RAPORT Ioannis Sarmase kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepanek
8.11.2007 - (C6‑0309/2007 –2007/0818 (CNS))
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Inés Ayala Sender
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
Ioannis Sarmase kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta
(C6‑0309/2007 –2007/0818 (CNS))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 247 lõiget 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0309/2007);
– võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 6. novembri 2007. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi ning kaalus kandidaadi kvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artiklis 247 lõikes 2 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 160b lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 101;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6‑0434/2007),
1. esitab Ioannis Sarmase kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta positiivse arvamuse;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.
SELETUSKIRI
Hea töösuhe Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi vahel on Euroopa Liidu finantskontrollisüsteemi toimimiseks hädavajalik. Samas on Euroopa Parlamendi roll kontrollikoja liikmete ametisse nimetamise menetluses üsna väike. Kontrollikoja liikmed määrab liikmesriikide ettepanekute alusel ametisse nõukogu. Parlamendiga ainult konsulteeritakse enne liikmete ametisse määramist. Seetõttu võivad tekkida pinged, kui parlament ja nõukogu on eriarvamusel. Parlament püüdis eriarvamuste ohtu vähendada, avaldades kahes resolutsioonis, mis käsitlevad parlamendiga konsulteerimise menetlust kontrollikoja liikmete määramisel,[1] (1992. ja 1995. aastal) üldpõhimõtted, millest parlament oma otsustes juhindub.
Parlament avaldas läbipaistvusse edendamiseks eelkõige 1992. aasta resolutsioonis
järgmised kriteeriumid kandidaatide hindamiseks:
a) kõrgetasemelised ametialased kogemused riigi rahanduse või juhtimise ja tulemusauditi alal;
b) eelnev heakskiidu andmine kandidaadi varasemale juhtimisalasele tegevusele, kui see on asjakohane;
c) laitmatu juhtimisalane käitumine nende puhul, kes on täitnud juhtimisülesandeid avalikus või erasektoris;
d) kandidaadid ei tohi alates ametisse määramisest töötada valitaval ametikohal ning neil ei tohi olla kohustusi ühegi poliitilise partei ees;
e) töö iseloomu silmas pidades võetakse arvesse ka kandidaatide vanust: näiteks tundub olevat mõistlik sätestada, et kontrollikoja liikmed ei tohiks olla esimese ametiaja lõpus vanemad kui 65 ja teise ametiaja lõpus vanemad kui 70; ei oleks ka normaalne, kui kontrollikoja liikmeks määramine annaks kandidaadile võimaluse vältida päritoluriigis sama ametikoha suhtes kehtivaid vanusepiiranguid;
f) lõpetuseks, lisaks individuaalsete omaduste hindamisele tagab parlament mõistliku tasakaalu säilitamise kontrollikoja kui terviku koosseisus; näiteks, kuigi kontrollikoja praegune koosseis on liikmete erinevat päritolu arvestades üsna esinduslik, on naiste alaesindatus põhjendamatu;
g) oleks soovitatav, kui kontrollikoja liikmed ei teeniks kontrollikojas üle kahe ametiaja.
Hiljutised kogemused näitavad, et ülalnimetatud resolutsioonidele vaatamata ei ole eriarvamusi alati olnud võimalik lahendada. 2004. aastal esitas eelarvekontrollikomisjon negatiivse arvamuse ühinemislepingu kohaselt kontrollikoja liikmeks esitatud kümnest kandidaadist kahe kohta. Üks kandidaatidest võttis oma kandidatuuri tagasi, teine aga mitte. Kuigi täiskogu kinnitas negatiivse arvamuse, nimetas nõukogu selle kandidaadi kontrollikoja liikmeks.
Praeguses ametisse nimetamise menetluses ei täida mitu liikmesriikide poolt nimetatud kandidaati täies ulatuses parlamendi 1992. aasta resolutsioonis kehtestatud kriteeriume. Ka mõjuvad liikmesriikide praegused ettepanekud kahjustavalt parlamendi püüdlustele hoida kontrollikoja koosseis mõistlikus tasakaalus ja muuta olukorda, kus naised on kontrollikojas alaesindatud. Kui praegu on kontrollikoja liikmetest 22 mehed ja viis naised, siis kõigi nimetatud kandidaatide ametisse määramise korral oleks uues koosseisus 23 meest ja neli naist.
Ülalnimetatut silmas pidades peab raportöör vajalikuks tulemuslikumate vahendite kasutamist, et tagada see, et parlament ja eelkõige eelarvekontrollikomisjoni looksid viljakad suhted iga kontrollikoja liikmega alates tema ametisse määramise päevast. Raportöör arvab, et 1992. ja 1995. aasta resolutsioonidega kehtestatud kriteeriumid ja menetlused tuleb kiiresti läbi vaadata, kinnitada ja teavitada nõukogu, kandidaatide nimetamise eest vastutavaid liikmesriikide ametiasutusi ning avalikkust.
Lõpetuseks soovitab raportöör teha tihedamat koostööd parlamendi ja nõukogu (majandus- ja rahandusministrite nõukogu) vahel liikmeks esitamise menetluse osas. Parlament peaks saama õigeaegselt teabe iga liikmesriigi poolt esitatavate kandidaatide kohta. Keskpika ajavahemiku jooksul peaksid nõukogu ja parlament leppima kokku sidusamas ja tulemuslikumas kandidaatide ülesseadmise menetluses, millel oleks oluline osa Euroopa Kontrollikoja organisatsiooni kiires reformimises.
- [1] Resolutsioon A3-0345/92, EÜT C 337, 21.12.1992, lk 51 ja resolutsioon A4-0001/95, EÜT C 43, 20.2.1995, lk.75.
LISA 1: Ioannis Sarmase ELULOOKIRJELDUS
Ioannis SARMAS
Sündinud Kosil (Kreeka) 1957. a.
Õigusteaduse doktor. Kraadid riigi rahanduse, avaliku õiguse ja kriminaalõiguse alal, Pariisi II Ülikool (Prantsusmaa). Kraad õigusteaduse alal, Ateena Ülikool (Kreeka).
Kreeka Riiginõukogu kohtunik aastatel 1987–1993, Kreeka Audiitorkohtu kohtunik aastatel 1993–1998 ja sama kohtu vanemkohtunik 1998. aastast. Kohtu kõige vanem kohtunik.
Riigihankeid auditeeriva Kreeka Audiitorkohtu neljanda koja liige aastatel 1993–1999. Aastatel 1999–2001 tegutses ühenduse allikatest rahastatavaid riiklikke kulutusi auditeeriva Kreeka Audiitorkohtu neljanda osakonna juhatajana.
1997. aastal osales ÜRO raamatupidamise välisauditeerimisel ning aastatel 1997 ja 1998 oli audiitor Lääne-Euroopa Liidu Parlamentaarse Assamblee juures. Aastatel 2004–2006 tegutses Europoli ühisauditi komisjoni liikme ja esimehena.
Õpetas ühenduse õigust ja Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigust National Magistrates College’is (1997–2001) ja avaliku sektori raamatupidamist kõrgemate avalike teenistujate riiklikus kolledžis Ateenas (1999–2001). Valitsuse peasekretariaadi õigusnõunik aastatel 1990–1997 ja õigusaktide koostamise keskkomisjoni liige aastatel 1998–2001.
Hr. Sarmas on avaldanud kolmeosalise teose "State and Justice" Euroopa Inimõiguste Kohtu, Kreeka Riiginõukogu ja Kreeka Audiitorkohtu pretsedendiõiguse kohta (2002–2003). Lisaks on ta avaldanud uurimuse tänapäeva avaliku sektori auditeerimise kohta pealkirjaga "Better State" (2006).
Euroopa Kontrollikoja liige 2002. aasta jaanuarist. 30. aprillini 2004 vastutas Ioannis Sarmas ELi pangategevuse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, Euroopa koolide, detsentraliseeritud asutuste ja Euratomi Tarneagentuuri auditeerimise eest. Hr Sarmas oli ka CEAD (kooskõlastus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö) rühma liige (2005–2007).
Alates 1. maist 2004 on hr Sarmas olnud üks liikmeist, kes vastutab IV auditirühma "Omavahendid, pangategevus, halduskulud, ühenduse institutsioonid ja asutused" tegevuse eest.
2007. aasta jaanuaris valiti ta selle rühma vanemaks.LISA 2: IOANNIS SARMASE KOKKUVÕTE KOGEMUSTE KOHTA KONTROLLIKOJA LIIKMENA JA TULEVase MANDAADIga seotud EESMÄRGID
Ioannis SARMAS
Euroopa Kontrollikoja liige, kandidaat teiseks ametiajaks
AVALDUS
Vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 101
Kogemused Euroopa Kontrollikoja liikmena
Suurim väljakutse oli minu jaoks Euroopa ametite arvu pidev suurenemine ilma, et auditeerimispersonali määr vastavalt tõuseks. Kõik aruanded koostati siiski asjakohast auditeerimismeetodit kasutades ja edastati aegsasti Euroopa Parlamendile.
Kaks juhtumit, mille puhul oli vajalik olukorra põhjalik analüüs, lahendati kohese meetmete võtmise abil. Eelarvekontrollikomisjoni teavitati sellest. Uurimist vajavad juhtumid edastati pädevale asutusele.
Auditeeritavad ametid kiitsid heaks ja rakendasid nende kohta koostatud kontrollikoja aruannetes tehtud tähelepanekud. Asutuste raamfinantsmäärust käsitlevas kontrollikoja arvamuses antud soovitusi järgiti suures osas.
Uus kolmepoolne leping Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Kontrollikoja vahel töötati välja ja sõlmiti 2003. aastal. Kõnealune leping võimaldas lahendada varem esinenud probleeme. Seda pikendati muutmata kujul 2007. aastal.
Aruandeid arutati regulaarselt Euroopa Parlamendi liikmete ja eelarvekontrollikomisjoni raportööridega. Mul oli au osaleda kahes Euroopa Parlamendi missioonis.
Rakendasin tulemuste saavutamisele orienteeritud lähenemisviisi ja konsensust taotlevat suhtumist. Minu kaastöötajad oli see edasiviiv jõud, kes viis ellu minu algatatud reforme.
Tulevase mandaadiga seotud isiklikud eesmärgid
Minu esmane prioriteet on Euroopa Parlamendi poolt nõutud Euroopa ametite usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva auditeerimisülesande lõpule viimine. Eriaruande eesmärk on mõjutada seda, kuidas ametid hindavad oma tegevust.
Rühma vanemana kavatsen oma ametiajal tagada, et auditirühm tegeleks auditiküsimustega kooskõlas Euroopa Parlamendi resolutsioonidega. Kavatsen pöörata erilist tähelepanu meie töö kvaliteedi hindamisele.
Püüan aktiivselt osaleda kontrollikoja töös, järgides auditite algatamisel ja läbi viimisel täielikult auditistandardeid valdkondades, mis on Euroopa sidusrühmade jaoks olulise tähtsusega.
Konverentside ja publikatsioonide kaudu püüan anda endast parima, et tutvustada Kreeka avaliku sektori audiitoritele Euroopa auditeerimismeetodeid.
Minu isiklik üldine eesmärk on pakkuda lisandväärtust ühenduse finantskontrollisüsteemile, eelkõige keskkonnas, mida uue lepinguga loodetakse luua.
Kollegiaalse institutsiooni liikmena kavatsen kaasa aidata selle rolli täitmisele Euroopa Liidu südametunnistusena finantsküsimustes, mis abistab Euroopa Parlamenti vastavalt asutamislepingule ning teeb üha tihedamat koostööd riiklike auditeerimisasutustega.
MENETLUS
Pealkiri |
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Ioannis Sarmas) |
|||||||
Viited |
N6-0021/2007 - C6-0309/2007 - 2007/0818(CNS) |
|||||||
EPga konsulteerimise kuupäev |
19.9.2007 |
|||||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
CONT 27.9.2007 |
|||||||
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Inés Ayala Sender 11.9.2007 |
|
|
|||||
Vastuvõtmise kuupäev |
6.11.2007 |
|
|
|
||||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
21 0 0 |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Herbert Bösch, Paulo Casaca, Szabolcs Fazakas, Christofer Fjellner, Ingeborg Gräßle, Dan Jørgensen, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Jan Mulder, Francesco Musotto, Bill Newton Dunn, Bart Staes, Alexander Stubb, Paul van Buitenen, Kyösti Virrankoski |
|||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Chris Davies, Edit Herczog, Véronique Mathieu, Gabriele Stauner, Petya Stavreva |
|||||||