RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ja määrust (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta)

26.11.2007 - (KOM(2007)0484 – C6‑0283/2007 – 2007/0177(CNS)) - *

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Jan Mulder

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ja määrust (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta)

(KOM(2007)0484 – C6‑0283/2007 – 2007/0177(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0484);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku, mille kohaselt nõukogu konsulteeris parlamendiga (C6‑0283/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6‑0470/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 1 A (uus)
	(1 a) Nõuetele vastavus on juba osutunud reformitud ühise põllumajanduspoliitika raames väga oluliseks vahendiks kulutuste põhjendamise osas. Nõuetele vastavus ei tähenda uute kohustuste kehtestamist põllumajandustootjatele ega anna neile ka õigust uutele maksetele tänu vastavusele. See loob lihtsalt seose põllumajandustootjatele tehtavate otsemaksete ja avalike teenuste vahel, mida nad osutavad ühiskonnale tervikuna tänu ühenduse õigusaktide järgimisele keskkonna, toiduohutuse ja loomade heaolu valdkonnas. EÜ õigusaktide nõuded on üldiselt väga ranged, võrreldes mujal maailmas kehtivate normidega.
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 1 B (uus)
	(1 b) Arvestades, kui tähtsaks peab EL neid rangeid norme, on reformitud ühine põllumajanduspoliitika muutnud esimese samba edukalt de facto maaelu arengu poliitikaks, kuna põllumajandustootjad saavad tasu avalike teenuste osutamise eest, mitte tootmisega seotud tingimusteta makseid. Nõuetele vastavuse süsteemi eesmärkide saavutamiseks on vaja süsteemi täielikku mõistmist ning põllumajandustootjate poolset koostööd – praegu see puudub hirmu tõttu, mida valitsev kord on põllumajandusettevõtete tasandil tekitanud. Paremini teavitatud põllumajandusettevõtete sektor peaks nõuetele vastavust lihtsamaks. ELi 18 teemakohase direktiivi ja määruse üksikasjadeni mõistmine ei ole siiski probleemiks mitte ainult põllumajandustootjate, vaid ka liikmesriikide pädevate asutuste jaoks.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 1 C (uus)
	(1 c) Nõuetele vastavus on sidunud põllumajandustootjatele makstavad toetused ELi 18 eri direktiivi ja määruse järgimisega. Järelevalve nõuetele vastavuse üle on oma olemuselt keeruline. Nõuetele vastavuse süsteem eeldab, et kontrolli teostavad isikud oleksid põllumajandusettevõtluses täiesti pädevad ja omaksid põhjalikke teadmisi selle eri sektoritest. On ülimalt vajalik tagada asjakohane koolitus põllumajandusettevõtjate tegevuse kontrollijatele. Lisaks peaksid inspektorid saama oma äranägemisel arvesse võtta ootamatuid, hooajaväliseid tegureid, mis on nõuetele mittevastavusel kergendavaks asjaoluks, kuna ei sõltu põllumajandustootjast.
Muudatusettepanek 4 PÕHJENDUS 1 D (uus)
	(1 d) Nõuetele vastavuse süsteem ja/või ühine põllumajanduspoliitika nõuavad tõenäoliselt täiendavat kohandamist tulevikus, kuna praegu tundub, et maksete tase ei ole alati tasakaalus asjaomaste põllumajandustootjate tehtavate jõupingutustega nõuetest kinnipidamiseks, kuna maksed sõltuvad endiselt suures ulatuses varasematest kulutustest. Loomade heaolu käsitlevad õigusaktid on ilmselt kõige koormavamad karjakasvatajate jaoks, mis ei kajastu nende maksete tasemes. Kui aga imporditud tooted vastaksid samadele loomade heaolu standarditele, ei oleks vajadust hüvitada põllumajandustootjatele nendepoolset ühenduse õigusaktidest kinnipidamist kõnealuses valdkonnas. Seega peaks komisjon püüdlema mittekaubanduslike probleemide kui oluliste kriteeriumide tunnistamise poole WTO läbirääkimiste raames.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 1 E (uus)
	(1 e) Nõuetele vastavuse süsteemi lihtsustamiseks, täiustamiseks ja ühtlustamiseks tuleks teha pidevalt jõupingutusi. Seepärast peaks komisjon esitama nõuetele vastavuse süsteemi kohaldamise kohta iga kahe aasta järel aruande.
Muudatusettepanek 6 PÕHJENDUS 1 F (uus)
	(1 f) Halduskoormuse vähendamine, kooskõlastatud kontroll, kontrollide ühendamine, sealhulgas Euroopa Liidu institutsioonide siseselt, ning õigeaegsed maksed suurendaksid põllumajandusettevõtjate üldist toetust nõuetele vastavuse süsteemile ning ühtlasi selle poliitika tõhusust.
Selgitus
Tuleks püüda saavutada sobiv tasakaal tootjate tootmisnõuete ja kvaliteedi tagamiseks vajaliku kontrolli vahel. Selleks on vaja näiteks Euroopa Liidu institutsioonide siseselt kontrollimisi kooskõlastada või ühendada, eriti arvestades, et viimasel ajal on täheldatud koordineerimata kontrollimiste sagenemist (komisjonis, kontrollikojas jne).

ì

Muudatusettepanek 7 PÕHJENDUS 1 G (uus)
	(1 g) Nõuetele vastavuse edendamiseks on vajalik etteteatamine. Samuti on vaja aidata põllumajandusettevõtjatel, kellest paljud on osalise tööajaga ettevõtjad, kontrolliks ette valmistuda. Etteteatamata kontrollil ei ole selles süsteemis kohta, kuna see tekitab põllumajandusettevõtjate seas kogu nõuetele vastavuse süsteemi suhtes põhjendamatult suurt, kuid täiesti tõelist hirmu. Kui kahtlustatakse „sihilikku ja tõsist pettust”, tuleb kasutada rünnakuks teisi vahendeid, sealhulgas liikmesriikide siseriiklikke õigusakte. Kui teostatakse etteteatamata kontrolli, peab selle aluseks olema pädeva asutuse usaldusväärne informatsioon selle kohta, et kõnealuses põllumajandusettevõttes on tõsine probleem. Samas ei tohi ohustada kohapealsete kontrollide tulemuslikkust.
Muudatusettepanek 8 PÕHJENDUS 1 H (uus)
	(1 h) Põllumajandustootjate koormuse piiramiseks tuleks liikmesriike julgustada hoidma kohapealsete kontrollide ja kontrolli teostavate asutuste arvu nii madalal kui võimalik, ilma et sellega kahjustataks komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid1. Liikmesriikidel peaks seega olema lubatud teostada minimaalne protsent kontrollimisi makseasutuse tasandil. Lisaks tuleks liikmesriike ja ELi institutsioone julgustada võtma lisameetmeid, et piirata kontrolli teostavate isikute arvu, tagamaks, et tegemist on vajalikul tasemel koolitatud inimestega, ning piirama ajavahemikku, mille kestel tohib konkreetses põllumajandusettevõttes kohapealset kontrolli teostada, ühe päevaga. Komisjon peaks aitama liikmesriike tervikliku valimi moodustamise jaoks ettenähtud nõuete täitmisel. Valimi moodustamine kohapealsete kontrollide jaoks tuleks viia läbi sõltumata nõuetele vastavuse reguleerimisalasse kuuluvate konkreetsete õigusaktide alusel sätestatud konkreetsetest minimaalsetest kontrolliprotsentidest. ------------------------------------------- 1 ELT L 141, 30.4.2004, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 972/2007 (ELT L 216, 21.8.2007, lk 3).
Selgitus
Tuleks püüda saavutada õige tasakaal tootjate tootmisnõuete ja kvaliteedi tagamiseks vajaliku kontrolli vahel. Seda silmas pidades peaksid mitte ainult liikmesriigid, vaid ka Euroopa Liidu institutsioonid teostama vaid neid kontrollimisi, mis on tõepoolest vajalikud.
Muudatusettepanek 9 PÕHJENDUS 1 I (uus)
	(1 i) Määruses (EÜ) nr 796/2004 kehtestatud kohapealset kontrolli viiakse läbi nii, et oleks tagatud tulemuslik kontroll toetuste eraldamise tingimustele vastavuse üle ning nõuetele vastavuse osas kehtestatud nõudmiste ja normide üle. Need tuleb muuta täienduseks olemasolevale integreeritud haldus- ja kontrollisüsteemile, et vältida dubleerimist ja võimaldada kõikide kontrollimiste läbiviimist ühe kontrollkäiguga.
Muudatusettepanek 10 PÕHJENDUS 1 J (uus)
	(1 j) Liikmesriigid tagavad, et põllumajandustootjaid ei karistataks (maksete vähendamine või maksete tühistamine ja ka trahv, mis järgneb asjaomaste õigusaktide rikkumisele) ühe ja sama rikkumisjuhtumi eest kaks korda.
Muudatusettepanek 11 PÕHJENDUS 1 K (uus)
	(1 k) Nõuetele vastavuse eeskirjade, kohustuste ja nõuete mittetäitmisel vähendatakse makseid erineval määral, sõltuvalt sellest, kas mittetäitmine loetakse olevat tahtlik või hooletusest tingitud. Samamoodi peavad need kärped olema proportsionaalsed mittetäitmisega seotud tegevusala tähtsusega põllumajandusettevõttes, eriti kui see on nii maaharimise kui ka loomakasvatusega tegelev ettevõte.
Muudatusettepanek 12 PÕHJENDUS 2
(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõikes 3 on sätestatud, et toetuskõlblikule hektarile vastavad maatükid on põllumajandustootja käsutuses vähemalt kümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul. Kogemused näitavad, et kõnealune tingimus seab põllumajandusmaa turu toimimisele olulisi piiranguid ja tekitab põllumajandustootjatele ning haldusteenistustele märkimisväärse halduskoormuse. Kõnealuse ajavahemiku vähendamine ei seaks ohtu nõuetele vastavuse kohustuste haldamist. Teisest küljest on vaja ka kindlaks määrata kuupäev, mil maatükid peaksid olema põllumajandustootja käsutuses, et vältida topeltnõudeid sama maa kohta. Seepärast oleks asjakohane kehtestada, et põllumajandustootja käsutuses on maatükid selle aasta 15. juunil, mil toetusetaotlus esitatakse. Sama reeglit tuleks kohaldada ühtse pindalatoetuse kava kohaldatavate liikmesriikide suhtes. Ühtlasi oleks asjakohane kehtestada reeglid seoses nõuetele vastavuse kohustustega maa üleandmise korral.	(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõikes 3 on sätestatud, et toetuskõlblikule hektarile vastavad maatükid on põllumajandustootja käsutuses vähemalt kümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul. Kogemused näitavad, et kõnealune tingimus seab põllumajandusmaa turu toimimisele olulisi piiranguid ja tekitab põllumajandustootjatele ning haldusteenistustele märkimisväärse halduskoormuse. Kõnealuse ajavahemiku vähendamine ei seaks ohtu nõuetele vastavuse kohustuste haldamist. Teisest küljest on vaja ka kindlaks määrata kuupäev, mil maatükid peaksid olema põllumajandustootja käsutuses, et vältida topeltnõudeid sama maa kohta. Seepärast oleks asjakohane kehtestada, et põllumajandustootja käsutuses on maatükid kõnealuses liikmesriigis kehtestatud taotluse esitamise tähtaja viimasel kuupäeval sel aastal, mil toetusetaotlus esitatakse. Sama reeglit tuleks kohaldada ühtse pindalatoetuse kava kohaldavate liikmesriikide suhtes. Ühtlasi oleks asjakohane kehtestada reeglid seoses nõuetele vastavuse kohustustega maa üleandmise korral.
Selgitus
Asjaomases liikmesriigis kohaldatava taotluse esitamise tähtaja viimane päev on tähtajana parem. Vastasel juhul oleks põllumajandustootjatel liikmesriigis, kus esitamise viimane päev on enne 15. juunit, võimatu korrektset taotlust esitada, kui maatükk müüdaks nimetatud tähtaja ja 15. juuni vahelisel ajavahemikul.
Muudatusettepanek 13 PÕHJENDUS 7 A (uus)
	(7 a) Ühesainsas koostatavas avalduses deklareerib põllumajandustootja muuhulgas, kui suurt pinda ta kasutab põllumajanduslikul otstarbel, kõnesoleva kava või kavad ja talle määratud maksud, ning tõendab, et on kõnesoleva abi määramise tingimustest teadlik. Tingimused peaksid hõlmama lisaks abikõlblikkuskriteeriumitele ka toetuse saamise eeltingimustena kehtestatud rahvatervise, taimetervise ja loomade tervishoiu, loomade heaolu ja keskkonnahoiu kriteeriumeid. Sellise tõendamisega kohustub põllumajandustootja nimetatud erinevaid tingimusi täitma ja neist kinni pidama.
Muudatusettepanek 14 ARTIKLI 1 PUNKT -1 (uus) Artikli 4 lõike 2 esimene a lõik (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
	-1. Artikli 4 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:   „Direktiivide osas tagab komisjon lõikes 1 osutatud valdkondade kohustuslike haldusnõuete ühtlustatud ülevõtmise kõigis liikmesriikides.”
Muudatusettepanek 15 ARTIKLI 1 PUNKTI 1 ALAPUNKT A Artikli 6 lõige 1 (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
a)        Lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kui kohustuslikke majandamisnõudeid või häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi on teataval kalendriaastal (edaspidi „asjaomane kalendriaasta”) rikutud, vähendatakse asjaomasele põllumajandustootjale, kes esitas taotluse asjaomasel kalendriaastal, mil tingimusi ei täidetud, makstavate otsetoetuste kogusummat või tühistatakse see summa vastavalt artiklis 7 sätestatud üksikasjalikele eeskirjadele pärast artiklite 10 ja 11 kohaldamist. Vastavalt lõikele 2 on toetusetaotluse esitanud põllumajandustootjal vastutus, kui ta ei suuda tõestada, et kõnealune nõuete täitmata jätmine ei ole: a) tema tegevuse või tegevusetuse tulemus, ega b) juhul kui põllumajandusmaa on üleantud asjaomasel kalendriaastal, - ülevõtja tegevuse või tegevusetuse tulemus, juhul kui üleandmine on toimunud pärast artikli 44 lõikes 3 osutatud kuupäeva ja enne järgmise kalendriaasta 1. jaanuari, ega - üleandja tegevuse või tegevusetuse tulemus, juhul kui üleandmine on toimunud alates asjaomase kalendriaasta 1. jaanuarist ja enne artikli 44 lõikes 3 osutatud kuupäeva.”	välja jäetud
Selgitus
Siin eelistatakse praeguse artikli 6 lõike 1 teksti. Maatükki omav põllumajandustootja peaks vastutama kohustuslike haldusnõuete täitmise ning heade põllumajanduslike ja keskkonnatingimuste säilitamise eest, ning seda üksnes maatüki omamise ajal. Kui nõuete mittetäitmine tuvastatakse maatükil, mille omanik ei ole see põllmajandustootja, kes antud maatüki osas toetustaotluse esitas, võib vähendada ainult uuele omanikule antavat otsetoetust. See väldib asjatuid õiguslikke vaidlusi ja lihtsustab kontrolli teostavate asutuste tööd. Pealegi jätab komisjoni ettepanek tõendamiskohustuse põllumajandustootjale. Säilitada tuleks praegune olukord, kus kontrolli teostaval asutusel tuleb tõestada, et kõnealune nõuete täitmata jätmine on asjaomase põllumajandustootja tegevuse või tegevusetuse otsene tulemus.
Muudatusettepanek 16 ARTIKLI 1 PUNKTI 1 ALAPUNKT B Artikli 6 lõike 3 esimene lõik (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
3. Erandina lõikest 1 ja vastavalt artikli 7 lõikes 1 osutatud üksikasjalikes eeskirjades sätestatud tingimustele võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada vähendamist kuni 50 euro suuruse summa suhtes põllumajandustootja ja kalendriaasta kohta.	3. Erandina lõikest 1 ja vastavalt artikli 7 lõikes 1 osutatud üksikasjalikes eeskirjades sätestatud tingimustele võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada vähendamist kuni 250 euro suuruse summa suhtes ühe meetme, põllumajandustootja, programmi ja kalendriaasta kohta.
Selgitus
Et otsetoetuse mõte on sissetulekute täiendamine ja eeskirjad on erinevad, keerukad ja mitmetasandilised, on 50 euro suurune künnis liiga madal. Selle suurus peaks olema vähemalt 250 eurot. Taotlejatelt eeldatakse nõustumist mitmesuguste vähenduste ja madalamate piirmääradega, seetõttu ei oleks õige kohaldada siin teistsuguseid nõudeid. Ka lihtsustaksid miinimumkünnised suuresti haldamist ja aitaksid piirata bürokraatiat. Nende programmiga sidumine vähendab oluliselt haldustöö mahtu.
Muudatusettepanek 17 ARTIKLI 1 PUNKTI 1 ALAPUNKT B Artikli 6 lõike 3 teine lõik (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
Pädev asutus peab siiski teostama kõigi avastatud rikkumiste puhul erijärelevalvet. Kõigist kõnealustest avastustest, järel- ja parandusmeetmetest teavitatakse põllumajandustootjat.	Pädev asutus peab siiski teostama kõigi avastatud rikkumiste puhul riskianalüüsis erijärelevalvet. Kõigist kõnealustest avastustest, järel- ja parandusmeetmetest teavitatakse põllumajandustootjat. Käesolev lõik ei kehti juhul, kui põllumajandustootja on astunud koheselt samme olukorra parandamiseks ja leitud rikkumise kõrvaldamiseks.
Selgitus
Mingi rikkumise avastamisel rakendatakse riskianalüüsis nagunii spetsiaalset erijärelevalvet ning see ei peaks kohustama kontrolli teostavaid asutusi korduvkontrollimist läbi viima, kuna see tähendaks liikmesriikidele kontrollimiskulude vastuvõetamatut tõusu. Raportööri algse ettepaneku viimane rida on välja jäetud, kuna õiguspäraselt ei ole võimalik selle juurde jääda.
Muudatusettepanek 18 ARTIKLI 1 PUNKT 2 Artikli 7 lõike 2 kolmas lõik (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
Pädev asutus peab siiski teostama kõigi väiksemate rikkumiste puhul erijärelevalvet. Kõigist kõnealustest avastustest, järel- ja parandusmeetmetest teavitatakse põllumajandustootjat. Käesolevat lõiku ei kohaldata, juhul kui põllumajandustootja on võtnud viivitamata parandusmeetmed avastatud rikkumise kõrvaldamiseks”.	välja jäetud
Selgitus
Väiksemate rikkumiste korral ei tuleks kohustada kontrolli teostavaid asutusi järelkontrolli läbi viima, kuna ka see oleks liikmesriikide kontrolli teostavatele asutustele raske koorem.
Muudatusettepanek 19 ARTIKLI 1 PUNKT 2 A (uus) Artikli 7 lõike 4 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
	2 a) Artikli 7 lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:   „Igal juhul võetakse uutes liikmesriikides artikli 6 lõikes 1 viidatud vähendamisprotsendi juures arvesse antud aastal kohaldatavat graafikukohast toetussumma protsentuaalset kasvu vastavalt artiklile 143a.”
Muudatusettepanek 20 ARTIKLI 1 PUNKT 2 B (uus) Artikli 7 lõige 4 b (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
	2 b) Artiklile 7 lisatakse järgmine lõige: „4 b. Kui pärast rikkumise registreerimist artiklis 25 osutatud kohapealse kontrolli ajal kohaldatakse maksete vähendamist või tühistamist, vastava riigisisese õigusakti alusel sama rikkumisjuhtumi eest trahvi ei määrata. Kui trahv on määratud pärast riigisiseste õigusaktide rikkumist, siis sama rikkumisjuhtumi eest maksete vähendamist või tühistamist ei määrata.”
Muudatusettepanek 21 ARTIKLI 1 PUNKT 2 C (uus) Artikkel 8 (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
	2 c) Artikkel 8 asendatakse järgmisega:   „Artikkel 8 Läbivaatamine   Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2007 ja sellest alates iga kahe aasta järel nõuetele vastavuse süsteemi kohaldamise aruande, millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud eelkõige eesmärgiga:   – muuta III lisas sätestatud kohustuslike haldusnõuete loendit,   – lihtsustada õigusakte, vähendada reguleerimist ja täiustada õigusakte kohustuslike haldusnõuete loendi alusel, pöörates erilist tähelepanu nitraate käsitlevatele õigusaktidele,   – lihtsustada, täiustada ja ühtlustada kehtivaid kontrollisüsteeme, võttes arvesse võimalusi, mida pakuvad näitajate väljaarendamine, kitsaskohtadel põhinevad kontrollid, erasektori sertifitseerimiskavade alusel juba teostatud kontrollid, kohustuslikke haldusnõudeid rakendavate riigisiseste õigusaktide alusel juba teostatud kontrollid ning info- ja sidetehnoloogia.   Aruanded sisaldavad ka nõuetele vastavuse süsteemi kohase aruande esitamisele eelneva aasta kontrolli kogukulude hinnangut.”
Selgitus
Pidevaid jõupingutusi tuleb teha kehtivate kontrollisüsteemide lihtsustamisel, ühtlustamisel ja täiustamisel, võttes arvesse võimalusi, mida pakuvad näitajad, kitsaskohtadel põhinevad kontrollid, erasektori sertifitseerimiskavade alusel juba teostatud kontrollid, kohustuslikke haldusnõudeid käsitlevate riigisiseselt rakendatud õigusaktide alusel juba teostatud kontrollid ning info- ja sidetehnoloogia. Seepärast peaks komisjon koostama iga kahe aasta järel uue aruande, et jälgida tehtud edusamme ja kavandada veel tegemisele kuuluvaid muudatusi. Eriti vajaks kriitilist kontrollimist nitraate käsitlev direktiiv. Lõpuks peaks aruanne sisaldama nõuetele vastavuse kontrollimise kulude üksikasjalikku hinnangut.
Muudatusettepanek 22 ARTIKLI 1 PUNKT 2 D (uus) Artikli 18 lõike 1 punkt e (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
	2 d) Artikli 18 lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega: „e) ühtne kontrollisüsteem, mis koosneb abikõlblikkustingimuste ja nõuetele vastavuse kontrollist,”
Muudatusettepanek 23 ARTIKLI 1 PUNKT 2 E (uus) Artikkel 25 (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
	2 e) Artikkel 25 asendatakse järgmisega:   „Artikkel 25   Nõuetele vastavuse kontrollimine   1. Liikmesriigid kontrollivad kohapeal, kas põllumajandustootja täidab 1. peatükis osutatud kohutusi. Selline kontrollimine ei kesta ühes põllumajandusettevõttes kauem kui ühe päeva.   2. Liikmesriigid võivad kasutada olemasolevaid haldus- ja kontrollisüsteeme, et kontrollida 1. peatükis osutatud kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmist. Seejuures püüavad liikmesriigid piirata kontrolli teostavate asutuste ja ühes põllumajandusettevõttes kohapealset kontrolli läbi viivate isikute arvu.   Need süsteemid ja eeskätt loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on loodud vastavalt direktiivile 92/102/EMÜ, määrusele (EÜ) nr 1782/2003, määrusele (EÜ) nr 1760/2000 ja määrusele (EÜ) nr 21/2004, peavad olema kooskõlas ühtse haldus- ja kontrollsüsteemiga käesoleva määruse artikli 26 tähenduses.   3. Liikmesriigid püüavad kontrollimist kavandada nii, et põllumajandusettevõtteid, mida hooajalistel põhjustel on kõige parem kontrollida aasta teatud ajavahemiku jooksul, tõepoolest sel ajal kontrollitaks. Kui aga kontrolli teostav asutus hooajalistel põhjustel ei saanud teatava kohustusliku majandamisnõude või selle osa või heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmist kontrollida kohapealse kontrollimise käigus, loetakse nimetatud nõuded ja tingimused täidetuks.”
Selgitus
Punkt 3 lisati raportööri esialgsele ettepanekule. Kui kohustada liikmesriike teostama korduvkontrollimisi seal, kus hooajalistel põhjustel ei suudetud kohe teatavate nõuete või tingimuste täitmist kontrollida, muudaks see liikmesriikide kontrolli teostamise kulud vastuvõetamatult suureks.
Muudatusettepanek 24 ARTIKLI 1 PUNKT 3 Artikli 44 lõige 3 (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
Välja arvatud vääramatu jõu puhul või erandlike asjaolude korral, on need maatükid põllumajandustootja käsutuses selle aasta 15. juunil, mil toetusetaotlus esitatakse.	Välja arvatud vääramatu jõu puhul või erandlike asjaolude korral, on need maatükid põllumajandustootja käsutuses kõnealuses liikmesriigis määratud taotluste esitamise tähtaja viimasel kuupäeval.
Selgitus
Asjaomases liikmesriigis kohaldatava taotluse esitamise tähtaja viimane päev on tähtajana parem. Muudel juhtudel oleks põllumajandustootjatel liikmesriigis, kus esitamise viimane päev on enne 15. juunit, võimatu korrektset taotlust esitada, kui maatükk müüdaks nimetatud tähtaja ja 15. juuni vahelisel ajavahemikul.
Muudatusettepanek 25 ARTIKLI 1 PUNKTI 5 ALAPUNKT (A) Artikli 143 b lõike 5 esimese lõigu uus lause (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
Välja arvatud vääramatu jõu puhul või erandlike asjaolude korral, on need maatükid põllumajandustootja käsutuses selle aasta 15. juunil, mil toetusetaotlus esitatakse.	Välja arvatud vääramatu jõu puhul või erandlike asjaolude korral, on need maatükid põllumajandustootja käsutuses selle aasta, mil toetusetaotlus esitatakse, viimasel taotluse esitamise kuupäeval kõnealuses liikmesriigis.
Selgitus
Asjaomases liikmesriigis kohaldatava taotluse esitamise tähtaja viimane päev on tähtajana parem. Muudel juhtudel oleks põllumajandustootjatel liikmesriigis, kus esitamise viimane päev on enne 15. juunit, võimatu korrektset taotlust esitada, kui maatükk müüdaks nimetatud tähtaja ja 15. juuni vahelisel ajavahemikul.
Muudatusettepanek 26 ARTIKLI 1 PUNKTI 5 ALAPUNKT B Artikli 143 b lõike 6 kolmas lõik (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
„Artiklite 3, 4, 6, 7 ja 9 kohaldamine on alates 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2008 uute liikmesriikide jaoks vabatahtlik selles osas, mis hõlmab kõnealuste sätete seost kohustuslike majandamisnõuetega. Alates 1. jaanuarist 2009 peab ühtse pindalatoetuse kava alusel toetusi saav põllumajandustootja täitma III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid vastavalt järgmisele ajakavale:	„Artiklite 3, 4, 6, 7 ja 9 kohaldamine on alates 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2008 uute liikmesriikide jaoks vabatahtlik selles osas, mis hõlmab kõnealuste sätete seost kohustuslike majandamisnõuetega. Alates 1. jaanuarist 2009 peab ühtse pindalatoetuse kava alusel toetusi saav põllumajandustootja täitma III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid vastavalt järgmisele ajakavale:
a) punktis A osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009;	a) punktis A osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009;
b) punktis B osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010;	b) punktis B osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011;
c) punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.	c) punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.
Bulgaaria ja Rumeenia jaoks on artiklite 3, 4, 6, 7 ja 9 kohaldamine kuni 31. detsembrini 2011 vabatahtlik selles osas, mis hõlmab kõnealuste sätete seost kohustuslike majandamisnõuetega. Alates 1. jaanuarist 2012 peab ühtse pindalatoetuse kava alusel toetusi saav põllumajandustootja täitma III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid vastavalt järgmisele ajakavale:	Bulgaaria ja Rumeenia jaoks on artiklite 3, 4, 6, 7 ja 9 kohaldamine kuni 31. detsembrini 2011 vabatahtlik selles osas, mis hõlmab kõnealuste sätete seost kohustuslike majandamisnõuetega. Alates 1. jaanuarist 2012 peab ühtse pindalatoetuse kava alusel toetusi saav põllumajandustootja täitma III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid vastavalt järgmisele ajakavale:
a) punktis A osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012;	a) punktis A osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012;
b) punktis B osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013;	b) punktis B osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014;
c) punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.	c) punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.
Uued liikmesriigid võivad kõnealust võimalust kohaldada ka juhul, kui nad otsustavad lõpetada ühtse pindalatoetuse kava kohaldamise enne lõikega 9 ettenähtud kohaldamisaja lõppu.”	Uued liikmesriigid võivad kõnealust võimalust kohaldada ka juhul, kui nad otsustavad lõpetada ühtse pindalatoetuse kava kohaldamise enne lõikega 9 ettenähtud kohaldamisaja lõppu.”
Muudatusettepanek 27 ARTIKLI 1 PUNKTI 5 ALAPUNKT C Artikli 143 b lõike 9 esimene lause (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
Iga uus liikmesriik võib ühtset pindalatoetuse kava kohaldada kuni 2010. aasta lõpuni.	Iga uus liikmesriik võib ühtset pindalatoetuse kava kohaldada kuni 2013. aasta lõpuni.
Selgitus
Vaevalt küll on võimalik majanduslikult põhjendada vajadust, et enamik uusi liikmesriike läheks praeguselt ühtselt pindalatoetuste kavalt üle ühtsele otsemaksete kavalt üle juba aastal 2010, mitte aga 2013. aastal. Et alustada 2010. aastal ühtse otsemaksete kavaga, peaksid uued liikmesriigid juba praegu alustama ettevalmistustöid ning kulutama tohutult raha süsteemile, mis toimib vahest ainult 2–3 aastat. See tähendab täiendavat ja mõttetut rahalist koormust liikmesriikidele, kes hakkavad otsemakseid täies mahus saama kõige varem 2013. aastal.
Muudatusettepanek 28 ARTIKLI 1 PUNKT 5 A (uus) Artikli 145 punkt m (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
	5 a) Artikli 145 punkt m asendatakse järgmisega: „m) haldus- ja kohapealsete kontrollide ning kaugseire teel tehtavate kontrollide eeskirjad. II jaotise 1. peatüki põhjal teostatavate kontrollide puhul sätestavad kehtestatud reeglid korrapärase ja piisava etteteatamise kohapealsetest kontrollidest seal, kus see ei kahjusta kontrollimise tegelikku eesmärki. Eeskirjadega antakse liikmesriikidele ka stiimulid sidusa ja hästitoimiva kontrollisüsteemi kehtestamiseks.”
Selgitus
Üksmeel valitseb selles, et võimaluse korral on kohapealsed kontrollid vajalikud, sest ei ole õiglane ega mõistlik eeldada, et kaasaegsel põllumajandustootjal oleks aega ilma etteteatamiseta teostatavate laiaulatuslike ja aeganõudvate kontrollide jaoks. Väljakuulutatud kontrollid piirduvad küsimustega, mille puhul etteteatamine võimaldab põllumajandustootjatel tulemust mõjutada.
Muudatusettepanek 29 ARTIKKEL 2 Artikli 51 lõike 3 teine lõik (määrus (EÜ) nr 1698/2005)
„Esimeses lõigus sätestatud erand kehtib 31. detsembrini 2008. Alates 1. jaanuarist 2009 peab ühtse pindalatoetuse alusel toetusi saav põllumajandustootja täitma määruse (EÜ) nr 1782/2003 III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid vastavalt järgmisele ajakavale:	„Esimeses lõigus sätestatud erand kehtib 31. detsembrini 2008. Alates 1. jaanuarist 2009 peab ühtse pindalatoetuse alusel toetusi saav põllumajandustootja täitma määruse (EÜ) nr 1782/2003 III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid vastavalt järgmisele ajakavale:
a) punktis A osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009;	a) punktis A osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009;
b) punktis B osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010;	b) punktis B osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011;
c) punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.	c) punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.
Bulgaaria ja Rumeenia jaoks on määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklite 3, 4, 6, 7 ja 9 kohaldamine kuni 31. detsembrini 2011 vabatahtlik selles osas, mis hõlmab kõnealuste sätete seost kohustuslike majandamisnõuetega. Alates 1. jaanuarist 2012 peab ühtse pindalatoetuse alusel toetusi saav põllumajandustootja täitma määruse (EÜ) nr 1782/2003 III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid vastavalt järgmisele ajakavale:	Bulgaaria ja Rumeenia jaoks on määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklite 3, 4, 6, 7 ja 9 kohaldamine kuni 31. detsembrini 2011 vabatahtlik selles osas, mis hõlmab kõnealuste sätete seost kohustuslike majandamisnõuetega. Alates 1. jaanuarist 2012 peab ühtse pindalatoetuse alusel toetusi saav põllumajandustootja täitma määruse (EÜ) nr 1782/2003 III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid vastavalt järgmisele ajakavale:
a) punktis A osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012;	a) punktis A osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012;
b) punktis B osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013;	b) punktis B osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014;
c) punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.	c) punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus:

Nõuetele vastavuse sisseviimine oli ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformi keskne element. Nõuetele vastavusest tehti põllumajandustootjatele riikliku toetuse saamise eeltingimus. Sellega muudetakse esimest sammast maaelu arengu poliitika suunas, kuna põllumajandustootjatele makstakse teenuste eest, mida nad osutavad ühiskonnale tervikuna. Põllumajandustootjatele makstakse hüvitist vastavuse eest ühenduse õigusaktidele keskkonnakaitse, rahva-, loomade ja taimetervise ning loomade heaolu valdkonnas, mis on väga ranged võrreldes standarditega ülejäänud maailmas.

Kuigi nõuetele vastavus on leidnud laialdast toetust, on see puutunud algusest peale kokku kriitikaga bürokraatliku koormuse eest, mis on seotud selle kohaldamisega põllumajandustootjate ja ka liikmesriikide ametiasutuste suhtes.

Lisaks on väga raske koondada kontrollid teostamiseks ühe kontrolliasutusega, kuna kaasata tuleb palju erinevaid sektoreid ja spetsialiste. Komisjoni rakenduseeskirjad ei näe ette kontrollidest etteteatamist, mis kontrollide ulatust ja vältust ning tänapäeva maaviljeluse tingimusi arvestades asetavad põllumajandustootjate õlule raske koorma.

Umbes 68% rikkumisjuhtumitest peeti tühisteks ja need tõid kaasa sanktsioonid 1% ulatuses otsemaksetest. 71% rikkumisjuhtumitest puudutasid kariloomade märgistamist ja registreerimist (enamasti kõrvamärgise kaotamine või juhtumid, kus kariloomad olid registreeritud kesktasandil, kuid mitte põllumajandusettevõttes peetavas raamatupidamises, mis seega jälgitavust ei ohusta). Rakenduseeskirjadega ei nähtud ette menetlusi väiksemate rikkumisjuhtumite puhul ja süsteemiga ei nähtud ette võimalust kõnealustel juhtumitel sanktsioonist loobuda. Põllumajandustootjad pidasid seepärast tihti sanktsioonide süsteemi ebaproportsionaalseks ja diskrimineerivaks teatavat tüüpi põllumajandusettevõtte suhtes, eriti nende suhtes, kus peetakse loomi.

Nõuetele vastavust rakendatakse liikmesriikide lõikes küllaltki erinevalt ja põllumajandustootjate nõuandesüsteemid ei toimi tihti viisil, mis leevendaks põllumajandustootjatel lasuvat koormust.

Komisjon esitas aruande nõuetele vastavuse süsteemi kohaldamise kohta (KOM (2007) 147 lõplik), milles tehti kriitikast kokkuvõte.

Kavandatud määruse (EÜ) 1782/2003 muudatus on osa komisjoni jõupingutusest oma aruande järelduste rakendamiseks. Praegu arutatakse nõukoguga komisjoni rakenduseeskirjade muudatusi.

Raportööri järeldused

Raportöör toetab nõuetele vastavuse süsteemi, kuna ta usub, et see on oluline vahend põllumajandustootjatele riigi toetuse andmise õigustamisel.

Ometi on selge, et selline keeruline süsteem nagu nõuetele vastavus ei saa toimida ilma ajaomaste põllumajandustootjate toetuseta. Seepärast tuleks nii nõuetele vastavuse süsteemi ennast kui ka nõuetele vastavuse alla kuuluvaid õigusakte lihtsustada, riiklikku vahelesegamist vähendada ja õigusakte jätkuvalt täiustada.

Komisjoni aruandes esitatud arvnäitajaid vaadates on selge, et kõige enam kontrollitud põllumajandustootjad vastavad kehtestatud standarditele, kusjuures valdav osa rikkumisjuhtumitest puudutavad vähemtähtsaid või ebaolulisi, kui mitte üleliigseid juriidilisi nõudeid.

Raportöör toetab seepärast täiel määral kõiki nõuetele vastavuse lihtsustamiseks tehtavaid jõupingutusi nii kaua, kui taotletavaid eesmärke ei seata ohtu. Komisjoni ettepanek on selge samm edasi.

Sellest hoolimata tehakse ettepanekuid mõnedeks muudatusteks, rõhutamaks, et lihtsustamine, riikliku vahelesegamise vähendamine, täiustamine ja ühtlustamine on pidev protsess. Seepärast tegin ettepaneku, et komisjon esitaks korrapäraselt aruandeid, keskendudes ka kogu kontrollimissüsteemi kuludele, et võimaldada tulevikus nõuetekohast tasuvusuuringut.

Kui kõik tühiste rikkumiste juhtumid tooksid kaasa sagedasemad kontrollid, nagu komisjon on ette näinud, ei oleks see proportsionaalne ega aitaks liikmesriikidel haldusliku töökoormusega toime tulla. Seepärast tehakse komisjoni ettepanekus mõningaid väiksemaid muudatusi.

Mõningaid standardeid, eriti neid, mis puudutavad algatust Natura 2000, ei ole süstemaatiliste kohapealsete kontrollide süsteemi suhtes kohandatud. Seepärast tuleks kaaluda süstemaatiliste kontrollide asendamist hästitoimiva ristkontrollide süsteemiga (Natura 2000 puhul tuvastati peaaegu kõik rikkumisjuhtumid ristkontrollide kaudu).

Uutele liikmesriikidele, kes näevad vaeva, et kehtestada põllumajandusettevõtete haldamise süsteem, mis hõlmaks kõiki Euroopa põllumajandusettevõtteid käsitlevate ulatuslike õigusaktide nõudeid, ja neile, kes ei saa veel täiel määral riigi toetust, tuleks anda järkjärgulise ülemineku aeg, mis oleks veidi pikem kui komisjoni kavandatud aeg ja kooskõlas otsemaksetele järkjärgulise üleminekuga.

Kokkuvõte

Raportis ei käsitleta kõiki nõuetele vastavuse aspekte, kuna paljusid küsimusi käsitletakse vaid komisjoni rakenduseeskirjades ja on selge, et mõningaid aspekte tuleb täiendavalt arutada. Kohustus korrapäraselt aru anda tagab, et nõuetele vastavus püsib päevakorras.

Samuti on selge, et kõik osalevad pooled, mitte ainult komisjon, vaid eelkõige liikmesriigid, peavad hoolitsema selle eest, et kehtestatakse süsteem, mis täidab ühiskonna nõudmised, kuid on võimalikult lihtne.

Praeguse standardite kogumi laiendamine, nagu seda on arutatud seoses ühise põllumajanduspoliitikaga seotud peatse tervisekontrolliga, võiks olla kahjulik süsteemile tervikuna, arvestades, et oleme ikka alles rakendamise varajases etapis. Lisaks tuleks uusi otsetoetustega seotud haldus- ja nõuete täitmise kulusid vaadelda põllumajandustootjatele antava abi vähendamisest tulenevalt umbusuga.

MENETLUS

Pealkiri	Ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavad otsetoetuskavad (määruse (EÜ) nr 1782/2003 muutmine) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavad maaelu arengu toetused (määruse (EÜ) nr 1698/2005 muutmine)
Viited	KOM(2007)0484 - C6-0283/2007 - 2007/0177(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	13.9.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	AGRI 24.9.2007
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 24.9.2007
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	BUDG 24.10.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Jan Mulder 12.9.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	11.9.2007		8.10.2007		21.11.2007
Vastuvõtmise kuupäev	21.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Vincenzo Aita, Peter Baco, Bernadette Bourzai, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Giuseppe Castiglione, Albert Deß, Duarte Freitas, Ioannis Gklavakis, Lutz Goepel, Bogdan Golik, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Diamanto Manolakou, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, Neil Parish, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Czesław Adam Siekierski, Petya Stavreva, Donato Tommaso Veraldi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Pilar Ayuso, Katerina Batzeli, Esther De Lange, Jan Mulder, James Nicholson, Zdzisław Zbigniew Podkański