RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta

24.10.2007 - (KOM(2007)0196 – C6‑0152/2007 –2007/0070 (CNS)) - *

Kalanduskomisjon
Raportöör: Paulo Casaca

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta

(KOM (2007)0196 – C6‑0152/2007 –2007/0070 (CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM (2007)0196);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel mille nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0152/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6‑0407/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 6
(6) Nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1543/2000, millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks, tuleb läbi vaadata, et võtta nõuetekohaselt arvesse laevastikul põhinevat lähenemisviisi kalanduse juhtimisele, vajadust arendada välja ökosüsteemil põhinev lähenemisviis, vajadust kalandusandmete parema kvaliteedi, täielikkuse ja neile laiema juurdepääsu järele, vajadust tõhusamalt toetada teaduslikku nõustamist ning edendada liikmesriikide koostööd.	(6) Nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1543/2000, millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks, tuleb läbi vaadata, et võtta nõuetekohaselt arvesse laevastikul põhinevat lähenemisviisi kalanduse juhtimisele, vajadust arendada välja ökosüsteemil põhinev lähenemisviis, vajadust kalandusandmete parema kvaliteedi, täielikkuse ja neile laiema juurdepääsu järele, vajadust tõhusamalt toetada teaduslikku nõustamist ning edendada liikmesriikide koostööd. Liikmesriigid ja komisjon peavad tagama piisava konfidentsiaalsuse taseme vastavalt töödeldavatele andmetele, lõpptarbija andmetele ja antud valdkonda käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele.
Selgitus
Arvestades lõpptarbija mõiste äärmiselt laia määratlust käesolevas määruse ettepanekus (kõik juriidilised ja füüsilised isikud ehk kogu üldsus), oleks see esimene kord, kui üks majandussektor peab avalikustama kõik oma andmed ning tegema seda mitte taotluse alusel, vaid koheselt. Seepärast tuleb tagada mingigi konfidentsiaalsuse tase.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 9
(9) Käesoleva määrusega hõlmatud andmetele juurdepääsuga seotud kohustused ei piira liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivist 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 1 määratletud keskkonnateabe suhtes.	(9) Käesoleva määrusega hõlmatud andmetele juurdepääsuga seotud kohustused ei piira kohustusi, õigusi ja erandeid, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 1 määratletud keskkonnateabe suhtes.
Selgitus
Viites direktiivile 2003/4/EÜ kõneldakse ainult liikmesriikide kohustustest. Direktiivis käsitletakse siiski ka erandeid ja eeskätt tuuakse välja juhtumid, mille puhul liikmesriigid võivad seada tingimusi keskkonnaandmete juurdepääsule või isegi keelata neile juurdepääsu. Kalandussektoris oleks isegi soovitavam kasutada selliseid erandeid, et kaitsta kaubanduslikku, tööstuslikku, majanduslikku või muud laadi siseteavet.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 14
(14) Käesolevas määruses osutatud andmed tuleks salvestada infotehnoloogilistes andmebaasides, et volitatud lõpptarbijail oleks neile juurdepääs ja neid saaks vahetada. Teadlaste huvides on, et isiku identifitseerimist mittevõimaldavad andmed oleksid kättesaadavad kõikidele, keda selliste andmete analüüs huvitab.	(14) Käesolevas määruses osutatud andmed tuleks salvestada infotehnoloogilistes andmebaasides, et volitatud lõpptarbijail oleks neile juurdepääs ja neid saaks vahetada.
Selgitus
Et võimaldada teadusringkondadele juurdepääs andmetele, ei ole vaja andmeid teha kättesaadavaks kõigile, kellel nende vastu huvi on, kusjuures ilma igasuguse tagatiseta, kuidas "huvitatud" isikud neid kasutama hakkavad. Pealegi võivad andmed, mis ei võimalda isiku identifitseerimist, sisaldada väga tundlikku teavet, mida võib kasutada kalandussektori või nende ettevõtjate vastu, kes on kohustatud andmeid esitama.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 16 a (uus)
	(16 a) Kui lõpptarbija ei ole avalik-õiguslik asutus, tunnustatud teadusasutus, rahvusvaheline kalandusorganisatsioon ega asutus, mis on mõnega neist seotud kalandusalase teadustegevuse või kalavarude majandamise eesmärgil ning tegemist on eraõigusliku isiku, asutuste või ühendustega, on ametiasutustel võimalus võtta käesolevas määruses käsitletavate andmete väljastamise eest tasu, mille suurus peab siiski olema mõistlik.
Selgitus
Keskkonnaalaste õigusaktide kohaselt võivad ametiasutused võtta avalikkusele antavate keskkonnaandmete eest tasu. Kui kalanduspoliitikaga tegelejatele, teadusasutustele ja rahvusvahelistele kalandusorganisatsioonidele on tagatud juurdepääs andmetele, siis miski ei õigusta seda, et andmete eraõiguslikud kasutajad ja eraisikud peaksid maksma tasu keskkonnateabe eest, kuid samal ajal saavad tasuta juurdepääsu kalalaevastikku ja kalandussektorit käsitlevatele andmetele. Pealegi antakse selle sättega ametiasutustele lisaks ühenduse rahastamisele täiendav sissetulekuallikas, et parandada andmete kvaliteeti, kogumist, töötlemist ja edastamist.
Muudatusettepanek 5 Artikli 2 punkt g
g) lõpptarbijad – füüsilised või juriidilised isikud või organisatsioonid, kes on huvitatud kalandussektori andmete teaduslikust analüüsist;	g) lõpptarbijad – riiklikud ja rahvusvahelised asutused, kes olenemata sellest, kas nad on teadusasutused või mitte, osalevad kalavarude uurimises ja majandamises või tegelevad sellega aktiivselt; lõpptarbija kaasatuse ulatus kalavarude majandamisse või uurimisse määrab juurdepääsutaseme lähte-, üksikasjalikele või kokkuvõtlikele andmetele;
Muudatusettepanek 6 Artikli 7 lõike 4 punkt c
c) kui lõpptarbija on esitanud ametliku teabenõude ja asjaomasele lõpptarbijale ei edastata andmeid õigeaegselt.	c) kui lõpptarbija on esitanud ametliku teabenõude ja asjaomasele lõpptarbijale ei edastata andmeid õigeaegselt ning kooskõlas direktiivi 2003/4/EÜ artiklitega 3 ja 4.
Selgitus
Direktiiviga 2003/4/EÜ sätestatakse rida kohustusi liikmesriikide poolt edastatavate andmete osas, kuid nähakse samuti ette hulk tingimusi, mida andmeid taotlevad lõpptarbijad peavad täitma, ning juhtumid, mille puhul liikmesriigid võivad jätta teabenõude rahuldamata. Põhjendamatu ja juriidiliselt ebaõige on kohaldada keskkonnaandmete eeskirju kõigi kalandust käsitlevate andmete suhtes, kui mainitud tingimusi ei võeta arvesse ja liikmesriikide suhtes kohaldatakse automaatselt finantssanktsioone.
Muudatusettepanek 7 Artikli 7 lõige 4 a (uus)
	4 a. Komisjon määrab täpselt kindlaks sanktsioonide määrad olenevalt rikkumise raskusastmest, samuti määratleb ametliku teabenõude ja puuduliku riikliku programmi mõisted.
Muudatusettepanek 8 Artikkel 7 a (uus)
	Artikkel 7 a
	Tasu
	1. Kui lõpptarbija ei ole avalik-õiguslik asutus, tunnustatud teadusasutus, rahvusvaheline kalandusorganisatsioon ega asutus, mis on mõnega neist seotud kalandusalase teadustegevuse või kalavarude majandamise eesmärgil, ning tegemist on eraõiguslike isikute, asutuste või ühendustega, võivad ametiasutused võtta keskkonnateabe väljastamise eest tasu, mille suurus peab siiski olema mõistlik.
	2. Kui tasu on kehtestatud, avaldavad ja teevad ametiasutused tasumäärad taotlejatele kättesaadavaks koos tingimustega, millal tasu võib nõuda ja millal mitte.
Selgitus
Keskkonnaalaste õigusaktide kohaselt võivad ametiasutused võtta avalikkusele antavate keskkonnaandmete eest tasu. Kui kalanduspoliitikaga tegelejatele, teadusasutustele ja rahvusvahelistele kalandusorganisatsioonidele on tagatud juurdepääs andmetele, siis miski ei õigusta seda, et andmete eraõiguslikud kasutajad ja eraisikud peaksid maksma tasu keskkonnateabe eest, kuid samal ajal saavad tasuta juurdepääsu kalalaevastikku ja kalandussektorit käsitlevatele andmetele. Pealegi antakse selle sättega ametiasutustele lisaks ühenduse rahastamisele täiendav sissetulekuallikas, et parandada andmete kvaliteeti, kogumist, töötlemist ja edastamist.
Muudatusettepanek 9 Artikli 10 lõige 4 a (uus)
	4 a. Riikliku programmi kuuluvate kulutuste kindlaksmääramisel võetakse arvesse proovivõtuprogrammidega seotud kulutusi.
Muudatusettepanek 10 Artikli 13 lõike 2 punkt b
b) riiklike programmide raames kogutud lähteandmete põhjal saadud üksikasjalikud ja kokkuvõtlikud andmed valideeritakse enne nende edastamist lõpptarbijaile;	b) riiklike programmide raames kogutud lähteandmete põhjal saadud üksikasjalikud ja kokkuvõtlikud andmed valideeritakse enne nende edastamist lõpptarbijaile artikli 2 punkti g tähenduses;
Selgitus
Konfidentsiaalsuse huvides tuleb kõigile võimalikele lõpptarbijatele määrata kindlaks juurdepääsu tasemed lähte-, üksikasjalikele või kokkuvõtlikele andmetele.
Muudatusettepanek 11 Artikli 15 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et komisjonil oleks elektrooniline otsejuurdepääs riiklikesse infotehnoloogilistesse andmebaasidesse sisestatud lähteandmetele, et kontrollida nende andmete olemasolu.	1. Käesoleva määruse kohaselt kohuslikus korras kogutavate andmete olemasolu kontrollimiseks võib komisjon viia läbi riiklike andmebaaside kontrolli kohapeal.
Selgitus
Komisjon teeb ettepaneku kontrollida käesoleva määruse kohaselt kogutavate andmete olemasolu elektroonilise otsejuurdepääsu teel riiklikesse andmebaasidesse sisestatud lähteandmetele. Mõistlikum oleks ette näha komisjoni juurdepääs nendele andmetele eelneva taotluse alusel.
Muudatusettepanek 12 Artikli 15 lõige 2
2. Ilma et see piiraks ühenduse muude eeskirjadega kehtestatud kohustuste täitmist, sõlmivad liikmesriigid komisjoniga arvutivõrgu kaudu juurdepääsu käsitlevad lepingud, et tagada otsejuurdepääs oma andmebaasidele.	2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, võib komisjon koostöös liikmesriikidega luua teabevahetuseks IT-platvormi, mis võimaldab läbi viia kontrolle.
Selgitus
Komisjon teeb ettepaneku kontrollida käesoleva määruse kohaselt kogutavate andmete olemasolu elektroonilise otsejuurdepääsu teel riiklikesse andmebaasidesse sisestatud lähteandmetele. Mõistlikum oleks ette näha komisjoni juurdepääs nendele andmetele eelneva taotluse alusel.
Muudatusettepanek 13 Artikli 15 lõige 3
3. Liikmesriigid tagavad, et merel toimuvate uuringute kavade raames kogutud lähteandmed edastatakse rahvusvahelistele teadusorganisatsioonidele ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide asjaomastele teadusasutustele kooskõlas ühenduse ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega.	3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et merel toimuvate uuringute kavade raames kogutud lähteandmed edastatakse rahvusvahelistele teadusorganisatsioonidele ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide asjaomastele teadusasutustele kooskõlas ühenduse ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega.
Selgitus
Ettepaneku artikli 15 lõike 1 kohaselt peab komisjonil olema otsejuurdepääs liikmesriikide andmetele. Näiteks piirkondlike kalandusorganisatsioonide puhul ei ole liikmesriigid lepinguosalised, vaid Euroopa Liit. Seega peab ka EL tagama andmete nõuetekohase edastamise. See võimaldab vältida olukorda, kus Euroopa Liidul jäävad rahvusvahelised kohustused täitmata mõne liikmesriigi võimaliku üleastumise tõttu.
Muudatusettepanek 14 Artikli 15 lõige 3 a (uus)
	3 a. Komisjon näeb ette juurdepääsu andmetele, mis võivad sisaldada näiteks mõne laeva üksikandmeid.   Siiski tagatakse ettevõtjat käsitleva teabe konfidentsiaalsus. Komisjonil võib seega olla juurdepääs kokkuvõtlikele andmetele (ja mitte üksikandmetele) vastavalt kokkuvõtete tegemise määratlusele, mis lisatakse rakendusmäärusele.
Muudatusettepanek 15 Artikkel 17
Liikmesriigid teevad üksikasjalikud ja kokkuvõtlikud andmed lõpptarbijaile kättesaadavaks, et toetada teaduslikku analüüsi:	Liikmesriigid teevad andmed artikli 1 lõike 2 punktis g määratletud lõpptarbijaile kättesaadavaks, tagades nende konfidentsiaalsuse, et toetada teaduslikku analüüsi, võttes arvesse järgmisi elemente:
a) kalanduse juhtimiseks koostatavate nõuannete alusena;	a) üksikasjalikke andmeid kasutatakse kalanduse juhtimiseks koostatavate nõuannete alusena;
b) avaliku arutelu huvides ning sidusrühmade osalemiseks poliitika väljatöötamisel;	b) kokkuvõtlikke andmeid kasutatakse:
	– avaliku arutelu huvides ning sidusrühmade osalemiseks poliitika väljatöötamisel;
c) teadusajakirjades avaldamiseks või hariduslikul otstarbel kasutamiseks.	– nende avaldamiseks teaduslikul otstarbel.
Selgitus
Konfidentsiaalsuse huvides tuleb kõigile võimalikele lõpptarbijatele määrata kindlaks juurdepääsu tasemed lähte-, üksikasjalikele või kokkuvõtlikele andmetele.
Muudatusettepanek 16 Artikkel 18
Liikmesriigid tagavad, et asjaomased üksikasjalikud ja kokkuvõtlikud andmed edastatakse viivitamata asjaomastele rahvusvahelistele teadusorganisatsioonidele ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide asjaomastele teadusasutustele kooskõlas ühenduse ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega.	Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et asjaomased üksikasjalikud ja kokkuvõtlikud andmed edastatakse viivitamata asjaomastele rahvusvahelistele teadusorganisatsioonidele ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide asjaomastele teadusasutustele kooskõlas ühenduse ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega.
Selgitus
Ettepaneku artikli 15 lõike 1 kohaselt peab komisjonil olema otsejuurdepääs liikmesriikide andmetele. Näiteks piirkondlike kalandusorganisatsioonide puhul ei ole liikmesriigid lepinguosalised, vaid Euroopa Liit. Seega peab ka EL tagama andmete nõuetekohase edastamise. See võimaldab vältida olukorda, kus Euroopa Liidul jäävad rahvusvahelised kohustused täitmata mõne liikmesriigi võimaliku üleastumise tõttu.
Muudatusettepanek 17 Artikli 19 lõige 2
2. Kui üksikasjalikke ja kokkuvõtlikke andmeid taotletakse teadusajakirjades avaldamiseks või hariduslikul otstarbel kasutamiseks, võivad liikmesriigid andmekogujate kutsehuvide kaitsmiseks andmete lõpptarbijaile edastamisega viivitada kaks aastat alates andmete kogumise kuupäevast. Liikmesriigid teatavad lõpptarbijaile ja komisjonile kõikidest sellistest otsustest. Põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada nimetatud perioodi pikendamist.	2. Kui üksikasjalikke ja kokkuvõtlikke andmeid taotletakse lisaks artiklis 17 sätestatud otstarbele ja eriti teadusajakirjades avaldamiseks või hariduslikul otstarbel kasutamiseks, võivad liikmesriigid andmekogujate kutsehuvide kaitsmiseks andmete lõpptarbijaile edastamisega viivitada kaks aastat alates andmete kogumise kuupäevast. Liikmesriigid teatavad lõpptarbijaile ja komisjonile kõikidest sellistest otsustest. Põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada nimetatud perioodi pikendamist.
Selgitus
Konfidentsiaalsuse huvides tuleb kõigile võimalikele lõpptarbijatele määrata kindlaks juurdepääsu tasemed lähte-, üksikasjalikele või kokkuvõtlikele andmetele.
Muudatusettepanek 18 Artikli 19 lõike 3 sissejuhatav lause
3. Liikmesriigid võivad asjaomaste üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete edastamisest keelduda üksnes järgmistel juhtudel:	3. Liikmesriigid võivad kohaldada direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 4 kehtestatud tingimusi mutatis mutandis. Eelkõige võivad liikmesriigid asjaomaste üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete edastamisest keelduda järgmistel juhtudel:
Selgitus
Direktiiviga 2003/4/EÜ kehtestatakse hulk tingimusi, mis võimaldavad liikmesriikidel keelduda andmete edastamisest teatavate teabenõuete puhul. Nende tingimuste kohaldamata jätmine kalandussektorit käsitlevate andmete suhtes oleks põhjendamatu.
Muudatusettepanek 19 Artikli 19 lõike 3 punkt a
a) füüsiliste ja/või juriidiliste isikute identifitseerimise ohu korral; sel juhul võib liikmesriik kavandada anonüümsust tagava alternatiivse viisi lõpptarbija vajaduste rahuldamiseks;	a) füüsiliste ja/või juriidiliste isikute identifitseerimise ohu korral;
Selgitus
Arusaadavalt peavad ametiasutused tegema suuremaid või väiksemaid jõupingutusi, et teha teatud teave muudele institutsioonidele ja avalikkusele kättesaadavaks, kuid see ei tähenda neile kogu teabe kättesaadavaks tegemist. Määrus peaks sisaldama piisavaid üksikasju, et tarbijad teaksid, kuidas saada kätte neid huvitavaid andmeid
Muudatusettepanek 20 Artikli 19 lõike 3 punkt b a (uus)
	b a) üksikasjaliste andmete puhul, kui taotleja ei suuda tõestada, et need andmed on hädavajalikud asjaomase majandamis- või teadustegevuse seisukohast;
Selgitus
Praeguse seisuga on teatavatel organisatsioonidel või isikutel väga lihtne väita, et neil on teaduslik huvi või nad soovivad aidata kaasa majandamise parandamisele, et taotleda andmeid laevastiku, kalandustegevuse ja -ettevõtjate kohta. Seepärast on vajalik kehtestada selles osas miinimumgarantiid.
Muudatusettepanek 21 Artikli 25 esimene a lõik (uus)
	Edastatud teabe alusel esitab komisjon igal aastal:
	a) aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, hinnates igas liikmesriigis eraldatud vahendeid, kasutatud meetodite sobivust ning määruses (EÜ) nr 2371/2002 osutatud andmete kogumise ja haldamise alal saavutatud tulemusi;
	b) aruande käesoleva määruse raames kogutavate andmete kasutamise kohta ühenduse poolt.
Selgitus
Iga-aastaseid aruandeid tuleb eraldi rõhutada, kuna see aitaks määruses ette nähtud tegevusi edukamalt läbi viia, eelkõige seoses teabe kasutuse ja rakendatavate karistustega.

SELETUSKIRI

Ettepaneku põhjused

Kalandust käsitlevate usaldusväärsete lähteandmete süstemaatiline kogumine on kalavarude hindamise ja teadusliku nõustamise alus ning on seega ühise kalanduspoliitika rakendamise seisukohalt äärmiselt oluline.

Andmekogumist käsitleva muudetud määrusega kavatsetakse reageerida vajadusele liikuda kalanduse juhtimisel pigem laevastikul ja piirkondadel, mitte kalavarudel põhineva juhtimise suunas ning arendada ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi kalanduse juhtimisele.

Ettepanek on tihedalt seotud kalapüügi keskkonnaaspektidega. Sellega luuakse piisav alus ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi rakendamiseks kalanduse juhtimisel, arvestades muu hulgas vajadust lihtsustada praegusi eeskirju.

Lisaks sellele tunnustatakse rohelises raamatus pealkirjaga „Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses” merega seotud tegevusi ja nende mõju varude baasile käsitlevate usaldusväärsete andmete ja teabe kogumise ning haldamise tähtsust ELi merestrateegia rakendamise seisukohalt.

Selles käsitletakse ka kogutud andmete ühtlustamise ja usaldusväärsuse probleemi ning lünki ELi piirkondade seires. Andmete kogumise ja haldamise täiustatud raamistik on selles suunas samm edasi.

Uus andmekogumissüsteem hõlmab kõiki protsesse alates andmete kogumisest sadamates või merel kuni andmete kasutamiseni lõpptarbijate poolt.

Ühenduse rahaline toetus tuleks seada sõltuvusse kvaliteedikontrollist ja vastavusest kokkulepitud kvaliteedistandarditele. Samuti on ettepanekus ette nähtud riiklike programmide mittevastavuse ja halva kvaliteediga seotud rahatrahv.

Komisjoni ettepaneku eesmärgid

Komisjoni ettepaneku eesmärk on vaadata põhjalikult läbi kalanduse lähteandmete kogumise ja nende teaduslikus nõustamises kasutamise olemasolev õiguslik raamistik.

Väga oluliseks on peetud ka andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamise parandamist, sealhulgas juurdepääsu sellistele täiendavatele andmekogudele nagu satelliidipõhise laevaseiresüsteemi (VMS) andmed.

Sel eesmärgil on kindlaks määratud uued eeskirjad, samuti andmete kasutamist käsitlevad eeskirjad, et kaitsta andmete esitajate huve.

Lisaks on oluliseks eesmärgiks ka menetluste lihtsustamine, sest riiklikud programmid kehtestatakse edaspidi kolmeaastaseks perioodiks; ent liikmesriikidele tuleks anda võimalus teha vajaduse korral muudatusi (nt selleks, et võtta arvesse rahvusvahelise koordineerimise suurenemist).

Mitmeaastased plaanimisperioodid vähendavad kõikide osaliste halduskoormust.

Raportööri kommentaarid ja pakutud muudatusettepanekud

Enne komisjoni ettepaneku sisuliste küsimuste kommenteerimist sooviks raportöör keskenduda ühele käesoleva raportiga seotud juriidilisele küsimusele.

a)        Praegu on meie komisjonis käimas vesiviljeluse statistikas kasutatavaid andmekogusid käsitlev arutelu. See valdkond nõuab põhjalikku analüüsi.

Ettepanek, mida me praegusel juhul arutame, põhineb asutamislepingu artiklil 37, mitte artiklil 285, mis kujutab endast õiguslikku alust ühenduse statistika jaoks ning mis annaks õiguse kasutada kaasotsustamist.

Nõukogu võib võtta kaasotsustamismenetluse kohaselt meetmeid statistika koostamiseks, kui see on vajalik ühenduse tegevuseks.

Nimetatud artiklis määratakse kindlaks ka ühenduse statistika koostamise eeskirjad: statistika peab olema kooskõlas erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teaduslikku sõltumatuse, tasuvuse ja andmete konfidentsiaalsusega.

Enne uue lepingu jõustumist ei saa kalanduses kaasotsustamist kohaldada.

Raportöör ootab praegu vastust parlamendi õigusteenistuselt, kelle poole pöörduti seoses ettepaneku KOM(2007)196 õigusliku raamistikuga, et uurida, miks ei saa sellel puhul rakendada kaasotsustamist.

See on peamine probleem, mis raportööril Euroopa Parlamendi esindajana komisjoni projekti suhtes on tekkinud.

b)        Teine punkt, mida raportöör soovib rõhutada, on seotud nõukogus kunagi aset leidnud aruteluga, mis Portugali eesistumise ajal uuesti vallandus.

Nõukogus on suuri kahtlusi ning enamik liikmesriike on seisukohal, et komisjoni ettepanek pole nõutava teabe, sellise teabe kasutuse ja rakendatavate karistuste suhtes piisavalt selge.

Raportöör on siiski veendunud, et Euroopa Komisjon arvestab erinevate liikmesriikide seisukohtadega ning nende etteheidetega.

c)        Kolmas punkt, mida raportöör soovib rõhutada, puudutab käesolevas ettepanekus sisalduvat ökosüsteemil põhinevat lähenemist, millele liikmesriikidelt nõutav teave on keskendunud. Sellega seoses rõhutab raportöör, et komisjoni ettepanek peab olema võimalikult konkreetne, ning toetab teatud mõttes liikmesriikide kriitikat komisjoni suhtes.

Samuti soovib raportöör rõhutada andmete konfidentsiaalsusega seotud väga huvitavat ja vahetult andmekogumisega seotud probleemi, nimelt kalurite vahelist konkurentsi ja nende kompetentsust.

Raportöör teeb ettepaneku luua arbitraažinõukogu, mis oleks Euroopa Liidu tasandi instants, mis võiks iga üksikjuhtumi puhul eraldi otsustada teabe levitamise või levitamata jätmise, teabe adressaadi ning kokkuvõtlikkuse taseme suhtes.

See on oluline teema kontrolli parandamise vaatepunktist.

Lõpetuseks tuleb käesolevat ettepanekut pidada positiivseks, kuna see aitab kaasa kalandusjuhtimisele ökosüsteemipõhise lähenemisviisi kujundamisele.

Raportöör on seisukohal, et lisatud muudatused võimaldavad teadusliku nõustamise paremat analüüsi, haldamist ja kasutamist.

Enamikul juhtudel on muudatusettepanekutega püütud teksti selgemaks ja ühtlasemaks muuta. Hoolimata mõningatest muudatusettepanekutest, toetab raportöör üldiselt komisjoni seisukohta.

Samas ootab raportöör Euroopa Parlamendi õigusteenistuse seisukohta.

MENETLUS

Pealkiri	Kalandusandmed ja teaduslikud arvamused ühise kalanduspoliitika kohta
Viited	KOM(2007)0196 - C6-0152/2007 - 2007/0070(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	1.6.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	PECH 7.6.2007
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 7.6.2007		ENVI 7.6.2007
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	BUDG 9.10.2007		ENVI 3.5.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Paulo Casaca 23.5.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	5.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	22.10.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	17 4 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jim Allister, Alfonso Andria, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Marie-Hélène Aubert, Iles Braghetto, Luis Manuel Capoulas Santos, Paulo Casaca, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Emanuel Jardim Fernandes, Carmen Fraga Estévez, Hélène Goudin, Pedro Guerreiro, Ian Hudghton, Heinz Kindermann, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Luca Romagnoli, Struan Stevenson, Catherine Stihler, Margie Sudre
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Thomas Wise
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Willem Schuth