RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega

14.11.2007 - (11522/2007 – C6‑0246/2007 – 2001/0270(CNS)) - *

Uus konsulteerimine
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Martine Roure

Menetlus : 2001/0270(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0444/2007

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega

(11522/2007 – C6‑0246/2007 – 2001/0270(CNS))

(Nõuandemenetlus – uus konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ettepanekut (11522/2007);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2001)0664)[1];

–   võttes arvesse oma 4. juuli 2002. aasta seisukohta[2];

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti b;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, vastavalt millele nõukogu konsulteeris uuesti Euroopa Parlamendiga (C6-0246/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artiklit 51 ja artikli 55 lõiget 3;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6‑0444/2007),

1.  kiidab nõukogu ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub nõukogul oma teksti vastavalt muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Nõukogu ettepanekEuroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 6

(6) Liikmesriigid tunnistavad, et rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks on vaja võtta erinevaid meetmeid üldises raamistikus ning see ei tohi piirduda üksnes kriminaalasjadega. Käesolev raamotsus käsitleb üksnes rassismi ja ksenofoobia eriti raskete vormide vastu võitlemist kriminaalõiguse vahenditega. Kuna liikmesriikide kultuuri- ja õigustraditsioonid on mõnevõrra erinevad, eelkõige nimetatud valdkonnas, ei ole kriminaalõiguse täielik ühtlustamine praegu võimalik.

(6) Liikmesriigid tunnistavad, et rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks on vaja võtta erinevaid meetmeid üldises raamistikus ning see ei tohi piirduda üksnes kriminaalasjadega. On vaja tagada sallivuse kultuur nii riigi kui ka ühiskonna tasandil. Käesolev raamotsus käsitleb üksnes rassismi ja ksenofoobia eriti raskete vormide vastu võitlemist kriminaalõiguse vahenditega. Kuna liikmesriikide kultuuri- ja õigustraditsioonid on mõnevõrra erinevad, eelkõige nimetatud valdkonnas, ei ole kriminaalõiguse täielik ühtlustamine praegu võimalik.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 6 a (uus)

 

(6 a) Käesoleva raamotsusega kehtestatakse ühtlustamine minimaalsel tasemel, ning raamotsuse mõju piiravad selles – kaasa arvatud artikli 1 lõikes 2 – ette nähtud erandid.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 6 b (uus)

 

(6 b) Õigusloome poliitika peaks peegeldama asjaolu, et demokraatlikus ühiskonnas on kriminaalseadus alati viimane abinõu, ning võtma arvesse kõiki kaalul olevaid väärtusi, kaasa arvatud sõnavabadus ja kõikide isikute õigus võrdsele kohtlemisele ning austusele.

Selgitus

Rassismi ja ksenofoobia alaste süütegude määratlemine nõuab sõnavabaduse piiride tõsist kaalumist. Lisaks peab kriminaalõigus olema alati teisejärguline.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 9 a (uus)

 

(9 a) Rassistliku või ksenofoobse süüteo toimepanekut ametiisiku poolt tuleks käsitleda kui raskendavat asjaolu.

Selgitus

Rassismi või ksenofoobia ohvritel on sageli raske oma õigusi maksma panna, eelkõige ka töökeskkonnas. Ametiseisundi ärakasutamist tuleb käsitleda raskendava asjaoluna. Esile tuleks tõsta ametniku staatus.

Muudatusettepanek 5

Artikli 1 lõike 1 punkt b

b) punktis a nimetatud teole kaasaaitamine kirjutiste, piltide või muu materjali avaliku levitamise või jagamise kaudu;

b) selliste kirjutiste, piltide või muu materjali avalik levitamine või jagamine, mille sisu kujutab endast tegu punktide a, c või d tähenduses;

Muudatusettepanek 6

Artikli 1 lõike 1 punkt e

e) Lõike 1 kohaldamisel võivad liikmesriigid otsustada karistada üksnes tegu, mis võib rikkuda avalikku korda või mis on ähvardav, kuritahtlik või solvav.

e) Lõike 1 kohaldamisel võivad liikmesriigid otsustada karistada üksnes tegu, mis on ähvardav, kuritahtlik või solvav.

Selgitus

Mõiste „avaliku korra rikkumine” on liiga ebamäärane ja tuleks välja jätta.

Muudatusettepanek 7

Artikli 1 lõike 1 punkt f

f) Lõike 1 kohaldamisel hõlmab viide usutunnistusele vähemalt neid tegusid, mida kasutatakse ettekäändena tegudeks, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel.

f) Selle lõike kohaldamisel hõlmab viide usutunnistusele vähemalt neid tegusid, mida kasutatakse ettekäändena tegudeks, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel. Liikmesriik ei vabasta siiski kriminaalvastutusest vihkamisele õhutavaid kõnesid ja käitumist. Usuvabaduse austamine ei vähenda raamotsuse tõhusust.

Muudatusettepanek 8

Artikli 1 lõige 2

2. Iga liikmesriik võib käesoleva raamotsuse nõukogu poolt vastuvõtmise ajal teha avalduse, et lõike 1 punktides c ja/või d esitatud kuritegude eitamine või mitteoluliseks tunnistamine on riigis karistatav üksnes juhul, kui liikmesriigi siseriikliku kohtu ja/või rahvusvahelise kohtu või üksnes rahvusvahelise kohtu lõpliku otsusega on tuvastatud selliste kuritegude toimepanemine.

2. Iga liikmesriik võib käesoleva raamotsuse nõukogu poolt vastuvõtmise ajal teha avalduse, et lõike 1 punktides c ja/või d esitatud kuritegude eitamine või mitteoluliseks tunnistamine on riigis karistatav üksnes juhul, kui liikmesriigi siseriikliku kohtu ja/või rahvusvahelise kohtu lõpliku otsusega on tuvastatud selliste kuritegude toimepanemine.

Muudatusettepanek 9

Artikli 2 lõige 2

2. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 1 punktides c ja d nimetatud tegudele õhutamine on karistatav.

2. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 1 nimetatud tegudele õhutamine on karistatav.

Muudatusettepanek 10

Artikli 5 lõige 1

1. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude eest, mille on nende huvides toime pannud iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kelle juhtiv koht juriidilise isiku juures põhineb:

1. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude eest, mille on toime pannud isik, kelle juhtiv koht juriidilise isiku juures põhineb:

a) õigusel esindada juriidilist isikut või

a) õigusel esindada juriidilist isikut või

b) õigusel teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

b) õigusel teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

c) õigusel kontrollida juriidilist isikut.

c) õigusel kontrollida seda juriidilist isikut

 

ning kes toimis antud ülesannete raames.

Muudatusettepanek 11

Artikli 5 lõige 2

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud juhtudele võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele, kui lõikes 1 nimetatud isiku järelevalve või kontrolli puudumise tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev isik on selle juriidilise isiku huvides pannud toime artiklites 1 ja 2 nimetatud teo.

.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud juhtudele võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele, kui lõikes 1 nimetatud isiku puuduliku järelevalve või kontrolli puudumise tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev isik, kelle tegevuse eest võib juriidilist isikut riigi seaduste järgi vastutusele võtta, on pannud toime artiklites 1 ja 2 nimetatud teo.

Muudatusettepanek 12

Artikli 5 lõige 3

3. Juriidilise isiku vastutus vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on osalenud artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude toimepanemises täideviija või kaasaaitajana.

3. Juriidilise isiku vastutus vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on osalenud artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude toimepanemises täideviija, õhutaja või kaasaaitajana.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 7 a (uus)

Artikkel 7 a

Miinimumnõuded

1. Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada võitluses rassismi ja ksenofoobia vastu kõrgemal tasemel kaitse, kui raamotsuse sätted nõuavad.

2. Raamotsuse rakendamine ei anna mitte mingil juhul alust vähendada selle otsusega hõlmatud valdkondades liikmesriikide poolt juba tagatud kaitse taset.

3. Mitte midagi selles raamotsuses ei tohi tõlgendada nii, nagu võiks see mõjutada liikmesriikide kohustusi vastavalt 7. märtsi 1966. aasta rahvusvahelisele konventsioonile rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta. Liikmesriigid rakendavad raamotsuse kooskõlas nimetatud kohustustega.

Selgitus

Raamotsus peab sisaldama klauslit, mis keelab olukorra halvendamise, nii et raamotsuse rakendamine ei nõrgendaks direktiivi 2000/43/EÜ artikliga 6 sätestatud olemasolevat kaitset (lõiked 1 ja 2). Samuti tuleb raamotsuses sätestada, et raamotsuse rakendamine ei avalda negatiivset mõju ühegi 7. märtsi 1966. aasta rahvusvahelise konventsiooniga rassilise

Muudatusettepanek 14

Artikkel 7 b (uus)

 

Artikkel 7b

Mitte ühtegi selle raamotsuse sätet ei tohi tõlgendada nii, nagu võiks see mõjutada liikmesriikide kohustusi vastavalt 7. märtsi 1966. aasta rahvusvahelisele konventsioonile rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta. Liikmesriigid rakendavad raamotsuse kooskõlas nimetatud kohustustega.

Selgitus

Raportööri ettepanek kustutada lõiked 1 ja 2: sama teo puhul tuleb nõrgema kriminaalõigusliku karistuse esinemisel asendada rangem kriminaalõiguslik karistus alati nõrgemaga. See on kriminaalõiguse vääramatu reegel.

Muudatusettepanek 15

Artikli 7 lõige 2

2. Käesolev raamotsus ei kohusta liikmesriike võtma meetmeid, mis on vastuolus ühinemisvabadust ja sõnavabadust, eelkõige ajakirjandusvabadust ja muude meediakanalite sõnavabadust käsitlevate aluspõhimõtetega, nagu need tulenevad riigiõiguslikest tavadest või eeskirjadest, mis reguleerivad ajakirjanduse ja muude meediakanalite õigusi ja kohustusi ning nende protseduurilisi tagatisi, kui sellised eeskirjad on seotud vastutuse piiritlemise või piiramisega.

2. Käesolev raamotsus ei kohusta liikmesriike võtma meetmeid, mis on vastuolus ühinemisvabadust ja sõnavabadust, eelkõige ajakirjandusvabadust ja muude meediakanalite sõnavabadust käsitlevate aluspõhimõtetega, nagu need tulenevad liikmesriikide ühistest riigiõiguslikest tavadest või eeskirjadest, mis reguleerivad ajakirjanduse ja muude meediakanalite õigusi ja kohustusi ning nende protseduurilisi tagatisi, kui sellised eeskirjad on seotud vastutuse piiritlemise või piiramisega.

Muudatusettepanek 16

Artikli 9 lõike 1 punkt c

c) sellise juriidilise isiku huvides, mille peakontor asub kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

c) juriidilise isiku, keda võib vastutusele võtta, peakontor asub kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

Muudatusettepanek 17

Artikli 10 lõige 3

3. Enne kolme aasta möödumist artikli 10 lõikes 1 nimetatud tähtajast vaatab nõukogu käesoleva raamotsuse läbi. Läbivaatamist ette valmistades küsib nõukogu liikmesriikidelt, kas neil ilmnes raamotsuse rakendamisel raskusi õigusalases koostöös seoses artikli 1 lõikes 1 nimetatud süütegudega. Lisaks sellele võib nõukogu paluda Eurojustil esitada aruande selle kohta, kas siseriiklike õigusaktide vaheliste erinevuste tõttu ilmes nimetatud valdkonnas raskusi liikmesriikide vahelises õigusalases koostöös.

3. Enne kolme aasta möödumist artikli 10 lõikes 1 nimetatud tähtajast vaatab nõukogu käesoleva raamotsuse läbi. Läbivaatamist ette valmistades küsib nõukogu liikmesriikidelt, kas neil ilmnes raamotsuse rakendamisel raskusi õigusalases koostöös seoses artikli 1 lõikes 1 nimetatud süütegudega ja konsulteerib Euroopa Parlamendiga. Raamotsuse läbivaatamisel võtab nõukogu arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja nimetatud valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide arvamusi. Lisaks sellele võib nõukogu paluda Eurojustil esitada aruande selle kohta, kas siseriiklike õigusaktide vaheliste erinevuste tõttu ilmes nimetatud valdkonnas raskusi liikmesriikide vahelises õigusalases koostöös.

Selgitus

Raamotsuse läbivaatamisel tuleks Euroopa Parlamendiga konsulteerida ja võtta arvesse ka valitsusväliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti arvamusi.

Muudatusettepanek 18

Artikkel 12

12. Käesolevat raamotsust kohaldatakse Gibraltari suhtes.

12. Käesolevat raamotsust kohaldatakse ka Gibraltari suhtes.

  • [1]  EÜT C 75 E, 26.3.2002, lk. 269.
  • [2]  ELT C 271 E, 12.11.2003, lk. 558.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti esimesest raportist 2007. aasta augustis ilmneb, et rassistlike kuritegude arv kasvab vähemalt kaheksas Euroopa riigis. Raportis öeldu kohaselt on rassistlikud kuriteod ja vägivald endiselt tõsiseks ühiskonna haiguseks kogu Euroopas. See näitab uuesti, kui hädavajalik on Euroopa tasandil aktiivselt võidelda rassismi, sallimatuse ja ksenofoobia negatiivsete nähtuste vastu.

Kõigis ELi liikmesriikides on teatud määral olemas õigussätted rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks, kuid neis on lahknevusi. Lahknevused tingivad vajaduse ühtlustada õigussätteid Euroopa tasandil, et tagada tõhus võitlus rassismi ja ksenofoobia vastu piiriüleselt ja Euroopas tervikuna.

Ajalooline ülevaade

Nõukogu võttis 1996. aastal vastu ühismeetme 96/443/JHA, mis käsitleb võitlust rassismi ja ksenofoobia vastu. Ühismeede sisaldab sätteid, mille eesmärgiks on ühtlustada liikmesriikide kriminaalõigust ja parandada vastastikust abistamist rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise valdkonnas.

2001. aasta 1. novembril esitas komisjon ettepaneku võtta vastu raamotsus, mis käsitleb võitlust rassismi ja ksenofoobia vastu[1]. Ettepanekul oli kaks eesmärki: kohaldada ühesuguste rassistlike ja ksenofoobsete kuritegude vastu liikmesriikides ühesuguseid kriminaalkaristusi ja parandada õigusalast koostööd nimetatud valdkonnas. Lisaks oli võrreldes ühismeetmega uus asjaolu, et selle asemel, et valida nimetatud käitumise karistamise ja teo mõlemapoolselt õigusrikkumiseks tunnistamise põhimõttest erandi tegemise vahel, hakkas liikmesriikide suhtes kehtima kohustus võtta meetmeid, et nimetatud käitumist saaks karistada kui kuritegusid.

Vaatamata arvukatele aruteludele nõukogus ei saavutatud selle teksti osas üksmeelt. Itaalia delegatsioon, kes oli seni alati ettepaneku vastu olnud ja esitas 2003. aasta märtsis alternatiivse ettepaneku teksti, võttis oma kahtlusavaldused 2006. aastal tagasi. See võimaldas 2005. aastal Luksemburgi eesistumise ajal saavutatud kompromissi alusel arutelu uuesti käivitada. Nõukogu jõudis tänu Saksamaa eesistumisele poliitilisele kokkuleppele 19. aprillil 2007[2].

Euroopa Parlament võttis oma esimese arvamuse vastu 4. juulil 2002 (raport Ceyhun - T5-363/2002[3]). Nimetatud arvamus toetus aga komisjoni esialgsele, 2001. aasta ettepanekule. Kuid nõukogu esitatud ettepaneku tekst on mitmeid aastaid kestnud läbirääkimiste tulemus ja seetõttu oluliselt muudetud. Seetõttu tuleb Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida.

Raportööri seisukoht

Raportöör on rahul, et nõukogu jõudis viimaks kokkuleppele ettepaneku osas võtta vastu raamotsus, mis käsitleb võitlust rassismi ja ksenofoobia vastu. Euroopa kodanike põhiõiguste kaitse ja edendamine ning eelkõige võitlus rassismi ja ksenofoobia vastu on Euroopa Liidu oluliseks prioriteediks. Seetõttu oleks olnud murettekitav, kui nõukogu poleks kõnealuse raamotsuse ettepaneku osas kokkuleppele jõudnud. Euroopa Liit peab saatma kõnealuse ettepaneku vastuvõtmisega välja tugeva poliitilise sõnumi põhiõiguste kaitse kohta.

Raportöör mõistab samas hukka asjaolu, et nõukogu koostatud teksti ambitsioonid on tagasihoidlikud ja ei vasta vajalikul määral poliitilisele väljakutsele, mida võitlus rassismi ja ksenofoobia vastu endast kujutab. Komisjoni 2001. aasta ettepanekust on kahjuks jäänud alles väga vähe elemente, ja neid soovis parlament oma esimeses raportis tugevdada. Raportöör on teadlik kompromissi saavutamise vajadusest ja raskustest, kuid kahetseb, et kompromiss saavutati raamotsuse ettepaneku õigusliku kvaliteedi arvelt. Raportööri jaoks on eriti murettekitav asjaolu, et raamotsuse reguleerimisala on märkimisväärselt piiratud. Kahetsusväärne on, et solvangud või rassistliku rühmituse juhtimine ei kujuta endast rikkumist, nagu komisjoni ettepanekus oli.

Lisaks on reguleerimisala täiendav piiramine artikli 1 lõike 1 punkti f lisamise teel, millega välistatakse osa usulistel veendumustel põhinevaid rassismiilminguid, raportööri arvates liigne ja see tuleks ära muuta, tagamaks, et kõnealust rassismivormi karistataks samamoodi nagu teisi. Sama kehtib lisanduse puhul, et artikli 1 lõike 1 punktides c ja d loetletud teod on karistatavad kui „teoga võidakse õhutada vägivalda või viha”. Genotsiidi alahindamine on üks rassismi vorm ja liikmesriigid peavad seda tegu karistama ka siis, kui see ei õhuta vägivalda ega viha.

Raportöör leiab siiski, et kõnealune raamotsus on esimene oluline Euroopa tasandil samm paremaks võitlemiseks rassismi ja ksenofoobia vastu ja aitab kõnealust valdkonda minimaalselgi määral ühtlustada. Raamotsuse vastuvõtmine on äärmiselt oluline. Raportöör soovib aga siiski rõhutada, et Euroopa Liit peab kolme aasta pärast ette nähtud raamotsuse ülevaatamisel kaugemale minema. Ta teeb ettepaneku lisada uus element (uus artikkel 7 a), mis sisaldab olukorra halvendamist keelavat klauslit, selleks, et raamotsus ei nõrgendaks direktiivi 2000/43/EÜ artikliga 6 sätestatud olemasolevat kaitset, ja tagatist, et raamotsuse rakendamine ei luba madalamat kaitsetaset, kui on tagatud 7. märtsi 1966. aasta rahvusvahelise konventsiooniga rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta.

Raportöör tuletab meelde, et tõhusa rassismivastase võitluse tagamiseks peab raamotsus olema lülitatud diskrimineerimise kõigi vormide vastu võitlemise Euroopa vahendite üldisesse raamistikku. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti viimasest raportist ilmneb, et rassiline diskrimineerimine jätkub eelkõige tööhõive, hariduse ja eluasemete valdkonnas. Seetõttu tuleb kõnealust rassismi käsitlevat raamotsust täiendada ülddirektiivi vastuvõtmisega, mis käsitleb võitlust kõigi Euroopa Liidu lepingu artiklis 13 kirjeldatud diskrimineerimisvormide vastu.

Lõpetuseks avaldab raportöör kahetsust, et rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemist käsitleva raamotsuse menetlemisel on nõutav üksnes nõukogu ühehäälne otsus ja Euroopa Parlamendiga kõnealuses valdkonnas vaid konsulteeritakse. Raportöör rõhutab, et hädavajalik on kogu kolmanda samba osas minna üle kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamismenetluse kasutamisele.

  • [1]  KOM(2001)664, EÜT C 75 E 26.3.2002, lk. 269.
  • [2]  Dokument 5118/07 DROIPEN 1.
  • [3]  ELT C 271 E 12.11.2003, lk. 379.

VÄHEMUSE ARVAMUS (12.11.2007)

vastavalt kodukorra artikli 48 lõikele 3

Koostaja: Koenraad Dillen

Liikmesriikidel on täiesti võimalik pakkuda kaitset rassistlike tegude vastu oma seadustega, seega on ELi tegevus subsidiaarsuse põhimõttega vastuolus.

Kõnealune raamdirektiiv kujutab endast rünnakut sõnavabadusele. Kui rassismi vastu võitlemine vägivalla kasutamise või sellele õhutamise alusel on vastuvõetav, ei saa pidada vastuvõetavaks rassismi mõiste segiajamist õiguspärase avaliku diskursusega, näiteks vastuseisuga massilisele sisserändele või islamiusu pealetungile, või rahvusliku identiteedi kaitsmisega.

Selline segadus on olemas, see on ilmne Euroopa Rassismi Järelevalvekeskuse avaldusest, milles väideti, et "islamofoobia" on uus diskrimineerimise vorm, ning et Taani pilapiltide põhjustatud furooriga tegelemiseks tuleks vastu võtta õigusakte pühaduseteotuse vastu.

Kõnealune raamdirektiiv keelustab „vaenuõhutamise” seoses religiooniga, mis annab võimaluse tõlgendada iga islamiusu ja selle pealetungi suhtes kriitilist avalikku poliitilist diskursust kui „õhutamist” moslemite „vihkamisele”. Raamdirektiiv muudab mis tahes arutelud sisserände ja islami teemadel võimatuks ning toob kaasa arutelus osalevate juhtivate poliitikute meelevaldse süüdistamise ning kohtu alla andmise.

MENETLUS

Pealkiri

Võitlus rassismi ja ksenofoobia teatud vormide ja väljendusviiside vastu karistusõiguse abil

Viited

11522/2007 - C6-0246/2007 - KOM(2001)0664 - C5-0689/2001 - 2001/0270(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

21.12.2001

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

3.9.2007

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

3.9.2007

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

JURI

3.10.2007

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Martine Roure

21.2.2005

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

2.10.2007

12.11.2007

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.11.2007

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

34

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlos Coelho, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Lilli Gruber, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Roselyne Lefrançois, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Martine Roure, Luciana Sbarbati, Inger Segelström, Károly Ferenc Szabó, Søren Bo Søndergaard, Vladimir Urutchev, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Adamos Adamou, Simon Busuttil, Marco Cappato, Koenraad Dillen, Maria da Assunção Esteves, Ignasi Guardans Cambó, Luis Herrero-Tejedor, Sophia in ‘t Veld, Carlos José Iturgaiz Angulo, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Eva-Britt Svensson

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Carmen Fraga Estévez, Fernando Fernández Martín

Esitamise kuupäev

14.11.2007