RAPORT Lennujaamade läbilaskevõime ja maapealne käitlemine: tõhusama poliitika suunas

27.9.2007 - (2007/2092(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Anne E. Jensen

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

lennujaamade läbilaskevõime ja maapealse käitlemise kohta: tõhusama poliitika suunas

(2007/2092(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa lennujaamade läbilaskevõime, tõhususe ja ohutuse tegevuskava” (KOM(2006)0819);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiivi 96/67/EÜ kohaldamise kohta (KOM(2006)0821);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6–0349/2007),

A.  arvestades, et globaliseerumise ja kiire majanduskasvu tõttu kasvab ELis nõudlus õhutranspordi järgi ilma lennujaamade piiranguteta vähemalt 4,3% aastas ja tõenäoliselt isegi 5,2% aastas;

B.   arvestades, et sellise kasvutempo juures on nõudlus õhutranspordi järele aastaks 2025 võrreldes 2003. aasta tasemega suurenenud 2,5 korda;

C.  arvestades, et 2025. aastal, võttes arvesse kõiki uusi investeeringuid, ei suuda enam kui 60 lennujaama ilma viivitusteta teenindada tüüpilist tihedat tunninõudlust, nii et aastas jääks teenindamata 3,7 miljonit lendu;

D. arvestades, et kuna olemasolevaid lennujaamu ei saa piisavalt laiendada, oleks üheks lahenduseks, kuidas 2025. aastal teenindamata jäävate lendude suure hulgaga toime tulla, ehitada ülekoormatud lennujaamade lähedusse abilennujaamad;

E.  arvestades, et ebapiisav läbilaskevõime ja suurenev nõudlus lendude järele tekitab tõenäoliselt vajaduse uute suurte lennujaamade (mida Eurocontroli uuringu andmetel vajatakse kuni 10) ja keskmise suurusega lennujaamade järele (mida Eurocontroli andmetel vajatakse kuni 15);

F.   arvestades, et seesugused tulevased arengud Euroopa õhutranspordisektoris rõhutavad vajadust ette näha ELi tasandil võetavaid vajalikke meetmeid liidu kodanike ja ELi majanduse kui terviku huvides;

G.  arvestades, et tõhusatel maapealse käitlemise teenustel on samuti oma osa lennujaamade praeguse läbilaskevõime ärakasutamise parandamisel, suurendades lennujaamade jõudlust;

H.  arvestades, et direktiivi 96/67/EÜ (juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades[1]) täielik rakendamine ja sellesse tehtavad võimalikud muudatused, et parandada nende teenuste osutamise jõudlust, võiksid aidata tõhustada lennujaamade läbilaskevõime kasutamist;

I.   arvestades, et traditsioonilistel lennuettevõtjatel, tellimuslendude osutajatel, kaubaveoettevõtetel ja ärilendudel on lennujaama teenustele ja teenindusaegade jaotamisele erinevad nõuded;

J.   arvestades, et piisav transpordi infrastruktuur lennujaamadesse ja tagasi eelkõige ühtse ühistranspordisüsteemi kujul moodustab olulise osa lennujaamade infrastruktuurist,

1.  tervitab eelpool nimetatud komisjoni teatist kui esimest sammu lennujaamade läbilaskevõime probleemiga tegelemisel, kuigi uue infrastruktuuri kavandamine jääb liikmesriikide pädevusse; kutsub ühtlasi komisjoni üles osutama lennutranspordile kui Euroopa kauba- ja reisijateveo kesksele elemendile väärilist tähelepanu; lisaks palub komisjonil teostada järelevalvet ja esitada hetkeolukorraga seotud täpset statistikat, et paremini tegeleda läbilaskevõime probleemi lahendamisega;

2.  märgib, et tuleb tagada piisav lennujaamade läbilaskevõime, tõhus maapealne käitlus ning läbilaskevõime ärakasutamine, mis on olulise tähtsusega Euroopa majandusele;

3.   tervitab komisjoni ettepanekut ja rõhutab lennutranspordi tähtsust Euroopa Liidu territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamisel eelkõige kaugemate ja äärepoolsemate piirkondade ning saarte puhul;

4.  on seisukohal, et komisjoni teatises väljapakutud 14 meedet kujutavad endast järjekindlat lähenemisviisi praeguse läbilaskevõime ärakasutamise parandamisele; palub siiski komisjonil määrata nende meetmete rakendamisele konkreetsemad tähtajad ja nõuab neist tähtaegadest kinnipidamist;

Uue läbilaskevõime lisamine

5.   on siiski seisukohal, et komisjon ei ole veel täielikult uurinud ELi üldise lähenemisviisi võimalikkust seoses täiendava läbilaskevõime vajadusega, täiendavasse läbilaskevõimesse investeerimise tulevaste piirangutega ja strateegiliste küsimustega, mis mitte üksnes ei võimaldaks läbilaskevõimega seotud ohte ette näha, vaid ka tagada, et Euroopa Liidust saab ühtne ja konkurentsivõimeline lennutranspordi ala globaalsel tasandil;

6.  teeb ettepaneku teostada uuring infrastruktuuri tegeliku nõudluse kohta, mis täiustaks tulevasi Euroopa lennujaamade läbilaskevõimet puudutavaid ulatuslikke plaane ja millest võiks saada tunnustatud üleeuroopaline lennutranspordi prognoosimise mehhanism; rõhutab, et lennujaamad saaksid seesugust mehhanismi kasutada planeerimise raamistikuna läbilaskevõime parandamiseks ja et nõudlusel põhineva prognoosi eeliseks on lennutranspordi arendamise jaoks turust realistliku ülevaate andmine;

7.  märgib, et paljude ühenduse lennujaamade väitel on maapealse käitluse teenuste liberaliseerimise ja tõhususe üks suuremaid takistusi ruumipuudus, kuid on arvamusel, et seesugust väidet tuleb kontrollida ja vajadusel probleem lahendada;

8.  rõhutab vajadust arendada ühiseid määratlusi ja ühiseid analüüsivahendeid lennujaamade läbilaskevõime hindamiseks ning samuti menetlusi kõigi sidusrühmade kaasamiseks ELi lennujaamade läbilaskevõime vajaduste määratlemisel keskpikaks ja pikaks perioodiks; märgib, et sellise koostööga võiks kaasneda keskkonnamõju ja kulutasuvuse alaste heade tavade vahetus, uute infrastruktuuride eelrahastamine, maakasutuse kavandamine ja majandamine, kõigi transpordiviiside integreerimine, samuti modelleerimis- ja simulatsioonivahendid, et kiirendada täiendava läbilaskevõime planeerimist ja ehitamist; rõhutab, et need algatused täiendaksid programmi SESAR ja nendega saaks siduda uusi institutsioonilisi vahendeid, mis aitaksid suurendada lennujaamade läbilaskevõimet;

9.  palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile enne 2009. aastat Euroopa lennujaamade läbilaskevõime tõhustamise üldplaani; rõhutab, et seesuguse aruandega tuleks esitada liikmesriikidele ühtne lähenemisviis, et edendada ja koordineerida riiklikke ja piiriüleseid algatusi lennujaamade läbilaskevõime suurendamiseks rahvusvahelise liikluse jaoks ning paremini kasutada olemasolevat läbilaskevõimet, samuti selleks, et majandada lennujaamade sekundaarset läbilaskevõimet, piiramata seejuures liikmesriikide ja ühenduse pädevust lennujaamade läbilaskevõime määramisel;

rõhutab, et sõlmlennujaamad ja piirkondlikud lennujaamad saavad point-to-point reiside abil omamoodi ning liikmesriikide teatavaid piiranguid arvestades reageerida keskkonnaprobleemidele, ülekoormusest tingitud probleemidele ja juurdepääsuga seotud katsumustele, ning et ELi vajadusi selles valdkonnas on võimalik rahuldada üksnes läbi erinevate lennujaamatüüpide kooseksisteerimise vastavalt riiklikele eripäradele;

tuletab meelde, et selles mõttes on juurdepääs lennujaamadele väga tähtis ja lennujaamade edukas sidumine transpordivõrguga on koostalitluse oluline tingimus;

10. kutsub liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi üles tagama, et nende operaatoritest olenemata oleks lennujaamad lülitatud piirkondade territoriaalarengu strateegiatesse ja neid võetaks arvesse regionaalarengu kavades; tuletab meelde, et niisuguse suuremõõtmelise infrastruktuuri nagu lennujaama väljaehitamise või uue ehitamise korral tuleb läbi viia maakasutuse säästlikkuse kontroll;

11. toetab komisjoni eesmärki suurendada lennujaamade sisemist logistilist tõhusust, kuid on seisukohal, et tuleks piirduda ainult pagasi ja kauba jälgimisega;

12. on veendunud, et infrastruktuuri arendamise eelrahastamine on lennujaamade läbilaskevõime suurendamiseks õige lahendus; rõhutab, et selline rahastamisskeem on kasulik nii lennuettevõtjatele kui ka lennujaamadele, kuna see alandab infrastruktuuri rahastamise üldkulusid, tasandab lennuettevõtjate hindade erinevusi ja vähendab lennujaamade riske, sest lennuettevõtjad hakkavad nende investeeringuid varem tagasi maksma;

13. rõhutab lennujaamade majanduslikku tähtsust seoses uute töökohtade loomisega, eelkõige piirkondlikul tasandil; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa lennujaamade käitajad, lennu-, hooldus- ja toitlustusettevõtjad võivad luua olulisel hulgal uusi töökohti, aidates seeläbi saavutada Lissaboni strateegia eesmärke;

14. kutsub liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles võtma lennujaamade asukoha valimisel arvesse selle mõju keskkonnale, sealhulgas müra, maanteeliikluse suurt koormust lennujaama lähedal, kütusehoidlate jms lähedust, samuti ka meteoroloogilisi tingimusi;

Keskkonnasõbraliku kasvu edendamine

15. märgib, et tänu lennukimootorite omaduste paranemisele on nende CO₂ heitkogused viimase 40 aastaga vähenenud 70% kilomeetri kohta ning heitkoguste vähenemine jätkub ka edaspidi, rõhutab, et tööstusharu eesmärgiks on vähendada heitkoguseid 2020. aastaks veel 50% võrra;

16. juhib siiski tähelepanu tõsiasjale, et vaatamata nendele edusammudele on lennuliikluse märkimisväärne tihenemine viimaste aastate jooksul toonud kaasa selle sektori poolt tekitatavate kasvuhoonegaaside kogumahu järsu suurenemise (Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangul 1990. aastaga võrreldes +100%) ning et suuresti on selles süüdi ka lennujaamade ülekoormus;

17. tuletab meelde, et lennutranspordi kasvuga peavad kaasnema ka tehnilised ja reguleerivad skeemid selle transpordiliigi väliskulude piiramiseks; tervitab seega komisjoni algatust kaasata lennundus Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (EU ETS); juhib tähelepanu sellele, et lennutranspordi keskkonnamõju vähendamiseks mõeldud meetmete tõhusus sõltub ka riikide poliitikast maailmatasandil ning rõhutab seda silmas pidades vajadust luua ühisprogramme kolmandate riikidega;

18. on siiski seisukohal, et kasvuhoonegaaside heitkoguste küsimusega tuleb iga võimalust kasutades jõulisemalt tegeleda nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil, eesmärgiga muuta konkurentsivõimelisemaks säästvamat ELi õhutranspordisektorit, mida juba ohustavad Euroopa mitte-ELi piirkondade peamised sõlmlennujaamad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama kõiki võimalikke vahendeid, et saavutada selles küsimuses rahvusvaheline kokkulepe;

19. toonitab eriti vajadust töötada välja reguleerivad ja rahastamisskeemid, et õhutada lennukiparkide moderniseerimist ja uuendamist ning edendada mootorite keskkonnasäästlikkust, mille tulemuseks oleks vaiksemate, energiasäästlikumate ja vähem reostavate mootorite kasutamine;

Reguleeriva raamistiku õige rakendamise ja vastuvõtmise tagamine

20. on seisukohal, et lennuliikluse suurenemise tõttu tuleb õhutranspordialast õiguslikku raamistikku täielikumalt rakendada;

21. palub komisjonil kontrollida määruse nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta; muudetud määrusega nr 793/2004[2] täielikku rakendamist ning jagada selle teksti kohta rohkem juhiseid ja selgitusi; rõhutab eriti vajadust lennuliiklusvoogude juhtimise (AFTM) teenindusaegade jaotamist ja lennujaamade teenindusaegu paremini koordineerida ja sobitada, eriti teenindusaegade koordineerimiskomisjonide tõhususe osas, mis puudutab väljumisi ja saabumisi, ning rõhutab lisaks ka vajadust kooskõlastada määratlused, tolerantsid ja AFTMi ning lennujaamade teenindusaegade jagamise viis;

22. tuletab meelde vajadust võtta teenindusaegade jaotamisel kasutusele turupõhine süsteem, et lennujaamade piiratud võimalused saaksid kasutatud parimal võimalikul viisil; juhib tähelepanu sellele, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 95/93, mida on muudetud 2004. aastal, pidi komisjon esitama hiljemalt 2007. aasta aprilliks parlamendile ja nõukogule raporti selle määruse toimimise kohta, ning et turupõhise süsteemi kehtestamist tuleks kaaluda ainult selle raporti põhjal;

23. märgib siiski, et turupõhise süsteemi tarvituselevõtt, nagu teenindusaegade jagamine lennujaamade olemasolevate võimaluste parimaks ärakasutamiseks, ei lahendaks infrastruktuuride puudujääke, kuna see süsteem ei looks juurde täiendavaid teenindusaegu; usub samuti, et lennujaamade ja AFTMi teenindusaegade kooskõlastamise kasutegur on väga piiratud ega lahenda läbilaskevõime probleemi, mis jääb ikka püsima;

24. kutsub nõukogu üles määrama ajalist raamistikku ja tähtaegu, et edendada naaberliikmesriikide tsiviillennundusametite koostööd, tagamaks enne 2008. aastat märkimisväärseid edusamme funktsionaalsete õhuruumiosade rajamisel;

25. rõhutab vajadust täpse ajalise raamistiku järgi funktsionaalsete õhuruumiosade rajamiseks ning märgib ära positiivseid samme, mida mõned liikmesriigid on selles küsimuses astunud, eriti Põhja- ja Kesk-Euroopas, näiteks Northern Upper Area Control (NUAC) programm ja uued FAB Europe Central projektid;

26. nõuab tungivalt, et kui liikmesriigid ei ole 2008. aastaks selles küsimuses olulist edu saavutanud, rakendaks komisjon olukorra parandamiseks nn ülalt alla lähenemisviisi;

27. rõhutab Galileo projekti olulisust praeguse ja tulevase õhutranspordi juhtimissuutlikkuse kasutamise optimeerimisel ning märgib, et praegustest rahalistest raskustest Galileoga tuleb võtta õppust projekti SESAR rakendamise huvides;

28. tunneb muret selle üle, et lennuliikluse kasv on märksa kiirem kui innovatsioon ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt; rõhutab samuti, et on vaja uusi rahvusvahelisi müranormatiive ja uut lähenemisviisi, et piirata inimeste arvu, keda müra mõjutab;

Lennujaamade teeninduspiirkondade vahelise lennujaamade läbilaskevõime alase koostöö parandamine

29. on arvamusel, et lennujaamade läbilaskevõime suurendamine ei ole võimalik ilma tõhusa ja põhjaliku koostööta lennujaamade valdajate ning asjaomaste piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel, eeldusel et selline koostöö ei ole vastuolus ühenduse konkurentsieeskirjadega;

30. tervitab igasugust lennujaama teeninduspiirkonna algatust, mis viiks üleeuroopalise dialoogini lennujaama täiendava läbilaskevõime arendamisega seotud küsimuste üle, eriti läbilaskevõime alase koostöö või integratsiooni, ümbruskonna elanikele põhjustatud keskkonnaalaste tagajärgede, maakasutuse planeerimise ning majanduskasvu ja tööhõive üle;

31. kutsub komisjoni üles ärgitama liikmesriike, et need parandaksid oma linnaplaneerimise ja ehituseeskirjad selliselt, et lennuväljade põhjustatud müra ja muu saaste ei reostaks ümbritsevaid alasid;

32. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama kõnealuste lennujaamade teeninduspiirkondade avaliku halduse parimate tavade vahetust ning toetama rahaliselt katseprojekte ja uurimisprogramme, mis uurivad lennujaamade mõju neid ümbritsevatele aladele ja nende alade elanikele;

33. soovib, et eraldatud, kaugematel või äärealadel asuvad „regionaalarengu” lennuväljad saaksid jätkuvalt riigiabi, mis on proportsionaalne nende üldistes huvides teostatud ülesannetega;

34. on seisukohal, et lennundusettevõtjad peaksid andma piisavad garantiid ja võtma vastutuse lennujaama käitaja poolt nende käsutusse antud lennujaamarajatistega seotud maksete tasumise eest, et mitte seada lennujaama käitajat raskustesse rajatiste ootamatu kasutamisest loobumise korral enne täielikku maksete tasumist;

Maapealse käitlemise teenused

35. võtab teadmiseks eespool nimetatud komisjoni aruande nõukogu direktiivi 96/67/EÜ kohaldamise kohta;

36. tervitab direktiivi positiivset mõju, millest teatas komisjon, kuid märgib esiteks, et positiivne hinnang põhineb 2002. aasta analüüsi tulemustel, mis ei hõlmanud kogu laienenud liitu; arvestades, et teadete kohaselt on direktiivi rakendamine osutunud tõsiseks probleemiks pärast seda kuupäeva ELiga ühinenud liikmesriikides;

märgib teiseks, et selle rakendamisega seotud raskused ja ebakindlus jäävad püsima, eriti seoses kriteeriumidega, mida teenuseosutajad peavad konkurentsile avatud pakkumismenetlustes osalemiseks järgima; kutsub komisjoni üles koostama üksikasjalikud suunised või vajadusel uued ettepanekud, et selgitada pakkumiskutsega seotud eeskirju;

37. palub komisjonil teostada uus mõjuanalüüs nimetatud direktiivi rakendamise, selle tegeliku kasu ja/või kahju kohta kasutajatele, töötajatele ja reisijatele enne mistahes ettepanekute tegemist, millega kaasneks edasine liberaliseerimine;

38. on seisukohal, et lähtuvalt kõnealusest uuest mõju hindamisest võiks komisjon vajaduse korral anda täiendavaid suuniseid mõnede sätete tõlgenduse kohta, mis vastasel korral jätaksid lennujaamadele liiga suure tõlgendamisvõimaluse ja võiksid kahjustada maapealsete käitlejate võimet turule siseneda;

39. on samas seisukohal, et mõned sätted vajaksid selgitamist, näiteks seoses töötajate kaitsega ettevõtete ülemineku puhul ning seoses lennujaamatasudega; nõuab seetõttu komisjonilt tungivalt, et ta koostaks esimesel võimalusel suunised nende sätete tõlgendamise kohta;

40. soovitab, et iga edasine püüe muuta direktiivi peaks ennekõike keskenduma maapealse käitlemise teenuste ning tööjõu kvaliteedile; kutsub komisjoni eelkõige üles:

-     uurima võimalust kehtestada minimaalsed kvaliteedi- ja sotsiaalsed standardid, mida tuleks arvestada valikumenetluses ning lisada lennundusettevõtja ja teenuseosutaja vahelisse lepingusse;

-     reguleerima alltöövõtu kasutamist, tagades teenuseosutajate minimaalse ohutuse/kvaliteedi taseme ja seeläbi ausa konkurentsi ning nõudma kõigi alltöövõtjate eelnevat kindlakstegemist;

-     niipalju, kui see on võimalik, määratlema ja kehtestama selgelt tingimused, mille kohaselt saab lennujaam osutada maapealse käitlemise teenuseid, eriti juhul, kui piisav arv sõltumatuid teenuseosutajaid soovib neid teenuseid osutada;

-     arvestama, et komisjon peaks lennujaamadelt nõutava teenuseosutajate miinimumarvu (mis on praegu 2) läbi vaatama ja seda vajaduse korral tõstma, eriti suurte lennujaamade puhul, ning et kolmandatest isikutest käitlejate arvule ei tohiks seada kunstlikku ülempiiri;

-     kehtestama liikmesriikide tasandil litsentsimismenetluse, millega tagatakse teenuseosutajatele kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse miinimumtaseme kohustuslikuks muutumine ning sotsiaalõigusest ja kollektiivlepingutest kinnipidamine; rõhutab, et litsentsi andmine peaks toimuma vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel;

-     tagama, et teenuseosutajad kindlustaksid oma töötajate piisava koolituse ja sotsiaalkaitse taseme;

-     tagama kõikide kasutajate ja reisijate ning lasti julgeoleku ja ohutuse piisava taseme;

41. rõhutab, et piiratud teenuseid osutavate maapealsete käitlejate valikul ei võta lennujaamad mõnikord piisavalt põhjalikult arvesse lennundusettevõtjate kasutajate arvamust, ning meenutab juhtumeid, kus piiratud teenuseid osutavad maapealsed käitlejad on valitud hoolimata lennujaama kasutajate komitee peaaegu ühehäälsest eriarvamusest;

42. rõhutab vajadust suurema läbipaistvuse ja rangemate kasutajatele suunatud sätete järele, mis käsitlevad piiratud teenuseid osutavate maapealsete käitlejate valikut; nõuab eelkõige, et kaalutaks lennujaama kasutajate komitee täiendavate eeskirjade loomise võimalust, milles sisalduks näiteks kohustus põhjendada, miks lennujaama tehtud valik läheb komitee arvamusest lahku; märgib, et sellise otsuse võiks kõnealusel juhul lasta teha ka lennujaama käitajast sõltumatul organil; lõpuks soovitab komisjonil direktiivi 96/67/EÜ mistahes tulevasel muutmisel kaaluda, kas lennundusettevõtjad, kes juba kolmanda osapoole kaudu osutavad lennujaamas maapealse käitlemise teenust, tuleks uute turule sisenejate valikul hääleõigusest ilma jätta;

43. märgib, et alates direktiivi 96/67/EÜ vastuvõtmisest on konkurents muutunud tunduvalt intensiivsemaks ja maapealse käitlemise teenuste hinnad on peaaegu kõikides „vanades” ELi liikmesriikides alanenud;

0

0   0

44. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36.
• [2]  EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1.

SELETUSKIRI

Käesolevas raportis käsitletakse kahte teemat: lennujaamade läbilaskevõime (komisjoni teatis „Euroopa lennujaamade läbilaskevõime, tõhususe ja ohutuse tegevuskava”) ja maapealne käitlemine (komisjoni aruanne nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiivi 96/67/EÜ kohaldamise kohta).

1. Lennujaamade läbilaskevõime

· Lennutranspordi nõudluse pikaajaline kasv

Vastavalt 2004. aasta Eurocontroli uuringule kasvab globaliseerumise ja kiire majanduskasvu tõttu ELis nõudlus õhutranspordi järele ilma lennujaamade piiranguteta 4,3% aastas. Sellise kasvutempo juures on nõudlus õhutranspordi järele aastaks 2025 võrreldes 2003. aasta tasemega suurenenud 2,5 korda. Eurocontroli uuringu päevakorda kerkimine just praegu näib osutavat, et kasv tuleb suurem, kui eeldati 2004. aasta kõige mahukama stsenaariumi puhul (praegu võib kõige usaldusväärsemaks ennustuseks pidada kasvu 5,2% aastas). 2025. aastal, arvestades kõiki uusi investeeringuid, ei suuda enam kui 60 lennujaama ilma viivitusteta teenindada tüüpilist tihedat tunninõudlust, nii et aastas jääks teenindamata 3,7 miljonit lendu.

3,7 miljonist teenindamata lennust saaks teenindada 2,6 miljonit lendu, kui leppida vähem sobivate aegadega ja suunata tipptundide ja kõige rohkem koormatud lennujaamade liiklus varulennujaamadesse.

Kui õhutranspordi turg nõuab, et nõudluse jaotuse viisid jääksid samaks, ja arvestades, et olemasolevad lennujaamad ei saa vastavalt vajadusele laieneda, on varulennujaamade loomine ülekoormatud lennujaamade lähedusse ainsaks alternatiivseks võimaluseks, et 2025. aastal teenindamata lendude hulgaga toime tulla;

· Komisjoni ettepanekud praeguse läbilaskevõime ja lennuliikluse juhtimise optimeerimiseks

Põhiteema ja sellega seotud ohutuse küsimuste käsitlemiseks esitatakse teatises tegevuskava, mis on organiseeritud viie peamise tegevuse ümber:

1. lennujaamade olemasoleva läbilaskevõime parem ärakasutamine;

2. kooskõlastatud lähenemisviis lennuohutuse tagamisele lennujaamades;

3. koostalitluse, st eri transpordiliikide integreerimise ja kooskasutamise edendamine (lennu-rongipileti kasutuselevõtt);

4. lennujaamade keskkonnaalase suutlikkuse parandamine ja uue lennujaama infrastruktuuri kavandamise aluseks oleva raamistiku täiustamine;

5. kulutasuvate tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja rakendamine.

Kõik need ideed on kooskõlas ja kasulikud. Seega tuleb toetada komisjoni teatises strateegia rakendamiseks väljapakutud 14 tegevust.

Siiski ei uuri komisjon täielikult asjaolu, et tulevikus vajatakse täiendavat läbilaskevõimet, ja jätab arvestamata mõned küsimused, mis võiksid jätkusuutlikumal viisil liiklusmahu olulise kasvuga kaasneda.

· Olemasoleva läbilaskevõime ja liiklustingimuste optimeerimisest ei piisa nõudluse kasvuga toimetulemiseks

Sidusrühmade üldine arvamus on, et läbilaskevõime puudus ja nõudluse kasv loovad paratamatult turu uute suurte lennujaamade jaoks (kuni 10 Eurocontroli uuringu kohaselt) ja keskmise suurusega lennujaamade jaoks (kuni 15 Eurocontroli uuringu kohaselt). Komisjoni esitatud praeguse läbilaskevõime optimeerimise tegevuskava on kindlasti vajalik, kuid sellest ei piisa liikluse mahu kasvuga toimetulekuks.

· liikluse mahu kasvule reageerimine läbilaskevõime suurendamise abil võib olla keskkonnasõbralik

– See vähendaks ruleerimisradade ja parkimiskohtade ülekoormatusest tingitud põhjendamatuid saasteainete heitmeid.

– Mootorite keskkonnasõbralikkuse parandamine, lennukiparkide regulaarne uuendamine ja ülisuurte reaktiivlennukite, näiteks A-380, mis juba praegu tarbib võrreldes konkurentidega 20% vähem lennukipetrooli, ulatuslikum kasutamine aitab vähendada väliskulusid.

– Kuid sellega peavad kaasnema ka sobivad ELi meetmed lennuliikluse negatiivse mõju, näiteks kasvuhoonegaaside ja müra piiramine, lennukipetrooli maksustamine ja lennujaamatasude diferentseerimine keskkonnasõbralikkuse alusel.

Euroopa Parlament on korduvalt kinnitanud vajadust keskkonna väliskulude paremaks arvessevõtmiseks ja transpordiliikide võrdsed konkurentsitingimused peaks loodama 2008. juuniks, pärast Eurovinjeti direktiivi vastuvõtmist. Võib arvata, et mingil hetkel mõjutab see õhutransporti. Siiski peaks see protsess aset leidma rahvusvahelise tasandi eeskirjade arengu kaudu, pidades silmas ELi õhutranspordi konkurentsivõimet, mida juba ohustab suurte transpordisõlmede kiire areng ELi Euroopa naaberpiirkondades.

· Mida saab ELi tasandil veel teha seoses vajadusega suurema läbilaskevõime järele?

– Korraldada Euroopas läbilaskevõime suurendamise parem koordineerimine

Esimeseks sammuks võiks olla vahendite andmine, millega hinnata ja tuvastada olukorda ja läbilaskevõime tulevasi vajadusi täiendava läbilaskevõime optimaalse kasutuse, ELi õhutranspordi konkurentsivõime ja liiklusvoogude pikaajalise tõhususe seisukohast. Ehkki komisjoni teatises ei rõhutata konkreetselt vajadust lisanduva läbilaskevõime järele, rõhutatakse selles vajadust olemasoleva läbilaskevõime selgeks tuvastamiseks ning vajadust vahendite järele, millega tulevasi vajadusi hinnata. Selline tegevus on miinimumtasand, mida Euroopa Parlament peaks toetama.

Seda koostööprotsessi võiks laiendada, hõlmates lennujaamade läbilaskevõime planeerimise ELi tasandil, mille korraldajaks oleks komisjon ning milles osaleksid liikmesriigid, Euroopa Parlament ja tööstusharu esindajad.

Lõpuks peaksid Euroopa Parlamendile olema kättesaadavad lennujaamade läbilaskevõime regulaarsed hinnangud.

Kuid saab teha rohkem:

– Sobivama reguleeriva keskkonna loomine

Isegi kui EL pole otseselt pädev otsustama lennujaamade läbilaskevõime suurendamise üle, saab ta mõjutada reguleerivat keskkonda, mis sellise arenguga asjakohaselt kaasas käiks, ja tagada sektori konkurentsivõime ning tõhususe ELi mittekuuluvate konkurentide transpordisõlmedega võrreldes.

Reguleerimisega seotud tegevus võiks keskenduda muu hulgas järgmistele valdkondadele:

– Seoses määrusega 95/93 (ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta) on vaja rohkem komisjonipoolset juhendamist, samuti on vajalik teksti selgitada. Tuleks kiirendada turumehhanismide kehtestamist teenindusaegade jaotamise protsessis.

– 2004. aastal muudetud määrusega 95/93 asutati kõigis suurtes koordineeritud lennujaamades teenindusaegade koordineerimise komitee, mille ülesandeks oli muu hulgas lennuettevõtjate teenindusaegade kasutuse jälgimise meetodite loomine ning lennuliiklusvoogude juhtimise ja lennujaamade äriliste teenindusaegade parema koordineerimise ja kooskõlastatuse tagamine. Üldiselt näib, et rohkem saaks teha praegu lennuettevõtjate poolt harrastatava väärkasutuse, mille käigus meelega pakutakse teenuseid eraldatud teenindusajast oluliselt erineval ajal, korrigeerimiseks või vältimiseks.

– Kiirendada funktsionaalsete õhuruumiosade loomist, rakendades vajaduse korral ülalt-alla lähenemisviisi, et tagada enne 2010. aastat oluline edasiminek.

– Arvestades, et innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kiirus on tõenäoliselt palju aeglasem kui lennuliikluse mahu kasv ja et uute rahvusvaheliselt kokkulepitud mürakontrolli standardite puudumisel kuni aastani 2010 on keskpikas perspektiivis ja igal juhul enne 2025. aastat vaja uut lähenemisviisi mürast mõjutatud inimeste arvu vähendamiseks. Kõnealune uus lähenemisviis võiks olla rangem ja tuua kaasa müratasude leviku ja tegevuspiirangute karmistamise ELi tasandil.

II. Maapealne käitlemine

1996. aasta maapealse käitlemise direktiiv

Direktiivi eesmärk on tugevdada Euroopa lennujaamades maapealse käitlemise teenuste konkurentsivõimelist pakkumist, et vähendada lennuettevõtjate kulusid, parandada teenuse kvaliteeti ja anda lennuettevõtjatele võimalus käitlejat valida.

Direktiiv näeb ette, et kõnealuse kolmanda osapoole teostatud käitlemist käsitlevaid sätteid kohaldatakse kõigi lennujaamade suhtes, mille lävi ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa aastas; omakäitluse puhul on läveks 1 miljon reisijat või 25 000 tonni kaupa aastas.

Tehes erandi nelja maapealse käitlemise liigi suhtes, nõutakse direktiivis, et kõigil organisatsioonidel oleks lubatud maapealse käitlemise teenust pakkuda (kehtivad litsentseerimise nõuded ohutuse, rahalise olukorra jms seoses), sealhulgas lennuettevõtjatel, kes soovivad rakendada omakäitlust.

Siiski võib liikmesriik pagasi-, perrooni-, kauba- ja postikäitluse osas piirata käitlevate organisatsioonide arvu, kuid see ei tohi langeda alla kahe. Veel kehtib nõue, et vähemalt üks käitlejatest ei tohi sõltuda ei lennujaama käitajast ega lennuettevõtjast, kelle arvele langeb rohkem kui 25% lennujaama liiklusest.

Hinnang direktiivi 10aastasele rakendamisele

Oma aruandes väidab komisjon 2002. aasta uuringule tuginedes ja ilma uue põhjalikuma analüüsita, et konkurentsi kehtestamine paljudes lennujaamades, mis enne olid suletud, või staatilistel turgudel on toonud kaasa:

* paremad maapealse käitlemise teenused sama raha eest;

* suurema surve maapealse käitlemise teenuste hindadele;

* mõnel juhul pädevate asutuste / lennujaamade venitamistaktika direktiivi täielikul kohaldamisel;

* teatava mõju tööstusharu tööhõivetingimustele, kuid puuduvad tõendid töökohtade üldise vähenemise kohta;

* maapealse käitluse valdkonnas turuosade teatava muutumise majanduslikult kõige olulisemates Euroopa Liidu lennujaamades (ainult 23 uut turule sisenejat viimase 7 aasta jooksul).

Võimalikud küsimused seoses direktiivi 96/67 tulevase muutmisega

Direktiivi muutmine pole mitme aasta jooksul kavas olnud. 2 aastat tagasi koostas komisjon uue ettepaneku projekti, kuid selle avaldamine on seoses mõnede suurte sidusrühmade poolt tõstatatud probleemidega edasi lükatud.

Sissejuhatuseks tuleks muretseda praeguse direktiivi asjakohase rakendamise vajaduse pärast ja seda mitte ainult uutes liikmesriikides. Tegelikult näib, et mõnedes liikmesriikides pole direktiivi seoses turu avamisega asjakohaselt rakendatud ja võiks käivitada mõned rikkumismenetlused, et tagada vähemalt praeguste sätete asjakohane rakendamine. Samuti on võimalik, et direktiivi sätteid saaks selgemalt sõnastada, et mitte jätta lennujaamadele liiga suurt tõlgendamisvabadust.

· Kas on vaja rohkem liberaliseerida?

Kuna direktiiv oli mõeldud mitmeetapilise protsessina, siis tuleb uurida, kas turuosalistele oleks kasulik maapealse käitlemise turu edasine liberaliseerimine, et saada rohkem lisandväärtust ja saavutada direktiivi eesmärgid.

Seda võiks teha, suurendades kolmandatele isikutele teenuste osutajate arvu, kes konkureeriksid piiratud arvu maapealse käitlemise teenuste pakkumise pärast. See tooks kaasa reguleerimisala muutumise koos lisareeglitega turgude avamiseks suuremates lennujaamades (näiteks neis, mis teenindavad 10–20 miljonit reisijat) või lennujaamades, kus on arvestatav konkurentsivõimalusega turg, sest peamised lennuettevõtjad või lennujaam ise ei taga enamikku maapealse käitlemise teenustest.

Enne mis tahes edasist liberaliseerimist on siiski vaja uut, sõltumatut mõju analüüsi.

· Kuidas tagada kasutajate lennuettevõtjate arvamuse/huvide arvestamine maapealse käitleja valikul?

Uue piiratud teenuste turule siseneja valib lennujaam, kuid leping teenuste osutamiseks sõlmitakse teenuste osutaja ja lennuettevõtja vahel. Kasutajakesksema lähenemisviisi saavutamiseks maapealse käitlemise ressursi jaotusel tuleks kehtestada lennujaama kasutajate komitee uued eeskirjad. Näiteks võiks nõuda põhjendamist, kui lennujaama valik ei lange kokku komitee arvamusega. Sellise otsuse võiks kõnealusel juhul lasta teha ka lennujaama haldavast organisatsioonist sõltumatul asutusel.

Lisaks sellele ei peaks lennuettevõtjad, kes juba osutavad lennujaamas maapealse käitlemise teenust, saama hääletada seoses oma võimalike konkurentidega. Lõpuks tuleks kandidaatide valimise koosoleku protokolli eriarvamused sisse kanda.

Radikaalsema ettepaneku järgi võtaks otsuse vastu lennujaama ja kasutajate ühiskomitee.

· Vajadus tagada konkurentsivõimeliste hindade juures teenuste hea kvaliteet

Ehkki hindade vähendamine on lennuettevõtjate ja reisijate jaoks õilis eesmärk, peab sellega kaasas käima teenuste kvaliteet, mis muu hulgas tähendab tõhusat käitlemist parima julgeoleku/ohutuse taseme juures. Euroopa Parlamendil oleks kasulik saada kõigi suurte ELi lennujaamade asjakohastest parameetritest põhjalik ülevaade, milles võrreldaks maapealse käitlemise tõhususe/hinna ja teenuse lennujaamapõhist, omakäitlusel põhinevat või kolmandatele osapooltele toetuvat korraldust.

Lisaks sellele peaks ELi liikmesriikide tasandil muutuma kohustuslikuks litsentseerimismenetlus, mis tagaks teenuste osutaja teatava kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse minimaalse taseme.

Litsentsi omistamine võiks toimuda vastastikuse tunnustamise põhimõttel.

Lõpuks võiks direktiivis ette näha, et lennujaam võib kehtestada valikumenetluses arvestatavad ning lennuettevõtja ja teenuste osutaja vahelistesse lepingutesse lisatavad kvaliteedi miinimumstandardid.

· Sotsiaalküsimused

Arvestades, et kaadri voolavusel võib olla oluline mõju ohutusele ja et see tõenäoliselt piirab turu suuremat avamist, võiks läbi vaadata maapealse käitlemise teenuste osutaja endiste töötajate värbamise eeskirjad, pidades silmas näiteks Meijeri raportit, ja võimalust, et riigiasutused võiksid nõuda, et teenuste osutaja annaks eelnevalt värvatud töötajatele õigused, millele neil oleks olnud õigus, kui oleks toimunud üleminek direktiivi 2001/23/EÜ (ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) tähenduses.

Teine tähtis küsimus on teenuste osutamisel selliste organisatsioonide alltöövõtu kasutamine, keda peatöövõtja valiku käigus ei identifitseerita. Sellise alltöövõtu korral tuleks teenuste tegelikud osutajad allutada ohutuse/kvaliteedi miinimumnõuetele, seda samuti ausa konkurentsi tagamiseks.

Lõpuks tuleks maapealsete käitlejate kõigilt töötajatelt nõuda mõistlikku koolituse taset, ja seda mitte ainult turvaküsimuste osas. Lisaks teenuste kvaliteedi edendamisele tugevdaks see ka seniste töötajate positsiooni uue teenuste osutaja poolt turu ülevõtmise korral.

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS  (12.7.2007)

transpordi- ja turismikomisjonile

Lennujaamade läbilaskevõime ja maapealne käitlus: tõhusama poliitika suunas
(2007/2092 (INI))

Arvamuse koostaja: John Purvis

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et tuleb tagada piisav lennujaamade läbilaskevõime, tõhus maapealne käitlus ning läbilaskevõime ärakasutamine, mis on olulise tähtsusega Euroopa majandusele;

2.  on seisukohal, et komisjoni teatises „Euroopa lennujaamade läbilaskevõime, tõhususe ja ohutuse tegevuskava” (KOM(2006)0819) väljapakutud 14 meedet kujutavad endast järjekindlat lähenemisviisi praeguse läbilaskevõime ärakasutamise parandamisele, kuid kutsub komisjoni üles sõnastama ka pikemaajalist lennujaamade läbilaskevõime suurendamise strateegiat; on ühtlasi seisukohal, et kõik õigusaktid tuleks uuesti läbi vaadata eesmärgiga avada ühenduse lennujaamu veelgi enam turu liberaliseerimisele;

3.  tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrustele (EÜ) nr 1899/2006[1] ja nr 1900/2006[2], millega muudeti määrust (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses[3], on lennufirmad otseselt vastutavad nende lendudele osutatud kogu maapealse teeninduse eest, nii et on nende endi huvides tagada kvaliteetne ja kiire teenindus;

4.  märgib, et paljude ühenduse lennujaamade väitel on maapealse käitluse liberaliseerimise ja tõhususe üks suuremaid takistusi ruumipuudus, kuid on arvamusel, et seda väidet tuleb kontrollida ja vajadusel probleem lahendada;

5.  palub komisjonil läbi viia uuringu uue infrastruktuuri vajaduse kohta Euroopa lennujaamades, võttes arvesse nende spetsiifilisi geograafilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, ökoloogilisi ja meteoroloogilisi omadusi, ning anda seejärel Euroopa Parlamendile enne 2009. aastat aru uut Euroopa lennujaamade läbilaskevõimet käsitleva ettepaneku kohta; on arvamusel, et see aruanne peaks pakkuma liikmesriikidele ühtse lähenemisviisi, mis aitab koordineerida riiklikke algatusi lennujaamade läbilaskevõime suurendamiseks;

6.  usub, et lennufirmade ja teiste finants- või asjaomaste sidusrühmadega, näiteks piirkondlike ja kohalike asutustega tuleks konsulteerida finants-, sotsiaalsete ja keskkonnamõjude osas, kui kavatsetakse hakata lennujaamade infrastruktuuri arendama;

7.  teeb ettepaneku, et tänu vaiksemate õhusõidukite kasutuselevõtmisele peaks olema võimalik tagada enamiku lennujaamade ööpäevaringne tegutsemine, et parandada põhivara kasutamist, tõhusust ja mugavust; nõuab teavitamismeetmete kehtestamist, et vältida lennujaamade läheduses elavate inimeste võimalikku vastuseisu müra ja keskkonnaprobleemide tõttu;

8.  võtab teadmiseks, et viimase 40 aasta jooksul on õhusõidukite süsinikdioksiidi heitkogused vähenenud 70% õhusõiduki kohta ja et see vähenemine jätkub, kuna lennukitööstuse eesmärk on aastaks 2020 kärpida heitkoguseid veel täiendavalt 50% õhusõiduki kohta;

9.  märgib, et kooskõlas ühenduse konkurentsieeskirjadega tuleb kehtestada teenindusaegade hindamise ja jaotamise protsessis turumehhanism, selleks et lennujaamade vähest läbilaskevõimet õiglaselt jagada ja parimal võimalikul viisil ära kasutada; on seetõttu arvamusel, et loobumine seniste õiguste põhimõttest teenindusaegade enampakkumise kasuks oleks soovitav eesmärk, kusjuures teatav osa teenindusaegadest transiitlennujaamades oleks reserveeritud piirkondlikele lühiliinidele;

10. on arvamusel, et lennujaamade läbilaskevõime suurendamine ei ole võimalik ilma tõhusa ja põhjaliku koostööta lennujaamade ning nende piirkondlike ja kohalike asutuste vahel, kelle piirkonnas nad asuvad, eeldusel et selline koostöö ei ole vastuolus ühenduse konkurentsieeskirjadega;

11. soovitab et iga edasine püüe muuta nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades[4] peaks keskenduma edasisele liberaliseerimisele, kasutajate õiguste tugevdamisele ja maapealse käitluse teenuste kvaliteedile; palub komisjonil eriti:

      –  uurida võimalust kehtestada minimaalsed kvaliteedistandardid, mida tuleks arvestada valikumenetluses ning lisada lennufirma ja teenuste osutaja vahelisse lepingusse, pannes erilist rõhku maapealse käitleja suutlikkusele tagada lennukite kiire käitlemisaeg ja nii optimeerida lennujaama läbilaskevõime kasutust;

      –  kaaluda lepingu maksimaalse kehtivusaja (7 aastat) tühistamist, et lasta lennufirmadel ja maapealsetel käitlejatel vabalt läbi rääkida ja teha pikemaajalisi plaane;

      –  tugevdada kasutajate õigusi, pidades silmas neid puudutavaid otsuseid, mida teevad lennujaamad või asutused kõikides maapealset käitlust puudutavates küsimustes;

12. on arvamusel, et komisjon peaks lennujaamadelt nõutava teenuste osutajate miinimumarvu (mis on praegu 2) läbi vaatama ja seda vajaduse korral tõstma, eriti suurte lennujaamade puhul, ning et kolmandatest isikutest käitlejate arvule ei tohiks seada kunstlikku ülempiiri;

13. palub komisjonil algatada uus mõjuanalüüs, mis puudutab direktiivi 96/67/EÜ rakendamist, selle tegelikku kasu kasutajatele ja reisijatele ning seda, kuidas edasise liberaliseerimise abil muuta kasutaja/reisija kogemusi veelgi paremaks;

14. usub, et tsentraliseeritud infrastruktuuri mõiste tuleks pärast kõigi sidusrühmadega konsulteerimist selgemalt määratleda ja et tsentraliseeritud infrastruktuuri tasud peaksid olema läbipaistvad, põhjendatud, õiglased ja vastavuses direktiivi 96/67/EÜ artikli 16 lõikega 3; on arvamusel, et tsentraliseeritud infrastruktuuri tuleks lennujaama käitajate raamatupidamises kajastada ka lennujaama tuluna;

15. võtab teadmiseks komisjoni aruande direktiivi 96/67/EÜ (KOM(2006)0821) rakendamise kohta, kuid täheldab kahetsusega, et see direktiiv oleks tulnud läbi vaadata 2001. aasta detsembriks.

MENETLUS  

Pealkiri	Lennujaamade läbilaskevõime ja maapealne käitlus: tõhusama poliitika suunas
Menetluse number	2007/2092(INI)
Vastutav komisjon	TRAN
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ECON 26.4.2007
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	John Purvis 22.5.2007
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	27.6.2007		12.7.2007
Vastuvõtmise kuupäev	12.7.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	24 8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mariela Velichkova Baeva, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Benoît Hamon, Gunnar Hökmark, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Andrea Losco, Gay Mitchell, Cristobal Montoro Romero, Joop Post, John Purvis, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Olle Schmidt, Ivo Strejček, Sahra Wagenknecht
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Pilar del Castillo Vera, Ján Hudacký, Werner Langen, Alain Lipietz, Maria Petre, Bilyana Ilieva Raeva, Andreas Schwab, Donato Tommaso Veraldi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELT L 377, 27.12.2006, lk 1.
• [2]  ELT L 377, 27.12.2006, lk 176.
• [3]  EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4.
• [4]  EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36.

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS  (2.7.2007)

transpordi- ja turismikomisjonile

Lennujaamade läbilaskevõime ja maapealne käitlemine: tõhusama poliitika suunas
(2007/2092(INI))

Arvamuse koostaja: Thomas Mann

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõustub komisjoni otsusega, et maapealse käitluse teenuseid käsitlevas direktiivis tuleb teha parandusi ning seda lihtsustada ja selgemaks muuta; see ei pea aga täiendava uuringuta olema tingimata seotud turu täiendava avanemise ja liberaliseerimisega, nagu andis mõista komisjon;

2.  juhib tähelepanu sellele, et 2002. aastal komisjoni nõudel korraldatud uuring „Maapealse käitluse teenuste kvaliteet ja tõhusus Euroopa Liidu lennujaamades nõukogu direktiivi 96/67/EÜ rakendamise tulemusena“ tõendab, et direktiivi ülevõtmine liikmesriikide õigusaktidesse ei kulgenud alati sujuvalt;[1]

3.  kritiseerib komisjoni uusimat aruannet, mis toetub 2002. aasta uuringu tulemustele, mille turu avanemise mõju analüüsi aluseks on võetud üksnes 15 „vana” ELi liikmesriigi kogemused ja vananenud andmed; kutsub komisjoni üles lülitama oma analüüsidesse ja planeerimistesse ka kaksteist uut liikmesriiki ning esitama ajakohastatud empiirilisi tulemusi;

4.  väljendab pettumust selle üle, et komisjon ei viita oma hiljutises teatises pealkirjaga „Euroopa lennujaamade läbilaskevõime, tõhususe ja ohutuse tegevuskava” (KOM(2006)0819) ei valdkonna töötingimustele ega mingitele nende parandamise meetmetele; soovitab tungivalt, et maapealse käitluse teenuseid osutavad töötajad annaksid oma otsustava panuse nii paremate teenuste osutamisse kui ka lendude julgestuse kõrgemasse tasemesse;

5.  kahtleb seega komisjoni ettepanekus teha täiendavaid samme liberaliseerimise suunas ja nõuab tungivalt, et komisjon hindaks usaldusväärse empiirilise uurimuse abil eelnevate turu liberaliseerimise sammude tagajärgi töökohtade vähendamise, töötingimuste halvenemise ja julgeolekuriskide osas;

6.  märgib, et alates direktiivi 96/67/EÜ vastuvõtmisest on konkurents muutunud tunduvalt teravamaks ja maapealse käitluse teenuste hinnad peaaegu kõikides „vanades” ELi liikmesriikides alanenud; kritiseerib seda, et eelkõige lennuettevõtjad on maapealse käitluse teenuste osutajatele avaldanud survet kulude alandamiseks ning et madalamatest hindadest on kasu saanud mitte niivõrd tarbijad kuivõrd eelkõige lennuettevõtjad; on arvamusel, et püsiva kohanemissurvega võib kaasneda maapealse käitluse teenuste kvaliteedi ja töötingimuste halvenemise oht; kardab, et maapealse käitluse teenuste kvaliteet on halvenenud ja võib tulevikus mõnes liikmesriigis jätkuvalt alaneda liberaliseerimise ja püsiva kohanemissurve tulemusena; kardab ka, et tekivad tarbetud julgeolekuriskid, kuid tunnistab, et liikmesriikide kogemused võivad olla erinevad;

7.  märgib, et maapealne käitlus on väga tööjõumahukas ning ligikaudu kolm neljandikku käitluse kogukuludest on seotud tööjõukuludega; jagab enamiku liikmesriikide arvamust, et maapealse käitluse teenuste osutajatel on probleeme kvalifitseeritud töötajate leidmise ja hoidmisega; märgib siiski, et see tõsiasi on otseselt seotud ettevõtete strateegiaga rakendada töötajate ja töötingimuste arvelt „minimaalsete kulutuste poliitikat”, et olla konkurentsivõimelisemad; kritiseerib seetõttu poliitikat, mille kohaselt turgu valitsevad lennuettevõtjad ja teenuseosutajad on osa oma töötajaid vallandanud, samas kui uued turuosalised võtavad uusi töötajaid tööle üldiselt madalama palgaga;

8.  kritiseerib sellega seoses asjaolu, et pidevalt on suurenenud nii ajutise lepinguga töötajate kui ka renditöötajate osakaal alaliste töökohtade arvelt;

9.  on seisukohal, et lennujaama teenindavale personalile tuleks korrapäraselt pakkuda spetsiaalseid koolitusmeetmeid; rõhutab, et töötajad, kes on olnud seotud tõsise vahejuhtumi või õnnetusega, peavad pärast vahejuhtumi või õnnetuse toimumist läbima kohustusliku koolituse, samas kui hooajalised töötajad peavad läbima teoreetilise ja praktilise koolituse enne töökohustuste täitmisele asumist;

10.  nõustub arvamusega, et mõnedes liikmesriikides on töösuhted ja -tingimused (tööaja, kvaliteeti tagava väljaõppe ja täiendkoolituse osas) halvenenud ning et palgataset on alandanud kollektiivlepingute välised kokkulepped, mis on paljuski viinud pakutavate teenuste kvaliteedi halvenemise ja tõhususe vähenemiseni lennujaamades (nt ümberistumisprotsessid, registreeritud pagasi kaotus või transportimata jätmine, õhusõidukite liikumise ajaline täpsus); juhib tähelepanu asjaolule, et töötingimuste praegune ja ähvardav halvenemine läheb otseselt vastuollu Lissaboni strateegia eesmärkidega; ei nõustu komisjoni arvamusega, et turu avanemine ei mõjuta lennuohutuse aspekte;

11.  kritiseerib komisjoni aruannet, kuna ei analüüsitud piisavalt turu avanemise sotsiaalset mõju; hoiatab jätkuva, ennatliku liberaliseerimise eest, ilma et oleks usaldusväärselt hinnatud seniseid meetmeid; kutsub seetõttu komisjoni üles tellima ulatuslikku turu avanemise tulemuslikkuse ja sotsiaalse mõju uuringut alates 1996. aastast kõigis 27 liikmesriigis, pöörates erilist tähelepanu nii palkade arengule, tööohutusele ja töökvaliteedile kui ka kaitsele väliste ohtude eest ning viidates konkreetselt töötajate tervise ja ohutuse kaitset tööl käsitlevate ühenduse direktiivide sätete rakendamisele;

12.  märgib, et suured rahvusvahelised lennujaamad (sõlmpunktid) on erakordselt olulised oma piirkonna majandusele ja tööhõivele; pooldab püüdlusi suurendada nende rolli ka tulevikus, optimeerides nende kasutamist ja parandades transpordi infrastruktuuri ühendusi, et asetada sõlmpunktid maailmakonkurentsis majandus- ja tööhõivekeskustena parimale positsioonile.

MENETLUS  

Pealkiri	Lennujaamade läbilaskevõime ja maapealne käitlemine: tõhusama poliitika suunas
Menetluse number	2007/2092(INI)
Vastutav komisjon	TRAN
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	EMPL 26.4.2007
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Thomas Mann 21.3.2007
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	7.6.2007		26.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	27.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	32 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Andersson, Alexandru Athanasiu, Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Emine Bozkurt, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Roger Helmer, Karin Jöns, Ona Juknevičienė, Raymond Langendries, Elizabeth Lynne, Mary Lou McDonald, Thomas Mann, Jiří Maštálka, Maria Matsouka, Csaba Őry, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Gabriele Stauner, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Rumiana Jeleva, Magda Kósáné Kovács, Sepp Kusstatscher, Jamila Madeira, Anja Weisgerber, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Manolis Mavrommatis
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  Konsultatsioonifirma S&HE International Air Transport Consultancy (London) uuring on võrgus kättesaadav aadressil www.ec.europa.eu/transport/air_portal/index_en.htm

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonI ARVAMUS  (20.7.2007)

transpordi- ja turismikomisjonile

Lennujaamade läbilaskevõime ja maapealne käitlemine: tõhusama poliitika suunas
(2007/2092(INI))

Arvamuse koostaja: Philip Bradbourn

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tuletab meelde, et vabaduse, inimõiguste, õigluse ja turvalisuse edendamine ning isikuandmete kaitse selles kontekstis on üks Euroopa Liidu poliitika põhiosasid;

2.   rõhutab, et proportsionaalsuse põhimõte on üks Euroopa Liidu juhtivatest põhimõtetest;

3.   kutsub komisjoni üles perioodiliselt ümber hindama lennujaama pealetükkivate ja väärikust alandavate turvameetmete kohasust ning tulemuslikkust, eelkõige nõudmist eemaldada riideesemeid ja vedelike konfiskeerimist;

4.   toetab komisjoni eesmärki suurendada lennujaamade sisemist logistilist tõhusust, kuid soovitab piirduda ainult pagasi ja kauba jälgimisega;

5.   on siiski seisukohal, et raadiosageduse tuvastamise seadmete (RFID) lisamine üksikreisijate pardakaartidele oleks proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine ja samuti isikuandmete salastatuse võimalik rikkumine;

6.  tunneb väga suurt muret isikuandmete kogumise ja säilitamise pärast ning on otsustavalt vastu võimalusele, et andmeid kasutatakse mis tahes viisil, mis võib viia nn inimeste profiilide loomiseni (people profiling) ja selle alusel jälitamiseni teistel aladel;

7.  kutsub liikmesriike üles tagama asutuste ja organisatsioonide juurdepääsu asjaomastele andmetele või lubama neil säilitada andmeid pikka aega ainult sel juhul, kui neil on vastav seaduslik volitus, ning leiab, et teabe mis tahes edastamise eest lisaks eelmainitule tuleks võtta vastutusele;

8.   nõuab tungivalt, et komisjon ei võtaks kasutusele meetmeid, mis mõjutavad oluliselt ja otseselt Euroopa lennujaamade tööd, sealhulgas nt vedelike piirangud, mille rahuldavaks jõustamiseks napib lennujaamadel võimalusi;

9.   leiab, et isikuandmetega seonduvate meetmete osas tuleks konsulteerida Euroopa andmekaitseinspektoriga;

10. kutsub komisjoni üles enne otsuste langetamist viima läbi riskianalüüsi ja/või mõjuhindamise.

MENETLUS

Pealkiri	Lennujaamade läbilaskevõime ja maapealne käitlemine: tõhusama poliitika suunas
Menetluse number	2007/2092(INI)
Vastutav komisjon	TRAN
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	LIBE 26.4.2007
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Philip Bradbourn 11.6.2007
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	26.6.2007		17.7.2007
Vastuvõtmise kuupäev	17.7.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	35 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Philip Bradbourn, Mihael Brejc, Giuseppe Castiglione, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Giovanni Claudio Fava, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Jeanine Hennis-Plasschaert, Roger Knapman, Magda Kósáné Kovács, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Sarah Ludford, Dan Mihalache, Javier Moreno Sánchez, Athanasios Pafilis, Martine Roure, Søren Bo Søndergaard, Károly Ferenc Szabó, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Bauer, Gérard Deprez, Iratxe García Pérez, Sophia in 't Veld, Jean Lambert, Marianne Mikko, Siiri Oviir
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

regionaalarengukomisjonI ARVAMUS  (18.7.2007)

transpordi- ja turismikomisjonile

Lennujaamade läbilaskevõime ja maapealne käitlus – tõhusama poliitika suunas
(2007/2092(INI))

Arvamuse koostaja: Mieczysław Edmund Janowski

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tervitab komisjoni ettepanekuid, rõhutab lennuliikluse kui transpordiliigi tähtsat osa liidu territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtsuse tagamisel ning tõstab esile selle olulisust äärealade, äärepoolseimate piirkondade ja saarte jaoks;

2.  võttes eelkõige arvesse lennujaamade, mis on vahel ainsaks „aknaks maailmasse”, olulist rolli, kutsub liikmesriike, komisjoni ja piirkondlikke asutusi üles pidama paremini silmas, et head liidusisesed ja rahvusvahelised lennuühendused määravad tihti investeeringute tegemise asukoha, turismi arengu ja kaupade kiire liikumise;

3.  võttes teatavaks lennuliikluse arengu kiirust, viitab sellele, et piirkondlikke kogukondi silmas pidades tuleks teostada lennujaamade lennuliikluse läbilaskevõime objektiivne analüüs vähemalt järgmiseks 25 aastaks, mis võimaldab teha investeeringuid uute lennujaamade ehitamiseks ja olemasolevate uuendamiseks, sh endiste sõjaväelennujaamade kohandamiseks tsiviillennujaamadeks, ratsionaalsetel (ja mitte üksnes ambitsioonidest lähtuvatel) kaalutlustel;

4.  kutsub liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi üles tagama, et nende operaatoritest olenemata oleks lennujaamad lülitatud piirkondade territoriaalarengu strateegiatesse ja neid võetaks arvesse regionaalarengu kavades; tuletab meelde, et niisuguse suuremõõtmelise infrastruktuuri nagu lennujaama väljaehitamise või uue ehitamise korral tuleb läbi viia maakasutuse säästlikkuse kontroll;

5.  rõhutab vajadust luua kiireimad võimalikud transpordi otseühendused lennujaamade ja linnakeskuste vahel;

6.  rõhutab piirkondadevahelise, sh piiriülese koostöö tähtsust ja on seisukohal, et soovitav on piirkondlike lennujaamade paiknemine selliselt, mis võimaldaks naaber- ja piirialasid kõige tõhusamalt teenindada;

7.  on seisukohal, et eriti kasulik on rakendada kombineeritud lahendusi; on arvamusel, et lennujaamadevahelised (ülikiired) raudteeühendused kujutavad endast väga head võimalust asjaomaste lennujaamade läbilaskevõime koormuse vähendamiseks;

8. rõhutab lennujaamade majanduslikku tähtsust seoses uute töökohtade loomisega, eelkõige piirkondlikul tasandil; toob välja, et Euroopa lennujaamade käitajad, lennu-, hooldus- ja toitlustusettevõtjad võivad luu olulisel hulgal uusi töökohti ja aidata sellega kaasa Lissaboni strateegia ellu viimisele;

9.  kutsub liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles võtma lennujaamade asukoha valimisel arvesse selle mõju keskkonnale, sealhulgas müra, maanteeliikluse suurt koormust lennujaama lähedal, kütusehoidlate jms lähedust, samuti ka meteoroloogilisi tingimusi;

10. on seisukohal, et lennujaama ja sellega seotud infrastruktuuri ehitamine ja logistika peaks saama piisavat toetust riiklikelt ja piirkondlikelt asutustelt, lisaks nõuetekohane rahastamine üleeuroopalise transpordivõrgu, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu.

MENETLUS

Pealkiri	Lennujaamade läbilaskevõime ja maapealne käitlus: tõhusama poliitika suunas
Menetluse number	2007/2092(INI)
Vastutav komisjon	TRAN
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	REGI 26.4.2007
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Mieczysław Edmund Janowski 7.6.2007
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	7.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	17.7.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	40 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alfonso Andria, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Tiberiu Bărbuleţiu, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Wolfgang Bulfon, Bairbre de Brún, Vasile Dîncu, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Pedro Guerreiro, Zita Gurmai, Marian Harkin, Jim Higgins, Filiz Hyusmenova, Mieczysław Edmund Janowski, Rumiana Jeleva, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Mario Mantovani, Sérgio Marques, James Nicholson, Lambert van Nistelrooij, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Pierre Pribetich, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Kyriacos Triantaphyllides, Oldřich Vlasák
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jan Březina, Den Dover, Jill Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Christa Prets, Samuli Pohjamo, Károly Ferenc Szabó
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Thomas Ulmer
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	11.9.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	39 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Michael Cramer, Arūnas Degutis, Petr Duchoň, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Mathieu Grosch, Stanisław Jałowiecki, Georg Jarzembowski, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Sepp Kusstatscher, Eva Lichtenberger, Bogusław Liberadzki, Robert Navarro, Paweł Bartłomiej Piskorski, Luís Queiró, Reinhard Rack, Luca Romagnoli, Gilles Savary, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Silvia-Adriana Ţicău, Yannick Vaugrenard, Roberts Zīle.
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Zsolt László Becsey, Johannes Blokland, Philip Bradbourn, Zita Gurmai, Jeanine Hennis-Plasschaert, Anne E. Jensen, Antonio López-Istúriz White, Helmuth Markov, Willem Schuth, Catherine Stihler, Ari Vatanen.
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)