RAPORT Roheline raamat kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine

8.10.2007 - (2007/2026(INI))

Õiguskomisjon
Raportöör: Kurt Lechner

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

rohelise raamatu kohta kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine

(2007/2026(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse rohelist raamatut kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine (KOM(2006)0618);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi (A6‑0371/2007),

A. arvestades, et sularahata makseviiside ja välismaksete osas on aset leidnud pöördelised edusammud ja SEPA^[1]*-t arvesse võttes areng jätkub;

B.  arvestades, et peaaegu kõigil liikmesriikidel on õigusaktid arestimismääruste täitmist käsitlevate meetmete kohaldamiseks, kuid seoses erinevate õigussüsteemide ja menetlusreeglitega on nende kohaldamine kogu Euroopa Liidus alati seotud keeruliste ja aeganõudvate menetlustega, andes võlgnikele võimaluse kanda raha välismaistele pangakontodele;

C. arvestades, et piiriüleste juhtumite korral rakendatavast ühtsest Euroopa menetlusest oleks kasu nendel, kellel on kohtuvaidlusi mitmes riigis, ja erinevatest liikmesriikidest korraldusi saavatel pankadel;

D. arvestades, et võlausaldajal peab olema võimalik takistada võlgnikku raha lühikese aja jooksul ja võimalusel korduvalt välismaistele pangakontodele kandmast,

1.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon on rohelise raamatu näol haaranud initsiatiivi piiriülese Euroopa menetluse kehtestamiseks, mis võimaldab pangakontol oleva summa ajutiselt broneerida;

2.  soovitab, et edasiste uuringute korral kogutakse statistilisi andmeid ka nende juhtumite, mille puhul hoiduvad võlgnikud õigusemõistmisest kõrvale, tegeliku ulatuse kohta, mis võimaldaks esitatud meetmete otstarbekust paremini hinnata;

3.  toetab ühtse süsteemi kehtestamist Euroopas, mis peaks toimima nii sõltumatult kui täiendama liikmesriikide kohtuotsuste täitmist käsitlevaid eeskirju;

4.  pangakontode arestimist käsitlevate riiklike õigusaktide ühtlustamisele tuleks eelistada terves Euroopas kehtivat ühtset, kergesti kasutatavat ja iseseisvat menetlust, mis allub rangele kontrollile;

5.  rõhutab, et see menetlus hakkab kehtima vaid piiriüleste juhtumite puhul;

6.  rõhutab, et sätestada tuleb vaid ajutine pangakonto arestimine ja ajutine pangakontol oleva summa broneerimine, mitte võlausaldaja nõudmiste rahuldamine;

7.  arvab, et antud menetluse õigusliku alusena tuleb kõne alla EÜ asutamislepingu artikli 65 punkt c;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et sellise menetluse algatamine peab olema võimalik juba enne otsuse langetamist põhimenetluses;

9.  juhib tähelepanu sellele, et tegemist on ainult lihtmenetlusega, mille puhul võlausaldaja peab veenma kohust, et tema poolt võlgniku vastu esitatud nõue on põhjendatud ja tõestama, et tema õigused on ohus ja nende kaitsmine pakiline;

10. on arvamusel, et otsuste eesmärk on pangakontode külmutamine ja mitte vahendite ülekandmine seni, kuni liikmesriigist, kus pangakonto asub, on esitatud kohtuotsus, mille abil lahendatakse ka kõik nõuete järjestust puudutavad küsimused; on arvamusel, et varasid, mille väärtus on suurem kui rahalised nõuded, sh kulud, külmutama ei peaks;

11. vajalik on arestimismääruse põhjendamine – näiteks riskiga, et vara raisatakse; kaitsemeetmetega tuleks vältida olukorda, kus arestimismäärus hõlmab vajalikust rohkem kontosid;

12. on arvamusel, et hoolikalt tuleb kaaluda küsimusi, mis on seotud tasakaalu saavutamisega võlausaldajate õiguse vahel võlgu sundkorras sisse nõuda ja asjakohase kaitse tagamise vahel kostjale;

13. arvab, et arvesse tuleb võtta ekslikult võlgniku pangakonto arestimist nõudva võlausaldaja vastutust võlgnikule seeläbi tekitatud kahjude kompenseerimisel;

14. konto tuvastamiseks tuleb esitada piisavalt üksikasjalik teave, isegi juhul, kui pankadel tuleb teostada otsinguid nime ja aadressi põhjal, mis nõuab hoolsust; ühiskontode arestimine peaks olema võimalik, kui eeldada varade võrdset jagunemist ja kui arestimine puudutab võlgniku osa varadest;

15. on arvamusel, et on asjakohane vaadata läbi pankadele seoses kontode arestimisega tekkinud kulude hüvitamise küsimus;

16. osutab sellele, et võlausaldaja peaks olema kohustatud algatama põhimenetluse teatud aja jooksul;

17. on arvamusel, et lõpetamata kohtumenetluste pikendamine peaks siiski lubatav olema eeldusel, et menetlus viiakse läbi nõuetekohase põhjalikkusega;

18. arvab, et pangakonto arestimise puhul on vajalik piirang summa osas, vältimaks võlausaldajale ülemääraste tagatiste andmist ja kaitsmaks võlgnikku;

19. rõhutab eriti vajadust kaitsta võlgnikku, pidades siinkohal silmas, et takistada tuleb võlgniku maine põhjendamata kahjustamist ning talle tuleb tagada toimetulekupiiri säilitamiseks vajalikud piisavad elatusvahendid;

20. peab võlgniku kaitsmise meetmena ja võlausaldajapoolse kuritarvituse takistamiseks – nii kaua, kui puudub õiguslikult siduv otsus – vajalikuks eelistada tagatise esitamist võlausaldaja poolt, mille suurus lähtub tasumata summa suurusest;

21. lükkab tagasi kogu ELis kehtiva ühtse lubatud arestimismäära kehtestamise ja peab sobivaks jätta võlgniku pädevusse kontroll selle üle, et vastavas liikmesriigis lubatud arestimismäära järgitaks;

22. osutab, et võlgnikul peaks olema õigus edasi kaevata ja tagatise maksmise korral vabastatakse tema pangakonto aresti alt;

23. arvab, et tingdeponeerimiskontosid tuleb arestimise eest eriti kaitsta;

24. rõhutab, et arestimisotsuste langetamist arvesse võttes tuleb Euroopa Liidus tagada ühtsete standardite kehtestamine kohtute ja pankade vahelisele suhtlusele;

25. arestimismäärused tuleks edastada selliste kanalite kaudu, mis tagavad pangapoolse tegutsemise esimesel päeval pärast määruse edastamist ja töötlemise 24 tunni jooksul alates konto tuvastamisest; pank peab täitevasutust ja võlausaldajat ametlikult teavitama sellest, kas võlgnetav summa on kaitse alla võetud; pank peab ka võlgnikku ametlikult teavitama arestimismääruse jõustumisest; soovitatavad oleksid kõigis Euroopa Liidu keeltes kättesaadavad standarditud ametlikud teatised, mille puhul oleks igakordne tõlkimise vajadus väiksem või puuduks see hoopis;

26. on arvamusel, et kõnealune õigusakt tuleks võimalusel kehtestada määruse kujul;

27. palub komisjoni selgitada enne ettepaneku esitamist põhjalike ja kaugeleulatuvate uuringute abil lahtised ja teatavatel juhtudel keerulised küsimused ning eelkõige hinnata õiguslikku mõju;

28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1] ^* Single Euro Payments Area

SELETUSKIRI

Aruande koostaja tervitab kõigi oluliste küsimuste ja takistuste üksikasjalist käsitlemist rohelises raamatus ning toetab eesmärki viia Euroopa Liidus sisse kiire ja tõhus pangakontol olevate summade arestimise menetlus. Pidades silmas euromaksete lõimumist, tundub selline süsteem eriti vajalik ja mõttekas.

Raport ei käsitle kõiki küsimusi ega saagi seda teha, sest mitmeid teemasid tuleb veel täpsemalt – sealhulgas õigusakte võrreldes – uurida ja käesoleval hetkel oleksid üksikasjalised esitlused ennatlikud. Seda tuleb arvesse võtta ka käesolevate tähelepanekute puhul.

Peaaegu kõigis ELi liikmesriikides on õigusakte, mis võimaldavad võlausaldajal pangakontodel olevad rahasummasid ajutiselt broneerida. Seega on põhimõtteliselt olemas võimalus pangakonto mõnes teises liikmesriigis keelustada, arestida vms. Tegelikult on võlausaldajal seda aga seoses erinevustega menetlustes ja õiguslikus mõjus, rääkimata keeleproblemaatikast ja ajategurist, raske ning ajamahukas teostada. Antud olukord aitab võlgnikul pääseda võlausaldaja haardest. See kahjustab siseturu toimimist. Brüsseli I määrus seda problemaatikat ei hõlma või vähemalt ei kata täielikult. Ühtlasi tundub, et liikmesriikide õigusaktide mugandamine ühtlustamise läbi ei aita eesmärki saavutada, sest õigussüsteemid on nii erinevad, et see tundub vaevalt võimalik.

Seetõttu tuleks kehtestada kogu Euroopa Liidus kehtiv sõltumatu menetlus, mis toimiks paralleelselt riiklike õigusaktidega. Antud süsteemi rakendataks vaid piiriülestes menetlustes ja see puudutaks ainult pangakontol olevaid summasid, mitte muid omandivorme. Asi on ainuüksi võlausaldajale ajutise tagatise andmises, mitte tema nõudmiste lõplikus rahuldamises, niisiis ei maksta talle välja mingeid summasid.

EÜ asutamislepingu artikli 65 punkt c paistab olevat sobiv õiguslik alus.

Arvestades teda ähvardava kohtuliku õiguste sissenõudmisega, võib võlgnik tunda kiusatust raha omastada. Seega peaks rohelises raamatus väljendatud eesmärkidest lähtudes olema võlausaldajal alati võimalik taotleda pangakonto arestimist, sealhulgas ka juba enne põhimenetluse algatamist.

Võlausaldaja peaks lihtmenetluses veenma kohust, et esitatud nõue on põhjendatud ja arestimine pakiline. Pakiline on see siis, kui on olemas võimalus, et kohtumääruse sundtäitmine võib vastasel korral nurjuda või olla oluliselt raskendatud. Kuna antud juhul on tegemist kiirmenetlusega, tuleb lisaks esitatud dokumentidele või muudele kirjalikele avaldustele tõendina arvesse näiteks kirjalik vandetunnistus. Sel juhul tuleb sätestada, et vale kirjaliku vandetunnistuse andmisel on kohtulikud tagajärjed.

Põhjendamatu arestimine võib võlgniku jaoks kaasa tuua raskeid tagajärgi ja kahjustada Euroopa õiguskorda. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata võlgniku kaitsele (näiteks tagatise esitamine võlausaldaja poolt, vaidlustamisõigus, kitsendused arestitava summa osas, võlausaldaja kohustus algatada põhimenetlus teatud aja jooksul jne).

Raportööri arvates tuleks hoiduda kogu ELis kehtiva ühtse lubatud arestimismäära kehtestamisest, pigem peaks võlgniku pädevuses olema kontroll selle üle, et vastava liikmesriigi lubatud arestimismäära järgitaks.

Arestimine peaks põhimõtteliselt olema välistatud tingdeponeerimiskontode puhul, mis ei kuulu võlgnikule, vaid näiteks notarile või advokaadile.

Lisaks käsitletud probleemidele tuleks põhjalikult tegeleda terve rea keeruliste küsimustega, näiteks kohtualluvuse, täitmismenetluse üksikasjade, panga lõplike tagasimaksete või ka materiaalõiguslike tahkudega, näiteks arestimise järjekord. Raportöör käesoleval hetkel neil küsimustel pikemalt ei peatu – see jääb tulevaste nõustamiste teemaks.

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonI ARVAMUS  (20.7.2007)

õiguskomisjonile

rohelise raamatu kohta kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine
(2007/2026(INI))

Arvamuse koostaja: Panayiotis Demetriou

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   peab seda suureks puuduseks, et roheline raamat ei sisalda statistilisi andmeid, mis võimaldaksid mõista õigusemõistmisest kõrvale hoidvate võlgnike probleemi ulatust; leiab, et seesugune statistiline teave oleks väga kasulik arestimise kui kohtumeetme sihipärasuse hindamisel, pidades silmas selle rakendamisega seonduvaid praktilisi raskusi ning võttes arvesse proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid;

2.   esiteks on seisukohal, et ettepanek tuleks määratleda viisil, mis hoiab ära konflikti riiklike ja ühenduse menetluste vahel; leiab, et selles osas oleks parem kasutada ühtlustamismeetodit, ent kuna see meetod ei tundu käesoleval ajal olevat teostatav, siis paremuselt järgmine viis pangakontode arestimise reguleerimiseks on iseseisev menetlus;

3.   lisaks arvab, et menetlus peaks olema üksnes kaitsva eesmärgiga ning ex parte taotlusest lähtuvalt kättesaadav kui kiireloomuline meede kõikides menetlusetappides; et pangakonto arestimismääruse andmine tuleks jätta kohtu pädevusse; ja et hea hagi alus, hagi õnnestumise tõenäosus ja oht ebaõnnestuda otsuse täitmisele pööramise hilisemas etapis, kui arestimismäärust ei anta, peaksid olema põhjused arestimismääruse andmiseks, mida põhjendab asjaolude kirjeldus, eelistatavalt kirjaliku tunnistuse vormis;

4.   on arvamusel, et niisuguse arestimismääruse avaldus tuleks kinnitada ärakuulamiseks mõistliku aja jooksul, andmaks kostjale õiguse olla ära kuulatud ning võimaldamaks kohtul olukorda uuesti hinnata ja vastavat otsust langetada, ja et kostjale peaksid saatma teatise nii pank kui ka kohus; leiab, et praktilised raskused pangakonto arestimismääruse kätteandmise, määruse õigsuse ja selle kiire pangas täitmise osas võiks lahendada kaasaegse sidetehnoloogia abil; on seisukohal, et kulud peaks esmalt kandma avaldaja, kes võiks lõpuks need omakorda kostjalt välja nõuda, juhul kui ta kohtuprotsessi võidab;

5.   on arvamusel, et kuna pangaarve külmutamine võib mõjutada teisi võlausaldajaid ja loomulikult ka kostja finantstegevust, siis peaks vastav otsus piirama külmutatava summa suurust esitatud nõude ja intresside ning mõistlike kulude ulatuses;

6.   on seisukohal, et määrus peaks olema suunatud kindlale pangale või pankadele, kui esitatud nõude tõttu on vaja külmutada enam kui üks pangaarve, ja et see ei peaks olema suunatud tervele ilmale; et kostja nimi ja konto või kontod peaksid olema võimalikult identifitseeritavad; ja et ühishoiuseid ja esindajakontot ei tohiks esimeses etapis välja arvata, kuid need võiks vabastada pärast kostja ärakuulamist, kui too on kohut veennud selles, et asjaomane konto või kontod ei kuulu kostjale;

7.   juhul, kui pangakontode arestimismäärus vaidlustatakse või kostja esitab avalduse säärase määruse tühistamiseks, tuleks kostja puhul kohaldada arestimismääruse andmisel kehtivaid põhimõtteid, sealhulgas kiireloomulisuse põhimõtet;

8.   rõhutab, et pangakonto arestimismääruse andmiseks peaks avaldaja maksma tagatiseks piisava summa, et katta mis tahes kahjum või kahju, mida kostja arvatakse olevat kandnud juhul, kui avaldus jäetakse hiljem rahuldamata, ning tagatise liik ja ulatus peaksid jääma kohtu kaalutleda;

9.   on seisukohal, et arestimismääruse andmise pädevus peaks jääma kohtule kas kostja asukohariigis või alalises asukohas, või riigis, kus algatati nõue või kus paikneb pangakonto, ja et sellist määrust võib kasutada vahendina välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks kohtuotsuse täitmisele pööramisel tavapärase välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluse asemel;

10. on arvamusel, et takistamaks avaldajal arestimist kuritarvitada menetluse põhjendamatu venitamise teel, tuleks kostjale anda õigus nõuda vastaval alusel määruse tühistamist, ja et määruse andnud kohtul peaks samuti olema volitus diskretsiooni alusel arestimismäärus tühistada, kui tõendatakse avaldaja pahatahtlikku käitumist või rasket hooletust seoses menetluse käiguga.

MENETLUS

Pealkiri	Roheline raamat kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine
Menetluse number	2007/2026(INI)
Vastutav komisjon	JURI
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	LIBE 15.2.2007
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Drafts(wo)man   nimetamise kuupäev	Panayiotis Demetriou 20.3.2007
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	5.6.2007		27.6.2007	17.7.2007
Vastuvõtmise kuupäev	17.7.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	35 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Philip Bradbourn, Mihael Brejc, Giuseppe Castiglione, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Giovanni Claudio Fava, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Jeanine Hennis-Plasschaert, Roger Knapman, Magda Kósáné Kovács, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Sarah Ludford, Dan Mihalache, Javier Moreno Sánchez, Athanasios Pafilis, Martine Roure, Søren Bo Søndergaard, Károly Ferenc Szabó, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Bauer, Gérard Deprez, Iratxe García Pérez, Sophia in 't Veld, Jean Lambert, Marianne Mikko, Siiri Oviir
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS  (27.6.2007)

õiguskomisjonile

rohelise raamatu kohta kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine
(2007/2026(INI))

Arvamuse koostaja: Sharon Bowles

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   pangakontode arestimist käsitlevate riiklike õigusaktide ühtlustamisele tuleks eelistada terves Euroopas kehtivat ühtset, kergesti kasutatavat ja iseseisvat menetlust, mis allub rangele kontrollile;

2.   arestimismääruse taotlemine peaks olema võimalik alates rahalise nõude hagi esitamisest; põhjendatult kiireloomulistel juhtudel peaks olema võimalik arestimismäärus varem esitada, tingimusel et sellele järgneb menetlus; arestimismäärusega tuleks kontod külmutada, mitte sooritada rahaülekandeid seni, kuni järgneb kohtu määrus liikmesriigist, kus pangakonto asub, millega tuleks ühtlasi lahendada kõik nõude prioriteetsusega seotud küsimused; rahalist nõuet ületavaid varasid, kulud kaasa arvatud, ei tuleks külmutada;

3.   vajalik on arestimismääruse põhjendamine – näiteks riskiga, et vara raisatakse; kaitsemeetmetega tuleks vältida olukorda, kus arestimismäärus hõlmab vajalikust rohkem kontosid;

4.   arestimise periood ei tohiks ületada 18 kuud; siiski tuleks võimaldada arestimise perioodi pikendada poolelioleva kohtumenetluse korral, tingimusel et kohtumenetlus toimub nõuetele vastavalt;  

5.   hetkega teostatavate pangaülekannete võimalused ei jäta võimalust võlgnikku enne arestimismääruse andmist ära kuulata; peab eksisteerima vastuväidete esitamise õigus pärast arestimismääruse täideviimist koos kulude hüvitamisega juhul, kui võlgniku apellatsioon on edukas, mistõttu peaks kohaldama risttagatisi; võlausaldajad peavad menetluse taotlemisel olema piisavalt hoolikad;

6.   võlgniku huvide kaitsmiseks enne arestimismääruse jõustumist ja selle järel peab võlausaldaja vastutus võlgniku vastu suunatud väärkäitumise korral olema selgelt piiritletud;

7.   konto tuvastamiseks tuleb esitada piisavalt üksikasjalik teave, isegi juhul, kui pankadel tuleb teostada otsinguid nime ja aadressi põhjal, mis nõuab hoolsust; ühiskontode arestimine peaks olema võimalik, kui eeldada varade võrdset jagunemist ja kui arestimine puudutab võlgniku osa varadest;

8.   arestimismäärused tuleks edastada selliste kanalite kaudu, mis tagavad pangapoolse tegutsemise esimesel päeval pärast määruse edastamist ja töötlemise 24 tunni jooksul alates konto tuvastamisest; pank peab täitevasutust ja võlausaldajat ametlikult teavitama sellest, kas võlgnetav summa on kaitse alla võetud; pank peab ka võlgnikku ametlikult teavitama arestimismääruse jõustumisest; soovitatavad oleksid kõigis Euroopa Liidu keeltes kättesaadavad standarditud ametlikud teatised, mille puhul oleks igakordne tõlkimise vajadus väiksem või puuduks see hoopis;

9.   pangakulud tuleb katta vastavalt teenuse osutamisega (sh otsingute teostamisega) kaasnenud tegelikele kuludele;

10. kohus peaks määrama elamiskulude katteks summa, mis ei kuulu külmutamisele ja mille suuruse kohta võib esitada apellatsioonkaebuse; summa määramisel tuleks lähtuda elukohaliikmesriigist;

11. kaaluda tuleks, kas ELi menetlust tuleks rakendada ainult piiriülestes olukordades või peaks see olema ühe võimalusena kasutatav ka liikmesriikide siseselt.

MENETLUS

Pealkiri	Roheline raamat kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine
Menetluse number	2007/2026(INI)
Vastutav komisjon	JURI
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ECON 15.2.2007
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Sharon Bowles 24.1.2007
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	8.5.2007		11.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	27.6.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	30 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mariela Velichkova Baeva, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Ieke van den Burg, David Casa, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Donata Gottardi, Benoît Hamon, Sophia in 't Veld, Othmar Karas, Guntars Krasts, Kurt Joachim Lauk, Andrea Losco, Astrid Lulling, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, Lapo Pistelli, John Purvis, Heide Rühle, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Margarita Starkevičiūtė
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Katerina Batzeli, Harald Ettl, Werner Langen, Gianni Pittella, Kristian Vigenin
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	4.10.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	22 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlo Casini, Bert Doorn, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Katalin Lévai, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Gary Titley, Diana Wallis, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Charlotte Cederschiöld, Kurt Lechner, Jacques Toubon, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, József Szájer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Iles Braghetto, Michael Cashman, Genowefa Grabowska, Lily Jacobs