RAPORT Harald Noacki kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepanek
8.11.2007 - (C6‑0308/2007 –2007/0817 (CNS))
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Inés Ayala Sender
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
Harald Noacki kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta
(C6‑0308/2007 –2007/0817 (CNS))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 247 lõiget 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0308/2007);
– võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 6. novembri 2007. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi ning kaalus kandidaadi kvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artiklis 247 lõikes 2 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 160b lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 101;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6‑0435/2007),
1. esitab Harald Noacki kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta positiivse arvamuse;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.
SELETUSKIRI
Hea töösuhe Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi vahel on Euroopa Liidu finantskontrollisüsteemi toimimiseks hädavajalik. Samas on Euroopa Parlamendi roll kontrollikoja liikmete ametisse nimetamise menetluses üsna väike. Kontrollikoja liikmed määrab liikmesriikide ettepanekute alusel ametisse nõukogu. Parlamendiga ainult konsulteeritakse enne liikmete ametisse määramist. Seetõttu võivad tekkida pinged, kui parlament ja nõukogu on eriarvamusel. Parlament püüdis eriarvamuste ohtu vähendada, avaldades kahes resolutsioonis, mis käsitlevad parlamendiga konsulteerimise menetlust kontrollikoja liikmete määramisel,[1] (1992. ja 1995. aastal) üldpõhimõtted, millest parlament oma otsustes juhindub.
Parlament avaldas läbipaistvusse edendamiseks eelkõige 1992. aasta resolutsioonis
järgmised kriteeriumid kandidaatide hindamiseks:
a) kõrgetasemelised ametialased kogemused riigi rahanduse või juhtimise ja tulemusauditi alal;
b) eelnev heakskiidu andmine kandidaadi varasemale juhtimisalasele tegevusele, kui see on asjakohane;
c) laitmatu juhtimisalane käitumine nende puhul, kes on täitnud juhtimisülesandeid avalikus või erasektoris;
d) kandidaadid ei tohi alates ametisse määramisest töötada valitaval ametikohal ning neil ei tohi olla kohustusi ühegi poliitilise partei ees;
e) töö iseloomu silmas pidades võetakse arvesse ka kandidaatide vanust: näiteks tundub olevat mõistlik sätestada, et kontrollikoja liikmed ei tohiks olla esimese ametiaja lõpus vanemad kui 65 ja teise ametiaja lõpus vanemad kui 70; ei oleks ka normaalne, kui kontrollikoja liikmeks määramine annaks kandidaadile võimaluse vältida päritoluriigis sama ametikoha suhtes kehtivaid vanusepiiranguid;
f) lõpetuseks, lisaks individuaalsete omaduste hindamisele tagab parlament mõistliku tasakaalu säilitamise kontrollikoja kui terviku koosseisus; näiteks, kuigi kontrollikoja praegune koosseis on liikmete erinevat päritolu arvestades üsna esinduslik, on naiste alaesindatus põhjendamatu;
g) oleks soovitatav, kui kontrollikoja liikmed ei teeniks kontrollikojas üle kahe ametiaja.
Hiljutised kogemused näitavad, et ülalnimetatud resolutsioonidele vaatamata ei ole eriarvamusi alati olnud võimalik lahendada. 2004. aastal esitas eelarvekontrollikomisjon negatiivse arvamuse ühinemislepingu kohaselt kontrollikoja liikmeks esitatud kümnest kandidaadist kahe kohta. Üks kandidaatidest võttis oma kandidatuuri tagasi, teine aga mitte. Kuigi täiskogu kinnitas negatiivse arvamuse, nimetas nõukogu selle kandidaadi kontrollikoja liikmeks.
Praeguses ametisse nimetamise menetluses ei täida mitu liikmesriikide poolt nimetatud kandidaati täies ulatuses parlamendi 1992. aasta resolutsioonis kehtestatud kriteeriume. Ka mõjuvad liikmesriikide praegused ettepanekud kahjustavalt parlamendi püüdlustele hoida kontrollikoja koosseis mõistlikus tasakaalus ja muuta olukorda, kus naised on kontrollikojas alaesindatud. Kui praegu on kontrollikoja liikmetest 22 mehed ja viis naised, siis kõigi nimetatud kandidaatide ametisse määramise korral oleks uues koosseisus 23 meest ja neli naist.
Ülalnimetatut silmas pidades peab raportöör vajalikuks tulemuslikumate vahendite kasutamist, et tagada see, et parlament ja eelkõige eelarvekontrollikomisjoni looksid viljakad suhted iga kontrollikoja liikmega alates tema ametisse määramise päevast. Raportöör arvab, et 1992. ja 1995. aasta resolutsioonidega kehtestatud kriteeriumid ja menetlused tuleb kiiresti läbi vaadata, kinnitada ja teavitada nõukogu, kandidaatide nimetamise eest vastutavaid liikmesriikide ametiasutusi ning avalikkust.
Lõpetuseks soovitab raportöör teha tihedamat koostööd parlamendi ja nõukogu (majandus- ja rahandusministrite nõukogu) vahel liikmeks esitamise menetluse osas. Parlament peaks saama õigeaegselt teabe iga liikmesriigi poolt esitatavate kandidaatide kohta. Keskpika ajavahemiku jooksul peaksid nõukogu ja parlament leppima kokku sidusamas ja tulemuslikumas kandidaatide ülesseadmise menetluses, millel oleks oluline osa Euroopa Kontrollikoja organisatsiooni kiires reformimises.
- [1] Resolutsioon A3-0345/92, EÜT C 337, 21.12.1992, lk 51 ja resolutsioon A4-0001/95, EÜT C 43, 20.2.1995, lk.75.
LISA 1: Harald Noacki ELULOOKIRJELDUS
Isikuandmed:
Nimi Dr Harald Noack
Sünniaeg ja -koht 22. aprill 1949, Frankfurt (Main)
1970–1975 Õigusteaduse õpingud Johann Wolfgang Goethe Ülikoolis,
Frankfurt (Main)
1975 Esimene riigiõiguse eksam
1978 Doktorikraad ja teine riigiõiguse eksam
Aprill 1979 Kohtunikupraktika Riigiprokuratuuris
Juuli 1980 Lähetus Hesseni Justiitsministeeriumi ministri assistendiks
1981 Riigiprokuröriks nimetamine
1983 Hesseni Justiitsministeeriumi juhtiv haldusametnik ning eelarve- ja maakasutuse planeerimise osakondade juhataja
1985 Riigi peaprokurör, tegevuse jätkamine osakonnajuhatajana ja kõrvaltegevus eksamineerijana esimesel riigiõiguse eksamil ja lektorina Wiesbadeni haldusõpingute kolledži Frankfurti osakonnas
1987 Hesseni Justiitsministeeriumi üksuse juht ning eelarve- ja maakasutuse planeerimise osakondade juhataja
Jaanuar 1989 Üksuse juht, Föderaalse Auditeerimisameti (Federal Audit Office) liige ja pensionide auditeerimise juht
September 1991 Hesseni Keskkonna-, energia- ja föderaalasjade ministeeriumi allüksuse juht ning tuumaregulatsiooni ja kiirguskaitse osakonna juhataja
Jaanuar 1994 Riigisekretär Hesseni Rahandusministeeriumis
Aprill 1999 Ajutine ametist lahkumine
Mai 1999 Jurist ja partner õigusbüroos Heiermann Franke Knipp, Frankfurt (Main)
August 1999 Euroopa Pettustevastase Ameti järelevalvekomitee liige liiduvalitsuse soovituse ja ELi institutsioonide ühise otsuse kohaselt
Juuli 2000 – juuli 2004 Riigisekretär Nordrhein-Westfaleni liidumaa Rahandusministeeriumis
September 2004 – Saksamaa pankade keskliidu juhatuse liige
detsember 2004
Alates 2005. a. jaanuarist Saksamaa pankade keskliidu tegevjuhi asetäitja
LISA 2: Harald Noacki VASTUSED KÜSIMUSTIKULE
Ametialased kogemused
1. Palun tutvustage oma ametialaste kogemuste olulisemaid aspekte riigirahanduse, juhtimise või tulemusauditi alal.
Rohkem kui üheksa aasta jooksul Hesseni ja Nordrhein-Westfahleni liidumaade rahandusministrite alalise esindajana olen muu hulgas vastutanud ka nende liidumaade eelarvete koostamise ja täitmise eest. 2001. aastani oli eelarvemaht ümberarvestatult ligikaudu vastavalt 25 ja 50 miljardit eurot. Nende kahe rahandusministeeriumi ametijuhina lasus minul kaasvastutus rahandusministeeriumi eelarvejao ja selle nõuetekohase ja efektiivse täitmise eest. Aastaid 1995–2004 iseloomustas kahe Saksa riigi taasühinemise tõttu keeruline majanduslik olukord Saksamaa Liitvabariigis ja nimetatud liidumaades. Kuna avaliku sektori ülesanded kasvasid, oli riigieelarve eest vastutajate ülesanne kinni pidada Euroopa Liidu ja siseriiklikest stabiilsusnõuetest.
Saksamaa Föderaalse Audiitorkoja liikmena vastutasin oma sektoris kogu Saksamaa pensionikindlustuse kontrolli eest. Saksamaa töötajate ja teenistujate pensionikindlustuse laekumised olid aastatel 1988–1991 ümberarvestatult umbes 125 miljardit eurot. Seda raha haldasid vastavad töötajate või teenistujate pensionikindlustusseltsid, kus tollal töötas ligikaudu 50 000 töötajat. Pensionikindlustuse nõuetekohasuse ja majanduslikkuse kontrolli peaülesanne oli nõustada Saksa Bundestagi eelarvekomisjoni. Sama oluline oli anda pensionikindlustusseltside isereguleeruvatele organitele ja nende administratsioonidele konstruktiivset nõu majanduslikkuse, aga ka süsteemisisestes küsimustes.
Minu ametialaste kogemuste olulisemad aspektid, olgu siis prokurörina, ministeeriumiametnikuna, Saksamaa Föderaalse Audiitorkoja liikmena või riigisekretärina kahes liidumaa valitsuses, olid ülesannete efektiivne ja eelkõige seaduspärane täitmine kodanike ja riigi huvides. Oluline kogemus on ka see, et demokraatlike institutsioonide toimimine on ühiskonna heaolu ja edasiarengu oluline tagatis.
2. Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille langetamisel olete oma erialase karjääri jooksul osalenud?
Riigisekretärina Hesseni ja Nordrehein-Westfahleni vastavates rahandusministeeriumides osalesin paljude tähtsate otsuste tegemisel. Maksusaladuse tõttu, millega ma veel praegugi seotud olen, ei saa ma sellest rääkida.
Üks tähtis ja samavõrra mõjukas otsus, mille langetamisel ma laiemas mõttes osalesin, oli Saksamaa ühinemisega seoses endise Saksamaa Demokraatliku Vabariigi pensionikindlustuse ühinemine Saksamaa Liitvabariigi pensionikindlustusega. Olin selles reaalselt ja õiguslikult keerukas protsessis oma auditi sektoriga aktiivselt kaasategev.
Lisaks sellele tahaksin esile tõsta Saksamaa Föderaalses Audiitorkojas minu vastutava auditi sektori poolt esitatud Saksamaa pensionikindlustuse finantsinvesteeringute seaduslikku regulatsiooni. Kui minu sektori läbiviidud auditite põhjal oli kindlaks tehtud, et pensionikindlustuse vahendite investeerimine spetsiaalsetesse väärtpaberifondidesse oli tol ajal ebamajanduslik, tegi Saksamaa Föderaalne Audiitorkoda minu sektori esitatud auditimärkuse põhjal ettepaneku sellised investeeringud seaduslikult uuesti reguleerida, et vältida pensionikindlustuste majanduslikke kahjusid ja sellega seonduvalt kindlustajate / sissemaksete tegijate kahjusid. Saksamaa Föderaalse Audiitorkoja poolt algatatud seadusemuudatuse lisas Saksa Bundestag sotsiaalseadustikku ja see kehtib ka praegu.
Saksamaa pankade keskliidu juhatuse liikmena osalesin finantsturu erinevate meetmete rakendamisel ning poliitika ja seadusandlusega seotud tegevustes. Vaikimiskohustusest tulenevalt ei saa ma siinkohal esitada üksikasju. Üldjoontes võin aga rääkida osalemisest keerukas menetluses seoses finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse. Euroopa Liidu direktiivi või määruse ülevõtmine siseriiklikku õigusesse, selle arutamine ja rakendamine riiklikul tasandil ning seejärel finantsturgude direktiivi ülevõtmist käsitlevate õiguslike meetmete rakendamine ettevõtetes oli oma keerukuse, aga ka funktsionaalsuse poolest mõjuv näide nii poliitiliste jõudude koostööst Euroopa ja riiklikul tasandil kui ka majanduslike vajaduste ja poliitiliste võimaluste tulemuslikust kooskõlastusest ettevõtete ja riigi vahel.
Sõltumatus
3. Asutamisleping sätestab, et kontrollikoja liikmed peavad oma kohustuste täitmisel olema „täiesti sõltumatud”. Kuidas kavatsete seda tingimust tulevaste kohustuste täitmisel täita?
Tegevusega seotud sõltumatus hõlmab korralduste mittejärgimise vabadust. See tähendab ametiülesannete täitmist, toetudes parimale võimalikule eksperthinnangule ja oma ulatuslikele ametikogemustele ning järgides institutsiooni, antud juhul Euroopa Kontrollikoja eesmärke. ELi eelarvetulude laekumise või eelarvekulude kasutuse nõuetekohasust ja majanduslikkust tuleb kontrollida ja hinnata isikuid arvestamata. Euroopa Kontrollikojas tuleb oma kontrollitulemused esitada kolleegiumile üksnes neist nõuetest lähtuvalt. Oskused ja kogemused tuleb tingimusteta anda Euroopa Parlamendi ja tema liikmete käsutusse. Ülejäänud Euroopa institutsioonidega tuleb koostööd teha Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide hüvanguks.
Euroopa Kontrollikoja liikmete sõltumatus tagab siiski selle, et oma arusaamu ja seisukohti saab piiranguteta esindada.
4. Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui niisugust menetlust kohaldati?
Niisugust menetlust ei ole varem ega praegu kohaldatud.
5. Kas Teil on äri- või finantshuvisid või muid siduvaid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga? Kas olete valmis esitama kontrollikoja presidendile ja avalikustama kõik oma majanduslikud huvid ning muud siduvad kohustused? Kui olete hetkel seotud mõne kohtumenetlusega, siis kas annaksite selle kohta lähemat teavet?
Mul ei ole äri- või finantshuvisid või muid siduvaid kohustusi, mis võiksid sattuda vastuollu minu tulevase tööga. Loomulikult olen valmis esitama kontrollikoja presidendile ja avalikustama kõik oma majanduslikud huvid ning muud siduvad kohustused. Ma ei ole seotud ühegi karistus-, distsiplinaar- või aukohtu menetlusega, mis võiks mõjutada minu sõltumatust.
6. Kas olete pärast kontrollikoja liikmeks nimetamist valmis astuma tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt või loobuma igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?
Ma ei täida ühtegi funktsiooni ülalmainitud tähenduses.
7. Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade eiramise või isegi pettuse ja/või korruptsiooni juhtumi korral, millesse on segatud osalised Teie päritoluliikmesriigist?
Sellisel juhul peataksin kooskõlastatult Euroopa Kontrollikoja presidendi ja teiste liikmetega kuni asjaolude selgitamiseni kõik pädevused, mis kasvõi kaudselt võiksid põhjustada huvide konflikti, või loobuksin pädevustest pikemaks ajaks.
Kohustuste täitmine
8. Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimiskultuuri põhijooned ükskõik millises avaliku sektori asutuses?
Avalikul haldusel on, kui tal ei ole reguleerivat rolli, teenindav funktsioon. See tähendab, et ta peab rahalisi vahendeid, mille kodanikud ja ettevõtted on teeninud ning mis poliitiliste otsuste alusel on avalike ülesannete täitmiseks ette nähtud, kasutama tõhusalt ja nõuetekohaselt, kuid ka subsidiaarsuse põhimõtet järgides. Lisaks sellele tuleb vahendite kasutamist parimate tavade valguses pidevalt kontrollida ning säästvust silmas pidades tuleb vahendeid kasutada seal, kus neid kõige rohkem vaja.
9. Asutamislepingu kohaselt aitab kontrollikoda parlamendil täita oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas kirjeldaksite oma tööd seoses aruandmisega Euroopa Parlamendile ja iseäranis selle eelarvekontrollikomisjonile?
Euroopa Kontrollikojal on Euroopa Parlamendi ja eelkõige selle eelarvekontrollikomisjoni ees selgelt toetav ja nõuandev funktsioon. Kõik teadmised ja oskused tuleb anda nende institutsioonide teenistusse. Selles mõttes ei saa tekkida konflikti parlamendi ja tema organite suveräänsuse ja kontrollikoja ja selle liikmete sõltumatuse vahel.
10. Milline võiks olla Teie arvates tulemusauditi lisandväärtus ja kuidas tuleks selle tulemused kaasata juhtimisse?
Tavapärane audit keskendub avalike vahendite kasutamise nõuetekohasusele. Riigieelarve vahendeid tuleb nõuetekohaselt kasutada vastavalt poliitilistele juhistele ja eesmärkidele, kuid neid tuleb ka nagu erasektoris rakendada tulemuslikult. Riiklike vahendite kasutuse puhul on tõhusus sama oluline kui korrektsus. Tulemusaudit täiendab ja edendab riiklike vahendite nõuetekohast kasutust kodanike ja ettevõtete ning vahendite säästliku kasutuse huvides.
11. Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) vahelist koostööd seoses ELi eelarve auditeerimisega?
Eeldades, et vastutavate institutsioonide koostöö ja vajadusel selle parandamine on pidev ülesanne, kujundaksin oma arvamuse selles küsimuses alles siis, kui mul on oma teadmiste ja kogemuste põhjal selleks tõeliselt alust ning teeksin seda koostöös Euroopa Kontrollikoja liikmetega.
Muud küsimused
12. Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?
Kuna minu kandidatuuri on esitatud Saksamaa Liitvabariigi valitsus, teeksin sel juhul vajalikud otsused tihedas dialoogis valitsusega.
MENETLUS
Pealkiri |
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Harald Noack) |
|||||||
Viited |
N6-0020/2007 - C6-0308/2007 - 2007/0817(CNS) |
|||||||
EPga konsulteerimise kuupäev |
19.9.2007 |
|||||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
CONT 27.9.2007 |
|||||||
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Inés Ayala Sender 11.9.2007 |
|
|
|||||
Vastuvõtmise kuupäev |
6.11.2007 |
|
|
|
||||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
19 0 2 |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Herbert Bösch, Paulo Casaca, Szabolcs Fazakas, Christofer Fjellner, Ingeborg Gräßle, Dan Jørgensen, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Jan Mulder, Francesco Musotto, Bill Newton Dunn, Bart Staes, Alexander Stubb, Paul van Buitenen, Kyösti Virrankoski |
|||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Chris Davies, Edit Herczog, Véronique Mathieu, Gabriele Stauner, Petya Stavreva |
|||||||