RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta

22.11.2007 - (KOM(2004)0582 – C6-0119/2004 – 2004/0203(COD)) - ***I

Õiguskomisjon
Raportöör:
Arvamuse koostaja (*): Manuel Medina Ortega, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta

(KOM(2004)0582 – C6-0119/2004 – 2004/0203(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0582)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel esitas komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0119/2004);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A6-0453/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile esitada, kui komisjon kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 4
(4) Liikmesriigid peavad komisjoni määruse nr 1400/2002 sätete täiendamiseks, mille järgi tootja saab koostisosadele ja varuosadele nähtavalt oma kaubamärgi või logo kinnitada, tagama,et tarbijad on varuosade päritolust nõuetekohaselt informeeritud, nt kaubamärkide või logode paigutamise teel asjaomastele toodetele.	(4) Komisjoni määruse (EÜ) nr 1400/2002 sätete täiendamiseks, mille järgi tootja saab koostisosadele ja varuosadele nähtavalt oma kaubamärgi või logo kinnitada, tuleb tagada,et tarbijaid nõuetekohaselt varuosade päritolust teavitatakse, nt kaubamärkide või logode teel asjaomastel toodetel.
Muudatusettepanek 2 ARTIKKEL 1 Artikli 14 lõige 1 (direktiiv 98/71/EÜ)
1. Disainilahenduse kaitse ei kehti disainilahenduste suhtes, mis moodustavad käesoleva direktiivi artikli 12 lõike 1 tähenduses kasutatava mitmeosalise toote koostisosa ning mida kasutatakse selle mitmeosalise toote remontimiseks, et taastada tema algne välimus.	1. Disainilahenduse kaitse ei kehti tootesse monteeritud või sellel kasutatava disainilahenduste suhtes, mis moodustavad mitmeosalise toote koostisosa ning mida kasutatakse artikli 12 lõike 1 tähenduses üksnes selle mitmeosalise toote remontimiseks, et taastada tema algne välimus. Seda sätet ei kohaldata, kui esmane eesmärk, milleks nimetatud koostisosa turule viiakse, on mingi muu kui mitmeosalise toote remont.
Selgitus
See puudutab üksnes remondi eesmärgil autokeresse monteeritud nähtavaid varuosi (nn täpselt vastavad varuosi), järelikult ei kehti selles vallas disainilahenduse kaitse. Selle erandi alla ei käi siiski muudel eesmärkidel kasutatavad koostisosad, nt mitmeosalise toote välimuse muutmiseks.
Muudatusettepanek 3 ARTIKKEL 2 Artikli 14 lõige 2 (direktiiv 98/71/EÜ)
2. Liikmesriigid tagavad tarbijate nõuetekohase informeerimise varuosade päritolu kohta, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid konkureerivate varuosade vahel.	2. Lõiget 1 kohaldatakse, kuitarbijaid nõuetekohaselt informeeritakse remondiks kasutatavate toodete päritolu kohta, kasutades selleks märgistust (nt kaubamärki või firmanime) või muud sobivat viisi, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid konkureerivate, remondiks kasutatavate toodete vahel.
Selgitus
Turg peab tarbijaid teavitama remondiks kasutatavate koostisosade päritolu kohta, tuues sel eesmärgil ära firmanime, selle asemel et kohaldada selleks riiklikke õgusakte.
Muudatusettepanek 4 ARTIKKEL 1 Artikli 14 lõige 2 a (uus) (direktiiv 98/71/EÜ)
	2 a. Remondiklausel kehtib ainult nähtavate varuosade kohta teisesel turul, kui mitmeosalist toodet esmasturul turustab disainilahenduste õiguse valdaja või seda tehakse tema nõusolekul.
Muudatusettepanek 5 ARTIKKEL 1 A (uus)
	Artikkel 1 a Liikmesriigid, kelle kehtivad õigusaktid näevad ette disainilahenduse kaitse disainilahenduste suhtes, mida mitmeosalise toote koostisosana direktiivi 98/71/EÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses kasutatakse eesmärgil seda mitmeosalist toodet remontida, et taastada selle algne välimus, võivad seda disainilahenduse kaitset säilitada viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

• [1]  ELT C ... / ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

I.         Esitatud direktiivi sisu

Käesolev direktiivi ettepanek puudutab selliste varuosade disainilahenduste kaitset, mille abil taastatakse mitmeosaliste toodete välimus. Ettepaneku eesmärgiks on täiustada varuosade teisest turgu liberaliseerimisprotsessi abil. See puudutab autotööstust, aga ka masina-, tootmisvahendite ja tarbekaupade tööstust.

Ettepanek käsitleb eranditult varuosade teisest turgu (järelturgu) ja puudutab ainult varuosi, mille puhul on disainilahendus toote esialgse funktsiooni või välimuse taastamisel oluline; teisisõnu, mitmeosalise toote osa või komponenti saab asendada ainult originaalosaga identse varuosaga (nn täpselt vastavad varuosad).

Direktiivi ettepaneku artiklis 1, millega muudetakse direktiivi 98/71/EÜ artiklit 14, jäetakse kõnealused varuosad teisesel turul nüüdsest disainilahenduste kaitse alt välja. Lisatakse nn remondi klausel, mille kohaselt ei kehti disainilahenduse kaitse „disainilahenduste suhtes, mis moodustavad käesoleva direktiivi artikli 12 lõike 1 tähenduses kasutatava mitmeosalise toote koostisosa ning mida kasutatakse selle mitmeosalise toote remontimiseks, et taastada tema algne välimus”.

II.       Kontekst

13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta kohaselt võib toote välimust kaitsta kolmandate isikute kasutamise eest. Disainilahenduste kaitse annab ainuõiguse uudsele ja eristatava disainilahendusega üksiktoote, mitmeosalise toote või koostisosa välimusele (vt direktiivi 98/71/EÜ artiklid 1 ja 3).

Direktiivi 98/71/EÜ vastuvõtmise momendil ei olnud võimalik jõuda kokkuleppele nn täpselt vastavate varuosade disainilahenduste kaitse ühtlustamises. Direktiivis ei ole seega ühtlustatud disainilahenduste kaitse õigus varuosade järelturul ja varuosade suhtes kehtib praegu endiselt disainilahenduste kaitse. Esmase turu uudse osa disainilahendusele antud kaitse võib samamoodi kehtida ka teisese turu ehk järelturu varuosa suhtes.

Direktiivi 98/71/EÜ artiklis 14 kehtestatakse üleminekusäte, mis sätestab, et liikmesriigid jätavad „kuni käesoleva direktiivi muudatuste vastuvõtmiseni komisjoni ettepanekul vastavalt artikli 18 sätetele” jõusse oma olemasolevad õigusnormid ning kehtestavad nende sätete muudatusi ainult kõnealuste osade turu liberaliseerimise eesmärgil (freeze plus lahendus).

1993. aastal esitas komisjon esmakordselt EÜ õigusnormid disainilahenduste õiguskaitse kohta. Nõukogul õnnestus jõuda ühisele seisukohale siiski alles 1997. aastal. Euroopa Parlament nimetas esimesel lugemisel varuosade disainilahenduste kaitset mitmeosaliste toodete (nt mootorsõidukite) remontimise eesmärgil oluliseks poliitiliseks küsimuseks. Nõukogu ei olnud siiski suuteline heaks kiitma remontimiseks kasutatavate varuosade disainilahenduste kaitse ühtlustatud sätteid. Teisel lugemisel (22. oktoobril 1997) otsustas Euroopa Parlament ülekaaluka enamusega esitada uuesti esimesel lugemisel vastu võetud ja nõukogu poolt tähelepanuta jäetud remondi klausli. Kõnealuse sätte eesmärgiks on võimaldada disainilahenduse kasutamist mitmeosalise toote remondiks, kui kasutaja pakub disainilahenduse õiguse valdajale õiglast ja asjakohast hüvitist. Euroopa Parlament oli arvamusel, et see on parim tee riikide üksteisest osaliselt väga erinevate õigussüsteemide kohandamiseks antud valdkonnas. Kuna nõukogu jättis Euroopa Parlamendi kõnealused muudatusettepanekud ka teisel lugemisel vastu võtmata, algatati vahendusmenetlus. Pikkade ja vaevaliste läbirääkimiste tulemusena jõuti seejärel freeze plus lahenduseni sellisel kujul, nagu see on lisatud direktiivi 98/71/EÜ artiklisse 14. Direktiivi 98/71/EÜ rakendamise järel on olukord liikmesriikides mitmeosaliste toodete esialgse välimuse taastamiseks kasutatavate varuosade valdkonnas praegu erinev. Raportöör juhib tähelepanu sellele, et eriti rahvusvaheliselt võrreldes on olemas erinevaid õiguspraktikaid. Ülemaailmses kontekstis on oluline vältida Euroopa jaoks ebasoodsa konkurentsiolukorra tekkimist.

III.      Raportööri arvamus

Kuigi direktiivi ettepanek hõlmab põhimõtteliselt kõiki varuosi, mida kasutatakse mitmeosalise toote remontimise eesmärgil „selle esialgse välimuse taastamiseks", toimub arutelu esmajoones kõige olulisema kohaldamisala ehk mootorsõidukite varuosade üle. Ei tohiks siiski unustada, et tegemist on disainilahenduste kaitse ulatuse põhimõtteliste küsimustega.

Täpselt vastavate varuosade disainilahenduste kaitse küsimuses teisesel turul seisavad vastakuti kaks olulist arvamust:

Ühelt poolt on esindatud arvamus, et varuosade disainilahenduste kaitse on intellektuaalomandi õiguse loogiliseks tagajärjeks. Selle arvamuse kohaselt oleks varuosade esmase ja teisese turu eristamine vastuolus intellektuaalomandi õiguse üldpõhimõtetega.

Teiselt poolt on esindatud arvamus, et disainilahenduste kaitse ei tohiks hõlmata teisese turu varuosi, sest see võiks kaasa tuua õigustamatu monopoolse seisundi. Kõnealune arvamus kaitseb probleemile kohase lahendusena direktiivi ettepaneku remondi klauslit.

Raportööri arvamuse kohaselt ei arvesta komisjoni esitatud lahendus, mis tähendab, et disainilahenduse kaitse ei laiene otsekohe varuosadele, piisavalt kirjeldatud pingetega erinevate osapoolte huvide vahel. Seepärast teeb raportöör ettepaneku üleminekulahenduseks, mille kohaselt „liikmesriigid, kelle kehtivad õigusaktid näevad ette disainilahenduse kaitse disainilahenduste suhtes, mida mitmeosalise toote koostisosana direktiivi 98/71/EÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses kasutatakse eesmärgil seda mitmeosalist toodet remontida, et taastada selle algne välimus”, võivad seda disainilahenduse kaitset veel viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist säilitada.

Direktiivi ettepanek käsitleb disainilahenduste kaitse küsimusi ega puuduta seetõttu mootorsõidukite ja nende varuosade ohutuse küsimusi. Sellele vaatamata võib liberaliseerimine avaldada kaudset mõju toodete kvaliteedile ja seega ka ohutusele. Kõnealust küsimust käsitlev uuring näitas, et varuosade ohutuse tagamiseks tuleks laiendada tüübikinnitusmenetlust ohutuse seisukohalt olulistele varuosadele. Raportöör väljendab seetõttu heameelt, et ettepanek laiendada tüübikinnitusmenetlust ohutuse seisukohalt olulistele varuosadele on lisatud artiklisse 31 direktiivis 2007/46/EÜ, 5.9.2007 (L 263/1, 9.10.2007).

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS  (13.7.2005)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta
(KOM(2004)0582 – C6-0119/2004 – 2004/0203(COD))

Arvamuse koostaja: Wolf Klinz

SHORT JUSTIFICATION

Background

The Directive 98/71/ EC concerns the legal protection of design. The aim of design law is to protect the appearance, outside and visible form of a product. In this context protection should grant exclusivity in new and original design and reward the intellectual work of the creator of a design.

Article 14 deals with the repair of a complex product. It was from its creation only temporary in nature. Member States shall keep in force their existing legal provisions on protection of design - meaning protection of design or liberalised markets, i.e. no protection of design - until an amendment changes this Directive. Member States shall change their legislation only if they liberalise the market ("freeze plus" solution).

15 Member States (Austria, Denmark, Finland, France, Germany, Portugal, Sweden, Cyprus, Czech Republic, Estonia, Lithuania, Malta, Poland, Slovakia, Slovenia) have protected markets, 9 Member States (Belgium, Ireland, Italy, Luxembourg, Netherlands, Spain, United Kingdom, Hungary, Latvia) have liberalised markets and Greece has a time-limited protection.

This provision was a compromise of antagonists and supporters of a possible Europe-wide liberalisation, but was not meant to be a long term solution.

The Commission's Proposal

The Commission has currently proposed to liberalise the secondary market of spare parts. Thus protection of design should not exist for a component part of a complex product used for the purpose of the repair of this product so as to restore its original appearance. The liberalisation is proposed on the condition that Member States ensure that the consumers are informed about the origin of spare parts so that they can decide if they want to buy a spare part of the vehicle manufacturer (VM), of the original equipment supplier (OES) or of an independent supplier (non-OES).

The Member States have to adapt their national legislation, entering into force at the latest two years after the adoption of the proposed directive.

Data

Scope of the proposed Directive

The proposed Directive only concerns visible "must match" (i.e. body-integrated) spare parts for complex products. Although the proposal affects essentially any sector where the replacement and repair of visible components of complex products is at stake, it largely concerns the automotive aftermarket and has only a minor impact on other markets such as sanitary appliances, watches, motorbikes and domestic electrical appliances. The data for these other markets is difficult to quantify and mostly affects the luxury segment of these markets; experts agree that only the automotive aftermarket is of major importance and thus crucially affected. The areas specifically concerned are namely, car body panels, automotive glass and lighting. 9-11 billion € are annually spent to buy these spare parts. A certain minimum demand for repair and replacement is necessary for spare part manufacturers to operate profitably. Thus offering spare parts is only profitable for certain volume cars. Nevertheless, a several billion € market is concerned.

Possible advantages and disadvantages of the proposed Directive

Prices:In markets with design protection a monopolistic pricing system risks to create overcharges for spare parts. A liberalised market offers a greater choice and a high probability of lower prices. A study showed that 10 out of 11 spare parts are more expensive in protected markets than in liberalised markets. Furthermore -for example- the VM price for a wing front can be up to over 200% higher than it is on the free market.

Innovation:The liberalisation does not affect innovation negatively. Innovation is created through competition in the primary market. The main purpose of creating a car design is to ensure the uniqueness of a car brand in order to defend the market position of a brand. The design of a new car is crucial for the buying decision of the consumer and the basis for a successful sale, but design does not affect consumer behaviour in the aftermarket.

Employment: Independent manufacturers in low-cost countries frequently lack the technical know-how to produce parts at the quality level required by the European market. Production abroad is done rather by the VM themselves as they outsource and dislocate the production of spare parts in order to import them afterwards in the EU. In contrast, SMEs in the EU can better guarantee jobs in their own markets. SMEs currently suffer from the lack of harmonisation in Europe and will benefit from a liberalisation. In addition, all suppliers will benefit from the opening-up of the market as the production of spare parts for non-EU cars will be permitted. Currently, 15% of the cars in the EU are imported from abroad (e.g. from Japan, Korea and US) and all non-EU VM have registered car component designs in the EU.

Safety:Safety is not a question of design protection. No safety test exists for granting design protection. Safety is instead subject to a regime of type-approval for same parts and could be extended to all other parts through further European legislation.

Competition: No competition exists in protected markets. The consumer must buy the spare parts from the VM. They can contact the OES for some spare parts, although this is only possible for products of some of the big and powerful OES. A single European market does not exist and national protected markets are, in reality, protected to a different degree for different spare parts. To liberalise the market would mean to open it up to competition. Competition is not only price competition, but other factors such as service, product quality and reputation come into play. Even in liberalised markets the market share of VM/ OES stays high, e.g. in the USA independent body panels have reached only 15% of the market share.

Conclusions

Your rapporteur wishes to express his strong support for the Commission's Proposal.

It is not satisfactory that we have a single market for new cars but no single market for spare parts.

A liberalisation of the secondary market of spare parts will lead to more competition and push the development of the internal market. The prices will become more elastic.

Innovation is not negatively affected. In fact it might be increased since VM will tend to design the parts of their products in such a way that independent suppliers will find it difficult to manufacture these spare parts. Your rapporteur supports the claim for intellectual property, but in our opinion it is no obstacle for a liberalisation of this market. In addition, it is remarkable that there is only one single case where a VM sued another VM for the copying of design in the primary market, even if some models greatly resemble each other.

SMEs will benefit from the liberalisation. The liberalisation will have positive effects on the employment in the EU and finally the individual consumer will be able to have the freedom of choice and should be able to accept the responsibility for that choice.

A liberalisation of the secondary market of spare parts is the right way forward.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 1
(1) Disainilahenduste kaitse ainus eesmärk on anda ainuõigused toote välimusele, mitte monopol toote kui sellise üle; disainilahenduste kaitsmine, millel ei ole praktilist alternatiivi, viiks tegelikult tootemonopoli tekkimiseni; selline kaitse rikuks peaaegu disainilahenduste režiimi; kui kolmandatel osapooltel on õigus toota ja müüa varuosi, säilib konkurents; kui disainilahenduste kaitse laieneb varuosadele, siis sellised kolmandad osapooled rikuvad neid õigusi, konkurents kaob ja disainilahenduste õiguse omanikule antakse faktiliselt tootemonopol.	(1) Disainilahenduste kaitse ainus eesmärk on anda ainuõigused toote välimusele, mitte monopol toote kui sellise üle ja ka mitte tema koostisosade üle; disainilahenduste kaitsmine, millel ei ole praktilist alternatiivi, viiks tegelikult tootemonopoli tekkimiseni toodete puhul, mille tarbeks neid kasutati; selline kaitse rikuks peaaegu disainilahenduste režiimi; kui kolmandatel osapooltel on õigus toota ja müüa varuosi remondi eesmärkidel, säilib konkurents; kui disainilahenduste kaitse laieneb varuosadele, siis sellised kolmandad osapooled rikuvad neid õigusi, konkurents kaob ja disainilahenduste õiguse omanikule antakse faktiliselt tootemonopol.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 3A (uus)
	(3 a) Remontimisel kasutatavate nähtavate varuosade puhul disainilahenduste kaitse tühistamine loob väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele uusi võimalusi ja tarbijale soodsaid pakkumisi.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3B (uus)
	(3 b) Tuginedes “originaalvaruosade” ja “samaväärse kvaliteediga varuosade” määratlustele vastavalt määruse (EÜ) nr 1400/2002 artikli 1 lõike 1 punktile t ning määruse nr 1400/2002 artikli 4 lõike 1 punktidele i, j, k ja l on keelatud piirata autovaruosadega kauplemist.
Justification
Liberalisation of the spare parts market is central to the liberalisation of the entire motor vehicle sector introduced under the block exemption regulation (Regulation (EC) No 1400/2002). That being the case, the restrictions imposed on spare parts trade and the monopoly accorded to the motor manufacturers – the pretext in each case being ‘design protection’ – are plainly contrary to current competition law and should consequently be removed.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 4
(4) Liikmesriigid peavad komisjoni määruse nr 1400/2002 sätete täiendamiseks, mille järgi tootja saab koostisosadele ja varuosadele nähtavalt oma kaubamärgi või logo kinnitada, tagama,et tarbijad on varuosade päritolust nõuetekohaselt informeeritud, nt kaubamärkide või logode paigutamise teel asjaomastele toodetele.	(4) Komisjoni määruse nr 1400/2002 sätete täiendamiseks, mille järgi tootja saab koostisosadele ja varuosadele nähtavalt oma kaubamärgi või logo kinnitada, tuleb tagada,et tarbijad on varuosade päritolust nõuetekohaselt informeeritud, nt kaubamärkide või logode paigutamise teel asjaomastele toodetele.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 4A (uus)
	(4 a) Käesolev direktiiv peab jõustuma käimasolevatest uurimustest ning edasisest tagajärgede hindamise uurimustest sõltumatult.
Muudatusettepanek 6 Artikkel 1 Artikli 14 lõige 1 (direktiiv 98/71/EÜ)
1. Disainilahenduse kaitse ei kehti disainilahenduste suhtes, mis moodustavad käesoleva direktiivi artikli 12 lõike 1 tähenduses kasutatava mitmeosalise toote koostisosa ning mida kasutatakse selle mitmeosalise toote remontimiseks, et taastada tema algne välimus.	1. Disainilahenduse kaitse ei kehti tootesse sisseehitatud või selles kasutatud disainilahenduste suhtes, mis moodustavad käesoleva direktiivi artikli 12 lõike 1 tähenduses vaid sel eesmärgil kasutatava mitmeosalise toote koostisosa ning mida kasutatakse selle mitmeosalise toote remontimiseks, et taastada tema algne välimus. Disainilahenduse kaitse kehtib, kui disainilahendust kasutatakse vaid dekoratiivsetel ja välimusega seotud eesmärkidel, st mitte toote remontimiseks, et taastada tema esialgne välimus, vaid selle muutmiseks.
Muudatusettepanek 7 ARTIKKEL 1 Artikli 14 lõige 1 a (uus) (direktiiv 98/71/EÜ)
	1 a. Komisjon jälgib käesoleva direktiivi rakendamist, arvestades eelkõige selle mõju varuosade hinnale ja turvalisusele, tingimusi, mis kindlustusfirmad määravad oma kindlustatutele, ning uuest korraldusest tulenevaid tagajärgi konkurentsitingimustele.Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile korrapäraselt raporti, mis sisaldab nimetatud jälgimise tulemusi ning ettepanekuid meetmete kohta, mida tuleb võtta vastavalt Euroopa Liidu eesmärkidele.
Justification
Provides for regular assessment to gauge the impact of the regulatory regime, with particular reference to the most sensitive matters.
Muudatusettepanek 8 ARTIKKEL 1 Artikli 14 lõige 2 (direktiiv 98/71/EÜ)
2.Liikmesriigid tagavad tarbijate nõuetekohase informeerimise varuosade päritolu kohta, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid konkureerivate varuosade vahel.	2.Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui tarbijaid on remondiks kastutatava toote päritolust nõuetekohaselt informeeritud märgistuse, näiteks kaubamärgi või kaubanime abil või muul asjakohasel kujul, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid konkureerivate toodete vahel.
Muudatusettepanek 9 ARTIKKEL 1 Artikli 14 lõige 2 a (uus) (direktiiv 98/71/EÜ)
	2 a. Remondiklausel kehtib ainult nähtavate varuosade kohta teisesel turul, kui mitmeosalist toodet esmasturul turustab disainilahenduste õiguse valdaja või seda tehakse tema nõusolekul.
Muudatusettepanek 10 Artikli 14 lõige 2 b (uus) (direktiiv 98/71/EÜ)
	2 b. Tarbijaid, töökodasid ning varuosadega kauplejaid ei ole mingil juhul lubatud koormata lisamaksude või litsentside või tasudega varuosa kasutamise eest remontimisel.
Justification
The selling price of a car already includes the costs incurred in designing the model, which are consequently paid in full when the car is bought. When the car is repaired, no one should be made to pay the design costs again. Given that it has already been paid for at the time of purchase of the car, there is no reason to charge for design twice or several times over. On the contrary, this would adversely affect small and medium-sized businesses and inhibit growth.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta
Viited	KOM(2004)0582 – C6-0119/2004 – 2004/0203(COD)
Vastutav komisjon	JURI
Nõuandev komisjon   istungil teada andmise kuupäev	ECON 30.11.2004
Tõhustatud koostöö
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	WolfKlinz 14.12.2004
Arutamine komisjonis	29.3.2005	23.5.2005		14.6.2005	12.7.2005	13.7.2005
Muudatuste vastuvõtmise kuupäev	13.7.2005
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:		36 5 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zsolt László Becsey, Pier Luigi Bersani, Bowles Sharon Margaret, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, David Casa, Paolo Cirino Pomicino, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Benoît Hamon, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in 't Veld, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Guntars Krasts, Kurt Joachim Lauk, Astrid Lulling, Gay Mitchell, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Eoin Ryan, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Sahra Wagenknecht, John Whittaker
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Harald Ettl, Catherine Guy-Quint, Ona Juknevičienė, Jules Maaten, Thomas Mann, Kamal Syed Salah, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Antonio Masip Hidalgo

• [1]  ELTs seni avaldamata.

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (*) (14.12.2005)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta
(KOM(2004)0582 – C6-0119/2004 – 2004/0203(COD))

Arvamuse koostaja (*): Manuel Medina Ortega

(*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

LÜHISELGITUS

Background

As a preliminary remark, you rapporteur would point out that the sole reason for this legislation is to the resolve the sole issue remaining after the adoption of Directive 98/71. As many members of this committee will recall, the compromise reached in the codecision procedure between Parliament and Council, with the aid of the Commission, primarily concerned Article 14, relating to the "repairs clause", i.e. the conditions subject to which garages and workshops carrying out repairs must use spare parts supplied by the manufacturer or may use spare parts manufactured by third parties. The solution which the negotiators worked out was to have a "standstill plus", i.e. to freeze the existing legislative situation in each Member State while also allowing any State to liberalise the market further. No obstacle was to be allowed to the free movement of the parts in question. The Council abandoned its position of seeking to allow a "free-for-all", i.e. allowing the Member States carte blanche to introduce or change national legal provisions in this area. Parliament made concessions on its preference for a totally harmonised system of fair and reasonable remuneration for right holders for any use of the design of a component part used in the repair of a complex product. The other point at issue was the method to be used by the Commission to assess the consequences of the Directive after its entry into force (Article 18). Parliament wished to have a provision included in the text requiring the Commission to consult manufacturers of original parts and spare parts, with the aim of arriving at a voluntary agreement between the parties on a system of fair and reasonable remuneration. In the event, Parliament accepted the Council's request that this provision should not be incorporated into the text after receiving assurances from the competent Commissioner that the following declaration would be printed together with the Directive in the Official Journal:

"Immediately following the date of adoption of the Directive, and without prejudice to Article 18, the Commission proposes to launch a consultation exercise involving manufacturers of complex products and of component parts in the motor vehicles sector.

The aim of this consultation will be to arrive at a voluntary agreement between the parties involved on the protection of designs in cases where the product incorporating the design or to which the design is applied constitutes a component part of a complex product upon whose appearance the protected design is dependent. The Commission will coordinate the consultation exercise and will report regularly to the Parliament and the Council on its progress. The consulted parties will be invited by the Commission to consider a range of possible options on which to base a voluntary agreement, including a remuneration system and a system based on a limited period of design protection."

When it proved impossible to reach a voluntary agreement, the Commission ordered a study to be carried out into the possible options for harmonising the aftermarket in spare parts. The study focused on the automotive sector, reflecting the importance of the economic impact in this sector.

On the basis of an extended impact assessment the Commission came to the conclusion that "the option to exclude design protection in the aftermarket for spare parts is the only effective one to achieve an internal market. Liberalisation promises benefits in many respects without serious drawbacks. It would improve the functioning of the Internal Market, allow for more competition in the aftermarket, bring down prices for consumers and create opportunities and jobs for SMEs."

Assessment

Your draftsman considers that the Commission's proposal should be endorsed for the following reasons relating to the sound functioning of the internal market and to the economic welfare of consumers:

First, from the point of view of the internal market, there is a single market for new cars but no single market for car spare parts. This means that automotive spare parts cannot be freely produced and traded within the Community. As a result of this fragmentation and the uncertainty about how the Community’s design regime will evolve, citizens cannot be certain whether or not the purchase of certain spare parts is lawful. In parts of the Community consumers are not free to choose between competing spare parts. For the same reason, parts manufacturers, especially SMEs, cannot use the economies of scale offered by a single market and they are discouraged from generating investment and employment which they might otherwise do.

Secondly, the "must fit/must match" requirement means there is no need for intellectual property protection since no creativity is involved. That requirement also means that consumer safety will not be jeopardised.

Thirdly, the regime proposed will boost competition and this will have a positive spin off for consumers in terms of price competition and keeping insurance costs down.

Lastly, deregulation will allow SMEs to have a greater share of the aftermarket for spare parts and there is no evidence that the result will be the importation of vast amounts of spare parts now produced in the Community. It is well known that multinationals already produce a multiplicity of parts such as car bumpers, in low-cost countries.

JÄRELDUS

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub õiguskomisjoni, millega ta teeb tõhustatud koostööd vastavalt kodukorra artiklile 47, kinnitada otsuse ettepanekut koos lisatud uue põhjendusega 1 a.

1 a) arvestades, et disainilahenduste kaitse kaotamine on vastuolus intellektuaalse omandi kaitse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega ja kujutaks endast ohtlikku pretsedenti intellektuaalse omandi õiguste kaitsele ka teistes valdkondades, ajal, mil Euroopa Liit on eriti WTO raames asunud nõudma kolmandate riikide nõustumist intellektuaalse omandi õiguste kaitsmise korraga, mis teeks lõpu imiteerimisele ja võltsimisele.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta
Viited	KOM(2004)0582 – C6-0119/2004 – 2004/0203(COD)
Vastutav komisjon	JURI
Arvamuse esitaja istungil teada andmise kuupäev	IMCO 14.12.2004
Tõhustatud koostöö – istungil teadaandmise kuupäev	12.5.2005
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Manuel Medina Ortega 18.04.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine komisjonis	4.5.2005 22.11.2005		24.5.2005 12.12.2005	15.6.2005	11.7.2005
Vastuvõtmise kuupäev	12.12.2005
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	26 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Maria Carlshamre, Charlotte Cederschiöld, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Anna Hedh, Edit Herczog, Anneli Jäätteenmäki, Pierre Jonckheer, Wolf Klinz, Henrik Dam Kristensen, Kurt Lechner, Lasse Lehtinen, Toine Manders, Arlene McCarthy, Manuel Medina Ortega, Zita Pleštinská, Luisa Fernanda Rudi Ubeda, Leopold Józef Rutowicz, Heide Rühle, Andreas Schwab, Eva-Britt Svensson, József Szájer, Marianne Thyssen, Jacques Toubon, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler, Phillip Whitehead
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Benoît Hamon
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed olemas vaid ühes keeles)	...

MENETLUS

Pealkiri	Disainilahenduste õiguskaitse muutmine
Viited	KOM(2004)0582 - C6-0119/2004 - 2004/0203(COD)
EP-le esitamise kuupäev	14.9.2004
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	JURI
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ECON 14.12.2004		IMCO
Kaasatud komisjon(id)        istungil teada andmise kuupäev	IMCO 12.5.2005
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Klaus-Heiner Lehne 26.10.2004
Endine raportöör / Endised raportöörid	Alexander Radwan
Arutamine parlamendikomisjonis	21.4.2005		29.11.2005		3.10.2006		20.12.2006
	26.2.2007
Vastuvõtmise kuupäev	20.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlo Casini, Marek Aleksander Czarnecki, Bert Doorn, Cristian Dumitrescu, Monica Frassoni, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Neena Gill, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Diana Wallis, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Mogens N.J. Camre, Charlotte Cederschiöld, Luis de Grandes Pascual, Vicente Miguel Garcés Ramón, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Gabriele Stauner
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Toine Manders, Tomáš Zatloukal