RAPORT Sotsiaalse tegelikkuse hindamine
18.10.2007 - (2007/2104(INI))
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Liz Lynne
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Ettepanek: 2007. aasta ühisaruanne sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta” (KOM(2007)0013) ning töö-, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitse nõukogu (EPSCO) 22. veebruaril 2007. aastal vastu võetud ühisaruannet;
– võttes arvesse komisjoni teatist sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta – vahearuanne 2007. aasta kevade Euroopa Ülemkogule (KOM(2007)0063);
– võttes arvesse ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni;
– võttes arvesse ÜRO 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti;
– võttes arvesse ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni;
– võttes arvesse ÜRO 1990. aasta võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse konventsiooni;
– võttes arvesse ÜRO 2002. aasta rahvusvahelist vananemist käsitlevat tegevuskava;
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu 2005. aasta inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni;
– võttes arvesse ÜRO 2006. aasta puuetega inimeste õiguste konventsiooni;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 34, 35 ja 36[1], kus määratletakse õigus saada sotsiaalabi ja eluasemetoetust, inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kättesaadavus;
– võttes arvesse komisjoni teatist „Lissaboni strateegia sotsiaalse mõõtme tugevdamine: avatud kooskõlastusmeetodi täiustamine sotsiaalkaitse alal” (KOM(2003)0261);
– võttes arvesse komisjoni teatist, mis käsitleb sotsiaalkaitse ajakohastamist kvaliteetse, kättesaadava ja jätkusuutliku tervishoiu ja pikaajalise hoolduse väljatöötamiseks: riiklike strateegiate toetamine avatud kooskõlastusmeetodi abil (KOM(2004)0304);
– võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut “Silmitsi demograafiliste muutustega – uus põlvkondadevaheline solidaarsus” (KOM(2005)0094);
– võttes arvesse komisjoni teatist konsultatsioonide kohta ELi tasandil võetavate meetmete suhtes tööturult enim tõrjutud inimeste aktiivse kaasamise edendamiseks (KOM(2006)0044) ja nende konsultatsioonide tulemuste koondaruannet;
– võttes arvesse ühenduse kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis 2002–2012 väljendatud seisukohta, et puhas ja tervislik keskkond on kodanike heaolu eeldus;
– võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ[2], millega rakendatakse isikute võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata nende rassilisest või etnilisest kuuluvusest ja Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2005. aasta resolutsiooni romide olukorra kohta Euroopa Liidus[3];
– võttes arvesse oma 11. juuni 2002. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule, Euroopa Parlamendile, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele: ühisaruande projekt sotsiaalse kaasatuse kohta;[4]
– võttes arvesse oma 5. juuni 2003. aasta resolutsiooni avatud koordineerimismeetodi rakendamise kohta;[5]
– võttes arvesse oma 24. septembri 2003. aasta resolutsiooni komisjoni ja nõukogu piisavaid ja jätkusuutlikke pensione käsitleva ühisaruande kohta;[6]
– võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni demograafiliste väljakutsete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta;[7]
– võttes arvesse oma 6. septembri 2006. aasta resolutsiooni elanikkonna vaimse tervise parandamise kohta. Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine;[8]
– võttes arvesse oma 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni puuetega inimeste olukorra kohta laienenud Euroopa Liidus: Euroopa tegevuskava 2006–2007[9];
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0400/2007),
A. arvestades, et Lissaboni Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2000. aasta märtsis lepiti kokku sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamises ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemises;
B. arvestades, et 2000. aasta 7.–9. detsembrini toimunud Nice’i Euroopa Ülemkogu kohtumisel võtsid liikmesriigid endale kohustuse näidata olulist ja mõõdetavat vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähenemist 2010. aastaks; arvestades, et kõnealuse eesmärgi poole liikumine ei ole olnud piisavalt edukas;
C. arvestades, et sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne kaitse on Euroopa Liidu põhiväärtused ning kõigi inimeste põhiõigused, olenemata etnilisest päritolust, vanuses, soost, puudest, seksuaalsest eelistusest või usust;
D. arvestades, et üle 50 miljoni kodaniku või ligikaudu 16 % kogu Euroopa Liidu töötavast elanikkonnast on puudega isikud ja puudega isikute puhul on töötuse määr kaks korda kõrgem kui puudeta isikute puhul;
E. arvestades, et 78 miljonit Euroopa kodanikku elab endiselt vaesuses ja 8 % Euroopa Liidu töötajatest kannatab vaesuse all ning paljudes liikmesriikides suureneb rikaste ja vaeste vaheline lõhe;
F. arvestades, et Euroopa on tänapäeval paljurahvuseline, paljuusuline ühiskond ning et liikmesriigid peavad tagama, et nende seadused kajastavad seda mitmekesisust, kaitstes kõiki inimesi vägivalla, diskrimineerimise ja ahistamise eest.
G. võttes arvesse, et ebavõrdsus, vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja võimaluste puudumine on omavahel seotud, nõudes liikmesriikide tasandil ühtset strateegiat, mis ei keskendu ainult sissetulekule ja jõukusele, vaid ka sellistele küsimustele nagu töö, hariduse ja tervishoiuteenuste saamise võimalus, infoühiskonna, kultuuri ja transpordi kättesaadavus, ning tulevaste põlvede võimalused;
H. arvestades, et vaesus ja töötus on olnud seotud kehva tervise ja halva tervishoiule juurdepääsuga selliste tegurite tõttu nagu vilets toitumine, halvem elukeskkond ebasoodsates piirkondades, puudulikud elamistingimused ja stress;
I. arvestades, et enamikus liikmesriikides on laste puhul vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht suurem kui täiskasvanute puhul;
J. arvestades, et vaesus ja ebavõrdsus puudutab kõige rohkem naisi; arvestades, et naiste keskmine sissetulek moodustab meeste omast vaid 55% ning eakate naiste pääs tööturule on raskem;
K. arvestades, et vaesus mõjutab ebaproportsionaalselt suures osas madalama haridustasemega inimesi ning et liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema ühiseid jõupingutusi, et parandada juurdepääsu ja õigust elukestvale õppele ja koolitusele;
L. arvestades, et sellised sotsiaalsed nähtused nagu inimkaubandus, organiseeritud kuritegevus, sooline diskrimineerimine ja prostitutsioon on tihedalt seotud,
M. arvestades, et puuetega inimeste (kaasa arvatud vaimse tervise probleemidega, vanemad inimesed ja rahvusvähemused) töötuse tase püsib kogu Euroopa Liidus lubamatult kõrge;
N. arvestades, et hooldajad, Euroopa Liidu suurim palgata tööjõurühm, väärivad suuremat tunnustust oma olulise panuse eest hooldusteenuste valdkonnas;
O. arvestades, et teenused on vaesematele ühiskonnakihtidele üha vähem kättesaadavad;
P. arvestades, et enamikus liikmesriikides kasvab sissetulekute ebavõrdsus,
I. Üldised punktid
1. kutsub liikmesriike üles kasutama optimaalselt ära avatud koordineerimismeetodi potentsiaali;
2. kutsub liikmesriike üles vahetama parimaid tavasid ja järgima sotsiaalkaitse ja sotsiaalse integratsiooni vallas leitud häid lahendusi;
3. on seisukohal, et vaesust ja sotsiaalset tõrjutust saab vähendada üksnes kõigi inimeste sotsiaalsete ja majanduslike õiguste tagamisega;
4. rõhutab, et sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamine peab saama Euroopa Liidu poliitiliseks prioriteediks; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni tulevase ettepaneku üle kuulutada 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täpsustama ja järgima Euroopas vaesuse vähendamise ambitsioonikat eesmärki, eelkõige töötavate inimeste hulgas;
5. väljendab heameelt 23. ja 24. märtsi 2006. aasta ning 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järelduste üle, et liikmesriigid peaksid võtma meetmeid laste vaesuse kiireks ja oluliseks vähendamiseks, andes kõikidele lastele nende sotsiaalsest taustast sõltumata võrdsed võimalused;
6. julgustab komisjoni hõlbustama liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist tööturul diskrimineerimise vastu võitlemise valdkonnas, sealhulgas seoses tööpraktikaga;
7. rõhutab, et tööhõivet, mis tagab õiglased ja rahuldavad palgad ning töötingimused, tuleb koos hariduse ja tulemuslike ning tõhusate sotsiaalkindlustussüsteemidega vaadelda ühe tõhusaima vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase kaitsemeetmena, pidades samal ajal meeles, et see pole piisav vahend teatavate sotsiaalsete rühmade kaasamiseks, kes tavapäraselt on kõige ebasoodsamas olukorras; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles rakendama tõhusalt direktiivi 78/2000/EÜ[10], millega luuakse õiguslik raamistik võrdseks kohtlemiseks töökohal; väljendab heameelt seoses komisjoni läbiviidava uurimisega selle direktiivi ülevõtmise kohta ja julgustab komisjoni võtma vajalikke meetmeid juhul, kui direktiivi ülevõtmine pole nõuetekohane; kutsub komisjoni üles käsitlema „töö kvaliteediga“ seotud küsimusi oma aruandes, mis tuleneb sotsiaalse tegelikkuse hindamist käsitleva teatisega käivitatud konsultatsioonidest;
8. rõhutab vajadust aidata tootmissektoreid, mikroettevõtteid, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, väikesi põllumajandusettevõtteid, põllumajanduslikke pereettevõtteid ja sotsiaalmajandust, arvestades nende tähtsust töökohtade loomisele ja heaolule;
9. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmed tagamaks, et kõigi teistes liikmesriikides töötavate naiste inim-, sotsiaalsed ja poliitilised õigused oleks täielikult kaitstud;
10. rõhutab, et juurdepääs kaupadele ja teenustele peab olema iga ELi kodaniku õigus, ning kutsub seepärast komisjoni üles esitama kõikides EÜ asutamislepingu artikli 13 alusel antud õigusaktidega hõlmamata valdkondades eridirektiivid, et võidelda diskrimineerimise vastu juurdepääsul kaupadele ja teenustele, sealhulgas puude, vanuse, religiooni või usu, etnilise päritolu või seksuaalse sättumuse tõttu;
11. rõhutab, et ettevõtete sotsiaalne vastutus ei piirdu töökohtade loomise ja säilitamisega, vaid et see puudutab muu hulgas ka töö kvaliteeti, õiglaste palkade maksmist ja elukestva õppe edendamist;
12. rõhutab, et igasugusele diskrimineerimisele tuleb pöörata samaväärset tähelepanu;
13. rõhutab avalike teenuste olulist rolli sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel, mida tunnustatakse ka asutamislepingus, ja sellest tulenevat vajadust kõrgetasemelise turvalisusega ja juurdepääsetavate avalike teenuste osutamise järele, võrdset kohtlemist ja kasutajate üldise juurdepääsu ja õiguste edendamist;
14. ergutab komisjoni kasutama täielikult ära Euroopa mõõdet muu hulgas parimate tavade vahetamise edendamiseks liikmesriikide vahel, samuti toetuste, toitumise ja selliste kehalise aktiivsuse alaste teabekampaaniate edendamiseks, mida on kohandatud eri sihtrühmade, eriti laste vajadustega; need, ennekõike ebasoodsas olukorras olevaid elanikerühmi mõjutavad asjaolud on toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia (KOM(2007)0279) eesmärgid;
15. kutsub liikmesriike üles rakendama olemasolevaid ühenduse õigusakte tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tulemuslikumalt, pöörates erilist tähelepanu soolise võrdsuse nõuetele; kutsub nõukogu ja komisjoni üles uurima tööhõive ühisraportis 2007–2008, kuidas Euroopa saaks pakkuda õiglasi sotsiaalseid tingimusi, et kõrvaldada Euroopa siseturult ebaaus konkurents;
16. avaldab kahetsust, et komisjon jätab oma teatises sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta mulje, nagu oleksid mitmed sotsiaalpoliitika algatused iganenud, ja rõhutab, et vastupidi, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalpoliitika on tootmis- ja innovatsioonijõud ning tõhusa ja ulatusliku teadmistepõhise majanduse vältimatu alus;
17. tervitab rolli, mida täidavad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning rahvatervisega seotud varase teavitamise ja rahvatervist ohustavatele teguritele reageerimise Euroopa süsteem rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaldamisel;
18. rõhutab, et liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid peavad täitma kehtivaid õigusakte, ning kutsub komisjoni üles tagama ühenduse õigusaktide nõuetekohast kohaldamist, mitte ainult vee, õhu ja pinnase kvaliteedi ning mürasaaste vähendamise, REACH-määruse kohaldamise ja kemikaalide ning toiduainete tootmise tugevdatud järelevalve osas, vaid ka lastele ja täiskasvanutele suunatud eksitava toiduainete reklaami või kuulutuste keelustamise osas;
19. rõhutab, et inimesed ja ka organisatsioonid peavad olema ettevalmistatud elukestva õppe ja koolituse, sealhulgas tööalase koolituse kaudu, et kohaneda muutustega tööturul ja tulla toime globaliseerumisega kaasnevate väljakutsetega;
20. rõhutab, et traditsiooniliste töökohtade kadumisele tööstuses peab vastama rea lisameetmetega, sealhulgas uute tööstussektorite väljaarendamise toetamine, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine ja sotsiaalmajanduse arendamine;
21. kutsub nõukogu ja komisjoni üles asetama rõhku kõigi jaoks tulutoovale lähenemisele, mille kohaselt töötajate olemasolevaid õigusi täiendatakse ja laiendatakse uute õigustega, nagu näiteks õigus koolitusele ja elukestvale õppele ning õigus töö- ja eraelu ühitada aitavale töökorraldusele;
22. nõuab tungivalt, et liikmesriigid jõustaksid õigusaktid, mis tasakaalustavad töö ja eraelu, aidates lapsevanematel tööturul püsida või hõlbustades tööturule uuesti sisenemist;
23. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tegeleksid esmajärjekorras naiste sotsiaalse integratsiooni ja naiste õigustega, muutes vastavalt oma poliitikat, kaasa arvatud vastavat tulude jaotamise poliitikat;
II. Sotsiaalne kaasatus
24. on seisukohal, et tuleb jätkuvalt teha ja laiendada jõupingutusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks, et parandada nende inimeste olukorda, keda vaesus ja tõrjutus kõige rohkem ohustavad;
25. kutsub komisjoni üles tugevdama veelgi soolise võrdõiguslikkuse ja puudega isikutega seotud küsimuste integreerimist kõikidesse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse;
26. on seisukohal, et vaesuse all kannatavate isikute ulatuslik osalemine olukorda parandavate konkreetsete meetmete ja poliitikate väljatöötamisel on tõhusamate tulemuste saavutamiseks äärmiselt oluline;
27. on arvamusel, et eritähelepanu tuleb pöörata alaealisi üksi kasvatavatele vanematele ja üksikutele vanematele naistele, kes moodustavad eriti haavatava rühma ja keda vaesus tabab majanduslanguse korral sageli esimesena;
28. tunnustab, et paljudes liikmesriikides on inimestele loodud turvavõrgustik, mis tagab mõistliku minimaalse sissetuleku ning usub, et parimate tavade vahetamisega tuleks julgustada turvavõrgustikku mitteomavaid liikmesriike neid looma;
29. tunnistab, et sotsiaalabi andmisel on liikmesriikidel kohustus tagada, et kodanikud mõistavad oma õigusi ja neil on oma toetustele juurdepääs;
30. rõhutab, et ühtelegi toetuse saajale ei tohi võimaldada sissetulekut, mis on madalam kõnealuse liikmesriigi vaesuspiirist;
31. kutsub kõiki liikmesriike üles tagama riigipensionide süsteemide puhul täielikku soolist võrdõiguslikkust;
32. on veendunud, et võimalusel koostöös sotsiaalpartneritega tuleb saavutada mõistliku miinimumpalga kehtestamine liikmesriigi tasandil, et muuta töö majanduslikult tasuvaks; kuid tunnistab, et paljudes liikmesriikides on miinimumpalk väga madal või allpool toimetulekupiiri; lükkab samas tagasi argumendi, mille kohaselt miinimumpalga kehtestamine ei innusta tööandjaid töökohti looma; peab elutähtsaks, et töötajatel oleks mõistlik palk;
33. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid oma sotsiaalkindlustussüsteeme kohandama, et aidata kaasa üleminekule tasustatud töölt või koolituselt ja töötuselt, et vältida nn vaesuse lõksu sattumist, kuid teisalt peegeldada töö olemuse muutumist;
34. peab elutähtsaks, et liikmesriigid aitaksid inimesi tagasi tööle, tagades, et nad saavad isiklikku, sihtotstarbelist abi, et aidata inimestel kasvatada enesekindlust ja õppida uusi oskusi;
35. peab elutähtsaks, et liikmesriigid aitaksid invaliidistunud inimestel töökohta säilitada;
36. kutsub liikmesriike üles tegelema mitmekordse diskrimineerimise probleemiga, millel on sotsiaalsele kaasatusele tõsine ja sageli tähelepanuta jäetud mõju;
37. rõhutab erinevate – kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa – võimutasandite vahelise koostöö tähtsust diskrimineerimise vastu võitlemisel;
38. usub, et kvaliteetne kohaliku tasandi meditsiini- ja sotsiaalabi, mida arendatakse võimaluse korral koostöös kasutajate ja patsientidega, võib mängida vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel olulist rolli;
39. märgib, et vaesuse ja kuritegevuse vahel on tugev ja keeruline side; et äärmine vaesus ja sotsiaalne tõrjutus võivad viia kuritegevuseni ning et vabadusekaotus ilma piisava rehabilitatsiooni ja hariduseta viib sageli ainult suurema sotsiaalse tõrjutuse ja töötuseni;
40. rõhutab karistusasutustes hariduse, koolituse ja töö tagamise vajadust, et kinnipeetavad saaksid tegeleda neid moraalselt ja psühholoogiliselt toetavate tegevustega ja omandaksid tulevikus tööturule taassisenemiseks kasulikke oskusi;
41. on seisukohal, et liikmesriigid ja Euroopa Liit peaks pöörama suuremat tähelepanu hasartmängusõltuvuse probleemidele; täheldab, et perekondades, kus üks või mitu liiget on patoloogilised mängurid, valitseb suurem elatustaseme langemise, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse oht, mille ohvrid on sageli lapsed; seetõttu kutsub liikmesriike üles levitama teavet patoloogilise mängurlusega kaasnevate ohtude, selle sümptomite ja tagajärgede kohta; ühtlasi kutsub komisjoni üles lisama sotsiaalse tegelikkuse hindamise aruandesse patoloogilise mängurluse probleemi ja selle mõju sotsiaalsele tõrjutusele ja vaesusele;
42. kutsub liikmesriike üles olema tähelepanelik suureneva võlakoormuse suhtes, mis viib kõrgema vaesusriskini;
43. usub, et elamisväärsete ja taskukohaste eluruumide vähesus kõigis liikmesriikides on oluline asjaolu, mis soodustab inimeste vaesumist; palub komisjonil pidada kinni liikmesriikide eesõigustest sotsiaalelamute määratlemise ja finantseerimise valdkonnas; kõnealust tüüpi elamispind annab olulise panuse sotsiaalse kaasatuse poliitikasse;
44. kutsub liikmesriike üles allkirjastama ja ratifitseerima rahvusvahelist puuetega inimeste konventsiooni ja selle vabatahtlikku lisaprotokolli;
45. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama puudega isikute organisatsioonide esindajate osalusel välja riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke algatusi puudega isikute paindliku tööhõive edendamiseks; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles parandama usaldusväärsete ja võrreldavate statistiliste andmete kogumist puudega isikute olukorra kohta tööturul;
46. palub kõigil liikmesriikidel täita majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise konventsiooniga võetud kohustusi;
47. kutsub liikmesriike üles toetama uute side- ja infotehnoloogiate kasutamist, mis aitavad oluliselt kaasa puudega isikutele võrdsete võimaluste tagamisele, hõlbustavad nende haridussüsteemis osalemist ja tööhõivet, vähendavad paralleelselt puudega isikute sõltuvust kolmandatest isikutest ning soodustavad nende sõltumatust;
48. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama uuenduslike abisüsteemide kavandamist ja väljatöötamist ning varustuse kasutamist, mis soodustab puudega ja eakate inimeste juurdepääsu kaupadele ja teenustele;
49. tervitab puudega inimeste toimetulekut väljaspool hoolekandeasutusi, kuid märgib, et see nõuab piisaval hulgal kohaliku tasandi kvaliteetteenuseid, mis soodustavad iseseisvat elu, õigust isiklikule abile, õigust majanduslikule sõltumatusele ja täielikku ühiskonnas osalemist liikmesriikides;
50. on seisukohal, et on lubamatu ehitada Euroopa Regionaalarengu Fondi või muude struktuurifondide vahendeid kasutades uut infrastruktuuri, mis on puudega inimeste ja vanemate inimeste jaoks juurdepääsmatud;
51. kutsub liikmesriike üles, eriti rahvastiku vananemist arvestades, tegelema küsimustega, millega seisavad silmitsi hooldajad, eriti õigus vabalt valida, kas ja missuguses ulatuses isik soovib olla hooldaja, võimalus kombineerida vabatahtlikku ja tasustatud tööd ning töökohta ja juurdepääs sotsiaalkindlustussüsteemidele ja vanaduspensionile, et vältida hooldajana tegutsemisest tingitud vaesumist;
52. kutsub liikmesriike üles uurima, kuidas tunnustada väljaõppena ja kogemusena ülalpeetavate isikute ja laste eest hoolitsemisel omandatud mitteametlikke oskusi, hõlbustades sellega asjaomaste isikute tööturule integreerimist;
53. kutsub liikmesriike üles julgustama avaliku sektori tööandjaid kavandama töökohti, mis esindaksid paremini kogukondi, kellele nende teenused on suunatud, kaaludes samal ajal kõiki töökohale kandideerijaid, olenemata nende soost, etnilisest päritolust, religioonist, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest;
54. rõhutab tööandjate aktiivse osalemise olulisust diskrimineerimise vastu võitlemisel ja töökohal valitseva mitmekesisuse positiivset mõju;
55. leiab, et transseksuaalsete isikute diskrimineerimine tööturul ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas on veel vähetuntud probleem ning kutsub liikmesriike üles võitlema ka selle diskrimineerimisvormi vastu; kutsub komisjoni üles algatama kõnealuses küsimuses uuringut;
56. rõhutab vajadust selle järele, et liikmesriigid edendaksid ulatuslike kohalike, piirkondlike ja riiklike elanikkonna vananemise strateegiate väljatöötamist ja rakendamist;
57. kutsub komisjoni ja liikmesriike eraldama piisavaid vahendeid, et soodustada juurdepääsu elukestva õppe programmidele, piiramaks vanemate inimeste tõrjumist muu hulgas töökohtadel ja edendamaks nende jätkuvat osalemist ühiskonna-, kultuuri- ja kodanikuelus;
58. nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, astuksid samme vanematele inimestele ja puudega inimestele kvaliteetse ja mõistliku hinnaga isikuhoolduse tagamisel;
59. kutsub liikmesriike üles vahetama häid tavasid, et vältida õpilaste koolist väljalangemist, kui nad ei ole omandanud vajalikke oskusi tööturule sisenemiseks või kutsekooli või ülikooli astumiseks, ja lihtsustama üleminekut koolist tööle;
60. rõhutab, et haridusasutused võiksid olla varakult haridustee katkestavate noortega paindlikumad ja aidata neid, kes paralleelselt õpingutega täidavad ka perekondlikke kohustusi;
61. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et nende kodanikud on kirjaoskajad ning neil on kasuliku töö leidmiseks ja ühiskonnas täiel määral osalemiseks vajalikud oskused ja teadmised;
62. avaldab kahetsust, et hoolimata kiiduväärt sammudest suurema osaluse suunas kõrghariduses on vähem jõukatest oludest pärit inimesed seal endiselt tugevasti alaesindatud; märgib, et liikmesriike tuleks julgustada säilitama, tugevdama ja kasutusele võtma kutseõpet, tööpõhist praktikaõpet ja muid rakendushariduse vorme ning neisse investeerima;
63. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tõrjuksid majandusliku sisserände ja varjupaiga otsimise vahelist eksitavat hägustumist ja majandusliku sisserände ning varjupaiga otsimise ja ebaseadusliku sisserände vahelist eksitavat hägustumist;
III. Sotsiaalne kaitse
64. usub, et koduvägivalla ning laste ja vanemate inimeste ärakasutamise ohjeldamiseks tuleks võtta rohkem meetmeid;
65. võtab väga murelikult teadmiseks, et soopõhine vägivald suurendab naiste sotsiaalset ja poliitilist tõrjutust, takistades nende inimõiguste tagamist; kutsub liikmesriike üles karmistama õigusakte ja jagama sellealaseid häid tavasid;
66. kutsub liikmesriike tungivalt üles uurima oma pensionisüsteemide asjakohasust ja jätkusuutlikkust;
67. palub liikmesriikidel esitada pensionide osas selgemaid suuniseid ja nõuandeid, tagamaks, et asjaomased isikud saaksid oma pensioniea planeerimiseks vajalikku teavet ja et riiklikud reformid viidaks läbi võimalikult suure konsensuse alusel;
68. märgib, et tervishoiu valdkonnas saadud tulemuste ebavõrdsus liikmesriikide vahel ja liikmesriikide sees on endiselt suur ning kutsub liikmesriike tungivalt üles püüdma olukorda parandada ja tagada kõigile tõhus juurdepääs tervishoiuteenustele;
69. kutsub liikmesriike üles pakkuma tõhusamaid lastekaitsesüsteeme, mis hõlmavad haavatavate laste vajadustele vastavaid varajase sekkumise teenuseid ning raviteenuste kehtestamist, mis aitaksid väärkoheldud lastel kuritarvitamise tagajärgedest üle saada;
70. kutsub liikmesriike üles töötama välja konstruktiivsemat lähenemisviisi uimastipoliitikale, pannes rõhku pigem ennetustegevusele, haridusele ja sõltuvuse ravimisele kui kriminaalkaristustele;
71. nõuab kogu Euroopa Liidus tõhusamat heade tavade vahetamist krooniliste haiguste diagnoosimise, vältimise ja ravi alal;
72. märgib võrreldavate meetodite ja andmete vähesust pikaajalise hoolduse valdkonnas ning peab seetõttu oluliseks tugevdada liikmesriikidevahelist sihipärast kogemuste vahetamist antud valdkonnas, et tõsta teadlikkust sellest, kuidas on võimalik kõige paremini organiseerida, kindlustada ja pakkuda taskukohaste hindadega kvaliteetset hooldust ning millised meetodid sobivad kõige paremini, et kindlustada eakatele inimväärne elu, mis peab kehtima ka üha suurema arvu dementsusega seotud haigusi põdevate inimeste puhul;
73. kutsub liikmesriike üles seadma esikohale rahvatervise meetmeid, millega püütakse ohjeldada ebavõrdsust, mis eksisteerib tervishoius ja juurdepääsul arstiabile; lisaks kutsub liikmesriike üles võtma vastu konkreetseid meetmeid, mis vastavad etniliste vähemuste vajadustele;
74. märgib, et kõikides liikmesriikides võib alkoholi ja uimastite kuritarvitamine viia kuritegevuse, töötuse ja sotsiaalse tõrjutuseni; märgib teiselt poolt, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus võivad viia alkoholi ja uimastite kuritarvitamiseni; leiab, et on lubamatu, et paljud inimesed saavad ravile ja nõustamisele juurdepääsu vaid vanglasüsteemi kaudu; palub liikmesriikidel vahetada parimaid tavasid, et tugevdada kõnealuse nähtusega tegelemise ja selle vastu võitlemise programme;
75. rõhutab, et on olemas mitmesuguseid puuete vorme, nende hulgas liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja vaimse tervise probleemidega, krooniliste haiguste või õpiraskustega inimesed; rõhutab, et liitpuuetega inimestel on erakordsed probleemid, nagu ka inimestel, keda diskrimineeritakse mitmekordselt;
76. nõuab, et vaimse tervise probleemide ja õpiraskustega inimesi ei häbimärgistataks, et edendataks vaimset tervist ja heaolu, vaimsete häirete vältimist ning eraldataks rohkem vahendeid raviks ja hoolduseks;
77. kiidab heaks, et komisjon kavandab mitme uurimuse avaldamist puudega isikute ja õpiraskustega laste vajaduste kohta, kus käsitletakse mitmeid sotsiaalseid, sealhulgas nende hariduse ja väljaõppega seotud aspekte;
78. kutsub liikmesriike üles rakendama aktiivselt poliitikat alkoholist, tubakast ja teistest ebaseaduslikest, aga ka seaduslikest ravimitest põhjustatud tervise halvenemise vähendamiseks;
79. mõistab, et alkoholi- ja suitsetamise ning uimastite ja ravimite kuritarvitamise vastane poliitika kuulub ennekõike riikide pädevusse, kuid julgustab komisjoni mängima aktiivset rolli, kogudes ja teavitades kõikidest erinevates liikmesriikides saadud kogemustest vastavalt komisjoni teatisele, milles käsitletakse Euroopa Liidu strateegiat liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel (KOM(2006)0625), ning algatama nõuandeprotsessi ja avalikku arutelu passiivse suitsetamise vastase võitluse jätkamise parima viisi üle vastavalt komisjoni rohelisele raamatule „Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust: poliitikavalikud ELi tasandil” (KOM(2007)0027);
80. kordab oma 15. detsembri 2005. aasta resolutsioonis komisjoni 2006. aasta õigusloome- ja tööprogrammi kohta[11] väljendatud seisukohta, eelkõige mis puudutab rahvatervist ohustavaid tegureid, nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet, vähk, vaimuhaigused ja HIV/AIDS, ning kõrget saastetaset linnades ja suurlinnapiirkondades;
81. rõhutab spordi tähtsust inimeste hea enesetunde seisukohalt ning arvukate rahvatervist ohustavate haiguste ennetamisel; kutsub liikmesriike üles pühenduma kodanike sportimisvõimaluste parandamisele ning edendama elamupiirkondade loomist, mis toetavad kodanike aktiivset ja sõltumatut elu;
82. tunnistab, et alkoholi kuritarvitamine ja uimastikasutus võib kaasa tuua sotsiaalse tõrjutuse ning aheldada lapsed ja perekonnad vaesusesse ning põhjustada laste puhul suuremat kuritarvitusriski;
83. tervitab asjaolu, et laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on viimastel aastatel muutunud kõigis liikmesriikides olulisemaks poliitiliseks prioriteediks; kuid kutsub komisjoni ja liikmesriike üles leppima kokku mõõdetavates sihtmärkides teel laste vaesuse keeruka nähtuse kaotamise eesmärgi suunas, ning eraldama piisavaid vahendeid selle eesmärgi saavutamiseks, et vältida vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse edasikandumist põlvkonniti, pöörates erilist tähelepanu mahajäetud lastele, tänavalastele ja lastekodulastele.
84. usub, et kvaliteetsed haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, laste ja nende perekondade toetamine, sealhulgas taskukohane lapsehooldus ja juurdepääs taskukohasele elamispinnale, on väga olulised laste vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vältimisel ja vähendamisel ning vaesuse edasikandumise vältimisel ühest põlvkonnast teise;
85. palub liikmesriikidel pöörata eritähelepanu üksikvanemaga perekondade kaitsele, kelle risk vaesuda on suurem;
86. kutsub liikmesriike üles jälgima, et lastel oleks juurdepääs teenustele ja võimalustele, mis tagavad nii olevikus kui tulevikus nende heaolu ning aitavad neil end täiel määral teostada; seetõttu kutsub liikmesriike ühtlasi üles jälgima, et kooliprogrammidesse kuuluks finantsalane algharidus;
87. kutsub liikmesriike üles tagama laste vaesust puudutavate andmete kogumist ja vaesumise ohus laste olukorra analüüsi, eelkõige nende laste puhul, kelle vaesumise oht on eriti kõrge – puudega lapsed, romi lapsed, lastekodulapsed, sisserändajate lapsed ja tänavalapsed ning teostama järelevalvet ja hindama oma poliitikat kõnealuses valdkonnas ning tagama selle poliitika mõju süstemaatilist hindamist;
88. palub komisjonil välja töötada uued näitajad, mida saaks kombineerida olemasolevate vaesuse näitajatega ja mis võimaldaksid laste vaesuse sügavamat mõistmist;
89. rõhutab tervishoiuteenuste ja üldiste sotsiaalteenuste olulist rolli Euroopa sotsiaalmudelis; kutsub komisjoni üles tunnustama seda rolli siseturgu ja konkurentsi puudutava õiguse kohaldamisel; rõhutab kõnealuste teenuste ebapiisavat rahastamist, eriti teatavates Ida-Euroopa liikmesriikides;
90. on seisukohal, et tervishoiuteenuste liberaliseerimine võib kaasa tuua suurema ebavõrdsuse juurdepääsul kvaliteetsetele tervishoiuteenustele;
91. kutsub liikmesriike üles propageerima krediidiühistuid, et aidata pakkuda inimestele turvalist ja reguleeritud keskkonda raha säästmiseks ja laenamiseks ning leevendada üha problemaatilisemat eraisikute võlakoormust; palub liikmesriikidel jälgida, et inimestel oleks õigus avada pangas konto mõistlike kuludega, kuna pangakonto on oluline vahend majandustegevuses ja ühiskondlikus elus osalemiseks;
92. tunnistab, et inimkaubandus toob kaasa tohutuid kannatusi, kutsub liikmesriike üles tagama inimkaubandus- ja diskrimineerimisvastaste õigusaktide täitmist, inimkaubanduseohvrite ühiskonda tagasitoomist, tugevdama piiriülest koostööd ning eelkõige allkirjastama, ratifitseerima ja rakendama Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni; kutsub liikmesriike tungivalt üles inimkaubanduse ohvrite, eriti laste kaitset ja nende põhiõiguste järgimist prioriteediks seadma;
93. tervitab komisjoni direktiivi ettepanekut, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele (KOM(2007)0249) ja kutsub liikmesriike üles esitama õigusakte ja rakendama kehtivat Euroopa õigusloomet paremini, et vältida kaitsetute töötajate ekspluateerimist vahendajate poolt, ning allkirjastama ja ratifitseerima võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse konventsiooni;
94. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid inimõigustepõhise varjupaigapoliitika vastavalt pagulasseisundi konventsioonile ja muule asjaomasele inimõigusi käsitlevale õigusele, tegutsedes samas selle nimel, et lõpetada varjupaigataotlejate sõltuvus abist, võimaldades neil töötada ja kaaluda seaduslikumate sisserändeteede väljaarendamist; kritiseerib teravalt jätkuvaid pagulasseisundi konventsiooni ja teiste inimõigusi puudutavate õigusaktide rikkumisi liikmesriikides;
95. nõuab, et liikmesriigid pööraksid rohkem tähelepanu kodututele, eelkõige juurdepääsul eluasemele, tervishoiule, haridusele ja tööhõivele;
96. kutsub liikmesriike üles kõrvaldama puudusi, mis iseloomustavad tööturuga integreerumisel raskusi kogevatele isikutele pakutavat abi ja teenuseid ning jälgima, et kõnealune abi ja teenused oleksid õiglased, kõigile kättesaadavad ja jätkusuutlikud;
o o
o
97. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, sotsiaalkaitsekomiteele ning liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.
- [2] EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
- [3] ELT C 45 E, 23.2.2006, lk 129.
- [4] ELT C 261 E, 30.10.2003, lk 136.
- [5] ELT C 68 E, 18.3.2004, lk 604.
- [6] ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 251.
- [7] ELT C 316 E, 22.12.2006, lk 370.
- [8] ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 131.
- [9] ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 148.
- [10] EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
- [11] ELT C 286 E, 23.11.2006, lk 487.
SELETUSKIRI
Raporti põhisõnum
Raportis toetatakse komisjoni sotsiaalse tegelikkuse hindamise teatise (KOM(2007)0063) ja selle järelmeetmete üldist lähenemisviisi, seega üldise arutelu korraldamist sotsiaalpoliitika rolli üle Euroopa Liidus. Arvestades, et teatises sedastatakse, et arutelu tulemused on aluseks ka sotsiaalpoliitilise tegevuskava vahearuandele, märgitakse raportis, et Euroopa Parlamenti tuleks teavitada arutelude tulemustest ning sellest, mida komisjon kavatseb nendega vahearuandega seoses peale hakata.
Raportis märgitakse, et sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne kaitse on Euroopa Liidu põhiväärtused ning kõigi inimeste põhiõigused, olenemata etnilisest päritolust, vanusest, soost, puudest, seksuaalsest eelistusest ja usust.
Raportis märgitakse, et 78 miljonit Euroopa kodanikku elab endiselt vaesuses ja 8% ELi töötajatest kannatab vaesuse all ning paljudes ELi liikmesriikides suureneb rikaste ja vaeste vaheline lõhe.
Raportis märgitakse, et Euroopa on tänapäeval paljurahvuseline, paljuusuline ühiskond ning et liikmesriigid peavad tagama, et nende seadused kajastavad seda mitmekesisust, kaitstes kõiki inimesi vägivalla, diskrimineerimise ja ahistamise eest.
Raportis märgitakse, et vaesus ja töötus on olnud seotud kehva tervisega selliste tegurite tõttu nagu vilets toitumine, kehvem elukeskkond vaesemates piirkondades, puudulikud elamistingimused ja stress, ning et paljudes liikmesriikides ei ole puudustkannatavatel kogukondadel korralikku juurdepääsu arstiabile.
Raportis märgitakse, et puudega (sealhulgas vaimse tervise probleemidega) inimeste, vanemate inimeste ja rahvusvähemuste töötuse tase püsib kogu Euroopa Liidus lubamatult kõrgena.
Raportis rõhutatakse, et tööhõivet tuleb vaadelda ühe tõhusaima vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase kaitsemeetmena, ning kutsutakse seepärast komisjoni ja liikmesriike üles rakendama tõhusalt tööhõivedirektiivi 78/2000/EÜ, milles esitatakse õigusraamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel.
Raportis rõhutatakse, et juurdepääs kaupadele ja teenustele peab olema iga ELi kodaniku õigus, ning kutsutakse seepärast komisjoni üles esitama kõikides EÜ asutamislepingu artikli 13 õigusaktidega hõlmamata valdkondades eridirektiivid, et võidelda diskrimineerimise vastu juurdepääsul kaupadele ja teenustele, sealhulgas puude, vanuse, religiooni või usu või seksuaalse orientatsiooni tõttu.
Raportis kutsutakse liikmesriike üles rakendama tõhusamalt olemasolevaid ELi õigusakte tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas.
Raportis tunnistatakse, et paljudes liikmesriikides on inimestele loodud turvavõrgustik, mis tagab minimaalse sissetuleku, ning usutakse, et heade tavade vahetamisega on võimalik turvavõrgustikku mittekasutavaid liikmesriike julgustada seda kasutama.
Raportis märgitakse, et tuleks julgustada mõistliku miinimumpalga kehtestamist liikmesriigi tasandil ning see võib aidata muuta töö majanduslikult tasuvaks; kuid tunnistatakse, et paljudes liikmesriikides on miinimumpalk kehtestatud väga madalal tasemel.
Raportis võetakse arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid raporteid, milles rõhutatakse, kui oluline on see, et sotsiaalpoliitikal oleks võrdne staatus ühenduse kolme poliitikaga (majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika) ja need toimiksid täielikult üheskoos.[1] Sellega seoses peaks komisjon toetama ja selgitama esialgset Lissaboni eesmärki seoses vaesuse likvideerimisega selliselt, et komisjon võtaks vastu selgesõnalise põhieesmärgi vähendada Euroopa Liidus 2010. aastaks vaesuse taset arvestatult sisemajanduse kogutoodangu suhtes ning töötada välja sotsiaalse kaasatuse standardid, mille põhjal saaks hinnata sotsiaalse kaasatuse strateegia tulemusi. [2]
Sotsiaalse tegelikkuse hindamise raport käsitleb kahte komisjoni dokumenti: teatist sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta (KOM(2007)013) ning teatist sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta (KOM(2007)063).
Sotsiaalset kaitset ja sotsiaalset kaasatust käsitleva teatise kokkuvõte
Avatud kooskõlastusmeetod on tõstnud teadlikkust tõrjutuse ja vaesuse keerulistest põhjustest ning kujundanud ühise lähenemisviisi sotsiaalkaitse reformidele, mis tugineb kättesaadavuse, piisavuse, kvaliteedi, ajakohastamise ja jätkusuutlikkuse põhimõttele. Tervishoid ja pikaajaline hooldus sobivad samuti hästi tegevuspõhimõtete vahetuseks; eesmärkide ühine arvessevõtmine võib parandada poliitika tõhusust ja tervishoiuteenuste osutamist liikmesriigi tasandil.
Mõnede riiklike reformiprogrammide puhul tuleb esile ka suurem tähelepanu ühiskonna kõige puudustkannatavamatele liikmetele ning vaestel leibkondadel aidatakse tööhõive kasvust rohkem kasu saada. Riikide rahanduse jätkusuutlikkuse tagamise meetmetega kaasnevad sätted, millega kaitstakse kõige enam ohustatud elanikerühmi. Endisest tugevamat ja nähtavamat koostoimet on vaja nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil.
Liikmesriikides tuleb rohkem tähtsust omistada laste vaesuse vastu võitlemisele, sest puudustkannatavad lapsed ei saa tulevikus suurema tõenäosusega tööd. Liikmesriigid lähenevad sellele küsimusele järgmiste meetmete kaudu: perekonna sissetuleku suurendamine, parem juurdepääs teenustele, laste õiguste kaitsmine. Raportis näidatakse, et keskmiselt 15% õppureist jätab kooli pooleli, kuid mõnes riigis mõjutab kooli poolelijätmine rohkem kui kolmandikku noortest. Mõnes liikmesriigis on probleemi lahendamiseks seatud konkreetsed eesmärgid ja võetud ennetusmeetmeid (koolieelne õpe, suunamine ja nõustamine, koduõpetajad, õppetoetused) ning kompensatoorseid meetmeid (nt uut võimalust pakkuvad koolid).
Selles suhtes püsib olulisena ka võitlus noorte töötuse vastu. Paljudes liikmesriikides pikendatakse õpipoisiaega, pakutakse pärast lühiajalisi töötuseperioode individuaalset toetust või alternatiivtegevust, keskendutakse ühiskondlikult vähem soodsas olukorras olevatele aladele või parandatakse juurdepääsu tavameetmetele.
Geograafilise ebavõrdsuse puhul toetatakse ELi struktuurfondidest tervishoiuinfrastruktuuri parandamist kõige vaesemates piirkondades. Kvaliteedistandardite tõstmiseks on liikmesriikides seatud eesmärgiks parem kooskõlastamine kõigi arstiabi etappide vahel ja ennetusprogrammide väljatöötamine.
Sotsiaalse tegelikkuse hindamist käsitleva teatise kokkuvõte
Globaliseerumine ja demograafia on Euroopa ühiskonna arengu kaks peamist kujundajat. Demograafilised suundumused liiguvad pikema ja tervema elu poole ja tõstatavad selliseid probleeme nagu vananeva ühiskonna täiendavad kulud, põlvkondadevaheline võrdsus, perekonnaelu säilitamise seisukohalt üha suureneva tähtsusega lapsehooldus ning töö ja eraelu tasakaal, põlvkondadevahelised suhted ja uued ohud vaesuda. Globaliseerumine kätkeb endas koostoimes uue tehnoloogiaga tohutut kasvupotentsiaali. Kuid inimesed peavad olema haritumad ja koolitatumad, et neist võimalustest kasu saada ja kohaneda tavapäraste tööstuselukutsete kadumisega.
Uuendatud Lissaboni strateegia ei keskendu mitte ainult majandustulemustele ja konkurentsile, vaid ka suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse loomisele ja jätkusuutlikkuse sotsiaalsele mõõtmele. Strateegia raames kohustub EL koos liikmesriikidega – kellel on jätkuvalt esmane pädevus oma poliitika kujundamisel – ühiselt kindlaks määrama poliitikasuunad, mis oleksid parimad saavutamaks jõukuse ja solidaarsuse kooskõla ja edendama nende kasutuselevõttu. Lissaboni strateegia on seega ärgitanud sotsiaalküsimuste kollektiivset arutamist kõige laiemas tähenduses, hõlmates tavapäraseid küsimusi seoses tööturu paindlikkuse ja heaoluriigi reformiga, aga ka küsimusi, mis seonduvad hariduse ja koolitussüsteemidega.
Paljud varasematest sotsiaalpoliitilistest algatustest on saanud alguse industriaalühiskonnas. Tänapäevane Euroopa ühiskond on üha enam teadmistepõhine ja teenustele orienteeritud, kus sotsiaalne olukord ja sotsiaalsed väljakutsed ei ole piisavalt hästi mõistetud ja neid pole piisavalt analüüsitud.
Sotsiaalse tegelikkuse hindamise eesmärk on selle seisukoha kujundamine Euroopa sotsiaalset olukorda käsitleva arutelu algatamise teel, mis on aluseks ka sotsiaalpoliitilise tegevuskava vahearuandele.
- [1] Raport komisjoni sotsiaalpoliitika tegevuskava käsitleva teatise kohta, tööhõivekomisjon, raportöör Anne E.M. Van Lancker, A5-0291/2000.
Raport sotsiaalse olukorra kohta Euroopa Liidus, tööhõivekomisjon, raportöör Ilda Figueiredo, A6-0035/2005. - [2] Ettekanne sotsiaalmeetmete kava kohta aastateks 2006–2010, tööhõivekomisjon, raportöör Ria Oomen-Ruijten, A6-0142/2005.
keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (3.10.2007)
tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile
sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta
(2007/2104(INI))
Arvamuse koostaja: Miroslav Mikolášik
ETTEPANEKUD
Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. avaldab sügavat kahetsust, et suureneb tervisega seotud ebavõrdsus liikmesriikide ning sotsiaal-majanduslike rühmade vahel; rõhutab, et see puudutab nii täiskasvanuid kui ka lapsi, kusjuures laste tervisele on peamiseks ohuks vaesus;
2. rõhutab eelkõige pingelist majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, mis puudutab esmajoones kõige ebasoodsamas olukorras olevaid sotsiaal-majanduslikke rühmi; tunneb muret Euroopa Ühenduste Kohtu hiljutise kohtuotsuse pärast, millega aktsepteeritakse tööandja vastutuse piiramist sotsiaalkindlustusalaste kohustuste osas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu ja rakendama meetmeid, et muuta kõnealust olukorda;
3. on seisukohal, et demograafilise arengu ja keskmise eluea järkjärgulise suurenemise kontekstis on tähtis töötada välja rahvatervise strateegiad, mille eesmärk on haiguste vältimine, tõhus haigustevastane võitlus ning seeläbi eurooplaste elukvaliteedi parandamine; peab kõnealusele seisukohale tuginedes esmatähtsaks erilise tähelepanu pööramist laste tervisele, et neist saaksid täiskasvanud, kel on hea tervis; ergutab seetõttu liikmesriike võtma meetmeid lapsevanemate ja perede toetamiseks, nagu peresõbralikud töötavad, abiteenused lapsevanematele väikelaste kasvatamisel ja hoidmisel ning paindlikud töötingimused, mille kohta on tehtud ettepanek komisjoni teatises „Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” (KOM(2007)244);
4. tuletab meelde, et tervis on põhiõigus ning et igaüks peab haiguse korral saama kasutada ennetavaid meetmeid, tervishoiuteenuseid ja kvaliteetseid hooldusteenuseid lähiümbruses; tuletab meelde Euroopa Liidu ja liikmesriikide eesmärki tagada ühenduse poliitiliste meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse;
5. kutsub liikmesriike demograafiliste muutuste kontekstis üles kohandama pensionikindlustust varasemast tugevamini praeguste ja oodatavate vajadustega ning tagama kõigile eakatele kõrge pensionikindlustuse standardi, olenemata nende sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest, et võimaldada kõigil väärikalt vananeda;
6. märgib võrreldavate meetodite ja andmete puudumist pikaajalise hoolduse valdkonnas ning peab seetõttu oluliseks tugevdada liikmesriikide vahel sihipärast kogemuste vahetamist antud valdkonnas, et kiiremini teada saada, kuidas on võimalik organiseerida, kindlustada ja pakkuda taskukohaste hindadega kvaliteetset hooldust ning millised meetodid sobivad kõige paremini, et kindlustada eakatele inimväärne elu, mis peab kehtima ka üha suurema arvu dementsusega seotud haigusi põdevate inimeste puhul;
7. rõhutab tervishoiuteenuste ja üldiste sotsiaalteenuste olulist rolli Euroopa sotsiaalmudelis; kutsub komisjoni üles tunnustama seda rolli siseturualaste õigusnormide ja konkurentsiõiguse kohaldamisel; rõhutab, et kõnealuste teenuste rahastamine on ebapiisav, eriti teatavates Ida-Euroopa liikmesriikides;
8. kutsub liikmesriike üles kindlustama kõikidele inimestele, sealhulgas kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele, olenemata nende sissetulekust, sotsiaalsest staatusest, vanusest ja elukohast, parema juurdepääsu kvaliteetsetele, taskukohastele ja usaldusväärsetele tervishoiuteenustele, kuna see on nende aktiivse ühiskonda hõlmamise eeldus; samuti kutsub neid üles tegema jõupingutusi, et vähendada endiselt eksisteerivat suurt ebavõrdsust tervishoiuteenuste ja nende kättesaadavuse osas;
9. märgib siiski, et mida ebasoodsamas olukorras sotsiaal-majanduslikud rühmad on, seda vähem saavad nad kasu tervist mõjutavate tegurite paranemisest; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles erinevate tervishoiustrateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel kõnealust olukorda arvesse võtma;
10. kutsub liikmesriike üles suurendama ennekõike kõige ebasoodsamas olukorras olevate kodanike teadmisi ja oskusi, et neile vajalikud teenused oleks neile kättesaadavad, ning lisaks pöörama muul viisil tähelepanu selle rühma võimalusele osaleda ühiskondlikus elus;
11. on seisukohal, et tervishoiuteenuste liberaliseerimine võib kaasa tuua suurema ebavõrdsuse võrdsel juurdepääsul kvaliteetsetele tervishoiuteenustele;
12. märgib, et vaesus ja terviseprobleemide kõrgem risk on omavahel seotud;
13. juhib tähelepanu, et sotsiaalne tõrjutus ja vaimse seisundiga seotud terviseprobleemid on üksteisega tihedalt seotud ning et seda olukorda saab parandada üksnes sotsiaalse tõrjutuse vältimise abil ning et liikmesriigid peavad siinjuures seetõttu järgima nõuetekohast poliitikat;
14. kutsub liikmesriike üles tervishoiukulude suurenemise kontekstis võtma tugevamaid meetmeid, nagu uute tehnoloogiate kasutamine, sihipärased teabekampaaniad, tõhus tervishoiukorraldus, referentskeskuste loomine ja piiriülene koostöö, mille eesmärk on tagada ka tulevikus kvaliteetsed tervishoiuteenused kõigile ning samas saavutada keskpikas perspektiivis kulude kokkuhoid; ning ergutab liikmesriike ja komisjoni esitama suuniseid pärast tööstusharu esindajate ja patsiendirühmadega konsulteerimist, et tagada kõigile võrdne juurdepääs ravimitele ja meditsiinitoodetele, ning lisaks arvesse võtma, et tervishoiukulusid saaks vähendada mitte ainult meetmetega riiklikul tasandil, vaid ka suurema põlvkondadevahelise ja perekonnasisese solidaarsusega ning vastastikuse abi meetmetega kohalikul tasandil;
15. juhib tähelepanu asjaolule, et halb tervislik seisund ja muud keskkonnasaastega seotud negatiivsed mõjud (õhusaaste, ohtlikud ained, müra jne) mõjutavad ennekõike haavatavaid ühiskonnarühmi, nagu lapsed, eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed; on ärevuses seoses uuringutega, mis seostavad sissetuleku ja keskkonnasaastega seotud stressi ning tõestavad, et madala sissetulekuga piirkonnad on sageli kõige enam saastatud;
16. ergutab komisjoni kasutama täielikult ära Euroopa mõõdet parimate tavade vahetamise edendamiseks liikmesriikide vahel, samuti toetuste, toitumise ja kehalise aktiivsuse alaste teabekampaaniate (mida on kohandatud eri sihtrühmade, eriti laste vajadustega) ja muude vahendite edendamiseks; need ennekõike ebasoodsas olukorras olevaid elanikerühmi mõjutavad asjaolud on toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia (KOM(2007)0279) eesmärgid;
17. mõistab, et alkoholi- ja suitsetamisvastane ning narkootikumide ja ravimite kuritarvitamise vastane poliitika kuulub ennekõike liikmesriikide pädevusse, kuid julgustab komisjoni täitma aktiivset rolli erinevate liikmesriikide kogemuste kogumisel ja edasi andmisel vastavalt komisjoni teatisele, milles käsitletakse Euroopa Liidu strateegiat liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel (KOM(2006)0625), ning algatama konsultatsiooniprotsessi ja avalikku arutelu passiivse suitsetamise vastase võitluse jätkamise parima viisi üle vastavalt komisjoni rohelisele raamatule „Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust: poliitikavalikud ELi tasandil” (KOM(2007)0027);
18. kordab oma 15. detsembri 2005. aasta resolutsioonis komisjoni 2006. aasta õigusloome- ja tööprogrammi kohta[1] väljendatud seisukohta, mis puudutab rahvatervist ohustavaid tegureid, nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet, vähk, vaimuhaigused ja HIV/AIDS, ning kõrget saastetaset linnades ja suurlinnapiirkondades;
19. rõhutab spordi tähtsust inimeste hea enesetunde seisukohalt ning arvukate rahvatervist ohustavate haiguste ennetamisel; kutsub liikmesriike üles pühenduma kodanike sportimisvõimaluste parandamisele ning edendama elamupiirkondade loomist, mis toetavad kodanike aktiivset ja sõltumatut elu;
20. tervitab rolli, mida täidavad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning rahvatervisega seotud varase teavitamise ja rahvatervist ohustavatele teguritele reageerimise Euroopa süsteem rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaldamisel;
21. kordab ühenduse kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis väljendatud seisukohta, et puhas ja tervislik keskkond on kodanike heaolu eeldus;
22. tõdeb, et enesetappude arv on suurenenud; on seetõttu seisukohal, et nüüd tuleb tagada kõigi juurdepääs vaimsele tervishoiule;
23. rõhutab, et liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid peavad täitma kehtivaid õigusakte, ning kutsub seetõttu komisjoni üles tagama Euroopa õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mitte ainult vee, õhu ja pinnase kvaliteedi ning mürasaaste vähendamise, REACH-määruse (kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine) kohaldamise ja kemikaalide ning toiduainete tootmise tugevdatud järelevalve osas, vaid ka lastele ja täiskasvanutele suunatud eksitava toiduainete reklaami või kuulutuste keelustamise osas.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
2.10.2007 |
||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
39 0 1 |
|
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Liam Aylward, Pilar Ayuso, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Jill Evans, Anne Ferreira, Matthias Groote, Gyula Hegyi, Jens Holm, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Eija-Riitta Korhola, Urszula Krupa, Peter Liese, Linda McAvan, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Guido Sacconi, Karin Scheele, Richard Seeber, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Glenis Willmott |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Rebecca Harms, Karin Jöns, Caroline Lucas, Miroslav Mikolášik, Bart Staes |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Pier Antonio Panzeri |
||
- [1] ELT C 286 E, 23.11.2006, lk 487.
naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (2.10.2007)
tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile
sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta
(2007/2104(INI))
Arvamuse koostaja: Ilda Figueiredo
ETTEPANEKUD
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades, et paljudes liikmesriikides lahutab suur lõhe õigusaktide sätteid ja nende tulemuslikkust sotsiaalse tegelikkuse ja sugudevaheliste suhete muutmisel;
B. arvestades, et naistevastane vägivald on tavalisim karistamata jääv kuritegu terves Euroopa Liidus;
C. arvestades, et sellised sotsiaalsed nähtused nagu inimkaubandus, organiseeritud kuritegevus, sooline diskrimineerimine ja prostitutsioon on tihedalt seotud,
1. tunneb heameelt laiaulatusliku konsulteerimise üle seoses sotsiaalküsimustega ja Euroopa ees seisvate väljakutsetega, sealhulgas võrdsete võimaluste tagajärgedega;
2. tunneb heameelt algatuse üle, mille raames hinnatakse sotsiaalset tegelikkust ELis ning loodab saada selgema ülevaate eelkõige naiste sotsiaalsest olukorrast;
3. rõhutab, et naised ja lapsed on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse peamised ohvrid ning et vaesus ohustab enamat kui 16 % elanikkonnast isegi pärast sotsiaaltoetuste saamist; juhib tähelepanu, et nimetatud risk suureneb veelgi sisserändajate, eakate, puuetega inimeste ja ühe vanemaga peres kasvavate laste puhul;
4. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama olemasolevaid ELi õigusakte tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas võimalikult kiiresti ja tulemuslikumalt, pöörates erilist tähelepanu soolise võrdsuse nõuetele;
5. märgib, et enamikus liikmesriikides ohustab vaesus lapsi keskmisest rohkem, et mõnel juhul tabab niisugune olukord kolmest lapsest ühte ning et see määr on isegi kõrgem nende laste puhul, kes kasvavad suurtes ühe vanemaga peredes, mis koosnevad suures osas naistest, kes on sageli töötud;
6. rõhutab hooldamise ning töö ja eraelu tasakaalu üha tõusvat tähtsust pereelu säilitamisel;
7. nõuab tungivalt, et liikmesriigid jõustaksid õigusaktid, mis tasakaalustavad töö ja eraelu, aidates vanematel tööturul püsida või hõlbustades tööturule uuesti sisenemist;
8. nõuab lapsesõbralikuma poliitika edendamist, sealhulgas riiklike vahendite paremat kasutamist lastesse ja noortesse investeerimisel, isegi kui see tähendab vahendite leidmist teiste poliitikavaldkondade arvel;
9. märgib, et keskmiselt langeb haridussüsteemist välja 15 % õpilastest, kuid mõnes riigis (näiteks Portugalis) ulatub kõnealune määr ligikaudu 40 protsendini, mis annab põhjust muretsemiseks noorte tüdrukute hariduse ja koolituse pärast;
10. rõhutab, et vaesusel ja sotsiaalsel tõrjutusel on palju mõõtmeid, kuid esmatähtsad on neist siiski perekonna majanduslik olukord, elamistingimused ning juurdepääs haridusele, tervishoiule ja pikaajalistele hooldusteenustele;
11. võtab väga murelikult teadmiseks, et soopõhine vägivald suurendab naiste sotsiaalset ja poliitilist tõrjutust, takistades seega neil oma inimõigusi teostada; kutsub liikmesriike üles nimetatud valdkonnas õigusakte tugevdama ja häid tavasid vahetama;
12. kutsub komisjoni üles uurima, kuidas mõjutavad majanduslikel põhjustel liikuvuse inimlikud ja sotsiaalsed tagajärjed naiste sotsiaalset staatust;
13. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmed tagamaks, et kõik teistes liikmesriikides töötavad naised teostaksid täielikult oma inim-, sotsiaalseid ja poliitilisi õigusi;
14. kutsub komisjoni üles algatama Euroopas arutelu selle üle, millised oleksid kohased meetmed prostituutide kui inimeste sotsiaalse kaasatuse tagamiseks ning samuti prostitutsiooni kui inimõiguste lubamatu rikkumise kaotamiseks Euroopa Liidus;
15. rõhutab, et vajalik on säilitada kvaliteetsed avalikud teenused, tugev riiklik ja üleüldine sotsiaalkindlustus ning sotsiaalse kaitstuse kõrge tase ja rohkearvulised kõiki õigusi tagavad töökohad ning tagada sellise avaliku korra väljatöötamisel ja rakendamisel tõhus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine;
16. rõhutab, et toetada tuleb tootmissektoreid, mikroettevõtteid, VKEsid, väikeseid põllumajandusettevõtteid, talumajapidamisi ja sotsiaalset ettevõtlust, võttes arvesse nende olulist panust naiste jaoks töökohtade loomisel ja nende heaolu suurendamisel;
17. on seisukohal, et ühenduse poliitika prioriteet peaks olema luua töötajate õigusi tagavaid töökohti, eriti tööpuudusest kõige rohkem mõjutatud elanikkonnarühmade ja eelkõige noorte puhul, kelle töötuse määr on mitmetes riikides püsivalt üle 20 % ja keskmiselt kaks korda kõrgem kui üldine töötus – kõrgeim on töötuse määr noorte tüdrukute hulgas;
18. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tegeleksid esmajärjekorras naiste sotsiaalse integratsiooni ja naiste õigustega, muutes vastavalt oma poliitikat, kaasa arvatud tulude jaotamise poliitika;
19. rõhutab eelkõige vajadust toetada vähemsoodsaid piirkondi, püsivalt ebasoodsate struktuuriliste tingimustega piirkondi, äärepoolseimaid piirkondi ja hiljuti deindustrialiseeritud, muude toodete tootmisele üle läinud või suletud kaevandustega piirkondi, et tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning naiste sotsiaalset kaasatust.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
2.10.2007 |
||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
22 0 0 |
|
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Katerina Batzeli, Edit Bauer, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Claire Gibault, Lissy Gröner, Esther Herranz García, Lívia Járóka, Piia-Noora Kauppi, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Urszula Krupa, Esther De Lange, Roselyne Lefrancois, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Amalia Sartori, Eva-Britt Svensson, Anne Van Lancker, Anna Záborská |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Gabriela Creţu, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Kartika Tamara Liotard |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
9.10.2007 |
||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
32 1 0 |
|
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jan Andersson, Alexandru Athanasiu, Jean-Luc Bennahmias, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Jean Louis Cottigny, Harald Ettl, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Roger Helmer, Stephen Hughes, Karin Jöns, Ona Juknevičienė, Jan Jerzy Kułakowski, Jean Lambert, Raymond Langendries, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Jan Tadeusz Masiel, Maria Matsouka, Elisabeth Morin, Csaba Őry, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Jean Spautz, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Françoise Castex, Richard Howitt, Rumiana Jeleva, Dieter-Lebrecht Koch, Jamila Madeira, Mario Mantovani, Tatjana Ždanoka |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||