järgnesid gaas (23,9%) ja süsi (17,9%). Süsi mängib elektritootmises olulist rolli. Nafta domineerib transpordisektoris. Maagaasi kasutatakse seevastu enam-vähem võrdsetes osades elektritootmises ja soojatootmises. Kõnealuse tähtsa rolli ning sama soodsate ja tõhusate alternatiivide puudumise tõttu on fossiilsed energiaallikad kõigi prognooside kohaselt 2020. aastal ja edaspidigi ELi energialiikide keskseks osaks.

Samas kasvab sõltuvus fossiilsetest energiaallikatest 1990. aasta 47%ga võrreldes 2030. aastaks umbes 70%ni. Sõltuvus nafta impordist muutub eriti suureks – peaaegu 94%. Kuid ka maagaasi puhul suureneb sõltuvus impordist 2004. aasta 47,5%st 85%ni 2030. aastal. Mõlemad suurenemised on tingitud peamiselt kodumaise toodangu vähenemisest nafta- ja maagaasivarude ammendumise tõttu. Samas suureneb energianõudlus umbes 1% aastas. Nõudlus elektrienergia järele suureneb kaks korda kiiremini kui muude energiaallikate puhul.

Juba praegu peab EL seadma suuna energiatarnete tulevikule. Eelkõige peab see vastama väljakutsele tasakaalustada omavahel energiapoliitika kolm sammast: konkurentsivõime, jätkusuutlikkus ja tarnekindlus. Üheks sammuks selles suunas on komisjoni kolm teatist.

2.  Tehnoloogia olulisus

Uuenduslikud energiatehnoloogiad ei ole mitte üksnes oluline majandustegur, vaid need aitavad märkimisväärselt kaasa energia tarnekindlusele. EL, liikmesriigid ja Euroopa ettevõtted peavad tegema täiendavaid jõupingutusi, et edendada uute energiatehnoloogiate teadus- ja arendustegevust. Seejuures on eriti oluline keskkonnasõbralikkuse ja olemasolevate elektrijaamade ohutuse suurendamine, uute energiaallikate kasutuselevõtmine, fossiilsete energiaallikate tõhusam ja puhtam kasutamine ning tuumalõhustumis- ja termotuumasünteesitehnoloogiate edasiarendamine.

Seejuures muutub üha olulisemaks kõnealuste tehnoloogiate ekspordipotentsiaal. Näiteks juba 2004. aastal eksporditi EList ökoloogilisi tehnoloogiaid 22 miljardi euro väärtuses. Kogu maailmas võib energiatehnoloogiate koguväärtus suureneda 2020. aastaks 2200 miljardi euroni. Ühenduse tehnoloogia edendamise eesmärk peab olema Euroopa ettevõtetele kõnealusest koguväärtusest võimalikult suure osa tagamine, mis hõlmaks kõiki tehnoloogiavaldkondi. See aitab märkimisväärselt kaasa ka töökohtade säilitamisele ja loomisele ELis.

See saab õnnestuda üksnes juhul, kui teadusuuringute rahastamist energiavaldkonnas, mis oli ELis 2004. aastal 0,04% SKTst, kohandatakse märkimisväärselt kõrgemale USA ja Jaapani tasemele ja korraldatakse tõhusamalt. Teadusuuringute rahastamine peab vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele keskenduma tehnoloogiatele, mis on ELi strateegiliseks huviks ning loovad riikliku rahastamisega võrreldes samas kaalukama ja selgema lisandväärtuse. Samuti on vältimatu riiklike ja ühenduse uurimisprogrammide parem kooskõlastamine.

Lisaks teadusuuringute rahastamisele on tulevikutehnoloogiate oluliseks rahastamisvahendiks stardikapital. Kõnealuste toetuste andmine tuleb siiski toote turuvalmiduse saavutamisel lõpetada, et vältida konkurentsimoonutusi ja juhutulusid. Suuremat tähelepanu tuleb seetõttu pöörata uuenduslike tehnoloogiate Euroopa platvormi loomisele andmeside platvormina tootjate ja klientide vahel, nii nagu selle kohta tegi ettepaneku komisjon. Kõnealune platvorm peab võimaldama kiiremat ülevaadet Euroopas olemasolevatest ja väljatöötamisel olevatest uuenduslikest tehnoloogiatest energiavaldkonnas.

3.  Fossiilsed energiaallikad

Praegu on fossiilsetest energiaallikatest elektritootmise kulud ELis keskmiselt sama kõrged kui taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmisel (vastavalt 4,7 eurosenti kWh kohta ja 9,5 eurosenti kWh kohta). Seni, kuni alternatiivid põhjustavad märkimisväärseid lisakulusid ettevõtetele ja tarbijatele, on fossiilsetest energiaallikatest loobumine Euroopa tööstusharu konkurentsivõime tõttu maailmaturul vastutustundetu. See ohustaks ka ELi majanduskasvu ja Lissaboni eesmärkide saavutamist.

Tulevase tarnekindluse ja keskkonnakaitse jaoks on võrdväärselt oluline vananenud elektrijaamade väljavahetamine uute elektrijaamadega, mille efektiivsus on 55%. Kolmandiku söeküttel töötavate elektrijaamade väljavahetamine ELis 2020. aastaks tänapäevaste elektrijaamadega vähendab süsinikdioksiidi heidet ELis kolmandiku võrra. Millised energiaallikad uute võimsuste loomisel kasutusele võetakse, jääb siiski elektritootjate otsustada, kellel on kõige parem ülevaade üksikute energiaallikate kuludest ja eelistest.

Tarnekindlusest tulenevatel põhjustel ei tohi jõupingutused kliimamuutuste vastu võitlemisel põhjustada mõne energiaallika ebasoodsasse olukorda seadmist. See kehtib eelkõige söe kohta, mille ülemaailmsetest varudest piisab praegu veel vähemalt 200 aastaks. Seega on süsi maailmas kõige enam levinud fossiilne energiaallikas. 26% varudest asub Ameerika Ühendriikides, 23% endise Nõukogude Liidu territooriumil. ELis on Saksamaal (7%) ja Poolal (2%) märkimisväärne osa ülemaailmsetest varudest. Oluline on see, et enamik varudest asub poliitiliselt stabiilsetes riikides ja erinevalt naftast ja gaasist on hinnakõikumine äärmiselt väike. Just see muudab söe vältimatuks fossiilseks energiaallikaks ELis.

Tehnoloogiliste põhjuste tõttu ei tohi sütt tähelepanuta jätta. Üksnes siis, kui sütt kasutatakse ELis jätkuvalt elektritootmises, suudavad Euroopa ettevõtted saavutada tehnoloogilisi edusamme ja eksportida oma teadmisi sellistesse arenguriikidesse nagu Hiina ja India, kellel endal on olulised söevarud. See kindlustab ELis töökohad ja aitab oluliselt kaasa ülemaailmsele keskkonnakaitsele.

Seda, kui edukad on siinjuures Euroopa ettevõtted, võib näha sellest, et hoolimata märkimisväärsest elektrienergia nõudluse suurenemisest alates 1990. aastast suurenes süsinikdioksiidi heide elektritootmisel üksnes mõõdukalt. Seevastu suurenes märkimisväärselt transpordi osakaal Euroopa süsinikdioksiidi heites. Jõupingutused süsinikdioksiidi heite vähendamiseks peavad seetõttu hõlmama kõiki energiaallikaid.

Süsinikdioksiidi sidumisel – mis on põhimõtteliselt tervitatav – tuleb silmas pidada, et kõnealune tehnoloogia vähendab paratamatult 14% ulatuses söeküttel töötavate elektrijaamade efektiivsust. See mõjutab fossiilsete energiaallikate tulevast tarnekindlust ja tõstatab keskkonnaküsimusi. Lisaks vajavad lõplikku selgitamist süsinikdioksiidi sidumise ja deponeerimise tehnilised ja õiguslikud küsimused.

4.  Tuumaenergia roll

Moodustades 31% ELi elektritootmisest, on tuumaelektrijaamadel märkimisväärne roll baaskoormuses. Lisaks kesksele rollile tarnekindluse tagamises, mis tõendab tuumaelektrijaamade konkurentsivõimet, aitavad tuumaelektrijaamad oluliselt kaasa keskkonnakaitsele. Nii vähendab viienda tuumaelektrijaama ehitamine Soomes süsinikdioksiidi heidet 15% võrra. Ainuüksi Saksamaal aitavad olemasolevad tuumaelektrijaamad vähendada süsinikdioksiidi heidet 160 miljoni tonni võrra, kogu maailmas isegi 700 miljoni tonni võrra. Euroopa Ülemkogu kinnitas 8.–9. märtsil 2007, et tuumaenergia aitab oluliselt kaasa tarnekindlusele ja süsinikdioksiidi heite vähendamisele.

Seost tuumaenergia suure osakaalu ja energiamajanduse süsinikdioksiidi vähese heite vahel rõhutas ka Rahvusvaheline Energiaagentuur oma värskeimas, 2006. aasta aruandes. Selle kohaselt on süsinikdioksiidi heide Saksamaal, kus töötab 17 tuumaelektrijaama, umbes kuus korda suurem kui Prantsusmaal, kus töötab 59 reaktorit. Praegu kogu maailmas enam kui 50 kavandatavat või juba ehitatavat tuumaelektrijaama aitavad seega oluliselt kaasa kliimamuutuste vähendamisele ja tarnekindlusele. Kõnealust tõsiasja rõhutasid ka rahvusvahelised kliimaeksperdid hiljutises rahvusvahelise kliimamuutuste töörühma aruandes kliimamuutuste kohta. Nimetatud panus on suurem, kui uued tuumaelektrijaamad on energiatõhusamad, mis vähendab edaspidi tegevuskulusid ja parandab keskkonnaauditit. Lisaks asuvad suurimad uraanivarud sellistes poliitiliselt stabiilsetes riikides nagu Austraalia ja Kanada.

Suur ringlussevõtu tase kütuste kasutamisel tänapäevastes elektrijaamades aitab lisaks oluliselt kaasa tarnekindlusele, kuna mitmetele põlvkondadele jätkuvaid uraanivarusid on võimalik elektrijaamade uusima põlvkonna kasutuselevõtmise abil pikendada. Samas aitab nimetatud suur ringlussevõtu tase vältida kõrge radioaktiivsusega jäätmete tekkimist. Rõhutada tuleb, et radioaktiivsete jäätmete lõpliku ladustamise küsimust on võimalik lahendada. Sageli ei takistata lõplikku ladustamist mitte teaduslikel, vaid poliitilistel põhjustel. Komisjon ja liikmesriigid peavad esitama selles kontekstis üheselt mõistetava lõpliku ladustamise kava ja lõpuks selle üle ka otsustama.

Fakt, et uraanihinnad tõusevad, ei anna vastupidiselt hinnatõusule nafta ja maagaasi puhul põhjust muretsemiseks, kuna tuumaelektrijaama tegevuskulud moodustavad üksnes 5% jaama kogukuludest. Seeläbi on tagatud ulatuslik sõltumatus hinnamuutustest. Samuti on tuumaelektrienergia tootmine praegu märkimisväärselt soodsam kui elektritootmine fossiilsetest energiaallikatest ja taastuvatest energiaallikatest. Nii on tänapäevased tuumaelektrijaamad konkurentsivõimelised ka siis, kui naftahind on 40–45 USA dollarit galloni kohta või maagaasi hind 4,70–5,70 USA dollarit MBtu kohta.

Täiendava panuse keskkonnakaitsesse ja tarnekindlusse võib anda termotuumasüntees. Rahvusvahelise katsetermotuumareaktori loomine, milles ELil on oluline osa, on tähtis samm tulevase energia tarnekindluse suunas. ELi 2007. aasta teadusuuringute eelarvest läheb juba 6% termotuumasünteesialastele teadusuuringutele. ELi energiaeelarve raames kasutatakse lisaks 27% vahenditest tuumaenergia jaoks, kusjuures kõige suurem osa läheb tavapäraselt tuumaohutusele.

Sama kõrged on ka Euroopa tuumelektrijaamade ohutusnõuded. Tuumaenergia ülemaailmse kasutamise hoogustumise tõttu peab EL tagama, et Euroopa rangeid ohutusnõudeid kohaldataks kogu maailmas. Nii saab EL aidata oluliselt kaasa ülemaailmsele tarnekindlusele ja keskkonnakaitsele kogu maailmas. Samuti tekib niimoodi oluline turg Euroopa kõrgtehnoloogiale, mis tagab ELis töökohad.

arengukomisjonI ARVAMUS (10.9.2007)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

traditsiooniliste energiaallikate ja energiatehnoloogia kohta
(2007/2091(INI))

Arvamuse koostaja: Margrete Auken

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab vajadust võtta kiiresti meetmeid energiale juurdepääsu, traditsiooniliste energiaallikate ja energiatehnoloogia valdkonnas, et tegeleda majandusliku ja sotsiaalse arengu ja kliimamuutuse probleemiga;

2.  märgib, et parem juurdepääs säästvale energeetikale on arenguriikidele aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks võtmetähtsusega. Hinnanguliselt kaks miljardit inimest kannatab praegu energia halva kättesaadavuse all, mis piirab nende majandusliku arengu ja elatustaseme tõstmise väljavaateid;

3.  mitmete tehnoloogia elujõulisust puudutavate lahendamata küsimuste tõttu ei pea ei süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiat ega ka tuumaenergiat (võttes arvesse sellega seotud olulisi julgeolekuriske) arenguriikide jaoks jätkusuutlikuks ega kättesaadavaks lahenduseks;

4.  nõuab tihedamat koostööd arenguriikidega, tugevdatud toetust sellistele riikidele ja ELi poolt neile tehnoloogia ja vahendite edastamist säästva energia võimsuse, taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas; märgib ilmseid eeliseid, mida pakuvad soodsad kliimatingimused sellistes valdkondades nagu päikeseenergia, mis annab hea võimaluse tulla toime kerkivate naftahindadega;

5.  rõhutab siiski, et teatud taastuvad energiaallikad, sh põllumajanduse toorainest valmistatud bioetanool, võivad kahjustada traditsioonilist põllumajandust ja avaldada negatiivset mõju ülemaailmsele toidutootmisele ning kahjustaksid keskkonda (näiteks Amazonase piirkonna metsade hävitamise näol); rõhutab samuti, et neid negatiivseid mõjusid arvestades tuleb seda alternatiivset lahendust väga põhjalikult uurida ning seepärast palub komisjonil jätkata tööd biokütuste säästvuse kriteeriumide väljaarendamisel;

6.  nõuab Kyoto protokolli puhta arengu mehhanismi edasist täiustamist, et see võiks täita oma eesmärgi ning võimaldada tõhusate, puhaste ja sobivate energiatehnoloogiate edastamist arenguriikidesse;

7.  tunnistab ELi ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi potentsiaali ülemaailmse riskikapitalifondina, mis suudab tuua erainvesteeringuid arenguriikide energiatõhususe ja taastuvenergia projektidesse;

8.  nõuab, et Euroopa Komisjon tõhustaks oma meetmeid ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas tagamaks, et arenguriikides tegutsevad rahvusvahelised energiaettevõtted teeksid kõik endast oleneva energiatõhususe, taastuvenergia ja puhtamate fossiilkütuste tehnoloogia edendamiseks ning tagaksid töötajatele nõuetekohased tervisekaitse- ja ohutustingimused;

9.  on siiski seisukohal, et arenguriikide õigustatud nõudmiste rahuldamiseks on üleminekuperioodil vaja ka fossiilkütuseid, ning nõuab meetmeid, mis parandavad kohalike ressursside säästlikku kasutamist kõige energiatõhusamal viisil; võtab teadmiseks ohu, mida kujutavad endast agrokütused arenguriikide bioloogilisele mitmekesisusele ja toiduga kindlustatusele;

10.  nõuab olukorra kiireloomulisust arvestades viivitamatult toetuse suurendamist arenguriikidele kahjulike gaaside vaba söepõletamistehnoloogia kasutamisel, mis on osutunud toimivaks ja tõhusaks;

11.  tunnistab, et süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise demonstreerimist ja kasutusele võtmist on vaja tingimata kiirendada, et piirata heitkoguseid sel perioodil, kui arenguriigid lähevad üle fossiilkütustelt taastuvenergiale; palub seoses sellega suurendada toetust uurimisprogrammidele, arendada välja vajalikud õigus- ja finantsraamistikud ning teha koostööd tööstusega tagamaks, et kõik uued söeküttel töötavad elektrijaamad kasutavad alates 2010. aastast süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiat;

12.  toetab selliste projektide ja tehnoloogiate edendamist, mis parandavad energiatõhusust ja energiavarustuse kindlust arenguriikides ja mis on kohandatud spetsiaalselt nende riikide vajadustele ja tingimustele, näiteks võiks inimestele õpetada, kuidas toota energiatõhusaid ahje, mis aitaks luua töökohti ja aitaks ühtlasi võidelda edasise kõrbestumise ja kliimamuutuste vastu ning parandada inimeste tervist.

MENETLUS

Pealkiri	Traditsioonilised energiaallikad ja energiatehnoloogia
Menetluse number	2007/2009(INI)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	DEVE 26.4.07
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Margrete Auken 17.7.07
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	27.8.07
Vastuvõtmise kuupäev	10.9.07
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	9 8 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Margrete Auken, Thijs Berman, Nirj Deva, Alain Hutchinson, Romana Jordan Cizelj, Maria Martens, Luisa Morgantini, José Javier Pomés Ruiz, Horst Posdorf, Pierre Schapira, Jürgen Schröder, Feleknas Uca, Johan Van Hecke, Luis Yañez-Barnuevo García, Jan Zahradil, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Irena Belohorská, John Bowis, Atanas Paparizov, Ralf Walter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (7.6.2007)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

traditsiooniliste energiaallikate ja energiatehnoloogia kohta
(2007/2091(INI))

Arvamuse koostaja: Sajjad Karim

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   arvab, et komisjon on süsinikdioksiidi sidumist ja ladustamist ülemäära rõhutanud, ehkki selle tõhusust energia tootmisel ei ole veel tõestatud ja selle võimaluse kasutamine ei ole veel umbes 10 aasta jooksul võimalik; on jätkuvalt mures oluliste küsimuste pärast, mis puudutavad uute süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiate ohutust, keskkonnamõju, tehnilist teostatavust, õiguslikku seisundit ja kulu; rõhutab, et peamine probleem süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise juures on selle maksumus, sest selle üldise kasutamise ja kättesaadavuse võimaldamiseks tuleks hinda kärpida 100 USA dollarilt tonni kohta umbes 10 USA dollarini tonni kohta; rõhutab, et tähelepanu ei tohi kõrvale juhtida taastuvenergia arendamiselt, mis on kättesaadav ja rakendatav võimalus; nõuab, et süsinikdioksiidi heitkoguste stabiliseerimiseks tuleb süsinikdioksiidi sidumist ja ladustamist käsitleda kui ajutist täiendavat meedet, mille abil suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist ja tõhusust, ning seda ei tohi kasutada kivisöe kasutamise suurendamise soodustamiseks;

2.   palub, et komisjon uuriks võimalust ühendada ELi heitkogustega kauplemise süsteem teiste rahvusvaheliste süsteemidega, et luua süsinikuhinna signaal, mis hõlmaks sotsiaalsed kulud, ning kasutada heitkogustega kauplemisest saadavat tulu meetmete kiirendamiseks arengumaades; toetab Euroopa süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist nii paljudesse teistesse valdkondadesse kui võimalik; rõhutab, et süsinikdioksiidi heitkoguste sotsiaalse kulu arvestamine turuhinna arvutamisel toetab madala süsinikusisaldusega tehnoloogiate rahastamist, aidates nad muuta vähem keskkonnasäästlike tehnoloogiatega võrreldes konkurentsivõimelisemaks;

3.   märgib, et heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamisel pärast 2012. aastat käsitletakse süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise rolli heitkogustega kauplemise süsteemi raames; märgib siiski, et mõned süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise äriprojektid võivad käivituda enne 2012. aastat, sealhulgas projektid liikmesriikides ja Norras, mida seob alates 1. jaanuarist 2008. aastast heitkogustega kauplemise süsteemiga Euroopa Majanduspiirkonna leping; kutsub heitkogustega kauplemise süsteemi töörühma üles uurima, mil määral oleks süsinikdioksiidi sidumist ja ladustamist võimalik tunnistada heitkogustega kauplemise süsteemi raames, arvestades vajadust madala süsinikdioksiidieraldusega või süsinikdioksiidi mitte eraldava tegevuse võrreldava kohtlemise järele ning vajadust luua võrdsed võimalused nii erinevatele süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise võimalustele kui ka investeeringutele süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiatesse kogu ELis;

4.   väljendab muret söepõhiste elektrijaamade ehitamise pärast Hiinas ja Indias (mida arengumaadena ei seo Kyoto protokoll) rõhutades, et eeldatavasti ületab Hiina 2007. aastal USA süsinikdioksiidi heitkoguste taseme, kuid märgib, et nende riikide eesmärk on mitmekesistada energiaallikaid; rõhutab Euroopa säästvate energiatehnoloogiate ekspordipotentsiaali; rõhutab, et süsinikuheitmete vähendamise soodustamiseks, säilitades samas majanduskasvu, peab arengumaade infrastruktuuri tehtavate Euroopa investeeringute jaoks olema prioriteet säästev energiatehnoloogia, millega kaasneb suutlikkuse suurendamine;

5.   toetab komisjoni koostööd Hiinaga, eelkõige 2005. aasta EL-Hiina partnerlust kliimamuutuse osas ning järgnenud 2006. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit koostöö kohta peaaegu saastevaba elektrienergia toomise tehnoloogiate osas, mis peaks ergutama säästvate energiatehnoloogiate arengut; kutsub komisjoni üles tegema Hiinaga koostööd säästva energiatehnoloogia arendamise tegevuskava loomisel Hiina jaoks ning määrama kindlaks peamised meetmed ja tähised säästvate energiatehnoloogiate väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks Hiinas; nõuab, et komisjon viiks sarnased suhted sisse teiste tekkiva majandusega riikidega, eriti India ja Brasiiliaga, kellel võivad samuti olla ulatuslikud kivisöe varud;

6.   märgib 2005. aastal läbi viidud Rahvusvahelise Energiaagentuuri uuringu tulemusi, mis osutasid sellele, et teatud tehnoloogiate kasutuselevõtt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni mittekuuluvates riikides võib osutuda palju tasuvamaks ning võib osutuda eriti oluliseks, kui riigi geoloogia ja loodusvarade vahel on suured erinevused; arvab, et sellistel juhtudel võiksid riigid kaaluda arengumaadele rahalise toetuse andmist selleks, et viimased suudaksid saavutada kasutuselevõtu osas riiklikke eesmärke; rõhutab, et võimalus kaubelda piiriüleselt kasutusevõttu toetavate vahenditega parandaks seega tõhususust, tagades kasutuselevõtu seal, kus see on kõige tasuvam;

7.   märgib, et kasutuselevõtu strateegiaid, sealhulgas taastuvenergia toetusmehhanisme, kaldutakse rakendama riiklikul tasandil ning et ühtlustamist ei ole veel üritatud; tunnistab, et kehtivate õigusaktide ühtlustamine võib tegelikkuses raskeks osutuda, kuid arvab, et energiatehnoloogiate kasutuselevõtu strateegiate oodatav ulatuslik kasutuselevõtmine järgmise 5–10 aasta jooksul pakub olulist võimalust uurida, kuidas selliseid kasutuselevõtu strateegiaid saaks kavandada nii, et maksimeerida rahvusvahelisest kauplemisest saadud tõhususe kasvu; kutsub komisjoni üles uurima võimalust lisada oma poliitilisse lähenemisse kauplemiselementi, et võimaldada jõupingutuste ühendamist suurtel turgudel, kulude vähendamist piirkondade lõikes või diferentseeritud vastuste säilitamist erineva arengutasemega riikide vahel; leiab, et selline ühtlustamine tagaks parema piiriülese koordineerimise ja võiks aidata kulusid vähendada, kiirendades uute turgude kasvu välismaal, eriti arengumaades;

8.   palub, et komisjon toetaks Maailmapanga ja regionaalarengu pankade püüdlusi luua energiasse investeerimise raamistik, mis käsitleks kulusid, riske ning institutsioonilisi ja teabega seotud takistusi madala süsinikusisaldusega ja süsinikuvabu tehnoloogiaid toetava avaliku ja erasektori partnerluse järkjärgulisele suurendamisele; kutsub komisjoni üles hindama teadus- ja arendustegevuse valdkonna koostööd ning muid tehnosiirde eesmärkide saavutamist hõlbustavaid erinevaid mehhanisme, nagu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna puhta arengu ja kliima partnerlus ning süsiniku sidumise juhtimisfoorum (CSLF); palub, et komisjon töötaks välja rahvusvahelise rahastamise, teabe jagamise ning teadus- ja arendustegevuse mehhanismide hindamiskriteeriumid, mis tuginevad suutlikkusele aidata kaasa madala süsinikusisaldusega ja süsinikuvabade tehnoloogiate pikaajalisele arendamisele;

9.   rõhutab, et säästva energiatehnoloogia edasiandmine arengumaadele on kliimamuutusega tegelemise ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamise seisukohalt keskne element; märgib, et Gleneagles'i tippkohtumisel 2005. aastal tunnistasid G8 juhid vajadust suurema rahvusvahelise koostöö ja koordineerimise järele energiatehnoloogiaid käsitleva teadus- ja arendustegevuse valdkonnas; märgib lisaks, et samal ajal esitasid Brasiilia, Mehhiko, Lõuna-Aafrika, Hiina ja India valitsuste juhid ühisavalduse, et luua tulevaseks rahvusvaheliseks koostööks uus paradigma, mis hõlmab tõhustatud osalemist teadus- ja arendustegevuses, tehnosiirde rahvusvahelist rahastamist ning kooskõlastatud ühist püüdlust tegeleda intellektuaalomandi õigustega seotud küsimustega; kutsub komisjoni üles tegelema dialoogi vormis intellektuaalomandi õigustega seotud takistustega, mis piiravad omandiõigusega kaitstud olemasolevate säästvate energiatehnoloogiate omandamist, tuginedes täiendavale analüüsile selle kohta, kuidas rahvusvahelised fondid ning avaliku ja erasektori algatused on edendanud intellektuaalomandi õigustega hõlmatud tehnosiiret teistes valdkondades; kutsub komisjoni üles uurima tehnoloogiavaldkonnas toimivate uute üleilmsete avaliku ja erasektori partnerluste potentsiaali tegeleda kliimamuutusega, tuginedes selliste rahvusvaheliste kokkulepete kogemustele, mis toetavad juurdepääsu retroviirusevastaste ravimitega seotud intellektuaalomandi õigustele arengumaades.

MENETLUS

Pealkiri	Traditsioonilised energiaallikad ja energiatehnoloogia
Menetluse number	2007/2091(INI)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	INTA 26.4.2007
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Sajjad Karim 27.2.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	11.4.2007		8.5.2007
Vastuvõtmise kuupäev	4.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	12 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Graham Booth, Carlos Carnero González, Daniel Caspary, Françoise Castex, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Eduard Raul Hellvig, Jacky Henin, Sajjad Karim, Erika Mann, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Tokia Saïfi, Corien Wortmann-Kool

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon ARVAMUS  (11.9.2007)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

traditsiooniliste energiaallikate ja energiatehnoloogia kohta
(2007/2091(INI))

Arvamuse koostaja: Bogusław Sonik

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tervitab teatist „Säästev elektritootmine fossiilkütustest: nullilähedased söe põletamise heitkogused pärast 2020. aastat” (KOM(2006)0843);

2.  rõhutab, et vaja on meetmeid Euroopa energiatarnete kindluse ja mitmekesistamise tagamiseks, ning toonitab samas, et sellised meetmed peaksid olema täielikult kooskõlas säästva arengu strateegia ja kliimamuutuse poliitika eesmärkidega;

3.  märgib fossiilkütuste olulist rolli Euroopa Liidu energialiikide hulgas; märgib, et praegu toodetakse üle 50% ELi elektrienergiast fossiilkütuste (peamiselt kivisüsi ja maagaas) abil; juhib tähelepanu sellele, et fossiilkütused aitavad kliimamuutusele tugevalt kaasa; kutsub komisjoni ja liikmesriike uuesti üles veelgi stimuleerima energia säästmise meetmeid ja üleminekut säästvatele energiaallikatele;

4.  tunneb sügavat muret fossiilkütuste kasutamisest tulenevate süsinikdioksiidi heitkoguste pärast, mis on praegu kliimamuutuse peamine põhjus, kuid tunnistab, et kui fossiilkütustel on ka tulevikus energialiikide seas mingi osatähtsus, tuleb leida kiired lahendused, kuidas nende kasutamisest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid oluliselt vähendada;

5.  soovitab ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi läbivaatamisel kehtestada elektritootmissektori esialgsete kvootide osas täielik enampakkumise süsteem, et süsinikdioksiidi heitkoguste väliseid kulusid paremini arvesse võtta ja luua tugevamad stiimulid investeeringuteks tõhusamasse elektritootmisesse;

6.  juhib tähelepanu, et kivisüsi saab energia tarnekindluse tagamisel ning ELi ja kogu maailma majanduse toetamisel oma väärtusliku panuse andmist jätkata üksnes asjakohaste tehnoloogiate kasutamise korral; tuletab meelde, et välja on töötatud kahjulike gaaside vabad söepõletustehnoloogiad, aga energiatootmissektoris neid laialdaselt ei kasutata;

7.  rõhutab, et kuna puhaste söepõletustehnoloogiate tööstuslik rakendamine võtab vähemalt veel kümme aastat aega, peab kasvuhoonegaaside heitkoguste oluline vähendamine jääma ELi kliimamuutuse poliitika nurgakiviks, nagu seda rõhutati Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi kohtumise järeldustes;

8.  tunnistab, et puhaste söepõletustehnoloogiate rakendamine võib põhjustada energia tootmise tõhususe langemist;

9.  toonitab, et nende asjakohaste tehnoloogiate hulka võiksid kuuluda süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise (CCS) tehnoloogiad ja töötlemisprotsessid, kuigi need on alles katsetamisjärgus ning neid on vaja veel analüüsida ja uurida;

10. rõhutab, et CCSi alaste teadusuuringute jaoks ettenähtud ELi rahalisi vahendeid kasutatakse üksnes süsinikdioksiidi ladustamist ja selle keskkonnamõju puudutava teadus- ja arendustegevuse jaoks, samas kui kivisöejõujaamade süsinikdioksiidi heitkoguste nulli lähedale viimiseks läbiviidavaid uuringuid rahastavad energiaettevõtted ise;

11. tunnistab asjaolu, et tehnoloogilise arengu praeguses etapis on CCS lahendused hinnanguliselt sama kallid kui elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest;

12. nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks investeeringuid energia valdkonna teadus- ja arendustegevusse, eelkõige eespool nimetatud söepõletustehnoloogiate ja taastuvate energiaallikate uurimiseks, ning et lähimas tulevikus oleks üks põhieesmärk säästvate fossiilkütuste tehnoloogiate tutvustamine; kutsub samal ajal liikmesriike üles võrdselt panustama selle valdkonna teadus- ja arendustegevusse ning tutvustamisse;

13. rõhutab, et kuigi CCSiga seotud teadus- ja arendustegevust on vaja rohkem rahastada, ei tohi seda teha taastuvenergia alaste teadusuuringute rahastamise arvelt;

14. palub komisjonil töötada süstemaatilise ja ühtse lähenemisviisi alusel välja Euroopa strateegiline energiatehnoloogia kava, millest saab sobiv vahend teadus- ja arendustegevuse ning tutvustuse alaste jõupingutuste üldises koordineerimises ning sünergia maksimeerimises ELi ja riiklikul tasandil;

15. nõuab siiski tungivalt, et komisjon teeks CCS tehnoloogiate alaste tutvustusprojektide tulemused vabalt kättesaadavaks üleminekuriikidele, nagu Hiina ja India, kui selliste tehnoloogiate rakendamine aitaks süsinikdioksiidi heitkoguseid maailmas märkimisväärselt vähendada;

16. tunnistab, et CCS tehnoloogiatel on rahvusvaheline mõõde ning oluline osa kliimamuutuse vastu võitlemises teistes kivisütt kasutavates riikides (sealhulgas USAs, Jaapanis, Indias ja Hiinas);

17. rõhutab tihedama koostöö tähtsust komisjoni ja erasektori vahel, et teha kahjulike gaaside vaba söepõletustehnoloogia teostatavamaks;

18. nõuab tungivalt, et komisjon teeks CCSi käsitlevate õigusloomega seotud ettepanekute vastuvõtmisel ettepaneku kehtestada CCSi rakendamise kohustus kivisöel ja ligniidil töötavates jõujaamades;

19. kutsub komisjoni üles hindama CCSi võimalikke riske ja kehtestama nõuded CCSi alase tegevuse litsentsimiseks ning kindlakstehtud riskide pädevaks juhtimiseks ja mõjude hindamiseks;

20. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma enne süsinikdioksiidi ladustamisega seotud mis tahes äriprojektide väljatöötamist selged kindlustus- või vastutusmehhanismid; rõhutab, et sellised mehhanismid tagaksid kõrged keskkonnastandardid ja õiguslikult siduva vastutussüsteemi süsinikdioksiidi lekete eest;

21. kutsub komisjoni üles intensiivselt uurima võimalikke meetmeid, mille abil tutvustada fossiilkütuste säästvat kasutamist ning eelkõige väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega söepõletustehnoloogiaid.

MENETLUS  

Pealkiri	Traditsioonilised energiaallikad ja energiatehnoloogia
Menetluse number	2007/2091(INI)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ENVI 26.4.2007
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Bogusław Sonik 18.4.2007
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	26.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	11.9.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: 42 –: 0 0: 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Liam Aylward, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Matthias Groote, Satu Hassi, Jens Holm, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Linda McAvan, Marios Matsakis, Alexandru-Ioan Morţun, Roberto Musacchio, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Marcello Vernola, Anders Wijkman, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Kathalijne Maria Buitenweg, Jutta Haug, Andres Tarand
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (25.7.2007)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

tavapärasete energiaallikate ja energiatehnoloogia kohta
(2007/2091(INI))

Arvamuse koostaja: Francisca Pleguezuelos Aguilar

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab traditsiooniliste energiaallikate pikaajalist tähtsust energiatootmise ja regionaalarengu jaoks Euroopas;

2.  rõhutab traditsiooniliste energiaallikate mõju tööhõivele ja sissetulekule kaevanduspiirkondades (umbes 300 000 töökohta üksnes söekaevandustes) ja piirkondades, kus asuvad elektrijaamad;

3.  rõhutab söe- ja tuumaenergia (mis moodustavad ELi elektrienergia toodangust vastavalt 29% ja 31%) erilist strateegilist tähtsust Euroopa praeguses ja tulevases energialiikide kogumis; märgib äärmiselt suurt sõltuvust energiaimpordist väljaspool ühendust asuvatest piirkondadest, kus valitseb problemaatiline julgeolekuolukord;

4.  kutsub üles kiirendama fossiilkütust kasutavate elektrijaamade tehnoloogia tõhustamist, parandama täiendavalt tuumaelektrijaamade ohutusstandardeid, töötama termotuumasünteesi tehnoloogia kiire arengu nimel ja suurendama sellega seoses teadustööde rahastamist;

5.  palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohaliku tasandi ametivõimudel energiatootmist mitmekesistada ja detsentraliseerida, kasutades kõige sobivamaid ressursse erinevates piirkondades üle kogu ELi ja võttes arvesse piirkondlikke eripärasid;

6.  tervitab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitleva neljanda komisjoni aruande (KOM(2007)0273) järeldusi, mille kohaselt piirkonnad, kus on kõrgeim sisemajanduse kogutoodangu tase inimese kohta, kalduvad olema madalaima energiatarbega majandustoodangu ühiku kohta; osutab võimalusele suurendada majanduskasvu innovatsiooni ja säästva konkurentsivõimelise energiapoliitika abil, kuna investeeringud säästvasse energiatootmisse fossiilkütustest teevad selle võimalikuks kõigile EL piirkondadele; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel teha kindlaks, millised võiksid olla need tegurid, mis sellist investeerimist soodustaksid, ja julgustada sellealast heade tavade vahetust;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused võtaksid meetmeid, et edendada nii elektri- kui soojusenergia ratsionaalset kasutust, eelkõige energiasäästliku ehituse ulatusliku propageerimise, ratsionaalsete tänavavalgustussüsteemide, soojusenergia edastussüsteemide nõuetekohase soojustamise (eriti linnapiirkondades), vananenud energiaseadmete energiasäästlikega asendamise jne kaudu;

8.  tervitab Euroopa Ülemkogu 9. märtsi 2007. aasta kohtumise järeldusi, eelkõige otsust seada ELi eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 20% või juhul, kui teiste tööstusriikidega saavutatakse rahvusvaheliste lepingute alusel selline kokkulepe, 30%; tuletab aga meelde oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks, milles seatakse eesmärgiks, et 2020. aastaks saadaks 25 % energiast taastuvatest energiaallikatest, ja palub liikmesriikidel teha selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks vajalike riiklike kavade koostamisel ja elluviimisel tihedat koostööd piirkondlike ja kohalike ametiasutustega;

9.  märgib veelkord äärepoolseimate alade suurt potentsiaali taastuvenergia kasutuselevõtuks seoses nende geograafiliste ja klimaatiliste iseärasustega; nõuab tungivalt, et seda võrratut potentsiaali parimal viisil ära kasutataks;

10. märgib, et energia tootmisel biomassist osana ELi energialiikide kogumist on märkimisväärne potentsiaal ning lisaks võiks see aidata luua rohkelt uusi töökohti maapiirkondades; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et energia tootmisel biomassist, nagu ka fossiilkütustest, vabaneb märkimisväärsel kogusel süsinikdioksiidi ja et liikmesriigid peaksid võimalusel kasutama ka süsiniku sidumise tehnoloogiat; märgib, et mis tahes ulatuslik biomassi tootmine tuleks viia läbi säästval viisil, põhjustamata kahju keskkonnale ei ELi piires ega ka kolmandates riikides;

11. on arvamusel, et ELile kuulub ülemaailmsel tasandil juhtiv positsioon puhaste, tõhusate ja vähe süsinikku eraldavate energiatehnoloogiate vallas, mis võib kujutada endast ka piirkondliku arengu ühte võtmefaktorit; palub tungivalt liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohaliku tasandi ametiasutustel julgustada investeeringuid nimetatud tehnoloogiatesse;

12. innustab komisjoni, liikmesriike, piirkondi ja teisi sidusrühmi kasutama võimalusi, mida pakub ühtekuuluvuspoliitika, ning investeerima uutesse energiatehnoloogiatesse, mis kasutavad nii taastuvaid energiaallikaid kui ka säästvaid fossiilkütuse tehnoloogiaid (madala heitmetasemega elektrijaamad (välja jäetud));

13. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja piirkondlikud ametiasutused võtaksid meetmeid, et parandada energiavarustuskindlust tõhustatud otsese koostöö kaudu energiasektoris, eelkõige piirialadel;

14. on arvamusel, et oluline on investeerida säästavasse energiatehnoloogiasse, ning on jätkuvalt seisukohal, et seda laadi projektide rahastamiseks võib kasutada struktuurifonde;

15. avaldab kahetsust selle üle, et piirkondlikul tasandil ei ole põhjalikumat ega täpsemat teavet energiatarbimise, -hindade ja tootmise kohta; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha Euroopa tasandil uuring sellise teabe saamiseks;

16. palub tungivalt komisjonil hinnata oma energiapoliitika ettepanekute territoriaalset mõju ning teha sellised tulemused liikmesriikidele kättesaadavaks;

17. kordab, et kivisöevarud paiknevad üle terve maailma laiali, kuid mitmed neist asuvad ELis, tagades kivisöega varustatuse; tervitab seetõttu komisjoni ettepanekut investeerida projektidesse, mille abil esitada kahjulike gaaside vaba integreeritud söepõletustehnoloogia lahendusi, mille puhul kasutatakse süsinikdioksiidi sidumist ja ladustamist, et muuta see tehnoloogia ja elektri tootmine säästva söepõletuse meetodil majanduslikult tasuvaks;

18. pooldab settebasseinide kasutamist süsiniku ladustamiseks, kuid märgib, et ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma väitel on Euroopas vähe „väga sobivaid settebasseine”, mida saaks kasutada süsinikdioksiidi ladustamiseks ning enamik neist asuvad Põhjameres, Vahemeres ja Mustas meres; rõhutab, et selleks, et transportida tootmisprotsessidest seotud süsinikdioksiid ladustamiseks kõige sobivamatesse piirkondadesse, tuleb kasutada kas torujuhtmeid või laevadega vedamist ja seda tuleks arvesse võtta selliste projektide süsiniku maksumuse arvutamisel;

19. märgib, et ELis peaks kolmandiku söeküttel töötavate rajatiste tehniline kasutusaeg lõpule jõudma enne, kui säästev söepõletustehnoloogia on majanduslikult tasuvaks muutunud ning nõuab üleminekulahendusi selliste keskkonnaalaste õigusaktide ja finantsmeetmete kujul, mis on kooskõlas keskkonnaalaste ja majanduslike nõudmistega;

20. rõhutab tõsiasja, et ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma väitel on täheldatud, et süsiniku kontsentratsioon suurendab vee happesust; usub seetõttu, et on vajalik, et mis tahes veealune süsiniku ladustamine ei mõjutaks kahjulikult merekeskkonda või toiduahelat ja seda ei tohiks lubada piirkondades, kus mere ökosüsteem on ebatavaliselt õrn;

21. rõhutab seda, kui tähtis on teavitada söel töötavate elektrijaamadega alade elanike neile jaamadele omastest ohtudest, ning juhib tähelepanu olemasolevate elektrijaamade moderniseerimise ja nende keskkonnamõju parandamise kavade avalikustamisest tulenevale lisaväärtusele;

22. rõhutab söel töötavate elektrijaamadega alade elanike neile jaamadele omastest ohtudest teavitamise tähtsust ning juhib tähelepanu olemasolevate elektrijaamade moderniseerimise ja nende keskkonnamõju parandamise kavade avalikustamise väärtusele;

23. nõuab suuremate rahaliste vahendite eraldamist keskkonnamõjude registreerimiseks ja parandusmeetmeteks söel töötavate elektrijaamadega aladel.

MENETLUS

Pealkiri	Traditsioonilised energiaallikad ja energiatehnoloogia
Menetluse number	2007/2091(INI)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	REGI 26.4.2007
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Francisca Pleguezuelos Aguilar 7.6.2007
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	7.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	17.7.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: 39 –: 0 0: 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alfonso Andria, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Tiberiu Bărbuleţiu, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Wolfgang Bulfon, Bairbre de Brún, Vasile Dîncu, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Pedro Guerreiro, Zita Gurmai, Marian Harkin, Jim Higgins, Filiz Husmenova, Mieczysław Edmund Janowski, Rumiana Jeleva, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Mario Mantovani, Sérgio Marques, James Nicholson, Lambert van Nistelrooij, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Pierre Pribetich, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Kyriacos Triantaphyllides, Oldřich Vlasák
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jan Březina, Den Dover, Jill Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Samuli Pohjamo, Christa Prets, Károly Ferenc Szabó
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Thomas Ulmer
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

MENETLUS  

Pealkiri

Traditsioonilised energiaallikad ja energiatehnoloogia

Menetluse number

2007/2091(INI)

Vastutav komisjon   loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

ITRE 26.4.2007

Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev

REGI 26.4.2007

DEVE 26.4.2007

INTA 26.4.2007

ENVI 26.4.2007

Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev

TRAN 28.2.2007

IMCO 7.5.2007

ECON 13.3.2007

AFET 8.5.2007

Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev

Raportöör(id)   nimetamise kuupäev

Herbert Reul 27.2.2007

Endine raportöör / Endised raportöörid

Arutamine parlamendikomisjonis

3.5.2007

7.6.2007

12.9.2007

Vastuvõtmise kuupäev

13.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+ - 0

37 7 3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Šarūnas Birutis, Jan Březina, Philippe Busquin , Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Den Dover, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Romano Maria La Russa, Patrick Louis, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Lydia Schenardi, Andres Tarand, Britta Thomsen, Radu Ţîrle, Alejo Vidal-Quadras, Dominique Vlasto.

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexander Alvaro, Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Danutė Budreikaitė, Joan Calabuig Rull, Manuel António dos Santos, Neena Gill, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Edit Herczog, Vittorio Prodi, Bernhard Rapkay, Esko Seppänen, Peter Skinner, Dirk Sterckx, Silvia-Adriana Ţicău, Vladimir Urutchev.

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Esitamise kuupäev

26.9.2007

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)