RAPORT Henri Gretheni kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepanek

8.11.2007 - (C6‑0307/2007 –2007/0816 (CNS))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Inés Ayala Sender

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Henri Gretheni kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta

(C6‑0307/2007 –2007/0816 (CNS))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 247 lõiget 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0307/2007);

–   võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 6. novembri 2007. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi ning kaalus kandidaadi kvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artiklis 247 lõikes 2 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 160b lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 101;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6‑0436/2007),

1.  esitab Henri Gretheni kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta positiivse arvamuse;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

SELETUSKIRI

Hea töösuhe Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi vahel on Euroopa Liidu finantskontrollisüsteemi toimimiseks hädavajalik. Samas on Euroopa Parlamendi roll kontrollikoja liikmete ametisse nimetamise menetluses üsna väike. Kontrollikoja liikmed määrab liikmesriikide ettepanekute alusel ametisse nõukogu. Parlamendiga ainult konsulteeritakse enne liikmete ametisse määramist. Seetõttu võivad tekkida pinged, kui parlament ja nõukogu on eriarvamusel. Parlament püüdis eriarvamuste ohtu vähendada, avaldades kahes resolutsioonis, mis käsitlevad parlamendiga konsulteerimise menetlust kontrollikoja liikmete määramisel,[1] (1992. ja 1995. aastal) üldpõhimõtted, millest parlament oma otsustes juhindub.

Parlament avaldas läbipaistvusse edendamiseks eelkõige 1992. aasta resolutsioonis

järgmised kriteeriumid kandidaatide hindamiseks:

a)            kõrgetasemelised ametialased kogemused riigi rahanduse või juhtimise ja tulemusauditi alal;

b)             eelnev heakskiidu andmine kandidaadi varasemale juhtimisalasele tegevusele, kui see on asjakohane;

c)             laitmatu juhtimisalane käitumine nende puhul, kes on täitnud juhtimisülesandeid avalikus või erasektoris;

d)             kandidaadid ei tohi alates ametisse määramisest töötada valitaval ametikohal ning neil ei tohi olla kohustusi ühegi poliitilise partei ees;

e)             töö iseloomu silmas pidades võetakse arvesse ka kandidaatide vanust: näiteks tundub olevat mõistlik sätestada, et kontrollikoja liikmed ei tohiks olla esimese ametiaja lõpus vanemad kui 65 ja teise ametiaja lõpus vanemad kui 70; ei oleks ka normaalne, kui kontrollikoja liikmeks määramine annaks kandidaadile võimaluse vältida päritoluriigis sama ametikoha suhtes kehtivaid vanusepiiranguid;

f)              lõpetuseks, lisaks individuaalsete omaduste hindamisele tagab parlament mõistliku tasakaalu säilitamise kontrollikoja kui terviku koosseisus; näiteks, kuigi kontrollikoja praegune koosseis on liikmete erinevat päritolu arvestades üsna esinduslik, on naiste alaesindatus põhjendamatu;

g)             oleks soovitatav, kui kontrollikoja liikmed ei teeniks kontrollikojas üle kahe ametiaja.

Hiljutised kogemused näitavad, et ülalnimetatud resolutsioonidele vaatamata ei ole eriarvamusi alati olnud võimalik lahendada. 2004. aastal esitas eelarvekontrollikomisjon negatiivse arvamuse ühinemislepingu kohaselt kontrollikoja liikmeks esitatud kümnest kandidaadist kahe kohta. Üks kandidaatidest võttis oma kandidatuuri tagasi, teine aga mitte. Kuigi täiskogu kinnitas negatiivse arvamuse, nimetas nõukogu selle kandidaadi kontrollikoja liikmeks.

Praeguses ametisse nimetamise menetluses ei täida mitu liikmesriikide poolt nimetatud kandidaati täies ulatuses parlamendi 1992. aasta resolutsioonis kehtestatud kriteeriume. Ka mõjuvad liikmesriikide praegused ettepanekud kahjustavalt parlamendi püüdlustele hoida kontrollikoja koosseis mõistlikus tasakaalus ja muuta olukorda, kus naised on kontrollikojas alaesindatud. Kui praegu on kontrollikoja liikmetest 22 mehed ja viis naised, siis kõigi nimetatud kandidaatide ametisse määramise korral oleks uues koosseisus 23 meest ja neli naist.

Ülalnimetatut silmas pidades peab raportöör vajalikuks tulemuslikumate vahendite kasutamist, et tagada see, et parlament ja eelkõige eelarvekontrollikomisjoni looksid viljakad suhted iga kontrollikoja liikmega alates tema ametisse määramise päevast. Raportöör arvab, et 1992. ja 1995. aasta resolutsioonidega kehtestatud kriteeriumid ja menetlused tuleb kiiresti läbi vaadata, kinnitada ja teavitada nõukogu, kandidaatide nimetamise eest vastutavaid liikmesriikide ametiasutusi ning avalikkust.

Lõpetuseks soovitab raportöör teha tihedamat koostööd parlamendi ja nõukogu (majandus- ja rahandusministrite nõukogu) vahel liikmeks esitamise menetluse osas. Parlament peaks saama õigeaegselt teabe iga liikmesriigi poolt esitatavate kandidaatide kohta. Keskpika ajavahemiku jooksul peaksid nõukogu ja parlament leppima kokku sidusamas ja tulemuslikumas kandidaatide ülesseadmise menetluses, millel oleks oluline osa Euroopa Kontrollikoja organisatsiooni kiires reformimises.

• [1]  Resolutsioon A3-0345/92, EÜT C 337, 21.12.1992, lk 51 ja resolutsioon A4-0001/95, EÜT C 43, 20.2.1995, lk.75.

LISA 1: Henri Gretheni ELULOOKIRJELDUS

Teenistuskäik

Kaubandusliidu (Fédération des Commerçants) majandusnõunik        1976–1980

Kaubanduse keskliidu (Confédération du Commerce) peasekretär     1980–1989

Sõltumatu majanduskonsultant                                              1989–1999

Poliitilised mandaadid

Demokraatliku partei peasekretär                                                     1980–1989

                                                                                                   1994–2004

Esindajatekoja liige                                                                        1984–1999

                                                                                                   2004–

Eelarvekontrolli ja -täitmise ning raamatupidamise komisjoni esimees

Kontrollikoja organisatsiooni käsitleva 8. juuni 1999. aasta seaduse (esitati 27. jaanuaril 1999) autor ja kaasraportöör

Kontrollikoja organisatsiooni käsitleva 8. juuni 1999. aasta muudetud seaduse muutmise seaduse nr 5667 (esitati 9. jaanuaril 2007) eelnõu autor

Esindajatekoja asespiiker                                                                     1998–2004

Majandus- ja energeetikaminister                                                         1999–2004

Transpordiminister                                                                               1999–2004

Avaliku teenistuse minister                                                               2004

LISA 2: Henri Gretheni VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

Ametialased kogemused

1. Palun tutvustage oma ametialaste kogemuste olulisemaid aspekte riigirahanduse, juhtimise või tulemusauditi alal.

Kui rääkida poliitikaga seotud kogemustest, siis valiti mind 1980. aastal demokraatliku partei peasekretäriks, kelle kohuseid ma täitsin 1990. aastani ja aastatel 1994–2004.

Alates 16. juulist 1984 olen ma Luksemburgi parlamendi liige. Mind valiti tagasi aastatel 1989, 1994, 1999 ja 2004. Sooviksin juhtida tähelepanu järgmistele ametikohtadele, mida ma olen täitnud või praegu täidan:

· parlamendi asespiiker 1998–1999 ja alates 2006. aastast;

· demokraatliku partei fraktsiooni esimees 1989–1998 ja 2004–2006;

· eelarvekontrolli ja täitmise komisjoni esimees alates 2004;

· rahandus- ja eelarvekomisjoni liige 1990–1999.

1999–2004 täitsin ma majandusministri ja transpordiministri kohustusi. 2004. aastal asusin täitma avaliku teenistuse ministri kohustusi.

Sooviksin lisaks märkida ka oma tegevust erasektoris.

Juhin hetkel mitut ettevõtet.

1976–1989 olin Luksemburgi kaubanduse keskliidu teenistuses, kus ma täitsin alates 1980. aastast ka peasekretäri kohustusi.

1989–1999 töötasin sõltumatu majanduskonsultandina.

2. Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille langetamisel olete oma erialase karjääri jooksul osalenud?

Sooviksin välja tuua kolm otsust, mis puudutavad vastavalt välisauditit, konkurentsipoliitikat ja transporti. Minu arvates avaldasid need kolm otsust asjaomastes valdkondades olulist ja positiivset mõju.

· Välisaudit

1990. aastate lõpus olin ma kontrollikoja organisatsiooni käsitleva seaduse eelnõu kaasautor ja raportöör. Lisaks esitasin ma praegu kehtiva seaduse muutmise seaduse eelnõu (9. jaanuari 2007. aasta seaduse eelnõu nr 5667). 8. juuni 1999. aasta seaduse kohaselt loodi Luksemburgis sõltumatu kontrollikoda, mille ülesandeks on kontrollida riigi tulude ja kulude seaduslikkust ja korrektsust ning riiklike kulutuste usaldusväärset haldamist.

· Konkurentsipoliitika

Majandusministrina algatasin ma protsessi, mis viis kaasaegse konkurentsiseaduse vastuvõtmiseni. 17. mai 2004. aasta seadus määratles kõiki majandusvaldkondi hõlmava üldise konkurentsiraamistiku. Eelkõige kaotati ära hinnakontrolli süsteem. Samas loodi kaks väga ulatuslike pädevustega sõltumatut asutust: konkurentsinõukogu ja konkurentsiinspektsioon, mille eesmärk on konkurentsieeskirjade jõustamine.

· Transport

Minu kui transpordiministri algatusel viidi Luksemburgis sisse punktisüsteemil põhinevad juhiload, mille kehtestamist parlament oli taotlenud juba alates 1989. aastast. Punktisüsteemi eesmärk on enne karistamist harida ja hoiatada. See süsteem annab juhtidele võimaluse punktide kaotamise korral end kokku võtta ja oma juhtimisharjumusi muuta, enne kui nad kaotavad oma juhiloa.

Tänu sellele meetmele vähenes liiklusõnnetuste arv kahe aasta jooksul ühe kolmandiku võrra.

Sõltumatus

3. Asutamisleping sätestab, et kontrollikoja liikmed peavad oma kohustuste täitmisel olema „täiesti sõltumatud”. Kuidas kavatsete seda tingimust tulevaste kohustuste täitmisel täita?

Avaliku sektori arvepidamise kontrolli eest vastutavad asutused, nagu Euroopa Kontrollikoda, saavad oma tööd teostada objektiivselt ja tõhusalt ainult siis, kui nad on sõltumatud kontrollitavast üksusest ja kaitstud väliste mõjude eest. Oma volituste täitmiseks peavad nad olema poliitiliselt, organisatsiooniliselt ja rahaliselt sõltumatud.

Asutuse sõltumatus eeldab ka selle liikmete sõltumatust. Seoses sellega kohustun ma ametlikult järgima EÜ asutamiselepingu artikli 247 lõiget 4, milles sätestatakse, et "ühenduse üldistes huvides on kontrollikoja liikmed oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud." Vastavalt sellele sättele ei küsi ma ega aktsepteeri ühegi valitsuse või muu organi juhiseid.

Lisaks püüan ma vältida igasugust tegevust, mida võib pidada kontrollikoja liikme kohustustega kokku mittesobivaks.

4. Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui niisugust menetlust kohaldati?

Jah, ma läbisin heakskiidumenetluse seoses kõikide tööülesannetega, mida ma olen siiani täitnud avalikus teenistuses või oma parteis. Sama kehtib minu tegevuse kohta erasektoris.

5. Kas Teil on äri- või finantshuvisid või muid siduvaid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga? Kas olete valmis esitama kontrollikoja presidendile ja avalikustama kõik oma majanduslikud huvid ning muud siduvad kohustused? Kui olete hetkel seotud mõne kohtumenetlusega, siis kas annaksite selle kohta lähemat teavet?

On ütlematagi selge, et ma hoidun aktiivsest finants- ja äritegevusest, mida võidakse pidada vastuolus olevaks kontrollikoja liikme sõltumatuse põhimõttega. Seda põhimõtet järgisin ma juba siis, kui täitsin erinevaid ministrikohti Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuses.

Parlamendiliikmena nõutakse minult juba praegu äri- ja finantshuvide deklareerimist vastavalt parlamendi kodukorra artikli 155 lõikele 3.

Vastavalt kontrollikoja kodukorrale ja kontrollikoja liikmete käitumisjuhise sätetele deklareerin ma oma finantshuvid kontrollikoja presidendile. Nende finantshuvide avalikustamise otsust ei ole minu teada kontrollikoda veel teinud. Loomulikult järgin ma igasugust otsust, mida Euroopa Kontrollikoda selles osas teeb.

Lõpetuseks võin kinnitada, et ma ei ole seotud ühegi kohtumenetlusega.

6. Kas olete pärast kontrollikoja liikmeks nimetamist valmis astuma tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt või loobuma igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?

Jah.

7. Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade eiramise või isegi pettuse ja/või korruptsiooni juhtumi korral, millesse on segatud osalised Teie päritoluliikmesriigist?

Kehtiva eeskirja kohaselt peab kontrollikoda pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevuse kahtluse korral, mis ilmnes auditi käigus või millest andis teada kolmas isik, teavitama viivitamata Euroopa Pettusevastast Ametit (OLAF).

Mina omalt poolt arvan, et reageerides pettusele ja korruptsioonile tuleb lähtuda ühest põhimõttest: nulltolerants. Pettus ja korruptsioon mitte ainult ei nõrgenda demokraatiat ja Euroopa institutsioonide legitiimsust, vaid põhjustavad ebavõrdust ja ebatõhusust meie poliitika rakendamisel.

Seoses sellega võin kinnitada, et ma kohaldan hoolikalt ühenduse eeskirju ja muid asjaomaseid sätteid (nagu kontrollikoja liikmetele käitumisjuhises kehtestatud sätted), hoolimata kõnealuse isiku päritolust või liikmesriigist, kus auditeerimine või uurimine toimub.

Sooviksin lisada, et alates 2006. aastast olen ma Parlamendiliikmete Ülemaailmse Korruptsioonivastase Organisatsiooni (GOPAC) juhatuse liige ja laekur. See on erapooletu rühm, mis koosneb Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide liikmetest, kes on ühiselt võtnud kohustuseks võidelda korruptsiooni vastu ja edendada läbipaistvust.

Kohustuste täitmine

8. Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimiskultuuri põhijooned ükskõik millises avaliku sektori asutuses?

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte eeldab, et kasutada olevaid eelarvevahendeid kasutatakse säästlikult, tõhusalt ja tulemuslikult. Usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri kehtestamine avalikus teenistuses nõuab pidevat keskendumist ja pühendumist kõikidel tasanditel ja kõikide töötajate poolt, et tagada seatud eesmärkide saavutamiseks vahendite optimaalne kasutamine ja tegevuse võimalikult tõhus korraldamine.

Tähelepanu tuleks juhtida sellele, et finantsmääruses sätestatakse, et ühenduse rahaliste vahendite kasutamine peab olema mitte ainult seaduslik ja korrektne, vaid ka kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.

Üldiselt tundub olevat keeruline määrata kindlaks üks kõikides olukordades sobiv lahendus. Ma arvan, et iga üksus peab ise valima meetodi, mis sobib haldus- ja regulatiivkeskkonnaga, milles asutus töötab.

Kõige olulisemate tegurite hulgas sooviksin rõhutada ühte, mida ma pean iga organisatsiooni usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri jaoks ülioluliseks. See on tulemusjuhtimine. Sellega pean ma silmas:

-   selget vastutuse jaotamist seoses poliitika ja programmide rakendamisega,

-    ambitsioonikate, kuid teostatavate eesmärkide määratlemist,

-    asjakohaste tulemusnäitajate määratlemist,

-    tegevuse kontrollimist vastavalt nendele näitajatele ning

-    hindamist, mil määral on alguses seatud eesmärgid saavutatud.

Loomulikult ei ole tulemusjuhtimine usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri kujundamisel ainus otsustav tegur. Siiski võin ma oma kogemustest öelda, et sobivate vahendite olemasolu aitab vähendada vahendite ebaefektiivse ja tulemusteta kasutamise riski.

Kontrollikoja poolt läbiviidud tulemusauditid (vt küsimus 10), mille abil hinnatakse, kas organisatsioon kohaldab korrektselt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, aitavad sellise kultuuri arendamisele oluliselt kaasa. Ma ootan kannatamatult võimalust osaleda selles protsessis.

9. Asutamislepingu kohaselt aitab kontrollikoda parlamendil täita oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas kirjeldaksite oma tööd seoses aruandmisega Euroopa Parlamendile ja iseäranis selle eelarvekontrollikomisjonile?

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 248 lõikele 4 aitavad kontrollikoja liikmed Euroopa Parlamendil ja nõukogul kasutada nende volitusi ühenduse eelarve täitmise kontrollimisel.

Täites praegu Luksemburgi eelarvekontrollikomisjoni esimehe kohustusi, olen täielikult teadlik parlamendi ja kontrollikoja vahelise tõhusa koostöö tähtsusest, mis peab arvestama mõlema institutsiooni asjaomast rolli ja sõltumatust. Selline lähenemisviis eeldab usaldust ja vastastikust austust.

Oma kogemustele tuginedes oleks minu ettepanek rakendada järgmisi tegevusi (kui seda juba tehtud ei ole):

-   korrapärane arvamuste vahetus kontrollikoja ja parlamendi liikmete vahel nii rühmade kui ka üksikisikute tasandil. See peaks aitama kontrollikojal võtta oma igaaastase töökava koostamisel paremini arvesse parlamendi muresid. Ka võiks parlament õigusloomega seotud töö raames küsida komisjoni esitatud ettepanekute kohta sagedamini ja piisavalt aegsasti kontrollikoja ametlikku arvamust;

-   selleks, et kontrollikoja aruanded ja arvamused oleksid Euroopa Parlamendi ja teie komisjoni töös kasulikud, peavad nad olema mitte üksnes üksikasjalikud, vaid sisaldama ka selget sõnumit ja selgeid soovitusi;

-   parlamendi ja kontrollikoja vahelisi kohtumisi võiks korraldada ka konkreetsete auditite kavandamise ajal, et tegeleda tõhusamalt parlamendi ja eelarvekontrollikomisjoni tõstatatud probleemidega. Selline lähenemisviis ei seaks kuidagi kahtluse alla kummagi institutsiooni sõltumatust. See peaks võimaldama kontrollikojal koostada õigusloojale ja eelarvepädevale institutsioonile sihipärasemaid ja üksikasjalikumaid aruandeid;

-   ma pooldan parlamendile ja eelarvekontrollikomisjonile kontrollikoja töökava ning aruannete ja arvamuste avaldamise ajakava kohta ulatuslikuma teabe esitamist;

-   kui parlamendile esitatakse aruanne, sooviksin ma arutada auditeerimise tulemusi ning selle põhjal esitatavaid järeldusi ja soovitusi eelarvekontrollikomisjoni liikmetega, täpsemalt raportööriga, vastastikuse usalduse ja austuse õhkkonnas.

Võite olla kindel, et tõhus koostöö kontrollikoja ja parlamendi, eriti teie komisjoni vahel oleks kontrollikoja liikmena minu üks peamiseid prioriteete.

10. Milline võiks olla Teie arvates tulemusauditi lisandväärtus ja kuidas tuleks selle tulemused kaasata juhtimisse?

Minu arvates on tulemusauditi eesmärk hinnata kui säästlikult, tõhusalt ja tulemuslikult üksus kasutab tema käsutusse antud vahendeid. Selline audit on ulatuslikum kui tavapärane finantsaudit, mille peamine eesmärk on hinnata aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning raamatupidamiskontode usaldatavust.

Minu arvates pakub tulemusaudit kahekordset lisandväärtust:

-   kõigepealt aitab see suurendada läbipaistvust maksumaksjate raha kulutamise osas ja paneb seda raha haldavad isikud vastutama nende halduse ja tegude eest;

-   teiseks võib see aidata vahendite haldajatel teha finants- ja haldusalaseid otsuseid tõhusamalt ja tulemuslikumalt, aidates seeläbi vähendada riski, et maksumaksjate raha kulutatakse läbimõtlematult.

Ma sooviksin rõhutada sellise tulemusauditi positiivset olemust. Tulemusauditi ülesanne ei ole ainult nõrkade külgede esiletoomine, vaid ka praktiliste soovituste vormis osutamine viisile, kuidas Euroopa Liidu vahendeid oleks võimalik tõhusamalt hallata.

Seoses sellega peaks tulemusauditi põhjal koostatav aruanne sisaldama lisaks kriitilistele tähelepanekutele ka mitmeid soovitusi olukorra parandamiseks. Minu arvates on samuti oluline, et Euroopa Parlamenti teavitatakse korrapäraselt tegelikest meetmetest, mida komisjon ja liikmesriigid nende soovituste rakendamiseks võtavad.

Et tagada soovituste lisamine halduskavadesse ja nende rakendamine, tuleb tagada kontrollitava organi juhatuse toetus.

Seoses sellega on audiitorite lähenemisviis ülioluline ning ma arvan, et selline audit peab alati sisaldama dialoogi audiitori ja kontrollitava organi vastutavate isikute vahel, mis tähendab, et:

-   audit ei tohi tulla üllatusena – kontrollitavat üksust tuleb auditeerimise puhul rakendatavast lähenemisviisist ja menetlustest teavitada piisavalt varakult;

-   asjaomased auditeerimiskriteeriumid tuleb ühiselt välja töötada ja nende osas kokkuleppele jõuda ning

-   audiitorid (vajaduse korral välisekspertide abiga) peavad omama kõnealuse teema kohta vajalikke teadmisi.

Samuti tuleb pärast auditeerimise lõpetamist sellest tulenevad soovitused alati läbi arutada, et tagada nendest õigesti arusaamine ja võimaluse korral see, et kontrollitav üksus neid aktsepteerib.

Ma tean, et kontrollikoda koostas 2006. aastal tulemusauditi juhendi, mida kohaldatakse audititele, mis on seotud Euroopa Komisjoni ja liidu eelarvest rahastatavate programmide finantshaldusega. Kontrollikoja liikmena oleks see minu jaoks väga virgutav anda oma panus selle ülesande täitmisesse ja paljude selliste aruannete koostamisse.

11. Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) vahelist koostööd seoses ELi eelarve auditeerimisega?

Seoses selle teemaga sooviksin juhtida tähelepanu konverentsile, mis korraldati 2006. aasta oktoobris Euroopa Parlamendis (koostöös Soome parlamendiga) ja millest ma Luksemburgi parlamendi eelarvekontrolli ja täitmise komisjoni esimehena osa võtsin. Konverentsi eesmärk oli aidata osalejatel saada paremini aru riiklike eelarvekontrollikomisjonide rollist ELi eelarve kontrolli raames.

Võib-olla te mäletate, et ma lubasin sellel konverentsil täpsustada minu riigi valitsuse seisukohta ja julgustasin kolleege sama tegema.

See täpsustus esitati jaanuaris 2007 toimunud seminaril, millel osales ka üks teie komisjoni liige. Ma pean tunnistama, et ehkki Luksemburgi valitsus nagu ka paljud teised valitsused on pühendunud praeguse süsteemi puuduste kõrvaldamisele, ei ole ta toetanud komisjoni algseid ettepanekuid.

Vastates teie konkreetsele küsimusele, sooviksin pöörduda tagasi mõne selle arutelu keskse küsimuse juurde, eelkõige Euroopa ja riikliku tasandi välisaudiitorite rolli ja nendevahelise koostöö juurde.

2001. aastal rõhutati Nice'i lepingus sellise koostöö tähtsust ning vajadust, et Euroopa kontrollikoda ja riikide auditeerimisasutused teeksid usalduslikult koostööd, säilitades samal ajal oma sõltumatuse.

Ma usun, et tegelikult on teatud sammud juba astutud:

-   kontrollikoja teostatavad auditid liikmesriikides viiakse läbi tihedas koostöös riigi (või piirkonna) auditeerimisasutustega või muude pädevate asutustega;

-   kontrollikoja iga-aasta töökava edastatakse riikide auditeerimisasutustele ning komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

-   alates 1978. aastast kohtuvad liikmesriikide auditeerimisasutuste presidendid ja Euroopa kontrollikoja president kontaktkomitee raames, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi ja lihtsustada teabevahetust ja praktilist koostööd. Lisaks on loodud töörühmad üldist või konkreetset avalikku huvi pakkuvate küsimuste uurimiseks;

-   riikide auditeerimisasutuste ja Euroopa Kontrollikoja vaheliste suhete eest vastutavad ametnikud korraldavad aastas vähemalt kaks koosolekut, et valmistada ette kontaktkomitee koosolekuid ja luua kogu Euroopat hõlmav ametialaste kontaktide võrgustik.

Kindlasti võiks neid algatusi veelgi avardada. Samas arvan ma, et arvesse tuleb võtta osaliste erinevaid rolle ja vastutust ning liikmesriikide kuludega seotud menetluste keerukust ja mitmekesisust.

Vajadust tihedama koostöö järele finantskontrolli valdkonnas on korduvalt rõhutatud, eelkõige on seda teinud parlament (nt oma otsuses 2003. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta), aga ka kontrollikoda (arvamus nr 2/2004 ühtse auditi mudeli kohta). Mõlemad institutsioonid pooldavad ELi finantskontrolli raamistiku kehtestamist, mis hõlmab tõhusamat koostööd ja erineva auditeerimis- ja sisekontrolli tegevuse paremat koordineerimist.

Rääkides konkreetsemalt koostööst Euroopa tasandi ja riikide auditeerimisasutuste vahel, on üks suur probleem riikide välisaudiitorite liikmesriikides teostatud auditite tulemuste kasutamine Euroopa Kontrollikoja poolt. Kui neid tulemusi ei õnnestu tõhusalt kaasata kontrollikoja kinnitava avaldusega seotud töösse, saab parlament neid tulemusi heakskiidu andmise menetluses ainult piiratud määral kasutada.

Vastavalt üldiselt tunnustatud auditeerimispõhimõtetele peavad selleks, et kontrollikoda saaks käsitleda muude välisaudiitorite tööd usaldusväärsena, olema täidetud teatud tingimused. Kontrollikoda tuletas seda veel kord meelde oma arvamuses nr 6/2007. Sellega seoses on oluline, et:

-   riikide auditeerimisasutuste teostatava auditi ulatus ja kasutatav lähenemisviis peavad olema nõuetekohased ja kooskõlas kontrollikoja ülesannetega;

-   auditeerimine tuleb läbi viia vastavalt selles valdkonnas kohaldatavatele rahvusvahelistele standarditele;

-   kontrollikojal peaks olema otsene juurdepääs teabele, mis kinnitab tehtud töö kvaliteeti;

-   auditi tulemused tuleks teha kättesaadavaks vastavalt tähtaegadele, mis on kehtestatud seoses iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega.

Selleks, et illustreerida sellele protsessile omaseid raskusi, tuleb rõhutada, et Euroopa Kontrollikoda ei saa kasutada riiklikul tasandil teostatud auditeid, mis hõlmavad ainult süsteeme ja ei hinda aluseks olevaid tehinguid, selleks, et esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule avaldus, "mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust" (EÜ asutamislepingu artikli 248 lõige 1).

Vastu tuleb võtta standardlähenemisviis ja -meetodid, et suurendada kontrollikoja usaldust riikide auditeerimisasutuste töö vastu. Mulle teadaolevatel andmetel loodi kontaktkomitees töörühm, mille ülesandeks on selliste normide ja kriteeriumite koostamine. Jääme ootama, millised ettepanekud esitatakse ja kuidas neid tegelikkuses rakendatakse.

Sellele vaatamata on riikide välisaudiitorite hinnangud kindlasti kasulik teabeallikas, mida kontrollikoda oma tööd kavandades ja teostades arvestama peab.

Selge on, et riikide auditeerimisasutused on paremas olukorras, et hinnata auditeerimissüsteemide toimimist liikmesriigi tasandil. Seetõttu toetan ma koostöö tihendamist Euroopa Kontrollikoja ja riikide auditeerimisasutuste vahel. See aitab kahtlemata parandada ühenduse vahendite finantshaldust.

On tõenäoline, et olukord tulevikus muutub. 18. ja 19. oktoobril 2007 Lissabonis toimuvale Euroopa Ülemkogule esitatud Euroopa Liidu reformilepingu teksti artiklis 274 nähakse ette, et "komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega." Lisaks täpsustatakse liikmesriikide kohustusi selles valdkonnas ("Määruses sätestatakse liikmesriikide kontrolli- ja auditeerimiskohustused eelarve täitmisel ning sellest tulenev vastutus...").

Muud küsimused

12. Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Ma loodan, et Euroopa Parlament ja täpsemalt eelarvekontrollikomisjon annab minu valitsuse ettepanekule nimetada mind kontrollikoja liikme ametikohale positiivse hinnangu. Minu arvates on Euroopa Parlamendi heakskiit hädavajalik, et kontrollikoja liige saaks täita oma kohustusi.

Kui Euroopa Parlament ei saa mingil põhjusel anda positiivset hinnangut, palun ma oma valitsusel kohe kaaluda veelkord – parlamendi arvamuse põhjal – oma ettepanekut mind ametisse nimetada.

MENETLUS

Pealkiri	Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Henri Grethen)
Viited	N6-0019/2007 - C6-0307/2007 - 2007/0816(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	19.9.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	CONT 27.9.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Inés Ayala Sender 11.9.2007
Vastuvõtmise kuupäev	6.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	18 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Herbert Bösch, Paulo Casaca, Szabolcs Fazakas, Christofer Fjellner, Ingeborg Gräßle, Dan Jørgensen, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Jan Mulder, Francesco Musotto, Bill Newton Dunn, Bart Staes, Alexander Stubb, Paul van Buitenen, Kyösti Virrankoski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Chris Davies, Edit Herczog, Véronique Mathieu, Gabriele Stauner, Petya Stavreva