RAPORT Piiriülene maksustamine kahjumi korral

30.11.2007 - (2007/2144(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Piia-Noora Kauppi

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

piiriülese maksustamise kohta kahjumi korral

(2007/2144(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Piiriülene maksustamine kahjumi korral” (KOM(2006)0824);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Maksu- ja tollipoliitika panus Lissaboni strateegiasse” (KOM(2005)0532);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu asjakohast kohtupraktikat, eriti otsuseid kohtuasjades C-250/95 (Futura Participations SA ja Singer)[1], C-141/99 (AMID)[2], C-397/98 (Metallgesellschaft), C-446/03 (Marks & Spencer plc versus David Halsey (Her Majesty's Inspector of Taxes))[3] ja C-231/05 (Oy AA)[4];

–   võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiiv 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides[5];

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2005. aasta resolutsiooni ettevõtjate maksustamise kohta Euroopa Liidus: ettevõtjate ühine konsolideeritud tulumaksubaas[6];

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ühenduse majanduskasvu ja tööhõive parandamise ning ELi ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamise kava rakendamine: Jätkuv edu 2006. aastal ja järgmised sammud kavandatava ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi loomise suunas” (CCCTB) (KOM(2007)0223);

–   võttes arvesse oma 4. septembri 2007. aasta resolutsiooni ühtse turu läbivaatamise kohta: tõkete ja ebatõhususte ületamine parema rakendamise ja jõustamise abil[7];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6‑0481/2007),

A. arvestades, et liikmesriikide maksusüsteemide puhul tuleb üha enam arvesse võtta majanduse globaliseerumist ning süsteemid tuleb kohandada siseturu eeskirjade ja toimimisega, et saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid majanduskasvu ja konkurentsivõime osas;

B.  arvestades, et majanduse globaliseerumise tõttu on maksukonkurents suurenenud ning sel põhjusel on ettevõtete tulumaksu keskmine määr tööstusriikides viimase 30 aasta jooksul oluliselt langenud;

C. arvestades, et pärast Euroopa Liidu viimast laienemist on maksumäärade langetamine kiirenenud ning arvestades, et liikmesriikides on selge suundumus kehtestada erilisi maksuskeeme, millega meelitatakse ligi eelkõige mobiilseid ettevõtteid;

D. arvestades, et 27 erineva maksusüsteemi samaaegne toimimine Euroopa Liidus kujutab endast pidurdavat asjaolu siseturu sujuvale toimimisele, põhjustab olulisi lisakulusid piiriüleses kaubanduses ja äritegevuses seoses halduse ja nõuetest kinnipidamisega, takistab ettevõtete ümberstruktureerimist ja põhjustab topeltmaksustamise juhtumeid;

E.  arvestades, et konstruktiivne maksukonkurents, eeskirjade läbipaistvus, piiriülest tegevust takistavate maksutõkete kaotamine ja võrdsete võimaluste loomine siseturul tegutsevatele ELi ettevõtjatele võib dünaamilise ettevõtluskeskkonna tekkimise kaudu tuua majanduslikku kasu kogu ELi ulatuses;

F.  arvestades, et asjakohane maksustamisalane koordineerimine ELi tasandil, mille puhul ei ole tegemist maksumäärade ühtlustamise püüdega, võib aidata kaasa konstruktiivse maksukonkurentsi eeliste paremale jagunemisele ettevõtjate, nende töötajate ja tarbijate vahel;

G. arvestades, et Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks on vajalik liikmesriikide fiskaalpoliitilisi meetmeid suuremal määral koordineerida;

H. arvestades, et tavapäraselt on liikmesriigid püüdnud oma maksusüsteeme koordineerida kahepoolsete maksulepingute laiaulatusliku võrgustiku abil, mis ei hõlma aga täielikult selliseid küsimusi nagu kahjumi piiriülene mahaarvamine; arvestades, et Euroopa Liidus ei ole kahepoolne lähenemisviis kuigi tõhus ega aita saavutada nii suurt kooskõlastatust kui mitmepoolne ja koordineeritud lähenemisviis; arvestades, et ELi ühine lähenemisviis ettevõtete konsolideeritud tulumaksubaasile (näiteks CCCTB ettepanek) on kõige asjakohasem lahendus kahjumi ja kasumi piiriüleseks tasaarvestamiseks siseturul ning see toob kaasa suurema läbipaistvuse, rohkem investeeringuid ja suurema konkurentsivõime;

I.   arvestades, et liikmesriigid rakendavad maksukergenduse andmisel filiaalide, tütarettevõtete ja kontsernide üksuste kahjumi korral erinevaid eeskirju, mis toob kaasa majandusotsuste ja investeerimispoliitika moonutamise siseturul, mis omakorda mõjutab nende asjakohaseid pikaajalisi tööstusstrateegiaid ja maksutulusid;

J.   arvestades, et peaaegu kõik maksusüsteemid Euroopa Liidus käsitlevad kasumit ja kahjumit asümmeetriliselt, st kasum maksustatakse aastal, mil see teeniti, aga kahjumi korral ei tagastata äriühingule kahjumi maksuväärtust automaatselt ajal, mil kahjum saadi; märgib, et Euroopa Ühenduste Kohtu (Euroopa Kohtu) viimase aja kohtupraktikas ei ole kõnealust ajalist faktorit ja selle olulisust seoses kasvavate piiriüleste investeeringutega Euroopa Liidus piisaval määral analüüsitud;

K. arvestades, piiriüleste maksukergenduste süsteemi rakendamine et kahjumi korral tähendaks teatavates liikmesriikides loobumist ettevõtete tulumaksust laekuvatest tuludest ilma kindla õigusliku tagatiseta;

L.  arvestades, et riigisiseste filiaalide kahjum võetakse emaettevõtte puhastulemis automaatselt arvesse, kuid olukord on vähem selgepiiriline välisfiliaalide ning kontserni riigisiseste ja väljaspool riiki tegutsevate liikmete saadud kahjumi korral;

M. arvestades, et kahjumi piiriülese mahaarvamise puudumine takistab mõnele turule sisenemist, soosides sellega ettevõtteid, kelle asukoht on suurtes liikmesriikides, mille sisemaine turg on piisavalt suur, et aidata pehmendada võimaliku kahjumi mõju;

N. arvestades, et kirjeldatud tingimustel satuvad halvemasse olukorda väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kellel on vähem võimalik piiriüleseid investeeringuid teha kahjumi piiriülese mahaarvamisega seotud ebakindluse ja tegevuse alustamisega sageli kaasneva kahjumi tõttu,

1.  väljendab sügavat muret negatiivse mõju pärast, mida avaldavad siseturu toimimisele piiriülese kahjumi suhtes kohaldatava korra erinevused liikmesriikides;

2.  märgib, et kõik asutamisvabadust piiravad meetmed on vastuolus EÜ asutamislepingu artikliga 43 ja seega peaks nende kõrvaldamine olema eesmärgistatud tegevuse peamine eesmärk; tuletab meelde, et ettevõtete erineva maksustamisega kaasnevad takistused erinevate riikide turgudele sisenemisel ja siseturu tõrgeteta toimimisel, moonutatakse konkurentsi ning takistatakse võrdsete võimaluste säilitamist ELi tasandil tegutsevatele ettevõtjatele ja seega tuleb selle küsimusega sellega seoses tegeleda;

3.  on seisukohal, et sihtmeetmed, mida ELi tasandil piiriülese kahjumi maksudest mahaarvamise osas võetakse, võivad osutuda siseturu toimimise seisukohast väga kasulikeks;

4.  väljendab toetust komisjoni teatisele piiriülese maksustamise kohta kahjumi korral kui olulisele sammule antud olukorrale lahenduse leidmise suunas ning nõuab ajastuse ja lahenduste asjakohast kooskõlastamist liikmesriikide vahel;

5.  rõhutab, et kõiki kahjumi piiriülest mahaarvamist käsitlevaid eesmärgistatud meetmeid tuleks määratleda ja rakendada liikmesriikide mitmepoolse ühise lähenemisviisi ja kooskõlastatud tegevuse alusel, et tagada siseturu sidus areng; tuletab meelde, et sellised eesmärgistatud meetmed on ajutine lahendus, kuni võetakse vastu CCCTB; on seisukohal, et CCCTB on kõikehõlmav pikaajaline lahendus kahjumi ja kasumi piiriülese tasaarvestamisega seotud maksutõkete puhul, samuti siirdehindade ja piiriüleste ühinemiste ja omandamiste ja ümberkorraldustegevuse puhul ning sellega tagatakse õiglane konkurent siseturul;

6.  tõstab esile asjaolu, et osa liikmesriike kohaldavad topeltmaksustamise kaotamiseks erinevaid meetodeid, võttes seejuures arvesse kas välismaal makstud makse (krediidimeetod) või ei arvesta nad välismaal saadud tulu maksubaasi määramisel (vabastusmeetod); märgib, et ainult osa liikmesriike, kes kohaldavad vabastusmeetodit, ei anna maksukergendust välisfiliaalide kahjumi pealt;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et nende juhtumite korral, mille puhul peakorteril ei ole lubatud tasaarvestada oma kasumit alaliste esinduste kahjumiga, käsitletakse kahjumit erinevalt ainult riigisisese olukorraga võrreldes ning sellega piiratakse asutamisvabadust;

8.  arvab, et esmatähtsad peaksid olema mitmes liikmesriigis tegutsevate kontsernide huve arvestavad meetmed, kuna just nende kontsernide suhtes kohaldatakse erinevat piiriülest maksustamist kahjumi korral, võrreldes ainult ühes liikmesriigis tegutsevate kontsernidega;

9.  on seisukohal, et siseriiklike süsteemide erinevusest tulenevad moonutused kahjustavad väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid eelkõige võimalike konkurentidega võrreldes, ning palub seepärast komisjonil võtta selles osas erimeetmeid;

10. tuletab meelde, et on vaid üksikuid tütarettevõtete ja emaettevõtete (kontsernide) vahel sõlmitud kahjumi piiriülest mahaarvamist puudutavad üldiseid kokkuleppeid ja seetõttu ei võeta kahjumit kontsernisisesest automaatselt arvesse, nagu seda tehakse ettevõttesisese kahjumi korral;

11. tõstab esile asjaolu, et enamus liikmesriike võimaldavad kontsernidele kahjumi riigisisest mahaarvamist, käsitledes neid seejuures faktiliselt ühe üksusena, kuid vaid üksikud liikmesriigid on kehtestanud sellise korra piiriüleste olukordade puhul; tuletab meelde, et kontsernidele kehtestatud kahjumi piiriülese mahaarvamise korra puudumine võib moonutada investeerimisotsuseid, seda nii asukoha kui ka õigusliku vormi (filiaal või tütarettevõtja) valiku osas;

12. tunnistab, et lihtsalt siseriiklikult rakendatava korra laiendamine piiriülestele olukordadele on erineva maksubaasi puhul keeruline;

13. nõuab tungivalt, et tunnistataks kahjumi piiriülese mahaarvamise olulisust, kuigi kahjumi piiriülest mahaarvamist käsitlev skeem tuleb veel üksikasjalikult välja töötada; soovitab otsustada, kas kahjumi piiriülene mahaarvamine piirdub tütarettevõtetega nende emaettevõtte suhtes või vastupidi ning seetõttu tuleks põhjalikult hinnata sellise skeemi mõju eelarvele, mille kohaselt võimaldatakse tasaarvestada tütarettevõtete kasumit emaettevõtte kahjumiga;

14. leiab, et Euroopa Kohtu poolt Marks & Spenceri kohtuasjas tehtud otsus on järeleandmine liikmesriikide õigusele säilitada oma maksusüsteemid, eriti seoses maksudest hoidumise aspektiga;

15. märgib, et Euroopa Kohtu poolt Oy AA kohtuasjas tehtud otsus näitab, et erinevate riikide maksusüsteemide raames käsitletakse kahjumit erinevalt ja seetõttu on ebaselge, kas kahjumit saab kõikide piiriüleste olukordade puhul kontsernisiseselt konsolideerida isegi siis, kui tegemist on lõpliku kahjumiga, mille tulemuseks võib olla moonutava olukorra tekkimine, nagu toodi esile ka Marks & Spenceri kohtuasjas;

16. on arvamusel, et mitmes liikmesriigis tegutsevaid kontserne tuleks kohelda võimalikult samaväärselt ühes liikmesriigis tegutsevate kontsernidega; rõhutab, et olukordades, mis puudutavad väljaspool riiki tegutsevate tütarettevõtete kahjumi piiriülest mahaarvamist, tuleb vältida emaettevõtte topeltmaksustamist ja et maksustamist puudutav pädevus tuleb liikmesriikide vahel õiglaselt jagada, kahjumit ei tohi tasaarvestada kaks korda ja maksudest hoidumist tuleb vältida;

17. on arvamusel, et kasulik oleks alustada arutelu kontsernide määratluse ja tunnusjoonte üle ELis, võttes arvesse, et on olemas ühiseid Euroopa äriasutusi, nagu Euroopa äriühing ja Euroopa ühistu, kuid kavatsus ei ole siiski piirata kahjumi piiriülese mahaarvamise meetmete kohaldamisala selliselt, et see hõlmaks ainult selliseid asutusi;

18. kordab, kui oluline on määratleda kontserni mõiste, et hoida ära äriühingute oportunistlik kasumite ja kahjumite jagamine ELi liikmesriikide vahel; arvab, et kontserni määratlemiseks võiks olla kasulik teha kindlaks ettevõtte teatavad olulised tunnused, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides;

19. kiidab heaks kolm alternatiivi, mille komisjon pakkus välja teatises piiriülese maksustamise kohta kahjumi korral; toetab eesmärgistatud meetmete võtmist, mis võimaldaksid väljaspool riiki tegutsevate tütarettevõtete kahjumi tõhusat ja kohest mahaarvamist (igal aastal, mitte ainult lõpliku kahjumi korral nagu Marks and Spenceri kohtuasjas), mida võetakse hiljem pärast tütarettevõtte kasumisse jõudmist taas arvesse, suurendades vastavalt maksukoormust emaettevõtte tasandil;

20. soovitab selleks, et neid ettepanekuid saaks rakendada viisil, mis hoiaks ära maksudest kõrvalehoidmise, kaaluda võimalust luua automaatne teabevahetussüsteem (sarnaselt käibemaksualasele teabevahetusüsteemile), et liikmesriigid saaksid kontrollida, kas teistes liikmesriikides olevate tütarettevõtete deklareeritud maksubaas on negatiivne;

21. kutsub siiski komisjoni tungivalt üles edasi uurima, kas on võimalik kehtestada konsolideeritud tulumaksubaas ettevõtete majandustegevusele, mis hõlmab kogu ELi;

22. märgib, et eriti oluline on edaspidi analüüsida, kui suures ulatuses võiks kahjumi piiriülest mahaarvamist käsitlev skeem soodustada VKEde piiriülest majandustegevust;

23. rõhutab asjaolu, et üksikute liikmesriikide poolt võetud eesmärgistatud meetmed seoses piiriülese maksustamisega kahjumi korral ei lahenda üksi konkurentsi moonutamise ja suure täitmiskulu probleemi siseturul tegutsevate ELi ettevõtjate puhul, mis on tingitud 27 erineva maksusüsteemi käigus hoidmisest;

24. rõhutab, et liikmesriigid peavad võtma ettevõtte- või kontsernisisese kahjumi piiriülest mahaarvamist käsitlevaid eesmärgistatud meetmeid kooskõlastatult; tuletab meelde, et liikmesriigid peavad maksuküsimusi omavahel rohkem kooskõlastama ning kutsub komisjoni üles täitma ennetavat rolli;

25. toetab komisjoni pingutusi kogu Euroopat hõlmava ja ühtse CCCTB loomiseks; märgib, et CCCTB toob endaga kaasa suurema läbipaistvuse ja tõhususe, sest pärast selle kehtestamist kehtivad ettevõtetele samad reeglid nii kodu- kui ka välismaal, luues võrdsed võimalused ja tõstes ELi ettevõtjate konkurentsivõimet, aitab suurendada piiriülese kaubanduse ja investeeringute mahtu, luues nõnda tingimused, mis aitavad siseturu eeliseid täielikult ära kasutada investeeringuid ja majanduskasvu silmas pidades, ning vähendada oluliselt halduskoormust ja täitmiskulusid ning maksudest hoidumise ja pettuse võimalusi;

26. viitab asjaolule, et CCCTB sisaldab maksubaasi puudutavaid ühiseeskirju ega mõjuta kuidagi liikmesriikide vabadust jätkata ka tulevikus enda maksumäärade kehtestamist;

27. kiidab heaks komisjoni kavatsuse alustada CCCTB rakendamist ka tõhustatud koostöö raames; rõhutab, et see on siiski paremuselt teine lahendus, sest kogu ELi hõlmava üldise süsteemi puudumisel ei pääse läbipaistvuse ja madalamate halduskulude eelised täielikult mõjule;

28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  EKL 1997, lk I-2471.
• [2]  EKL 2000, lk I-11619.
• [3]  EKL 2005, lk I-10837.
• [4]  18. juuli 2007. aasta otsus.
• [5]  EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64.
• [6]  ELT C 286, 23.11.2006, lk 229.
• [7]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0367.

SELETUSKIRI

SISSEJUHATUS

Komisjoni teatis esitati teatise "Liikmesriikide otsese maksustamise süsteemide koordineerimine siseturul” (KOM(2006) 823 lõplik) raames ja see sisaldab komisjoni kahe paralleelse strateegia näidet maksutõkete kõrvaldamiseks siseturul, mille raames püüeldakse pikaajalise ja kõikehõlmava lahenduse leidmise suunas (CCCTB). Seda püüdlust toetavad lühiajalised eesmärgistatud meetmed, mis põhinevad koostööl ja koordineerimisel liikmesriikide maksupoliitikate valdkonnas ning mille eesmärk ei ole ühtlustamine.

Komisjon uurib oma teatises võimalusi tegelda konkreetse probleemiga, mis tuleneb kahjumi piiriülese mahaarvamise korra puudumisest, seejuures võetakse arvesse Euroopa Kohtu viimaseid otsuseid, eelkõige otsust Marks & Spenceri kohtuasjas.

PROBLEEM JA KOMISJONI ESITATUD LAHENDUSED

Kõik maksusüsteemid ELis käsitlevad kasumit ja kahjumit asümmeetriliselt: kui kasumi maksustatakse aastal, mil see teeniti, siis kahjumit ei hüvitata sellel aastal, mil kahjum saadi. Seega tasaarvestatakse kahjum tulevase kasumiga. Kui äriühingutel, kellel on mitmeid riigisiseseid tegevuskohti, on võimalik kahjum põhimõtteliselt ja automaatselt maha arvata ning nende maksustamine toimub puhastulu alusel, siis ei ole see lubatud mitmes erinevas liikmesriigis tegutsevatele äriühingutele. Komisjon tuletab meelde, et kahjumi piiriülene kontsernisisene mahaarvamine ei ole põhimõtteliselt võimalik, v.a. mõned üksikud erandid.

Niisugune piiriüleste kahjumite erinev käsitlemine avaldab mõju siseturu toimimisele, sest sellega soodustatakse riigisiseseid investeeringuid ja piiriülest investeerimist suurematesse liikmesriikidesse ning suured äriühingud on VKEdega võrreldes eelisolukorras. Selle tulemus on kõrgemad hinnad majandustegevuse ja äriühingute seisukohalt.

Mis puudutab kahjumi ettevõttesisest mahaarvamist, siis palub komisjon liikmesriikidel tungivalt oma maksusüsteemid läbi vaadata, et lubada kahjumi automaatset arvesse võtmist ettevõtte puhastulus samal viisil, nagu seda juba tehakse riigisisestes olukordades.

Seoses kontsernisisese kahjumi mahaarvamisega soovitab komisjon liikmesriikidel kehtestada ja säilitada kahjumi kontsernisisese mahaarvamise riigisiseselt rakendatav kord, mille alusel käsitletakse kontsernisisest kahjumit võrdselt ühe ettevõtte sisese kahjumiga. Teatises tutvustakse kolme alternatiivset võimalust: i) kahjumi või kasumi lõplik ülekandmine, ilma et tulevasi kasumeid arvesse võetakse; ii) kahjumi ajutine ülekandmine, mis võimaldab pärast tütarettevõtte kasumisse jõudmist eelnevalt mahaarvatud kahjumit taas arvesse võtta; iii) tütarettevõtte tulemuste jooksev maksustamine, mille puhul tütarettevõtte asukohariigis makstud maks hüvitatakse emaettevõtte liikmesriigis tütarettevõte tuludelt maksmisele kuuluvast maksust.

RAPORTÖÖRI SEISUKOHT

Euroopa Liit, suurim konkurentsile orienteeritud ühtne turg maailmas, vajab konkurentsivõimelist maksustamist. Teiste suurte maailma ühtsete turgudega (USA, Jaapan, Hiina) võrreldes iseloomustavad ELi siseturgu arvukad maksutõkked. Teatises esitatud meetmed on samm ELi äriühingutele konkurentsivõimelisema maksukeskkonna loomise suunas.

Raportöör kiidab seetõttu komisjoni lähenemise heaks ja toetab kaht paralleelset strateegiat, milles määratletakse lühiajalised teostatavad meetmed, mis põhinevad liikmesriikide vahelisel koostööl. Nende meetmete eesmärk on moonutuste kõrvaldamine ja asjaomase liikmesriigi kui investeeringute paigutamise asukoha atraktiivsuse suurendamine ning seega aitavad need kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele.

Kuigi otsese maksustamise valdkond kui selline ei kuulu ühenduse pädevusse, on liikmesriigid siiski kohustatud nende käsutusse jäetud volitusi täitma kooskõlas ühenduse õigusega. Kuigi mitut sellega seoses üles kerivat teemat käsitletakse liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsetes lepingutes, ei hõlma olemasolevad lepingud siiski niisuguseid küsimusi nagu piiriülese kahjumi hüvitamine, nagu näitavad Euroopa Kohtu otsused. Peale selle ei arvestata ei OECD protsessi ega kahepoolsete lepingute raames täies ulatuses ka ELi mõõtmega.

Mitmes liikmesriigis tegutsevaid kontserne tuleks kohelda võimalikult samamoodi kui ühes liikmesriigis tegutsevaid kontserne.

Raportöör tervitab teatises esitatud kolme alternatiivi ja toetab eriti eesmärgistatud meetmete võtmist, mis võimaldaksid väljaspool riiki tegutsevate tütarettevõtjate kahjumi tõhusat ja kohest mahaarvamist (igal aastal, mitte ainult lõpliku kahjumi korral nagu Marks and Spenceri kohtuasjas), mida võetakse hiljem pärast tütarettevõtte kasumisse jõudmist taas arvesse, suurendades vastavalt maksukoormust emaettevõtte tasandil. See on parim viis vältimaks rahavoogude kaotust, mis tabab eelkõige äsja tegevust alustanud VKEsid ja mõjutab piirüleste investeeringute tegemist väiksematesse liikmesriikidesse.

Teatises esitatud eesmärgistatud meetmete kasutuselevõtmine ei peaks aga komisjoni takistama otsimast aktiivselt võimalusi kogu ELi hõlmava konsolideeritud kasumite süsteemi loomiseks, mille raames käsitletakse tütarettevõtteid ja filiaale ühtemoodi.

Raportöör palub komisjonil tagada, et asjakohaste ettepanekute esitamisel pööratakse tähelepanu sellele, et välja valitakse niisugused ettepanekud, mille eesmärk on saavutada asjakohane tasakaal siseturu nõuete ning vajaduse vahel hoida ära liikmesriikide maksubaasi kuritarvitamist ja kahjustamist. Seetõttu palutakse komisjonil jätkata pingutuste tegemist ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi loomiseks.

õiguskomisjoni arvamus (20.11.2007)

majandus- ja rahanduskomisjonile

piiriülese maksustamise kohta kahjumi korral
(2007/2144(INI))

Arvamuse koostaja: Giuseppe Gargani

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab sügavat muret negatiivse mõju pärast, mida avaldavad siseturu toimimisele piiriülese kahjumi suhtes kohaldatava korra erinevused liikmesriikides;

2.  on seisukohal, et sihtmeetmed, mida võetakse Euroopa tasandil piiriülese kahjumi mahaarvamise osas, võivad osutuda siseturu toimimise seisukohast väga kasulikeks;

3.  peab esmatähtsaks meetmeid mitmes liikmesriigis tegutsevate kontsernide toetuseks, sest nimelt need kontsernid kannatavad ebavõrdse kohtlemise tõttu piiriülese kahjumi korral ühes liikmesriigis tegutsevate kontsernidega võrreldes;

4.  on eelkõige seisukohal, et siseriiklike süsteemide erinevusest tulenevad moonutused kahjustavad kõige enam väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid võimalike konkurentidega võrreldes, ning palub seepärast komisjonil võtta selleks erimeetmeid;

5.  teeb komisjonile ettepaneku eelistada pakutud võimalike meetmete hulgas kahjumi ajutist ülekandmist (nn mahaarvamis/taasintegreerimismeetod) ning teostada selleks kõnesolevast meetmest tulenevate võimaluste põhjalik analüüs;

6.  palub komisjonil siiski uurida ka muid võimalusi, eriti arvestades ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kehtestamist, mis aitaks oluliselt paremini tulla toime piiriülese kahjumi puhul tekkivate raskustega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	20.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	24 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlo Casini, Bert Doorn, Cristian Dumitrescu, Monica Frassoni, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Neena Gill, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Diana Wallis, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Mogens N.J. Camre, Charlotte Cederschiöld, Vicente Miguel Garcés Ramón, Luis de Grandes Pascual, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Gabriele Stauner
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Toine Manders, Tomáš Zatloukal

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	21.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	34 4 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mariela Velichkova Baeva, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Slavi Binev, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, Christian Ehler, Jill Evans, Elisa Ferreira, Donata Gottardi, Benoît Hamon, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in 't Veld, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Kurt Joachim Lauk, Andrea Losco, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Heide Rühle, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček,, Cornelis Visser, Sahra Wagenknecht
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Harald Ettl, Ján Hudacký, Werner Langen, Thomas Mann, Gianni Pittella,
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Holger Krahmer,