RAPORT Hoiuste tagamise skeemid

16.11.2007 - (2007/2199(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Christian Ehler

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

hoiuste tagamise skeemide kohta

(2007/2199(INI))

Euroopa Parlament,

-     võttes arvesse komisjoni teatist hoiuste tagamise skeeme käsitleva direktiivi 94/19/EÜ läbivaatamise kohta (KOM(2006)0729);

-     võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 1986. aasta soovitust 87/63/EMÜ, mis käsitleb hoiuste tagamise skeemide sisseseadmist ühenduses[1];

-     võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. septembri 1992. aasta arvamust ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv hoiuste tagamise skeeme käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta[2];

-     võttes arvesse oma seisukohti esimesel ja teisel lugemisel komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv hoiuste tagamise skeemide kohta[3];

-     võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta[4];

-     võttes arvesse komisjoni aruannet hoiuste tagamise skeeme käsitleva direktiivi 94/19/EÜ ekspordikeelu klausli (artikli 4 lõike 1) kohaldamise kohta (KOM(1999)0722);

-     võttes arvesse komisjoni aruannet hoiuste tagamise skeeme käsitleva direktiivi 94/19/EÜ artikli 4 lõigetes 2–5 sätestatud kaitse vabatahtliku suurendamise toimimise kohta (KOM(2001)0595);

-     võttes arvesse Euroopa pangajärelevalve komitee 30. septembri 2005. aasta tehnilist nõuannet hoiuste tagamise skeemidega seotud aspektide läbivaatamise kohta[5];

-     võttes arvesse Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2007. aasta veebruaris esitatud aruannet pealkirjaga „Stsenaariumide analüüs: hoiuste tagamise skeemide rahastamismehhanismide muutmise mõjude hindamine”;

-     võttes arvesse komisjoni aruannet hoiuste tagamise skeeme käsitleva direktiivi 94/19/EÜ miinimumhüvitise suuruse kohta;

-     võttes arvesse komisjoni valget raamatut finantsteenuste poliitika kohta (2005-2010) (KOM(2005)0629);

-     võttes arvesse oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta[6];

-     võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

-     võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0448/2007),

A.  arvestades, et hoiuste tagamise skeemid on turvavõrgustiku oluline koostisosa;

B.   arvestades, et hoiuste tagamise skeemid aitavad kaasa üksikisikute ja toimemehhanismide kaitsele ning ausate konkurentsitingimuste tagamisele;

C.  arvestades, et praegune olukord pangandussektoris, mille on vallandanud subprime-laenude turu kriis Ameerika Ühendriikides, ning selle tagajärjed finantsturgudele on näidanud, kui oluline on hoiuste tagamise skeemide küsimus;

D.  arvestades, et hoiuste tagamise skeemide erinevus riigiti on seletatav liikmesriikide erinevate institutsiooniliste eeldustega;

E.   arvestades, et usaldus finantsturgude stabiilsuse ja ausate konkurentsitingimuste tagamise suhtes on kogu siseturu oluline alus;

F.   arvestades, et hiljutiste uuringute kohaselt on järjest rohkem neid ELi kodanikke, kes kaaluvad finantstoodete omandamist välismaal;

G.  arvestades, et krediidiasutuste kasvava piiriülese tegevuse ning Euroopa pangajärelevalve struktuuri muudatuste tõttu tõstatuvad uued küsimused seoses koostöö, kooskõlastamise ja kriisolukorras kohustuste jagamisega päritolu- ja vastuvõtva riigi vahel;

H.  arvestades, et üha integreerituma finantsturu tõttu peab turvavõrgustik täitma oma eesmärki piiriülestes kriisiolukordades,

1.   tunnistab hoiuste tagamise skeemide olulisust ja direktiivi kasulikkust tarbijate ja finantsturgude stabiilsuse jaoks; samal ajal rõhutab, et oluline on kõrvaldada võimalikud turumoonutused, kui need on analüüsi teel tõestatud;

2.   jagab komisjoni seisukohta, et direktiivi 94/19/EÜ õigusloomealaseid muudatusi saab algatada alles pärast seda, kui on kättesaadavad täiendavate uurimuste tulemused eelkõige piiriülese riski- ja kriisiohjamise valdkonnas; peab oluliseks tõsiste konkurentsimoonutuste kõrvaldamist, kui need on analüüsi teel tõestatud;

3.   on seisukohal, et ettenähtud miinimumkaitset tuleks kõrgemal tasandil ühtlustada, aga selle tõstmine peaks olema seotud vastava majandusarenguga, liiatigi et mõned riigid pole ikka veel oma majanduslike raamtingimuste tõttu saavutanud direktiivis sätestatud kaitse miinimumtaset; ent sellega seoses rõhutab, et inflatsioonist tingitud kaitsetaseme edasine langetamine tuleks peatada hiljemalt direktiivi järgmise muutmiseni;

4.   toetab komisjoni seisukohta, et hoiuste tagamise skeemide toimimist võiksid parandada eelkõige piiriülesed isereguleerimismeetmed;

5.   tervitab sellega seoses komisjoni eestvõttel alustatud koostööd Euroopa hoiusekindlustajate foorumiga (EFDI) ja Teadusuuringute Ühiskeskusega (JRC) ning komisjoni algatatud laiaulatuslikku dialoogi eesmärgiga välja töötada isereguleerimismeetmed; palub komisjonil teavitada parlamenti oma ajakavast ja vastavatest tulemustest;

6.   on seisukohal, et tarbijatele on vaja anda rohkem teavet, et nad saaksid teha teadlikke valikuid vahendajate vahel, kellele usaldada oma säästud, ning eesmärk peaks olema pidevalt parandada vahendajate piiriülese tegutsemise võimet ning edendada turuintegratsiooni; usub, et isereguleerimine ja eelkõige Euroopa hoiusekindlustajate foorumi võimalik panus võiksid etendada sellega seoses olulist rolli;

7.   on seisukohal, et uurida tuleks hoiuste tagamise skeemide olemasolevaid erinevaid rahastamissüsteeme, pidades silmas võimalikke konkurentsimoonutusi, sealhulgas klientide võrdset kohtlemist, ja sellest tulenevaid kulusid, eriti aga mõju toimimisele piiriüleses kriisiolukorras;

8.   rõhutab tõsiasja, et hoiuste tagamise skeemide tagantjärele rahastamise süsteemid peaksid pakkuma tarbijatele sama palju turvalisust ja kindlust kui hoiuste tagamise skeemide eelrahastatavad süsteemid;

9.   on veendunud, et järelevalve ja hoiuste tagamise skeemide lahushoidmine riikide vahel tekitab seadusandlikke probleeme; palub komisjonil analüüsida sellise olukorra võimalikke kahjulikke mõjusid;

10.  on seisukohal, et kriisiolukorras on võimalik oluliselt lühendada tähtaegu tagasimaksete tegemiseks hoiustajatele, lähtudes suurtest uuendustest sidetehnoloogia vallas, mis on rakendunud pärast direktiivi vastuvõtmist; on seisukohal, et esialgu tuleb eesmärgiks seada õiguslike nõueteta parandused, kasutades selleks kokkuleppeid, häid tavasid, parandades andmete kvaliteeti ning jaotades selgemalt pädevused teabetöötlemiseks ja võttes pangapoolseid kohustusi;

11. peab vajalikuks juhtudel, kui hüvitis tuleneb kahest hoiuste tagamise skeemist, et hoiustaja ooteperiood hüvitise saamiseks päritoluriigi tagatisskeemidest ei tohi olla pikem ooteperioodist hüvitise saamiseks vastuvõtva riigi tagatisskeemidest;

12. toetab lähenemisviisi, et liikmesriik peaks tegema otsuse krediidiasutuse poolt tagatisskeemi tehtud osamaksete võimaliku tagasimaksmise või ülekandmise kohta liikme lahkumise korral hoiuste tagamise skeemist;

13. toetab komisjoni hinnangut, et uued eeskirjad, mis lubavad tagatisskeemide osamaksude ülekandmist või tagasimaksmist, ei nõrgendaks fondi toimimist ega põhjustaks riskide asjatut kuhjumist;

14. on seisukohal, et pikemas perspektiivis tuleb tegelda hoiuste tagamise skeemide ühtlustamise küsimusega, see puudutab nende rahastamist, pädevust ja järelevalveasutuse rolli, juhul kui nõutud analüüsid näitavad konkurentsimoonutusi, tarbijate ebavõrdset kohtlemist või piiriülese riskiohjamise negatiivseid tagajärgi;

15. tervitab majandus- ja rahanduskomitee ning finantsteenuste komitee töörühmade loomist, et läbi vaadata ja välja töötada ELi meetmed, mille eesmärk on tagada finantsturgude stabiilsus ja reguleerida järelevalvet;

16. tõdeb, et suundumus pangasektoris asendada tütarettevõtted filiaalidega on seotud uute nõuetega liikmesriikide asutuste vahelisele koostööle kriisiolukorras;

17. peab vajalikuks, et komisjon koos liikmesriikide rahandusministrite, keskpankade ja Euroopa hoiusekindlustajate foorumiga analüüsiks kohustuste jagamise võimalikke eeliseid ja puuduseid võimaliku kriisiolukorra tekkimise eel ja järel ning teavitaks Euroopa Parlamenti tulemustest;

18. peab vajalikuks, et kõigi osapoolte tegevus ja koostöö võimaliku piiriülese kriisiolukorra puhul oleks eelnevalt kindlaks määratud ning et komisjon koos liikmesriikide esindajate, keskpankade ja Euroopa hoiusekindlustajate foorumiga kavandaks ja määraks kindlaks tegevuse ja koostöö ning teavitaks sellest Euroopa Parlamenti;

19. kutsub komisjoni üles välja töötama standardeid, et parandada riskide varast tuvastamist hoiuste tagamise skeemide abil; näeb võimalust kasutada varase tuvastamise süsteemi riskipõhiste osamaksude kindlaksmääramisel;

20. peab soovitavaks algatada põhjalikum uuring, et kindlaks määrata riskihindamise ühine meetod;

21. rõhutab, et riskide vähendamise põhivastutus lasub pankadel;

22. peab vajalikuks välja töötada piiriülese riski- ja kriisiohjamise põhimõtted, et vähendada spekulatiivsete laenuandjate probleemi ja moraalset ohtu;

23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

• [1]  EÜT L 033, 4.2.1987, lk 16.
• [2]  EÜT C 332, 16.12.1992, lk 13.
• [3]  EÜT C 115, 26.4.1993, lk 96 ja EÜT C 91, 28.3.1994, lk 85.
• [4]  EÜT C 135, 31.5.1994, lk 5. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ.
• [5]  CEBS/05/81.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0338.

SELETUSKIRI

2006. aasta lõpus esitas komisjon teatise hoiuste tagamise skeeme käsitleva 1994. aasta direktiivi läbivaatamise kohta. Rohkem kui kümme aastat pärast kõnealuse direktiivi ülevõtmist liikmesriikide õigusaktidesse on komisjon direktiivi läbi vaadanud, et hinnata, kas olemasolevad eeskirjad täidavad veel oma eesmärki, kui arvestada finantsintegratsiooni ja krediidiasutuste piiriüleste ühinemiste suundumuse jätkumist.

Konsultatsioonide käigus märgiti eelkõige erinevusi skeemide rahastamises ja olulisi erinevusi hoiustajatele pakutava kaitse tasemes ja ulatuses probleemidena või takistustena turu integreerumiseks või piiriüleseks koostööks.

Komisjoni esitatud teatises on käsiteletud järgmisi valdkondi:

· hoiuste mõiste ja kaitse ulatus,

· kaaskindlustus,

· de minimis klausel,

· kaitse vabatahtlik suurendamine,

· teabevahetus,

· tagatisskeemide riskipõhised osamaksud,

· tagatisskeemide osamaksude ülekantavus ja tagasimaksed,

· tarbija teavitamine ja reklaam,

· hüvitamise tähtaeg / hoiustajatele avalduva mõju leevendamine,

· üleeuroopalised/piirkondlikud tagatisskeemid,

· statistika esitamise kohustused.

Komisjon märkis oma töö tulemusena kokkuvõtlikult, et praegu ei nähta vajadust õiguslikuks sekkumiseks, vajalike muudatuste tegemiseks tuleks ära oodata täiendavad uuringud ja kuluhinnangud ning hoiuste tagamise skeemide toimimist Euroopas, eelkõige piiriüleselt on võimalik saavutada, kohaldades paremini olemasolevaid eeskirju ja muutes osapoolte tegevust.

Edasise töö raskuspunktina näeb komisjon kohustuste jagamise selgitamist piiriülese kriisiolukorra puhul.

Euroopa Parlament tahab käesoleva raportiga rõhutada, et hoiuste tagamise skeeme tuleb käsitleda meie finantsturgude süsteemi olulise osana ning nende toimimist tuleks pidevalt parandada. Raport keskendub sellistele küsimustele nagu kaitse miinimumtase, toimingute kiirendamine tänu uue sidetehnoloogia parematele võimalustele ning kriisiohjamine. Tagatisskeemide suhtes tekivad uued nõuded, mis tulenevad eelkõige turu üha suuremast integreeritusest ja mille täitmine on vajalik finantsturgude stabiilsuse tagamiseks.

Käesoleva raportiga nõuab parlament hoiuste tagamise valdkonnas integratsiooni piiriülesel kriisiohjamisel ning toetab sellega seoses majandus- ja rahanduskomitee ning finantsteenuste komitee töörühmade kaasamist antud küsimuste lahendamisse.

Euroopa Parlamendi arvates peab kriisiohjamine rajanema riski varasemal tuvastamisel, kõigi osapoolte kindlaksmääratud ja kavandatud koostööl ning selle ajamomendi selgitamisel, millal tuleb kohustused jagada. Seejuures tuleb arvesse võtta süsteemide lahknevusi ja osapoolte erinevust avalikus ja erasektoris. Sellega seoses tuleb ühtlasi rõhutada, et riskide vähendamise põhivastutus lasub pankadel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	5.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	38 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mariela Velichkova Baeva, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Slavi Binev, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, Christian Ehler, Jonathan Evans, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Donata Gottardi, Benoît Hamon, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Andrea Losco, Gay Mitchell, Cristobal Montoro Romero, John Purvis, Alexander Radwan, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Olle Schmidt, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Sahra Wagenknecht
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Harald Ettl, Ján Hudacký, Werner Langen, Gianni Pittella, Margaritis Schinas, Charles Tannock
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Jamila Madeira, Cornelis Visser