RAPORT Maarten B. Engwirda kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepanek

8.11.2007 - (C6‑0306/2007 –2007/0815 (CNS))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Inés Ayala Sender

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Maarten B. Engwirda kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta

(C6‑0306/2007 –2007/0815 (CNS))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 247 lõiget 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0306/2007);

–   võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 6. novembri 2007. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi ning kaalus kandidaadi kvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artiklis 247 lõikes 2 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 160b lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 101;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6‑0437/2007),

1.  esitab Maarten B. Engwirda kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta positiivse arvamuse;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

SELETUSKIRI

Hea töösuhe Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi vahel on Euroopa Liidu finantskontrollisüsteemi toimimiseks hädavajalik. Samas on Euroopa Parlamendi roll kontrollikoja liikmete ametisse nimetamise menetluses üsna väike. Kontrollikoja liikmed määrab liikmesriikide ettepanekute alusel ametisse nõukogu. Parlamendiga ainult konsulteeritakse enne liikmete ametisse määramist. Seetõttu võivad tekkida pinged, kui parlament ja nõukogu on eriarvamusel. Parlament püüdis eriarvamuste ohtu vähendada, avaldades kahes resolutsioonis, mis käsitlevad parlamendiga konsulteerimise menetlust kontrollikoja liikmete määramisel,[1] (1992. ja 1995. aastal) üldpõhimõtted, millest parlament oma otsustes juhindub.

Parlament avaldas läbipaistvusse edendamiseks eelkõige 1992. aasta resolutsioonis

järgmised kriteeriumid kandidaatide hindamiseks:

a)            kõrgetasemelised ametialased kogemused riigi rahanduse või juhtimise ja tulemusauditi alal;

b)             eelnev heakskiidu andmine kandidaadi varasemale juhtimisalasele tegevusele, kui see on asjakohane;

c)             laitmatu juhtimisalane käitumine nende puhul, kes on täitnud juhtimisülesandeid avalikus või erasektoris;

d)             kandidaadid ei tohi alates ametisse määramisest töötada valitaval ametikohal ning neil ei tohi olla kohustusi ühegi poliitilise partei ees;

e)             töö iseloomu silmas pidades võetakse arvesse ka kandidaatide vanust: näiteks tundub olevat mõistlik sätestada, et kontrollikoja liikmed ei tohiks olla esimese ametiaja lõpus vanemad kui 65 ja teise ametiaja lõpus vanemad kui 70; ei oleks ka normaalne, kui kontrollikoja liikmeks määramine annaks kandidaadile võimaluse vältida päritoluriigis sama ametikoha suhtes kehtivaid vanusepiiranguid;

f)              lõpetuseks, lisaks individuaalsete omaduste hindamisele tagab parlament mõistliku tasakaalu säilitamise kontrollikoja kui terviku koosseisus; näiteks, kuigi kontrollikoja praegune koosseis on liikmete erinevat päritolu arvestades üsna esinduslik, on naiste alaesindatus põhjendamatu;

g)             oleks soovitatav, kui kontrollikoja liikmed ei teeniks kontrollikojas üle kahe ametiaja.

Hiljutised kogemused näitavad, et ülalnimetatud resolutsioonidele vaatamata ei ole eriarvamusi alati olnud võimalik lahendada. 2004. aastal esitas eelarvekontrollikomisjon negatiivse arvamuse ühinemislepingu kohaselt kontrollikoja liikmeks esitatud kümnest kandidaadist kahe kohta. Üks kandidaatidest võttis oma kandidatuuri tagasi, teine aga mitte. Kuigi täiskogu kinnitas negatiivse arvamuse, nimetas nõukogu selle kandidaadi kontrollikoja liikmeks.

Praeguses ametisse nimetamise menetluses ei täida mitu liikmesriikide poolt nimetatud kandidaati täies ulatuses parlamendi 1992. aasta resolutsioonis kehtestatud kriteeriume. Ka mõjuvad liikmesriikide praegused ettepanekud kahjustavalt parlamendi püüdlustele hoida kontrollikoja koosseis mõistlikus tasakaalus ja muuta olukorda, kus naised on kontrollikojas alaesindatud. Kui praegu on kontrollikoja liikmetest 22 mehed ja viis naised, siis kõigi nimetatud kandidaatide ametisse määramise korral oleks uues koosseisus 23 meest ja neli naist.

Ülalnimetatut silmas pidades peab raportöör vajalikuks tulemuslikumate vahendite kasutamist, et tagada see, et parlament ja eelkõige eelarvekontrollikomisjoni looksid viljakad suhted iga kontrollikoja liikmega alates tema ametisse määramise päevast. Raportöör arvab, et 1992. ja 1995. aasta resolutsioonidega kehtestatud kriteeriumid ja menetlused tuleb kiiresti läbi vaadata, kinnitada ja teavitada nõukogu, kandidaatide nimetamise eest vastutavaid liikmesriikide ametiasutusi ning avalikkust.

Lõpetuseks soovitab raportöör teha tihedamat koostööd parlamendi ja nõukogu (majandus- ja rahandusministrite nõukogu) vahel liikmeks esitamise menetluse osas. Parlament peaks saama õigeaegselt teabe iga liikmesriigi poolt esitatavate kandidaatide kohta. Keskpika ajavahemiku jooksul peaksid nõukogu ja parlament leppima kokku sidusamas ja tulemuslikumas kandidaatide ülesseadmise menetluses, millel oleks oluline osa Euroopa Kontrollikoja organisatsiooni kiires reformimises.

• [1]  Resolutsioon A3-0345/92, EÜT C 337, 21.12.1992, lk 51 ja resolutsioon A4-0001/95, EÜT C 43, 20.2.1995, lk.75.

LISA 1: Maarten B. Engwirda ELULOOKIRJELDUS

Maarten B. Engwirda

p.m.

Õpingud

–       1961: keskastme õpingud (gymnasium alpha), Westfriesi lütseum, Hoorn

–       1967: ülikooli lõpudiplom õigusteaduses (spetsialiseerumiseta), Groningeni Riiklik Ülikool

–       1968: doktorantuur rahvusvahelistes suhetes Haagi ülikoolis

Praegused tööülesanded

–        alates jaanuarist 1996 Euroopa Kontrollikoja kolleegiumi liige; alates märtsist 2006 III auditigrupi (välistegevus) eesistuja; isehindamise/vastastikuse eksperdihinnangu talituse juht

Eelmised tööülesanded

–        1990–1995: Madalmaade kontrollikoja nõukogu (kolleegiumi) liige

–        1986–1989: Põhja-Atlandi assamblee asendusliige, selle majanduskomisjoni pearaportöör

–        1977–1989: Madalmaade parlamendi alamkoja D66 fraktsiooni esindaja erinevates küsimustes: rahandus (1977–1989), riiklikud kulud (1977–1989), väliskaubandus (1977–1989), kaitse (1982–1989), välispoliitika (1982–1986)

–        1983–1984: RSV uurimiskomisjoni ning 1988 passide uurimiskomisjoni liige

–        1981–1989: alamkoja riiklike kulude komisjoni esimees

–        1982–1986: alamkoja D66 fraktsiooni esimees

–        1981–1982 ja 1986–1989: D66 fraktsiooni aseesimees ja laekur, 1977–1981 alamkoja D66 fraktsiooni liige

–        1975–1977: Pariisis asuva Rahvusvahelise Energiaagentuuri nõunik pikaajalise energiapoliitika küsimustes (erivaldkond: energiasäästlikkus)

–        1973: välisministeeriumi nõunik energiapoliitika valdkonnas

–        1972–1973: Euroopa Parlamendi liige

–        1971–1972: alamkoja D66 parteifraktsiooni liige; vastutusala: arengukoostöö ja Euroopa poliitika

–        alamkoja D66 parteifraktsiooni nõunik

–        1968–1970: välisministeeriumi finants- ja majanduskoostöö ning arengu osakonna juhataja nõunik

–        1964–1965: Groningeni üliõpilasassotsiatsiooni nõukogu liige

–        1964: üleriigilise üliõpilasassotsiatsiooni esimees (praegu auliige) rahvusvaheliste suhete alal

Eelnevad täiendavad tööülesanded

–       raamatupidamisspetsialistide ja audiitorite halduskogu (kuratooriumi) liige

Publikatsioonid

–   publikatsioonid mitmetes päeva- ja nädalalehtedes rahvusvaheliste suhete ning majandus- ja rahandusküsimuste valdkonnas

LISA 2: MAARTEN B. ENGWIRDA KOKKUVÕTE KOGEMUSTE KOHTA KONTROLLIKOJA LIIKMENA JA TULEVase MANDAADIga seotud EESMÄRGID

Euroopa Kontrollikoja areng: minu kogemus 1996. aasta jaanuarist alates

Saades 1996. aasta jaanuaris Euroopa Kontrollikoja liikmeks, avastasin enda jaoks üsna mitu üllatavat asjaolu võrreldes oma varasemate kogemustega Hollandis, nii parlamendiliikmena kui ka eelarvekontrollikomisjoni esimehena (1981–1989) ja Madalmaade kontrollikoja kolleegiumi liikmena (1990–1995):

­ Euroopa Kontrollikojal oli kombeks kõik või enamik välistele sidusrühmadele suunatud sõnumitest esitada aastaaruandes, mitte edastada neid aasta jooksul eriaruannete kujul;

­ Euroopa Kontrollikoja aruannetes kasutatav keel oli mittespetsialistidest väliste sidusrühmade liikmete jaoks raskesti mõistetav (eelarvekontrollikomisjoni liikmed, meedia ja Euroopa maksumaksjad), kuid samuti auditi valdkonna spetsialistide jaoks, kuna keelekasutus ei olnud piisavalt selge ja läbipaistev;

­ samuti ei mõistnud ma mitmete aastate jooksul, miks oli Euroopa Liidu kontekstis endiselt vaja kasutada negatiivset kinnitavat avaldust, samal ajal kui ma olin Hollandis 1980-ndate teisel poolel ja 1990-ndate alguses osalenud protsessis, millega tehti võimalikuks see, et Madalmaade kontrollikoda võib muuta oma arvamuse negatiivsest positiivseks kinnitavaks avalduseks (DAS).

Selle ajaga võrreldes on paljud asjad paremaks muutunud ja olen püüdnud anda neisse oma panuse:

­ tulemusauditeid (säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus) käsitlevate Euroopa Kontrollikoja eriaruannete arv on märkimisväärselt kasvanud;

­ kontrollikojas on suurenenud teadlikkus aastaaruannete ja eriaruannete lugejasõbralikumaks muutmise ning meie sõnumite selguse tähtsusest muuhulgas minu juhitud kommunikatsiooni töörühma tegevuse tulemuste kaudu;

­ meie kinnitav avaldus (DAS) sisaldab nüüd palju rohkem konkreetset ja sageli arvandmeid sisaldavat teavet vaadeldavate tehingute seaduslikkuse ja korrakohasuse kohta, võimaldades komisjonil võtta konkreetsemaid parandusmeetmeid ning võimaldades eelarve täitmist kinnitaval asutusel (Euroopa Parlamendil) hinnata nimetatud meetmete tulemuslikkust.

Kontrollikoja tegevuskava ja vastastikune eksperdihinnang

2005. aasta esimesel poolel kiitis Euroopa Kontrollikoja kolleegium heaks minu ettepaneku alustada kolmeetapilist tegevust kontrollikoja toimimise parandamiseks:

­ enesehindamine kontrollikoja toimimise kohta kõigi kontrollikojas töötavate inimeste (liikmed, direktorid, üksuste juhid, audiitorid, administratsioonis töötavad ametnikud, tõlkijad, juhtkond, sekretärid) esindusliku valimi poolt, eesmärgiga leppida kokku kontrollikoja tugevates ja nõrkades külgedes ning parandamist vajavates valdkondades;

­ kaheksast kontrollikoja liikmest ja peasekretärist koosneva ja minu juhtimisel tegutseva juhtrühma ning projektijuhtimise meeskonna poolt koostatav tegevuskava, mis arvestab enesehindamise ülesande tulemusi. Kontrollikoda on uute meetmete rakendamiseks loonud töörühmad;

­ vastastikune eksperthinnang Euroopa Kontrollikoja toimimise kohta kolleegide poolt auväärsetes sarnastes kõrgeimates auditeerimisasutustes.

Antud ülesande kaks esimest etappi on nüüdseks edukalt lõpule viidud ja hetkel toimub tegevuskava rakendamine, samal ajal kui kolmanda etapi jaoks on Kanada, Norra, Portugali ja Austria riiklikud auditeerimisasutused/kontrollikojad andnud oma nõusoleku osaleda vastastikuse eksperthinnangu teostamisel.

Tulevase mandaadiga seotud isiklikud eesmärgid

Olen teatanud oma riigi valitsusele, et soovin oma mandaadi pikendamist üksnes poole võrra, s.t 3 aasta võrra mandaadi täispikkuse – 6 aasta – asemel. Hollandi valitsus on selle soovi heaks kiitnud. Minu isiklikud eesmärgid järgnevaks kolmeks aastaks on:

­ anda aktiivne panus tegevuskava raames loodud erinevate töörühmade tulemuste rakendamisse;

­ oodata ära lähiajal toimuva vastastikuse eksperdihinnangu tulemused ja anda panus vastastikuse eksperthinnangu töörühma soovituste teostamisse, et parandada Euroopa Kontrollikoja toimimist;

­ võimalikult palju toetada Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni soovi luua strateegiline partnerlus nimetatud komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja vahel, austades ühtlasi teineteise sõltumatust.

MENETLUS

Pealkiri	Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Maarten B. Engwirda)
Viited	N6-0018/2007 - C6-0306/2007 - 2007/0815(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	19.9.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	CONT 27.9.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Inés Ayala Sender 11.9.2007
Vastuvõtmise kuupäev	6.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	16 4 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Herbert Bösch, Paulo Casaca, Szabolcs Fazakas, Christofer Fjellner, Ingeborg Gräßle, Dan Jørgensen, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Jan Mulder, Francesco Musotto, Bill Newton Dunn, Bart Staes, Alexander Stubb, Paul van Buitenen, Kyösti Virrankoski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Chris Davies, Edit Herczog, Véronique Mathieu, Gabriele Stauner, Petya Stavreva

 ­