RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus)

21.11.2007 - (KOM(2005)0650 – C6‑0441/2005 – 2005/0261(COD)) - ***I

Õiguskomisjon
Raportöör: Cristian Dumitrescu

Menetlus : 2005/0261(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0450/2007

Esitatud tekstid :

A6-0450/2007

Arutelud :

PV 29/11/2007 - 5
CRE 29/11/2007 - 5

Hääletused :

PV 29/11/2007 - 7.16
CRE 29/11/2007 - 7.16
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0560

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus)

(KOM(2005)0650 – C6‑0441/2005 – 2005/0261(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0650);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 5, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0441/2005);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6‑0450/2007),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1
(1) Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Selleks peab ühendus eelkõige võtma tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö raames piiriülese toimega meetmeid, mis on vajalikud siseturu häireteta toimimiseks, ning mille eesmärk on muu hulgas hõlbustada liikmesriikides kollisiooninormide suhtes kohaldatavate eeskirjade kokkusobivust.	(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala säilitamise ja arendamise. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab ühendus piiriülese toimega tsiviilasjade osas tehtava õigusalase koostöö raames võtma vajalikke meetmeid sel määral, mil see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 1 a (uus)
	(1 a) Asutamislepingu artikli 65 punkti b kohaselt hõlmavad need meetmed selliseid meetmeid, mis edendavad liikmesriikides seaduste ja kohtualluvuse vastuolu esinemise korral kohaldatavate eeskirjade kokkusobivust.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 2
(2) Selleks et rakendada tõhusalt Amsterdami lepingu asjakohaseid sätteid, võttis justiits- ja siseküsimuste nõukogu 3. detsembril 1998 vastu tegevuskava Amsterdami lepingus sätestatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala optimaalse rakenduskorra kohta, rõhutades kollisiooninormide kokkusobivuse olulisust kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise saavutamiseks, ning kutsus üles vaatama vajaduse korral uuesti läbi teatavad lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva konventsiooni sätted, võttes arvesse teistes ühenduse õigusaktide eeskirjades kollisiooninormide kohta kehtestatud erisätteid.	välja jäetud
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 3
(3) 15. ja 16. oktoobril 1999. aasta Tampere istungjärgul kinnitas Euroopa Ülemkogu, et kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte on Euroopa õigusruumi loomiseks esmatähtis meede. Meetmeprogrammis kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades on täpsustatud, et kollisiooninormide ühtlustamise meetmed on kaasnevad meetmed, mis hõlbustavad kõnealuse põhimõtte rakendamist. Haagi programmis kinnitas Euroopa Ülemkogu, et lepinguliste kohustustega seotud tööd kollisiooninormide valdkonnas tuleks teostada aktiivselt.	(3) Euroopa Ülemkogu 15.–16. oktoobri 1999. aasta Tampere kohtumisel kinnitati kohtuotsuste ja muude otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet kui tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakivi ning kutsuti nõukogu ja komisjoni võtma vastu meetmete programmi vastastikuse tunnustamise põhimõtte elluviimiseks.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 3 a (uus)
	(3 a) Nõukogu võttis 30. novembril 2000. aastal vastu komisjoni ja nõukogu ühisprogrammi, mis käsitleb meetmeid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks¹. Programmis määratletakse kollisiooninormide harmoneerimisega seotud meetmed kui meetmed, mis hõlbustavad kohtuotsuste vastastikust tunnustamist. ______________ ¹ EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 3 b (uus)
	(3 b) Euroopa Ülemkogu poolt 5. novembril 2004 vastu võetud Haagi programmis¹ kutsuti lepinguliste võlasuhetega seotud kollisiooninormide („Rooma I”) osas aktiivselt tööd jätkama. _____________ ¹ ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 4
(4) Selleks et vältida konkurentsi moonutamist ühenduse õigussubjektide vahel ning edendada vaidluste tulemuste etteaimatavust, õiguskindlust ja kohtuotsuste vastastikust tunnustamist, on siseturu häireteta toimimiseks vaja, et liikmesriikides kehtivate kollisiooninormide kohaselt tuleks kohaldada sama riigi õigust, sõltumata sellest, missuguse riigi kohtusse hagi esitatakse. Samadel kaalutlustel on vaja võimalikult suurt ühtlust kolme õigusakti vahel, milleks on käesolev määrus, nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus nr 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („Brüsseli I määrus“) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr […] lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II määrus“).	(4) Selleks et muuta kohtuvaidluste tulemused prognoositavaks, parandada õiguskindlust ja kohtuotsuste vaba liikumist, loob siseturu nõuetekohane toimimine vajaduse selle järele, et liikmesriikide kollisiooninormid sisaldaksid samu pidemeid kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks, olenemata sellest, millises riigis on kohtule hagi esitatud.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 6
(6) Määruse reguleerimisala peab olema määratud kindlaks selliselt, et oleks tagatud ühtlus määrusega 44/2001/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr […] lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II määrus“).	(6) Käesoleva määruse reguleerimisala ja sätted peaksid olema kooskõlas nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („Brüsseli I määrus”)¹ ning nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II määrus”)². ___________ ¹ EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1). ² ELT L 199, 31.7.2007, lk 40.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Perekondlikud suhted peaksid hõlmama abielu- ja hõimlussuhteid ning otse- ja külgjoones sugulust. Artikli 1 lõikes 2 sisalduvat viidet abielu ja teiste perekondlike suhetega samalaadset mõju omavatele suhetele tuleks tõlgendada kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kus kohus asub.
Selgitus
Vastab Rooma II määruse põhjendusele.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 6 b (uus)
	(6 b) Lepingueelsetest toimingutest tekkinud võlasuhteid hõlmab määruse (EÜ) nr 864/2007 artikkel 12. Seetõttu tuleks need võlasuhted käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.
Selgitus
Põhjendus on vajalik Rooma II määruse tõttu.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Kui kohaldatav õigus valitakse ja kõik muud olukorda mõjutanud asjakohased asjaolud esinevad muus riigis kui riik, mille õigus kohaldamiseks valiti, ei piira õiguse valik selle teise riigi õiguse nende sätete kohaldamist, millest ei saa lepinguga kõrvale kalduda. Seda reeglit tuleks kohaldada sõltumata sellest, kas õiguse valikule lisati kohtu valik. Kuigi ei ole kavas teha sisulist muudatust võrreldes Rooma konventsiooni artikli 3 lõikega 3, on sõnastus viidud võimalikult suures ulatuses vastavusse määruse (EÜ) nr 864/2007 artikli 14 tekstiga.
Selgitus
Põhjendust on vaja, et selgitada viiteid sätetele, millest ei saa lepinguga kõrvale kalduda, ning seda, kuidas need on seotud Rooma II määrusega.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 8
(8) Et aidata kaasa õigusakti üldeesmärgi ehk õiguskindluse saavutamisele Euroopa õigusruumis, peab kollisiooninormide etteaimatavus olema suur. Siiski peab kohtunikul olema piiratud juhtudel teatav vabadus määrata kindlaks selline õigus, mis on konkreetse olukorraga kõige tihedamini seotud.	(8) Õigusakti üldeesmärgi – õiguskindluse tagamine Euroopa õigusruumis – saavutamisele kaasa aitamiseks peaks kollisiooninormide prognoositavus olema suur. Kohtutele peaks siiski jääma teatav vabadus määrata, milline õigus on konkreetse olukorraga kõige tihedamalt seotud.
Selgitus
Välja jäetud sõnad ei aita õiguskindlust saavutada, vaid need võivad segadust tekitada.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 8 a (uus)
	(8 a) Selle kindlaksmääramisel, kas õiguse valik nähtub selgelt, tuleks muu hulgas võtta arvesse poolte kokkulepet usaldada lepingust tulenevate vaidluste lahendamise ainupädevus ühe liikmesriigi ühele või mitmele kohtule.
Selgitus
Põhjendus on vajalik, kuna komisjoni ettepanekust on välja jäetud säte selle kohta, et kohtualluvust käsitlev klausel peegeldab implitsiitset õiguse valikut õiguse valiku klausli puudumisel.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 8 b (uus)
	(8 b) Käesolev määrus ei takista pooltel viidata lepingus muule kui riigi õigusele või rahvusvahelisele konventsioonile.
Selgitus
Tundub asjakohane osutada muu kui riigi õiguse – nt UNIDROITi – kasutamisele pigem põhjenduses kui artiklites.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 8 c (uus)
	(8 c) Kui ühendus peaks asjakohases õigusaktis vastu võtma lepinguõiguse eeskirjad, sealhulgas tüüptingimused, võib kõnealuse õigusaktiga ette näha, et pooled võivad otsustada kohaldada neid eeskirju.
Muudatusettepanek 16 Põhjendus 8 d (uus)
	(8 d) Valiku puudumisel kohaldatava õigusega seoses tuleks „teenuste osutamise” ja „kaupade müügi” mõistet tõlgendada samal viisil kui nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 lõike 1 punkti b kohaldades, niivõrd kuivõrd kaubad ja teenused on selle määrusega hõlmatud. Kuigi frantsiisi- ja turustuslepingud on teenuste osutamise lepingud, kohaldatakse nende suhtes erinorme.
Selgitus
See täpsustus tundub vajalik.
Muudatusettepanek 17 Põhjendus 8 e (uus)
	(8 e) Valiku puudumisel kohaldatava õigusega seoses peaksid mitmepoolsed süsteemid – näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta)¹ artikli 4 lõike 1 punktides 14 ja 15 osutatud reguleeritud turud ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid – olema need, kus toimub kauplemine, olenemata sellest, kas nende puhul kasutatakse keskset osapoolt või mitte. _______________________________ ¹ ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 1).
Muudatusettepanek 18 Põhjendus 8 f (uus)
	(8 f) Kui kohaldatavat õigust ei ole valitud, tuleb see kindlaks määrata kooskõlas konkreetset liiki lepingu suhtes kehtestatud erinormiga. Kui lepingut ei saa liigitada ühte kindlaksmääratud liiki või kui selle elemendid kuuluvad rohkem kui ühte kindlaksmääratud liiki, peaks leping olema reguleeritud selle riigi õigusega, kus on selle poole harilik viibimiskoht, kellelt nõutakse lepingujärgset sooritust. Kui leping hõlmab õiguste ja kohustuste kogumit, mida on võimalik liigitada rohkem kui ühe kindlaksmääratud lepingu liigi alla, tuleks lepingujärgne sooritus kindlaks määrata vastavalt sellele, millise liigiga on leping kõige tihedamalt seotud.
Selgitus
Põhjendused 8 f, 8 g ja 8 h on vajalikud, et selgitada kohaldatava õiguse eeskirju valiku puudumisel, eelkõige seotud lepingute puhul või selliste lepingute puhul, mis hõlmavad õiguste ja kohustuste kogumit, mida on võimalik liigitada rohkem kui ühe kindlaksmääratud lepingu liigi alla, mille suhtes on kehtestatud konkreetsed eeskirjad.
Muudatusettepanek 19 Põhjendus 8 g (uus)
	(8 g) Kui leping on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne teise riigiga kui artikli 4 lõikes 1 või 2 osutatud riigid, on nende sätete vabastusklauslis sätestatud, et kohaldada tuleks selle riigi õigust. Sellisel juhul tuleks muu hulgas arvesse võtta, kas kõnealune leping on väga tihedalt seotud mõne teise lepingu või lepingutega.
Muudatusettepanek 20 Põhjendus 8 h (uus)
	Valiku puudumisel, kui kohaldatavat õigust ei saa kindlaks määrata sellest lähtuvalt, et leping kuulub ühte kindlaksmääratud liiki või et lepingu puhul tegemist on selle riigi õigusega, kus on poole, kellelt nõutakse lepingujärgset sooritust, harilik viibimiskoht, peaks leping olema reguleeritud selle riigi õigusega, millega see on kõige tihedamalt seotud. Sellise riigi kindlaksmääramiseks tuleks muu hulgas arvesse võtta, kas kõnealune leping on väga tihedalt seotud mõne teise lepingu või lepingutega.
Muudatusettepanek 21 Põhjendus 8 i (uus)
	(8 i) Veolepingute tõlgendamise osas ei ole lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse 1980. aasta konventsiooni¹ artikli 4 lõike 4 kolmandat lauset kavas sisuliselt muuta. Seetõttu tuleks tšartereid ühe reisi kohta ja muid lepinguid, mille põhieesmärk on kaubavedu, käsitleda kaubaveolepinguna.
	Käesolevas määruses tähendab mõiste „kaubasaaja” isikut, kes sõlmib vedajaga veolepingu, ning mõiste „vedaja” tähendab lepingupoolt, kes kohustub kaupa vedama, olenemata sellest, kas ta teostab vedu ise või mitte. _____________ ¹ ELT C 334, 20.12.2005, lk 1.
Muudatusettepanek 22 Põhjendus 10 b (uus)
	(10 b) Muudetud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A ja B osas osutatud investeerimisteenuste ja -tegevuse ning kõrvalteenuste suhtes tuleks kohaldada tarbijalepingute suhtes kohaldatavat üldnormi.
Muudatusettepanek 23 Põhjendus 10 c (uus)
	(10 c) Tarbijalepingute puhul tuleks mitmeid erandeid kohaldatava õiguse valiku üldnormist. Ühe niisuguse erandi kohaselt ei kohaldata üldnormi lepingutele, mille esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja, välja arvatud lepingud, mille esemeks on kinnisasja osaajaline kasutusõigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 1994. aasta direktiivi 94/47/EÜ (ostjate kaitse kohta, mis puudutab kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse ostulepingute teatavaid aspekte) tähenduses¹. _______________________________ ¹ EÜT L 280, 29.10.1994, lk 83.
Muudatusettepanek 24 Põhjendus 10 d (uus)
	(10 d) Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid viited õigustele ja kohustustele, mis moodustavad siirdväärtpaberite emiteerimise, avaliku pakkumise või ülevõtmispakkumise tingimused, või ühisinvesteerimisettevõtja väärtpaberipartiide märkimisele või tagasiostmisele sisaldama tingimusi, mis reguleerivad muu hulgas väärtpaberite või väärtpaberipartiide eraldamist, õigusi ülemärkimise korral, loobumisõigusi ja muid sarnaseid küsimusi pakkumise kontekstis, samuti käesoleva määruse artiklites 9, 10, 11 ja 12 osutatud küsimusi, tagades seega, et kõik asjakohased pakkumise lepingulised aspektid, mis seovad emiteerijat või pakkujat tarbijaga, on reguleeritud ühe õigusaktiga.
Muudatusettepanek 25 Põhjendus 10 e (uus)
	(10 e) Käesolevas määruses tähendavad finantsinstrumendid muudetud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 17 osutatud instrumente ning siirdväärtpaberid tähendavad sama direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 18 osutatud instrumente.
Muudatusettepanek 26 Põhjendus 10 f (uus)
	(10 f) Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudetud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A ja B osas osutatud finantsteenuste, näiteks investeerimisteenuste ja -tegevuse ning kõrvalteenuste suhtes ning ühisinvesteerimisettevõtja väärtpaberipartiide müügilepingute suhtes – sõltumata sellest, kas viimaste suhtes kohaldatakse nõukogu 20. detsembri 1995. aasta määrust 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta¹ – kohaldada tarbijalepingutele kohaldatavat üldnormi. Kui osutatakse siirdväärtpaberite emiteerimise või avaliku pakkumise tingimustele või ühisinvesteerimisettevõtja väärtpaberipartiide märkimisele või tagasiostmisele, peaksid need viited sisaldama kõiki aspekte, mis seovad emiteerijat või pakkujat tarbijaga, kuid ei tohiks sisaldada selliste finantsteenuste osutamisega seotud aspekte. _______________________________ ¹ EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9).
Muudatusettepanek 27 Põhjendus 10 g (uus)
	(10 g) Oluline on tagada, et finantsinstrumendi kujul esinevad õigused ja kohustused ei ole reguleeritud tarbijalepingute suhtes kohaldatava üldnormiga, kuna see võib viia olukorrani, kus iga emiteeritud instrumendi suhtes kohaldatakse erinevat õigust, muutes sellega nende laadi ning takistades asendatavate instrumentidega kauplemist ja nende pakkumist. Samamoodi ei peaks selliste instrumentide emiteerimise või pakkumise korral emiteerija või pakkuja ja tarbija vahelisele võlasuhtele tingimata kohustuslikus korras kohaldama tarbija hariliku viibimiskoha õigust, sest vajalik on tagada emiteerimise või pakkumise tingimuste ühtsus. Sama põhimõtet tuleks kohaldada artikli 4 lõike 1 punktiga h b hõlmatud mitmepoolsete süsteemide suhtes, mille puhul tuleks tagada, et tarbija hariliku viibimiskoha õigus ei mõjutaks nimetatud süsteemide raames või nende süsteemide käitajatega sõlmitud lepingute suhtes kohaldatavaid norme.]
Muudatusettepanek 28 Põhjendus 11 a (uus)
	(11 a) Töötajat ei tohiks ilma jätta kaitsest, mis tal on vastavalt sätetele, millest ei saa kõrvale kalduda või millest saab kõrvale kalduda üksnes töötaja huvides.
Muudatusettepanek 29 Recital 11 b (new)
	(11 b) Töölepingutega seoses tuleks teises riigis töötamist lugeda ajutiseks, kui eeldatakse, et töötaja asub pärast ülesannete täitmist välismaal taas tööle päritoluriigis. Uue töölepingu sõlmimine algse tööandjaga või temaga samasse kontserni kuuluva tööandjaga ei peaks välistama seda, et töötaja töötamist teises riigis saaks pidada ajutiseks.
Selgitus
Põhjendus on vajalik seoses ajutise töötamisega teises riigis.
Muudatusettepanek 30 Põhjendus 12
(12) Esindaja tehtud tehingu puhul tuleks lisada kollisiooninorm, mis hõlmab kolme õiguslikku suhet, mis tekib sel puhul esindatava, esindaja ja kolmanda isiku vahel. Esindatava ja kolmanda isiku vahel tehtud tehingu suhtes kohaldatakse edasi käesoleva määruse üldsätteid.	välja jäetud
Selgitus
Tehakse ettepanek säte esindaja kohta välja jätta.
Muudatusettepanek 31 Põhjendus 13
(13) Et pidada kinni avalikust korrast liikmesriikides, on vaja erieeskirju, mis on seotud kohustuslike sätete ja nendest avaliku korra kaalutlustel tehtavate eranditega. Nende eeskirjade kohaldamine peab olema kooskõlas asutamislepinguga.	(13) Üldsuse huvidest lähtuvatel kaalutlustel võimaldatakse liikmesriikide kohtutel kohaldada erandjuhtudel avalikul korral ja imperatiivsetel sätetel põhinevaid erandeid. Mõistet „imperatiivsed sätted” tuleks eristada artikli 3 lõikes 4 osutatud mõistest „sätted, millest ei saa lepinguga kõrvale kalduda” ning seda tuleks tõlgendada kitsamalt.
Muudatusettepanek 32 Põhjendus 13 a (uus)
	(13 a) Nõudeõiguse loovutamisega seoses peaks mõiste „omavaheline suhe” selgitama, et artikli 13 lõiget 1 kohaldatakse õiguskorras samuti loovutamise omandiga seotud aspektidele senise võlausaldaja ja uue võlausaldaja vahel, kui selliseid aspekte käsitletakse lahus võlasuhetele kohaldatava õiguse kohastest aspektidest. Mõistet „omavaheline suhe” ei tuleks siiski mõista viitena mis tahes omavahelisele suhtele, mis võlausaldaja ja uue võlausaldaja vahel võib esineda. Eelkõige ei peaks see hõlmama eelnevaid küsimusi seoses loovutamise või lepingu alusel üleminekuga. Mõiste peaks piirduma rangelt aspektidega, mis on otseselt seotud konkreetse loovutamise või lepingu alusel üleminekuga.
Muudatusettepanek 33 Põhjendus 15
(15) Täpsustada tuleks käesoleva määruse ja teatavate teiste ühenduse õigusaktide omavahelist seost.	(15) Vältida tuleks kollisiooninormide hajutamist mitme õigusakti vahel ning nende normide vahelisi erinevusi. Käesoleva määrusega ei välistata siiski võimalust kehtestada konkreetseid valdkondi käsitlevates ühenduse õigusnormides lepinguliste võlasuhete suhtes kollisiooninorme.
	Käesolev määrus ei tohiks siiski piirata teiste õigusaktide kohaldamist, millega kehtestatakse siseturu nõuetekohast toimimist toetavad sätted, kuna neid ei saa kohaldada koostoimes õigusega, mis on määratud käesoleva määruse sätetega. Käesoleva määruse eeskirjadega kindlaksmääratud kohaldatava õiguse sätete kohaldamine ei tohiks takistada kaupade ja teenuste vaba liikumist vastavalt ühenduse õigusaktidele, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)¹.
	^{_______________________________________} ¹ EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
Selgitus
Põhjendus on kopeeritud Rooma II määrusest, kus see lisati lepitusmenetluse käigus vastavalt Euroopa Parlamendi delegatsiooni soovile.
Muudatusettepanek 34 Põhjendus 16
(16) Kuna liikmesriigid peavad võetud rahvusvahelistest kohustustest kinni pidama, ei mõjuta määrus konventsioone, milles liikmesriigid on osalised ning mis reguleerivad eri valdkondi. Kui kõik juhtumiga seotud asjaolud on seotud liidu territooriumiga, võib teatavate rahvusvaheliste konventsioonide rakendamine, milles on osalised vaid teatavad liikmesriigid, sattuda siiski vastuollu tõelise Euroopa õigusruumi eesmärgiga. Siis oleks asjakohane kohaldada käesolevat määrust. Selleks et tagada parem ülevaade sellealastest kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest, peaks komisjon avaldama liikmesriikidelt saadud teabe põhjal Euroopa Liidu Teatajas nende loetelu.	(16) Austus liikmesriikide poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste vastu tingib selle, et käesolev määrus ei tohiks mõjutada rahvusvahelisi konventsioone, mille osaliseks käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on üks liikmesriik või mitu liikmesriiki. Eeskirjade parema kättesaadavuse huvides peaks komisjon avaldama liikmesriikide saadetud teabe alusel asjakohaste konventsioonide loetelu Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 35 Põhjendus 16 b (uus)
	(16 b) Komisjon teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku korra ja tingimuste kohta, mille kohaselt võivad liikmesriigid erandjuhtudel ja valdkondlikes küsimustes pidada kolmandate riikidega enda nimel läbirääkimisi ja sõlmida nendega enda nimel lepinguid, mis sisaldavad sätteid lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta.
Muudatusettepanek 36 Põhjendus 17
(17) Kuna liikmesriigid ei saa täielikult täita kavandatavate meetmete eesmärki võtta vastu ühtseid eeskirju lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, et tagada selles valdkonnas paremini kohtuotsuste etteaimatavus, ning seda oleks kõnealuste meetmete mõju tõttu lihtsam saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Vastavalt nimetatud artiklis kehtestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe määrus kaugemale, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, sest ta tugevdab õiguskindlust, nõudmata seejuures liikmesriikide õiguse ühtlustamist.	Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda määruse ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus oma eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 37 Põhjendus 18
(18) Iirimaa ja Ühendkuningriik on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Iirimaa ja Ühendkuningriigi seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatanud soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ning rakendamisel. / Iirimaa ja Ühendkuningriik on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Iirimaa ja Ühendkuningriigi seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt teatanud, et ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel, ning seetõttu seda kahe nimetatud riigi suhtes ei kohaldata.	(18) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.
Muudatusettepanek 38 Põhjendus 18 a (uus)
	(18 a) Ühendkuningriik ei ole Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt osalemisest teatanud ja seetõttu ei ole see Ühendkuningriigile siduv ega tema suhtes kohaldatav.
Muudatusettepanek 39 Põhjendus 19
(19) Taani on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt teatanud, et ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel, ning seetõttu seda tema suhtes ei kohaldata.	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.
Muudatusettepanek 40 Artikkel 1
1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse lepinguliste kohustuste suhtes tsiviil- ja kaubandusasjades igas olukorras, kus tuleb valida eri riikide õiguse vahel.	1. Käesolevat määrust kohaldatakse seaduste konflikti korral lepinguliste kohustuste suhtes tsiviil- ja kaubandusasjades.
Seda ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes.	Seda ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjade suhtes.
2. Käesoleva määruse reguleerimisalast jäetakse välja:	2. Käesoleva määruse reguleerimisalast jäetakse välja:
a) füüsilise isiku õiguslik seisund ning õigus- ja teovõime, ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist;	a) füüsilise isiku õiguslik seisund ning õigus- ja teovõime, ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist;
b) kohustused, mis tulenevad perekonnasuhetest või suhetest, mis toovad vastavalt nende suhtes kohaldatavale õigusele kaasa sarnased tagajärjed, kaasa arvatud ülalpidamiskohustused;	b) kohustused, mis tulenevad perekonnasuhtest või suhtest, mis on kohaldatava õiguse kohaselt perekonnasuhtele sarnase toimega, kaasa arvatud ülalpidamiskohustused;
c) abielusuhtest või omandisuhtest tulenevad kohustused, mis toovad vastavalt nende suhtes kohaldatavale õigusele kaasa abielu, testamendi ja pärimisega sarnased tagajärjed;	c) kohustused, mis tulenevad abikaasade varasuhtest või varasuhtest, mis on kohaldatava õiguse kohaselt abielule sarnase toimega, ning testamentidest ja pärimisasjadest tulenevad kohustused;
d) vekslitest, tšekkidest ja võlakirjadest ning muudest vabalt kaubeldavatest väärtpaberitest tulenevad kohustused sel määral, mil selliste vabalt kaubeldavate väärtpaberite alusel tekkinud kohustused tulenevad nende kaubeldavusest;	d) vekslitest, tšekkidest ja võlakirjadest ning muudest vabalt kaubeldavatest väärtpaberitest tulenevad kohustused sel määral, mil selliste vabalt kaubeldavate väärtpaberite alusel tekkinud kohustused tulenevad nende kaubeldavusest;
e) arbitraažikokkulepped ja kohtu valiku kokkulepped;	e) arbitraažikokkulepped ja kohtu valiku kokkulepped;
f) äriühinguõiguse ning muid juriidilisi isikuid ja organiseeritud isikute ühendusi käsitleva õiguse alla kuuluvad küsimused, nagu näiteks asutamine registreerimise teel või muul viisil, teo- ja õigusvõime, struktuur või äriühingute ning muude juriidiliste isikute ja organiseeritud isikute ühenduste likvideerimine ning osanike ja liikmete kui niisuguste isiklik vastutus äriühingu, muu juriidilise isiku või ühenduse kohustuste eest ning küsimus, kas esindaja võib panna esindatavale või äriühingu, juriidilise isiku või organiseeritud isikute ühenduse organ sellele äriühingule, juriidilisele isikule või organiseeritud isikute ühendusele kohustusi kolmanda isiku ees;	f) küsimused, mida reguleerib äriühinguõigus ning muid juriidilisi isikuid ja organiseeritud isikute ühendusi käsitlev õigus, näiteks äriühingute ja muude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste registreerimise teel või muul moel asutamine, nende õigus- ja teovõime, sisemine struktuur või likvideerimine ning osanike ja liikmete isiklik vastutus äriühingu, muu juriidilise isiku või ühenduse kohustuste eest;
	f a) küsimus, kas agent võib panna käsundiandjale või äriühingu, juriidilise isiku või organiseeritud isikute ühenduse organ sellele äriühingule, juriidilisele isikule või organiseeritud isikute ühendusele kohustusi kolmanda isiku ees;
g) usaldusfondi (trust) loomine ning suhted asutajate, usaldusomanike ja kasusaajate vahel;	g) usaldusfondi (trust) ning suhted asutajate, usaldusisikute ja kasusaajate vahel;
h) tõendid ja menetlused, ilma et see piiraks artikli 17 kohaldamist;	h) tõendid ja menetlused, ilma et see piiraks artikli 17 kohaldamist;
i) kohustused, mis tulenevad lepingueelsetest suhetest.	võlasuhted, mis tulenevad lepingu sõlmimisele eelnenud toimingutest.
3. Käesoleva lepingu tähenduses on liikmesriigid kõik liikmesriigid, välja arvatud Taani [,Iirimaa ja Ühendkuningriik].	3. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse „liikmesriigina” kõiki liikmesriike peale Taani ja Ühendkuningriigi. Artikli 3 lõikes 5 käsitatakse „liikmesriigina” siiski kõiki liikmesriike.
Selgitus
Eelkõige tehakse muudatused sõnastuse viimiseks kooskõlla Rooma II määrusega.
Muudatusettepanek 41 Artikkel 2
Iga käesolevas konventsioonis nimetatud õigust kohaldatakse sellest olenemata, kas tegemist on liikmesriigi õigusega.	Iga käesolevas määruses nimetatud õigust kohaldatakse sellest olenemata, kas tegemist on liikmesriigi õigusega.
Selgitus
Ilmse vea parandus.
Muudatusettepanek 42 Artikkel 3
1. Ilma et see piiraks artiklite 5, 6 ja 7 kohaldamist, kohaldatakse lepingu suhtes lepingupoolte valitud õigust.	1. Lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust.
Valik peab olema väljendatud selgelt või nähtuma selgesti lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Kui lepingupooled on otsustanud valida ühe liikmesriigi kohtu või kohtud, et lahendada lepingust tekkinud või tekkivad vaidlused, siis eeldatakse, et pooled on ka valinud kõnealuse liikmesriigi õiguse.	Valik tuleb teha selgesõnaliselt või peab see nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest.
Omal valikul võivad pooled valida kas terve lepingu või üksnes mõne selle osa suhtes kohaldatava õiguse.	Omal valikul võivad pooled valida kas terve lepingu või üksnes mõne selle osa suhtes kohaldatava õiguse.
2. Samuti võivad pooled valida kohaldatavaks õiguseks rahvusvaheliselt tunnustatud lepinguõiguse põhimõtted ja eeskirjad. Nende põhimõtete või eeskirjadega reguleeritud valdkondadega seotud küsimused, mis ei ole selgesõnaliselt poolte vahel kokku lepitud, reguleeritakse nimetatud valdkondade üldpõhimõtete kohaselt või viimaste puudumisel vastavalt sellele õigusele, mida kohaldatakse käesoleva määruse kohaselt juhtudel, kui valikut ei ole tehtud.
3. Pooled võivad igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse kohaldama muud õigust, kui selle suhtes kohaldati varem kas käesoleva artikli alusel tehtud valiku või muude käesoleva määruse sätete alusel. Pärast lepingu sõlmimist poolte tehtud muudatused kohaldatavas õiguses ei piira selle vormilist kehtivust artikli 10 alusel ega kahjusta kolmandate isikute õigusi.	3. Pooled võivad igal ajal kokku leppida selles, et lepingule hakatakse kohaldama muud õigust, kui sellele kohaldati varem kas käesoleva artikli alusel tehtud valiku või muude käesoleva määruse sätete alusel. Pärast lepingu sõlmimist kohaldatavasse õigusesse tehtud muudatused ei piira artikli 10 kohast lepingu vormilist kehtivust ega kahjusta kolmandate isikute õigusi.
4. Kui kõik muud juhtumi asjaolud on valiku tegemise ajal seotud üksnes ühe riigiga, ei piira tõsiasi, et pooled on valinud vastavalt lõigetele 1 ja 2 muu riigi õiguse kohaldamise ja kohtuasutuse, selliste esimese riigi õigusnormide kohaldamist, millest lepingu alusel ei saa erandit teha (edaspidi “kohustuslikud sätted”).	4. Kui kõik muud kohaldatava õiguse valimise ajal olukorda mõjutanud asjaolud esinevad väljaspool riiki, mille õigus kohaldamiseks valiti, ei tohi poolte valik piirata selle riigi õiguse nende sätete kohaldamist, millest lepingu alusel ei saa erandit teha.
5. Kui pooled valivad kohaldatavaks õiguseks muu kui mõne liikmesriigi õiguse, ei saa see mõjutada ühenduse õiguse nende kohustuslike sätete kohaldamist, mis sel konkreetsel juhul kehtivad.	5. Juhul kui kõik teised kohaldatava õiguse valimise ajal olukorda mõjutanud asjaolud esinevad ühes või mitmes liikmesriigis, ei tohi poolte otsus kohaldada muud kui mõne liikmesriigi õigust piirata vajaduse korral ühenduse õiguse sätete, millest ei saa lepinguga kõrvale kalduda, kohaldamist liikmesriigi kohtus.
6. Poolte nõusoleku olemasolu ja kehtivus kohaldatava õiguse valiku suhtes määratakse kindlaks artiklite 9, 10 ja 12 kohaselt.	6. Poolte nõusoleku olemasolu ja kehtivus kohaldatava õiguse valiku suhtes määratakse kindlaks artiklite 9, 10 ja 12 kohaselt.
Muudatusettepanek 43 Artikkel 4
1. Kui õigust ei ole valitud vastavalt artiklile 3, määratakse lepingute suhtes kohaldatav õigus kindlaks järgmiselt:	1. Kui õigust ei ole valitud vastavalt artiklile 3 ning ilma et see piiraks artiklite 4a−6 kohaldamist, määratakse lepingute suhtes kohaldatav õigus kindlaks järgmiselt:
a) müügileping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on müüja alaline elu- või asukoht;	a) kauba müügileping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on müüja harilik viibimiskoht;
b) teenuse osutamise leping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on teenuse osutaja alaline elu- või asukoht;	b) teenuse osutamise leping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on teenuse osutaja harilik viibimiskoht;
c) veoleping on reguleeritud selle riigi õigusega, mis on vedaja alaline elu- või asukoht;
d) leping, mille esemeks on õigus kinnisasjale või õigus kasutada kinnisasja, on reguleeritud selle riigi õigusega, kus kinnisasi asub;	d) leping, mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja üürimine, on reguleeritud selle riigi õigusega, kus kinnisasi asub;
e) punktist d olenemata on üürileping, mis on sõlmitud kinnisasja ajutiseks isiklikuks kasutamiseks maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, reguleeritud selle riigiõigusega, kus on omaniku alaline elu- või asukoht, tingimusel et üürnik on füüsiline isik ja tema alaline elukoht on samas riigis;	e) punktist d olenemata on üürileping, mis on sõlmitud kinnisasja ajutiseks isiklikuks kasutamiseks maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, reguleeritud selle riigi õigusega, kus on üürileandja harilik viibimiskoht, tingimusel et üürnik on füüsiline isik ja tema harilik viibimiskoht on samas riigis;
f) intellektuaal- või tööstusomandileping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on selle isiku alaline elukoht, kes annab õigused üle või loovutab need;
g) frantsiisileping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on frantsiisivõtja alaline elu-või asukoht;	g) frantsiisileping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on frantsiisivõtja harilik viibimiskoht;
h) turustusleping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on turustaja alaline elu- või asukoht.	h) turustusleping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on turustaja harilik viibimiskoht;
	h a) kauba oksjonil müümise leping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on oksjoni toimumiskoht, kui seda on võimalik kindlaks määrata;
	h b) leping, mis on sõlmitud sellise mitmepoolse süsteemi raames, milles viiakse kokku mitmete kolmandate poolte direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud finantsinstrumentide ostu- ja müügihuvid või hõlbustatakse nende kokkuviimist kooskõlas mittediskretsionaarsete eeskirjadega, ja mis on reguleeritud üheainsa õigusega, on reguleeritud kõnealuse õigusega.
2. Lõikes 1 osutamata lepingud on reguleeritud selle riigi õigusega, mis on lepingule iseloomuliku kohustuse täitja alaline elu- või asukoht lepingu sõlmise ajal. Kui lepingule iseloomulikku kohustust ei ole võimalik kindlaks määrata, kohaldatakse lepingu suhtes selle riigi õigust, millega see on kõige tugevamalt seotud.	2. Juhul kui leping ei ole hõlmatud lõikega 1 või kui lepingu elemendid on hõlmatud rohkem kui ühega lõike 1 punktidest a–h b, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus on lepingule iseloomuliku kohustuse täitja harilik viibimiskoht.
	2 a. Juhul kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb selgelt, et leping on tihedamalt seotud mõne teise, lõikes 1 või 2 osutamata riigiga, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust.
	2 b. Juhul kui kohaldatavat õigust ei saa kindlaks määrata lõike 1 või 2 kohaselt, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, millega leping on kõige tihedamalt seotud.

Selgitus
Seda muudatusettepanekut tuleks lugeda koos uute põhjendustega 8 f, 8 g ja 8 h.
Muudatusettepanek 44 Artikkel 4 a (uus)
	Artikkel 4 a Veolepingud
	1. Niivõrd, kuivõrd pooled on jätnud kaubaveolepingu suhtes kohaldatava õiguse vastavalt artiklile 3 valimata, kohaldatakse sellise lepingu suhtes selle riigi õigust, kus on vedaja harilik viibimiskoht, tingimusel et kättesaamiskoht või tarnekoht või kaubasaatja harilik viibimiskoht on samuti kõnealuses riigis. Kui need tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub poolte kokkulepitud tarnekoht.
	2. Niivõrd, kuivõrd pooled on jätnud reisijaveolepingule kohaldatava õiguse vastavalt teisele lõigule valimata, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on reisija harilik viibimiskoht, tingimusel et kas lähtekoht või sihtkoht on kõnealuses riigis. Kui need tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on vedaja harilik viibimiskoht.
	Pooled võivad valida vastavalt artiklile 3 reisijaveolepingu suhtes kohaldatavaks õiguseks üksnes selle riigi õiguse, kus:
	a) on reisija harilik viibimiskoht; või
	b) on vedaja harilik viibimiskoht; või
	b a) on vedaja peakontori asukoht; või
	c) on lähtekoht; või
	d) on sihtkoht.
	3. Juhul kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb selgelt, et leping on õiguse valiku puudumisel tihedamalt seotud mõne teise, lõikes 1 või 2 osutamata riigiga, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust.
Selgitus
Selle selgesõnalise lahenduse eesmärk on edendada õiguskindlust.
Muudatusettepanek 45 Artikkel 5


1. Järgmises lõikes määratletud ja selles kehtestatud tingimustele vastavad tarbijalepingud on reguleeritud selle liikmesriigi õigusega, kus on tarbija alaline elukoht.	1. Leping, mille füüsiline isik („tarbija”) on sõlminud oma tegevus- või kutsealast väljajääval eesmärgil teise isikuga, kes tegutseb oma tegevus- või kutsealal („kutseala esindaja”), on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel et:
	a) kutseala esindaja teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht, või
	b) kutseala esindaja suunab mis tahes viisil sellised tegevused kõnealusesse riiki või mitmesse riiki, mille hulka kuulub ka kõnealune riik,
	ning et leping kuulub nimetatud tegevuste reguleerimisalasse.
2. Lõiget 1 kohaldatakse lepingute suhtes, mille füüsiline isik ehk tarbija, kelle alaline elukoht asub liikmesriigis, on sõlminud majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, ning teine isik ehk kutseala esindaja, kes teeb seda oma kutsealase tegevuse käigus.	2. Olenemata lõikest 1 võivad pooled valida käesoleva artikli reguleerimisalasse kuuluva lepingu suhtes kohaldatava õiguse vastavalt artiklile 3. Selline valik ei või siiski põhjustada tarbija ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega, millest ei tohi lepinguga teha erandit selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav vastavalt lõikele 1.
Seda kohaldatakse tingimusel, et leping on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis kutse- või äritegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või muu hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping on seotud sellise tegevusega, välja arvatud juhul, kui kutseala esindajale ei ole tarbija alaline elukoht teada ega selline teadmatus ei ole tingitud temapoolsest hooletusest
3. Lõiget 1 ei kohaldata järgmiste lepingute suhtes:	3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata järgmiste lepingute suhtes:
(a) teenuse osutamise lepingute suhtes, kui tarbijale tuleb teenust osutada üksnes väljaspool tarbija alalist elukoha riiki;	(a) teenuse osutamise leping, kui tarbijale tuleb teenust osutada üksnes väljaspool tarbija hariliku viibimiskoha riiki;
(b) muude veolepingute suhtes kui pakettreisilepingud 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ tähenduses;	(b) muu veoleping kui pakettreisileping 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ tähenduses;
(c) lepingud, mille esemeks on õigus kinnisasjale või õigus kasutada kinnisasja, välja arvatud lepingud, mille esemeks on osaajalise kasutamise õigus 26. oktoobri 1994. aasta direktiivi 94/47/EÜ tähenduses.	(c) leping, mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja üürimine, välja arvatud leping, mille esemeks on kinnisasja osaajalise kasutamise õigus direktiivi 94/47/EÜ tähenduses;
	(d) finantsinstrumendi kujul esinevad õigused ja kohustused, siirdväärtpaberite emiteerimist või üldsusele pakkumist ja ülevõtmispakkumisi reguleerivate tingimuste kujul esinevad õigused ja kohustused ning ühisinvesteerimisettevõtjate väärtpaberipartiide märkimine ja tagasiostmine, kui need ei ole käsitletavad finantsteenuse osutamisena;
	(e) leping, millega märgitakse või ostetakse uusi emiteeritavaid siirdväärtpabereid, mis on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 18, või õigused ja kohustused märkida või osta tagasi ühisinvesteerimisettevõtja väärtpaberipartiisid;
	(f) leping, mis on sõlmitud käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punkti h b reguleerimisalasse kuuluva süsteemi raames.
Muudatusettepanek 46 Artikkel 6
1. Olenemata artikli 3 sätetest, ei põhjusta töölepingu puhul poolte valitud õigus töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud kohustuslike sätetega, mida käesoleva artikli kohaselt kohaldataks õiguse valiku puudumisel.	1. Individuaalne tööleping on reguleeritud õigusega, mille pooled on valinud artikli 3 kohaselt. Selline õiguse valik ei või siiski põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega, millest ei tohi lepinguga teha erandit selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav vastavalt lõigetele 2, 2a ja 3.
2. Artikli 3 kohase valiku puudumisel kohaldatakse töölepingu suhtes:	2. Niivõrd, kuivõrd pooled on jätnud individuaalsele töölepingule kohaldatava õiguse valimata, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus või − kui seda ei ole võimalik kindlaks teha − kust töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd. Riiki, kus töötaja harilikult töötab, ei loeta muutunuks, kui töötaja asub ajutiselt tööle teises riigis.
(a) selle riigi õigust, kus või kust töötaja teeb harilikult oma lepingujärgselt tööd. Selline hariliku töö asukohta ei loeta muutunuks, kui töötaja ajutisel töötamisel teises riigis. Töötamine teises riigis on ajutine, kui töötaja peab pärast ülesannete täitmist välismaal asuma tagasi tööle oma elukohajärgsesse riiki. Uue töölepingu sõlmimine algse tööandjaga või temaga samasse kontserni kuuluva tööandjaga ei tähenda, et töötamist teises riigis ei saaks pidada ajutiseks;
(b) kui töötaja ei tee oma harilikku tööd samas riigis või samast riigist või kui ta teeb oma seda territooriumil, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänsuse alla, siis selle riigi õigust, kus asub asutus, mille kaudu töötaja on tööle võetud.
	2 a. Juhul kui kohaldatavat õigust ei saa kindlaks määrata lõike 2 kohaselt, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus asub töötaja tööle võtnud ettevõtja tegevuskoht.
3. Lõikes 2 nimetatud õiguse võib jätta kohaldamata, kui asjaoludest tervikuna ilmneb, et leping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga; sel juhul kohaldatakse lepingu suhtes selle teise riigi õigust.	3. Kui asjaoludest tervikuna ilmneb, et leping on tihedamalt seotud mõne teise, lõigetes 2 ja 2a osutamata riigiga, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust.
Muudatusettepanek 47 Artikkel 7
Artikkel 7 Esindaja tehtud tehing	välja jäetud
1. Artikli 3 kohase valiku puudumisel on esindatava ja esindaja vaheline tehing reguleeritud selle riigi õigusega, kus on esindaja alaline elukoht, välja arvatud juhul, kui esindaja põhitegevus toimub või peab toimuma riigis, kus on esindatava alaline elukoht, ning sellisel juhul kohaldatakse viimase riigi õigust.
2. Esindatava ja kolmanda isiku vahelised suhted, mis tekivad esindaja tegutsedes oma volituste piires, ületades oma volitusi või ilma volitusteta, on reguleeritud riigi õigusega, kus oli esindaja alaline elukoht tema tegutsemise ajal. Siiski kohaldatakse selle riigi õigust, kus esindaja tegutses, kui esindatava, kelle nimel esindaja tegutses, või kolmanda isiku alaline elu- või asukoht on nimetatud riigis või kui esindaja tegutses seal börsil või osales oksjonil.
3. Kui esindatav või kolmas isik on nimetatud lõikega hõlmatud õigusliku suhte suhtes kohaldatava õiguse kirjalikult kindlaks määranud ja teine pool on selle selgesõnaliselt heaks kiitnud, kohaldatakse nende küsimuste suhtes selliselt kindlaksmääratud õigust, olenemata lõikest 2.
4. Samuti on lõikes 2 nimetatud õigusega reguleeritud esindatava ja kolmanda isiku vahelised suhted, mis tekivad esindaja tegutsedes oma volituste piires, ületades oma volitusi või ilma volitusteta.
Muudatusettepanek 48 Artikkel 8
Kohustuslikud sätted	Imperatiivsed sätted
1. Kohustuslikud sätted on sätted, millest kinnipidamist peetakse riigi poliitilise, sotsiaalse või majanduskorralduse säilitamise seisukohast niivõrd oluliseks, et nende kohaldamist nõutakse igas olukorras, mis kuuluvad nende reguleerimisalasse, olenemata sellest, millist õigust käesoleva määruse kohaselt muidu kohaldatakse.	1. Imperatiivsed sätted on sätted, millest kinnipidamist peetakse riigi avalike huvide, näiteks poliitilise, sotsiaalse või majanduskorralduse kaitsmise seisukohast niivõrd oluliseks, et nende kohaldamist nõutakse igas olukorras, mis kuulub nende reguleerimisalasse, olenemata sellest, millist õigust käesoleva määruse kohaselt muidu lepingule kohaldataks.
2. Käesolev määrus ei tohi kahjustada asja menetleva kohtu asukohariigi kohustuslike sätete kohaldamist.	2. Käesolevas määruses ei kitsenda miski kohtu asukohariigi imperatiivsete sätete kohaldamist.
3. Samuti võidakse jõustada muu kui valitud kohtu asukohariigi kohustuslikke sätteid, kui konkreetne olukord on teise kõnealuse riigiga tugevalt seotud. Kohtunik arvestab kohustuslike sätete jõustamise üle otsustamisel nende olemust ja otstarvet vastavalt lõike 1 määratlusele ning tagajärgi, mis nende kohaldamisel või kohaldamata jätmisel oleks kõnealuste kohustuslike sätetega taotletava eesmärgi seisukohast ja poolte jaoks.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada imperatiivsete sätete tähendust (vt ka põhjendust 13 muudetud kujul). Lisaks on see kooskõlas parema õigusloome eesmärkidega, tagades Rooma I ja Rooma II ühtlustamise. Samuti lihtsustab see Rooma I ja Rooma II hilisemat ühte õigusakti koondamist.
Muudatusettepanek 49 Artikkel 10
	-1. Leping, mis on sõlmitud isikute vahel, kes viibivad ise või kelle agendid viibivad lepingu sõlmimise ajal samas riigis, on vormiliselt kehtiv, kui see vastab lepingu sisu suhtes käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse vorminõuetele või selle riigi õiguse vorminõuetele, kus leping on sõlmitud.
1. Samas riigis viibivate isikute vahel sõlmitud leping on vormiliselt kehtiv, kui see vastab lepingu suhtes käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse vorminõuetele või selle riigi vorminõuetele, kus viibib üks lepingupool või tema esindaja lepingu sõlmimise ajal, või riigi nõuetele, mis on ühe või teise poole alaline elu- või asukoht sel ajal.	1. Leping, mis on sõlmitud isikute vahel, kes viibivad ise või kelle agendid viibivad erinevates riikides, on vormiliselt kehtiv, kui see vastab lepingu sisu suhtes käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse vorminõuetele või emma-kumma riigi õiguse vorminõuetele, kus emb-kumb pool või tema agent lepingu sõlmimise ajal viibib, või selle riigi õiguse vorminõuetele, mis oli emma-kumma poole harilik viibimiskoht sel ajal.
2. Olemasoleva või kavandatava lepinguga seotud ühepoolne tehing on vormiliselt kehtiv, kui see vastab lepingu suhtes käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse või selle riigi õiguse vorminõuetele, kus tehing on sõlmitud, või selle riigi õigusele, mis on lepingu koostanud isiku alaline elu- või asukoht lepingu sõlmimise ajal.	2. Olemasoleva või kavandatava lepinguga seotud ühepoolne tehing on vormiliselt kehtiv, kui see vastab lepingu suhtes käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse või selle riigi õiguse vorminõuetele, kus tehing tehti, või selle riigi õigusele, mis oli tehingu teinud isiku harilik viibimiskoht sel ajal.
3. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sellise lepingu suhtes, mille suhtes kohaldatakse artiklit 5. Sellise lepingu vormilise kehtivuse suhtes kohaldatakse tarbija alalise elukohariigi õigust.	3. Käesoleva artikli lõikeid -1, 1 ja 2 ei kohaldata sellise lepingu suhtes, mille suhtes kohaldatakse artiklit 5. Selliste lepingute vormiline kehtivus on reguleeritud tarbija harilikuks viibimiskohaks oleva riigi õigusega.
4. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1–3 kehtivad sellise lepingu suhtes, mille esemeks on õigus kinnisasjale või õigus kasutada kinnisasja, selle riigi õiguse kohustuslikud vorminõuded, kus kinnisasi asub, kui selle õiguse kohaselt on tegemist kohustuslike sätetega käesoleva määruse artikli 8 tähenduses.	4. Olenemata käesoleva artikli lõigetest -1−3, kohaldatakse lepingule, mille esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja, kinnisasja asukohariigis kehtivaid vorminõudeid, kui kõnealuse õigusega kehtestatakse sellised nõuded vaatamata sellele, millises riigis leping sõlmitakse ja millise riigi õigusega on leping reguleeritud, ja millest ei saa lepinguga kõrvale kalduda.
Muudatusettepanek 50 Artikkel 13
1. Senise võlausaldaja ja uue võlausaldaja vastastikuseid kohustusi muu isiku suhtes nõude loovutamise või lepingu alusel ülemineku korral reguleeritakse selle õigusega, mida käesoleva määruse alusel kohaldatakse senise ja uue võlausaldaja vahelise lepingu suhtes.	1. Senise võlausaldaja ja uue võlausaldaja omavaheline suhe muu isiku („võlgnik”) suhtes nõude loovutamise või lepingu alusel ülemineku korral on reguleeritud õigusega, mida käesoleva määruse alusel kohaldatakse senise ja uue võlausaldaja vahelisele lepingule.
2. Loovutatava nõude suhtes kohaldatava õigusega määratakse nõude loovutatavus, uue võlausaldaja ja võlgniku suhe nõude loovutamisel või selle üleminekul, tingimused, mille alusel uus võlausaldaja võib võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, ning millal võlgniku kohustused loetakse täidetuks.	2. Loovutatava või lepingu alusel üleantava nõude suhtes kohaldatava õigusega määratakse järgmised küsimused: a) nõude loovutatavus, sealhulgas uue võlausaldaja suhtes nõude loovutatavuse tõhusus või uue võlausaldaja ja võlgniku vahel lepingu alusel üleantavuse lepingulised ja õiguslikud piirangud; b) uue võlausaldaja ja võlgniku suhe; c) tingimused, mille alusel võib võlgnikult nõuda loovutatud nõuete täitmist; d) kas võlgniku kohustused on loetud täidetuks; ning e) kas uuel võlausaldajal on õigus nõudele, sealhulgas sellest saadavale tulemile, võrreldes teiste sama nõude võlausaldajate, senise võlausaldaja võlausaldajate ning muude kolmandate isikutega.
3. Uue võlausaldaja õigus nõuda kolmandalt isikult kohustuse täitmist on reguleeritud selle riigi õigusega, mis on loovutaja või üleandja alaline elu- või asukohta loovutamise või üleandmise ajal..
Muudatusettepanek 51 Artikkel 14
Nõude üleminek seaduse alusel	Nõudeõiguse üleminek
Kui kolmandal isikul on võlausaldaja ees täita lepinguline kohustus, on kolmanda isiku õigus esitada võlgnikule nõue reguleeritud selle õigusega, mida kohaldatakse kolmanda isiku kohustuse täitmise suhtes.	Kui isikul („võlausaldaja”) on lepinguline nõue teise isiku („võlgnik”) vastu ning kui kolmas isik on kohustatud täitma võlausaldaja nõuet või on seda juba teinud, määratakse see, kas ja millises ulatuses on kolmandal isikul õigus kasutada võlgniku vastu võlausaldaja õigusi, mis tal olid nende suhet reguleerinud õiguse kohaselt, kindlaks selle õigusega, mille kohaselt on kolmas isik kohustatud täitma võlausaldaja nõuet.
Muudatusettepanek 52 Artikkel 15
Võlgnike paljusus	Võlgnike paljusus
Kui võlausaldajal on nõudeõigus mitme võlgniku vastu, kes vastutavad kohustuse täitmise eest ühiselt ning kui üks võlgnikest on võlausaldaja ees juba kohustuse täitnud, on selle võlgniku tagasinõudeõigus teiste võlgniku suhtes reguleeritud selle õigusega, mida kohaldatakse võlgniku kohustuse suhtes võlausaldaja ees. Kui võlausaldaja ees võlgniku kohustuste suhtes kohaldatavas õiguses on ette nähtud eeskirjad võlgniku kaitsmiseks vastutuselevõtmisega seotud meetmete eest, võib ta nendele toetuda ka teiste võlgnike suhtes.	Kui võlausaldajal on nõue mitme sama nõude täitmise eest vastutava võlgniku vastu ning kui üks võlgnik on nõude kas täies mahus või osaliselt juba rahuldanud, reguleerib õigus, millega on reguleeritud võlgniku ja võlausaldaja võlasuhe, samuti võlgniku õigust nõuda hüvitist teistelt võlgnikelt. Teised võlgnikud võivad toetuda kaitsele, mis neil oli võlausaldaja suhtes, nende ja võlausaldaja vahelisele võlasuhtele kohaldatava õigusega tagatud ulatuses.
Muudatusettepanek 53 Artikkel 16
Tasaarvestamine	Tasaarvestus
1. Tasaarvestamise puhul kohaldatakse sama õigust kui selle kohustuse suhtes, mille tasaarvestamist nõutakse.	Kui õigus tasaarvestusele on poolte vahel kokku leppimata, on tasaarvestus reguleeritud õigusega, mida kohaldatakse nõudele, mille suhtes tasaarvestust nõutakse.
Muudatusettepanek 54 Artikli 17 lõige 1
1. Käesoleva määruse alusel lepingu suhtes kehtivat õigust kohaldatakse sel määral, mil see sisaldab lepinguõiguse kohta sätteid, mis seavad õiguslikke eeldusi või määravad kindlaks tõendamiskohustuse.	1. Käesoleva määruse alusel lepingulisele võlasuhtele kohaldatavat õigust kohaldatakse sel määral, mil see sisaldab lepingulise võlasuhtega seonduvaid seadusest tulenevaid eeldusi või tõendamiskoormist.
Muudatusettepanek 55 Artikkel 18
Seos alalise asukohaga	Harilik viibimiskoht
1. Käesolevas määruses on äriühingu, ühenduse või juriidilise isiku alaline asukoht tema juhatuse asukoht.	1. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse äriühingute ja muude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste hariliku viibimiskohana peakontori asukohta.
	Majandustegevusega tegeleva füüsilise isiku harilikuks viibimiskohaks on tema peamine tegevuskoht.
Kui lepingu on sõlmitud filiaali, esinduse või muu asutuse tegevuse raames või kui selline asutus peab lepingu kohaselt teenust osutama, on asutuse asukoht tema alaline asukoht.	1 a. Kui leping sõlmitakse filiaali, agendi või muu üksuse tegevuse käigus või kui lepingujärgselt lasub lepingu täitmine sellisel üksusel, on harilikuks viibimiskohaks filiaali, agendi või muu üksuse asukoht.
2. Kui lepingu on sõlminud füüsiline isik oma äritegevuse raames, on käesolevas määruses alaline asukoht tema kutsealane tegevuskoht.	2. Hariliku viibimiskoha kindlaksmääramisel lähtutakse lepingu sõlmimise ajast.
Muudatusettepanek 56 Artikkel 20
Avalik kord	Kohtu asukohariigi avalik kord
Käesolevas määruses nimetatud riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukoha riigi avaliku korraga.	Käesolevas määruses osutatud riigi õiguse sätte kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga.
Muudatusettepanek 57 Artikkel 21
Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad lepinguliste kohustuste suhtes oma õigusnormid, loetakse iga territoriaalüksust käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse kindlakstegemisel omaette riigiks.	1. Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad lepingulistele võlasuhetele oma õigusnormid, loetakse iga territoriaalüksust käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel riigiks.
	2. Liikmesriik, kus eri territoriaalüksustes kehtivad lepingulistele võlasuhetele eri õigusnormid, ei ole üksnes selliste üksuste õigusaktide vahelise konflikti korral kohustatud käesolevat määrust kohaldama.
Muudatusettepanek 58 Artikkel 22
Käesolev määrus ei mõjuta selliste Euroopa ühenduste institutsioonide õigusaktide kohaldamist või vastuvõtmist, millega:	Käesolev määrus ei piira selliste ühenduse õigusnormide kohaldamist, milles on sätestatud konkreetses valdkonnas lepinguliste võlasuhetega seotud kollisiooninormid.
(a) sätestatakse konkreetse valdkonna lepinguliste kohustustega seotud kollisiooninormid; loetelu sellistest kehtivatest õigusaktidest on esitatud I lisas; (b) reguleeritakse lepingulisi kohustusi, ja mida vastavalt poolte tahtele kohaldatakse kollisiooninorme hõlmavates olukordades; (c) sätestatakse siseturu häireteta toimimise soodustamiseks õigusnorme tingimusel, et neid ei saa kohaldada koos rahvusvahelises eraõiguses määratletud õigusega.
Selgitus
Käesolev säte on viidud vastavusse Rooma II vastava sättega.
Muudatusettepanek 59 Artikkel 22 a (uus)
	Artikkel 22 a
	1. Käesolev määrus asendab liikmesriikides Rooma konventsiooni, välja arvatud nende liikmesriikide territooriumide puhul, mis kuuluvad nimetatud konventsiooni territoriaalsesse reguleerimisalasse, kuid mis jäävad väljapoole käesoleva määruse reguleerimisala vastavalt asutamislepingu artiklile 299. 2. Niivõrd, kuivõrd käesolev määrus asendab Rooma konventsiooni sätted, käsitatakse mis tahes viidet konventsioonile viitena käesolevale määrusele.
Muudatusettepanek 60 Artikkel 23
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist loetelu mitmepoolsetest konventsioonidest, millega kollisiooninormid on konkreetsetes valdkondades lepinguliste kohustuste puhul reguleeritud ja millega nad on ühinenud. Komisjon avaldab selle loetelu Euroopa Liidu Teatajas kuue kuu jooksul pärast selle laekumist. Seejärel teavitavad liikmesriigid komisjoni kõikidest kõnealuste konventsioonidega seotud denonsseerimistest, mis komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas kuue kuu jooksul pärast nende laekumist.	1. Käesolev määrus ei piira selliste rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist, mille osalisteks käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on üks liikmesriik või mitu liikmesriiki ning milles on sätestatud lepinguliste võlasuhetega seotud kollisiooninormid.
2. Käesolev määrus ei piira lõikes 1 osutatud konventsioonide kohaldamist. Kui kõik juhtumi olulised asjaolud on koondunud lepingu sõlmimise ajal ühte või mitmesse liikmesriiki, on käesolev määrus siiski ülimuslik järgmiste konventsioonide suhtes: - 15. juuni 1955. aasta Haagi konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi suhtes kohaldatava õiguse kohta; - 14. märtsi 1978. aasta Haagi konventsioon esinduslepingute suhtes kohaldatava õiguse kohta.	2. Käesolev määrus on siiski ülimuslik konventsioonide suhtes, mis on sõlmitud üksnes kahe või enama liikmesriigi vahel, sellisel määral, mil need konventsioonid käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.
3. Samuti on käesolev määrus ülimuslik liikmesriikide sõlmitud ja II lisas esitatud kahepoolsete rahvusvaheliste konventsioonide suhtes, kui need käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.
Muudatusettepanek 61 Artikkel 23 a (uus)
	Artikkel 23 a Konventsioonide loetelu
	1. Liikmesriigid teatavad …* komisjonile artikli 23 lõikes 1 osutatud konventsioonide loetelu. Pärast nimetatud kuupäeva teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist nende konventsioonide denonsseerimistest.
	2. Komisjon avaldab kuue kuu jooksul pärast asjaomase saamist Euroopa Liidu Teatajas: i) lõikes 1 osutatud konventsioonide loetelu; ii) lõikes 1 osutatud denonsseerimiste loetelu.
	____ * 12 kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva.
Muudatusettepanek 62 Artikkel 23 b (uus)
	Artikkel 23 b Läbivaatamisklausel
	1. Komisjon esitab hiljemalt …* Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva määruse kohandamiseks. Hiljemalt …* eelneb aruandele: i) uuring käesoleva määruse artikli 5 mõjude kohta, milles käsitletakse eelkõige: (a) elektroonilisel teel sõlmitud tarbijalepingute mõjusid; (b) mõjusid, mida avaldab enam kui ühe õiguse kohaldamine samale lepingule ning (c) kooskõla määruse nr 44/2001 artikliga 15; ii) uuring ADRi edendamise kohta elektroonilises kaubanduses ning kuidas seda võiks tulutoovalt soodustada ja edendada õiguslike ja muude vahenditega; uuringus käsitletakse ka seda, millises ulatuses võiks on-line ADR-skeeme kasutada koos usaldusmärkidega, et tõsta tarbijate usaldust elektroonilise kaubanduse vastu ning vähendada vajadust kohtumenetluste järele; iii) ettepanekud, mida komisjon peab lepinguõiguse eelnõu raames asjakohaseks, et võtta kasutusele tüüplepingu tingimused, mida kasutataks eelkõige ettevõtete ja tarbijate vahelistes elektroonilistes välistehingutes; iv) ülevaade kindlustust käsitlevates ühenduse õigusaktides sisalduvatest kohaldatava õiguse sätetest.
	_____ * Kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva. ** Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
Muudatusettepanek 63 Artikkel 23 c (uus)
	Artikkel 23 c Ajaline kohaldatavus Käesolevat määrust kohaldatakse lepingute suhtes, mis sõlmitakse pärast määruse kohaldamist.
Selgitus
Erinevalt lepinguvälistest kohustustest sõlmitakse lepinguid sihilikult ja vabatahtlikult. Osapooltele on oluline teada, et käesolevas määruses sisalduvaid kohaldatava õiguse sätteid kohaldatakse üksnes neile lepingutele, mis on sõlmitud pärast määruse kohaldamiskuupäeva. Seetõttu kohaldatakse pärast kohaldamiskuupäeva sõlmitud lepingute vastastes kohtumenetlustes Rooma konventsiooni.
Muudatusettepanek 64 Artikkel 24
Jõustumine ja kohaldamine	Jõustumise tähtaeg ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.	Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates [1 aasta möödumisest selle jõustumisest].	Käesolevat määrust kohaldatakse alates [18 kuu möödumisest selle jõustumisest], välja arvatud artikkel 24, mida kohaldatakse alates [12 kuu möödumisest selle vastuvõtmisest].
Käesolevat määrust kohaldatakse nende lepinguliste kohustuste suhtes, mis tekivad pärast selle kohaldatavaks muutumist. Enne käesoleva määruse kohaldatavaks muutumist tekkinud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatakse käesolevat määrust juhul, kui selle kohaselt tuleb kohaldada sama õigust, kui oleks kohaldatud 1980. aasta Rooma konventsiooni kohaselt.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.	Käesolev määrus on kõikides liikmesriikides tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

SELETUSKIRI

Rooma I määruse ettepaneku menetlemise eesmärgiks on kujundada 1980. aasta Rooma konventsioon ühenduse õigusaktiks ja seda vajaduse korral muuta.

Ehkki määruse vastuvõtmise vajalikkus on mõnel juhul kahtluse alla seatud, peab raportöör seda teostamisvääriliseks järgmistel põhjustel: a) määrust on hõlpsam muuta kui konventsiooni, ja määrus laieneb acquis communautaire’i osana kiiremini uutesse liikmesriikidesse; b) tekib kindel võimalus saada Euroopa Kohtult eelotsus (meenutagem Belgia viivitust Rooma konventsiooni protokollide rakendamisega Euroopa Kohtu tõlgendust oodates); c) määruse puhul on tegemist liikmesriikide kohtutele otseselt siduva õigusaktiga, samas kui rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimiseks tuleb paljudes riikides võtta vastu uusi õigusakte, et muuta konventsioon riigile õiguslikult siduvaks. Ainsaks puuduseks on see, et määrust ei saa kohaldada Taani suhtes. Loodetavasti saab Ühendkuningriik oma esialgsetest kahtlustest üle ja osaleb määruse vastuvõtmises.

Nüüd aga märgib raportöör, et Rooma konventsiooniga võrreldes on määruse ettepanekus arvukalt uusi sätteid. Neid on parlamendikomisjonis põhjalikult arutatud ning komisjoni tekstile on tehtud asjakohased muudatusettepanekud.

Raportis ära toodud muudatusettepanekud on välja töötatud komisjoni ettepaneku sõnastuse täiustamiseks, arvestades raportöörile esitatud erinevaid ettepanekuid ja samuti eesmärki viia tekst paremasse kooskõlla Rooma IIga.

Lõpuks märgib raportöör, et komisjoni ettepaneku erinevate tõlgete vahel on arvukalt lahknevusi. Ta loodab, et parlamendi ja nõukogu jurist-lingvistid kõrvaldavad need menetluse käigus.

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS (14.9.2006)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus)
(KOM(2005)0650 – C6‑0441/2005 – 2005/0261(COD))

Arvamuse koostaja: Jan Andersson

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepaneku eesmärgiks pole uute õigusnormide kogumi kehtestamine, vaid juba olemasoleva konventsiooni, nimelt 1980. aasta Rooma I konventsiooni (edaspidi konventsioon) muutmine ühenduse õigusaktiks. Komisjon on samuti püüdnud kaasajastada konventsiooni teatud sätteid, eelkõige neid, mis käsitlevad töölepinguid.

Ettepanekule eelnesid konsultatsioonid liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga, eelkõige rohelise raamatu ja avaliku ärakuulamise raames.[1] Rohelise raamatu raames saadi umbes 80 vastust valitsustelt, ülikoolidelt, õigusala praktiseerijatelt jne.[2] Euroopa Ühendusel on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punkti c kohaselt õiguslik pädevus võtta vastu kollisiooninorme (või rahvusvahelist eraõigust) käsitlevaid ühenduse õigusakte.

Komisjon esitas ettepaneku 15. detsembril 2005. a. Euroopa Parlamendi vastutavaks komisjoniks on nimetatud õiguskomisjon.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on otsustanud esitada vastutavale komisjonile ettepaneku kohta arvamuse projekti, kuna direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega on ettepanekuga lähedalt seotud. Ettepanek käsitleb ka tähtsaid muudatusi töölepingutele kohaldatavate õigusnormide alal.

Käesolev arvamuse projekt toob esile vastuolulisusi ja õiguslikke tehnilisi elemente, mida saab määruse täiustamise huvides selgemaks muuta. Üldeesmärgiks on töölepingutele kohaldatava õiguse suurem õiguslik kindlus.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 11
(11) Individuaalsete töölepingute puhul peab olema kollisiooninormi alusel võimalik määrata kindlaks, millise riigi õigusega töösuhe on tegelikult kõige tihedamini seotud. See norm ei kahjusta lähetusriigi kohustuslike sätete kohaldamist, mis on ette nähtud 16. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega.	(11) Individuaalsete töölepingute puhul peab olema kollisiooninormi alusel võimalik määrata kindlaks, millise riigi õigusega töösuhe on tegelikult kõige tihedamini seotud. See määrus ei piira lähetusriigi kohustuslike sätete kohaldamist, mis on ette nähtud 16. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega.
Selgitus
Määruse suhe direktiiviga 96/71/EÜ ning sellele direktiivile viitamine määruses peavad olema selged. Esimeses lauses sisalduv norm pole ainus element, mille tõttu määrus ei tohiks piirata lähetusdirektiivi sätete kohaldamist. Sõna "kahjusta" tundub siin ebaselge ning asendatakse sõnaga "piira". Muudatusettepanek annab suhtele direktiiviga 96/71/EÜ selguse ja järjepidevuse.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 11 a (uus)
	(11 a) Direktiivis 96/71/EÜ¹ kehtestatakse töötajate kaitse miinimumeeskirjad, mida kohaldatakse töötajate suhtes, kes on lähetatud tööle muu liikmesriigi territooriumile kui see riik, kus nad tavaliselt töötavad, ja liikmesriike ei takistata kehtestamast muid töötingimusi, mis on sätestatud kollektiivlepingutes, ega muid töötingimusi, kui tegemist on avaliku korra sätetega.
	¹ELT L 18, 21.1.1997, lk 1.
Selgitus
See uus põhjendus selgitab direktiivis 96/71/EÜ sätestatud eeskirjade erilist olemust. Nimetatud direktiiv ei takista liikmesriike võtmast riigi tasandil vastu tugevamaid kaitsemeetmeid, näiteks kehtestades muud töötingimused avaliku korra sätete puhul.
Muudatusettepanek 3 Artikli 6 lõige 1
1. Olenemata artikli 3 sätetest, ei põhjusta töölepingu puhul poolte valitud õigus töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud kohustuslike sätetega, mida käesoleva artikli kohaselt kohaldataks õiguse valiku puudumisel.	1. Olenemata artikli 3 sätetest, ei põhjusta individuaalse töölepingu puhul poolte valitud õigus töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud kohustuslike sätetega, mida käesoleva artikli kohaselt kohaldataks õiguse valiku puudumisel.
Selgitus
Artikli 6 pealkiri on "Individuaalsed töölepingud", kuid artikli 6 tekstis on kirjas "töölepingu". See lahknevus oli olemas juba konventsioonis. See lahknevus on tähenduselt mõnevõrra mitmemõtteline. "Tööleping" näib olevat laiem mõiste, hõlmates mõnedes liikmesriikides võimalusel kollektiivlepingud, samas kui sõnastus "individuaalne tööleping" välistaks artikli 6 kohaldamise kollektiivlepingutele. Sõnastust "individuaalne tööleping" kasutatakse järjepidevuse huvides.
Muudatusettepanek 4 Artikli 6 lõige 2
2. Artikli 3 kohase valiku puudumisel kohaldatakse töölepingu suhtes:	2. Olenemata artikli 4 sätetest kohaldatakse artikli 3 kohase valiku puudumisel individuaalse töölepingu suhtes:
Selgitus
Komisjon on kustutanud konventsioonis esineva fraasi "olenemata artikli 4 sätetest". See tekst taastatakse selguse ja järjepidevuse huvides.
Muudatusettepanek 5 Artikli 6 lõike 2 punkt a
(a) selle riigi õigust, kus või kust töötaja teeb harilikult oma lepingujärgselt tööd. Sellise hariliku töö asukohta ei loeta muutunuks, kui töötaja ajutiselt töötab teises riigis. Töötamine teises riigis on ajutine, kui töötaja peab pärast ülesannete täitmist välismaal asuma tagasi tööle oma elukohajärgsesse riiki. Uue töölepingu sõlmimine algse tööandjaga või temaga samasse kontserni kuuluva tööandjaga ei tähenda, et töötamist teises riigis ei saaks pidada ajutiseks;	(a) selle riigi õigust, kus töötaja teeb harilikult oma lepingujärgselt tööd. Sellise hariliku töö asukohta ei loeta muutunuks, kui töötaja ajutiselt töötab teises riigis. Tema töö- ja palgatingimustele kohaldatakse siiski selle riigi õigust, kus ta ajutiselt töötab. Töötamine teises riigis on ajutine, kui töötaja peab pärast konkreetsete ülesannete täitmist välismaal asuma tagasi tööle oma elukohajärgsesse riiki.
Selgitus
Tekst „töötamine teises riigis on ajutine, kui töötaja peab pärast ülesannete täitmist välismaal asuma tagasi tööle oma elukohajärgsesse riiki” ei sisaldu konventsioonis. On oht, et "ülesandeid" hakatakse avaralt tõlgendama. Mis juhtub, kui töötaja ülesandeks on näiteks esindada X liikmesriigis asuvat tööandjat tema tegevuses Y liikmesriigis? Kuna on selline ülesanne „täidetud”? See ajavahemik võib osutuda väga pikaks. Sõna "konkreetsete" lisamine osutab, et ajutist tegevust teises riigis tuleks tõlgendada kitsalt.
Seda teksti konventsioonis pole. Kohaliku tööandja ja töötaja vahelise konflikti korral on ainus asjakohane töökoht lähetusriigis. Võidakse kohaldada muud õigust, kuid ainult 3. peatüki erandiklausli kaudu. Lisatud lause laiendab ja seeläbi ähmastab töökoha kui korrapäraselt siduva teguri mõistet. Peale selle võib see säte õhutada sõlmima töölepinguid, mis oleksid ainult kattevarjuks tõelisele lepingule. Seetõttu tuleb see säte kustutada.
Väljend "kust" on väga mitmemõtteline. Muudatusettepaneku eesmärk on takistada regulaarset lähetamist neist liikmesriikidest, kus tööseadusandlus on vähem arenenud kui lähetusriigis.
Muudatusettepanek 6 Artikli 6 lõike 2 punkt a a (uus)
	a a) kui töötaja ei tee oma harilikku tööd samas riigis, siis selle riigi õigust, kust töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd;
Muudatusettepanek 7 Artikli 6 lõike 2 teine lõik (uus)
	välja arvatud juhul, kui asjaoludest tervikuna ilmneb, et leping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga;sel juhul kohaldatakse lepingu suhtes selle teise riigi õigust.
Muudatusettepanek 8 Artikli 6 lõige 3
3. Lõikes 2 nimetatud õiguse võib jätta kohaldamata, kui asjaoludest tervikuna ilmneb, et leping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga; sel juhul kohaldatakse lepingu suhtes selle teise riigi õigust.	välja jäetud
Selgitus
See paindlikkusklausel tuleks jätta erijuhtude jaoks, nagu näiteks lennukite ja laevade pardal või naftaplatvormidel töötajad. Sel põhjusel on parem paigutada see klausel lõikesse, mis käsitleb konkreetselt seda teemat.
Muudatusettepanek 9 Artikli 8 lõige 1
1. Kohustuslikud sätted on sätted, millest kinnipidamist peetakse riigi poliitilise, sotsiaalse või majanduskorralduse säilitamise seisukohast niivõrd oluliseks, et nende kohaldamist nõutakse igas olukorras, mis kuuluvad nende reguleerimisalasse, olenemata sellest, millist õigust käesoleva määruse kohaselt muidu kohaldatakse.	1. Käesoleva artikli kohaselt on kohustuslikud sätted, millest kinnipidamist peetakse riigi töötajate kaitsmise või poliitilise, sotsiaalse või majanduskorralduse säilitamise seisukohast niivõrd vajalikuks, et nende kohaldamist nõutakse igas olukorras, mis kuuluvad nende reguleerimisalasse, olenemata sellest, millist õigust käesoleva määruse kohaselt muidu kohaldatakse.
Selgitus
Tekst "käesoleva artikli kohaselt" lisatakse selguse ja järjepidevuse huvides. Määruse erinevates osades esineb erineva tähendusega kohustuslikke sätteid. Seetõttu on tähtis kindlaks teha, et artiklis 8 olev kohustuslike sätete määratlus kehtib vaid selle konkreetse töölepinguid käsitleva artikli puhul.
Sõna "oluliseks" asendatakse sõnaga „vajalikuks”. Töötajate lähetamise direktiivi aluseks on vastuvõtja liikmesriigi võimalus lähetuse korral päritoluliikmesriigi õigusest kõrvale kalduda. Nende vastuvõtja liikmesriigi tööseadusandluse n-ö tuumsätete kitsas määratlus, mida saaks kohaldada lähetuse korral, võiks mõjuda negatiivselt töötajate lähetamise direktiivi artikli 3 lõikes 1 toodud nimekirjale või takistada selle laiendamist teistele töökaitse valdkondadele. Kohustuslike sätete määratlus võib samuti mõjuda kahjulikult liikmesriigi poolsele töötingimuste kohaldamisele muudes kui artikli 3 lõikes 1 nimetatud küsimustes, kui tegemist on avaliku korra sätetega.
Kohustuslike sätete mõistet ei saa määratleda/tõlgendada piiravalt; see peaks sisaldama vähemalt töötajate kaitse seisukohast olulise tähtsusega eeskirju.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus)
Viited	KOM(2005)0650 – C6-0441/2005 – 2005/0261(COD)
Vastutav komisjon	JURI
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	EMPL 16.2.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Jan Andersson 19.4.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	22.6.2006		12.9.2006
Vastuvõtmise kuupäev	13.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	26 12 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Andersson, Jean-Luc Bennahmias, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Bairbre de Brún, Derek Roland Clark, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Roger Helmer, Karin Jöns, Jan Jerzy Kułakowski, Sepp Kusstatscher, Jean Lambert, Raymond Langendries, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Mario Mantovani, Jan Tadeusz Masiel, Maria Matsouka, Ria Oomen-Ruijten, Pier Antonio Panzeri, Jacek Protasiewicz, José Albino Silva Peneda, Jean Spautz, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Françoise Castex, Richard Howitt, Jamila Madeira, Dimitrios Papadimoulis, Leopold Józef Rutowicz, Gabriele Stauner, Patrizia Toia
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

[1] KOM(2002)0654 roheline raamat 1980. aasta lepinguliste kohtutuste suhtes kohaldatava õiguse Rooma konventsiooni muutmise kohta ühenduse õigusaktiks ja selle kaasajastamise kohta.
[2] Kõik kaastööd on avaldatud komisjoni justiits- ja siseküsimuste peadirektoraadi veebilehel; http://europa.eu.int/comm/justice_home/news/consulting_public/rome_i/news_summary_rome1_en.htm

MENETLUS

Pealkiri	Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatav õigus (Rooma I)
Viited	KOM(2005)0650 - C6-0441/2005 - 2005/0261(COD)
EP-le esitamise kuupäev	15.12.2005
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	JURI 16.2.2006
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	EMPL 27.4.2006		LIBE 16.2.2006
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	LIBE 22.2.2006
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Cristian Dumitrescu 23.2.2006
Endine raportöör / Endised raportöörid	Maria Berger
Arutamine parlamendikomisjonis	21.6.2006		11.9.2006	20.11.2006	20.12.2006
	26.2.2007		19.3.2007	2.5.2007	11.6.2007
	10.9.2007
Vastuvõtmise kuupäev	20.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlo Casini, Marek Aleksander Czarnecki, Bert Doorn, Cristian Dumitrescu, Monica Frassoni, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Neena Gill, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Diana Wallis, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Mogens N.J. Camre, Charlotte Cederschiöld, Luis de Grandes Pascual, Vicente Miguel Garcés Ramón, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Gabriele Stauner
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Toine Manders, Tomáš Zatloukal

Õigusteave - Privaatsuspoliitika