RAPORT Kaubandus- ja majandussuhted Koreaga

23.11.2007 - (2007/2186(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: David Martin

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

kaubandus- ja majandussuhete kohta Koreaga

(2007/2186(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelist kaubanduse ja koostöö raamlepingut[1];

–   võttes arvesse konsultatsiooniettevõtte Copenhagen Economics ja prof J. F. Francoisi uuringut „Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea vahelise võimaliku vabakaubanduslepingu majanduslik mõju”;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Globaalne Euroopa: Konkurentsivõime maailmas – Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM (2006) 0567);

–   võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta[2] ja 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga[3];

–   võttes arvesse OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele ja ILO kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta;

–   võttes arvesse OECD 2007. aasta tööhõivestatistikat;

–   võttes arvesse 4. oktoobri 2007. aasta deklaratsiooni Lõuna- ja Põhja-Korea suhete, rahu ja õitsengu saavutuste kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6‑0463/2007),

A.  arvestades, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames loodud eeskirjadel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem, millega töötatakse välja asjakohased eeskirjad ja tagatakse nende järgimine, esindab jätkuvalt kõige kohasemat raamistikku õiglase ja ausa kaubanduse reguleerimiseks ja edendamiseks;

B.  arvestades, et EL peaks jätkuvalt seadma prioriteediks Doha arengukava tasakaalustatud tulemuse saavutamise, mis aitaks arengumaadel rahvusvahelises kaubandussüsteemis täielikult osaleda;

C. arvestades, et kahepoolsed ja piirkondadevahelised kaubanduslepingud võivad siiski täiendada WTO eeskirju, hõlmates selliseid küsimusi nagu sotsiaalsed ja keskkonnastandardid, mille suhtes praegu on raske mitmepoolset kokkulepet saavutada;

D. arvestades, et Koreaga sõlmitav leping võib samuti käsitleda investeeringute ja teenusekaubanduse küsimusi, kuid peaks seda tegema viisil, mis tagab, et turu avamine ei kahjusta avalikke teenuseid ja kultuurilist mitmekesisust kaitsvaid Euroopa ega Korea eeskirju ega kahjusta avalikke teenuseid niisuguste lepingute ELi partnerriikides ega poliitilist ruumi, mis on vajalik sotisaal-, majandus- ja keskkonnapoliitika ühepoolseks kehtestamiseks nii ELis kui ka Koreas;

E.  arvestades, et Korea majandus on maailma juhtivate seas ja sissetulek inimese kohta on võrdne keskmiste ELi liikmesriikide tasemega;

F.  arvestades, et Koreas, mis OECD statistika kohaselt kuulub OECD kolme kõige suurema sissetulekute erinevuse ja sissetulekute erinevuste kõige suurema laienemisega liikme hulka, on vaesus endiselt lahendamata ja süvenev probleem; arvestades, et Korea asub OECD riikide seas, kes kulutavad vähem kui viis protsenti maksutulust sotsiaalkindlustusele, viimasel kohal, samas kui OECD keskmine on 43 protsenti;

G. arvestades, et Korea on ELi suuruselt neljas kaubanduspartner väljaspool Euroopat ja EL oli 2006. aastal Korea suurim välisinvestor;

H. arvestades, et Korea on allkirjastanud vabakaubanduslepingud Ameerika Ühendriikide ja mitme muu juhtiva kaubanduspartneriga ning mitmete lepingute üle on tal läbirääkimised pooleli;

I.   arvestades, et turulepääsu takistavad üha enam mitmesugused mittetariifsed tõkked, sealhulgas rahvusvaheliste normide ja standardite vastuvõtmata jätmine, mis on osaliselt vastutav ELi struktuurilise puudujäägi eest kahepoolsetes kaubandussuhetes;

J.   arvestades, et uuringud näitavad, et ELi ja Korea vaheline leping võiks mõlemale poolele tuua olulist majanduslikku kasu, kuid et kõigi kaalutud stsenaariumide korral saaks kaks kolmandikku kasust Korea,

Üldküsimused

1.  on seisukohal, et Doha arengukava edukas tulemus jääb ELi kaubanduse prioriteediks ja tunneks muret, kui kahepoolsed läbirääkimised Koreaga või muude partneritega ELi sellelt eesmärgilt kõrvale kallutaksid;

2.   usub, et kahepoolsed läbirääkimised suurte kaubanduspartnerite või piirkondadega            võivad olla kasulikuks täienduseks mitmepoolsetele reeglitele, tingimusel et need   annavad tulemuseks ambitsioonikad, head lepingud, mis lähevad oluliselt kaugemale   lihtsalt tollitariifide vähendamisest;

3.  on seisukohal, et Korea majanduse suurus ja kiire kasv teeb Koreast sellise lepingu jaoks sobiva kandidaadi, kuid juhib tähelepanu olulistele probleemidele – sealhulgas olulistele mittetariifsetele tõketele –, millega tuleb tegeleda, et saavutada rahuldav kokkulepe;

4.  usub, et leping, mis piirdub tariifide alandamisega, tooks üksnes lühiajalist kasu ning nõuab seega mittetariifsete tõkete kaotamist ning teenindussfääri avamist Koreas;

5.  on seisukohal, et ükskõik milline Koreaga sõlmitav vabakaubandusleping peaks käsitlema nelja niinimetatud Singapuri teemat (välisinvesteeringud, konkurents, avalike hangete läbipaistvus ja kaubavahetuse soodustamine)

6.  järeldab, et lepingu vastastikku kasulik sisu on palju tähtsam kui selle sõlmimise kiire ajakava, ja oleks seetõttu mures, kui kunstlikult seatud tähtajad annaksid tulemuseks lepingu, mis ei ole laiaulatuslik, ambitsioonikas ega hästi tasakaalustatud;

Jätkusuutlik areng

7.  on seisukohal, et keskkonnasõbralike toodete tollimäärasid tuleks võrreldes muude kaupadega alandada kiiremini ja järsemalt; kutsub komisjoni ja Korea läbirääkijaid üles esitama selliste toodete selge määratlus; soovitab tungivalt, et niisugune määratlus arvestaks nõuetekohaselt kaupade tootmise keskkonnatingimustega;

8.  avaldab kahetsust, et arvestades kavandatud läbirääkimiste ajakava, ei ole jätkusuutlikkuse mõju hindamist tehtud varasemas etapis; peab ülioluliseks, et jätkusuutlikkuse mõju hindamise tulemused avalikustatakse aegsasti enne lepingu allkirjastamist ja et võimaldatakse piisavalt aega ulatuslikuks avalikuks konsultatsiooniks, et jätkusuutlikkuse mõju hindamise tulemused saaksid mõjutada läbirääkimiste tulemusi; kutsub komisjoni üles konsulteerima Euroopa Parlamendi, nõukogu ja kodanikuühiskonnaga, kas jätkusuutlikkuse mõju hindamise uuring soovitab leevendavaid nõudeid ja pidama vastavalt läbirääkimisi lõpliku vabakaubanduslepingu üle;

9.  usub, et komisjoni ambitsioonikus turgude suurema avatuse osas peaks olema tasakaalustatud võrdselt ambitsioonika lähenemisviisiga jätkusuutlikule arengule; nõuab kindlalt ka, et peab olema erand reeglile, et juurdepääs Euroopa siseturule sõltub keskkonnakaitse standarditele vastavusest;

10. tervitab USA kongressi survel tugevamate sotsiaalkaitset ja keskkonda puudutavate klauslite sisseviimist hiljuti sõlmitud USA ja Korea vahelisse vabakaubanduslepingusse;

11. on seisukohal, et ELi läbirääkijad käsitlevad seda alusena, millelt lähtudes on võimalik edasi liikuda, eriti mis puudutab põhiliste Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni standardite ratifitseerimist ja jõustamist, Korea osalemist kliimamuutuse vastase võitluse korralduses pärast 2012. aastat ning ELi kehtivate keskkonnakaitsealaste standardite ja õigusaktide tunnustamist;

12. nõuab, et kõik Koreaga sõlmitavad lepingud sisaldaksid siduvaid sotsiaalvaldkonda käsitlevaid ja keskkonnaalaseid sätteid;

13. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama ja edendama kahepoolsete läbirääkimiste käigus Koreaga OECD ettevõtete sotsiaalse vastutuse juhtpõhimõtteid nii Korea ettevõtetele, kes tegutsevad Euroopas, kui ka Koreas asutatud Euroopa ettevõtetele;

14. on seisukohal, et ambitsioonikas jätkusuutliku arengu peatükk on mis tahes lepingu  tähtis osa, kuid tuletab meelde, et lõppeesmärgiks on kokkulepitud standardite   jõustamine; on arvamusel, et selleks peab kõnealuse peatüki suhtes kohaldatama   standardset vaidluste lahendamine mehhanismi;

15. usub, et töötajate ja tööandjate organisatsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide esindajatest koosneval kaubanduse ja jätkusuutliku arengu foorumil võiks olla tähtis roll tagamaks, et turu suurema avamisega kaasneks ka keskkonna- ja sotsiaalsete standardite taseme tõus;

16. teeb ettepaneku, et tuleb luua mehhanism, mille abil ELi või Korea tunnustatud töövõtjate ja tööandjate organisatsioonid saaksid esitada meetmete võtmiseks taotlusi, mida töödeldakse kindla perioodi jooksul ning millega võivad kaasneda jätkuvad järelmeetmed ja läbivaatamise sätted, et säilitada surve töötajate õiguste rikkumise vastu;

Majandusharud

17. nõuab, et tooteid ja teenuseid hõlmava vabakaubanduslepingu sõlmimine Koreaga moodustaks tähtsa osa kahepoolsetel läbirääkimistel teadus- ja tehnikakoostöö ning intellektuaalomandi valdkonnas, edendaks energiatõhususe alast koostööd, oleks kliimamuutuste vastu ja hõlmaks energiapoliitika teisi väliseid aspekte, tuumaenergiat, taastuvaid energiaallikaid ja GALILEO programmi;

18. on seisukohal, et rahvusvaheliste normide ja märgistusnõuete mittejärgimine Korea poolt on suureks mittetariifseks tõkkeks, mis tekitab erilisi probleeme mootorsõiduki-, ravimi-, kosmeetika- ja elektroonikatööstusele; kutsub Korea valitsust üles andma rahuldavaid seletusi niisuguste lahknevuste kohta või vastasel juhul vabakaubanduslepingu läbirääkimiste käigus võtma endale kohustuse need eemaldada;

19. toetab komisjoni eesmärki abistada ELi farmaatsiatoodete ja meditsiiniliste vahendite eksportijaid, tagades Korea tervishoiusüsteemi suurema läbipaistvuse, kuid nõuab kindlalt, et kõnealune leping ei looks mingeid õiguslikke ega praktilisis tõkkeid Korea äriühingutele, kes kasutavad soodustussätteid, mis on sätestatud 14. novembril 2001. aastal Dohas vastu võetud deklaratsiooni TRIPS-lepingu ja tervisekaitse kohta lõigetes 4 ja 5, et suurendada arenguriikide juurdepääsu ravimitele;

20. rõhutab, et vastastikuse tunnustamise leping tuleks kaasata ELi ja Korea vabakaubanduslepingusse, et eemaldada edaspidi kaubandustõkkeid, mida põhjustavad ebavajalikud dubleerivad menetlused Korea poolt, mis loovad takistusi oma tooteid Koreasse müüa soovivatele ELi äriühingutele erinevates tööstussektorites;

21. avaldab kahetsust selle üle, et Korea-poolne rahvusvaheliste normide mittejärgimine toob kaasa mittevajalikud, dubleerivad loomkatsed; on seisukohal, et leping peaks püüdma kindlustada, et ühe osapoole poolt heaks kiidetud teaduslikult tõestatud alternatiivid loomkatsetele peaksid olema vastuvõetavad ka teisele osapoolele;

22. tunneb muret, et ELi ja Korea vabakaubanduslepingul võib olla negatiivne mõju Euroopa mootorsõidukitööstusele; nõuab seega, et komisjon kaaluks strateegia väljatöötamist ELi imporditariifide järkjärguliseks kaotamiseks kaitsemeetmetega; soovitab, et tariifide järkjärguline kaotamine oleks seotud Korea-poolsete peamiste mittetariifsete tõkete kaotamisega;

23. märgib seoses mootorsõidukitööstusega, et Korea on allkirjastanud ja ratifitseerinud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehniliste normide kehtestamist, ja on seega andnud lubaduse standardnormide rakendamiseks; kutsub komisjoni üles nõudma nende kiiret rakendamist; samal ajal kutsub komisjoni üles nõudma, et ELi mootorsõidukeid, mis vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standarditele, saaks importida Koreasse täiendava testimise ja homologeerimiseta; on vastu sätetele, mis vabastavad Korea sõidukid saastevastastest heitmenormidest;

24. on seisukohal, et kuna ELil on ebameeldivad kogemused Korea laevaehitustööstusega, tuleks läbirääkimiste käigus pöörata sellele sektorile erilist tähelepanu;

25. on seisukohal, et läbirääkimiste käigus peaks komisjon arvestama ka nii Korea kui ka Euroopa põllumajandussektori muresid, eelkõige vabakaubanduslepingu võimaliku ebasoodsa mõju osas tundlikele asjassepuutuvatele toodetele;

26. peab piiritusjookide tollimaksude ülemmäärasid ja liigseid märgistusnõudeid läbirääkimiste prioriteediks; nõuab kohest meetmete võtmist, et võidelda mittetariifsete tõkete vastu puu- ja köögiviljade osas ning puuviljakonservide ülemääraselt kõrgete tariifide vastu; on seisukohal, et on äärmiselt oluline saavutada rahuldav tulemus geograafiliste tähistuste osas;

27. väljendab muret seoses raskustega, mis takistavad välismaa äriühingute pääsu Korea teenuste, sealhulgas panganduse, kindlustuse ja õigusabi, turule;

28. peab väga tähtsaks intellektuaalomandi õiguste tõhusat jõustamist, sealhulgas võltsimise ja piraatluse eest asjakohaste karistuste kehtestamise kaudu; on seisukohal, et kehtivate WTO eeskirjade raames tuleks kaasata kiire ja tõhus vaidluste lahendamise erimehhanism, et oleks võimalik adekvaatselt tegeleda nende ja muude ebaausate kaubandustavade vastu võitlemisega; märgib, et praegused läbirääkimised Koreaga intellektuaalomandi õiguste kaitse teemal ei tohiks õõnestada poliitika õiguspäraseid eesmärke, näiteks juurdepääsu ravimitele, minnes TRIPS-lepingu kohustustest kaugemale, kuid peaks selle asemel julgustama intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide soodustussätete kasutamist;

29. nõuab tungivalt, et Lõuna-Korea kehtestaks helisalvestiste tootjatele õiguse avalikule esitamisele vastavalt Rooma konventsioonile, 1996. aasta WIPO esituste ja fonogrammide lepingule ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivile 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas[4];

30. kutsub Lõuna-Koread üles järgima täielikult WIPO Internetti käsitlevaid lepinguid, mis hõlmab ka täielikku õiguslikku tuge tehnoloogia kaitse meetmetele, mida kasutavad autoriõiguste valdajad, sealhulgas kõrvalehoidmise keelustamist; pakkuma helisalvestiste tootjatele ainuõigusi kõikidele levitusvormidele Internetis; töötama välja tulemusliku teavitus- ja mahavõtmismenetluse; tunnustama ajutiste koopiate kaitset ning piirama isiklikul otstarbel kopeerimise erandit digitaalvaldkonnas;

31. nõuab, et Lõuna-Korea tugevdaks internetipiraatluse vastast võitlust, suurendades soodustusi võrguteenuste pakkujate vahelisele koostööle piraatlusevastases võitluses; julgustades Auroriõiguste Kaitse Keskust võitlema järjepidevalt välismaiste õiguse valdajate tööde internetipiraatluse vastu; teostades uurimistoiminguid isikute suhtes, kes on seotud õigusvastaste veebilehtedega, serveritega, hoiustamisteenuste ja failide jagamise teenustega, ning neid vastutusele võttes;

32. rõhutab, et ükskõik milline Koreaga sõlmitav vabakaubandusleping peab hõlmama järgmisi punkte:

· ühenduse päritoluõiguste parandamine ja lihtsustamine;

· juba olemasolevate rahvusvaheliste normide ja standardite laiaulatuslik ühtlustamine uute standardite loomise asemel;

· rangem andmete avalikustamise nõue ja parimate tavade edendamine eeskirjade sätestamisel;

· riiklike toetusmehhanismide läbipaistvus ning olemasolevate mittetariifsete kaubandustõkete kõrvaldamine;

Põhja-Korea ja Kaesong

33. tunnistab, et Kaesongi tööstuskompleksist pärinevate kaupade kaasamine tekitab tõsiseid õiguslikke ja tehnilisi probleeme, ning on seega seisukohal, et see oleks senikaua põhimõtteliselt vastuvõetamatu, kui Põhja-Korea ei suuda järgida põhilisi inimõiguste standardeid ning õigusriigile omaseid põhimõtteid;

34. soovitab, et komisjon uuriks tõsiselt, kuivõrd mõjutavad Põhja- ja Lõuna-Korea vahelised kaubandussuhted vabakaubanduslepingut ELiga;

35. rõhutab, et iga leping peaks sisaldama kohustust mitte alandada tööstandardeid välisinvesteeringute ligimeelitamiseks lepinguosaliste territooriumi mistahes osas, kaasa arvatud eksportkauba tootmise eritsoonides;

Muud küsimused

36. usub, et selleks, et näidata jätkuvat valmisolekut mitmepoolseteks läbirääkimisteks, peaks Korea olema valmis pakkuma vähimarenenud riikidele tollivaba ja kvoodivaba juurdepääsu, sarnaselt ELi algatuse „Kõik peale relvade” kavaga ning vastates täielikult samaväärsetele töö- ja keskkonnastandarditele;

Euroopa Parlamendi roll

37. on seisukohal, et lepingu õiguspärasus ja avalik vastuvõetavus eeldavad Euroopa Parlamendi tihedat kaasamist kõigis läbirääkimiste etappides ja võimalust parlamendile kokkulepitud teksti üle oma arvamust avaldada; eeldab, et komisjon ja nõukogu esitaksid kõnealuse lepingu vormis, mis nõuab Euroopa Parlamendi nõusolekut vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule;

0

0   0

38. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile,      liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Korea Vabariigi valitsusele ja   parlamendile.

• [1]  EÜT L 90 30.3.2001, lk 46.
• [2]  ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 18.
• [3]  ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 203.
• [4]  ELT L 376, 27.12.2006, lk 28.

SELETUSKIRI

Mitmepoolsus ja regionaalsus

Vabakaubandusleping Koreaga on osa komisjoni strateegiast „Globaalne Euroopa” ja koos India ning Kagu-Aasia riikidega peetavate sarnaste läbirääkimistega kajastab see olulist muutust võrreldes varasema poliitikaga, mille kohaselt uusi läbirääkimisi vabakaubanduslepingute üle ei alustata enne mitmepoolse Doha arengukava sõlmimist. Seda muutust võib osaliselt selgitada Doha arengukava suhtes eduka kokkuleppe saavutamise osas valitseva ebakindlusega, kuid kajastab ka kogu maailmas valitsevat suundumust kahepoolsete ja piirkondadevaheliste kaubanduslepingute lisandumise suunas.

Kui Korea peaks sõlmima vabakaubanduslepingud teiste suurte kaubanduspartneritega peale ELi, siis jääksid Euroopa äriühingud konkurentsivõimelt alla tootjatele, kellel on tollivaba juurdepääs, millel omakorda võiksid olla ELi tööhõivele negatiivsed tagajärjed. Samal ajal võivad kahepoolsed kaubanduslepingud anda võimaluse minna kaugemale praegustest WTO eeskirjadest, sealhulgas käsitledes küsimusi, mille suhtes puudub vajalik mitmepoolne konsensus.

Käesolev raport toetab seepärast Koreaga sõlmitava vabakaubanduslepingu ideed, rõhutades samas, et selline leping peab olema väga kvaliteetne ja et selle ambitsioonikaid sihte ei tohiks kokkuleppe kiire saavutamise huvides ohverdada. Kokkuleppe saavutamiseks tehtav töö ei peaks toimuma Doha arengukava sõlmimiseks tehtavate jõupingutuste arvelt, mis jääb prioriteediks ja pakub suurimat väljavaadet tasakaalustatud tulemuseks, mis tugevdab eeskirjadel põhinevat mitmepoolset kaubandussüsteemi. Lisaks peaks taotlus sõlmida Koreaga WTO+ leping tähendama WTO eeskirjadest kaugemale minekut mitte ainult turgude avamise, vaid ka sotsiaalsete ja keskkonnastandardite osas. Kõnealustes valdkondades pakub leping võimalust kehtestada uus standard, mis oleks eeskujuks lepingutele, mille üle alles läbirääkimisi peetakse.

Korea tähtsus

SKT järgi on Korea majandus maailmas suuruselt üheteistkümnes, olles muutunud ühest maailma vaeseimast riigist 1950. aastatel üheks maailma rikkaimaks, kelle SKT inimese kohta on praegu võrreldav Hispaania omaga. Toimunud on nihe teenustesektori suunas, mis annab ligikaudu 70% SKTst, ja IT-sektori osatähtsuse oluline tõus. Väidetavalt on suure majanduspotentsiaaliga riikidest Koreas kiire Interneti-ühendusega varustatud elanikkonna osakaal kõige suurem.

Korea on ELi suuruselt neljas kaubanduspartner väljaspool Euroopat, kusjuures kaubavahetus on alates 2001. aastast suurenenud enam kui 35%. Eelmisel aastal oli EL Korea suurim välisinvestor. Korea on allkirjastanud vabakaubanduslepingud EFTA, Singapuri ja ASEANiga ning leping Ameerika Ühendriikidega (edaspidi „KorUS”) allkirjastati 30. juunil 2007. Samuti peetakse läbirääkimisi Kanada ja Indiaga.

Korea põllumajandussaaduste tollid ületavad ELi taset kaks korda ja tööstuskaupade omad poolteist korda. Hinnanguliselt on Korea teenustesektori kaitsepiirangud veelgi kõrgemad ning Euroopa äriühingud kaebavad suurte mittetariifsete tõkete üle, sealhulgas märgistusnõuded, rahvusvahelistest normidest lahknevad standardid ja suuremad kapitalinõuded välispankade filiaalidele. On tähtis, et mis tahes sõlmitav leping käsitleks koos tollide järkjärgulise kaotamisega ka nimetatud küsimusi.

Peaksime tunnistama, et vabakaubandus on Korea ühiskonnas endiselt vaidlusi põhjustav teema, mida näitavad ka demonstratsioonid Ameerika Ühendriikidega sõlmitud lepingu vastu ja Korea demonstrantide kohalolek Brüsselis septembris toimunud kolmanda läbirääkimiste vooru ajal.

Jätkusuutlik areng

Nagu märgitud, on Korea rikas tööstusriik. Siiski pole olukord seoses ametiühingute õiguste ja keskkonnakaitsega selline, mida võiks oodata OECD liikmelt. Korea pole ratifitseerinud nelja kaheksast peamisest ILO konventsioonist ja tal puuduvad siduvad kohustused vastavalt Kyoto protokollile. Demokraatliku Partei survel on tugevdatud KorUSi sotsiaalseid ja keskkonnaklausleid.

Arvestades sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kõrget prioriteeti ELi jaoks, peaks kõnealune leping olema lähtepunktiks ELi ja Korea vahelise lepingu jätkusuutliku arengu peatükile. Kaubandusläbirääkimistel püüab komisjon tagada, et ELile pakutavad tollivähendused oleksid vastavuses nendega, mida Korea on lubanud muudele kaubanduspartneritele. Komisjon peaks olema samavõrd valvas, tagamaks, et sotsiaalsed ja keskkonnastandardid pidevalt paranevad, et vältida suuremast liberaliseerimisest tulenevat võidujooksu nende standardite nõrgestamiseks.

Copenhagen Economicsi uuringust ilmneb, et kaks kolmandikku ELi ja Korea vahelisest vabakaubanduslepingust tulenevast kasust saaks kõigi kaalutud stsenaariumide korral Korea. Seda silmas pidades näib mõistlik, et EL taotleks olulist edasiminekut oma prioriteetsetes valdkondades, nii et lõplik kokkulepe kajastaks mõistlikku tasakaalu mõlema poole huvide vahel.

Selleks peaks sõlmitav leping kohustama lepinguosalisi peamisi ILO standardeid ratifitseerima ja pooled peaksid kohustuma neid ja muid inimväärse töö komponente tõhusalt rakendama. Osa sellest tegevuskavast peaksid moodustama meetmed, mis edendavad soolist võrdõiguslikkust töösuhetes, sest siin on oluline arenguruum mõlemale poolele. Samuti peaksid mõlemad pooled lubama mitte alandada tööstandardeid välisinvesteeringute ligimeelitamiseks, ja see peaks hõlmama lepinguosaliste kogu territooriumi, sealhulgas eksportkauba töötlemise eritsoonid.

Tõhusale rakendamisele aitaks kaasa mehhanism, mille kohaselt ELi või Korea tunnustatud töötajate ja tööandjate organisatsioonid peaksid saama taotlusi meetmete võtmiseks, mida käsitletaks kindla ajavahemiku jooksul. Sotsiaalseid probleeme käsitlevaid kaebusi peaksid kaaluma tõeliselt sõltumatud ja kvalifitseeritud eksperdid. Nende soovituste tulemusena peaks käivituma pidev jälgimis- ja läbivaatamisprotsess, et säilitada surve töötajate õiguste rikkumiste vastu.

Vastavalt Kyoto protokollile puuduvad Koreal mis tahes siduvad kohustused seoses kasvuhoonegaasidega. Raske on näha, kuidas saab vaesematelt riikidelt, näiteks Hiinalt ja Indialt oodata panuse andmist võitlusse globaalse soojenemise vastu, kui rikkamad riigid jätavad oma osa täitmata. Läbirääkimised 2012. aasta järgse korra üle annavad selge võimaluse lepingu reguleerimisala laiendada, et jagada vähendamiseesmärke õiglasel viisil, mis ei moonuta konkurentsi.

Ehkki on tähtis, et lepingus sisalduks selge ja ambitsioonikas sotsiaalarengut käsitlev peatükk, siis lõppkokkuvõttes loeb kokkulepitud standardite tõhus jõustamine. Seda võiks edendada kaubanduse ja jätkusuutliku arengu foorum, kuhu asjakohaselt tasakaalustatud vahekorras kuuluksid töötajate organisatsioonide, tööandjate organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Foorumit peaks täiendama regulaarne aruandlus jätkusuutliku arengu suhtes võetud kohustuste täitmise kohta koos sõltumatute jätkusuutlikkuse mõju hinnangutega.

Tõhus jõustamine eeldab ka seda, et jätkusuutlikku arengut käsitleva peatüki suhtes kohaldatakse sama vaidluste lahendamise mehhanismi kui lepingu muude osade suhtes. Ameerika Ühendriikide administratsioon ja kongress leppisid kokku, et kõik nende vabakaubanduslepingust tulenevad keskkonnaalased kohustused kuuluvad jõustamisele samadel alustel lepingu majandustegevust käsitlevate sätetega – samad hüvitised, menetlused ja sanktsioonid; raske on mõista, miks peaks Euroopa vähemaga nõustuma.

Hea tulemus ELi ja Korea vahelise vabakaubanduslepingu sotsiaalsete ning keskkonnasätete osas poleks vaid väärtus omaette, vaid – tingimusel et läbirääkimiste ambitsioonikast ajakavast kinni peetakse – võiks olla ka tähtsaks eeskujuks tulevastele lepingutele teiste riikide või piirkondadega.

Majandusharud

Korea standardne poliitika lahkneb tihti rahvusvahelistest normidest. Välismaa autode osas on Korea allkirjastanud ja ratifitseerinud UNECE kokkuleppe ja seega võtnud kohustuse standardnormide rakendamiseks. Vabakaubanduslepingus tuleks selgelt sätestada, et Korea tunnustab UNECE standardeid sellistena, lubades seega neid standardeid järgivatele Euroopa autodele tegeliku juurdepääsu Korea turule.

Lahknevus rahvusvahelistest normidest tekitab konkreetseid probleeme ka ravimitööstuses, kus Korea ei tunnusta teistes riikides katsetatud ja sertifitseeritud ravimite lube. Need riiklikud normid mitte ainult ei loo takistusi Euroopa ekspordile, vaid toovad kaasa ka ohu, et loomadega sooritatakse mittevajalikke katseid, mis dubleerivad juba sooritatud katseid. Neid mittetariifseid tõkkeid käsitledes peaks leping siiski vältima mis tahes klausleid, mis võiksid raskendada arengumaade juurdepääsu ravimitele kooskõlas WTO kokkulepetega.

Kosmeetika- ja elektroonikatoodete osas on samuti probleeme seoses märgistuse ja standarditega, samas kui piiritusjookide suhtes kehtivad ligikaudu 20% kõrgemad tollitariifid ja liigsed märgistusnõuded. Vajalikud on ranged sätted geograafiliste tähiste kaitse kohta.

Teenuste turu osas on samuti rohkesti ruumi edasiliikumiseks, eriti sellises sektoris nagu õigusabi, kus Korea turg on pärast Hiina ja Jaapani turgude hiljutist avamist ainus täiesti suletud turg piirkonnas. Finantsteenuste osas, kus välismaa äriühingute teel seisavad olulised tõkked, saab Šotimaa Kuningliku Panga kogemus, kes kavandab filiaali avamist Koreas, tähtsaks näitajaks Korea valmisoleku kohta lubada riiki välismaa rahandusasutusi. Intellektuaalomandi õiguste jõustamine on samuti tähtis.

Põhja-Korea ja Kaesong

Kaesongi tööstuskompleks asub Põhja-Koreas, kuus miili demilitariseeritud tsoonist põhjas. Ehitust alustati 2003. aasta juunis ja see peaks valmis saama 2012. aastal. Lõuna-Korea valitsuse seisukohalt pakub Kaesong võimalust kahe Korea suhete parandamiseks, luues koha leppimiseks, koostööks ja ühtlustamiseks. Seepärast soovib valitsus tungivalt seal toodetud kaupade hõlmamist vabakaubanduslepinguga.

Üldiselt toetab Euroopa Parlament seisukohta, et paremad kaubandussuhted suudavad anda olulise panuse konfliktide lahendamisse ning edendada inimestevahelist mõistmist. Siiski tekitab vabakaubanduslepingu laiendamine kaupadele, mis pole toodetud lepinguosalises riigis, keerulisi õiguslikke ja tehnilisi küsimusi. Poliitiliselt oleks see vastuvõetav ainult siis, kui on selge, et Kaesongi hõlmamine ei kahjustaks lepinguosaliste sotsiaalseid standardeid ja Kaesongi töötajate puhul edendatakse peamiste tööturustandardite järgimist. Pole selge, kas seda oleks võimalik tõhusalt kontrollida.

Muud küsimused

Tolliprotseduuride ja muude formaalsuste lihtsustamise, standardiseerimise ja kaasajastamise meetmed võiksid oluliselt kaasa aidata sellele, et leping tagab EL ja Korea vahelises kaubanduses mittevajalike piirangute vältimise. Siiski peaks olema ettevaatlik tagamaks, et kaubanduse soodustamist ei kasutata kattena tarbija- või keskkonnakaitse kahjustamiseks.

Selleks et näidata poolte jätkuvat toetust Doha arengukavale ja vältida vähimarenenud maade kahjustamist võimaliku vabakaubanduslepingu negatiivse mõju kaudu, tuleks Koread julgustada kehtestama tollivaba ja kvoodivaba juurdepääsu vähimarenenud maade kaupadele, kooskõlas ELi algatuse „Kõik peale relvade” kavaga.

Euroopa Parlamendi roll

Ehkki olemasolev kaubanduse ja koostöö raamleping on segatüüpi leping ja sellel on poliitiline lisa, puudub selline partnerlus- ja koostööleping, mis tavaliselt annab ELi kahepoolsele kaubanduslepingule asjakohase poliitilise ja õigusliku tausta. Sellises olukorras tuleb hoolikalt jälgida, et EL ja Korea – kas kaubanduslepinguga, mille üle praegu läbi räägitakse, või siis eraldi lepinguga – võtaksid standardsed inimõigusi puudutavad kohustused, ja et vabakaubandusleping võidaks peatada, kui neid kohustusi rikutakse. Sarnaselt, selleks et tagada õiguspärasus ja demokraatlik kontroll, eeldab Euroopa Parlament, et muud institutsioonid sõlmiksid käesoleva lepingu vormis, mis nõuab Euroopa Parlamendi nõusolekut vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule.

Loomulikult saab selline kontroll olla tõhus vaid siis, kui Euroopa Parlamenti jätkuvalt teavitatakse ja tal on võimalus kogu läbirääkimiste aja jooksul arvamust avaldada, mitte siis, kui talle lõpuks jah/ei valik esitatakse. Komisjon on näidanud tervitatavat valmisolekut parlamendi vastutava komisjoni teavitamiseks, sealhulgas videokonverentside ning piiratud kasutusega dokumentidele juurdepääsu kaudu. Oluline on, et see jätkuks kogu läbirääkimiste aja jooksul ja et avaldatakse võimalikult palju teavet, nii et Euroopa kodanikud oleksid informeeritud läbirääkimistest, mida nende nimel peetakse.

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (15.11.2007)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

majandus- ja kaubandussuhete kohta Koreaga
(2007/2186(INI))

Arvamuse koostaja: Werner Langen

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Üldine

1.   tuletab meelde mitmepoolset regulatiivset süsteemi ja rõhutab, et Euroopa Liidu poolt läbi räägitud ja sõlmitud vabakaubanduslepinguid peaksid toetama asjakohased mehhanismid, mis on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevuskavaga;

2.  on seisukohal, et ükskõik milline Koreaga sõlmitav vabakaubandusleping peab olema kooskõlas WTO Doha arenguvooru läbirääkimiste edusammudega ja peaks käsitlema ka nelja niinimetatud Singapuri teemat (välisinvesteeringud, konkurents, riigihangete läbipaistvus ja kaubavahetuse soodustamine);

Üksikute majandusharude huvid

3.  nõuab, et tooteid ja teenuseid hõlmava vabakaubanduslepingu sõlmimine Koreaga moodustaks tähtsa osa kahepoolsetel läbirääkimistel teadus- ja tehnikakoostöö ning intellektuaalomandi valdkonnas, edendaks energiatõhususe alast koostööd, oleks kliimamuutuste vastu ja hõlmaks energiapoliitika teisi väliseid aspekte, tuumaenergiat, taastuvaid energiaallikaid ja Galileo programmi;

4.  rõhutab, et ükskõik milline Koreaga sõlmitav vabakaubandusleping peab hõlmama järgmisi punkte:

· 'tundlike' toodete teatud konkurentsieeskirjade välistesse sektoritesse koondumise välistamine (nt põllumajandus);

· ühenduse päritoluõiguste parandamine ja lihtsustamine;

· juba olemasolevate rahvusvaheliste normide ja standardite laiaulatuslik ühtlustamine uute standardite loomise asemel;

· rangem kohustus esitada andmeid ja parimate tavade edendamine eeskirjade sätestamisel;

· riiklike toetusmehhanismide läbipaistvus ning olemasolevate mittetariifsete kaubandustõkete kõrvaldamine;

· rahvusvahelistest tehnilistest eeskirjadest ja märgistamisnõuetest kinnipidamine ning Korea loobumine mittetariifsete barjääride kasutamisest, eriti mootorsõiduki-, farmaatsia-, kosmeetika- ja elektroonikatööstuses.

5.  teeb ettepaneku võtta Koreaga sõlmitava vabakaubanduslepingu aluseks teenuskaubanduse üldleping (GATS), nagu teenustealased kokkulepped olid USAga sõlmitud vabakaubanduslepingute ning nendes sisalduvate rangete sotsiaal- ja keskkonnaklauslite aluseks;

6.  on seisukohal, et kuna ELil on ebameeldivad kogemused Korea laevaehitustööstuse dumpinguhindadega, tuleb eeskirjade rikkumise korral kasutada tõhusaid ja koheselt rakendatavaid sanktsioone;

7.  viitab (Põhja-Korea) Kaesŏngi tööstuskompleksi toodete kaasamisega seotud erilisele probleemile ja arvab, et see kaasamine oleks vaid siis võimalik, kui nende toodete tootmisel rakendataks ühenduse põhilisi eeskirju päritolu ja töönormide kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	12.11.20007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	28 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Březina, Renato Brunetta, Gianni De Michelis, Den Dover, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Nikolaos Vakalis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Pilar Ayuso, Ivo Belet, Danutė Budreikaitė, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Edit Herczog, Lambert van Nistelrooij, Vittorio Prodi, Esko Seppänen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Eva Lichtenberger

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	20.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	16 5 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Graham Booth, Carlos Carnero González, Daniel Caspary, Françoise Castex, Christofer Fjellner, Eduard Raul Hellvig, Jacky Henin, Caroline Lucas, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, Helmuth Markov, David Martin, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Corien Wortmann-Kool, Zbigniew Zaleski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Danutė Budreikaitė, Małgorzata Handzlik, Jan Tadeusz Masiel, Carl Schlyter,
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Paul Rübig