RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (EUROPOL)

15.11.2007 - (KOM(2006)0817 – C6‑0055/2007 – 2006/0310(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Agustín Díaz de Mera García Consuegra

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (EUROPOL)

(KOM(2006)0817 – C6‑0055/2007 – 2006/0310(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2006)0817);

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 30 lõike 1 punkti b, artikli 30 lõiget 2 ning artikli 34 lõike 2 punkti c;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0055/2007);

–   võttes arvesse Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimise protokolli, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A6‑0447/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  on seisukohal, et õigusakti ettepanekus märgitud lähtesumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3a ülemmäära ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[1] punkti 47 sätetega;

3.  tuletab meelde, et eelarvekomisjoni esitatud arvamus ei asenda institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 sätestatud menetluse tulemust, mis kehtib Euroopa Politseiameti loomise kohta;

4.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

6.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

7.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida Lissaboni lepingu eelnõu raames, kui nõukogu otsus, millega asutatakse Europol, ei ole vastu võetud 2008. aasta juuniks;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Esimene a volitus (uus)
	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust1 (finantsmäärus), eelkõige selle artiklit 185, 1 ELT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).
Selgitus
Europol luuakse Euroopa Liidu ametina. See peab väljenduma õiguslikes alustes, millele otsuses viidatakse.
Muudatusettepanek 2 Esimene b volitus (uus)
	võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta2, eelkõige selle punkti 47, 1 ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
Selgitus
Europol luuakse Euroopa Liidu ametina. See peab väljenduma õiguslikes alustes, millele otsuses viidatakse.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 4 a (uus)
	(4 a) Nõukogu ei ole veel vastu võtnud raamotsust kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta. Raamotsuse jõustumine on ülioluline, et võimaldada Europolil täita talle antud volitusi õigusliku raamistiku piires, mis tagab Euroopa kodanikele täieliku andmekaitse. Seetõttu on hädavajalik, et nõukogu võtaks raamotsuse vastu võimalikult kiiresti.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 4 b (uus)
	(4 b) Oma 13. aprilli 1999. aasta soovituses nõukogule, milles käsitletakse seoses Europoliga parlamendi kontrolli tugevdamist ja volituste laiendamist¹, nõudis Euroopa Parlament Europoli ühendamist Euroopa Liidu institutsioonilise raamistikuga ning selle allutamist parlamendi demokraatlikule kontrollile. _____________ 1 EÜT C 219, 30.7.1999, lk 101.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 4 c (uus)
	(4 c) Oma 30. mai 2002. aasta soovituses nõukogule Europoli edasise arengu ja tema täieliku integreerimise kohta Euroopa Liidu institutsioonide süsteemi¹ ning 10. aprilli 2003. aasta soovituses nõukogule Europoli edasise arengu kohta² nõudis parlament Europoli asetamist ühenduse alusele. _______________ 1 ELT C 187 E, 7.8.2003, lk 144. 2 ELT C 64 E, 12.3.2004, lk 588.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 5
(5) Europoli asutamine Euroopa ühenduste eelarvest rahastatava Euroopa Liidu ametina tugevdab Euroopa Parlamendi rolli Europoli üle peetavas järelevalves Euroopa Parlamendi kaasamisega eelarve vastuvõtmisse.	(5) Europoli asutamine Euroopa Liidu rahastatava Euroopa Liidu ametina tugevdab Euroopa Parlamendi rolli Europoli üle peetavas järelevalves ja demokraatlikus kontrollis Euroopa Parlamendi kaasamisega eelarve vastuvõtmisse, sh ametikohtade loetelu koostamisse ja heakskiidu andmise menetlusse.
Selgitus
Euroopa Parlamendi roll Europoli ametikohtade loetelu vastuvõtmisel ja ameti tegevusele heakskiidu andmisel tuleb täpselt ära märkida.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Europoli asutamine nõuab institutsioonidevahelist kokkulepet, millega sätestatakse põhitingimused Euroopa reguleerivate asutuste haldamise kohta, et struktureerida olemasolevaid ja tulevasi ameteid sellisel viisil, mis edendaks selgust, läbipaistvust ja õiguskindlust.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 8 a (uus)
	(8 a) Pärast Europoli tegevusvolituste laiendamist on vajalikud veel mõned demokraatliku vastutusega seotud parandused.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 13
(13) On vaja andmekaitseametnikku, kes peaks vastutama sõltumatult andmetöötluse seaduslikkuse tagamise ning käesoleva otsuse nende sätete järgimise eest, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist, sealhulgas nende Europoli töötajate isikuandmete töötlemine ja nende inimeste isikuandmete töötlemine, keda kaitstakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 24.	(13) On vaja andmekaitseametnikku, kes peaks vastutama sõltumatult andmetöötluse seaduslikkuse tagamise ning käesoleva otsuse nende sätete järgimise eest, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist, sealhulgas nende Europoli töötajate isikuandmete töötlemine ja nende inimeste isikuandmete töötlemine, keda kaitstakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 24. Oma ülesannete täitmisel peaks andmekaitseametnik tegema koostööd ühenduse õiguse alusel ametisse määratud andmekaitseametnikega.
Selgitus
Tagamaks koostööd Euroopa ametitega, nagu on rõhutatud käesoleva ettepaneku põhjenduses 16, ning garanteerimaks andmekaitse piisavat taset kooskõlas määrusega nr 45/2001, oleks Europoli andmekaitseametnikul kasulik osaleda olemasolevas andmekaitseametnike võrgustikus, et tagada selline lähenemisviis andmekaitseküsimustele, mis on ühine ühenduse ametite lähenemisviisiga.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 14
(14) Lisaks olemasolevate andmetöötlussüsteemide sätete lihtsustamisele tuleks laiendada Europoli võimalusi luua ja hallata teisi andmetöötlusvahendeid tema ülesannete toetamiseks; sellised andmetöötlusvahendid tuleks luua ja neid tuleks hallata vastavalt andmekaitse üldpõhimõtetele, kuid ka vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mille kehtestab nõukogu.	(14) Lisaks olemasolevate andmetöötlussüsteemide sätete lihtsustamisele tuleks anda Europolile võimalused luua ja hallata teisi andmetöötlusvahendeid tema ülesannete toetamiseks; sellised andmetöötlusvahendid tuleks luua ja neid tuleks hallata vastavalt ühenduse õiguses ja Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioonis nr 108 sätestatud andmekaitse üldpõhimõtetele ja vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mille kehtestab nõukogu, konsulteerides Euroopa Parlamendiga.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 19
(19) Europoli võimalusi koostööks kolmandate riikide ja asutustega tuleks ratsionaliseerida uute sätete abil, mis käsitlevad seda, kuidas selline koostöö peaks tulevikus toimuma, et tagada selles suhtes kooskõla liidu üldpoliitikaga.	(19) Europoli võimalusi koostööks kolmandate riikide ja asutustega tuleks ratsionaliseerida uute, nõukogu poolt pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastuvõetavate sätete abil, mis käsitlevad seda, kuidas selline koostöö peaks tulevikus toimuma, et tagada selles suhtes kooskõla liidu üldpoliitikaga ning garanteerida, et kolmandad riigid ja asutused näevad ette isikuandmete kaitse piisava taseme.
Muudatusettepanek 12 Artikli 1 lõige 1
1. Käesoleva otsusega asutatakse liidu ametina Euroopa Politseiamet, edaspidi „Europol”. Europoli asukoht on Madalmaades Haagis.	1. Käesoleva otsusega asutatakse liidu ametina Euroopa Politseiamet, edaspidi „Europol”. Amet luuakse vastavalt finantsmääruse artiklile 185 ning institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 47. Europoli asukoht on Madalmaades Haagis.
Selgitus
Vt muudatusettepanek 3.
Muudatusettepanek 13 Artikli 5 lõike 1 punkt a
a) koguda, säilitada, töödelda, analüüsida ja vahetada teavet ja luureandmeid, mille on edastanud liikmesriikide või kolmandate riikide asutused või muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused;	a) koguda, säilitada, töödelda, analüüsida ja vahetada teavet ja luureandmeid, mille on edastanud liikmesriikide või kolmandate riikide asutused või muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused; kui teave on pärit eraisikutelt, kogutakse ja töödeldakse see seaduslikult enne Europolile edastamist vastavalt riiklikele õigusaktidele, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta1, ning Europoli juurdepääsu lubatakse ainult konkreetsetel põhjustel igal konkreetsel juhul eraldi liikmesriikide kohtuliku kontrolli all; Europol kehtestab pärast konsulteerimist Euroopa andmekaitseinspektoriga ja ühise järelevalveasutusega täiendavad kaitsemeetmed;
	____________________ 1 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
Muudatusettepanek 14 Artikli 6 lõige 2
2. Nendel juhtudel, mil ühine uurimisrühm moodustatakse eurode võltsimise juhtumitega tegelemiseks, võidakse uurimist juhtima määrata Europoli ametniku, kes vastutab otseselt rühmajuhi ees. Kui sel viisil määratud Europoli ametniku ja rühmajuhi arvamused erinevad, juhindutakse viimase arvamusest.	2. Nendel juhtudel, mil ühine uurimisrühm moodustatakse eurode võltsimise juhtumitega tegelemiseks ja artikli 5 lõikes 2 mainitud ülesannete täitmiseks, võidakse uurimist juhtima määrata Europoli ametniku, kes vastutab otseselt rühmajuhi ees. Kui sel viisil määratud Europoli ametniku ja rühmajuhi arvamused erinevad, juhindutakse viimase arvamusest.
Selgitus
Et artikli 5 lõige 2 võimaldab Europolil etendada erirolli, juhtides „Interneti kasutamise abil toime pandud kuritegude uurimistoimingute kooskõlastamist, eelkõige terrorismi ja lastepornograafia ning muude ebaseaduslike materjalide levitamisega seotud kuritegude puhul, ning Interneti jälgimist, et aidata kaasa selliste kuritegude ja neid toime pannud isikute tuvastamisele”, on Europolil võimalus juhtida nende ülesannete valdkonnas ka ühist uurimisrühma samadel tingimustel kui eurode võltsimise puhul.
Muudatusettepanek 15 Artikli 8 lõige 2
2. Riiklik üksus on ainus kontaktasutus Europoli ja pädevate riiklike asutuste vahel. Liikmesriigid võivad siiski lubada määratud pädevate asutuste ja Europoli vahel otsekontakte vastavalt kõnealuse liikmesriigi määratud tingimustele, mis võivad hõlmata riikliku üksuse eelnevat kaasamist.	2. Riiklik üksus on ainus kontaktasutus Europoli ja pädevate riiklike asutuste vahel. Liikmesriigid võivad siiski lubada määratud pädevate asutuste ja Europoli vahel otsekontakte vastavalt kõnealuse liikmesriigi määratud tingimustele, mis hõlmavad riikliku üksuse eelnevat kaasamist.
	Riiklik üksus saab samal ajal Europolilt kogu teabe, mida vahetatakse Europoli ja määratud pädevate asutuste otsekontaktide käigus. Riikliku üksuse ja pädevates asutuste suhteid reguleerivad liikmesriigi õigus ja eelkõige asjaomased põhiseadusest tulenevad nõuded.
Selgitus
See peaks olema selge, kuid tasub kinnitada mõtet, et teabe vahetamisel riikliku üksuse ja liikmesriigi määratud pädeva asutuse vahel kohaldatakse liikmesriigi õigust.
Muudatusettepanek 16 Artikli 9 lõike 2 teine lõik
Esimese lõigu punktis d osutatud kahepoolne teabevahetus võib samuti hõlmata väljapoole Europoli pädevust jäävaid kuritegusid niivõrd, kuivõrd liikmesriigi seadus seda lubab.	Esimese lõigu punktis d osutatud kahepoolne teabevahetus võib samuti hõlmata väljapoole Europoli pädevust jäävaid kuritegusid niivõrd, kuivõrd liikmesriigi seadus seda lubab. Sellisel juhul ei loeta Europoli vastutavaks mis tahes vahetatud teabe sisu eest.
Selgitus
Europoli ei saa lugeda vastutavaks tema volitustest väljapoole jäävate kuritegude eest vastutusele võtmist käsitleva teabe vahetamise eest, kui ta tegutseb nende kuritegude eest vastutuselevõtmisel vahendaja, mitte põhiosalisena.
Muudatusettepanek 17 Artikli 10 lõige 2
2. Europol võib töödelda andmeid määramaks, kas sellised andmed on tema ülesannete suhtes asjakohased ja kas need võib lisada ühte tema infosüsteemidest.	2. Europol võib töödelda andmeid määramaks, kas sellised andmed on tema ülesannete suhtes asjakohased ja kas need võib lisada ühte tema infosüsteemidest. Sellisel juhul töödeldakse andmeid ainult nende asjakohasuse määramiseks.
Muudatusettepanek 18 Artikli 10 lõige 3
Kui Europol kavatseb peale artiklis 11 osutatud infosüsteemi või artiklis 14 osutatud analüüsimiseks koostatud tööfailide luua isikuandmete töötlemiseks süsteeme, määrab nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega tingimused, mille kohaselt Europol võib seda teha. Sellised tingimused on eelkõige seotud andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega, samuti andmete säilitamise ja kustutamise tähtaegadega, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 26 osutatud põhimõtteid.	Kui Europol kavatseb peale artiklis 11 osutatud infosüsteemi või artiklis 14 osutatud analüüsimiseks koostatud tööfailide luua isikuandmete töötlemiseks süsteeme, määrab nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega tingimused, mille kohaselt Europol võib seda teha. Sellised tingimused on eelkõige seotud andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega, samuti andmete säilitamise ja kustutamise tähtaegadega, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 26 osutatud põhimõtteid. Enne kui nõukogu sellise otsuse vastu võtab, konsulteeritakse Europoli ühise järelevalveasutuse ja Euroopa andmekaitseinspektoriga.
Selgitus
Isikuandmete töötlemisel väljaspool Europoli infosüsteemi või analüüsimiseks koostatud tööfaile tuleb kaitsta andmesubjektide õigustatud huve ning seepärast tuleb konsulteerida Europoli ühise järelevalveasutuse ja Euroopa andmekaitseinspektoriga (vt Euroopa andmekaitseinspektori arvamust KOM (2006)817 lõpliku teksti kohta, punktid 18 ja 55).
Muudatusettepanek 19 Artikli 10 lõige 5
5. Europol teeb oma parima tagamaks, et tema andmetöötlussüsteemid on koostalitlusvõimelised liikmesriikide andmetöötlussüsteemidega ja eelkõige ühenduse ja liiduga seotud asutustes kasutatavate andmetöötlussüsteemidega, millega Europol võib luua suhteid vastavalt artiklile 22 heade tavade ja avatud standardite kasutamise kaudu.	5. Europol teeb oma parima tagamaks, et tema andmetöötlussüsteemid on koostalitlusvõimelised liikmesriikide andmetöötlussüsteemidega ja eelkõige ühenduse ja liiduga seotud asutustes kasutatavate andmetöötlussüsteemidega, millega Europol võib luua suhteid vastavalt artiklile 22 heade tavade ja avatud standardite kasutamise kaudu. Omavaheliseks ühenduseks antakse luba pärast nõukogu vastavat otsust, mis võetakse vastu pärast konsulteerimist Europoli andmekaitseametnikuga ja ühise järelevalveasutusega ning millega kehtestatakse eeskirjad ja tingimused, eriti omavahelise ühenduse rakendamise vajaduse ning isikuandmete kasutamise eesmärkide osas.
Muudatusettepanek 20 Artikli 11 lõige 1
1. Europol haldab Europoli infosüsteemi. Riiklikel üksustel, kontaktametnikel, direktoril, asedirektoritel ja selleks volitatud Europoli ametnikel on Europoli infosüsteemile selle kasutamiseks otsene juurdepääs.	1. Europol haldab Europoli infosüsteemi. Riiklikel üksustel, kontaktametnikel, direktoril, asedirektoritel ja selleks volitatud Europoli ametnikel on Europoli infosüsteemile selle kasutamiseks otsene juurdepääs. Riiklike üksuste otsene juurdepääs infosüsteemile seoses artikli 12 lõike 1 punktis b nimetatud isikutega piirdub ainult artikli 12 lõikes 2 loetletud isikuandmetega. Kui päring on vajalik seoses konkreetse uurimisega, saavad üksused taotluse korral täielikele andmetele juurdepääsu kontaktametnike kaudu.
Selgitus
Nende inimeste andmeid, kelle puhul on liikmesriigi õiguse kohaselt tõsiselt põhjust arvata, et nad panevad toime Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo, ei või käsitleda nii, nagu süüdimõistetud kurjategijate omi. Selle kategooria inimeste jaoks tuleb ette näha eritagatised, nagu on sätestatud praeguse Europoli konventsiooni artikli 7 lõikes 1.
Muudatusettepanek 21 Artikli 12 lõike 1 punkt b
b) isikutega, kelle puhul on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tõsiselt põhjust arvata, et nad panevad toime Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo.	b) isikutega, kelle puhul on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt faktilisi viiteid või tõsiselt põhjust arvata, et nad panevad toime Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo.
Muudatusettepanek 22 Artikli 12 lõige 4 a (uus)
	4 a. Eri kategooria andmeid, mis käsitlevad rassilist ja etnilist päritolu, poliitilisi seisukohti, usulisi või filosoofilisi tõekspidamisi, parteilist või ametiühingukuuluvust, seksuaalset sättumust või tervist, ei töödelda, välja arvatud juhul, kui see on absoluutselt vajalik ja proportsionaalne konkreetse juhtumiga seoses ning toimub eritagatisi rakendades.
Muudatusettepanek 23 Artikli 19 lõige 1
1. Europoli mis tahes andmetöötlusfailidest võetud isikuandmeid edastavad või kasutavad ainult liikmesriikide pädevad asutused, et vältida ja tõkestada Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid ning tõkestada ka muid raskeid kuritegusid. Europol kasutab andmeid ainult oma ülesannete täitmiseks.	Europoli mis tahes andmetöötlusfailidest võetud isikuandmeid edastavad või kasutavad ainult liikmesriikide pädevad asutused vaid eesmärkidel, milleks nad koguti, ja nendega kokkusobivatel eesmärkidel, et vältida ja tõkestada Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid ning tõkestada ka muid raskeid kuritegusid. Europol kasutab andmeid ainult oma ülesannete täitmiseks.
Muudatusettepanek 24 Artikli 20 lõige 1
1. Europol säilitab andmeid andmefailides ainult nii kaua, kui on vaja tema ülesannete täitmiseks. Andmete jätkuva säilitamise vajadus vaadatakse läbi hiljemalt kolm aastat pärast andmete sisestamist. Infosüsteemis säilitatavad andmed vaatab läbi ja kustutab andmed sisestanud üksus. Teistes Europoli andmefailides säilitatavad andmed vaatab läbi ja kustutab Europol. Europol teatab liikmesriikidele andmete säilitamise läbivaatamise tähtaegade kättejõudmisest automaatselt kolm kuud ette.	1. Europol säilitab andmeid andmefailides ainult nii kaua, kui on vaja tema ülesannete täitmiseks. Olenemata artikli 10 lõikest 3, vaadatakse andmete jätkuva säilitamise vajadus läbi ja see dokumenteeritakse vähemalt kord kahe aasta tagant pärast andmete sisestamist. Infosüsteemis säilitatavad andmed vaatab läbi ja kustutab andmed sisestanud üksus. Teistes Europoli andmefailides säilitatavad andmed vaatab läbi ja kustutab Europol. Europol teatab liikmesriikidele andmete säilitamise läbivaatamise tähtaegade kättejõudmisest automaatselt kolm kuud ette.
Selgitus
Andmete säilitamise läbivaatamise periood on liiga pikk. Samuti tuleks andmed läbi vaadata regulaarselt. Seepärast näib kaks aastat andmete läbivaatuste vahel kohasem intervall. Veelgi enam (vt järelevalveasutuse arvamust 07/07, lk 16), muudatusettepanek sisaldab ühendusklauslit artikli 10 lõikega 3, mis võimaldab kasutusele võtta muid süsteeme peale otsuses määratletute, sest nõukogu poolt selles suhtes sätestatud tingimuste kohaselt võib läbivaatamiste vahel näha ette lühemad intervallid.
Muudatusettepanek 25 Artikkel 21
Ulatuses, milles Europolil on õigus Euroopa Liidu, rahvusvaheliste või riiklike õigusaktide alusel saada arvuti kaudu juurdepääsu teistele kas riiklikku või rahvusvahelist laadi infosüsteemidele, võib Europol teha selliste vahendite abil isikuandmetest väljavõtteid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Selliste liidu, rahvusvaheliste või riiklike õigusaktide kehtivad sätted reguleerivad Europoli juurdepääsu nendele andmetele ja nende kasutamist niivõrd, kuivõrd nendes nähakse ette käesolevast otsusest rangemad juurdepääsu- ja kasutuseeskirjad. Europol ei tohi kasutada selliseid andmeid vastuolus käesoleva otsusega.	Ulatuses, milles Europolil on õigus Euroopa Liidu, rahvusvaheliste või riiklike õigusaktide alusel saada arvuti kaudu juurdepääsu teistele kas riiklikku või rahvusvahelist laadi infosüsteemidele, võib Europol teha selliste vahendite abil isikuandmetest väljavõtteid ainult konkreetsete juhtumite põhiselt ning niivõrd, kui see on vajalik ja proportsionaalne tema ülesannete täitmiseks, ja vastavalt rangetele tingimustele, mille Europol kehtestab pärast konsulteerimist Euroopa andmekaitseinspektori ja ühise järelevalveasutusega. Selliste liidu, rahvusvaheliste või riiklike õigusaktide kehtivad sätted reguleerivad Europoli juurdepääsu nendele andmetele ja nende kasutamist niivõrd, kuivõrd nendes nähakse ette käesolevast otsusest rangemad juurdepääsu- ja kasutuseeskirjad. Europol ei tohi kasutada selliseid andmeid vastuolus käesoleva otsusega.
Selgitus
Artiklis 21 lubatakse liiga laialdast juurdepääsu, mis ei ole Europoli ülesanneteks vajalik.
Muudatusettepanek 26 Artikli 22 lõike 1 punkt d a (uus)
	d a) nõukogu peasekretariaadi asjaomased teenistused ja Euroopa Liidu vaatluskeskus.
Selgitus
Vaatluskeskus etendab põhirolli teatavate kuritegude vastu võitlemisel (näiteks terrorism), mis kuuluvad ka Europoli pädevusvaldkonda. Järjepidevuse huvides ja koostöö laiendamiseks kõigi ELi tasandil olemasolevate asjaomaste üksustega on vaja, et Europol ja vaatluskeskus seaksid sisse ja säilitaksid tiheda koostöö.
Muudatusettepanek 27 Artikli 22 lõige 5 a (uus)
	5 a. Kui ühenduse institutsioonid või ametid edastavad isikuandmeid, loetakse Europol ühenduse ametiks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 7 tähenduses.
Selgitus
Kui Europol töötleb ühenduse ametitest pärinevaid isikuandmeid, tuleb teda käsitleda ühenduse ametina ja seetõttu kehtib tema puhul määrus nr 45/2001[2], mida kohaldatakse isikuandmete töötlemisel kõigi ühenduse ametite suhtes. See väldib ebakindluse teket ja on kooskõlas praeguse ettepaneku mõttega viia Europoli positsioon rohkem kooskõlla EÜ asutamislepingu institutsioonide ja ametite omaga.
Muudatusettepanek 28 Artikli 24 lõike 1 sissejuhatav lause
1. Europol võib lõikes 4 sätestatud tingimustel edastada tema valduses olevaid isikuandmeid artikli 23 lõikes 1 osutatud kolmandatele isikutele, kui:	1. Väga erandlikes olukordades ja juhtumipõhiselt võib Europol lõikes 4 sätestatud tingimustel edastada tema valduses olevaid isikuandmeid artikli 23 lõikes 1 osutatud kolmandatele isikutele, kui:
Selgitus
Andmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele peab jääma erandiks ja selleks on vajalikud täiendavad tagatised.
Muudatusettepanek 29 Artikli 24 lõige 2
2. Erandina lõikest 1 võib Europol edastada tema valdusesse kuuluvaid isikuandmeid artikli 23 lõikes 1 osutatud kolmandatele riikidele või isikutele lõikes 4 sätestatud tingimustel, kui Europoli direktor peab andmete edastamist absoluutselt vajalikuks, et kaitsta asjaomase liikmesriigi esmaseid huve Europoli eesmärkide ulatuses või kuriteo või terroriaktidega seostatava otsese ohu vältimise huvides. Europoli direktor kaalub igal juhul kõnealusele riigile või isikule kohaldatavat andmekaitse taset, et tasakaalustada andmekaitse tase nende huvidega.	Erandina lõikest 1 võib Europol edastada tema valdusesse kuuluvaid isikuandmeid juhtumipõhiselt artikli 23 lõikes 1 osutatud kolmandatele riikidele või isikutele lõikes 4 sätestatud tingimustel, kui Europoli direktor peab andmete edastamist absoluutselt vajalikuks, et kaitsta asjaomase liikmesriigi esmaseid huve Europoli eesmärkide ulatuses või kuriteo või terroriaktidega seostatava otsese ohu vältimise huvides. Europoli direktor kaalub igal juhul inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise taset kolmandas riigis, kellele andmeid võidakse edastada, andmete kasutamise eesmärki, kõnealusele riigile või isikule kohaldatavat andmekaitse taset, et tasakaalustada andmekaitse tase nende huvidega, samuti vastastikkuse taset teabevahetusel.
Muudatusettepanek 30 Artikli 25 lõige 2
2. Haldusnõukogu määrab rakenduseeskirjad Europoli suhete reguleerimiseks artiklis 22 osutatud Euroopa Ühenduse või Liiduga seotud asutuste ja ametitega ning isikuandmete vahetuseks Europoli ning selliste ametite ja asutuste vahel. Enne otsuse vastuvõtmist konsulteerib haldusnõukogu ühise järelevalveasutusega.	2. Haldusnõukogu määrab rakenduseeskirjad Europoli suhete reguleerimiseks artiklis 22 osutatud Euroopa Ühenduse või Liiduga seotud asutuste ja ametitega ning isikuandmete vahetuseks Europoli ning selliste ametite ja asutuste vahel. Enne otsuse vastuvõtmist konsulteerib haldusnõukogu ühise järelevalveasutusega ja Euroopa andmekaitseinspektoriga.
Muudatusettepanek 31 Artikkel 26
Ilma et see piiraks käesoleva otsuse konkreetsete sätete kohaldamist, kohaldab Europol põhimõtteid, mis sisalduvad nõukogu raamotsuses 2007/XX/JSK kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta. Europol järgib neid andmeid isikuandmete kogumisel, töötlemisel ja kasutamisel, sealhulgas andmefailidena säilitatavate mitteautomatiseeritud andmete, st vastavalt konkreetsetele tingimustele kättesaadavate mis tahes struktureeritud isikuandmete kogumi puhul.	Ilma et see piiraks käesoleva otsuse konkreetsete sätete kohaldamist ja vajadust säilitada Europoli konventsioonis sätestatud tagatised, kohaldab Europol põhimõtteid, mis sisalduvad nõukogu raamotsuses 2007/XX/JSK kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta. Europol järgib neid andmeid isikuandmete kogumisel, töötlemisel ja kasutamisel, sealhulgas andmefailidena säilitatavate mitteautomatiseeritud andmete, st vastavalt konkreetsetele tingimustele kättesaadavate mis tahes struktureeritud isikuandmete kogumi puhul.
Selgitus
On vaja säilitada Europoli konventsiooni andmekaitsesätted, mis sisaldavad kolmanda samba andmekaitset käsitleva raamotsuse projektiga võrreldes rangemaid tagatisi.
Muudatusettepanek 32 Artikli 27 lõige 1
1. Europolil määrab ametisse andmekaitseametniku, kes on töötajaskonna liige. Ta allub otse haldusnõukogule. Oma ülesannete täitmisel ei lähtu ta kellegi juhistest.	1. Europol määrab ametisse sõltumatu andmekaitseametniku, kes on töötajaskonna liige. Ta allub otse haldusnõukogule. Oma ülesannete täitmisel ei lähtu ta kellegi juhistest.
Muudatusettepanek 33 Artikli 27 lõige 5
5. Edasised andmekaitseametnikku käsitlevad rakenduseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu. Rakenduseeskirjad käsitlevad eelkõige andmekaitseametniku valikut ja ametist vabastamist, ülesandeid, kohustusi ja volitusi.	5. Edasised andmekaitseametnikku käsitlevad rakenduseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu. Rakenduseeskirjad käsitlevad eelkõige andmekaitseametniku valikut ja ametist vabastamist, ülesandeid, kohustusi, volitusi ja tema sõltumatuse tagatisi.
Selgitus
Andmekaitseametniku sõltumatuse tagamiseks tuleks rakendusmeetmete raames vastu võtta konkreetsed sõltumatuse tagatised.
Muudatusettepanek 34 Artikli 29 lõige 4
4. Juurdepääsust isikuandmetele keeldutakse, kui:	4. Juurdepääsust isikuandmetele keeldutakse ainult juhul, kui selline keeldumine on vajalik, et:
a) selline juurdepääs võiks kahjustada Europoli tegevust;	a) võimaldada Europolil tegutseda nõuetekohaselt;
b) selline juurdepääs võiks kahjustada mis tahes riiklikku uurimist, millele Europol kaasa aitab;	b) tagada, et ühtki Europoli kaasabil toimuvat riiklikku uurimist ei kahjustata;
c) selline juurdepääs võiks kahjustada kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.	c) kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku sõnastus ei taga täielikult juurdepääsuõigust. Erandeid sellest õigusest võib aktsepteerida ainult juhul, kui see on vajalik selleks, et kaitsta teist põhihuvi. Seepärast tundub rangem sõnastus juurdepääsuõiguse kui põhiõiguse kaitseks asjakohane.
Muudatusettepanek 35 Artikli 29 lõige 5
5. Europol konsulteerib enne juurdepääsu andmise otsustamist asjaomaste liikmesriikide pädevate õiguskaitseasutustega. Analüüsimise jaoks tööfailidesse sisestatud andmetele juurdepääs oleneb Europoli ja analüüsis osalevate liikmesriikide nõusolekust ning selliste andmete edastamisega otseselt seotud liikmesriigi (liikmesriikide) nõusolekust. Kui liikmesriik keeldub isikuandmetele juurdepääsu andmisest, teavitab ta keeldumisest ja selle põhjustest Europoli.	5. Üldjuhul juurdepääsuõiguse andmisest ei keelduta. Erandeid sellest õigusest võib aktsepteerida ainult siis, kui see on vajalik teise põhiõiguse kaitsmiseks. Europol konsulteerib enne juurdepääsu andmise otsustamist asjaomaste liikmesriikide pädevate õiguskaitseasutustega. Analüüsimise jaoks tööfailidesse sisestatud andmetele juurdepääs oleneb Europoli ja analüüsis osalevate liikmesriikide nõusolekust ning selliste andmete edastamisega otseselt seotud liikmesriigi (liikmesriikide) nõusolekust. Kui liikmesriik keeldub isikuandmetele juurdepääsu andmisest, teavitab ta keeldumisest ja selle põhjustest Europoli.
Selgitus
Sama.
Muudatusettepanek 36 Artikli 29 lõige 6
6. Kui ühel või mitmel liikmesriigil või Europolil on oma andmetele juurdepääsu saava isiku suhtes esitanud vastuväiteid, teatab Europol asjaomasele isikule, et ta on korraldanud kontrolli, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks talle osutada, kas Europol töötleb teda käsitlevaid isikuandmeid.	6. Kui üks või mitu liikmesriiki või Europol on oma andmetele juurdepääsu saava isiku suhtes esitanud vastuväiteid, teatab Europol asjaomasele isikule, et ta on korraldanud kontrolli, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks talle osutada, kas Europol töötleb teda käsitlevaid isikuandmeid. Andmekaitseinspektor on kohustatud esitama juurdepääsuõigusest keeldumise põhjendused sellisel viisil, et erandi kohaldamist on võimalik tõhusalt kontrollida kooskõlas Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitusega nr R (87) 15, mis reguleerib isikuandmete kasutamist politseitöös.
Selgitus
Sama.
Muudatusettepanek 37 Artikli 36 lõike 8 punkt c
c) võtab direktori ettepanekul ja pärast komisjonilt nõusoleku taotlemist vastu Europoli töötajate suhtes kohaldatavad rakenduseeskirjad;	c) võtab direktori ettepanekul ja pärast komisjonilt nõusoleku saamist vastu Europoli töötajate suhtes kohaldatavad rakenduseeskirjad;
Selgitus
Komisjon peab Europoli töötajate suhtes kohaldatavatele rakenduseeskirjadele nõusoleku andma.
Muudatusettepanek 38 Artikli 36 lõige 9
9. Haldusnõukogu võtab igal aastal vastu:	9. Haldusnõukogu võtab igal aastal pärast nõukogus kinnitamist vastu:
a) komisjonile esitatava eelarveprojekti kalkulatsiooni ja esialgse eelarveprojekti, sealhulgas ametikohtade loetelu, ning lõpliku eelarve;	a) komisjonile esitatava eelarveprojekti kalkulatsiooni, sealhulgas ametikohtade loetelu projekti;
	a a) Europoli eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu, pärast eelarvepädeva institutsiooni kinnitust;
b) tööprogrammi Europoli edasise tegevuse kohta, võttes arvesse liikmesriikide operatiivvajadusi ning nende mõju Europoli eelarvele ja töötajaskonnale, pärast seda, kui komisjon on esitanud oma arvamuse;	b) tööprogrammi Europoli edasise tegevuse kohta, võttes võimaluse korral arvesse liikmesriikide operatiivvajadusi vastavalt saadaolevatele rahalistele ja inimressurssidele, pärast seda, kui komisjon on esitanud oma arvamuse;
c) üldaruande Europoli eelmise aasta tegevuse kohta.	c) üldaruande Europoli eelmise aasta tegevuse kohta, eriti võrreldes saavutatud tulemusi iga-aastases tööprogrammis seatud eesmärkidega.
Kõnealused dokumendid esitatakse nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu teavitab neist ka Euroopa Parlamenti.	Kõnealused dokumendid edastatakse Euroopa Parlamendile.
Selgitus
Haldusnõukogu kohustuste kirjelduses tuleks selgitada, et haldusnõukogu võib Europoli eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu, vastu võtta alles pärast eelarvepädeva institutsiooni kinnitust. Ilmselt on vajalikud ka mõningad muud selgitused tööprogrammi ja aastaaruande osas. Nagu teistegi ametite puhul, tulevad kõik sellised dokumendid edastada otse Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 39 Artikli 36 lõike 9 teine lõik
Kõnealused dokumendid esitatakse nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu teavitab neist ka Euroopa Parlamenti.	Kõnealused dokumendid esitatakse nõukogule kinnitamiseks ning Euroopa Parlamendile asjakohaseks tutvumiseks, mida võib vajaduse korral teha koos liikmesriikide parlamentidega.
Muudatusettepanek 40 Artikli 37 lõige 1
1. Europoli juhib direktor, kelle nõukogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega neljaks aastaks haldusnõukogu esitatud vähemalt kolmest kandidaadist koosnevast nimekirjast; sama isiku võib nimetada veel üheks ametiajaks.	1. Europoli juhib direktor, kelle nõukogu nimetab pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega neljaks aastaks haldusnõukogu esitatud vähemalt kolmest kandidaadist koosnevast nimekirjast; sama isiku võib nimetada veel üheks ametiajaks.
Selgitus
Europoli direktori nimetamine ja ametist vabastamine peab toimuma samal viisil. Tagamaks, et Europoli direktor on demokraatlikel alustel enam vastutav ja et praegune otsus on järjepidev, tuleks Euroopa Parlamendiga konsulteerida mitte ainult direktori ametist vabastamise, vaid ka tema määramise puhul.
Muudatusettepanek 41 Artikli 37 lõike 4 punkt g a (uus)
	g a) tõhusate järelevalve- ja hindamismenetluste rakendamine, et kontrollida Europoli eesmärkide saavutamist.
Selgitus
Direktori kohustus Europoli tegevust kontrollida ja hinnata peaks samuti sisalduma selle asutuse ülesannete nimekirjas.
Muudatusettepanek 42 Artikli 38 lõige 5 a (uus)
	5 a. Määrust (EÜ) nr 45/2001 kohaldatakse Europoli töötajatega seotud isikuandmete töötlemise suhtes.
Selgitus
Europoli töötajate isikuandmeid töödeldes tuleks mis tahes diskrimineerimise vältimiseks kohaldada määrust nr 45/2001. Seda määrust on viitega Europoli töötajate isikuandmete käitlemisele mainitud käesoleva ettepaneku põhjenduses 12. Kuid normatiivsäte, nagu selles muudatusettepanekus on esitatud, peaks sisalduma pigem tekstis kui põhjenduses, mis ei ole olemuselt siduv.
Muudatusettepanek 43 Artikli 41 lõige 1
1. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, sisaldavad Europoli tulud ühenduse toetust, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni eelarveosa) alates 1. jaanuarist 2010.	1. 1. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, sisaldavad Europoli tulud ühenduse toetust, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni eelarveosa) alates 1. jaanuarist 2010. Europoli rahastamine sõltub eelarvepädeva institutsiooni nõusolekust vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele.
Selgitus
17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 sätestatakse, et „ilma et see piiraks ameti loomist reguleerivate õiguslike menetluste kohaldamist, võtavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid … endale kohustuse jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele”. Siinkohal on vajalik märkida, et olenemata sellest, millisele tasemele on jõudnud õiguslikud menetlused, tuleb Europoli rahastamise küsimuses saavutada ka kokkulepe.
Muudatusettepanek 44 Artikli 41 lõige 3
3. Direktor koostab Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning edastab selle koos ametikohtade loetelu kavaga haldusnõukogule. Ametikohtade loetelu koosneb alalist või ajutist laadi ametikohtadest ja viitest lähetatud riiklikele ekspertidele ning selles on ära märgitud kõnealusel majandusaastal Europoli teenistuses olevate isikute arv, palgaaste ja kategooria.	3. Direktor koostab Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning edastab selle koos ametikohtade loetelu projektiga haldusnõukogule. Ametikohtade loetelu projekt koosneb alalist või ajutist laadi ametikohtadest ja viitest lähetatud riiklikele ekspertidele ning selles on ära märgitud kõnealusel majandusaastal Europoli teenistuses olevate isikute arv, palgaaste ja kategooria.
Selgitus
Tuleb selgitada, et ametikohtade loetelu saab jõustuda alles pärast eelarvepädeva institutsiooni kinnitust.
Muudatusettepanek 45 Artikli 41 lõige 6
6. Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule, edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“, koos Euroopa Liidu eelarve esialgse projektiga.	6. Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile, kellel on võimalus sellega asjakohastel puhkudel vastavalt oma pädevusele tutvuda, ja nõukogule, edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“, koos Euroopa Liidu eelarve esialgse projektiga
Muudatusettepanek 46 Artikli 42 lõige 8 a (uus)
	8 a. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle üldise finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealuse majandusaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.
Selgitus
Tundub olevat asjakohane tugevdada Europoli direktori kohustust teha koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusel, kuna see traditsiooniliselt sisaldub teiste ametite põhimäärustes.
Muudatusettepanek 47 Artikli 42 lõige 9
9. Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse Europoli direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.	9. Võttes arvesse nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõetud soovitust, annab Euroopa Parlament heakskiidu Europoli direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.
Selgitus
Nõukogu soovitus ei ole Euroopa Parlamendi õiguste eeltingimus eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusel.
Muudatusettepanek 48 Artikkel 43
Haldusnõukogu võtab pärast konsulteerimist komisjoniga vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei või kalduda kõrvale 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui see on vajalik Europoli tööks. Määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 lahknevate eeskirjade vastuvõtmiseks on nõutav komisjoni eelnev nõusolek. Eelarvepädevaid institutsioone teavitatakse nendest eranditest.	Haldusnõukogu võtab pärast konsulteerimist komisjoniga vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei või kalduda kõrvale 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui see on spetsiifiliselt vajalik Europoli tööks. Määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 lahknevate eeskirjade vastuvõtmiseks on nõutav komisjoni eelnev nõusolek. Eelarvepädevaid institutsioone teavitatakse nendest eranditest.
Selgitus
Erandeid määrusest nr 2343/2002 tuleks võimaldada nii vähe kui võimalik. Europol peab ilma ühegi kahtluseta tõestama, et selline erand on ainuke võimalus tagada nõuetekohane toimimine oma asutamisotsuse piires.
Muudatusettepanek 49 Artikli 44 lõige 1
Direktor kehtestab järelevalvesüsteemi indikaatorite kogumiseks Europolis täidetavate ülesannete tõhususe ja tulemuslikkuse kohta.	Direktor kehtestab järelevalvesüsteemi indikaatorite kogumiseks Europolis täidetavate ülesannete tõhususe ja tulemuslikkuse kohta. Direktor esitab igal aastal haldusnõukogule aruande järelevalve tulemuste kohta.
Selgitus
Haldusnõukogu tuleks korrapäraselt teavitada järelvalvetegevuse tulemustest, et võimaldada tal kiiresti probleemidele reageerida.
Muudatusettepanek 50 Artikli 44 kolmas a lõik (uus)
	Europoli haldusnõukogu eesistuja või direktor esitab ühiskomisjonile, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed ja liikmesriikide parlamentide liikmed, Europoli prioriteedid järgmiseks aastaks, et tagada demokraatlik arutelu kodanikuühiskonnaga ja parem kontroll Europoli tegevuse üle.
Selgitus
Kohustused ja vastutus on sama mündi kaks poolt. Europoli kasvav roll võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga peaks olema selline, et see tagab läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli. Ainult sel viisil tunnistab kodanikuühiskond Europoli tegevuse tulemusi. Selles mõttes on Euroopa ja liikmesriikide parlamentide liikmetest koosnev ühiskomisjon teretulnud.
Muudatusettepanek 51 Artikkel 45
Haldusnõukogu võtab direktori ettepanekul hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse kohaldamise algust vastu eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu Europoli dokumentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtteid ja piiranguid.	Haldusnõukogu võtab direktori ettepanekul pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse kohaldamise algust vastu eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu Europoli dokumentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtteid ja piiranguid.
Selgitus
Võttes arvesse, et määrus nr 1049/2001 võeti vastu kaasotsustamismenetluse alusel, tuleks Euroopa Parlamendiga dokumentidele juurdepääsu käsitlevate eeskirjade vastuvõtmisel vähemalt konsulteerida.
Muudatusettepanek 52 Artikkel 47
Haldusnõukogu eesistuja ja direktor võivad osaleda Euroopa Parlamendi istungil, et arutada Europoliga seotud üldküsimusi.	Haldusnõukogu eesistuja ja direktor osalevad nõudmise korral Euroopa Parlamendi istungil, et arutada kõiki Europoliga seotud küsimusi.
Selgitus
Et parandada Euroopa Parlamendi demokraatlikku kontrolli Europoli üle, osalevad haldusnõukogu eesistuja, direktor ja asedirektorid Euroopa Parlamendi nõudmise korral tema istungil. Veelgi enam, arutelu eesmärk peaks olema seotud Europoli kõigi küsimustega, mitte ainult üldküsimustega.
Muudatusettepanek 53 Artikli 56 lõige 1
1. Erandina artiklist 38 peetakse kinni kõigist Europoli konventsioonis sätestatud Europoli poolt enne käesoleva otsuse jõustumist sõlmitud töölepingutest.	1. Erandina artiklist 38 peetakse kinni kõigist Europoli konventsioonis sätestatud Europoli poolt enne käesoleva otsuse jõustumist sõlmitud töölepingutest. Võimalikud lisatööjõukulud, mis tulenevad kõnesolevast erandist, võetakse arvesse Europoli rahastamise kokkuleppes, mis sõlmitakse vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 47.
Selgitus
Soovituslik lähtesumma, mida on kasutatud ka komisjoni rahastamiskavas, on aluseks, mille põhjal eelarvepädev institutsioon otsustab ameti rahastamise vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 47. Kui säte Europoli sõlmitud töölepingutest kinnipidamise kohta peaks kaasa tooma kõrvalekalde lähtesummast, millele on viidatud komisjoni praeguses ettepanekus, tuleb seda eelarvepädeva institutsiooni läbirääkimistel Europoli rahastamise üle arvesse võtta.
Muudatusettepanek 54 Artikli 56 lõige 2
2. Kõigile lõikes 1 osutatud lepingutega seotud töötajatele pakutakse võimalust sõlmida lepinguid vastavalt ametikohtade loetelus sätestatud palgaastmetele ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on sätestatud määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 2 punktis a. Selleks kehtestab lepingute sõlmimiseks volitatud asutus kahe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamise alguskuupäeva sisemise valikuprotsessi, mis piirdub enne käesoleva otsuse kohaldamise algust Europoli teenistusse võetud töötajatega, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust. Edukatele kandidaatidele pakutakse lepingut ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on sätestatud määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 2 punktis a.	2. Kõigile lõikes 1 osutatud lepingutega seotud töötajatele pakutakse võimalust sõlmida lepinguid vastavalt ametikohtade loetelus sätestatud palgaastmetele ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on sätestatud määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 2 punktis a. Selleks kehtestab lepingute sõlmimiseks volitatud asutus pärast konsulteerimist Euroopa Personalivaliku Ametiga kahe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamise alguskuupäeva sisemise valikuprotsessi, mis piirdub enne käesoleva otsuse kohaldamise algust Europoli teenistusse võetud töötajatega, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust. Komisjon jälgib seda valikuprotsessi. Valikuprotsessi tulemused avalikustatakse. Edukatele kandidaatidele pakutakse lepingut ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on sätestatud määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 2 punktis a. Koos Euroopa Liidu esialgse eelarveprojektiga eelarvepädevale institutsioonile edastatav ametikohtade loetelu projekt peab selgelt välja tooma ametikohad, mis on täidetud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt palgatud töötajatega, ning ametikohad, mis on täidetud Europoli personalieeskirjade kohaselt palgatud töötajatega.
Selgitus
Sisemisse valikuprotsessi tuleks kaasata ka Euroopa Personalivaliku Amet, kes ELi värbamiseksperdina tagaks personalivaliku professionaalse taseme. Kuna töötajate arv, kes otsustavad jätkata töötamist Europoli personalieeskirjade kohaselt, võib mõjutada ameti üldtööjõukulusid, tuleks eelarvepädevat institutsiooni teavitada, milline on suhtarv nende kahe Europoli töötajate grupi vahel, kes töötavad Euroopa Ühenduse eeskirjade kohaselt ja kes töötavad vanade Europoli tingimuste kohaselt.
Muudatusettepanek 55 Artikli 57 lõike 3 teine lõik a (uus)
	Mitte ühelgi juhul ei tohi käesoleva otsusega kehtestatud ühenduse toetust Europolile kasutada kulude katmiseks, mis on seotud kohustustega, mida Europol on võtnud vastavalt Europoli konventsioonile enne käesoleva otsuse kohaldamist.
Selgitus
Kõik kohustused, mis Europol on võtnud vana õigusliku režiimi, Europoli konventsiooni kehtivusajal, kaetakse liikmesriikide poolt

• [1]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
• [2]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

SELETUSKIRI

Kui tahetakse tulla toime Euroopa Liidu muutuvate olude, uute kuriteovormide ja uute terrorismiohtudega, peab Europol laiendama oma volitusi ja muutma oma modus operandi’t, muutes oma mehhanismid paindlikumaks. Kuid Euroopa praegune õiguslik raamistik takistab tugevalt volituste ajakohastamiseks või muutmiseks mõeldud protsessi.

Europol asutati 26. juuli 1995. aasta Europoli konventsiooniga, mille kohaselt peab nõukogu kiitma ühehäälselt heaks kõik muudatused ja seejärel peavad kõik liikmesriigid need ratifitseerima. 2000. ja 2003. aasta vahel võeti Europoli konventsiooni muutmiseks vastu kolm protokolli ning need jõustuvad 29. märtsil ja 18. aprillil 2007 – seega neli, viis ja seitse aastat pärast vastuvõtmist. See näitab, et menetluskord on keeruline ja äärmiselt pikk.

Amsterdami lepingu jõustumisega anti institutsioonidele uued õiguslikud mehhanismid, mis on paindlikumad ja kergemini kohandatavad muutuvate oludega, kus EL praegu on. Need mehhanismid on kolmanda samba otsused ja raamotsused, mida ei ole vaja igas liikmesriigis ratifitseerida.

ELi lepingu artikli 34 lõikes 2 sätestatud õiguslikul alusel on Euroopa Parlament korduvalt nõudnud Europoli konventsiooni muutmist eespool mainitud uute mehhanismide abil. Seega on raportöör väga pooldaval seisukohal ettepaneku suhtes võtta vastu nõukogu otsus, millega moodustatakse Euroopa Politseiamet ning mis asendab ja tunnistab kehtetuks Europoli konventsiooni ja selle kolm protokolli.

Ettepanekus võtta vastu nõukogu otsus nähakse ette Europoli muutmine ELi ametiks, millel on kaks tagajärge: rahastamine peab toimuma ühenduse eelarvest ning Europoli töötajad saavad EÜ ametnike staatuse.

Uute eeskirjade kohaselt ei ole Politseiametil organiseeritud kuritegevuse vastasesse võitlusesse sekkumise suhtes piiranguid. See on oluline muudatus, sest ta hõlmab Europoli pädevusvaldkonna laiendamist, et kaasata muud liiki rasked kuriteod, mis pannakse toime organiseeritud kuritegevuse sfääris või sellest väljaspool.

Ettepanek sisaldab sätteid uurimiste ja operatiivtegevuse kooskõlastamiseks, korraldamiseks ja rakendamiseks koostöös liikmesriikide asjaomaste asutuste või ühiste uurimisrühmadega. Raportöör tervitab asjaolu, et Europol saab edaspidi algatada rahapesuvastase tegevuse ning paluda liikmesriikidel alustada teatavaid uurimisi. Tuleb heaks kiita asjaolu, et ettepanek sisaldab sätteid, mis on seotud Europoli juurdepääsuga dokumentidele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1049/2001.

Ent raportöör on arvamusel, et teatavad muudatusettepanekud tuleks teha valdkondades, mis hõlmavad andmekaitset ja demokraatlikku kontrolli Europoli üle.

Võimalus eraisikutelt andmeid saada nõuab tõsist kaalumist, sest neid andmeid ei ole võib-olla saadud ohutute, usaldusväärsete vahendite abil, mistõttu juhtumeid tuleb vaadelda ükshaaval ning tuleb sisse seada täiendavad tagatised (sealhulgas kohtulik läbivaatus). Mis puutub andmete töötlemisse, selleks et määrata, kas need on Europoli ülesannete suhtes asjakohased, tuleb kehtestada mõistlik periood, mille jooksul neid andmeid võib üksikisiku õigusi ohustamata hinnata.

Kui on tegemist andmete vahetusega teiste ühenduse ametitega, tuleb tagada – kui Europolist ei saa lõppkokkuvõttes ühenduse ametit –, et Politseiametit ei käsitletaks kolmandale riigile kuuluva organisatsioonina. Tuleb lisada viide selle kohta, et ühtsuse tagamiseks kohaldatakse määruse nr 45/2001 artiklit 7.

Europoli sõltumatu andmekaitseametniku ametikoha loomine on väga tark samm – ehkki tema sõltumatuse tagamiseks tuleb sätestada lisatagatised. Andmekaitseametnik annab positiivse panuse liikmesriikide ametiasutuste usalduse suurendamisse Europoli vastu.

Europoli ja Euroopa Parlamendi vaheliste suhetega seoses tuleb rõhutada järgmisi aspekte. Esiteks peab Europoli direktori määramiseks ja ametist vabastamiseks kehtima üks ja sama süsteem. Praeguse ettepaneku kohaselt konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga ainult siis, kui direktor on vaja ametist vabastada. See asümmeetria tuleb likvideerida, võimaldades Euroopa Parlamendil direktori valimisel osaleda.

Europoli rahastamise süsteemi üle käivad nõukogus ägedad vaidlused. On kaks võimalust: kas jätkatakse praegust valitsustevahelise rahastamise süsteemi või rahastatakse Europoli ühenduse eelarvest. Praegune suund on jätkata otserahastamist liikmesriikidest. Raportöör ei ole sellega rahul ja juhib tähelepanu eelarve tähtsusele peamise kontrollivahendina, mida Euroopa Parlament saaks Europoli suhtes kasutada. Euroopa Parlamendi kaasamine Europoli eelarve koostamisse aitaks suurendada Europoli üle peetavat demokraatlikku kontrolli.

Viimaks tuleb juhtida tähelepanu sellele, et õigusliku aluse muutus ei näi esmapilgul suurendavat demokraatlikku legitiimsust, sest läbirääkimised otsuse üle ei nõua ratifitseerimist liikmesriikide parlamentides. Seega on soovitav, et Euroopa Parlamendil oleks õigus Europoli eelarve heaks kiita, et saada tema tegevusest ülevaade.

Samuti soovitab raportöör esitada Europoli prioriteedid kord aastas ühiskomisjonis, mis koosneb Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonide ja liikmesriikide parlamentide samalaadsete komisjonide liikmetest. Nimetatud soovitus tuleneb vajadusest kaasata Euroopa Parlament Europoli arendamisse tagamaks, et Europoli puhul kehtib maksimaalne demokraatlik legitiimsus.

eelarvekomisjonI ARVAMUS  (22.5.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (EUROPOL)
(KOM(2006)0817 – C6‑0055/2007 – 2006/0310(CNS))

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

LÜHISELGITUS

Taust

Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 sätestatakse, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid peavad iga uue ameti rahastamises aegsasti kokkuleppele jõudma.

Sellise sätte lisamist institutsioonidevahelisse kokkuleppesse taotles Euroopa Parlament, kes lootis sellisel viisil välistada tulevaste ametite rahastamise finantsplaneeringu muutuse kaudu või kasutades varusid. Teiste sõnadega, finantsraamistik ei peaks automaatselt hõlmama uusi ameteid, vaid need võivad vajada „värsket” raha.

Komisjoni ettepanek

Europoli puhul pole tegemist otseselt „uue” ametiga, sest see loodi 1995. aastal liikmesriikide vahelise konventsiooni alusel. Niisiis on see eksisteerinud mitu aastat ega pole uus amet kui selline. Siiski on komisjoni käesoleva ettepaneku eesmärgiks muuta Europol valitsustevahelisest organist (loodud vastavalt Maastrichti lepingu sätetele) Euroopa Liidu ametiks, mida rahastataks täielikult ühenduse eelarvest; see on samm, mis „tugevdab Euroopa Parlamendi rolli Europoli üle peetavas järelevalves”.

Ettepaneku rahaline mõju avaldub alles 2010. aastal, pärast rakendusmeetmete vastuvõtmist, kogu võrdlussumma ajavahemikuks 2010 – 2013 on 334 miljonit eurot (2010: 82 miljonit, 2011: 83 miljonit, 2012: 84 miljonit ja 2013: 85 miljonit). Need summad on juba täies ulatuses kaasatud komisjoni viimasesse ajakohastatud rahastamiskavasse, mis esitati 2007. aasta jaanuaris.

Muutudes Euroopa Liidu ametiks, tuleb Europoli eelarvelises mõttes käsitada kui uut ametit ja ka vastavalt kohelda, st võttes asjakohaselt arvesse Euroopa Parlamendi eelisõigusi, mis on sätestatud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47.

Üldine probleem vastastikusest sõltuvusest õigusloome- ja punkti 47 menetluse vahel

Käesoleva Europoli juhtumi korral ei ole mõlemad eelarvepädevad institutsioonid veel selle ameti rahastamises kokku leppinud, mis on EL eelarvele uudne olukord. Sellest hoolimata on õigusloomemenetlus juba alanud, vähemalt Euroopa Parlamendis. Kuigi komisjoni ettepanek on praegu nõukogus blokeeritud põhimõttelise lahkarvamuse tõttu, kas Europol üldse tuleks ühenduse pädevusalasse üle viia, soovib Euroopa Parlament tegutseda kiiresti, et näidata oma toetust komisjoni kavatsusele muuta Europol ELi ametiks. Kuna nõukogu pole ettepanekuga seotud sisemiste probleemide tõttu seni üles näidanud tahet Europoli rahastamist kolmepoolselt arutada, ei ole punkti 47 kohast kokkulepet veel saavutatud.

Kas see, et uue ameti rahastamises pole aegsasti kokku lepitud, seiskab nüüd selle ameti loomisele suunatud õigusloomemenetluse täielikult? Sellises olukorras on arvamuse koostaja valinud pragmaatilise lähenemise, nimelt: asutamisotsuse vastuvõtmine koos „õigustest loobumistega”, mis osutavad, et rahastamise osas pole veel kokkulepet saavutatud ja probleem on seetõttu endiselt avatud läbirääkimisteks (muudatusettepanekud 1, 2, 3, 4 ja 10).

Europoli kui ELi ameti eriprobleemid

Kuna ettepanek võtta vastu Europoli asutamisotsus koostati Europoli konventsiooni eeskujul, koos selle tugeva valitsustevahelise iseloomuga, ei ole mõned elemendid, mida eelarvekomisjon traditsiooniliselt ametite puhul oluliseks on pidanud, piisava selgusega väljendatud või puuduvad hoopis. Arvamuse koostaja on neid elemente tugevdanud / uuesti esitanud. Need puudutavad Euroopa Parlamendi eelisõigusi (muudatusettepanekud 5, 8, 12, 13 ja 16), Europoli organite õigusi ja kohustusi (muudatusettepanekud 6, 7, 9 ja 11), Europoli finantseeskirja (muudatusettepanekud 14 ja 19), Europoli järelevalvesüsteemi (muudatusettepanek 15) ning personalivalikut ja töötingimusi (muudatusettepanekud 17 ja 18).

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek 1 Lõige 1 a (uus)

1 a.   on seisukohal, et õigusakti ettepanekus märgitud võrdlussumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3a ülemmäära ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 sätetega;

Muudatusettepanek 2 Lõige 1 b (uus)

1 b.   tuletab meelde, et eelarvekomisjoni esitatud arvamus ei asenda 17. mai 2006. aasta. institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 sätestatud menetluse tulemust, mis kehtib Euroopa Politseiameti loomise kohta;

Ettepanek võtta vastu otsus

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 3 Volitused 1 a ja 1 b (uus)
	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust1 (finantsmäärus), eelkõige selle artiklit 185,
	võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,2 eelkõige selle punkti 47,
	1 ELT L 248,16, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).
	2 ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
Selgitus
Europol luuakse Euroopa Liidu ametina. See peab väljenduma õiguslikes alustes, millele otsuses viidatakse.
Muudatusettepanek 43 Põhjendus 5
(5) Europoli asutamine Euroopa ühenduste eelarvest rahastatava Euroopa Liidu ametina tugevdab Euroopa Parlamendi rolli Europoli üle peetavas järelevalves Euroopa Parlamendi kaasamisega eelarve vastuvõtmisse.	(5) Europoli asutamine Euroopa ühenduste eelarvest rahastatava Euroopa Liidu ametina tugevdab Euroopa Parlamendi rolli Europoli üle peetavas järelevalves Euroopa Parlamendi kaasamisega eelarve vastuvõtmisse, sh ametikohtade loetelu koostamisse ja heakskiidu andmise menetlusse.
Selgitus
Euroopa Parlamendi roll Europoli ametikohtade loetelu vastuvõtmisel ja ameti tegevusele heakskiidu andmisel tuleb täpselt ära märkida.
Muudatusettepanek 5 Artikli 1 lõige 1
1. Käesoleva otsusega asutatakse liidu ametina Euroopa Politseiamet, edaspidi „Europol”. Europoli asukoht on Madalmaades Haagis.	1. Käesoleva otsusega asutatakse liidu ametina Euroopa Politseiamet, edaspidi „Europol”. See organ on loodud vastavalt finantsmääruse artiklile 185 ning eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 47. Europoli asukoht on Madalmaades Haagis.
Selgitus
Vt muudatusettepanek 3.
Muudatusettepanek 6 Artikli 36 lõike 8 punkt c
c) võtab direktori ettepanekul ja pärast komisjonilt nõusoleku taotlemist vastu Europoli töötajate suhtes kohaldatavad rakenduseeskirjad;	c) võtab direktori ettepanekul ja pärast komisjonilt nõusoleku saamist vastu Europoli töötajate suhtes kohaldatavad rakenduseeskirjad;
Selgitus
Komisjon peab Europoli töötajate suhtes kohaldatavatele rakenduseeskirjadele nõusoleku andma.
Muudatusettepanek 7 Artikli 36 lõige 9
9. Haldusnõukogu võtab igal aastal vastu:	9. Haldusnõukogu võtab igal aastal pärast nõukogus kinnitamist vastu:
a) komisjonile esitatava eelarveprojekti kalkulatsiooni ja esialgse eelarveprojekti, sealhulgas ametikohtade loetelu, ning lõpliku eelarve;	a) komisjonile esitatava eelarveprojekti kalkulatsiooni, sealhulgas ametikohtade loetelu projekti;
	a a) ameti eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu, pärast eelarvepädeva institutsiooni kinnitust;
b) tööprogrammi Europoli edasise tegevuse kohta, võttes arvesse liikmesriikide operatiivvajadusi ning nende mõju Europoli eelarvele ja töötajaskonnale, pärast seda, kui komisjon on esitanud oma arvamuse;	b) tööprogrammi Europoli edasise tegevuse kohta, võttes võimaluse korral arvesse liikmesriikide operatiivvajadusi vastavalt saadaolevatele rahalistele ja inimressurssidele, pärast seda, kui komisjon on esitanud oma arvamuse;
c) üldaruande Europoli eelmise aasta tegevuse kohta.	c) üldaruande Europoli eelmise aasta tegevuse kohta, eriti võrreldes saavutatud tulemusi iga-aastases tööprogrammis seatud eesmärkidega.
Kõnealused dokumendid esitatakse nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu teavitab neist ka Euroopa Parlamenti.	Kõnealused dokumendid edastatakse Euroopa Parlamendile.
Selgitus
Haldusnõukogu kohustuste kirjelduses tuleks selgitada, et haldusnõukogu võib Europoli eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu, vastu võtta alles pärast eelarvepädeva institutsiooni kinnitust. Ilmselt on vajalikud ka mõningad muud selgitused tööprogrammi ja aastaaruande osas. Nagu teistegi ametite puhul, tulevad kõik sellised dokumendid edastada otse Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 8 Artikli 37 lõige 1
1. Europoli juhib direktor, kelle nõukogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega neljaks aastaks haldusnõukogu esitatud vähemalt kolmest kandidaadist koosnevast nimekirjast; sama isiku võib nimetada veel üheks ametiajaks.	1. Europoli juhib direktor, kelle nõukogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist viieks aastaks haldusnõukogu esitatud vähemalt kolmest kandidaadist koosnevast nimekirjast; sama isiku võib nimetada veel üheks ametiajaks.
Selgitus
Europoli direktori nimetamine peaks järgima sama korda kui tema tagandamine, st tuleks konsulteerida Euroopa Parlamendiga. Ametite direktorite tavaline ametiaeg on viis aastat, sama isiku võib nimetada veel üheks ametiajaks.
Muudatusettepanek 9 Artikli 37 lõike 4 punkt g a (uus)
	g a) tõhusate järelevalve- ja hindamismenetluste rakendamine, et kontrollida ameti eesmärkide saavutamist.
Selgitus
Direktori kohustus Europoli tegevust kontrollida ja hinnata peaks samuti sisalduma selle asutuse ülesannete nimekirjas.
Muudatusettepanek 10 Artikli 41 lõige 1
1. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, sisaldavad Europoli tulud ühenduse toetust, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni eelarveosa) alates 1. jaanuarist 2010.	1. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, sisaldavad Europoli tulud ühenduse toetust, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni eelarveosa) alates 1. jaanuarist 2010. Europoli rahastamine sõltub eelarvepädeva institutsiooni nõusolekust vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele.
Selgitus
17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 sätestatakse, et „ilma et see piiraks ameti loomist reguleerivate õiguslike menetluste kohaldamist, võtavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid … endale kohustuse jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele”. Siinkohal on vajalik märkida, et olenemata sellest, millisele tasemele on jõudnud õiguslikud menetlused, tuleb Europoli rahastamise küsimuses saavutada ka kokkulepe.
Muudatusettepanek 11 Artikli 41 lõige 3
3. Direktor koostab Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning edastab selle koos ametikohtade loetelu kavaga haldusnõukogule. Ametikohtade loetelu koosneb alalist või ajutist laadi ametikohtadest ja viitest lähetatud riiklikele ekspertidele ning selles on ära märgitud kõnealusel majandusaastal Europoli teenistuses olevate isikute arv, palgaaste ja kategooria.	3. Direktor koostab Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning edastab selle koos ametikohtade loetelu projektiga haldusnõukogule. Ametikohtade loetelu projekt koosneb alalist või ajutist laadi ametikohtadest ja viitest lähetatud riiklikele ekspertidele ning selles on ära märgitud kõnealusel majandusaastal Europoli teenistuses olevate isikute arv, palgaaste ja kategooria.
Selgitus
Tuleb selgitada, et ametikohtade loetelu saab jõustuda alles pärast eelarvepädeva institutsiooni kinnitust.
Muudatusettepanek 12 Artikli 42 lõige 8 a (uus)
	8 a. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle üldise finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealuse majandusaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.
Selgitus
Tundub olevat asjakohane tugevdada Europoli direktori kohustust teha koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusel, kuna see traditsiooniliselt sisaldub teiste ametite põhimäärustes.
Muudatusettepanek 13 Artikli 42 lõige 9
9. Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse Europoli direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.	9. Võttes arvesse nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõetud soovitust, annab Euroopa Parlament kinnituse Europoli direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.
Selgitus
Nõukogu soovitus ei ole Euroopa Parlamendi õiguste eeltingimus eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusel.
Muudatusettepanek 14 Artikkel 43
Haldusnõukogu võtab pärast konsulteerimist komisjoniga vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei või kalduda kõrvale 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui see on vajalik Europoli tööks. Määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 lahknevate eeskirjade vastuvõtmiseks on nõutav komisjoni eelnev nõusolek. Eelarvepädevaid institutsioone teavitatakse nendest eranditest.	Haldusnõukogu võtab pärast konsulteerimist komisjoniga vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei või kalduda kõrvale 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui see on spetsiifiliselt vajalik Europoli tööks. Määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 lahknevate eeskirjade vastuvõtmiseks on nõutav komisjoni eelnev nõusolek. Eelarvepädevaid institutsioone teavitatakse nendest eranditest.
Selgitus
Erandeid määrusest nr 2343/2002 tuleks võimaldada nii vähe kui võimalik. Europol peab ilma ühegi kahtluseta tõestama, et selline erand on ainuke võimalus tagada nõuetekohane toimimine oma asutamisotsuse piires.
Muudatusettepanek 15 Artikli 44 lõige 1
Direktor kehtestab järelevalvesüsteemi indikaatorite kogumiseks Europolis täidetavate ülesannete tõhususe ja tulemuslikkuse kohta.	Direktor kehtestab järelevalvesüsteemi indikaatorite kogumiseks Europolis täidetavate ülesannete tõhususe ja tulemuslikkuse kohta. Direktor esitab igal aastal haldusnõukogule aruande järelevalve tulemuste kohta.
Selgitus
Haldusnõukogu tuleks korrapäraselt teavitada järelvalvetegevuse tulemustest, et võimaldada tal kiiresti probleemidele reageerida.
Muudatusettepanek 16 Artikkel 47
Haldusnõukogu eesistuja ja direktor võivad osaleda Euroopa Parlamendi istungil, et arutada Europoliga seotud üldküsimusi.	Direktor osaleb taotluse korral Euroopa Parlamendi istungil, et arutada kõiki Europoliga seotud küsimusi.
Selgitus
Nagu see on ka teiste ametite puhul, peaks direktor olema kohustatud ilmuma Euroopa Parlamendi ette, kui see soovib arutada Europoliga seotud küsimusi.
Muudatusettepanek 17 Artikli 56 lõige 1
1. Erandina artiklist 38 peetakse kinni kõigist Europoli konventsioonis sätestatud Europoli poolt enne käesoleva otsuse jõustumist sõlmitud töölepingutest.	1. Erandina artiklist 38 peetakse kinni kõigist Europoli konventsioonis sätestatud Europoli poolt enne käesoleva otsuse jõustumist sõlmitud töölepingutest. Võimalikud lisatööjõukulud, mis tulenevad erandist artiklist 38, võetakse arvesse Europoli rahastamise kokkuleppes, mis sõlmitakse vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 47.
Selgitus
Soovituslik võrdlussumma, mida on kasutatud ka komisjoni rahastamiskavas, on aluseks, mille põhjal eelarvepädev institutsioon otsustab ameti rahastamise vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe artiklile 47. Kui säte Europoli sõlmitud töölepingutest kinnipidamise kohta peaks kaasa tooma kõrvalekalde võrdlussummast, millele on viidatud komisjoni praeguses ettepanekus, tuleb seda eelarvepädeva institutsiooni läbirääkimistel Europoli rahastamise üle arvesse võtta.
Muudatusettepanek 18 Artikli 56 lõige 2
2. Kõigile lõikes 1 osutatud lepingutega seotud töötajatele pakutakse võimalust sõlmida lepinguid vastavalt ametikohtade loetelus sätestatud palgaastmetele ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on sätestatud määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 2 punktis a. Selleks kehtestab lepingute sõlmimiseks volitatud asutus kahe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamise alguskuupäeva sisemise valikuprotsessi, mis piirdub enne käesoleva otsuse kohaldamise algust Europoli teenistusse võetud töötajatega, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust. Edukatele kandidaatidele pakutakse lepingut ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on sätestatud määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 2 punktis a.	2. Kõigile lõikes 1 osutatud lepingutega seotud töötajatele pakutakse võimalust sõlmida lepinguid vastavalt ametikohtade loetelus sätestatud palgaastmetele ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on sätestatud määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 2 punktis a. Selleks kehtestab lepingute sõlmimiseks volitatud asutus pärast konsulteerimist Euroopa Personalivaliku Ametiga kahe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamise alguskuupäeva sisemise valikuprotsessi, mis piirdub enne käesoleva otsuse kohaldamise algust Europoli teenistusse võetud töötajatega, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust. Komisjon jälgib seda valikuprotsessi. Valikuprotsessi tulemused avalikustatakse. Edukatele kandidaatidele pakutakse lepingut ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on sätestatud määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 2 punktis a. Koos Euroopa Liidu esialgse eelarveprojektiga elarvepädevale institutsioonile edastatav ametikohtade loetelu projekt peab selgelt välja tooma ametikohad, mis on täidetud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt palgatud töötajatega, ning ametikohad, mis on täidetud Europoli personalieeskirjade kohaselt palgatud töötajatega.
Selgitus
Sisemisse valikuprotsessi tuleks kaasata ka Euroopa Personalivaliku Amet, kes ELi värbamiseksperdina tagaks personalivaliku professionaalse taseme. Kuna töötajate arv, kes otsustavad jätkata töötamist Europoli personalieeskirjade kohaselt, võib mõjutada ameti üldtööjõukulusid, tuleks eelarvepädevat institutsiooni teavitada, milline on suhtarv nende kahe Europoli töötajate grupi vahel, kes töötavad Euroopa Ühenduse eeskirjade kohaselt ja kes töötavad vanade Europoli tingimuste kohaselt.
Muudatusettepanek 19 Artikli 57 lõike 3 teine lõik a (uus)
	Mitte ühelgi juhul ei tohi käesoleva otsusega kehtestatud ühenduse toetust Europolile kasutada kulude katmiseks, mis on seotud kohustustega, mida Europol on võtnud vastavalt Europoli konventsioonile enne käesoleva otsuse kohaldamist.
Selgitus
Kõik kohustused, mis Europol on võtnud vana õigusliku režiimi, Europoli konventsiooni kehtivusajal, kaetakse liikmesriikide poolt.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Politseiameti (EUROPOL) asutamine
Viited	KOM(2006)0817 - C6-0055/2007 - 2006/0310(CNS)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 15.2.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Jutta Haug 20.9.2004
Vastuvõtmise kuupäev	21.5.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	30 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laima Liucija Andrikienė, Richard James Ashworth, Reimer Böge, Herbert Bösch, Simon Busuttil, Paulo Casaca, Gérard Deprez, Valdis Dombrovskis, Brigitte Douay, James Elles, Göran Färm, Szabolcs Fazakas, Salvador Garriga Polledo, Ingeborg Gräßle, Louis Grech, Nathalie Griesbeck, Catherine Guy-Quint, Jutta Haug, Monica Maria Iacob-Ridzi, Ville Itälä, Anne E. Jensen, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Mario Mauro, Francesco Musotto, Esko Seppänen, Nina Škottová, László Surján, Helga Trüpel
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Hans-Peter Martin

• [1]  ELT C , , lk ..

põhiseaduskomisjonI ARVAMUS  (3.5.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (EUROPOL)
(KOM(2006)0817 - C6-0055/2007 - 2006/0310(CNS))

Arvamuse koostaja: György Schöpflin

LÜHISELGITUS

Raportöör tervitab ettepanekut, eriti seoses Europoli demokraatliku järelevalve arenguga, ning pakub mõningaid muudatusi, et seda rõhutada.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 4 a (uus)
	(4 a) Oma 13. aprilli 1999. aasta soovituses nõukogule, milles käsitletakse seoses Europoliga parlamendi kontrolli tugevdamist ja volituste laiendamist¹, hindas parlament Europoli ühendamist Euroopa Liidu institutsioonilise raamistikuga ning selle allutamist parlamendi demokraatlikule kontrollile.
	________________
	1 EÜT C 219, 30.7.1999, lk 101.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 4 b (uus)
	(4 b) Oma 30. mai 2002. aasta soovituses nõukogule Europoli tulevase arengu kohta ja selle automaatse ühinemise kohta Euroopa Liidu institutsioonilise süsteemiga¹ ning 10. aprilli 2003. aasta soovituses nõukogule Europoli tulevase arengu kohta² nõudis parlament Europoli asetamist ühenduse alusele.
	________________
	1 ELT C 187 E, 7.8.2003, lk 144.
	2 ELT C 64 E, 12.3.2004, lk 588.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 5
(5) Europoli asutamine Euroopa ühenduste eelarvest rahastatava Euroopa Liidu ametina tugevdab Euroopa Parlamendi rolli Europoli üle peetavas järelevalves Euroopa Parlamendi kaasamisega eelarve vastuvõtmisse.	(5) Europoli asutamine Euroopa ühenduste eelarvest rahastatava Euroopa Liidu ametina tugevdab Euroopa Parlamendi rolli Europoli üle peetavas järelevalves ja demokraatlikus kontrollis Euroopa Parlamendi kaasamisega eelarve vastuvõtmisse.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Europoli ameti asutamine nõuab institutsioonidevahelist kokkulepet, millega sätestatakse põhitingimused Euroopa reguleerivate asutuste haldamise kohta, et struktureerida olemasolevaid ja tulevasi ameteid sellisel viisil, mis edendaks selgust, läbipaistvust ja õiguskindlust.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 8 a (uus)
	(8 a) Pärast Europoli tegevusvolituste laiendamist on vajalikud veel mõned demokraatliku vastutusega seotud parandused.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 11
(11) Käesolev otsus on kooskõlas nõukogu raamotsusega 2007/XX/JSK kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta.	(11) Käesolev otsus on kooskõlas nõukogu raamotsusega 2007/XX/JSK kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ja selle rakendamine sõltub nimetatud raamotsuse viivitamatust vastuvõtmisest.
Selgitus
Seda otsust tohib rakendada – pidades silmas just Europoli-poolset andmete töötlemist – vaid sel juhul, kui isikuandmete kaitse on juba hõlmatud kolmandasse sambasse.
Muudatusettepanek 7 Artikli 5 lõike 1 punkt a
(a) koguda, säilitada, töödelda, analüüsida ja vahetada teavet ja luureandmeid, mille on edastanud liikmesriikide või kolmandate riikide asutused või muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused;	(a) koguda, säilitada, töödelda, analüüsida ja vahetada teavet ja luureandmeid, mille on edastanud liikmesriikide või kolmandate riikide asutused või muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused; kui selline teave pärineb eraõiguslikelt isikutelt, kogutakse ja töödeldakse seda enne Europoli saatmist vastavuses nii ELi õigusnormide, kodanikuõiguste rahvusvaheliste konventsioonide kui ka direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormidega ning Europolile lubatakse juurdepääs vaid igat juhtumit eraldi kaaludes, kindlal eesmärgil ja selline juurdepääs on liikmesriikide kohtuliku järelevalve all;
Muudatusettepanek 8 Artikli 10 lõige 2
2. Europol võib töödelda andmeid määramaks, kas sellised andmed on tema ülesannete suhtes asjakohased ja kas need võib lisada ühte tema infosüsteemidest.	2. Europol võib töödelda asjassepuutuvaid, vajalikke andmeid, mis ei ületa seda, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks, määramaks, kas sellised andmed on tema ülesannete täitmisel asjakohased, et võidelda teatavate kuritegude vastu, ja kas need võib seaduslikult lisada ühte tema infosüsteemidest.
Selgitus
See viide Europoli volitustele on äärmiselt laialivalguv ja ebamääraselt sõnastatud; see on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ning on ilmne oht, et neid andmeid võidakse töödelda kõikvõimalikel täpsustamata eesmärkidel.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Politseiameti (EUROPOL) asutamine
Viited	KOM(2006)0817 - C6-0055/2007 - 2006/0310(CNS)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)                istungil teada andmise kuupäev	AFCO 1.2.2007
Arvamuse koostaja                nimetamise kuupäev	György Schöpflin 1.3.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	10.4.2007		10.4.2007		2.5.2007
Vastuvõtmise kuupäev	2.5.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	18 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Enrique Barón Crespo, Richard Corbett, Brian Crowley, Philip Dimitrov Dimitrov, Andrew Duff, Maria da Assunção Esteves, Ingo Friedrich, Anneli Jäätteenmäki, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Rihards Pīks
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Klaus Hänsch, Roger Helmer, Gérard Onesta, Georgios Papastamkos, Jacek Protasiewicz, György Schöpflin, Alexander Stubb

• [1]  ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Politseiameti (EUROPOL) asutamine
Viited	KOM(2006)0817 - C6-0055/2007 - 2006/0310(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	24.1.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 1.2.2007
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 15.2.2007		AFCO 1.2.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Agustín Díaz de Mera García Consuegra 25.1.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	25.1.2007		27.2.2007		20.3.2007		12.11.2007
Vastuvõtmise kuupäev	12.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	29 9 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlos Coelho, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Armando França, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Lilli Gruber, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Roselyne Lefrançois, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Martine Roure, Luciana Sbarbati, Inger Segelström, Károly Ferenc Szabó, Søren Bo Søndergaard, Vladimir Urutchev, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Adamos Adamou, Simon Busuttil, Marco Cappato, Maria da Assunção Esteves, Ignasi Guardans Cambó, Luis Herrero-Tejedor, Sophia in ‘t Veld, Carlos José Iturgaiz Angulo, Metin Kazak, Eva-Britt Svensson
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Carmen Fraga Estévez, Fernando Fernández Martín