RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus, mis käsitleb Euroopa järelevalvekorraldust kohtueelsetes menetlustes Euroopa Liidu liikmesriikides

7.11.2007 - (KOM(2006)0468 – C6‑0328/2006 – 2006/0158(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Ioannis Varvitsiotis

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus, mis käsitleb järelevalvekorraldust kohtueelsetes menetlustes Euroopa Liidu liikmesriikides

(KOM(2006)0468 – C6‑0328/2006 – 2006/0158(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2006)0468);

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 31 punkte a ja c ning artikli 34 lõike 2 punkti b;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0328/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6‑0428/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  juhib komisjoni tähelepanu vajadusele kohandada Euroopa vahistamismääruse vahistamis- ja tagasisaatmiskorda, et see hõlmaks kõiki juhtumeid, kus kahtlustatav isik tuleb pärast Euroopa järelevalvekorralduse rikkumist saata tagasi kohtuistungi toimumise riiki;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepaneku oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 5
(5) Et vältida tarbetuid kulutusi ja raskusi, mis kaasnevad kahtlustatava isiku transportimisega eelistungite või kohtuistungi toimumise kohta, tuleks liikmesriikidel lubada videoühenduste kasutamist.	(5) Et vältida tarbetuid kulutusi ja raskusi, mis kaasnevad kahtlustatava isiku transportimisega eelistungite või kohtuistungi toimumise kohta, tuleks liikmesriikidel lubada menetluse kasutamist, mis on sätestatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi 29. mai 2000. aasta konventsiooni1 artiklis 10. ________________________ 1EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1.
Selgitus
Videoühenduste kasutamise ühtlustatud menetluse tagamiseks.
Muudatusettepanek 2 Lõige 6 a (uus)
	(6 a) Euroopa järelevalvekorralduse rikkumise korral võib väljaandev asutus otsustada välja anda Euroopa vahistamismääruse kahtlustatava isiku üleandmiseks järelevalvekorralduse välja andnud riigile. Sellistel asjaoludel, mis peaksid rangelt piirduma käesoleva raamotsuse kohaldamisega, hõlmab nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK kõiki süütegusid, millega seoses Euroopa järelevalvekorraldus võidakse välja anda.
Selgitus
On oluline selgitada ja rõhutada, et Euroopa vahistamismäärus hõlmab kõiki süütegusid ainult Euroopa järelevalvekorralduse rakendamise (selle rikkumise) korral. Euroopa vahistamismääruse üldist kohaldamisala ei laiendata.
Muudatusettepanek 3 Artikli 1 esimene lõik
Käesoleva raamotsusega kehtestatakse Euroopa järelevalvekorraldus ja kohtueelse üleandmise menetlused liikmesriikides.	Käesoleva raamotsusega kehtestatakse Euroopa järelevalvekorraldus.
Selgitus
Kohtueelse üleandmise erimenetluste loomine võib põhjustada üleandmissüsteemi liiga keerukaks muutumise. Lisaks on olemas oht, et kiirmenetlusega ei suudeta tagada piisavaid menetluslikke tagatisi kahtlustatava isiku õiguste kaitseks.
Raportöör teeb ettepaneku kasutada Euroopa vahistamismäärusega seonduvat üleandmiskorda, mida juba kasutatakse ja mis on võitnud õigusala töötajate usalduse. Kuid käesoleva ettepaneku eesmärki arvestades ei peaks Euroopa vahistamismäärusega seonduvaid menetlusi kohandama, sest need peavad hõlmama kõiki süütegusid (ilma künnist kehtestamata).
Muudatusettepanek 4 Artikli 1 teine lõik
Euroopa järelevalvekorraldus on kohtuotsus, mille on väljastanud liikmesriigi pädev asutus mitteresidendist kahtlustatava isiku kohta, et võimaldada kõnealuse isiku tagasipöördumine oma elukohaliikmesriiki tingimusel, et ta täidab järelevalvemeetmeid, mille eesmärk on tagada õigeaegne õigusemõistmine ja eelkõige kahtlustatava ilmumine järelevalvekorralduse välja andnud liikmesriigis toimuvale kohtuistungile.	Euroopa järelevalvekorraldus on kohtuotsus, mille on väljastanud liikmesriigi pädev asutus mitteresidendist kahtlustatava isiku kohta, et võimaldada kõnealuse isiku tagasipöördumine oma senisesse seaduslikku ja tavapärasesse elukohaliikmesriiki või mis tahes muusse liikmesriiki, kui kahtlustatav seda peaks soovima ja kui asjaomane liikmesriik on selleks andnud oma nõusoleku, tingimusel, et ta täidab järelevalvemeetmeid, mille eesmärk on tagada õigeaegne õigusemõistmine ja eelkõige kahtlustatava ilmumine järelevalvekorralduse välja andnud liikmesriigis toimuvale kohtuistungile.
Selgitus
Elukoha määratlust tuleb täpsustada.
Käesoleva raamotsuse üks eesmärke on tugevdada vabaduse põhimõtet ja lubada isikul, keda kahtlustatakse välisliikmesriigis kuriteo toimepanemises, pöörduda tagasi liikmesriiki, kus ta seni tavapäraselt ja seaduslikult on elanud. Muudatusettepanekuga tehakse ettepanek laiendada raamotsuse ettepaneku reguleerimisala ja näha ette võimalus, et isik saadetakse tagasi muusse riiki kui tema alalise elukoha liikmesriik, näiteks riiki, mille kodakondsust isik omab.
Muudatusettepanek 5 Artikkel 3
Artikkel 3 Euroopa järelevalvekorralduse täitmise kohustus Liikmesriigid täidavad Euroopa järelevalvekorraldusi vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel ja vastavalt käesoleva raamotsuse sätetele.	välja jäetud
Selgitus
Artikkel kattub artikliga 9.
Muudatusettepanek 6 Artikkel 4 a (uus)
	Artikkel 4 a
	Kulud
	1. Järelevalvekorraldust täideviiva liikmesriigi territooriumil kannab Euroopa järelevalvekorralduse täitmisega seotud kulud kõnealune liikmesriik.
	2. Kõik muud kulud kannab Euroopa järelevalvekorralduse välja andnud liikmesriik.
Selgitus
See on keeleline täpsustus.
Muudatusettepanek 7 Artikli 5 lõige 1
1. Euroopa järelevalvekorraldust tohib välja anda väljaandev asutus pärast seda, kui ta on teavitanud kahtlustatavat isikut kõikidest kohustustest, mis talle pannakse vastavalt artiklile 6, ning kõikidest tagajärgedest, eelkõige artiklites 17 ja 18 sätestatud tagajärgedest.	1. Pärast Euroopa järelevalvekorralduse välja andmist teavitab väljaandev asutus kahtlustatavat isikut temale arusaadavas keeles kõikidest kohustustest, mis talle pannakse vastavalt artiklile 6, ning kõikidest tagajärgedest, eelkõige artiklites 17 ja 18 sätestatud tagajärgedest.
Selgitus
Muudatusettepanekud 6 ja 7 liidetakse selguse huvides.
Muudatusettepanek 8 Artikli 6 lõike 1 teine lõik
Õigusemõistmise takistamist või kuritegelikus tegevuses osalemist võidakse käsitleda Euroopa järelevalvekorralduse rikkumisena.	Õigusemõistmise takistamist või kuritegelikus tegevuses osalemist käsitletakse Euroopa järelevalvekorralduse rikkumisena.
Selgitus
Vastavalt komisjoni seletuskirjale pole kõnealune kohustus vabatahtlik kohustus. Seetõttu, kui pädev asutus on vastavalt riiklikele õigussätetele kindlaks teinud, et kahtlustatav isik on õigusemõistmist takistanud või kuritegelikus tegevuses osalenud, on pädeval asutusel kohustus käsitleda kõnealust tegevust Euroopa järelevalvekorralduse rikkumisena ja võtta vajalikke meetmeid.
Muudatusettepanek 9 Artikli 6 lõike 1 kolmas lõik
Väljaandev asutus võib kahtlustatavale isikule panna järgmisi kohustusi:	Väljaandev asutus võib kahtlustatavale isikule panna järgmisi kohustusi:
(a) osaleda eelistungitel, milles käsitletakse tema süütegu(sid), või	(a) osaleda eelistungitel, milles käsitletakse tema süütegu(sid), või
(b) ilma loata mitte siseneda väljaandva riigi teatavatesse kohtadesse või	(b) ilma loata mitte käia väljaandva riigi või täideviiva riigi teatavates kohtades või territooriumi osades või
(c) hüvitada kulud, mis on seotud tema kohaletoimetamisega eelistungile või kohtuistungile.
Muudatusettepanek 10 Artikli 6 lõike 1 kolmanda lõigu punkt c a (uus)
	(c a) teavitada väljaandvat asutust mis tahes elukohamuutusest täideviivas liikmesriigis.
Selgitus
Euroopa järelevalvekorralduse väljaandmise üheks eeltingimuseks on kindlus, et kahtlustataval on teises liikmesriigis alaline elukoht. Kui kahtlustatav pärast Euroopa järelevalvekorralduse väljaandmist oma elukohta muudab, on ülimalt oluline pädevaid asutusi sellest asjaolust teavitada.
Muudatusettepanek 11 Artikli 6 lõike 2 punkt c
(c) loovutada täideviivale asutusele oma pass(id) või muud isikut tõendavad dokumendid;	välja jäetud
Selgitus
Kõnealune kohustus rikub isiku põhiõigusi. Käesoleva ettepaneku eesmärk on lubada kahtlustataval isikul pöörduda tagasi oma alalisse elukohariiki ja lasta tal seal elada tavapärast elu, jälgides samal ajal talle pandud kohustuste täitmist. Kui kahtlustatav isik peab oma passi loovutama, võib see isiku õiguste ja vabaduste täiel määral teostamist tõsiselt takistada.
Muudatusettepanek 12 Artikli 6 lõike 2 punkt e
(e) olla kindlaksmääratud aegadel oma kindlaksmääratud töökohas täideviivas riigis;	(e) olla kindlaksmääratud aegadel oma kindlaksmääratud töökohas, teenistuskohas jne täideviivas riigis;
Muudatusettepanek 13 Artikli 6 lõike 2 punkt g a (uus)
	(g a) vältida kontakti konkreetsete isikute või esemetega;
Selgitus
Teatavates olukordades võib olla õigusemõistmise takistamise vältimiseks oluline kohustada kahtlustatavat isikut mitte kohtuma tunnistajate, kannatanute või teiste kahtlusalustega. Lisaks võib olukordades, kus isikut kahtlustatakse näiteks relvadega seotud süüteos, olla oluline kohustada isikut mitte relva omama või käsitsema.
Muudatusettepanek 14 Artikli 6 lõike 2 punkt h
(h) läbida kindlaksmääratud ravi.	(h) läbida kindlaksmääratud ravi kahtlustatava isiku nõusolekul.
Muudatusettepanek 15 Artikli 6 lõike 2 punkt h a (uus)
	(h a) alluda elektroonilisele järelevalvele.
Selgitus
Selleks, et kahtlustatavad isikud saaksid jääda oma elukohta ja oma tavapärasesse keskkonda perede juurde, võib nende kontrollimiseks kasutada elektroonilist järelevalvet liikmesriikides, kus see süsteem on juba kasutusele võetud. Elektrooniline järelevalve on tõhus järelevalve viis, mis võimaldab kahtlustatavatel jätkata pereelu ja ametitegevust.
Muudatusettepanek 16 Artikli 6 lõige 2 a (uus)
	2 a. Iga liikmesriik teavitab käesoleva raamotsuse ülevõtmisel nõukogu peasekretariaati kohustustest, mida ta lisaks lõikes 1 ja 2 osutatutele on valmis jälgima. Nõukogu peasekretariaat teeb saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.
Selgitus
Kõigile liikmesriikidele ühiste kohustuste loetelu on keeruline koostada. Väljaandva ja täideviiva liikmesriigi vahel kokkuleppe saavutamise nõue võib Euroopa järelevalvekorralduse vastuvõtmise keerukaks ja pikaks muuta. Seetõttu tehakse käesoleva muudatusettepanekuga ettepanek anda liikmesriikidele võimalus teavitada, missuguseid kohustusi (lisaks lõikes 1 osutatutele) nad on valmis jälgima. Sel juhul võib väljaandev riik kõnealused kohustused automaatselt kehtestada, ilma et ta peaks täideviiva riigiga kontakteeruma.
Muudatusettepanek 17 Artikli 6 lõige 3
3. Kõik kohustused, mille väljaandev asutus on kehtestanud kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1–3, tuleb esitada Euroopa järelevalvekorralduses.	3. Kõik kohustused, mille väljaandev asutus on kehtestanud kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 tuleb esitada Euroopa järelevalvekorralduses.
Muudatusettepanek 18 Artikli 6 lõige 4
4. Lisaks Euroopa järelevalvekorralduses sätestatud kohustustele võib täideviiv asutus kooskõlas täideviiva riigi õigusega Euroopa järelevalvekorralduses esitatud kohustusi muuta, kui see on tingimata vajalik Euroopa järelevalvekorralduse täitmiseks.	4. Täideviiv asutus võib kooskõlas täideviiva riigi õigusega Euroopa järelevalvekorralduses esitatud kohustusi muuta, kui see on tingimata vajalik Euroopa järelevalvekorralduse täitmiseks.
Selgitus
Tuleb täpsustada, et täideviiv asutus ei saa väljaandva asutuse poolt määratud kohustustele muid kohustusi lisada. Täideviiv asutus saab teha Euroopa järelevalvekorralduse puhul ainult tehnilisi kohandusi.
Muudatusettepanek 19 Artikli 6 lõike 4 esimene a lõik (uus)
	Esimeses lõigus osutatud muudatused on üksnes tehnilist laadi ja nendega ei kehtestata kahtlustatavale isikule lisakohustusi.
Selgitus
Tuleb täpsustada, et täideviiv asutus ei saa väljaandva asutuse poolt määratud kohustustele muid kohustusi lisada. Täideviiv asutus saab teha Euroopa järelevalvekorralduse puhul ainult tehnilisi kohandusi.
Muudatusettepanek 20 Artikli 8 lõige 1 a (uus)
	1 a. Kahtlustatava isiku nõudmisel edastatakse Euroopa järelevalvekorralduse täideviimine mis tahes muule liikmesriigile, mille pädev asutus on selliseks edastamiseks oma nõusoleku andnud.
Selgitus
Ettepaneku aluspõhimõte on, et kahtlustataval isikul tuleks lubada pöörduda tagasi oma tavapärasesse elukohariiki. Kuid juhul, kui kahtlustataval isikul on tihedamad seosed mõne muu liikmesriigiga (nt liikmesriigiga, mille kodakondsust ta omab), peaks raamotsus nägema ette võimaluse pöörduda tagasi nimetatud riiki. Kuritarvituste vältimiseks peab asjaomane liikmesriik siiski oma nõusoleku andma.
Muudatusettepanek 21 Artikli 10 lõige 1
1. Korralduse saanud riigi kohus, kohtunik, uurija või prokurör keeldub järelevalvekorralduse tunnustamisest ja täitmisest, kui on selge, et kriminaalmenetlus süüteo puhul, millega seoses järelevalvekorraldus on esitatud, rikuks ne bis in idem põhimõtet.	1. Korralduse saanud riigi pädev asutus keeldub järelevalvekorralduse tunnustamisest ja täitmisest, kui on selge, et kriminaalmenetlus süüteo puhul, millega seoses järelevalvekorraldus on esitatud, rikuks ne bis in idem põhimõtet.
Muudatusettepanek 22 Artikli 10 lõige 2
2. Korralduse saanud riigi kohus, kohtunik, uurija või prokurör võib keelduda Euroopa järelevalvekorralduse tunnustamisest ja täitmisest kas ühel või mitmel allpool esitatud põhjusel:	2. Korralduse saanud riigi pädev asutus võib keelduda Euroopa järelevalvekorralduse tunnustamisest ja täitmisest kas ühel või mitmel allpool esitatud põhjusel:
Muudatusettepanek 23 Artikli 12 lõige 1
1. Korralduse saanud riigi kohus, kohtunik, uurija või prokurör otsustab võimalikult kiiresti, kuid igal juhul viie päeva jooksul pärast Euroopa järelevalvekorralduse saamist, kas järelevalvekorraldust tunnustada ja täita või tugineda mittetunnustamise või mittetäitmise põhjustele. Korralduse saanud riigi pädev asutus teavitab kõnealusest otsusest järelevalvekorralduse väljaandnud asutust mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend.	1. Korralduse saanud riigi pädev asutus otsustab võimalikult kiiresti, kuid igal juhul viie päeva jooksul pärast Euroopa järelevalvekorralduse saamist, kas järelevalvekorraldust tunnustada ja täita või tugineda mittetunnustamise või mittetäitmise põhjustele. Korralduse saanud riigi pädev asutus teavitab kõnealusest otsusest järelevalvekorralduse väljaandnud asutust mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend.
Muudatusettepanek 24 Artikli 12 lõige 3
3. Kui Euroopa järelevalvekorraldus ei ole täielik, võib korralduse saanud riigi kohus, kohtunik, uurija või prokurör järelevalvekorralduse tunnustamise ja täitmise kohta otsuse vastuvõtmist edasi lükata kuni selle lõpliku vormistamiseni järelevalvekorraldust väljaandva asutuse poolt.	3. Kui Euroopa järelevalvekorraldus ei ole täielik, võib korralduse saanud riigi pädev asutus järelevalvekorralduse tunnustamise ja täitmise kohta otsuse vastuvõtmist edasi lükata kuni selle lõpliku vormistamiseni järelevalvekorraldust väljaandva asutuse poolt.
Muudatusettepanek 25 Artikli 12 lõige 4
4. Kui kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 lükatakse Euroopa järelevalvekorralduse tunnustamine ja täitmine edasi, esitab korralduse saanud riigi kohus, kohtunik, uurija või prokurör viivitamata väljaandva riigi pädevale asutusele edasilükkamise põhjusi käsitleva aruande mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend.	4. Kui kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 lükatakse Euroopa järelevalvekorralduse tunnustamine ja täitmine edasi, esitab korralduse saanud riigi pädev asutus viivitamata väljaandva riigi pädevale asutusele edasilükkamise põhjusi käsitleva aruande mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend.
Muudatusettepanek 26 Artikli 12 lõige 4 a (uus)
	4 a. Väljaandev asutus teavitab kahtlustatavat isikut Euroopa järelevalvekorralduse tunnustamisel või täitmisel tekkivatest mis tahes viivitustest.
Selgitus
Kahtlustataval on õigus saada igasugust teavet teda puudutava kohtuasja menetlemise kohta.
Muudatusettepanek 27 Artikli 13 lõige 4
4. Kahtlustataval isikul on õigus taotleda väljaandvalt riigilt ärakuulamist vastavalt väljaandva riigi õigusele. Seda nõuet võib täita väljaandva asutusega kokkulepitud asjakohaste video- ja telefoniühenduste kasutamise kaudu (selgituste andmine video- või telefonikonverentsi käigus). Lisaks peab järelevalvekorraldust väljaandev asutus täideviiva asutusega nõu Euroopa järelevalvekorralduse läbivaatamise küsimustes.	4. Kahtlustataval isikul on õigus taotleda väljaandvalt riigilt ärakuulamist vastavalt väljaandva riigi õigusele. Seda nõuet võib täita täideviiva ja väljaandva asutuse vahelise menetluse abil, mis on sätestatud 29. mai 2000. aasta konventsiooni artiklis 10. Lisaks peab järelevalvekorraldust väljaandev asutus täideviiva asutusega nõu Euroopa järelevalvekorralduse läbivaatamise küsimustes.
Selgitus
Videoühenduste kasutamise ühtlustatud menetluse tagamiseks.
Muudatusettepanek 28 Artikli 17 lõige 4
4. Enne lõike 1 kohase otsuse tegemist on kahtlustataval isikul õigus ärakuulamisele väljaandva asutuse juures vastavalt väljaandva riigi õigusele. Seda nõuet võib täita täideviiva ja väljaandva asutuse vahel kokkulepitud asjakohaste video- ja telefoniühenduste kasutamise kaudu (ärakuulamine video- või telefonikonverentsi käigus). Lisaks tuleb väljaandval asutusel pidada nõu täideviiva asutusega.	4. Enne lõike 1 kohase otsuse tegemist on kahtlustataval isikul õigus ärakuulamisele väljaandva asutuse juures vastavalt väljaandva riigi õigusele. Seda nõuet võib täita täideviiva ja väljaandva asutuse vahelise menetluse abil, mis on sätestatud 29. mai 2000. aasta konventsiooni artiklis 10. Lisaks tuleb väljaandval asutusel pidada nõu täideviiva asutusega.
Selgitus
Videoühenduste kasutamise ühtlustatud menetluse tagamiseks.
Muudatusettepanek 29 Artikkel 18
Kahtlustatava isiku vahistamise ja üleandmise tingimused	Kahtlustatava isiku vahistamine ja üleandmine
1. Kui väljaandev asutus otsustab, et kahtlustatav isik tuleb vahistada ja väljaandvale riigile üle anda, kuulab kahtlustatava isiku üle selle liikmesriigi õigusasutus, kelle territooriumil kahtlustatav isik vahistati.	1. Kui väljaandev asutus otsustab, et kahtlustatav isik tuleb vahistada ja väljaandvale riigile üle anda, annab ta välja Euroopa vahistamismääruse kooskõlas nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK sätetega.
2. Kui kahtlustatav isik on üleandmisega nõus, annab liikmesriik, kelle territooriumil kahtlustatav isik vahistati, kõnealuse isiku viivitamatult väljaandvale riigile üle.	2. Vaatamata nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikele 1 võib Euroopa vahistamismääruse sellisel juhul välja anda ja kahtlustatava isiku väljaandvale riigile üle anda seoses kõigi süütegudega, mille eest Euroopa järelevalvekorralduse võib välja anda.
3. Kui kahtlustatav isik ei ole üleandmisega nõus, annab liikmesriik, kelle territooriumil ta vahistati, kõnealuse isiku viivitamatult väljaandvale riigile üle. Vahistamisest ja üleandmisest tohib keelduda ainult järgmistel põhjustel:
– kui on selge, et kriminaalmenetlus süüteo puhul, millega seoses järelevalvekorraldus on esitatud, rikuks ne bis in idem põhimõtet;
– kui isik võetakse vastutusele järelevalvekorraldust täitvas liikmesriigis sama teo eest, millel Euroopa järelevalvekorraldus põhineb;
– kui järelevalvekorraldust täitva liikmesriigi õiguse alusel ei või kahtlustatavat isikut kohtu alla anda või karistada ning kui teod kuuluvad selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla tema kriminaalõiguse alusel;
– kui vahistamis- ja üleandmisotsus käsitleb uusi asjaolusid, mida Euroopa järelevalvekorraldus ei hõlma.
4. Liikmesriik, kes ei ole täideviiv riik, võib kahtlustatava isiku vahistamisest ja üleandmisest keelduda, lähtudes artiklis 10 sätestatud ühest või mitmest põhjusest.
Muudatusettepanek 30 Artikkel 20
Artikkel 20 Üleandmise piirangud	välja jäetud
1. Artikli 18 kohaselt antakse kahtlustatav isik väljaandvale riigile üle asjaomaste liikmesriikide vahel kokkulepitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui kolm päeva pärast vahistamist.
2. Kahtlustatava üleandmise võib erandkorras ajutiselt edasi lükata humanitaarsetel põhjustel, näiteks kui on alust arvata, et see ilmselgelt ohustaks kahtlustatava elu või tervist. Väljaandvat asutust tuleb igast sellisest edasilükkamisest ja selle põhjustest viivitamatult teavitada. Kahtlustatava isiku üleandmine leiab aset asjaomaste liikmesriikide vahel kokkulepitud kuupäeval niipea, kui eespool loetletud põhjuseid enam ei ole.
Selgitus
Reguleeritakse Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitleva raamotsuse sätetega.
Muudatusettepanek 31 Artikkel 21
Artikkel 21 Transiit	välja jäetud
1. Iga liikmesriik lubab kasutada oma territooriumi sellise kahtlustatava isiku transiidiks, kes antakse üle käesoleva raamotsuse sätete kohaselt, eeldusel et riigile on esitatud järgmine teave:
(a) selle isiku isikuandmed ja kodakondsus, kelle kohta on välja antud Euroopa järelevalvekorraldus;
(b) Euroopa järelevalvekorralduse olemasolu;
(c) süüteo olemus ja selle õiguslik määratlus;
(d) süüteo asjaolud, sealhulgas kuupäev ja koht.
2. Iga liikmesriik määrab asutuse, kes vastutab transiiditaotluste ja vajalike dokumentide vastuvõtmise ning mis tahes muu transiiditaotlustega seotud ametliku kirjavahetuse eest. Liikmesriigid edastavad selle teabe asutuse määramise kohta nõukogule.
3. Transiiditaotluse ja lõikes 1 ettenähtud teabe võib saata lõike 2 alusel määratud asutusele mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend. Transiidiliikmesriik teeb oma otsuse teatavaks, kasutades sama menetlust.
4. Käesolevat raamotsust ei kohaldata lennugraafiku kohaste vahemaandumisteta õhutranspordi puhul. Kuid kui toimub lennugraafiku väline maandumine, esitab vahistamismääruse teinud liikmesriik lõike 2 kohaselt määratud asutusele lõikes 1 sätestatud teabe.
Selgitus
Reguleeritakse Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitleva raamotsuse sätetega.
Muudatusettepanek 32 Artikli 22 lõige 1 a (uus)
	1 a. Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui kahtlusalusel on artikli 6 lõike 2 punkti d tähenduses keelatud Euroopa järelevalvekorralduse alusel lahkuda oma elukohast või muust elamiskohast kogu korralduses nimetatud ajavahemiku jooksul.
Muudatusettepanek 33 Pealkiri artikli 22 all, peatükk 5 a (uus)
	PEATÜKK 5 a – ANDMEKAITSE
Selgitus
Raamotsus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ei ole veel vastu võetud. Õiguslünkade vältimiseks ja edastatavate andmete asjakohase kaitse tagamiseks tuleb lisada käesolevasse raamotsusesse peatükk andmekaitse kohta.
Muudatusettepanek 34 Artikkel 22 a (uus)
	Artikkel 22 a
	Andmekaitse
	Isikuandmete töötlemine käesoleva raamotsuse kohaldamise eesmärgil peab vastama vähemalt järgmistele aluspõhimõtetele:
	(a) isikuandmeid kogutakse ainult seadusega lubatud ulatuses ja isikuandmete kogumiseks ja/või hiljem töötlemiseks vajalikul määral ning otstarbel;
	(b) isikuandmeid kogutakse ainult konkreetsel ja seaduspärasel eesmärgil ning töödeldakse hiljem ainult nimetatud eesmärkidega kokkusobival viisil;
	(c) isikuandmed on täpsed ja ajakohastatud;
	(d) isiku rassilist või rahvuslikku päritolu, poliitilisi veendumusi, religioosseid või filosoofilisi tõekspidamisi, erakondlikku või ametiühingukuuluvust, seksuaalset sättumust või tervislikku seisundit kajastavaid isikuandmeid kogutakse üksnes siis, kui see on konkreetsel juhul vältimatult vajalik ning seda tehakse koos asjakohaste tagatistega.
Selgitus
Raamotsus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ei ole veel vastu võetud. Õiguslünkade vältimiseks ja edastatavate andmete asjakohase kaitse tagamiseks tuleb lisada käesolevasse raamotsusesse peatükk andmekaitse kohta.
Muudatusettepanek 35 Artikkel 22 b (uus)
	Artikkel 22 b
	Andmesubjekti õigused
	1. Kõiki andmesubjekte teavitatakse nende isikuandmete kogumise asjaolust.
	Kõnealust teavitamist võidakse vajaduse korral edasi lükata, et see ei takistaks isikuandmete kogumise eesmärgi täitmist.
	2. Andmesubjektil on õigus ilma põhjendamatu viivituseta saada teavet temalt kogutavate isikuandmete kohta talle arusaadavas keeles ning parandada ja vajaduse korral kustutada andmeid, mis on kogutud artiklis 22a osutatud põhimõtteid rikkudes.
	3. Lõikes 1 ja 2 osutatud teabe esitamisest võib keelduda või teabe esitamist edasi lükata, kui see on rangelt vajalik:
	(a) avaliku korra ja julgeoleku kaitsmiseks;
	(b) kuriteo ärahoidmiseks;
	(c) kuritegude uurimise ja vastutusele võtmise takistamise vältimiseks;
	(d) kolmandate poolte õiguste kaitseks.
Selgitus
Raamotsus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ei ole veel vastu võetud. Õiguslünkade vältimiseks ja edastatavate andmete asjakohase kaitse tagamiseks tuleb lisada käesolevasse raamotsusesse peatükk andmekaitse kohta.

SELETUSKIRI

Kohtueelset vangistust käsitletakse erakorralise meetmena, mida tuleb rangelt analüüsida õiguse suhtes vabadusele ja süütuse presumptsiooni suhtes[1]. Kohtueelne vangistus ei muutu kunagi kohustuslikuks ning seda ei kasutata karistuslikel eesmärkidel[2]. Seetõttu tuleb kohtueelsel etapil kasutada nii laialdaselt kui võimalik vabadusekaotuseta kohtueelseid järelevalvemeetmeid.

Põhimõtteliselt on kohtueelsele vangistusele alternatiivsete järelevalvemeetmete eesmärk üksnes kõrvaldada kolm ohtu, mille esinemine lubab vabaduse võtmist (kahtlustatava isiku põgenemisoht, süütõendite hävitamise oht ja süütegude kordamise oht).

Ilma sisepiirideta Euroopa ühises õigusruumis tuleb tagada, et kahtlustatavat isikut, kes ei ole kohtuistungi toimumise riigi alaline elanik, ei koheldaks nimetatud riigi alalisest elanikust erinevalt.

Kuid praegusel ajal ei saa kohtueelse vangistuse alternatiive piiriüleselt üle võtta või üle kanda, sest puudub alternatiivsete järelevalvemeetmete vastastikune tunnustamine ning puuduvad seda lubavad rahvusvahelised õigusaktid. Vastastikuse tunnustamise puudumine takistab üksikisiku õiguste kohtulikku kaitset.

Valitseb selge oht, et ELi kodanikke, kes ei ole selle liikmesriigi alalised elanikud, kus neid kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, ja ELi kodanikke, kes on nimetatud liikmesriigi kodanikud, koheldakse ebavõrdselt. Lisaks võib seda näha takistusena isikute vabale liikumisele.

Eespool toodut arvesse võttes on raportöör tugevalt käesoleva ettepaneku vastuvõtmise poolt, see võimaldaks kohtueelsete järelevalvekorralduste vastastikust tunnustamist. Käesolev õigusakt julgustaks pädevaid riiklikke asutusi mitte hoidma mitteresidentidest ELi kodanikke nende põgenemisohu tõttu kohtueelse menetluse ajal vangistuses, vaid võimaldaks kahtlustatavatel isikutel pöörduda tagasi liikmesriiki, mis on nende seaduslikuks ja tavapäraseks elukohaks.

Raportööri arvates on oluline täpsustada elukoha määratlust. Ettepaneku eesmärki silmas pidades on äärmiselt tähtis mitte piirata elukoha mõistet alalise elukohaga, mis on ühenduse terminoloogias juba laialdast kasutust leidnud. Siiski tuleks täpsustada, et isiku viibimine asjaomases liikmesriigis peab olema seaduslik ja tavapärane. See, kas elukoht on seaduslik ja tavapärane, tuleb kindlaks teha faktiliste asjaolude alusel.

Lisaks teeb raportöör ettepaneku laiendada raamotsuse reguleerimisala ja lisada sellesse võimalus, kus kahtlustatav isik taotleb väljaandvalt asutuselt luba pöörduda tagasi teise liikmesriiki kui tema tavapärane ja seaduslik elukohariik. Enamasti võiks selleks olla liikmesriik, mille kodakondsust isik omab, nt olukordade puhul, kui isik töötab teises liikmesriigis.

Raportööri arvates võib komisjoni ettepanek luua Euroopa järelevalvekorraldust rikkunud isikute eraldi üleandmismehhanism ohustada olemasolevat üleandmissüsteemi ja selle liiga keerukaks muuta. Paralleelse vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra tõhusus on küsitav. Praegu on olemas Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitlevas raamotsuses[3] ettenähtud üleandmismenetlused. Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitleva raamotsuse rakendamine on täide viidud ja õigusalatöötajad juba kasutavad seda. Vastastikust tunnustamist sisaldavate õigusaktide kohaldamisel ei tohiks alahinnata usalduse aspekti. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku kohandada Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitleva raamotsuse menetlusi Euroopa järelevalvekorraldust hõlmavatele olukordadele juhtudel, kui Euroopa järelevalvekorralduse täitmist on rikutud.

Praegusel ajal hõlmab Euroopa vahistamismäärus ja liikmesriikidevaheline üleandmiskord selliseid süütegusid, mida väljaandva liikmesriigi õigussätete kohaselt karistatakse vabadusekaotusliku karistuse või vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt 12 kuud. Kuid võttes arvesse Euroopa järelevalvekorraldust käsitleva raamotsuse ettepaneku eesmärki, tuleks hõlmata kõik süüteod (ilma künnist kehtestamata). Seega tuleb Euroopa järelevalvekorralduse kohaldamisel laiendada Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda kõikidele süütegudele.

Enne kui teha üksikasjalikke muudatusettepanekuid Euroopa järelevalvekorralduse suhtes eesmärgiga laiendada Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda kõikidele süütegudele, tuleb läbi viia süvaanalüüsid ja -konsultatsioonid. Seetõttu palub raportöör Euroopa Komisjoni, kellel on kõik vajalikud ressursid, Euroopa järelevalvekorraldust käsitlev ettepanek läbi vaadata ja teha vajalikud muudatused, et oleks olemas võimalus kohaldada Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitlevas raamotsuses sätestatud üleandmismenetlusi. Juhul kui Euroopa Komisjon peab seda vajalikuks, palub raportöör komisjonil esitada vajalikud Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitleva raamotsuse muudatused.

Vastastikust tunnustamist sisaldavate õigusaktidega kaasneb alati suures koguses tundliku ja eraviisilise teabe vahetamine. Seetõttu on oluline ette näha andmekaitse. Raportöör kutsub nõukogu üles võtma vastu raamotsus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta[4]. Kuid eespool osutatud raamotsuse puudumine praegu ei tohi andmekaitse nõuetekohast taset vähendada ega ohustada. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku lisada eraldi artiklid andmekaitse kohta.

• [1] Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 sätestatakse, et liit austab põhiõigusi kui ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, nagu need on tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (1950) ning nagu need tulenevad tavapärasest liikmesriikide konstitutsiooniõigusest.
  Kohtueelse vangistuse ja sellele alternatiivsete järelevalvemeetme suhtes kehtivad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis kindlaksmääratud põhiõigused ja põhivabadused on järgmised:
  – artikli 5 lõige 1: „igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele”;
  – artikli 6 lõige 2: „igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud”;
  – artikli 5 lõike 1 punkt c: „seaduslik vahistamine või kinnipidamine, et tuua ta pädeva õigusvõimu ette põhjendatult kahtlustatuna õiguserikkumises või kui põhjendatult peetakse vajalikuks takistada õiguserikkumise toimepanekut või põgenemist pärast seda”.
• [2]  Euroopa Nõukogu soovitus, Rec(2006)13.
• [3]  EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1.
• [4]  KOM(2005)0475 – CNS 2005/0202.

õiguskomisjonI ARVAMUS (5.10.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus, mis käsitleb Euroopa järelevalvekorraldust kohtueelsetes menetlustes Euroopa Liidu liikmesriikides
(KOM(2006)0468 – C6‑0328/2006 – 2006/0158(CNS))

Arvamuse koostaja: Aloyzas Sakalas

LÜHISELGITUS

Raamotsus, mis käsitleb Euroopa järelevalvekorraldust kohtueelsetes menetlustes, on väga oluline õigusloomega seotud ettepanek, mille eesmärk ei ole üksnes tõhusama õigusalase koostöö tagamine Euroopa Liidu õigusloomega seotud valdkonnas, vaid ka õigusliku raamistiku loomine vahistamise kohaldamisala vähendamiseks ja vabadusekaotuseta järelevalvemeetme (eriti väiksemate süütegude puhul) kasutamiseks. Arvamuse koostaja arvates saab ühemõtteliselt väita, et käesolev õigusloomega seotud ettepanek ei ole mitte ainult oluline, vaid on hädavajalik. Siiski on olemas mitmeid põhimõttelisi küsimusi, mille suhtes tuleb eelnevalt kokku leppida, et hinnata käesoleva õigusloomega seotud ettepaneku sätteid õiguslikust seisukohast:

- kavandatav koostöövorm on väga sarnane unitaarriigile ning seda tuleks arutada, sest praegu tähendab see „ukse avamist mitte kuhugi” (muidugi õiguslikust seisukohast lähtudes). Kahtlemata on see poliitiline küsimus, ent kuna selle lahendamisel on märkimisväärne õiguslik mõju, peab õigusloomega seotud ettepaneku õiguslik sõnastus olema seega selge ja ühemõtteline. Arvamuse koostaja arvates tõstatab tekst kahjuks rohkem küsimusi kui annab vastuseid ja seepärast oleks eelistatav valida klassikaline koostöömeetod ja õiguslik reguleerimine (nagu näiteks Euroopa vahistamismääruse puhul).

- Kavandatav õigusloomega seotud ettepanek peab selgelt kindlaks määrama, kas see liidab või koordineerib riikide seadusi (kirjeldades, millises ulatuses saavad riigid küsimuste õiguslikku reguleerimist oma riigisiseste seaduste raames laiendada). Arvamuse koostaja arvates on õigusloomega seotud ettepanekul märkimisväärne arv õiguslikke lünki, millel võiksid olla tõsised õiguslikud tagajärjed inimõiguste ja vabaduste kaitsmise tagamisele, nt ei ole selge, milline riik vastutab ebaseadusliku järelevalve kaudu põhjustatud kahju eest; samuti ei ole täielikult selged teatavad menetluslikud aspektid, nt kahtlustatava isiku õigus Euroopa järelevalvekorraldus edasi kaevata jne.

Arvamuse koostaja märkused hr Varvitsiotise töödokumendi kohta tehakse vastavalt järgmisele loogikale: aspektid, mida a) on nimetatud nii õigusloomega seotud ettepanekus kui ka Varvitsiotise töödokumendis; b) on nimetatud ainult Varvitsiotise töödokumendis, ja c) ei ole nimetatud, kuid mis on arvamuse koostaja arvates õiguslikult vajalikud:

1. Õigusloomega seotud ettepanekute puhul, mille eesmärk on õigusalane koostöö, on tavapäraselt on peamiseks küsimuseks topeltkuriteo reegel (mille kohaselt teevad riigid vaid siis koostööd, kui tegu kvalifitseeritakse kuriteoks mõlemas riigis). Euroopa Komisjon püüab jätkuvalt kõnealust reeglit tühistada või vähemalt vähendada selle kohaldamisala. Arvamuse koostaja arvates nähakse käesoleva õigusloomega seotud ettepanekuga ette nimetatud reegli täielikku tühistamist (artikkel 10), samas kui Varvitsiotise töödokumendis (lehekülg 5) on see (teatavas ulatuses) sisse jäetud, kuid üksnes vahistamise puhul. Mõlemat seisukohta tuleb pidada mitmes suhtes ohtlikuks, kuna (vähemalt) Leedus võivad tekkida põhiseaduslikud probleemid, kui tegude puhul, mida vastavalt Leedu Vabariigi kriminaalkoodeksile ei kvalifitseerita kuritegudeks, kehtestatakse piirangud inimõigustele ja vabadustele. Teiselt poolt: kui on hõlmatud vaid raskemad kuriteod, jääb vahistamise kohaldamise vähendamise ülesanne täitmata. Eespool toodut silmas pidades oleks eelistatav sätestada teiste Euroopa järelevalvekorralduse tagasilükkamise aluste seas järgmine: riigis, kellel palutakse järelevalvet teostada, ei kvalifitseerita tegu kuriteoks (nimetatud mudel võiks toimida nagu Euroopa vahistamismäärus). Leedus on see põhiseaduslike kohustustega seotud keskse tähtsusega aspekt.

2. Arvamuse koostaja on täielikult nõus Varvitsiotise töödokumendi punktidega 2 ja 3.

3. Arvamuse koostaja arvates tuleks Varvitsiotise töödokumendi punkti 1 täiendada järgmisega: a) vastavalt õigusloomega seotud ettepaneku artiklile 6 võib järelevalvet kehtestada vaid kohtumenetluste ajal, kuid see võimalus peab olema tagatud ka kohtueelse uurimismenetluse ajal (eelkõige jättes uurimist läbiviivale liikmesriigile õiguse otsustada oma äranägemise järgi); b) õigusloomega seotud ettepaneku artikli 6 lõike 4 sätted on õiged ja tõepoolest vajalikud, kuid need on ebaselged, kuna „... kohustusi muuta” tähendus on ebaselge: kas see viitab vabadusekaotuseta meetme tüübile (nt töödokumendis sisalduv arestimine kui rahalise kautsjoni osa) või on see seotud ainult vabadusekaotuseta meetme kohaldamisalaga? Kõnealune aspekt on oluline, kuna järelevalvekorralduse rikkumise eest on ette nähtud karmid sanktsioonid (õigusloomega seotud ettepaneku 5. peatükk). Lisaks ei vasta õigusloomega seotud ettepaneku artikli 6 lõike 4 sätted sama õigusakti artiklile 13, milles sätestatakse Euroopa järelevalvekorralduse läbivaatamine (on küsitav, kas väljaandev riik saab seega muuta kohustusi, mida on muutnud täideviiv riik).

4. Arvamuse koostaja arvates lubab õigusloomega seotud ettepaneku artikli 6 lõike 1 punktis c sätestatud kohustus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni artiklis 6 sisalduvate kohustuste rikkumist.

5. Õigusloomega seotud ettepaneku artikli 6 lõike 2 punktis e peaks sõnale „töökohas” järgnema „teenistuskohas jne”, ja punkti h sõnastus tekitab (vähemalt leedukeelse versiooni puhul) kahtlusi, et määratakse kohustuslik ravi; seepärast oleks eelistatav järgmine sõnastus: „läbida kahtlusaluse isiku nõusolekul kindlaksmääratud ravi”.

6. Õigusloomega seotud ettepaneku artikli 10 lõike 2 punktis a peaks sõnale „tegude” järgnema sõnad „või tegevusetuse“.

7. Õigusloomega seotud ettepaneku artiklis 17 sätestatud võimalus vahetada leebemad vabadusekaotusega meetmed vahistamise vastu ei ole kohustuste rikkumise korral võimalik (vähemalt Leedus mitte), kuna vahistamist saab määrata vaid juhul, kui kõik kriminaalmenetluskoodeksis sätestatud alused ja määrused on olemas ning järgitakse kehtestatud korda. Selles suhtes on riigisisene õigus karmim kui õigusloomega seotud ettepanek ja seetõttu on küsitav, kas vabadusekaotusega meetmete rikkumise eest vahistamist käsitleva õigusloomega seotud ettepaneku sätted on Leedu jaoks vastuvõetavad.

8. Õigusloomega seotud ettepanek peab reguleerima järgmisi küsimusi:

– kahtlustatava isiku õigus Euroopa järelevalvekorraldus ning muutmis- ja läbivaatamisjuhud edasi kaevata;

– sätestamine, milline liikmesriik peab endale võtma vastutuse ebaseaduslikust Euroopa järelevalvekorraldusest tulenenud kahju hüvitamise eest.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Artikli 1 lõige 2
Euroopa järelevalvekorraldus on kohtuotsus, mille on väljastanud liikmesriigi pädev asutus mitteresidendist kahtlustatava isiku kohta, et võimaldada kõnealuse isiku tagasipöördumine oma elukohaliikmesriiki tingimusel, et ta täidab järelevalvemeetmeid, mille eesmärk on tagada õigeaegne õigusemõistmine ja eelkõige kahtlustatava ilmumine järelevalvekorralduse välja andnud liikmesriigis toimuvale kohtuistungile.	Euroopa järelevalvekorraldus on kohtuotsus, mille on väljastanud liikmesriigi pädev asutus mitteresidendist kahtlustatava isiku kohta, mille eesmärk on tagada õigeaegne õigusemõistmine ja eelkõige kahtlustatava ilmumine järelevalvekorralduse välja andnud liikmesriigis toimuvale kohtuistungile.
Muudatusettepanek 2 Artikli 6 lõike 1 kolmas lõik
Väljaandev asutus võib kahtlustatavale isikule panna järgmisi kohustusi:	Väljaandev asutus võib kahtlustatavale isikule panna järgmisi kohustusi:
(a) osaleda eelistungitel, milles käsitletakse tema süütegu(sid), või	(a) osaleda eelistungitel, milles käsitletakse tema süütegu(sid), või
(b) ilma loata mitte siseneda väljaandva riigi teatavatesse kohtadesse või	(b) ilma loata mitte käia väljaandva riigi või täideviiva riigi teatavates kohtades või territooriumi osades või
(c) hüvitada kulud, mis on seotud tema kohaletoimetamisega eelistungile või kohtuistungile.
Muudatusettepanek 3 Artikli 6 lõike 2 punkt e
(e) olla kindlaksmääratud aegadel oma kindlaksmääratud töökohas täideviivas riigis;	(e) olla kindlaksmääratud aegadel oma kindlaksmääratud töökohas, teenistuskohas jne täideviivas riigis;
Muudatusettepanek 4 Artikli 6 lõike 2 punkt h
(h) läbida kindlaksmääratud ravi.	(h) läbida kahtlusaluse isiku nõusolekul kindlaksmääratud ravi.
Muudatusettepanek 5 Artikli 6 lõige 4
4. Lisaks Euroopa järelevalvekorralduses sätestatud kohustustele võib täideviiv asutus kooskõlas täideviiva riigi õigusega Euroopa järelevalvekorralduses esitatud kohustusi muuta, kui see on tingimata vajalik Euroopa järelevalvekorralduse täitmiseks.	4. Lisaks Euroopa järelevalvekorralduses sätestatud kohustustele võib täideviiv asutus kooskõlas täideviiva riigi õigusega Euroopa järelevalvekorralduses esitatud kohustusi muuta, kui see on tingimata vajalik Euroopa järelevalvekorralduse täitmiseks. Käesolevat sätet kohaldatakse vaid vastu võetud vabadusekaotuseta meetme kohaldamisala suhtes ning kõnealuste kohustuste muutmine ei või ühelgi juhul piirata Euroopa järelevalvekorralduse läbivaatamist vastavalt käesoleva raamotsuse artiklile 13.
Muudatusettepanek 6 Artikli 6 lõige 4 a (uus)
	4 a. Samuti võivad liikmesriigid otsustada kohaldada käesoleva artikli sätteid kohtueelse uurimismenetluse suhtes.
Muudatusettepanek 7 Article 10
1. Korralduse saanud riigi kohus, kohtunik, uurija või prokurör keeldub järelevalvekorralduse tunnustamisest ja täitmisest, kui on selge, et kriminaalmenetlus süüteo puhul, millega seoses järelevalvekorraldus on esitatud, rikuks ne bis in idem põhimõtet.	1. Korralduse saanud riigi kohus, kohtunik, uurija või prokurör keeldub järelevalvekorralduse tunnustamisest ja täitmisest, kui liikmesriikide vaheline olukord vastab ühele juhtudest, millele on osutatud nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) artiklites 3 ja 41;
2. Korralduse saanud riigi kohus, kohtunik, uurija või prokurör võib keelduda Euroopa järelevalvekorralduse tunnustamisest ja täitmisest kas ühel või mitmel allpool esitatud põhjusel:	2. Eelkõige kohaldatakse lõiget 1.
(a) kui kahtlustatavat isikut ei saa seoses tema vanusega võtta korralduse saanud riigi õiguse alusel kriminaalvastutusele järelevalvekorralduse aluseks olevate tegude eest;	(a) kui kahtlustatavat isikut ei saa seoses tema vanusega võtta korralduse saanud riigi õiguse alusel kriminaalvastutusele järelevalvekorralduse aluseks olevate tegude või tegevusetuse eest.
(b) kui korralduse saanud riigi õiguse kohaselt esineb privileeg või immuniteet, mis takistab Euroopa järelevalvekorralduse täitmist;
(c) kui järelevalvekorralduse aluseks oleva süüteo puhul on korralduse saanud riigis antud amnestia ning kui see riik oli pädev uurima süütegu oma riigi kriminaalõiguse alusel.
	(b) kui Euroopa järelevalvekorralduse aluseks olev tegu ei ole täideviiva liikmesriigi õiguse alusel süüteona kvalifitseeritav; seoses maksude või lõivude, tollimaksude ja rahavahetustehingutega ei või keelduda siiski Euroopa järelevalvekorralduse täitmisest põhjusel, et täidesaatva riigi õiguses ei ole kehtestatud samasuguseid lõive või makse või selles puuduvad samasugused maksude, lõivude, tollimaksude ja rahavahetustehingute eeskirjad nagu väljaandva riigi õiguses.
	1 EÜT L 190, 18.07.2002, lk 1.
Muudatusettepanek 8 Artikkel 17
1. Euroopa järelevalvekorralduse rikkumise korral võib väljaandev asutus kooskõlas väljaandva riigi õigusega otsustada: (a) Euroopa järelevalvekorralduse tühistada;	1. Euroopa järelevalvekorralduse rikkumise korral võib väljaandev asutus kooskõlas väljaandva riigi õigusega otsustada: (a) Euroopa järelevalvekorralduse tühistada;
(b) muuta või tühistada kohustusi, mis on ette nähtud Euroopa järelevalvekorralduses;	(b) muuta või tühistada kohustusi, mis on ette nähtud Euroopa järelevalvekorralduses;
(c) kahtlustatava isiku vahistada ja üle anda, kui Euroopa järelevalvekorraldus on antud välja seoses süüteoga, mille puhul on kohtueelne kinnipidamine vastavalt väljaandva riigi õigusele õigustatud, eelkõige kui see on vajalik eelistungil või kohtuistungil osalemiseks;	(c) kahtlustatava isiku vahistada, kui Euroopa järelevalvekorraldus on antud välja seoses süüteoga, mille puhul on kohtueelne kinnipidamine vastavalt väljaandva riigi õigusele õigustatud;
(d) kahtlustatava isiku vahistada ja üle anda järgmistel asjaoludel:
(i) kui Euroopa järelevalvekorraldus on antud välja seoses süüteoga, mille puhul kohtueelne kinnipidamine vastavalt väljaandva riigi õigusele ei olnud algselt õigustatud; ja	(i) kui Euroopa järelevalvekorraldus on antud välja seoses süüteoga, mille puhul kohtueelne kinnipidamine vastavalt väljaandva riigi õigusele ei olnud algselt õigustatud; ja
(ii) kui Euroopa järelevalvekorraldus sisaldab kahtlustatava isiku vabaduste suhtes piiranguid, mis on võrreldavad vabadusekaotusega; ning	(ii) kui Euroopa järelevalvekorraldus sisaldab kahtlustatava isiku vabaduste suhtes piiranguid, mis on võrreldavad vabadusekaotusega; ning
(iii) kui kahtlustatava isiku vahistamine ja üleandmine on vajalik eelistungil või kohtuistungil osalemiseks.	(iii) kui kahtlustatava isiku vahistamine on vajalik eelistungil või kohtuistungil osalemiseks.
2. Enne vahistamise või üleandmise otsuse langetamist tuleb väljaandval asutusel kaaluda kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas rikkumise suhtes määratavaid karistusi, rikkumise tagajärgi ning eelkõige kahtlustatava isiku valmisolekut vabatahtlikuks tagasitulemiseks väljaandvasse riiki.	2. Enne vahistamise otsuse langetamist tuleb väljaandval asutusel kaaluda kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas rikkumise suhtes määratavaid karistusi, rikkumise tagajärgi ning eelkõige kahtlustatava isiku valmisolekut vabatahtlikuks tagasitulemiseks väljaandvasse riiki.
3. Kui väljaandev asutus otsustab, et kahtlustatav isik tuleb vahistada ja üle anda, ning kui kõnealuse otsuse tegemise ajal asub kahtlustatav isik teise liikmesriigi territooriumil, vahistab see riik kahtlustatava isiku ja annab ta üle vastavalt artiklis 18 sätestatud tingimustele.
4. Enne lõike 1 kohase otsuse tegemist on kahtlustataval isikul õigus ärakuulamisele väljaandva asutuse juures vastavalt väljaandva riigi õigusele. Seda nõuet võib täita täideviiva ja väljaandva asutuse vahel kokkulepitud asjakohaste video- ja telefoniühenduste kasutamise kaudu (ärakuulamine video- või telefonikonverentsi käigus). Lisaks tuleb väljaandval asutusel pidada nõu täideviiva asutusega.	3. Enne lõike 1 kohase otsuse tegemist on kahtlustataval isikul õigus ärakuulamisele väljaandva asutuse juures vastavalt väljaandva riigi õigusele. Seda nõuet võib täita täideviiva ja väljaandva asutuse vahel kokkulepitud asjakohaste video- ja telefoniühenduste kasutamise kaudu (ärakuulamine video- või telefonikonverentsi käigus). Lisaks tuleb väljaandval asutusel pidada nõu täideviiva asutusega.
Muudatusettepanek 9 Artikkel 18
Kahtlustatava isiku vahistamise ja üleandmise tingimused	Kahtlustatava isiku vahistamise tingimused
1. Kui väljaandev asutus otsustab, et kahtlustatav isik tuleb vahistada ja väljaandvale riigile üle anda, kuulab kahtlustatava isiku üle selle liikmesriigi õigusasutus, kelle territooriumil kahtlustatav isik vahistati.	1. Kui väljaandev asutus otsustab, et kahtlustatav isik tuleb vahistada, kuulab kahtlustatava isiku üle selle liikmesriigi õigusasutus, kelle territooriumil kahtlustatav isik vahistati.
2. Kui kahtlustatav isik on üleandmisega nõus, annab liikmesriik, kelle territooriumil kahtlustatav isik vahistati, kõnealuse isiku viivitamatult väljaandvale riigile üle.	2. Kui kahtlustatav isik on üleandmisega nõus, annab liikmesriik, kelle territooriumil kahtlustatav isik vahistati, kõnealuse isiku viivitamatult väljaandvale riigile üle.
3. Kui kahtlustatav isik ei ole üleandmisega nõus, annab liikmesriik, kelle territooriumil ta vahistati, kõnealuse isiku viivitamatult väljaandvale riigile üle. Vahistamisest ja üleandmisest tohib keelduda ainult järgmistel põhjustel:	3. Liikmesriik, kelle territooriumil kahtlusalune vahistati, tohib vahistamisest ja üleandmisest keelduda ainult järgmistel põhjustel:
– kui on selge, et kriminaalmenetlus süüteo puhul, millega seoses järelevalvekorraldus on esitatud, rikuks ne bis in idem põhimõtet;	– kui on selge, et kriminaalmenetlus süüteo puhul, millega seoses järelevalvekorraldus on esitatud, rikuks ne bis in idem põhimõtet;
– kui isik võetakse vastutusele järelevalvekorraldust täitvas liikmesriigis sama teo eest, millel Euroopa järelevalvekorraldus põhineb;	– kui isik võetakse vastutusele järelevalvekorraldust täitvas liikmesriigis sama teo eest, millel Euroopa järelevalvekorraldus põhineb;
– kui järelevalvekorraldust täitva liikmesriigi õiguse alusel ei või kahtlustatavat isikut kohtu alla anda või karistada ning kui teod kuuluvad selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla tema kriminaalõiguse alusel;	– kui järelevalvekorraldust täitva liikmesriigi õiguse alusel ei või kahtlustatavat isikut kohtu alla anda või karistada ning kui teod kuuluvad selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla tema kriminaalõiguse alusel;
– kui vahistamis- ja üleandmisotsus käsitleb uusi asjaolusid, mida Euroopa järelevalvekorraldus ei hõlma.	– kui vahistamisotsus käsitleb uusi asjaolusid, mida Euroopa järelevalvekorraldus ei hõlma.
4. Liikmesriik, kes ei ole täideviiv riik, võib kahtlustatava isiku vahistamisest ja üleandmisest keelduda, lähtudes artiklis 10 sätestatud ühest või mitmest põhjusest.	4. Liikmesriik, kes ei ole täideviiv riik, võib kahtlustatava isiku vahistamisest keelduda, lähtudes artiklis 10 sätestatud ühest või mitmest põhjusest.
Muudatusettepanek 10 Artikkel 20
Artikkel 20	välja jäetud
Üleandmise piirangud
1. Artikli 18 kohaselt antakse kahtlustatav isik väljaandvale riigile üle asjaomaste liikmesriikide vahel kokkulepitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui kolm päeva pärast vahistamist.
2. Kahtlustatava üleandmise võib erandkorras ajutiselt edasi lükata humanitaarsetel põhjustel, näiteks kui on alust arvata, et see ilmselgelt ohustaks kahtlustatava elu või tervist. Väljaandvat asutust tuleb igast sellisest edasilükkamisest ja selle põhjustest viivitamatult teavitada. Kahtlustatava isiku üleandmine leiab aset asjaomaste liikmesriikide vahel kokkulepitud kuupäeval niipea, kui eespool loetletud põhjuseid enam ei ole.
Muudatusettepanek 11 Artikli 22 lõige 1 a (uus)
	1 a. Eespool toodud sätet kohaldatakse ka siis, kui kahtlusalusel on artikli 6 lõike 2 punkti d tähenduses keelatud järelevalvekorralduse alusel lahkuda oma elukohast või muust elamiskohast kogu korralduses nimetatud ajavahemiku jooksul.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa järelevalvekorraldus kohtueelsetes menetlustes Euroopa Liidu liikmesriikides
Viited	KOM(2006)0468 - C6-0328/2006 - 2006/0158(CNS)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	JURI 12.10.2006
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Aloyzas Sakalas 24.10.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	11.9.2007		3.10.2007
Vastuvõtmise kuupäev	4.10.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	24 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlo Casini, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Katalin Lévai, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Gary Titley, Diana Wallis, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Charlotte Cederschiöld, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, József Szájer, Jacques Toubon
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Genowefa Grabowska, Iles Braghetto, Michael Cashman, Lily Jacobs

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa järelevalvekorraldus kohtueelsetes menetlustes Euroopa Liidu liikmesriikides
Viited	KOM(2006)0468 - C6-0328/2006 - 2006/0158(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	4.10.2006
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 12.10.2006
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	JURI 12.10.2006
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Ioannis Varvitsiotis 27.2.2007
Endine raportöör / Endised raportöörid	Timothy Kirkhope
Arutamine parlamendikomisjonis	11.6.2007		2.10.2007		5.11.2007
Vastuvõtmise kuupäev	5.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	21 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Philip Bradbourn, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Elly de Groen-Kouwenhoven, Esther De Lange, Bárbara Dührkop Dührkop, Claudio Fava, Kinga Gál, Roland Gewalt, Lilli Gruber, Magda Kósáné Kovács, Barbara Kudrycka, Inger Segelström, Károly Ferenc Szabó, Søren Bo Søndergaard, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Bauer, Gérard Deprez, Sophia in ‘t Veld, Metin Kazak, Marian-Jean Marinescu, Jan Zahradil