RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava

24.10.2007 - (KOM(2007)0169 – C6‑0110/2007 – 2007/0058(CNS)) - *

Kalanduskomisjon
Raportöör: Iles Braghetto

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava

(KOM(2007)0169 – C6‑0110/2007 – 2007/0058(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0169);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0110/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6‑0408/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Artikkel 3 a (uus)
	Artikkel 3 a
	Vähemalt üks kuu enne artiklites 12 ja 13 osutatud laevade ja mõrdade nimekirja saatmist komisjonile esitab liikmesriik komisjonile elektroonilisel teel kalanduskava, kus on märgitud laevade ja mõrdade arv, mille puhul tuleb taotleda kalapüügiluba, samuti andmed oodatava püügikoormuse kohta.
	Iga liikmesriik tagab, et kalanduskavas hõlmatud laevade ja mõrdade arv on proportsionaalne talle eraldatud hariliku tuuni kvoodiga.
Selgitus
Komisjon kavatseb paluda esitada kalanduskavad vastavalt kalanduskokkulepetele – isegi kalavarude puhul, mis on heas seisukorras. Kuna hariliku tuuni püügiga seotud kõige suurem probleem on laevastiku püügivõimsus, mis ületab olemasolevaid kvoote, on kõnealuste kavade esitamine antud juhul rohkem õigustatud (nagu on tunnistanud ka komisjon ise, kes on alustanud kõnealuse nõude lisamist määrusesse).
Muudatusettepanek 2 Artikli 4 lõige 1
1. Iga liikmesriik võib jaotada oma hariliku tuuni püügikvoodi oma lipu all sõitvatele kalalaevadele ja oma registreeritud mõrdadele, millel on lubatud aktiivselt harilikku tuuni püüda.	1. Iga liikmesriik võib jaotada oma hariliku tuuni püügikvoodi oma lipu all sõitvatele kalalaevadele ja oma registreeritud mõrdadele, millel on lubatud aktiivselt harilikku tuuni püüda ja mis on lisatud artiklis 3 a osutatud kalanduskavasse.
Selgitus
Kooskõlas muudatusettepanekuga artikli 3 a kohta.
Muudatusettepanek 3 Artikli 4 lõige 2 a (uus)
	2 a. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et tema nuumamis- ja kasvatamisvõimsus on kooskõlas hariliku tuuni püügikvootidega Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.
Selgitus
Nagu raportöör täpsustab, on hariliku tuuni nuumamiskasvanduste arv edestanud kõnealuse liigi püügikvoote. Iga liikmesriik peab saavutama tasakaalu oma kvootide ja nuumamiskasvanduste võimsuse vahel, vastasel juhul ei vähene surve kalavarudele, mis on siiski taastamiskava eesmärk.
Muudatusettepanek 4 Artikli 5 lõige 1
1. Hariliku tuuni püük pelaagilise õngepüügiga tegeleva, suure üle 24meetrise kalalaevaga on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, v.a. alal, mille koordinaadid on lääne pool 10° W ja põhja pool 42° N, keelatud 1. juunist 31. detsembrini.	1. Hariliku tuuni püük pelaagilise õngepüügiga tegeleva, suure üle 24meetrise kalalaevaga on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud 1. juunist 31. detsembrini.
Selgitus
Püügialade erandid lähevad vastuollu kõigi teadusekspertide soovituste ning enamiku liikmesriikide arvamusega. Erandid ei ole ka õigustatud bioloogilisest aspektist vaadatuna, kuna Vahemere ja Atlandi ookeani kalavarud on ainulaadsed. Samuti moonutavad erandid konkurentsimehhanismi ja toovad kaasa kalapüügi suurenemise antud piirkondades ka nende kalalaevastike poolt, kes tavaliselt nendes püügipiirkondades ei tegutse.
Muudatusettepanek 5 Artikli 5 lõige 4 a (uus)
	4 a. Keeluaegadel tuleb kaluritele (nii laevaperele kui ka reederitele) anda rahalist hüvitist Euroopa Kalandusfondist vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 5 osutatud taastamiskavadele.
Selgitus
Kaluritele tuleb püügikeeluajal anda rahalist hüvitist.
Muudatusettepanek 6 Artikli 7 lõige 2
2. Erandina lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, kohaldatakse järgmiste harilike tuunide (thunnus thynnus) suhtes alammõõtu 8 kg:	välja jäetud
a) Atlandi ookeani idaosast söödalaevade, veoõngede ja pelaagilise püügi traaleritega püütud harilik tuun;
b) Aadria merest kasvatamise eesmärgil püütud harilik tuun.
Selgitus
Alammõõdu suhtes tehtavad erandid lähevad vastuollu kõigi teadusekspertide soovituste ja enamiku liikmesriikide arvamusega. Erandid ei ole ka õigustatud bioloogilisest aspektist vaadatuna, kuna Vahemere ja Atlandi ookeani kalavarud on ainulaadsed. Lisaks väheneks kontrolli tõhusus. Tuleb meeles pidada, et Biskaia lahe suhtes juba kehtib erand (6,4 kg 10 kg asemel).
Muudatusettepanek 7 Artikli 12 lõike 1 esimene a lõik (uus)
	Nimekirjas toodud laevade arv vastab artiklis 3 a osutatud kalanduskava tingimustele ja püügikoormuse arvutusele.
Selgitus
Kooskõlas muudatusettepanekuga artikli 3 a kohta.
Muudatusettepanek 8 Artikli 13 lõike esimene a lõik (uus)
	Nimekirjas toodud laevade arv vastab artiklis 3 a osutatud kalanduskava tingimustele ja püügikoormuse arvutusele.
Selgitus
Kooskõlas muudatusettepanekuga artikli 3 a kohta.
Muudatusettepanek 9 Artikli 17 lõige 5 a (uus)
	5 a. Komisjon jälgib, et hariliku tuuni püügiga seotud toimingud lõpetatakse viivitamata nendes liikmesriikides, kes ei järgi lõikes 5 osutatud andmete esitamise tähtaega.
Selgitus
Arvestades seda, et mõned liikmesriigid ei täitnud 2007. aastal andmete esitamise nõudeid ning selle tõttu ületati teatavaid riiklikke kvoote, tuleb riiklik kalapüük lõpetada, kui liikmesriik ei ole esitanud püügiandmeid.
Muudatusettepanek 10 Artikli 21 lõige 2 a (uus)
	2 a. Mõrdade kohta esitatud püügiandmete alusel ning enda varustamiseks olulise teabeallikaga hariliku tuuni varude seireks koostab komisjon kooskõlas ICCATi sekretariaadiga kava mõrdade taasaktiveerimiseks Atlandi ookeanis ja nende mõrdade taastamiseks, mida Vahemeres enam ei kasutata.
Selgitus
Eesmärk on säilitada säästev ning äärmiselt selektiivne tuunipüügi tehnika.
Muudatusettepanek 11 Artikli 24 lõige 4 a (uus)
	4 a. Liikmesriigid teevad omavahel koostööd, et ühtlustada oma õigusakte rakendusmeetmete kohta nende lipu all sõitvate laevade suhtes, mis ei järgi käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.
Selgitus
Sanktsioone tuleb ühtlustada, et vältida lahknevusi selle vahel, kuidas liikmesriigid rakendavad käesolevat määrust.

SELETUSKIRI

2006. aasta novembri lõpul võttis Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) vastu soovitused kõnealuse taastamiskava kehtestamise kohta, et võtta arvesse teadusringkondade muret kalavarude ülepüügist tuleneva kriitilise olukorra pärast. Kokkuvõttes näeb plaan ette järgmist: püügikvootide järkjärguline vähendamine (20% võrra aastatel 2006–2010), alammõõdu tõstmine 10 kilogrammilt 30 kilogrammini, sealhulgas erandid (8 kg) Biskaia lahest püütud kalale ja Aadria merest sumpades kasvatamiseks püütud harilikule tuunile. Tähelepanud tuleb juhtida asjaolule, et Biskaia lahe suhtes kehtib juba erand (6,4 kg 10 kg asemel). Ette on nähtud püügikeeluaeg õngega püüdvatele laevadele 1. juunist aasta lõpuni ja seinnoodaga püüdvatele laevadele 1. juulist 31. detsembrini ning kontrollmeetmete tugevdamine ebaseadusliku kalapüügi piiramiseks.

Raportöör nõustub üldjoontes määruse ettepanekuga. Samas tuleb täheldada, et mõned küsimused on endiselt lahtised.

Eriti on mitmelt poolt kritiseeritud hariliku tuuni varude taastamise kava, mis näitab, et teaduseksperdid ja kalandusharu osalised tõlgendavad kalavarude kaitsemise vajadust erinevalt.

Tuleks rõhutada kogutud andmete parema tundmaõppimise vajadust ning määratleda ühtne tõlgendamise mõõdupuu, et anda varude olukorra hindamisele tugev teaduslik alus.

Erandid

Raportöör kiidab heaks alammõõdu suurendamise 30 kilogrammini, et tagada kõigi kalalaevastike võrdne kohtlemine. Ka siis, kui erisused tulenevad traditsioonilise kalapüügi iseärasustest, tuleb kõiki osapooli võrdselt kohelda.

Kui kalavarude olukord on tõepoolest nii kriitiline, et nende ellujäämine on ohustatud, siis ei saa nõustuda alammõõdu ja vähemal määral püügikeeluaja suhtes tehtavate eranditega. Erandid ei ole bioloogilisest aspektist vaadatuna õigustatud, kuna Vahemere ja Atlandi ookeani kalavarud on ainulaadsed. Samuti vähendaks see kontrolli tõhusust.

Kontroll

Ebaseaduslikku kalapüüki peetakse üheks suurimaks probleemiks hariliku tuuni varude kaitsemisel. Määruse ettepanekus käsitletakse probleemi ja tegeldakse sellega otsustavalt. Määrusega nähakse ette rangemad kontrollmeetmed kalapüügi erinevates faasides. Millist mõju peaksid need meetmed ebaseaduslikule kalapüügile avaldama? Kontrolli on võimalik tõhustada, kui kalandussektoris töötavad isikud ning riiklikud ja kohalikud ametiasutused teevad reaalselt koostööd. Seetõttu oleks tarvis, et liikmesriigid osaleksid Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis, andes neile algatusõiguse.

Lahtine on ka sanktsioonide küsimus, st millistel tingimustel ja milliste isikute suhtes neid rakendada tuleks. Samuti on vaja tõhusaid ja ühiselt heakskiidetud meetmeid, et võidelda ebaseadusliku kalapüügiga erinevates maades ning kaitsta neid, kelle tegevus on nõuetekohane.

Laevastike vähendamine

Määruse ettepaneku eesmärk on püügikvootide järkjärguline vähendamine umbes 20% võrra aastaks 2010. Järelikult lähevad andmed, mis kinnitavad laevastike kalalaevade arvu tõusu, selle eesmärgiga vastuollu. Samuti tekitab sügavat muret tuune sumpades nuumavate kasvanduste arvu plahvatuslik kasv ja nende rajatiste olemasolevate püügikvootide kogumahust tunduvalt suurem tootmismaht. Täiendavate tootmismahtude olemasolu, mis tihtipeale pole hariliku tuuni püügikvootidega seotud, viib muu hulgas paratamatult püügiintensiivsuse tõusuni.

Vastastikkuse põhimõte kolmandate riikide kalalaevastikele

Vahemere kalavarude haldamine on keeruline, kuna Vahemere ääres asuvad ka riigid, kes ei ole ICCATi liikmed. 29.–31. jaanuarini toimus Tokios ICCATi koosolek, et määrata kindlaks püügikvootide kogumahu jaotus kõigi osapoolte vahel. ELile eraldati 55,7% kogumahust, mis on pisut vähem kui 2006. aastani kehtinud 57,1%. Seetõttu on eeskätt Vahemerel konkurents selliste kolmandate riikide nagu Liibüa ja Türgi, aga ka Jaapani ja Hiina kalalaevastikega.

Arutlusel oleval määrusel on seega vaid sel juhul laiaulatuslik mõju, kui eespool mainitud kolmandad riigid võtavad omaks ICCATi põhimõtted ja ettekirjutused.

Sotsiaalmajanduslik mõju

Hariliku tuuni püük on pikaaegne ja tugevalt kinnistunud tava. Raportöör soovib teada, kas hariliku tuuni püügi vähenemise sotsiaalmajanduslikku mõju on hinnatud, et tagada kalanduses töötavate ettevõtete majanduslik tasakaal?

Määruse ettepanekus puudub viide kalavarude taastamiskavadele, mis on ühenduse õigusnormidega ette nähtud (määruse 2371/2002 artikkel 5) ning mis on hädavajalik kaluritele (laevaperele ning reederitele) Euroopa Kalandusfondist toetuse maksmiseks.

MENETLUS

Pealkiri	Hariliku tuuni varude taastamine Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres
Viited	KOM(2007)0169 - C6-0110/2007 - 2007/0058(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	19.4.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	PECH 26.4.2007
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 26.4.2007
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	ENVI 3.5.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Iles Braghetto 25.4.2007
Vastuvõtmise kuupäev	22.10.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	20 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jim Allister, Alfonso Andria, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Marie-Hélène Aubert, Iles Braghetto, Luis Manuel Capoulas Santos, Paulo Casaca, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Avril Doyle, Emanuel Jardim Fernandes, Carmen Fraga Estévez, Hélène Goudin, Pedro Guerreiro, Ian Hudghton, Heinz Kindermann, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Luca Romagnoli, Struan Stevenson, Catherine Stihler, Margie Sudre
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Thomas Wise
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Willem Schuth