RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes

26.11.2007 - (KOM(2005)0649 – C6‑0079/2006 – 2005/9259(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Genowefa Grabowska
Arvamuse koostaja (*): Diana Wallis, õiguskomisjon
(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

Menetlus : 2005/0259(CNS)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0468/2007

Esitatud tekstid :

A6-0468/2007

Arutelud :

PV 12/12/2007 - 20
CRE 12/12/2007 - 20

Hääletused :

PV 13/12/2007 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0620

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
õiguskomisjonI ARVAMUS (*)
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes

(KOM(2005)0649 – C6‑0079/2006 – 2005/9259(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0649);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0079/2006);

– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

– võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6‑0468/2007),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist;

4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Esimene volitus
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 2;	võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c;
Selgitus
Kui kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon konsulteeris õiguskomisjoniga kavandatava määruse õigusliku aluse kohta, leidis õiguskomisjon, et ettepanekuga tuleb tegelda kaasotsustamismenetluse alusel.
Muudatusettepanek 2 Kolmas volitus
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust;	välja jäetud
Selgitus
Vt esimese volituse muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 3 Neljas a volitus (uus)
	tegutsedes vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele;
Selgitus
Vt esimese volituse muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 9
(9) Määruse reguleerimisala peab hõlmama kõiki ülalpidamiskohustusi, mis tekivad peresuhetest või suhetest, mis toovad kaasa sarnased tagajärjed, et tagada võrdne kohtlemine kõigi ülalpidamist saama õigustatud isikute vahel.	(9) Määruse reguleerimisala peab hõlmama kõiki ülalpidamiskohustusi, mis tekivad peresuhtest, vanemlikust suhtest, abielust või sugulusest või suhetest, mis toovad kohaldatavatest siseriiklikest seadustest tulenevalt kaasa sarnased tagajärjed, et tagada võrdne kohtlemine kõigi ülalpidamist saama õigustatud isikute vahel. Selliseid kohustusi tuleks tõlgendada kõige laiemas mõttes, et nad hõlmaksid eelkõige kõiki otsuseid perioodiliste maksete, ühekordsete maksete, omandi ülemineku ja omandi korrigeerimise kohta, mis on kindlaks määratud poolte vajaduste ja võimaluste alusel ning on oma olemuselt mõeldud ülalpidamiseks.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 10
(10) Rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirjad erinevad pisut praegu kohaldatavatest eeskirjadest, mis tulenevad määrusest (EÜ) nr 44/2001. Et tagada paremini ülalpidamist saama õigustatud isiku huvide kaitse ja edendada tõrgeteta õigusemõistmist Euroopa Liidus, tuleb neid eeskirju täpsustada ja kaasata edaspidi nendesse kõik olukorrad, kus on olemas piisav seos poolte ja liikmesriigi vahel. Enam ei saa jätta ühenduse õigusakte kohaldamata või kohaldada riigi õigust ettekäändel, et kostja elab alaliselt väljaspool Euroopa Liitu.	(10) Rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirjad erinevad pisut praegu kohaldatavatest eeskirjadest, mis tulenevad määrusest (EÜ) nr 44/2001. Et tagada paremini ülalpidamist saama õigustatud isiku huvide kaitse ja edendada tõrgeteta õigusemõistmist Euroopa Liidus, tuleb neid eeskirju täpsustada ja kaasata edaspidi nendesse kõik olukorrad, kus on olemas piisav seos poolte ja liikmesriigi vahel.
Selgitus
Pidades silmas Haagi konverentsi läbirääkimisi lapsetoetuse ja teiste perekonna ülalpidamise vormide rahvusvahelise sissenõudmise konventsiooni kohta, millega Euroopa Ühendus ühines 3. aprillil 2007, on parem see lause välja jätta.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 11
(11) Pooltel peab olema võimalus valida ühisel kokkuleppel pädev kohus, välja arvatud juhul, kui tegemist on alaealise ülalpidamise kohustusega, et tagada nõrgema poole kaitse.	(11) Pooltel peab olema võimalus valida ühisel kokkuleppel pädev kohus, välja arvatud juhul, kui tegemist on alaealise või teovõimetu täisealise ülalpidamise kohustusega, et tagada nõrgema poole kaitse.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 14
(14) Sarnaselt kehtivate rahvusvaheliste õigusaktidega tuleb ka edaspidi esmajärjekorras kohaldada ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukohariigi õigust, kuid selle järel peab samuti olema võimalik kohaldada kohtu asukohariigi õigust, mis võimaldab lahendada selles konkreetses valdkonnas vaidlusi sageli lihtsamini, kiiremini ja odavamalt.	(14) Sarnaselt kehtivate rahvusvaheliste õigusaktidega tuleb esmajärjekorras kohaldada ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukohariigi õigust, kuigi võib kohaldada kohtu asukohariigi õigust, isegi kui see ei ole õigustatud isiku alalise elukoha õigus, kui see võimaldab õiglaselt lahendada selles valdkonnas vaidlusi lihtsamini, kiiremini ja odavamalt ning ei ole tõendeid, mis viitaksid meelepärase kohtu valimisele.
Selgitus
The Regulation’s aim of enabling maintenance creditors easily to obtain a decision which will be automatically enforceable in another Member State would be frustrated if a solution were to be adopted which obliged courts to apply foreign law where the dispute could be resolved simpler, faster and more economically by applying the law of the forum. Application of foreign law tends to prolong proceedings and lead to additional costs being incurred in procedures which often involve an element of urgency and in which litigants do not necessarily have deep pockets. Moreover, in some cases application of the law of the creditor’s country of habitual residence could give rise to an undesirable result, as in the case where the creditor seeks a maintenance order in the country of which she is a national having sought refuge there after leaving the country in which she had been habitually resident with her husband who is of the same nationality, who is still resident there.
On these grounds, this muudatusettepanek provides for the discretionary application of the law of the forum, whilst safeguarding against forum shopping.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 15
(15) Kui aga õigustatud isikul ei ole võimalik kummagi eespool nimetatud õiguse abil saada kohustatud isikult elatist, peab jääma võimalus kohaldata muu riigi õigust, millega ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud. Tegemist võib olla eelkõige, kuid mitte ainult, riigiga, mille kodakondsus on mõlemal poolel.	(15) Kui aga ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukohariigi õiguse või otsuse teinud kohtu õiguse abil ei ole ülalpidamist saama õigustatud isikul võimalik saada kohustatud isikult elatist või kui kõnealust õigust oleks ebaõiglane või ebasobiv kohaldada, peab jääma võimalus kohaldada muu riigi õigust, millega ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud, eelkõige, kuid mitte ainult, selle riigi õigust, mille kodakondsus on mõlemal poolel.
Selgitus
Kõnealune muudatusettepanek võimaldab muu riigi kui ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukohariigi õiguse või otsuse teinud kohtu õiguse kohaldamist ning seda ka meelepärase kohtualluvuse vältimiseks.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 16
(16) Pooltel peab olema teatavatel tingimustel võimalus valida kohaldatav õigus ise. Neil peab näiteks olema võimalus valida menetluseks kohtu asukohariigi õigus. Lisaks peab neil olema võimalus kohaldatava õiguse suhtes leppida kokku enne vaidlust, kuid ainult juhul, kui tegemist on muu ülalpidamiskohustusega kui see, mis on seotud lapsega või sotsiaalselt kaitsetu täisealisega; lisaks peab neil olema vaid piiratud hulk valikuvõimalusi.	(16) Pooltel peab olema teatavatel tingimustel lubatud valida kohaldatav õigus ise. Neil peab näiteks olema võimalus valida menetluseks kohtu asukohariigi õigus. Lisaks peab neil olema võimalus kohaldatava õiguse suhtes leppida kokku enne vaidlust, kuid ainult juhul, kui tegemist on muu ülalpidamiskohustusega kui see, mis on seotud lapsega või sotsiaalselt kaitsetu täisealisega; lisaks peab neil olema vaid piiratud hulk valikuvõimalusi. Otsuse teinud kohus peab olema veendunud, et kokkulepped kohtualluvuse kohta on sõlmitud pärast sõltumatu õigusnõustamise saamist. Kõik kohtu valiku alased kokkulepped peavad olema sõlmitud kirjalikult.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 17
(17) Kohustatud isik peab olema kindlaksmääratud õiguse kohaldamise suhtes kaitstud juhtudel, kui elatise saamise aluseks olevat peresuhet ei loeta üksmeelselt eelisnõudeks. See võib olla nii eelkõige külgsugulaste või hõimlaste vaheliste suhete puhul, alanejate sugulaste ülalpidamiskohustusega oma ülenejate sugulaste suhtes, abistamise kohutuse säilimise puhul pärast abielu lõpetamist.	välja jäetud
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 18 a (uus)
	(18 a) Konkreetseid andmeid, mis puudutavad rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi seisukohti, poliitilist parteid või ametiühingusse kuulumist, seksuaalset sättumust või tervislikku seisundit, tuleks töödelda vaid siis, kui need on hädavajalikud, proportsionaalsed konkreetse juhu eesmärgiga ning vastavuses konkreetsete kaitsemeetmetega.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 19
(19) Ühes liikmesriigis tehtud ülalpidamiskohustust käsitlevat kohtuotsust peab olema võimalik täita kiiresti ja tõhusalt ükskõik millises teises liikmesriigis. Ülalpidamist saama õigustatud isikul peab olema võimalus eelkõige lasta kohustatud isiku palgast või tema pangakontolt summasid kinni pidada.	(19) Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada menetlused, mis annavad tulemusi ning on kergesti kasutatavad, kiired, tõhusad, odavad, ootustele vastavad ja õiglased. Ühes liikmesriigis tehtud ülalpidamiskohustust käsitlevat kohtuotsust peab olema võimalik täita kiiresti ja tõhusalt ükskõik millises teises liikmesriigis. Ülalpidamist saama õigustatud isikul peab olema võimalus eelkõige lasta kohustatud isiku palgast või tema pangakontolt summasid kinni pidada. Tuleks edendada ülalpidamisalaste kohtuotsuste täitmise uudseid ja tõhusaid vahendeid.

Selgitus
Sarnaselt Haagi konventsiooni projektiga peaks määrus järgima kergesti kasutatavate, kiirete, tõhusate, odavate, ootustele vastavate ja õiglaste menetluste edendamist.
Ülalpidamisalaste otsuste täitmine tekitab probleeme mitmetes kohtualluvuspiirkondades. Seega peaksid liikmesriigid kaaluma aktiivselt täitmise uudseid vahendeid, mida on väga tõhusalt kasutatud EÜ-välistes kohtualluvuspiirkondades, näiteks juhilubade konfiskeerimine.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 22
(22) Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse iseäranis kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. Selles püütakse eelkõige tagada era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete ja lapse õiguste kaitse ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ning sõltumatule ja õiglasele kohtulikule arutamisele vastavalt harta artiklitele 7, 8, 24 ja 47.	(22) Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse iseäranis kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. Selles püütakse eelkõige tagada era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete ja lapse õiguste kaitse ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ning sõltumatule ja õiglasele kohtulikule arutamisele vastavalt harta artiklitele 7, 8, 24 ja 47. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks võtta arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni artikleid 3 ja 27, mis sätestavad, et:
	– igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid,
	– igal lapsel on õigus elatustasemele, mis vastab tema kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule,
	– vanema(te) või teiste lapse eest vastutavate isikute esmane kohustus on tagada vastavalt oma võimetele ja rahalistele võimalustele lapse arenguks vajalikud elutingimused ning
	– riigid peavad võtma kõik vastavad meetmed, sealhulgas rahvusvaheliste lepingute sõlmimine, et tagada lapse ülalpidamine tema vanema(te) või teiste lapse eest vastutust kandvate isikute poolt, eriti kui nad ei ela lapsega samas riigis.
Selgitus
Tuleks võtta arvesse lapse õigusi, nagu on sätestatud asjaomases ÜRO konventsioonis.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 23
(23) Vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)¹ artiklile 2 tuleb käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed kehtestada vastavalt nimetatud otsuse artiklis 3 ettenähtud nõuandemenetlusele.	(23) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb kehtestada vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused¹.
_______________________ ¹EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.	_______________________ ¹EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
Selgitus
Komiteemenetlusi on kohandatud, et võtta arvesse 1999. aasta komiteemenetluse otsust. Vt ka artiklite 50 ja 51 muudatusettepanekuid.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 24
(24) Käesolev määrus peab asendama ühenduse õigusaktid, mis on võetud vastu varem ja hõlmavad sama valdkonda. Lisaks peab see olema ülimuslik teiste rahvusvaheliste õigusaktide suhtes, mida kohaldatakse liikmesriikide vahelistes suhetes, et ühtlustada ja lihtsustada kehtivaid õigusnorme.	(24) Käesolev määrus peab asendama ühenduse õigusaktid, mis on võetud vastu varem ja hõlmavad sama valdkonda. Lisaks peaks see olema ülimuslik teiste rahvusvaheliste õigusaktide suhtes, mida kohaldatakse liikmesriikide vahelistes suhetes, et ühtlustada ja lihtsustada kehtivaid õigusnorme. See peaks arvesse võtma Haagi konventsiooni lapsetoetuse ja teiste perekonna ülalpidamise vormide rahvusvahelise sissenõudmise kohta.
Selgitus
Oluline on selgitada, et määruse eesmärk on olla kooskõlas tulevase Haagi konventsiooniga.
Muudatusettepanek 16 Artikli 1 lõige 1
1. Käesolevat määrust kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes, mis tulenevad perekonnasuhetest või suhetest, mis vastavalt nende suhtes kohaldavale õigusele toovad kaasa sarnased tagajärjed.	1. Käesolevat määrust kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes, mis tulenevad peresuhtest, vanemlikust suhtest, abielust või sugulusest või suhetest, mis vastavalt nende suhtes kohaldavale õigusele toovad kaasa sarnased tagajärjed.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku selgitust põhjenduse 9 kohta.
Muudatusettepanek 17 Artikli 2 punkt -1 (uus)
	(-1) ülalpidamiskohustus – õigusega kehtestatud kohustus (sealhulgas kohustus, mille ulatus ja täitmise viisid on kehtestatud kohtuotsuse või lepinguga) tagada isikule, kes on või oli kohustatud isikuga peresuhete kaudu seotud, teatavas vormis ülalpidamine või vähemalt toimetulekuvahendid. Selliseid kohustusi tuleb tõlgendada kõige laiemas mõttes, et nad hõlmaksid eelkõige kõiki pädeva kohtu korraldusi, otsuseid või määrusi perioodiliste maksete, ühekordsete maksete, omandi ülemineku ja omandi korrigeerimise kohta, mis on kindlaks määratud poolte vajaduste ja võimaluste alusel ning on oma olemuselt mõeldud ülalpidamiseks.
Selgitus
Ülalpidamiskohustuse mõiste on vaja täpselt määratleda. Mõnedes õigussüsteemides eristatakse ülalpidamiskohustust ja sellest palju kitsamat perekonna toetamise kohustust. Ettepanekuga tuleks hõlmata mõlemaid määratlusi.
Muudatusettepanek 18 Artikli 2 punkt 2
(2) kohtunik – kohtunik või ametnik, kellel on ülalpidamiskohustuste küsimustes kohtunikuga samaväärsed volitused;	välja jäetud
Selgitus
Punkt pole vajalik, kuna kohtunik tähendab sisuliselt juba punktis 1 defineeritud kohut.
Muudatusettepanek 19 Artikli 2 punkt 9
(9) kohustatud isik – füüsiline isik, kes on kohustatud maksma ülalpidamist või kellelt nõutakse selle maksmist.	(9) kohustatud isik – füüsiline isik, kes on kohustatud maksma ülalpidamist või kellelt nõutakse selle maksmist, või avalik-õiguslik asutus, kes on võtnud üle kohustatud isiku kohustused õigustatud isiku ülalpidamiseks.
Muudatusettepanek 20 Artikli 2 punkt 9 a (uus)
	(9 a) perekonnaseisuga seotud hagi – hagi, mis on seotud lahutuse, lahuselu, abielu tühistamise või sugulusega.
Selgitus
On vaja täpsustada, mida on mõeldud väljendiga „perekonnaseisuga seotud hagi”. Määratlus langeb kokku määruses nr 2201/2003 sisalduva kohtualluvuse määratlusega, kuid seda laiendatakse, et hõlmata sugulusega seotud hagisid.
Muudatusettepanek 21 Artikkel 2 a (uus)
	Artikkel 2 a
	Kohaldamine avalik-õiguslike asutuste suhtes
	1. Võttes arvesse lõikeid 2 ja 3, kohaldatakse käesolevat määrust ka avalik-õiguslike asutuste suhtes, kes taotlevad kohustatud isiku eest makstud ülalpidamise hüvitamist, eeldusel, et selline hüvitamine on avalik-õigusliku asutuse suhtes kohaldatava õigusega ette nähtud.
	2. Artikli 3 punkte b, c ja d ning artiklit 6 [6b] ei kohaldata avalik-õigusliku asutuse esitatud hagide suhtes.
	3. Kohtuotsuse täitmist taotlev avalik-õiguslik asutus esitab koos VIII peatükis nimetatud taotlusega kõik vajalikud dokumendid, et tõendada lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmist ja ülalpidamise maksmist õigustatud isikule.
Muudatusettepanek 22 Artikli 3 punkt c
c) kohus, kes on pädev menetlema perekonnaseisuga seotud hagi, kui selle juurde kuulub ülalpidamiskohustust käsitlev hagi, välja arvatud juhul, kui see pädevus põhineb vaid ühe poole kodakondsusel;	c) kohus, kes on pädev menetlema perekonnaseisuga seotud hagi, kui selle juurde kuulub ülalpidamiskohustust käsitlev hagi;
Selgitus
Kõnealusel piirangul ei tundu olevat ühtegi kasulikku eesmärki.
Muudatusettepanek 23 Artikli 3 punkt d
d) kohus, kes on pädev menetlema vanemliku vastutusega seotud hagi määruse (EÜ) nr 2201/2003 tähenduses, kui ülalpidamiskohustust käsitlev hagi kuulub selle juurde.	d) kohus, kes on pädev menetlema vanemliku vastutusega seotud hagi määruse (EÜ) nr 2201/2003 tähenduses, kui ülalpidamiskohustust käsitlev hagi kuulub selle juurde ning vanemliku vastutusega seotud hagi on juba kõnealuses kohtus menetluses või esitatakse see kohtule koos ülalpidamistaotlusega;
Selgitus
Kõnealune selgitus tundub asjakohane.
Muudatusettepanek 24 Artikli 3 punkt d a (uus)
	(d a) selle liikmesriigi kohtud, kus peresuhe või suhe, mis toob kaasa sarnased tagajärjed, on ametlikult registreeritud.
Selgitus
Oleks mõistlik eeldada, et kui pooled valivad oma suhte ametliku registreerimise koha, tähendab see ka antud riigi kohtu pädevuse tunnustamist.
Muudatusettepanek 25 Artikli 4 lõige 2
2. Kohtualluvuse kindlaksmääramiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe. Elektroonilisel teel edastatud teave võrdsustatakse kirjaliku kokkuleppega, kui seda on võimalik alaliselt säilitada.	2. Kohtualluvuse kindlaksmääramiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe.
Selgitus
Kõnealune säte on liiga üldsõnaline: see võiks hõlmata näiteks isegi e-mailide vahetust.
Muudatusettepanek 26 Artikli 4 lõige 2 a (uus)
	2 a. Otsuse teinud kohus peab olema veendunud, et kokkulepped kohtualluvuse kohta on sõlmitud vabal valikul pärast sõltumatu õigusnõustamise saamist ning et kokkulepped võtavad arvesse poolte olukorda kohtumenetluste ajal.
Selgitus
Vt põhjenduse 11 muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 27 Artikli 4 lõige 4
4. Käesolevat artiklit ei kohaldata vaidluste suhtes, mis käsitlevad alla 18aastaste laste ülalpidamiskohustust.	4. Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui kohustatud isik on alla 18aastane laps või teovõimetu täisealine.
Selgitus
Säte on vajalik, et kaitsta ülalpidamistoetust saama õigustatud isikute õigusi kõikidel juhtudel, mil nad ei ole võimelised väljendama oma vaba tahet.
Muudatusettepanek 28 Artikli 6 punkt b
b) kui tegemist on abikaasade või endiste abikaasade vahelise ülalpidamiskohustusega, selle liikmesriigi kohtud, kelle territooriumil oli abikaasade viimane ühine alaline elukoht, kui nad elasid seal vähemalt üks aasta enne kohtuasja algatamist.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
Puudutab vaid ingliskeelset versiooni.
Muudatusettepanek 29 Artikli 7 lõige 1
1. Kui erinevate liikmesriikide kohtutesse on esitatud hagi ühe ja sama ülalpidamiskohustuse suhtes, peatab kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi on esitatud esimesena.	1. Menetluste peatamise ja seotud menetluste ning ajutiste ja kaitsemeetmete korral kohaldatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 artikleid 27, 28, 30 ja 31.
Selgitus
Käesolevas artiklis ja järgnevates artiklites korratakse ühenduse õiguses, täpsemalt määrusega (EÜ) nr 44/2001 juba varem kehtestatud põhimõtteid, mida on oluline meelde tuletada.
Muudatusettepanek 30 Artikli 7 lõige 2
2. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi on esitatud esimesena, loobub kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, pädevusest esimese kohtu kasuks.	välja jäetud
Selgitus
Lõige on tarbetu, kuna selles korratakse peaaegu sõna-sõnalt määruses (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) sätestatut.
Muudatusettepanek 31 Artikkel 8
Artikkel 8	välja jäetud
Seotud menetlused
1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud menetlused, võivad kõik kohtud peale esimesena taotluse saanud kohtu oma menetlused peatada.
2. Kui nimetatud menetlused on pooleli esimese astme kohtus, võivad kõik kohtud peale esimesena taotluse saanud kohtu ühe poole taotlusel pädevusest loobuda, kui esimesena taotluse saanud kohus on kõnealustes menetlustes pädev ja kui asjaomase riigi õigusaktid võimaldavad neid menetlusi liita.
3. Menetlused loetakse seotuks käesoleva artikli tähenduses, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning nende üle otsustada üheaegselt.
Selgitus
Artikkel on tarbetu, kuna selles korratakse peaaegu sõna-sõnalt määruses (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) sätestatut.
Muudatusettepanek 32 Artikkel 9
Artikkel 9	välja jäetud
Kohtusse pöördumine
Käesoleva peatüki kohaldamisel loetakse menetlus alustatuks:
a) ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokumendid kostjale kätte toimetada, või
b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, siis ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kohtule esitada.
Selgitus
Artikkel on tarbetu, kuna selles korratakse peaaegu sõna-sõnalt määruses (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) sätestatut.
Muudatusettepanek 33 Artikkel 10
Artikkel 10	välja jäetud
Ajutised meetmed ja kaitsemeetmed
Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda selliseid ajutisi meetmeid või kaitsemeetmeid, mis on selle riigi õigusega ette nähtud, isegi juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on käesoleva määruse kohaselt asja sisuliseks arutamiseks pädevad.
Selgitus
Artikkel on tarbetu, kuna selles korratakse peaaegu sõna-sõnalt määruses (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) sätestatut.
Muudatusettepanek 34 Artikli 10 lõige 1 a (uus)
	Juhul kui ülalpidamisega seotud hagi on esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlusena, ei toimi artiklid 7 ja 8 nii, et need põhjustaksid tingimata ajutiste meetmete kohaldamise taotluse suhtes kohaldatava õiguse kohaldamist mis tahes järgneva ülalpidamise või ülalpidamise muutumisega seotud taotluse suhtes, mis esitatakse seoses lahutuse, abielu/tsiviilpartnerluse tühistamise või lahuselu hagiga.
Selgitus
Niisuguse sätte puudumisel võidaks otsustada, et kui naine on taotlenud ülalpidamist ajutiste meetmete kaudu riigis A, kus ta otsis varjupaika, tuleks kohaldada riigi A õigust tema päritoluriigis B, mille alaline elanik ta koos oma abikaasaga on, järgnenud abielulahutuse hagist tulenevate ülalpidamiskohustustega seotud kõigi küsimuste suhtes.
Muudatusettepanek 35 Artikkel 11
Artikkel 11	välja jäetud
Kohtualluvuse kontrollimine
Kui liikmesriigi kohtule esitatud hagi käsitleb asja, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema pädevuses, teatab ta sellest omal algatusel.
Selgitus
Artikkel on tarbetu, kuna selles korratakse peaaegu sõna-sõnalt määruses (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) sätestatut.
Muudatusettepanek 36 Artikkel 13
1. Ülalpidamiskohustustele kohaldatakse selle riigi õigust, kus on ülalpidamist saama õigustatud isiku alaline elukoht.	1. Ülalpidamiskohustustele kohaldatakse selle riigi õigust, kus on ülalpidamist saama õigustatud isiku alaline elukoht.
2. Kohtu asukohariigi õigust kohaldatakse:	2. Kohtu asukohariigi õigust kohaldatakse:
a) kui lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud õiguse alusel ei ole õigustatud isikul võimalik kohustatud isikult ülalpidamist saada, või	a) kui tegemist on õigustatud isiku alalise elukohariigi õigusega, või
b) kui õigustatud isik esitab sellesisulise taotluse ning kui tegemist on riigiga, kus on kohustatud isiku alaline elukoht.	b) kui õigustatud isikul ei ole võimalik kohustatud isikult ülalpidamist saada õigustatud isiku alalise elukohariigi õiguse alusel, või
	c) kui see on kohustatud isiku alalise elukohariigi õigus, välja arvatud juhul, kui õigustatud isik esitab teistsuguse taotluse ning kohus on veendunud, et ta on saanud asjaomases küsimuses sõltumatut õigusnõustamist.
3. Kui õigustatud isikul ei ole ühegi eespool nimetatud lõike kohaselt kindlaks määratud õiguse alusel võimalik kohustatud isikult ülalpidamist saada ning kui kõikidest juhtumiga seotud asjaoludest järeldub, et ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud muu riigiga, eelkõige selle riigiga, mille kodanikud on nii õigustatud ja kohustatud isik, kohaldatakse selle riigi õigust, millega ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud.	3. Sõltumata lõikest 1 võib kohtu asukohariigi õigust kohaldada isegi juhul, kui see ei ole õigustatud isiku alalise elukohariigi õigus, kui see võimaldab ülalpidamisega seotud kohtuvaidluste erapooletut lahendamist lihtsamalt, kiiremini ja odavamalt ning puuduvad tõendid meelepärase kohtualluvuse valimise kohta.
	4. Vastasel juhul, kui õigustatud isiku alalise elukohariigi õigus või kohtu asukohariigi õigus ei võimalda õigustatud isikul kohustatud isikult ülalpidamist saada või kui kõnealust õigust oleks ebaõiglane või ebasobiv kohaldada, peab jääma võimalus kohaldada muu riigi õigust, millega ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud, eelkõige, kuid mitte ainult, selle riigi õigust, mille kodakondsus on nii õigustatud kui kohustatud isikul.
Selgitus
Vt põhjenduste 14 ja 15 muudatusettepanekute selgitusi.
Muudatusettepanek 37 Artikli 14 punkt a
a) määrata selgesõnaliselt või muul üheselt mõistetaval viisil asja algatamise ajal menetlemiseks kohtu asukohariigi õiguse;	a) esitada kirjaliku kokkuleppe, millega asja algatamise ajal üheselt mõistetaval viisil määratakse menetlemiseks kohtu asukohariigi õigus;
Selgitus
Esitatud tekst on arusaamatu, kuna menetlusreeglid määratakse alati lähtuvalt asukohariigi õigusest.
Muudatusettepanek 38 Artikli 14 esimene lõik a (uus)
	Esimest lõiku kohaldatakse tingimusel, et kohus, kellele hagi on esitatud, on veendunud, et kohtu või kohaldatava õiguse osas on vabal valikul kokku lepitud.
Muudatusettepanek 39 Artikli 14 punkt b alapunkt ii a (uus)
	(ii a) selle riigi õigus, kus peresuhe või suhe, mis toob kaasa sarnased tagajärjed, on ametlikult registreeritud;
Selgitus
On mõistlik eeldada, et oma suhet registreerides tunnustasid pooled ka seda, et sama riigi õigust võidakse kohaldada muudele perekonnaasjadele.
Muudatusettepanek 40 Artikkel 15
Artikkel 15 Kindlaksmääratud õiguse kohaldamata jätmine kohustatud isiku taotlusel 1. Kui tegemist on muu ülalpidamiskohustusega kui laste ja sotsiaalselt kaitsetute täisealiste ja abikaasadevahelise või endiste abikaasade vahelise ülalpidamiskohustusega, võib kohustatud isik vaidlustada talle esitatud õigustatud isiku nõude ülalpidamiseks selle riigi õiguse alusel, mille kodanikud nad mõlemad on, või selle puudumisel selle riigi õiguse alusel, kus on tema alaline elukoht.	välja jäetud
2. Kui tegemist on abikaasadevahelise või endiste abikaasade vahelise ülalpidamiskohustusega, võib kohustatud isik vaidlustada talle esitatud õigustatud isiku nõude ülalpidamiseks selle riigi õiguse alusel, millega abielu on kõige tugevamalt seotud.
Selgitus
Kõnealune säte tundub olevat vastuolus vastastikuse tunnustamise põhimõttega ning on diskrimineeriv.
Muudatusettepanek 41 Artikkel 17
1. Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õigusega määratakse eelkõige kindlaks:	1. Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õigusega määratakse eelkõige kindlaks:
(a) kas, millises ulatuses ja kellelt võib õigustatud isik ülalpidamist nõuda;	(a) kas, milliseks ajavahemikuks, millises summas ja kellelt võib õigustatud isik ülalpidamist nõuda;
(b) mil määral võib õigustatud isik taotleda elatist tagasiulatuvalt;	(b) milliseks ajavahemikuks ja millises summas võib õigustatud isik taotleda elatist tagasiulatuvalt;
(c) ülalpidamiskohustuse arvutamise ja indekseerimise viis;	(c) ülalpidamiskohustuse arvutamise ja indekseerimise viis;
(d) aegumine ja menetluse algatamise tähtajad;	(d) aegumine ja menetluse algatamise tähtajad;
(e) õigustatud isikule ülalpidamist maksnud avalik-õigusliku asutuse õigus nõuda selle hüvitamist ning kohustatud isiku kohustuse ulatus.	(e) õigustatud isikule ülalpidamist maksnud avalik-õigusliku asutuse õigus nõuda selle hüvitamist ning kohustatud isiku kohustuse ulatus.
2. Sõltumata kohaldatavast õigusest tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse õigustatud isiku vajadusi ja kohustatud isiku võimalusi.	2. Sõltumata lõikest 1 võtab otsuse teinud kohus ülalpidamissumma kindlaksmääramisel aluseks õigustatud isiku praegused ja tegelikud vajadused ning kohustatud isiku praegused ja tegelikud võimalused, võttes arvesse viimase põhjendatud vajadusi ja mis tahes teisi temal lasuda võivaid ülalpidamiskohustusi.
Selgitus
Kõnealuse muudatusettepaneku eesmärk on kitsendada komisjoni teksti sõnastust. Oluline on selgitada, et õigustatud isiku praegused vajadused on suure tähtsusega, ning võtta arvesse asjaolu, et kohustatud isikul võib juba lasuda ülalpidamise maksmise kohustus, näiteks eelmisele partnerile.
Muudatusettepanek 42 Artikkel 20
Käesoleva määrusega kindlaksmääratud õiguse võib jätta kohaldamata üksnes siis, kui see on selgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga. Siiski ei ole lubatud sellisel ettekäändel jätta kohaldamata käesoleva määrusega kindlaksmääratud liikmesriigi õigust.	Käesoleva määrusega kindlaksmääratud õiguse võib jätta kohaldamata üksnes siis, kui see on selgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga.
Selgitus
Kõnealune kaitsemeede tuleb säilitada.
Muudatusettepanek 43 Artikkel 21
Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad ülalpidamiskohustuste suhtes oma õigusnormid, loetakse iga territoriaalüksust käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse kindlakstegemisel omaette riigiks.	Riik, kus eri territoriaalüksustel kehtivad ülalpidamiskohustuste suhtes oma õigusnormid, ei ole kohustatud käesolevat määrust kohaldama üksnes selliste üksuste vaheliste konfliktide korral.
Selgitus
Kõnealune säte on üle võetud Rooma II määrusest. Liikmesriikidel, mis koosnevad mitmetest territoriaalüksustest, millest igaühes kehtivad oma õigusnormid, peab võimaldama otsustada, kas määruse sätteid tuleks kohaldada kõnealuste territoriaalüksuste vahel.
Muudatusettepanek 44 Artikkel 22
1. Menetluse algatamisel liikmesriigi kohtus toimetatakse menetluse algatusdokument või sellega samaväärne dokument kostjale kätte ühel järgmistest viisidest:	Dokumentide kätteandmist reguleerivad tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr XXX/2007 sätted.
a) isiklik kättetoimetamine tõendatud kättesaamistõendiga, mida tõendab adressaadi allkiri kuupäeva kandval kättesaamistõendil;
b) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kätte toimetanud volitatud isiku allkirjaga teatis, et adressaat on dokumendi kätte saanud või keeldunud seda vastu võtmast, ilma et tal oleks selleks mis tahes õiguslikku alust, ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev;
c) posti teel kättetoimetamine, mida tõendab kviitung, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud adressaat, sealhulgas nimetatud kviitungi kuupäev;
d) elektrooniliste vahendite, nagu faksi või elektronposti teel kättetoimetamine, mida tõendab kviitung, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud adressaat, sealhulgas nimetatud kviitungi kuupäev.
2. Kostjal on oma kaitse ettevalmistamiseks aega vähemalt 30 päeva alates lõike 1 kohaselt kättetoimetatud dokumendi kättesaamisest.
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest oma riigis kasutatavatest kättetoimetamise viisidest. Nad edastavad komisjonile kõik muudatused selles teabes.
Komisjon teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 45 Artikkel 29
Taotlejal, kes on saanud otsuse teinud liikmesriigilt täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, on täitemenetluse raames õigus saada talle kõige soodsamat õigusabi või kõige ulatuslikumat vabastust kuludest vastavalt otsuse täitmise liikmesriigi õigusele.	Taotlejal, kes on saanud otsuse teinud liikmesriigilt täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, on täitemenetluse raames õigus saada õigusabi kooskõlas nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad¹, või kõige ulatuslikumat vabastust kuludest vastavalt otsuse täitmise liikmesriigi õigusele. _______________________________ ¹ELT L 26, 31.1.2003, lk 41.
Muudatusettepanek 46 Artikkel 33
Otsuse teinud kohtu otsuse täitmisest keeldumise või selle täieliku või osalise peatamise otsuse saab kostja taotlusel teha vaid järgmistel juhtudel:	Otsuse teinud kohtu otsuse täitmisest keeldumise või selle täieliku või osalise peatamise otsuse saab kostja taotlusel teha vaid järgmistel juhtudel:
a) kohustatud isik esitab uued asjaolud või asjaolud, mis ei olnud otsuse teinud kohtule otsustamise ajal teada;	a) kohustatud isik esitab uued või olulised asjaolud, mis ei olnud otsuse teinud kohtule otsustamise ajal teada;
b) kohustatud isik on taotlenud otsuse teinud kohtu otsuse teistmist vastavalt artiklile 24 ning uut otsust ei ole veel tehtud;	b) kohustatud isik on taotlenud otsuse teinud kohtu otsuse teistmist vastavalt artiklile 24 ning uut otsust ei ole veel tehtud;
c) kohustatud isik on oma kohustuse juba täitnud;	c) kohustatud isik on oma kohustuse juba täitnud;
d) õigus nõuda otsuse teinud kohtu otsuse täitmist on täielikult või osaliselt aegunud;	d) õigus nõuda otsuse teinud kohtu otsuse täitmist on täielikult või osaliselt aegunud;
e) otsuse teinud kohtu otsus ei ole kooskõlas otsuse täitmise liikmesriigis tehtud otsusega või sellise otsusega, mis vastab otsuse täitmise liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele.	e) otsuse teinud kohtu otsus ei ole kooskõlas otsuse täitmise liikmesriigis tehtud otsusega või sellise otsusega, mis vastab otsuse täitmise liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele.
Selgitus
Punkti a puhul tuleb märkida, et küsimustes, kus lõplik otsus on tehtud, ei ole võimalik alustada uut arutelu. Täitmist võib peatada ainult täideviimise endaga seotud põhjustel, võtmata arvesse põhjuseid, mis täitmisotsuseni on viinud (vt määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 45 lõiget 2).
Punkti b osas tuleb öelda, et eraldi menetlust kehtestada ei ole vaja. Menetlusreeglite erinevus suurendab takistusi ja võib põhjustada viivitusi probleemide lahendamisel, mitte seda kiirendada ja lihtsustada.
Päritoluriigis otsuse teistmise võimalus looks ebanormaalse edasikaebamissüsteemi.
Muudatusettepanek 47 Artikli 34 lõige 2
2. Korraldust elatise igakuise kinnipidamise kohta saab väljastada vaid pärast seda, kui kohtuotsus on kohustatud isikule kätte toimetatud ühel artiklis 22 osutatud viisil.	2. Korraldust elatise igakuise kinnipidamise kohta saab väljastada vaid pärast seda, kui kohtuotsus on kohustatud isikule kätte toimetatud kooskõlas dokumentide kätteandmist reguleerivate tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr XXX/2007 sätetega.
Selgitus
Eraldi menetlust kehtestada ei ole vaja. Menetlusreeglite erinevus suurendab takistusi ja võib põhjustada viivitusi probleemide lahendamisel, mitte seda kiirendada ja lihtsustada.
Muudatusettepanek 48 Artikli 35 lõige 1
1. Õigustatud isik võib otsuse teinud kohtult taotleda korralduse väljastamist pangakonto ajutiseks arestimiseks ning see edastatakse teises liikmesriigis pangale, kus kohustatud isikul on avatud konto. Kõnealune taotlus ja korraldus pangakonto ajutiseks arestimiseks esitatakse vastavalt käesoleva määruse IV lisas esitatud näidisvormile.	1. Õigustatud isik võib otsuse teinud kohtult taotleda korralduse väljastamist pangakonto ajutiseks arestimiseks summas, mis on vajalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks, ning see edastatakse teises liikmesriigis pangale, kus kohustatud isikul on avatud konto. Kõnealune taotlus ja korraldus pangakonto ajutiseks arestimiseks esitatakse vastavalt käesoleva määruse IV lisas esitatud näidisvormile.
Muudatusettepanek 49 Artikkel 35 a (uus)
	Artikkel 35 a
	Teised täitmiskorraldused
	Otsuse teinud kohus võib anda korralduse võtta siseriiklikus õiguses sätestatud kõik teised niisugused täitmismeetmed, mida ta vajalikuks peab.
Selgitus
Kohut, kus otsuse täitmist taotletakse, ei tohi piirata määruses loetletud korraldustega. Arvestades, et liikmesriike tuleb julgustada kaaluma uuenduslike täitmisvahendite kasutamist, sealhulgas neid, mida on väga tõhusalt kasutatud EÜ-välistes kohtualluvuspiirkondades, peaksid kohtud tingimata kasutama kõiki neile siseriikliku õiguse alusel kättesaadavaid meetmeid.
Muudatusettepanek 50 Artikli 38 lõige 1
1. IV peatükki kohaldatakse vajaduse korral ametlike juriidiliste dokumentide ning asjaosaliste vaheliste täitmisele kuuluvate kokkulepete täitmiseks. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus ametlik dokument või asjaosaliste vaheline kokkulepe on täitmisele pööratav, väljastab huvitatud isiku soovil väljavõtte dokumendist, kasutades käesoleva määruse II lisas esitatud näidisvormi.	1. IV peatükki kohaldatakse vajaduse korral ametlike juriidiliste dokumentide ning asjaosaliste vaheliste täitmisele kuuluvate kokkulepete täitmiseks. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus ametlik dokument või asjaosaliste vaheline kokkulepe on täitmisele pööratav, väljastab pooltele automaatselt väljavõtte dokumendist, kasutades käesoleva määruse II lisas esitatud näidisvormi.
Selgitus
Määruse sätete rakendamisel peaks olema võimalikult vähe formaalsusi.
Muudatusettepanek 51 Artikli 44 lõike 1 sissejuhatav osa
1. Keskasutused võimaldavad juurdepääsu teabele, mis hõlbustab elatise nõuete rahuldamist, käesolevas peatükis ettenähtud tingimustel. Nimetatud teave edastatakse selleks, et:	1. Keskasutused võimaldavad juurdepääsu teabele, mis hõlbustab konkreetsel juhul elatise nõuete rahuldamist, käesolevas peatükis ettenähtud tingimustel. Nimetatud teave edastatakse selleks, et:
Muudatusettepanek 52 Artikli 44 lõike 1 punkt a
a) teha kindlaks kohustatud isiku asukoht;	a) teha kindlaks kohustatud isiku aadress;
Muudatusettepanek 53 Artikli 44 lõige 1 a (uus)
	1 a. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele tuleks otsus selle kohta, milliseid isikuandmeid tuleks töödelda, teha kättesaadava teabe põhjal iga juhtumi puhul eraldi, ning andmete töötlemist tuleks lubada ainult siis, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuste täitmise lihtsustamiseks.
Muudatusettepanek 54 Artikli 44 lõige 1 b (uus)
	1 b. Biomeetrilisi andmeid, nagu sõrmejäljed või DNA, ei töödelda.
Muudatusettepanek 55 Artikli 44 lõige 1 c (uus)
	1 c. Konkreetseid andmeid, mis puudutavad rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi seisukohti, poliitilist parteid või ametiühingusse kuulumist, seksuaalset sättumust või tervislikku seisundit, tuleks töödelda vaid siis, kui need on hädavajalikud, proportsionaalsed konkreetse juhu eesmärgiga ning vastavuses konkreetsete kaitsemeetmetega.
Muudatusettepanek 56 Artikli 44 lõige 2 a (uus)
	2 a. Teabepäringud, mis puudutavad muud kui lõikes 2 osutatud teavet, peavad olema proportsionaalsed ning vajalikud lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmiseks.
Muudatusettepanek 57 Artikli 46 lõige 3
3. Kohus võib vastavalt käesolevale määrusele edastatud teavet säilitada vaid niikaua, kui tal on seda vaja elatise nõuete sissenõudmise hõlbustamiseks. Säilitamise aeg ei tohi ületada ühte aastat.	3. Kohus võib vastavalt käesolevale määrusele edastatud teavet säilitada vaid niikaua, kui tal on seda vaja elatise nõuete sissenõudmise hõlbustamiseks.
Selgitus
Teave peab olema kättesaadav ainult seni, kuni see on vajalik, lähtudes selle kogumise või hilisema töötlemise eesmärgist. Ülalpidamiskohustuste puhul on teave mõnedel juhtudel tõenäoliselt vajalik üsna pika ajavahemiku vältel, et kohtunikul oleks võimalik perioodiliselt uuesti hinnata ülalpidamiskohustuse kehtestamise õiguslike aluste säilimist ning neid kohustusi nõuetekohaselt rahaliselt väljendada. Nii tasutakse komisjoni esitatud teabe kohaselt ELis elatise nõudest tulenevaid makseid keskmiselt 8 aasta jooksul.
Muudatusettepanek 58 Artikli 48 lõige 3 a (uus)
	3 a. Käesolev määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning selles nõutakse, et liikmesriigid kaitseksid füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi isikuandmete töötlemisel ja eelkõige õigust eraelu puutumatusele, et tagada isikuandmete vaba liikumine ühenduses.
Muudatusettepanek 59 Artikkel 50
Käesoleva määruse lisasid muudetakse vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 60 Artikkel 51
1. Komisjoni abistab komitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistuja on komisjoni esindaja.	1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklis 75 ette nähtud komitee.
2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 3 ettenähtud nõuandemenetlust, järgides nimetatud otsuse artikli 7 lõike 3 sätteid.	2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Praegu puudub Euroopa tasandil ühine ühtlustatud ülalpidamisotsuste tunnustamise ja täitmise süsteem.

Ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes peamine eesmärk on kõrvaldada õiguslikud tõkked, mis takistavad ülalpidamise sissenõudmist alaliselt teises ELi liikmesriigis elavalt kodanikult.

Käesoleva määruse eesmärk on kiire, (üldiselt) tasuta ülalpidamise sissenõudmine. See on ELi kodanike jaoks oluline ja vajalik määrus. Siseturu väljakujunemisega on inimeste piiriülene liikumine märkimisväärselt suurenenud ning koos sellega ka probleemid, mis võivad tekkida rändajate partneritel, eriti uutes liikmesriikides, mille kodanikud kasutavad vaba liikumist võimalikult palju ära. Peale selle tuleb võtta arvesse asjaolu, et abielulahutused ja lahuselu üha suurenevad kogu liidus.

Raportit ette valmistades võttis raportöör ühendust nii ülalpidamiskohustustega tegelevate asutuste kui neid taotlevate isikutega. Pärast konsultatsioone avastas ta kahjuks, et paljudel juhtudel ei täideta kohtuotsuseid. Poolas näiteks peab hinnangute kohaselt ülalpidamist maksma kohustatud inimestest vaid 10% kõnealusest kohustusest kinni. Teised, kes peaksid maksma, et oma lapsi toetada, teevad kõik, et seda vältida, nad kannavad oma vara üle lähedastele ja kaugetele perekonnaliikmetele, ei tööta ametlikult, ehkki neil on teatud kindel sissetulek, nad ei ava võlanõudjalt saadud kirju, varjavad end kohtusüsteemi eest. Et kohustada kedagi ülalpidamist maksma, peavad vastutavad asutused astuma isegi radikaalseid samme, näiteks kinni pidama juhiloa. Õigustatud isikud elavad seevastu väga vaestes oludes ning neil pole sageli isegi piisavalt raha, et ära elada

Võib ette kujutada, et kõnealuste probleemidega on veelgi keerulisem tegelda, kui kohustatud isik elab välismaal. Ülalpidamisnõuete saamiseks kulub palju rohkem aega, see on keerulisem ning paljudel juhtudel isegi võimatu. Niisugune määrus võeti vastu, et kõnealuseid olukordi vältida ja muuta seega ELi kodanike elu lihtsamaks.

Et kõnealusele olulisele küsimusele keskenduda ja julgustada liikmesriike sellega tegelema ning lõpetada kiiresti töö määruse eelnõu kallal, otsustas raportöör korraldada kõnealuses küsimuses avaliku kuulamise, mis leiab aset 11. septembril.

2. Õiguslik raamistik

Määruse ettepanek on pikaajalise tegevuskava tulemus, mille eesmärk on tugevdada vabadust, turvalisust ja õiglust ELis ning mille võtsid vastu riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Ülemkogu kohtumisel Haagis 2004. aasta novembris (nn Haagi programm). Kõnealuses programmis kutsutakse komisjoni esitama õigusakti eelnõu ettepanek „hooldamisalaste otsuste tunnustamise ja jõustamise kohta, sealhulgas ettevaatusabinõud ja ajutine jõustamine 2005. aastal.”

Samal ajal on alates 1999. aastast Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverents (rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuuluvad liikmed kõigist ELi liikmesriikidest ja 40 muust riigist) töötanud paralleelselt piiriüleste ülalpidamisnõuete rahvusvahelise süsteemi põhjaliku reformi kallal. Töö lõpeb 2007. aasta novembris.

Raportöör jälgib hoolikalt Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi tööd ning usub, et selle sätted peaksid olema paralleelsed ELi ettepanekutega. Samal ajal leiab ta siiski, et EL vajab kõnealuses valdkonnas eraldiseisvat terviklikku määrust. Suur osa allikaid ja integratsiooni tase liikmesriikide vahel ei ole võrreldavad ELi mittekuuluvate riikidega ning võttes arvesse ka ELi eesmärkide erinevat olulisust on vaja luua arenenum ülalpidamisotsuste tunnustamise ja täitmise süsteem. Muidugi peab uus süsteem vastama võimalikult palju Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi raamistikule, kuid see võib olla edasijõudnum. Tuleb rõhutada ka, et konventsiooni ratifitseerimine võtab palju aega ning mõnikord ei ratifitseeri riigid seda üldse. Kaaludes ülalpidamiskohustuste sissenõudmise probleemi ulatust ning selle kasvutendentsi on üpris selge, et me vajame ELis uut, kiiret ja tõhusat mehhanismi kõnealuses valdkonnas.

3. Reguleerimisala ja sisu

Määruse reguleerimisala hõlmab kõiki peresuhetest tulenevaid ülalpidamiskohustusi (artikkel 1). Raportöör toetab määruse ettepanekus vastu võetud lahenduste suunda. Siiski tahaks ta pöörata tähelepanu asjaolule, et kuna termin „ülalpidamiskohustus” on määratletud igas liikmesriigis erineval moel, peaks määruse reguleerimisala hõlmama neid ülalpidamiskohustusi, mis on ette nähtud iga liikmesriigi siseriiklikus õiguses.

Komisjon esitas ühes õigusaktis kõik kõnealuse valdkonna suhtes kohaldatavad mehhanismid: kohtualluvus, kohaldatav õigus, tunnustamine ja täitmine, koostöö ja takistuste kõrvaldamine menetluste heaks läbiviimiseks.

Kõnealune määrus lihtsustab kodanike elu. Kõige rohkem on meil vaja ülalpidamiskohustuste määramiseks vajalike menetluste läbiviimise lihtsustamist. Seetõttu soovitab komisjon, et pärast kohtuotsuse tegemist tuleb võtta meetmed, et anda kõnealusele otsusele samasugune jõud, nagu sellel on kohtu päritoluriigis, ilma lisaformaalsusteta.

Praktikas koosneb ülalpidamisnõude esitamise menetlus vaid ühest sammust, st õigustatud isik peab esitama selle kohtule. Seejärel saadab õigustatud isiku elukohariigi määratud keskasutus kohtu nõudmisel asjaomase taotluse kohustatud isiku elukohariigi määratud keskasutusele, kes kogub kohustatud isiku kohta ülalpidamiskohustuse kindlaksmääramiseks ja täitmiseks vajalikke andmeid ning saadab need seejärel tagasi õigustatud isiku elukohariigile.

Õigustatud isikul on õigus esitada oma päritoluriigi kohtu kaudu igakuise otsetoetuse nõue, mis saadetakse kohustatud isiku tööandjale teises liikmesriigis või selle liikmesriigi pangale, kus kohustatud isikul on pangakonto (artikkel 34). Õigustatud isik võib nõuda otsuse teinud kohtult korraldust pangakonto ajutiseks külmutamiseks, mis saadetakse selle liikmesriigi pangale, kus kohustatud isikul on pangakonto (artikkel 35). Üldise eeskirjana peab kohustatud isik maksma ülalpidamisnõuded enne oma teiste võlgade tasumist (artikkel 36).

5. Järeldused

Raportöör toetab määruse eelnõu ning kiidab heaks selles kavandatud lahenduste suuna. Rakendamisel on kahtlemata positiivsed sotsiaalsed mõjud, kuna see aitab ühes liikmesriigis elaval ülalpidamist saama õigustatud isikul esitada nõude teises liikmesriigis alaliselt elavale kohustatud isikule. Seetõttu võib määrus lihtsustada siseturu nõuetekohast toimimist, kõrvaldades peamiselt isikute vaba liikumise takistused, kuna viimased kannatavad praegu liikmesriikidevahelise lahknevuse tõttu ülalpidamiskohustuste täitmise alal.

Ettepanek võtta vastu määrus ülalpidamiskohustuste kohta rahuldab tänapäeva ühiskonna tõelist vajadust: parandada ülalpidamist saama õigustatud isikute olukorda, kes on eelkõige ja peamiselt lapsed. Lahutavate paaride suurenev arv ja kasvav liikuvus Euroopa Liidus tähendab vältimatult üha rohkem piiriüleseid vaidlusi ülalpidamisnõuete suhtes. Seega parandab tõhusam ülalpidamisnõuete sissenõudmine paljude laste elu- ja haridustingimusi. Ettepanek muudab ülalpidamist saama õigustatud isikul lihtsamaks oma nõude esitamise pädevale kohtule. Ning kui kohtuotsus on tehtud, võetakse meetmed, et tagada selle automaatne tunnustamine kõigis liikmesriikides ilma täiendavate formaalsusteta. Suurt muutust märgib asjaolu, et nüüd saab õigustatud isik kasu olulisest abist, mida pakub uus määrus seoses kodanikuõiguste nõude esitamisega.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

14.2.2007

Hr Jean-Marie Cavada

Esimees

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

BRÜSSEL

Teema: Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (KOM(2005)0649 – C6-0079/2006 – 2005/0259(CNS))[1] – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud härra esimees

11. jaanuari 2007. aasta kirjas palusite õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 2 arvamust kõnealuse komisjoni ettepaneku õigusliku aluse kehtivuse ja sobivuse kohta.

Õiguskomisjon arutas eespool mainitud küsimust 30. jaanuari 2007. aasta koosolekul.

Pakutud õiguslik alus on artikli 61 punkt c ja artikli 67 lõige 2. Viide artikli 67 lõikele 2 tähendab, et pakutud meede käsitleb perekonnaõiguse aspekte ja järelikult ei kohaldata selle suhtes kaasotsustamismenetlust artikli 67 lõike 5 teises taandes sätestatud erandi põhjal.

EÜ asutamislepingu asjakohased sätted

Artikli 61 punkt c

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks rajamiseks võtab nõukogu:

c) õigusalase koostöö meetmed tsiviilasjades, nagu on ette nähtud artiklis 65;

Artikkel 65

Vastavalt artiklile 67 ja siseturu häireteta toimimiseks vajalikul määral võetavad õigusalase koostöö piiriülese toimega meetmed tsiviilasjus hõlmavad:

a) järgmiste valdkondade täiustamist ja lihtsustamist:

– kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülese kättetoimetamise süsteem;

– koostöö tõendite kogumisel;

– tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine, kaasa arvatud kohtuvälised otsused;

b) liikmesriikides seaduste ja kohtualluvuse konflikti suhtes kohaldatavate eeskirjade kokkusobivuse edendamist;

c) tsiviilasjade lahendamise tõrgeteta sujumiseks takistuste kõrvaldamist, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust.

Artikli 67 lõiked 1 ja 2

1. Amsterdami lepingu jõustumisele järgneva viieaastase üleminekuperioodi vältel teeb nõukogu otsused ühehäälselt komisjoni ettepaneku või liikmesriigi algatuse põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

2. Selle viie aasta järel:

– teeb nõukogu otsused komisjoni ettepanekute põhjal; komisjon vaatab läbi kõik liikmesriikide taotlused, mis puudutavad nõukogule ettepaneku tegemist;

– teeb nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt otsuse artiklis 251 osutatud menetluse kohaldamise kohta kõigi või mõne käesoleva jaotisega hõlmatud valdkonna suhtes, kohandades Euroopa Kohtu volitustega seotud sätteid.

Artikli 67 lõige 5

5. Erandina lõikest 1 võtab nõukogu vastavalt artiklis 251 ettenähtud menetlusele vastu:

– artikli 63 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a ettenähtud meetmed, tingimusel et nõukogu on enne seda käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võtnud ühenduse õigusaktid, milles määratakse kindlaks neid küsimusi reguleerivad ühiseeskirjad ja peamised põhimõtted;

– artiklis 65 ettenähtud meetmed, välja arvatud perekonnaõigust käsitlevad küsimused.

Määruse ettepaneku eesmärk ja sisu

Määruse ettepanekuga kavatsetakse kõrvaldada kõik takistused, mis praegu esinevad elatise sissenõudmisel Euroopa Liidus, vastavalt 30. novembril 2000 vastu võetud vastastikuse tunnustamise programmile tsiviilasjades ning 2. ja 3. juunil 2005 vastu võetud ühisele tegevuskavale.

Esitatud määruse eesmärki ja sisu vastavalt preambulile ning sätetele võib analüüsida järgmiselt:

Vastavalt põhjendusele 7 on määruse eesmärk võimaldada ülalpidamist saama õigustatud isikul saada liikmesriigis hõlpsasti kohtuotsus, mis oleks täitmisele pööratav ilma vahemeetmeteta ükskõik millises teises liikmesriigis ning mille täitmine oleks lihtsustatud ja kiirem.

Selleks püütakse määrusega koondada ühte õigusakti kõik meetmed, mis on vajalikud ühendusesiseselt ülalpidamiskohustuse sissenõudmiseks. Määrus hõlmab seega kohtualluvuse konfliktide eeskirju, kollisiooninorme, teises riigis tehtud kohtuotsuse täitmisele pööratavust ja täitmist ning koostööd (põhjendus 8).

Määrus hõlmab kõiki ülalpidamiskohustusi, mis tekivad peresuhetest või suhetest, mis toovad kaasa sarnased tagajärjed, et tagada kõigi ülalpidamist saama õigustatud isikute võrdne kohtlemine (põhjendus 9).

Põhjenduses 10 selgitatakse, et määruses sätestatud kohtualluvuse eeskirjad erinevad määruse (EÜ) nr 44/2001 („Brüssel I”) alusel kohaldatavatest eeskirjadest. Eesmärk on täpsustada eeskirju nii, et oleks hõlmatud kõik olukorrad, kus on olemas piisav seos poolte ja liikmesriigi vahel. Enam ei saa jätta ühenduse õigusakte kohaldamata ja kohaldada riigi õigust ettekäändel, et kostja elab alaliselt väljaspool Euroopa Liitu.

Põhjenduses 11 selgitatakse, et pooled võivad valida ühisel kokkuleppel pädeva kohtu, välja arvatud juhul, kui tegemist on alaealise ülalpidamise kohustusega, et tagada nõrgema poole kaitse.

Põhjenduses 12 märgitakse vajadust säilitada kohtualluvuse ja seotud menetluste lahendamiseks selge ja tõhus mehhanism.

Põhjenduses 13 tehakse selgeks, et kollisiooninorme võib kohaldada ainult ülalpidamiskohustuste suhtes ning nende järgi ei saa määrata kindlaks seda õigust, mida kohaldatakse ülalpidamiskohustuse aluseks olevale perekondlikule suhtele.

Põhjendused 14, 15 ja 16 käsitlevad kohaldatavat õigust (aluspõhimõte on, et kohaldada tuleks ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukohariigi õigust, kuid nähakse ette kohtu asukohariigi õiguse või muu riigi õiguse kohaldamine, millega ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud). Samuti võib pooltel lubada õiguse valida, kui on täidetud teatavad tingimused, mis on mõeldud eelkõige laste ja sotsiaalselt kaitsetute täisealiste kaitsmiseks.

Põhjenduse 17 kohaselt peab kohustatud isik olema kindlaksmääratud õiguse kohaldamise suhtes kaitstud juhtudel, kui elatise saamise aluseks olevat peresuhet ei loeta üksmeelselt eelisnõudeks. See võib olla nii eelkõige külgsugulaste või hõimlaste vaheliste suhete puhul, alanejate sugulaste ülalpidamiskohustusega oma ülenejate sugulaste suhtes, abistamise kohustuse säilimise puhul pärast abielu lõpetamist.

Põhjenduses 18 selgitatakse, et teises liikmesriigis tehtud ülalpidamiskohustust käsitlevaid kohtuotsuseid tuleb tunnustada ja need peavad olema täitmisele pööratavad kõikides liikmesriikides, ilma et selleks oleks vaja algatada eraldi menetlust. Selleks et kaotada kõik vahemeetmed, tuleb määruses menetluseeskirju minimaalselt ühtlustada. See peaks tagama õiglase kohtuprotsessi nõuete järgimise vastavalt ühistele normidele kõikides liikmesriikides.

Põhjenduse 19 kohaselt peaks ühes liikmesriigis tehtud ülalpidamiskohustust käsitlevat kohtuotsust olema võimalik täita kiiresti ja tõhusalt ükskõik millises teises liikmesriigis. Peaks olema võimalus pidada elatist kinni otse kohustatud isiku palgast ja tema pangakontolt.

Ametlikud juriidilised dokumendid ja pooltevahelised kokkulepped, mis kuuluvad teises liikmesriigis täitmisele, tuleks lugeda nende kohtuotsustega võrdseks (põhjendus 20).

Põhjendus 21 käsitleb liikmesriikides keskasutuste loomist teabevahetuseks ja ülalpidamiskohustuste sissenõudmise hõlbustamiseks.

Määruse sätted on jagatud üheksasse peatükki.

I peatükk käsitleb reguleerimisala ja mõisteid. Artiklis 1 („Reguleerimisala”) nähakse ette, et määrust „kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes, mis tulenevad perekonnasuhetest või suhetest, mis vastavalt nende suhtes kohaldatavale õigusele toovad kaasa sarnased tagajärjed”. Tuleks märkida, et artiklis 2 määratletud mõisted („kohus”, „kohtunik”, „kohtuotsus”, „ametlik juriidiline dokument”, „otsuse teinud liikmesriik”, „kohtuotsuse täitmise liikmesriik”, „otsuse teinud kohus”, „õigustatud isik” ja „kohustatud isik”) ei ole seotud eriliselt perekonnaõigusega ega määratletud perekonnaõiguse terminite abil.

II peatükk käsitleb kohtualluvust (üldine kohtualluvus, kokkulepe kohtualluvuse kohta, kohtualluvus kostja kohtusse ilmumise alusel, kohtualluvus muudel juhtudel, kohtualluvus, seotud menetlused, kohtusse pöördumine, ajutised meetmed, kohtualluvuse kontrollimine). Ka see peatükk ei ole seotud perekonnaõigusega, vaid käsitleb ainult ülalpidamiskohustuste, s.t rahaliste nõuete kohtualluvust.

III peatükk käsitleb kohaldatavat õigust. Siinkohal tuleks märkida, et avasättes (artikkel 12) nähakse ette, et „Käesoleva peatüki alusel määratakse kindlaks vaid ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus ning see ei piira ühelegi artiklis 1 osutatud suhtele kohaldatavat õigust” (nimelt „perekonnasuhted või suhted, mis vastavalt nende suhtes kohaldatavale õigusele toovad kaasa sarnased tagajärjed”). Kõnealuse peatüki ülejäänud artiklites sätestatakse üldeeskirjad, õiguse valiku eeskirjad, kindlaksmääratud õiguse kohaldamata jätmine kohustatud isiku taotlusel, avalik-õiguslike asutuste suhtes kohaldatav õigus, kohaldatava õiguse reguleerimisala, kolmanda riigi õiguse kohaldamine, tagasisaade ja edasiviide, avalik kord ning mitme õiguskorraga riigid.

IV peatükk käsitleb ühiseid menetluseeskirju: kättetoimetamine, nõuete täitmise kontrollimine ning kohtuotsus ja teistmine.

V ja VI peatükk käsitlevad kohtuotsuste täitmisele pööratavust ja täitmist (sealhulgas tasuta õigusabi, kautsjon, legaliseerimine, selle kohtuotsuse, mille täitmist taotletakse, sisulise teistmise keeld, täitmisest keeldumine või selle peatamine, korraldused elatise kinnipidamiseks, pangakonto ajutine arestimine, nõuete järjestamine).

VII peatükk käsitleb ametlikke juriidilisi dokumente ja kokkuleppeid.

VIII peatükk käsitleb koostööd (keskasutuste määramine ja roll, juurdepääs teabele ja teabe kasutamine jne).

Viimasena esitatakse IX peatükis üld- ja lõppsätted (seos teiste ühenduse õigusaktidega, seos rahvusvaheliste lepingutega, komiteemenetlus, üleminekukord ja jõustumine).

Probleem

Vastutava komisjoni esimehe kirjas öeldakse järgmist:

„Praeguse õigusliku aluse valikuga peetakse ülalpidamiskohustusi perekonnaõigusega seotud meetmeteks EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 5 teise taande tähenduses. Selle tagajärjel jäävad need meetmed väljapoole ühiseid eeskirju, mis käsitlevad õigusalast koostööd tsiviilasjades ja mille suhtes kohaldatakse kaasotsustamismenetlust.”

Vastutava komisjoni raportöör on seisukohal, et ülalpidamiskohustused on tihedalt seotud perekonnaõigusega, kuid nende sellisel liigitamisel ei võeta võib-olla piisavalt arvesse „ülalpidamiskohustuse segalaadi – see tuleneb perekondlikest suhetest, kuid selle täitmine on seotud rahaga nagu ükskõik millise nõude puhul”.

Kohtupraktikal põhinevad üldkaalutlused õigusliku aluse kohta

Kõik ühenduse õigusaktid peavad põhinema asutamislepinguga (või teise õigusaktiga, mille rakendamiseks nad on mõeldud) sätestatud õiguslikul alusel. Õiguslik alus määrab kindlaks ühenduse ratione materiae pädevuse ning selle, kuidas nimetatud pädevust kasutatakse, täpsemalt õigusliku(d) vahendi(d), mida võib kasutada, ja otsustamismenetluse.

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika järgi on selge, et õiguslikku alust ei valita ühenduse seadusandja äranägemisel, vaid see peab põhinema objektiivsetel teguritel, mida kohus saab kontrollida[2], näiteks kõnealuse meetme sisu ja eesmärk[3]. Lisaks peab otsustav tegur olema meetme peamine eesmärk[4].

Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale on asutamislepingu üldine artikkel piisav õiguslik alus ka siis, kui kõnealuse meetmega üritatakse lisaks põhieesmärgile saavutada ka asutamislepingu konkreetse artikliga taotletud eesmärki[5].

Kui aga meetmel on mitu üheaegset eesmärki, mis on omavahel lahutamatult seotud, ilma et üks oles teistega võrreldes teisejärguline või kaudne, peab meede põhinema erinevatel asjakohastel asutamislepingu sätetel[6], välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik sätetega kehtestatud otsustamismenetluste vastastikuse kokkusobimatuse tõttu[7].

Hinnang

Möödaminnes võib märkida, et on väga kahju, et nõukogu ei ole veel otsustanud kasutada artikli 67 lõike 2 teist taanet, et viia artikli 67 lõikes 5 viidatud „perekonnaõigust käsitlevad küsimused” kaasotsustamismenetluse kohaldamisalasse. Seda hoolimata tõsiasjast, et komisjon palus nõukogul nii ammu kui 2005. aastal[8] näha ette, et ülalpidamiskohustust käsitlevad meetmed võetaks vastu kaasotsustamismenetluse kohaselt. Tundub absurdne, et küsimuse suhtes, mis on nii tihedalt seotud kodanike murede ja igapäevaeluga nagu perekonnaõigus, ei kohaldata õigusloomemenetlust, mis kaasab kõige tihedamalt nende valitava institutsiooni.

Kuid kohtupraktika ütleb selgelt, et sellised kaalutlused ei oma õigusliku aluse valimisel tähtsust; õiguslik alus tuleb määrata objektiivseid tegureid arvestades, mida kohus saab kontrollida, eelkõige kõnealuse meetme eesmärk ja sisu.

On ilmne, et ettepaneku peamine eesmärk on võimaldada kõikidel ülalpidamist saama õigustatud isikutel ELis saada „raskusteta, kiiresti ja enamasti kuludeta täitekorraldus, mis oleks tõrgeteta kohaldatav kogu Euroopa õigusruumis ja mille abil väljamõistetud summa neile makstaks korrapäraselt välja”.

Rahvusvahelise eraõiguse uued eeskirjad kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning elatise nõuetega seotud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kõrvaldavad isikute vaba liikumise takistused ning hõlbustavad seetõttu siseturu häireteta toimimist.

Ei saa eitada, et ilma perekonnaõiguseta ei oleks elatise mõistet; tõepoolest tehakse ettepaneku artiklis 1 selgeks, et ülalpidamiskohustused „tulenevad” perekonnasuhetest. Sellest hoolimata on ikkagi nii, et kui elatise maksmise kohustus on perekonnaõiguse kohaselt kehtestatud, jääb järele lihtsalt rahaline kohustus – võlg nagu iga teine. Pärast seda, kui ülalpidamiskohustuse olemasolu on kohtuotsuse, ametliku dokumendi või kokkuleppega tunnustatud ja kinnitatud, on ülalpidamiskohustus rahaline nõue ning tõsiasjal, et see tulenes perekonna- või sarnastest suhetest, pole peaaegu mingit tähtsust.

Esitatud määrus ei mõjuta perekonnaõigust kui sellist ja ettepaneku artiklis 12 tehakse see väga põhjalikult selgeks, sest selles nähakse ette, et ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevad sätted „ei piira ühelegi artiklis 1 osutatud suhtele kohaldatavat õigust”. Viidata tuleks ka põhjendusele 13, milles öeldakse, et kollisiooninorme tuleks kohaldada ainult ülalpidamiskohustuste suhtes ning „nende järgi ei saa määrata kindlaks seda õigust, mida kohaldatakse ülalpidamiskohustuse aluseks olevale perekondlikule suhtele”.

Lisaks on huvitav märkida, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta[9], hõlmab elatise nõudeid ja võeti vastu kaasotsustamismenetluse kohaselt[10].

Järeldus

30. jaanuari 2007. aasta koosolekul otsustas õiguskomisjon ühehäälselt[11] soovitada, et ettepanek võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes peaks põhinema EÜ asutamislepingu artikli 61 punktil c ja artikli 67 lõike 5 teisel taandel ning sellest tulenevalt tuleks kohaldada kaasotsustamismenetlust.

Lugupidamisega

Giuseppe Gargani

[1] ELTs seni avaldamata.
[2] Otsus kohtuasjas 45/86: komisjon v. nõukogu, EKL 1987, lk 1439, punkt 5.
[3] Otsus kohtuasjas C-300/89: komisjon v. nõukogu, EKL 1991, lk I-287, punkt 10 ja otsus kohtuasjas C-42/97: Euroopa Parlament v. nõukogu, EKL 1999, lk I-869, punkt 36.
[4] Otsus kohtuasjas C-377/98, Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk I-7079, punkt 27.
[5] Otsus kohtuasjas C-377/98, Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk I-7079, punktid 27–28. Otsus kohtuasjas C-491/01 British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco, EKL 2002, lk I-11453, punktid 93–94.
[6] Otsus kohtuasjas 165/87: komisjon v. nõukogu, EKL 1988, lk 5545, punkt 11.
[7] Vt nt otsus kohtuasjas C-300/89: komisjon v. nõukogu, EKL 1991, lk I-2867, punktid 17–21 (titaandioksiidi kohtuasi), otsus kohtuasjas C-388/01: komisjon v. nõukogu, EKL 2004, lk I-4829, punkt 58 ja otsus kohtuasjas C-491/01: British American Tobacco, EKL 2002, lk I-11453, punktid 103–111.
[8] Komisjoni teatis nõukogule, KOM(2005) 648, 15. detsember 2005.
[9] Euroopa Liidu Teataja L 143, 30.4.2004, lk 15.
[10] Vt artikli 4 lõiget 3, milles „ametlik juriidiline dokument” määratletakse nii, et sinna alla kuulub „haldusasutuse määratud või tema poolt kinnitatud kohustuste jätkumisega seotud kokkulepe”. (Tõlkija märkus: kõnealuse määruse tõlkes on viga; õige oleks „haldusasutustega sõlmitud või nende poolt tõestatud kokkulepped ülalpidamiskohustuse kohta”.)
[11] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Giuseppe Gargani (esimees), Carlo Casini, Cristian Dumitrescu, Monica Frassoni, Kurt Lechner, Klaus-Heiner Lehne, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Diana Wallis, Jaroslav Zvěřina ja Tadeusz Zwiefka.

õiguskomisjonI ARVAMUS (*) (5.10.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes
(KOM(2005)0649 – C6‑0079/2006 – 2005/0259(CNS))

Arvamuse koostaja: Diana Wallis

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja peamine eesmärk määruse ettepaneku kohta käesolevate muudatusettepanekute koostamisel oli tagada laiemas mõistes ülalpidamiskohustusega seotud kohtuotsuste tunnustamine piiriülestel juhtudel ja täitmine kogu ühenduses võimalikult kiiresti ja tõhusalt ning võimalikult väheste kuludega.

Väljapakutud lahendused on pragmaatilised ja peaksid olema vastuvõetavad võimalikult paljudele liikmesriikidele. Lahendused võivad olla solvavad puristidele, kuid arvamuse koostaja arvates kaalub vaidluse osapoolte huvi leida kiire lahendus ka lastele ja eelkõige neile tõsiseid raskusi põhjustavale probleemile üles kõik muud kaalutlused, arvestades vastavalt kohustatud isikute vajadustega ja õigusega kaitsele.

Samuti on käesoleva arvamuse eesmärk sundida nõukogu tegutsema ja anda komisjonile sisu. Probleem, mida määruses lahendada püütakse, on paljude ühenduse kodanike jaoks väga tõsine. Siseturu kujunemisega on inimeste piiriülene liikumine märgatavalt suurenenud – ja koos sellega ka rändajate partnerite kohustustega seotud probleemid, eelkõige uutes liikmesriikides, mille kodanikud vaba liikumise eelist maksimaalselt kasutavad. Pealegi tuleb arvestada asjaoluga, et abielulahutuste ja lahkuminekute arv on ühenduses suurenemas.

Euroopa Liit peaks vastutama selle eest, et asutamislepingus sätestatud liikumisvabaduse kasutamisel oleks ühenduse kodanikele tagatud tegelik õigus ülalpidamiskohustuste täitmisele ning et liikmesriikidel oleks tõsine huvi tagada, et partnerid ja lapsed ei peaks otsima abi sotsiaalkindlustushüvitustest.

Lisaks kavandatava määruse sätete parandamise soovitustele kasutab raportöör võimalust kutsuda liikmesriike üles kaaluma elatist käsitlevate otsuste täitmise uusi vorme, mis on kolmandate riikide jurisdiktsioonides osutunud väga tõhusaks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Esimene volitus
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 2,	võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c,
Selgitus
Pärast konsulteerimist kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga kavandatava määruse õigusliku aluse üle asus õiguskomisjon seisukohale, et ettepanekut tuleb käsitleda kaasotsustamismenetluse alusel.
Muudatusettepanek 2 Kolmas volitus
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,	välja jäetud
Selgitus
Vt muudatusettepaneku selgitust esimese volituse kohta.
Muudatusettepanek 3 Neljas a volitus (uus)
	toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras,
Selgitus
Vt muudatusettepaneku selgitust esimese volituse kohta.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 9
(9) Määruse reguleerimisala peab hõlmama kõiki ülalpidamiskohustusi, mis tekivad peresuhetest või suhetest, mis toovad kaasa sarnased tagajärjed, et tagada võrdne kohtlemine kõigi ülalpidamist saama õigustatud isikute vahel.	(9) Määruse reguleerimisala peab hõlmama kõiki ülalpidamiskohustusi, mis tekivad peresuhtest, vanemlikust suhtest, abielust või sugulusest või suhetest, mis toovad kohaldatavatest siseriiklikest seadustest tulenevalt kaasa sarnased tagajärjed, et tagada võrdne kohtlemine kõigi ülalpidamist saama õigustatud isikute vahel. Sellised kohustused hõlmavad tõlgendamisel kõige laiemas mõistes eelkõige kõiki korraldusi, mis on seotud korrapäraste maksetega, ühekordsete maksetega, kinnisvara omandiõiguse üleandmisega ja kinnisvara täpsustamisega, mis on määratud kindlaks osapoolte vastavate vajaduste ja võimaluste alusel ning on oma olemuselt mõeldud ülalpidamiseks.
Selgitus
Mõiste ülalpidamiskohustus tähendust tuleb mingil määral täpsustada. Oluline on täpsustada, et see kehtib ka vabaabielude ja samasooliste paaride suhete kohta.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 10
(10) Rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirjad erinevad pisut praegu kohaldatavatest eeskirjadest, mis tulenevad määrusest (EÜ) nr 44/2001. Et tagada paremini ülalpidamist saama õigustatud isiku huvide kaitse ja edendada tõrgeteta õigusemõistmist Euroopa Liidus, tuleb neid eeskirju täpsustada ja kaasata edaspidi nendesse kõik olukorrad, kus on olemas piisav seos poolte ja liikmesriigi vahel. Enam ei saa jätta ühenduse õigusakte kohaldamata või kohaldada riigi õigust ettekäändel, et kostja elab alaliselt väljaspool Euroopa Liitu.	(10) Rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirjad erinevad pisut praegu kohaldatavatest eeskirjadest, mis tulenevad määrusest (EÜ) nr 44/2001. Et tagada paremini ülalpidamist saama õigustatud isiku huvide kaitse ja edendada tõrgeteta õigusemõistmist Euroopa Liidus, tuleb neid eeskirju täpsustada ja kaasata edaspidi nendesse kõik olukorrad, kus on olemas piisav seos poolte ja liikmesriigi vahel.
Selgitus
Võttes arvesse Haagi konventsiooni lapsehooldustoetuste ja muude perekondlike ülalpidamiskohustuste rahvusvahelise sissenõudmise kohta, millega Euroopa Ühendus 3. aprillil 2007. aastal ühines, tuleks see lause pigem välja jätta.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 11
(11) Pooltel peab olema võimalus valida ühisel kokkuleppel pädev kohus, välja arvatud juhul, kui tegemist on alaealise ülalpidamise kohustusega, et tagada nõrgema poole kaitse.	(11) Pooltel peab olema võimalus valida ühisel kokkuleppel pädev kohus, välja arvatud juhul, kui tegemist on alaealise või piiratud teovõimega täisealise ülalpidamise kohustusega, et tagada nõrgema poole kaitse.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 14
(14) Sarnaselt kehtivate rahvusvaheliste õigusaktidega tuleb ka edaspidi esmajärjekorras kohaldada ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukohariigi õigust, kuid selle järel peab samuti olema võimalik kohaldada kohtu asukohariigi õigust, mis võimaldab lahendada selles konkreetses valdkonnas vaidlusi sageli lihtsamini, kiiremini ja odavamalt.	(14) Sarnaselt kehtivate rahvusvaheliste õigusaktidega tuleb (välja jäetud) esmajärjekorras kohaldada ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukohariigi õigust, kuigi võib kohaldada kohtu asukohariigi õigust, isegi kui see ei ole õigustatud isiku alalise elukoha õigus, kui see võimaldab õiglaselt lahendada selles (välja jäetud) valdkonnas vaidlusi (välja jäetud) lihtsamini, kiiremini ja odavamalt ning ei ole tõendeid, mis viitaksid meelepärase kohtu valimisele.
Selgitus
The Regulation’s aim of enabling maintenance creditors easily to obtain a decision which will be automatically enforceable in another Member State would be frustrated if a solution were to be adopted which obliged courts to apply foreign law where the dispute could be resolved simpler, faster and more economically by applying the law of the forum. Application of foreign law tends to prolong proceedings and lead to additional costs being incurred in procedures which often involve an element of urgency and in which litigants do not necessarily have deep pockets. Moreover, in some cases application of the law of the creditor’s country of habitual residence could give rise to an undesirable result, as in the case where the creditor seeks a maintenance order in the country of which she is a national having sought refuge there after leaving the country in which she had been habitually resident with her husband who is of the same nationality, who is still resident there.
On these grounds, this muudatusettepanek provides for the discretionary application of the law of the forum, whilst safeguarding against forum shopping.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 15
(15) Kui aga õigustatud isikul ei ole võimalik kummagi eespool nimetatud õiguse abil saada kohustatud isikult elatist, peab jääma võimalus kohaldata muu riigi õigust, millega ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud. Tegemist võib olla eelkõige, kuid mitte ainult, riigiga, mille kodakondsus on mõlemal poolel.	(15) Kui aga ülalpidamist saama õigustatud isikul ei ole võimalik ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukohariigi õiguse või hagi saanud kohtu õiguse abil saada kohustatud isikult elatist või kui selle õiguse kohaldamine oleks ebaõiglane või ebasobiv, peab jääma võimalus kohaldata muu riigi õigust, millega ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud, (välja jäetud) eelkõige, kuid mitte ainult, riigiga, mille kodakondsus on mõlemal poolel.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek võimaldab kohaldada muid õigusi peale ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukohariigi õiguse või hagi saanud kohtu õiguse, et muuhulgas vältida meelepärase kohtu valimist.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 16
(16) Pooltel peab olema teatavatel tingimustel võimalus valida kohaldatav õigus ise. Neil peab näiteks olema võimalus valida menetluseks kohtu asukohariigi õigus. Lisaks peab neil olema võimalus kohaldatava õiguse suhtes leppida kokku enne vaidlust, kuid ainult juhul, kui tegemist on muu ülalpidamiskohustusega kui see, mis on seotud lapsega või sotsiaalselt kaitsetu täisealisega; lisaks peab neil olema vaid piiratud hulk valikuvõimalusi.	(16) Pooltel peab olema teatavatel tingimustel lubatud valida kohaldatav õigus ise. Neil peab näiteks olema võimalus valida menetluseks kohtu asukohariigi õigus. Lisaks peab neil olema võimalus kohaldatava õiguse suhtes leppida kokku enne vaidlust, kuid ainult juhul, kui tegemist on muu ülalpidamiskohustusega kui see, mis on seotud lapsega või sotsiaalselt kaitsetu täisealisega; lisaks peab neil olema vaid piiratud hulk valikuvõimalusi. Hagi saanud kohus peab olema veendunud, et õiguse valikus on kokku lepitud pärast sõltumatu õigusliku arvamuse saamist. Kõik õiguse valiku kokkulepped peavad olema kirjalikud.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 17
(17) Kohustatud isik peab olema kindlaksmääratud õiguse kohaldamise suhtes kaitstud juhtudel, kui elatise saamise aluseks olevat peresuhet ei loeta üksmeelselt eelisnõudeks. See võib olla nii eelkõige külgsugulaste või hõimlaste vaheliste suhete puhul, alanejate sugulaste ülalpidamiskohustusega oma ülenejate sugulaste suhtes, abistamise kohutuse säilimise puhul pärast abielu lõpetamist.	välja jäetud
Selgitus
Põhjendus on ebaselge ning tundub olevat vastuolus vastastikuse tunnustamise põhimõttega ja diskrimineeriv. Pealegi peaks asjaolu, et arvamuse koostaja muudatusettepanek artikli 20 kohta säilitab avaliku korra tagatise, muutma sellise põhjenduse tarbetuks.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 19
(19) Ühes liikmesriigis tehtud ülalpidamiskohustust käsitlevat kohtuotsust peab olema võimalik täita kiiresti ja tõhusalt ükskõik millises teises liikmesriigis. Ülalpidamist saama õigustatud isikul peab olema võimalus eelkõige lasta kohustatud isiku palgast või tema pangakontolt summasid kinni pidada.	(19) Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada kord, mis on tulemuslik, kättesaadav, kiire, tõhus, kulutasuv, reageeriv ja õiglane. Ühes liikmesriigis tehtud ülalpidamiskohustust käsitlevat kohtuotsust peab olema võimalik täita kiiresti ja tõhusalt ükskõik millises teises liikmesriigis. Ülalpidamist saama õigustatud isikul peab olema võimalus eelkõige lasta kohustatud isiku palgast või tema pangakontolt summasid kinni pidada. Julgustada tuleks uusi ja tõhusaid elatist käsitlevate otsuste täitmise vahendeid.
Selgitus
Sarnaselt Haagi konventsioonile peaks määruse eesmärk olema edendada korda, mis on kättesaadav, tulemuslik, kiire, tõhus, kulutasuv, reageeriv ja õiglane.
Elatist käsitlevate otsuste täitmine on paljudes jurisdiktsioonides problemaatiline. Seepärast tuleks liikmesriikidel kaaluda uusi elatist käsitlevate otsuste täitmise vahendeid, mida on edukalt kasutatud väljaspool ELi (näiteks autojuhiloa äravõtmine).
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 22
(22) Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse iseäranis kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. Selles püütakse eelkõige tagada era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete ja lapse õiguste kaitse ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ning sõltumatule ja õiglasele kohtulikule arutamisele vastavalt harta artiklitele 7, 8, 24 ja 47.	(22) Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse iseäranis kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. Selles püütakse eelkõige tagada era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete ja lapse õiguste kaitse ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ning sõltumatule ja õiglasele kohtulikule arutamisele vastavalt harta artiklitele 7, 8, 24 ja 47. Käesoleva määruse rakendamisel tuleb võtta arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni artikleid 3 ja 27, milles on sätestatud, et:
	– lastega seonduvas tegevuses tuleb esikohale seada lapse huvid;
	– igal lapsel on õigus elustandardile, mis vastab lapse kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule;
	– vanema(te) või teiste lapse eest vastutavate isikute esmane kohustus on tagada vastavalt oma võimetele ja rahalistele võimalustele lapse arenguks vajalikud elutingimused ja
	– riigid rakendavad kõiki vastavaid abinõusid, kaasa arvatud rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine, et tagada lapse ülalpidamine tema vanema(te) või teiste lapse eest materiaalset vastutust kandvate isikute poolt, eelkõige juhul, kui nimetatud isikud elavad teises liikmesriigis kui laps.
Selgitus
Tähelepanu tuleb pöörata vastavas ÜRO konventsioonis sätestatud laste õigustele.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 23
(23) Vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)[2] artiklile 2 tuleb käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed kehtestada vastavalt nimetatud otsuse artiklis 3 ettenähtud nõuandemenetlusele.	(23) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused).¹
_______________________ ¹EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.	_______________________ ¹EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

Selgitus

Komiteemenetluse sätteid on kohandatud, et võtta arvesse 1999. aasta komiteemenetluse otsuse muudatusettepanekut. Vt ka muudatusettepanekuid artiklite 50 ja 51 kohta.

Muudatusettepanek 14 Põhjendus 24
(24) Käesolev määrus peab asendama ühenduse õigusaktid, mis on võetud vastu varem ja hõlmavad sama valdkonda. Lisaks peab see olema ülimuslik teiste rahvusvaheliste õigusaktide suhtes, mida kohaldatakse liikmesriikide vahelistes suhetes, et ühtlustada ja lihtsustada kehtivaid õigusnorme	(24) Käesolev määrus peab asendama ühenduse õigusaktid, mis on võetud vastu varem ja hõlmavad sama valdkonda. Lisaks peaks see olema ülimuslik teiste rahvusvaheliste õigusaktide suhtes, mida kohaldatakse liikmesriikide vahelistes suhetes, et ühtlustada ja lihtsustada kehtivaid õigusnorme See peaks olema kooskõlas Haagi konventsiooniga lapsehooldustoetuste ja muude perekondlike ülalpidamiskohustuste rahvusvahelise sissenõudmise kohta.
Selgitus
Oluline on öelda selgesõnaliselt, et määrus on kavandatud kokkusobivana tulevase Haagi konventsiooniga.
Muudatusettepanek 15 Artikli 1 lõige 1
1. Käesolevat määrust kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes, mis tulenevad perekonnasuhetest või suhetest, mis vastavalt nende suhtes kohaldavale õigusele toovad kaasa sarnased tagajärjed.	1. Käesolevat määrust kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes, mis tulenevad peresuhtest, põlvnemisest, abielust või hõimlusest või suhetest, mis vastavalt nende suhtes kohaldavale õigusele toovad kaasa sarnased tagajärjed.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku selgitust põhjenduse 9 kohta.
Muudatusettepanek 16 Artikli 2 lõige -1 (uus)
	-1. ülalpidamiskohustus – õigusega kehtestatud kohustus, sealhulgas sellest tulenevalt tehtud kohtuotsuse või lepinguga kehtestatud kohustus tagada isikule, kes on või oli kohustatud isikuga perekonnasidemete kaudu seotud, teatud vormis ülalpidamine või vähemalt hädavajalikud vahendid. Selliseid kohustusi tuleb tõlgendada kõige laiemas mõttes, eelkõige kõik määrused, mis on seotud korrapäraste maksete, kindlasummaliste maksete ja omandiõiguse üleandmisega.
Selgitus
Ülalpidamiskohustuse mõiste on vaja täpselt määratleda. Teatud õiguskordades eristatakse ülalpidamiskohustust ja toitmise kohustust ning viimane on palju piiratum kui esimene. Kohane oleks need definitsioonid taastada.
Muudatusettepanek 17 Artikli 2 punkt 2
(2) kohtunik – kohtunik või ametnik, kellel on ülalpidamiskohustuste küsimustes kohtunikuga samaväärsed volitused;	välja jäetud
Selgitus
Punkt pole vajalik, kuna kohtunik tähendab sisuliselt juba punktis 1 defineeritud kohut.
Muudatusettepanek 18 Artikli 2 punkt 8
(8) õigustatud isik – füüsiline isik, kellel on või väidetavalt on õigus saada ülalpidamist;	(8) õigustatud isik – füüsiline isik, kellel on või väidetavalt on õigus saada ülalpidamist, või riigiasutus, kes on sissenõudmise eesmärgil asunud õigustatud isiku asemele;
Muudatusettepanek 19 Artikli 2 punkt 9
(9) kohustatud isik – füüsiline isik, kes on kohustatud maksma ülalpidamist või kellelt nõutakse selle maksmist.	(9) kohustatud isik – füüsiline isik, kes on kohustatud maksma ülalpidamist või kellelt nõutakse selle maksmist, või riigiasutus, kes on võtnud üle kohustatud isiku kohustuse maksta elatist.
Muudatusettepanek 20 Artikli 2 punkt 9 a (uus)
	(9 a) menetlema perekonnaseisuga seotud hagi – abielulahutuse, lahuselu, abielu kehtetuks tunnistamise või ühendamisega seotud menetlus.
Selgitus
Tuleb täpsustada väljendit „menetlema perekonnaseisuga seotud hagi”. Mõiste langeb kokku määruses nr 2201/2003 sätestatud mõiste „üldine kohtualluvus” mõistega, mida on täiendatud abielu ühendamisega seotud menetlusega.
Muudatusettepanek 21 Artikli 3 punkt c
c) kohus, kes on pädev menetlema perekonnaseisuga seotud hagi, kui selle juurde kuulub ülalpidamiskohustust käsitlev hagi, välja arvatud juhul, kui see pädevus põhineb vaid ühe poole kodakondsusel, või	c) kohus, kes on pädev menetlema perekonnaseisuga seotud hagi, kui selle juurde kuulub ülalpidamiskohustust käsitlev hagi, või
Selgitus
Sellel piirangul ei tundu olevat kasulikku eesmärki.
Muudatusettepanek 22 Artikli 3 punkt d
d) kohus, kes on pädev menetlema vanemliku vastutusega seotud hagi määruse (EÜ) nr 2201/2003 tähenduses, kui ülalpidamiskohustust käsitlev hagi kuulub selle juurde.	d) kohus, kes on pädev menetlema vanemliku vastutusega seotud hagi määruse (EÜ) nr 2201/2003 tähenduses, kui ülalpidamiskohustust käsitlev hagi kuulub selle juurde ja vanemliku vastutuse hagi on sellele kohtule juba esitatud või esitatakse sellele kohtule samaaegselt ülalpidamiskohustuse hagiga.
Selgitus
Täpsustus tundub vajalik.
Muudatusettepanek 23 Artikli 4 lõige 2
2. Kohtualluvuse kindlaksmääramiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe. Elektroonilisel teel edastatud teave võrdsustatakse kirjaliku kokkuleppega, kui seda on võimalik alaliselt säilitada.	2. Kohtualluvuse kindlaksmääramiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe.
Selgitus
See säte on liiga ähmane – see võib hõlmata ka näiteks e-kirjade vahetust.
Muudatusettepanek 24 Artikli 4 lõige 2 a (uus)
	2 a. Hagi saanud kohus peab olema veendunud, et lepingulise kohtualluvuse või jurisdiktsiooni valikus on vabalt kokku lepitud pärast sõltumatu õigusliku arvamuse saamist ning et see arvestab osapoolte olukorraga kohtumenetluse ajal.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku selgitust põhjendusele 11.
Muudatusettepanek 25 Artikli 4 lõige 4
4. Käesolevat artiklit ei kohaldata vaidluste suhtes, mis käsitlevad alla 18aastaste laste ülalpidamiskohustust.	4. Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui kohustatud isik on alla 18aastane laps või piiratud teovõimega täisealine.
Selgitus
Säte on vajalik, et kaitsta ülalpidamistoetust saama õigustatud isikute õigusi kõikidel juhtudel, mil nad ei ole võimelised väljendama oma vaba tahet.
Muudatusettepanek 26 Artikli 6 punkt b
	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
Puudutab üksnes ingliskeelset versiooni.
Muudatusettepanek 27 Artikli 7 lõige 1
1. Kui erinevate liikmesriikide kohtutesse on esitatud hagi ühe ja sama ülalpidamiskohustuse suhtes, peatab kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi on esitatud esimesena.	1. Menetluste peatamine ja seotud meetmed, nagu ka ajutised ja kaitsemeetmed, on sätestatud määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklites 27, 28, 30 ja 31.
Selgitus
Käesolevas artiklis ja järgnevates artiklites korratakse ühenduse õiguses, täpsemalt määrusega (EÜ) nr 44/2001 juba varem kehtestatud põhimõtteid, mida on oluline meelde tuletada.
Muudatusettepanek 28 Artikli 7 lõige 2
2. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi on esitatud esimesena, loobub kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, pädevusest esimese kohtu kasuks.	välja jäetud
Selgitus
Lõige on tarbetu, kuna selles korratakse peaaegu sõna-sõnalt määruses (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) sätestatut.
Muudatusettepanek 29 Artikkel 8
Artikkel 8	välja jäetud
Seotud menetlused
1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud menetlused, võivad kõik kohtud peale esimesena taotluse saanud kohtu oma menetlused peatada.
2. Kui nimetatud menetlused on pooleli esimese astme kohtus, võivad kõik kohtud peale esimesena taotluse saanud kohtu ühe poole taotlusel pädevusest loobuda, kui esimesena taotluse saanud kohus on kõnealustes menetlustes pädev ja kui asjaomase riigi õigusaktid võimaldavad neid menetlusi liita.
3. Menetlused loetakse seotuks käesoleva artikli tähenduses, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning nende üle otsustada üheaegselt.
Selgitus
Artikkel on tarbetu, kuna selles korratakse peaaegu sõna-sõnalt määruses (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) sätestatut.
Muudatusettepanek 30 Artikkel 9
Artikkel 9	välja jäetud
Kohtusse pöördumine
Käesoleva peatüki kohaldamisel loetakse menetlus alustatuks:
a) ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokumendid kostjale kätte toimetada, või
b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, siis ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kohtule esitada.
Selgitus
Artikkel on tarbetu, kuna selles korratakse peaaegu sõna-sõnalt määruses (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) sätestatut.
Muudatusettepanek 31 Artikkel 10
Artikkel 10	välja jäetud
Ajutised meetmed ja kaitsemeetmed
Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda selliseid ajutisi meetmeid või kaitsemeetmeid, mis on selle riigi õigusega ette nähtud, isegi juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on käesoleva määruse kohaselt asja sisuliseks arutamiseks pädevad.
Selgitus
Artikkel on tarbetu, kuna selles korratakse peaaegu sõna-sõnalt määruses (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) sätestatut.
Muudatusettepanek 32 Artikkel 10 a (uus)
	Artikkel 10 a
	Kui ülalpidamiskohustuse hagi on esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlusena, siis ei kohaldata artikleid 7 ja 8 nii, et ajutiste meetmete taotluse suhtes kohaldatavat õigust peaks kohaldama ka hilisemate elatise või selle muutmise taotluste suhtes, mis on esitatud seoses materiaalõiguse menetlusega abielulahutuse, abielu/vabaabielu tühistamise või lahuselu küsimuses.
Selgitus
Sellise sätte puudumisel võib juhtuda, et riigis A varjupaika otsinud naine taotleb selles riigis elatist ajutiste meetmete kohaldamise abil, tuleks riigi A õigust kohaldada kõigi ülalpidamiskohustusega soetud küsimuste suhtes, mis tekivad hiljem abielulahutuse menetluse käigus riigis B, mis on tema päritoluriik, kus ta oma abikaasaga elab.
Muudatusettepanek 33 Artikkel 11
Artikkel 11	välja jäetud
Kohtualluvuse kontrollimine
Kui liikmesriigi kohtule esitatud hagi käsitleb asja, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema pädevuses, teatab ta sellest omal algatusel.
Selgitus
Artikkel on tarbetu, kuna selles korratakse peaaegu sõna-sõnalt määruses (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) sätestatut.
Muudatusettepanek 34 Artikkel 13
1. Ülalpidamiskohustustele kohaldatakse selle riigi õigust, kus on ülalpidamist saama õigustatud isiku alaline elukoht.	1. Ülalpidamiskohustustele kohaldatakse selle riigi õigust, kus on ülalpidamist saama õigustatud isiku alaline elukoht.
2. Kohtu asukohariigi õigust kohaldatakse:	2. Kohtu asukohariigi õigust kohaldatakse:
a) kui lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud õiguse alusel ei ole õigustatud isikul võimalik kohustatud isikult ülalpidamist saada, või	a) kui see on õigustatud isiku alalise elukohariigi õigus, või
b) kui õigustatud isik esitab sellesisulise taotluse ning kui tegemist on riigiga, kus on kohustatud isiku alaline elukoht.	b) kui õigustatud isikul ei ole õigustatud isiku alalise elukohariigi õiguse alusel võimalik kohustatud isikult elatist saada, või
	c) kui õigustatud isik ei esita teistsugust taotlust ja kohus on veendunud, et ta on selles küsimuses saanud sõltumatu õigusliku arvamuse, kui tegemist on kohustatud isiku alalise elukohariigi õigusega.
3. Kui õigustatud isikul ei ole ühegi eespool nimetatud lõike kohaselt kindlaks määratud õiguse alusel võimalik kohustatud isikult ülalpidamist saada ning kui kõikidest juhtumiga seotud asjaoludest järeldub, et ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud muu riigiga, eelkõige selle riigiga, mille kodanikud on nii õigustatud ja kohustatud isik, kohaldatakse selle riigi õigust, millega ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud.	3. Olenemata lõikest 1 võib kohaldada kohtu asukohariigi õigust, isegi kui see ei ole õigustatud isiku alalise elukoha õigus, kui see võimaldab õiglaselt lahendada ülalpidamiskohustuse vaidlusi lihtsamini, kiiremini ja odavamalt ning ei ole tõendeid, mis viitaksid meelepärase kohtu valimisele.
	4. Kui aga õigustatud isikul ei ole võimalik õigustatud isiku alalise elukohariigi õiguse või kohtu asukohariigi õiguse abil saada kohustatud isikult elatist või kui selle õiguse kohaldamine oleks ebaõiglane või ebasobiv, siis reguleerib ülalpidamiskohustust muu riigi õigus, millega ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud, eelkõige, kuid mitte ainult, riigiga, mille kodakondsus on nii õigustatud isikul kui kohustatud isikul.
Selgitus
Vt muudatusettepanekute selgitusi põhjenduste 14 ja 15 kohta.
Muudatusettepanek 35 Artikli 14 punkt a
a) määrata selgesõnaliselt või muul üheselt mõistetaval viisil asja algatamise ajal menetlemiseks kohtu asukohariigi õiguse;	a) esitada kirjalik kokkulepe, millega asja algatamise ajal üheselt mõistetaval viisil määratakse menetlemiseks kohtu asukohariigi õigus;
Selgitus
Esitatud tekst on arusaamatu, kuna menetlusreeglid määratakse alati lähtuvalt asukohariigi õigusest.
Muudatusettepanek 36 Artikli 14 lõige 1a (uus)
	Ülaltoodu on sõltuvuses eeldusest, et asukohariigi kohus on rahul, et kohtu või kohaldatava õiguse valimise osas on pärast sõltumatu õigusabi saamist vabatahtlikult kokkuleppele jõutud.
Muudatusettepanek 37 Artikkel 15
Artikkel 15 Kindlaksmääratud õiguse kohaldamata jätmine kohustatud isiku taotlusel 1. Kui tegemist on muu ülalpidamiskohustusega kui laste ja sotsiaalselt kaitsetute täisealiste ja abikaasadevahelise või endiste abikaasade vahelise ülalpidamiskohustusega, võib kohustatud isik vaidlustada talle esitatud õigustatud isiku nõude ülalpidamiseks selle riigi õiguse alusel, mille kodanikud nad mõlemad on, või selle puudumisel selle riigi õiguse alusel, kus on tema alaline elukoht.	välja jäetud
2. Kui tegemist on abikaasadevahelise või endiste abikaasade vahelise ülalpidamiskohustusega, võib kohustatud isik vaidlustada talle esitatud õigustatud isiku nõude ülalpidamiseks selle riigi õiguse alusel, millega abielu on kõige tugevamalt seotud.
Selgitus
Säte tundub olevat vastuolus vastastikuse tunnustamise põhimõttega ja on diskrimineeriv.
Muudatusettepanek 38 Artikkel 17
1. Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õigusega määratakse eelkõige kindlaks:	1. Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õigusega määratakse eelkõige kindlaks:
(a) kas, millises ulatuses ja kellelt võib õigustatud isik ülalpidamist nõuda;	(a) kas, mis tingimustel ja millises summas ja kellelt võib õigustatud isik ülalpidamist nõuda;
(b) mil määral võib õigustatud isik taotleda elatist tagasiulatuvalt;	(b) mis tingimustel ja millises summas võib õigustatud isik taotleda elatist tagasiulatuvalt;
(c) ülalpidamiskohustuse arvutamise ja indekseerimise viis;	(c) ülalpidamiskohustuse arvutamise ja indekseerimise viis;
(d) aegumine ja menetluse algatamise tähtajad;	(d) aegumine ja menetluse algatamise tähtajad;
(e) õigustatud isikule ülalpidamist maksnud avalik-õigusliku asutuse õigus nõuda selle hüvitamist ning kohustatud isiku kohustuse ulatus.	(e) õigustatud isikule ülalpidamist maksnud avalik-õigusliku asutuse õigus nõuda selle hüvitamist ning kohustatud isiku kohustuse ulatus.
2. Sõltumata kohaldatavast õigusest tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse õigustatud isiku vajadusi ja kohustatud isiku võimalusi.	2. Olenemata lõikest 1 võtab hagi saanud kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel aluseks õigustatud isiku tegelikud ja praegused vajadused ning kohustatud isiku tegelikud ja praegused võimalused, võttes arvesse kohustatud isiku põhjendatud vajadusi ja tema kõiki teisi ülalpidamiskohustusi.
Selgitus
Käesolevas muudatusettepanekus püütakse komisjoni teksti koomale tõmmata. Oluline on öelda selgesõnaliselt, et kõige tähtsam on, millised on õigustatud isiku tegelikud vajadused, ning arvestada asjaoluga, et kohustatud isikul võib juba olla elatise maksmise kohustus näiteks eelmisele partnerile.
Muudatusettepanek 39 Artikkel 20
Käesoleva määrusega kindlaksmääratud õiguse võib jätta kohaldamata üksnes siis, kui see on selgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga. Siiski ei ole lubatud sellisel ettekäändel jätta kohaldamata käesoleva määrusega kindlaksmääratud liikmesriigi õigust.	Käesoleva määrusega kindlaksmääratud õiguse võib jätta kohaldamata üksnes siis, kui see on selgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga.
Selgitus
Kui kaalul on avalik kord, ei ole võimalik eristada liikmesriike ja kolmandaid riike.
Muudatusettepanek 40 Artikkel 21
Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad ülalpidamiskohustuste suhtes oma õigusnormid, loetakse iga territoriaalüksust käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse kindlakstegemisel omaette riigiks.	Riik, kus erinevatel territoriaalüksustel kehtivad ülalpidamiskohustuse suhtes oma õigusnormid, ei pea kohaldama käesolevat määrust konfliktide suhtes, mis on ainult nende üksuste õiguste vahel.
Selgitus
See säte kordab Rooma II määruse vastavaid sätteid. Mitmest territoriaalüksusest koosnevatele liikmesriikidele, millest igaühes kehtivad oma õigusnormid, peab jääma võimalus otsustada, kas nende territoriaalüksuste vahel kohaldatakse määruse sätteid.
Muudatusettepanek 41 Artikkel 22
1. Menetluse algatamisel liikmesriigi kohtus toimetatakse menetluse algatusdokument või sellega samaväärne dokument kostjale kätte ühel järgmistest viisidest:	Dokumentide kätteandmist reguleerivad tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr XXX/2007 sätted.
a) isiklik kättetoimetamine tõendatud kättesaamistõendiga, mida tõendab adressaadi allkiri kuupäeva kandval kättesaamistõendil;
bisiklik kättetoimetamine, mida tõendab kätte toimetanud volitatud isiku allkirjaga teatis, et adressaat on dokumendi kätte saanud või keeldunud seda vastu võtmast, ilma et tal oleks selleks mis tahes õiguslikku alust, ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev;
c) posti teel kättetoimetamine, mida tõendab kviitung, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud adressaat, sealhulgas nimetatud kviitungi kuupäev;
d) elektrooniliste vahendite, nagu faksi või elektronposti teel kättetoimetamine, mida tõendab kviitung, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud adressaat, sealhulgas nimetatud kviitungi kuupäev.
2. Kostjal on oma kaitse ettevalmistamiseks aega vähemalt 30 päeva alates lõike 1 kohaselt kättetoimetatud dokumendi kättesaamisest.
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest oma riigis kasutatavatest kättetoimetamise viisidest. Nad edastavad komisjonile kõik muudatused selles teabes.
Komisjon teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 42 Artikkel 29
Taotlejal, kes on saanud otsuse teinud liikmesriigilt täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, on täitemenetluse raames õigus saada talle kõige soodsamat õigusabi või kõige ulatuslikumat vabastust kuludest vastavalt otsuse täitmise liikmesriigi õigusele.	Taotlejal, kes on saanud otsuse teinud liikmesriigilt täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, on täitemenetluse raames õigus saada talle õigusabi kooskõlas nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2003/8/EÜ, millega parandatakse õigusabi kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad¹, või kõige ulatuslikumat vabastust kuludest vastavalt otsuse täitmise liikmesriigi õigusele. _______________________________ ¹ EÜT L 26, 31.1.2003, lk 41.
Muudatusettepanek 43 Artikkel 33
Otsuse teinud kohtu otsuse täitmisest keeldumise või selle täieliku või osalise peatamise otsuse saab kostja taotlusel teha vaid järgmistel juhtudel:	Otsuse teinud kohtu otsuse täitmisest keeldumise või selle täieliku või osalise peatamise otsuse saab kostja taotlusel teha vaid järgmistel juhtudel:
a) kohustatud isik esitab uued asjaolud või asjaolud, mis ei olnud otsuse teinud kohtule otsustamise ajal teada;	a) täitekorraldus või menetlusaktid on vigased;
b) kohustatud isik on taotlenud otsuse teinud kohtu otsuse teistmist vastavalt artiklile 24 ning uut otsust ei ole veel tehtud;
c) kohustatud isik on oma kohustuse juba täitnud;	b) kohustatud isik on oma kohustuse juba täitnud;
d) õigus nõuda otsuse teinud kohtu otsuse täitmist on täielikult või osaliselt aegunud;	c) õigus nõuda otsuse teinud kohtu otsuse täitmist on täielikult või osaliselt aegunud;
e) otsuse teinud kohtu otsus ei ole kooskõlas otsuse täitmise liikmesriigis tehtud otsusega või sellise otsusega, mis vastab otsuse täitmise liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele.	d) otsuse teinud kohtu otsus ei ole kooskõlas otsuse täitmise liikmesriigis tehtud otsusega või sellise otsusega, mis vastab otsuse täitmise liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele.
Selgitus
Punkti a puhul tuleb märkida, et küsimustes, kus lõplik otsus on tehtud, ei ole võimalik alustada uut arutelu. Täitmist võib peatada ainult täideviimise endaga seotud põhjustel, võtmata arvesse põhjuseid, mis täitmisotsuseni on viinud (vt määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 45 lõiget 2).
Punkti b osas tuleb öelda, et eraldi menetlust kehtestada ei ole vaja. Menetlusreeglite erinevus suurendab takistusi ja võib põhjustada viivitusi probleemide lahendamisel, mitte seda kiirendada ja lihtsustada.
Päritoluriigis otsuse teistmise võimalus looks ebanormaalse edasikaebamissüsteemi.
Muudatusettepanek 44 Artikli 34 lõige 2
2. Korraldust elatise igakuise kinnipidamise kohta saab väljastada vaid pärast seda, kui kohtuotsus on kohustatud isikule kätte toimetatud ühel artiklis 22 osutatud viisil.	2. Korraldust elatise igakuise kinnipidamise kohta saab väljastada vaid pärast seda, kui kohtuotsus on kohustatud isikule kätte toimetatud kooskõlas dokumentide kätteandmist reguleerivate tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr XXX/2007 sätetega.
Selgitus
Eraldi menetlust kehtestada ei ole vaja. Menetlusreeglite erinevus suurendab takistusi ja võib põhjustada viivitusi probleemide lahendamisel, mitte seda kiirendada ja lihtsustada.
Muudatusettepanek 45 Artikkel 35 a (uus)
	Artikkel 35 a
	Muud täitmise korraldused
	Hagi saanud kohus võib anda kõiki muid elatist käsitlevate otsuste täitmise korraldusi, mis on sätestatud selle riigi õiguses ja mida kohus peab asjakohaseks.
Selgitus
Täitmise taotluse saanud kohus ei pea piirduma määruses loetletud korraldustega. Kuna liikmesriike tuleb julgustada kaaluma uusi elatist käsitlevate otsuste täitmise vahendeid, kaasa arvatud selliseid, mida on edukalt kasutatud väljaspool ELi, siis peaksid kohtud kindlasti kasutama kõiki riigi õigusega neile võimaldatud meetmeid.
Muudatusettepanek 46 Artikli 38 lõige 1
1. IV peatükki kohaldatakse vajaduse korral ametlike juriidiliste dokumentide ning asjaosaliste vaheliste täitmisele kuuluvate kokkulepete täitmiseks. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus ametlik dokument või asjaosaliste vaheline kokkulepe on täitmisele pööratav, väljastab huvitatud isiku soovil väljavõtte dokumendist, kasutades käesoleva määruse II lisas esitatud näidisvormi.	1. IV peatükki kohaldatakse vajaduse korral ametlike juriidiliste dokumentide ning asjaosaliste vaheliste täitmisele kuuluvate kokkulepete täitmiseks. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus ametlik dokument või asjaosaliste vaheline kokkulepe on täitmisele pööratav, väljastab osapooltele automaatselt väljavõtte dokumendist, kasutades käesoleva määruse II lisas esitatud näidisvormi.
Selgitus
Määruse sätete rakendamisel peaks olema võimalikult vähe formaalsusi.
Muudatusettepanek 47 Artikkel 50
	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 48 Artikkel 51
1. Komisjoni abistab komitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistuja on komisjoni esindaja.	1. Komisjoni abistab komitee, mis on moodustatud määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 75 alusel.
2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 3 ettenähtud nõuandemenetlust, järgides nimetatud otsuse artikli 7 lõike 3 sätteid.	2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

MENETLUS

Pealkiri	Kohtualluvus ja koostöö ülalpidamiskohustuste küsimustes
Viited	KOM(2005)0649 - C6-0079/2006 - 2005/0259(CNS)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	JURI 14.3.2006
Tõhustatud koostöö - istungil teada andmise kuupäev	6.7.2006
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Diana Wallis 30.5.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	3.10.2006		11.4.2007	3.5.2007
Vastuvõtmise kuupäev	4.10.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	24 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlo Casini, Bert Doorn, Cristian Dumitrescu, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Katalin Lévai, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Gary Titley, Diana Wallis, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Mogens N.J. Camre, Charlotte Cederschiöld, Kurt Lechner, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, József Szájer, Jacques Toubon
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Iles Braghetto, Genowefa Grabowska, Michael Cashman, Lily Jacobs

[1] ELT C 242, 7.10.2006, lk 0020–0026.
[2]

MENETLUS

Pealkiri	Kohtualluvus ja koostöö ülalpidamiskohustuste küsimustes
Viited	KOM(2005)0649 - C6-0079/2006 - 2005/0259(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	23.2.2006
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 14.3.2006
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	JURI 14.3.2006
Kaasatud komisjon(id) istungil teada andmise kuupäev	JURI 6.7.2006
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Genowefa Grabowska 1.6.2006
Õigusliku aluse vaidlustamine JURI arvamuse kuupäev	JURI 30.1.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	5.10.2006		5.6.2007	17.7.2007	20.11.2007
Vastuvõtmise kuupäev	20.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	37 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Philip Bradbourn, Kathalijne Maria Buitenweg, Giuseppe Castiglione, Giusto Catania, Carlos Coelho, Elly de Groen-Kouwenhoven, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Bárbara Dührkop Dührkop, Armando França, Roland Gewalt, Jeanine Hennis-Plasschaert, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Roselyne Lefrançois, Sarah Ludford, Dan Mihalache, Javier Moreno Sánchez, Bogusław Rogalski, Martine Roure, Inger Segelström, Károly Ferenc Szabó, Søren Bo Søndergaard, Vladimir Urutchev, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Bauer, Simon Busuttil, Gérard Deprez, Sophia in ‘t Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Mary Lou McDonald, Marianne Mikko, Hubert Pirker
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Louis Grech

Õigusteave - Privaatsuspoliitika