RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus energiastatistika kohta

3.12.2007 - (KOM(2006)0850 – C6‑0035/2007 – 2007/0002(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Claude Turmes

Menetlus : 2007/0002(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0487/2007

Esitatud tekstid :

A6-0487/2007

Arutelud :

PV 11/03/2008 - 22
CRE 11/03/2008 - 22

Hääletused :

PV 12/03/2008 - 5.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0090

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus energiastatistika kohta

(KOM(2006)0850 – C6‑0035/2007 – 2007/0002(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0850)[1];

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, mille alusel esitas komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0035/2007);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 285 lõiget 1;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6‑0487/2007),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 1 a (uus)

(1 a) Energiastatistika on traditsiooniliselt keskendunud energiaga varustamisele ja fossiilkütustele. Tulevatel aastatel on vaja rohkem keskenduda energia lõpptarbimise, taastuvenergia ja tuumaenergia järelevalvele ning nende kohta täpsema teabe kogumisele.

Selgitus

Võrdluse huvides on vajalik täpsustada energiatarbimise, taastuvenergia ja tuumaenergia kohta edastatavad andmed.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 3 a (uus)

(3 a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivis ehitiste energiatõhususe kohta¹, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid², ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivis 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks³, nõutakse liikmesriikidelt kvantitatiivsete energiatarbimise andmete esitamist. Et kontrollida kõnealustes direktiivides püstitatud eesmärkide saavutamist, on vaja üksikasjalikke ja ajakohastatud energiaalaseid andmeid, samuti paremat seost energiaalaste andmete ja nendega seotud statistiliste vaatluste vahel, näiteks rahva- ja eluasemeloendus ning transpordialased andmed.

___________________

¹ ELT L 1, 4.11.2003, lk 65.

² ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.

³ ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 4

(4) ELi energiapoliitika on sätestatud komisjoni 22. juuni 2005. aasta rohelises raamatus KOM(2005) 265 energiatõhususe kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem ja 8. märtsi 2006. aasta rohelises raamatus KOM(2006) 105 „Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks“ ning see nõuab ELi energiastatistika kättesaadavaks muutmist (mis muuhulgas on vajalik ka Euroopa energiavarustuse vaatluskeskuse loomiseks).

Selgitus

Nimetus „Euroopa energiaturu vaatluskeskus” vastab sellele, mida nõukogu ja komisjon tavaliselt kasutavad.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 4 a (uus)

(4 a) Energia üldkasutatava prognoosimudeli loomiseks, mida nõuab Euroopa Parlament oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsioonis Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks¹, on vaja üksikasjalikke ja ajakohastatud energiaalaseid andmeid.

______________

¹Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0603.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 4 b (uus)

(4 b) Tulevatel aastatel peaks pöörama rohkem tähelepanu kõige olulisemate kütuste tarnekindlusele ning õigeaegsemate ja täpsemate andmete edastamisele ELi tasandil, et näha ette ja koordineerida ELi lahendusi seoses võimalike varustamisraskustega.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 5

(5) Energiaturu liberaliseerimine muudab usaldusväärsete ja õigeaegsete energiaandmete saamise üha keerulisemaks, kui puudub selliste andmete esitamist sätestav õiguslik alus.

(5) Energiaturu liberaliseerimine ja selle üha kasvav keerukus muudavad usaldusväärsete ja õigeaegsete energiaandmete saamise üha keerulisemaks, eriti kui puudub selliste andmete esitamist sätestav õiguslik alus.

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb nõukogu/komisjoni tööversioonil, mis on uuem kui komisjoni poolt parlamendile saadetud tekst; seda on oluline arvesse võtta, saavutamaks kokkulepet esimesel lugemisel.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 6

(6) Energiastatistika süsteemi peab saama paindlikult kohandada tulevikus kujuneda võivate olukordadega.

(6) Et energiastatistika süsteem oleks abiks poliitiliste otsuste langetamisel Euroopa Liidus ja liikmesriikides ning edendaks avalikku arutelu, kuhu on kaasatud ka kodanikud, peab olema tagatud selle võrreldavus, läbipaistvus, paindlikkus ja arenemisvõime. Nii tuleks lähemas tulevikus lülitada sellesse ka tuumaenergia statistika, ning asjaomased andmed taastuvenergia (st päikesepaneeli- ja puiduenergia) kohta vajavad põhjalikumat edasiarendamist. Samuti oleks energiatõhususe seisukohalt oluline üksikasjaliste statistiliste andmete olemasolu elupaikade ja transpordi kohta.

Selgitus

See on uute artiklite 7 a ja 7 b selgitus.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 12 a (uus)

(12 a) Erandeid või vabastusi tohiks lubada ainult siis, kui esitatakse mõju hindamine, mis näitab olukorda ja ülemäärast koormust läbipaistvalt ning nõutava detailsusega. Nende jõusolemise aeg peaks olema nii lühike kui võimalik. Erandite ja vabastuste olemasolu ja sisu tuleks võtta arvesse, kui hinnatakse, kas liikmesriigid täidavad ühenduse tasandil määratud kohustusi, ning neile tuleks viidata asjakohaseid statistilisi andmeid edastades.

Selgitus

Üks ühtlustatud statistika kogumise peamisi eesmärke on võimaldada sisulist võrdlemist ja hindamist, samuti anda tagasisidet eesmärkide saavutamise ning liikmesriikides ja Euroopa Liidus tehtud otsuste põhjal rakendatud energiapoliitika vahendite tõhususe kohta. Arvestades eesmärkide olulisust on õigustatud nii erandite kehtivusaja piiramine kui ka tehtud erandite arvessevõtmine asjakohaste andmete hindamisel ja edastamisel.

Muudatusettepanek 9

Artikli 3 lõike 1 punkt a

a) statistilised erivaatlused, mis on suunatud primaarse ja muundatud energia tootjatele, jaotajatele ja transportijatele, energiatoodete importijatele ja eksportijatele;

a) statistilised erivaatlused, mis on suunatud primaarse ja muundatud energia tootjatele ja turustajatele, jaotajatele ja transportijatele, energiatoodete importijatele ja eksportijatele;

Muudatusettepanek 10

Artikli 3 lõike 1 punkt c

c) muud statistilise hindamise menetlused või muud allikad, sealhulgas administratiivsed allikad.

c) muud statistilise hindamise menetlused või muud allikad, sealhulgas administratiivsed allikad, näiteks need, mis pärinevad riiklikest ja Euroopa Liidu organitest, näiteks elektri- ja gaasiturgu ning energia pakkumist ja nõudlust reguleerivad organid, samuti Euratomi Tarneagentuur ja Euroopa Keskkonnaagentuur.

Muudatusettepanek 11

Artikli 4 lõike 1 sissejuhatav osa

1. Riikliku statistika kogumine peab toimuma lisades sätestatu kohaselt. Edastamine toimub järgmiste ajavahemike järel:

1. Riikliku statistika esitamine peab toimuma lisades sätestatu kohaselt. Edastamine toimub järgmiste ajavahemike järel:

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb nõukogu/komisjoni tööversioonil, mis on uuem kui komisjoni poolt parlamendile saadetud tekst; seda on oluline arvesse võtta, saavutamaks kokkulepet esimesel lugemisel.

Muudatusettepanek 12

Artikli 4 kolmas lõik

3. Riiklikku statistikat ja kohaldatavaid selgitusi või määratlusi võib muuta artikli 9 lõikes 2 osutatud korras.

3. Edastatavaid andmeid ja kohaldatavaid selgitusi või määratlusi võib muuta artikli 9 lõikes 2 osutatud korras.

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb nõukogu/komisjoni tööversioonil, mis on uuem kui komisjoni poolt parlamendile saadetud tekst; seda on oluline arvesse võtta, saavutamaks kokkulepet esimesel lugemisel.

Muudatusettepanek 13

Artikli 5 pealkiri

Edastamine

Edastamine, levitamine ja esitamine

Selgitus

See muudatusettepanek viib teksti kooskõlla määruse eelnõu sisu ja Eurostati tööga.

Muudatusettepanek 14

Artikli 5 lõige 2

2. Edastamise kord, sealhulgas kohaldatavad tähtajad, erandid ja vabastused peavad vastama lisades sätestatule.

2. Edastamise kord, sealhulgas kohaldatavad tähtajad, erandid ja vabastused peavad vastama lisades sätestatule, võttes arvesse võimalikku ajavõitu, mille võib saavutada tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisele.

Muudatusettepanek 15

Artikli 5 lõige 4

4. Liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib komisjon lubada täiendavaid vabastusi või erandeid artikli 9 lõikes 3 osutatud korras riikliku statistika nende osade suhtes, mille kogumine võiks tekitada andmeesitajatele liigset koormust.

4. Liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib komisjon lubada täiendavaid vabastusi või erandeid artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras riikliku statistika nende osade suhtes, mille kogumine võiks tekitada andmeesitajatele liigset koormust

Selgitus

Komisjoni kõnealuseid rakendusvolitusi võib pidada „peaaegu seadusandlikeks”, mis teeb kohustuslikuks kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise.

Muudatusettepanek 16

Artikli 5 lõige 4 a (uus)

4 a. Komisjon (Eurostat) levitab iga-aastase energiastatistika andmed aruandeperioodile järgneva teise aasta 31. jaanuariks.

Muudatusettepanek 17

Artikli 6 lõige 3

3. Edastatavate andmete kvaliteedi tagamiseks kavandatud metoodikaspetsifikatsioone võib edasi arendada ja hiljem ajakohastada vastavalt artikli 9 lõikes 3 sätestatud korrale.

3. Edastatavate andmete kvaliteedi tagamiseks kavandatud metoodikaspetsifikatsioone võib edasi arendada ja hiljem ajakohastada vastavalt artikli 9 lõikes 2 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse korrale.

Selgitus

Komisjoni kõnealuseid rakendusvolitusi võib pidada „peaaegu seadusandlikeks”, mis teeb kohustuslikuks kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise.

Muudatusettepanek 18

Artikkel 7 a (uus)

Artikkel 7 a

Tuumaenergia iga-aastane statistika

Komisjon (Eurostat) määrab koostöös liikmesriikidega ja ELi tuumaenergiasektoriga kindlaks iga-aastase statistika kogumi, mida kogutakse ja levitatakse alates 2009. aastast; nimetatud aastast saab esimene aruandeperiood, kusjuures vajadusel järgitakse konfidentsiaalsusnõuet ning samuti välditakse andmete topeltkogumist.

Iga-aastast tuumaenergia statistika kogumit võib muuta vastavalt artikli 9 lõikes 2 sätestatud korrale.

Muudatusettepanek 19

Artikkel 7 b (uus)

Artikkel 7 b

Taastuvenergia ja energia lõpptarbimise statistika

Et parandada energiastatistika kvaliteeti, tagab komisjon (Eurostat) koostöös liikmesriikidega, et selline statistika on võrreldav, läbipaistev, üksikasjalik ja paindlik, tehes selleks järgmist:

a) taastuvenergia statistika saamiseks kasutatava metoodika ülevaatamine, et teha kättesaadavaks täiendavam, asjakohasem ja detailsem statistika iga taastuvenergia allika kohta igal aastal ning kulutasuvalt. Komisjon (Eurostat) esitab ja levitab saadud statistilisi andmeid alates 2010. aastast;

b) riikide ja ELi tasandil kasutatava energia lõpptarbimise statistika (allikad, muutujad, kvaliteet) kogumise metoodika ülevaatamine ja määramine hetkeolukorra, tehtud uuringute ja edaspidi läbiviidavate teostatavuse prooviuuringute põhjal, selleks et määrata lõpptarbimine sektorite ja peamiste kasutusviiside lõikes ning integreerida tulemused järk-järgult statistikasse alates 2011. aastast.

Taastuvenergia ja energia lõpptarbimise statistika kogumit võib muuta vastavalt artikli 9 lõikes 2 sätestatud korrale.

Muudatusettepanek 20

Artikli 9 lõige 3

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklites 5 ja 7 sätestatud regulatiivkomitee menetlust, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

välja jäetud

Selgitus

Käesolev lõik muutub üleliigseks. Vt artikli 5 lõike 4 ja artikli 6 lõike 3 muudatusettepanekuid.

Muudatusettepanek 21

B lisa, punkt 3.3.1, Maksimaalne elektritootmise netovõimsus ja tippkoormus, neljas lõik enne tabelit

Järgmises tabelis loetletud andmekogumid tuleb deklareerida eraldi põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootjate puhul.

Järgmises tabelis loetletud andmekogumid tuleb deklareerida ainult võrgu jaoks:

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb nõukogu/komisjoni tööversioonil, mis on uuem kui komisjoni poolt parlamendile saadetud tekst; seda on oluline arvesse võtta, saavutamaks kokkulepet esimesel lugemisel.

Muudatusettepanek 22

B lisa, punkt 3.5, Erandid ja vabastused

ERANDID JA VABASTUSED

ERANDID

Prantsusmaale on tehtud erand 4 aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast soojust käsitlevate andmekogumite deklareerimise osas.

Prantsusmaale soojust käsitlevate andmekogumite deklareerimise osas tehtud erand kehtib ainult niikaua, kuni Prantsusmaa on võimeline aruande esitama, ning mitte mingil juhul kauem kui 4 aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Muudatusettepanek 23

B lisa, punkt 4.2.1, Tarne- ja muundamissektor, tabel, 5. punkt „Import ja eksport”, kolmas lõik

Märkus: etanooli import ja eksport (deklareeritud lisandite ja orgaaniliste hapnikuühendite tulbas) peab olema seostatud kasutatud kütuse kogustega.

Märkus: andmed kaubavahetuse kohta biokütustega, mida ei ole esitatud koos transpordikütustega (näiteks biokütused puhtal kujul), tuleb esitada küsimustikus taastuvate energiaallikate kohta.

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb nõukogu/komisjoni tööversioonil, mis on uuem kui komisjoni poolt parlamendile saadetud tekst; seda on oluline arvesse võtta, saavutamaks kokkulepet esimesel lugemisel.

Muudatusettepanek 24

B lisa punkt 5.2.4, Energia lõppkasutus, tabel

Komisjoni ettepanek

1	Energia lõpptarbimine
2	Tööstussektor
2.1	sellest: raud ja teras
2.2	sellest: keemia ja naftakeemia
2.3	sellest: mitteraudmetallid
2.4	sellest: mittemetallmineraalid
2.5	sellest: transpordivahendid
2.6	sellest: masinad
2.7	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides
2.8	sellest: toit, joogid ja tubakas
2.9	sellest: paberimass, paber ja trükkimine
2.10	sellest: puit ja puidutooted
2.11	sellest: ehitus
2.12	sellest: tekstiil ja nahk
2.13	sellest: mujal nimetamata – tööstus
3	Transpordisektor
3.1	sellest: raudteetransport
3.2	sellest: maanteetransport
3.3	sellest: laevasõit sisevetel
3.4	sellest: mujal nimetamata – transport
4	Muud sektorid
4.1	sellest: kaubanduslikud ja avalikud teenused
4.2	sellest: elamumajandus
4.3	sellest: põllumajandus ja metsandus
4.4	sellest: kalapüük
4.5	sellest: mujal nimetamata – muu

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

1	Energia lõpptarbimine
2	Tööstussektor
2.1	sellest: raud ja teras
2.2	sellest: keemia ja naftakeemia
2.3	sellest: mitteraudmetallid
2.4	sellest: mittemetallmineraalid
2.5	sellest: transpordivahendid
2.6	sellest: masinad
2.7	sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides
2.8	sellest: toit, joogid ja tubakas
2.9	sellest: paberimass, paber ja trükkimine
2.10	sellest: puit ja puidutooted
2.11	sellest: ehitus
2.12	sellest: tekstiil ja nahk
2.13	sellest: mujal nimetamata – tööstus
3	Transpordisektor
3.1	sellest: raudteetransport
3.1.1		sellest: reisijatevedu
3.1.2		sellest: kaubavedu
3.2	sellest: maanteetransport
3.2.1			sellest: autod ja kergveokid
3.2.2			sellest: kaubavedu
3.2.3			sellest: ühistransport
3.3	sellest: laevasõit sisevetel
3.4	sellest: mujal nimetamata – transport
3 a	Kaubanduslikud ja avalikud teenused
3 a.1		sellest: kütmine ja jahutamine
3 a.2		sellest: muu kasutus
3 b	Elamumajandus
3 b.1		sellest: kütmine ja jahutamine
3 b.2		sellest: soe vesi päikesepaneelidest
3 b.3		sellest: muu kasutus
4		Muud sektorid
4.1	sellest: põllumajandus ja metsandus
4.2	sellest: kalapüük
4.3	sellest: mujal nimetamata – muu

Muudatusettepanek 25

B lisa, 6. punkt, Kohaldatavad sätted, punkt 3

3. Andmete edastamise tähtaeg

Aruandlusperioodile järgneva aasta 30. november.

Aruandlusperioodile järgneva aasta 31. oktoober.

Selgitus

See tähtaeg on tasakaalus ühelt poolt liikmesriikide nõudmistega ja teiselt poolt ajaga, mida Eurostat vajab andmete töötlemiseks, et levitada need enne ülemkogu kevadist kohtumist.

[1] ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Kohandada Euroopa Liidu energiastatistika XXI sajandi väljakutsetega

Euroopa Komisjon esitas oma 2007. aasta jaanuari „energiapaketis” ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrus energiastatistika kohta (2007/0002 COD).

Kõnealuse teksti suur väärtus on liikmesriikide osaluse kohustuslikuks muutmine vajalike andmete kogumisel, mis on vältimatu eeltingimus selleks, et Euroopa Liidu institutsioonid oleksid võimelised täitma püstitatud eesmärki: luua järk-järgult sidus Euroopa energiapoliitika ja rääkida ühehäälselt rahvusvahelisel tasandil.

Komisjoni ettepanek sisaldab siiski olulist hulka lünki, mida me analüüsime. Seoses teema tehnilise keerukusega põhinevad muudatusettepanekud valdkonna silmapaistva eksperdi, ENERDATA (Prantsusmaa) direktori Bertrand Château’ nõuannetel ja seminaril kohtunud teiste ekspertide panusel.

Ettepaneku piirid

1. Praeguses olukorras on suurte rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas Eurostati toodetud statistika, ajal, mil domineerivad täielikult fossiilkütused, struktureeritud vastavalt selleks mõeldud arvepidamisinstrumentidele ning energiasektori toimimise määratlemiseks üksnes pakkumisest lähtudes.

Viimase kolmekümne aasta muutused on viinud järk-järgult üha suureneva lõheni kõnealuste instrumentide algse eesmärgi ja energiaalase tegelikkuse kajastamise suutlikkuse vahel. Olulisemate muutuste hulgast tooksime välja järgmised:

· energiatõhususe üha kasvav tähtsus;

· taastuvate energiaallikate üha kasvav tähtsus;

· kasvuhooneefektiga seotud murede üha kasvav tähtsus;

· tuumaenergia areng;

· uute energiamuundamise ahelate ilmumine: biokütused

Iga aastaga suureneb oht, et kõrvalekalded energiaalast tegelikkust puudutavas teabes ja selle hindamisel toovad kaasa põhjendamatud otsused.

2. Komisjoni ettepanek tuleneb 2003. ja 2004. aastal ning 2005. aasta alguses tehtud töödest, jättes suures ulatuses välja energiaalaseid küsimusi käsitlevad olulised dokumendid, mis komisjon avaldas ise 2006. aasta märtsis (energia roheline raamat) ja 2007. aasta jaanuaris (energiapakett).

Energiapakett sisaldab nimelt ideed rajada energia seirekeskus, millele antakse õiguslik alus 2007. aasta septembriks ette nähtud komisjoni ettepanekuga. Et tagada ühenduse ressursside parim jaotamine, on oluline määratleda vastastiktoime uue seirekeskuse ja EUROSTATi statistika vahel.

Vajalikud kohandamised

Et täita oma rolli rakendatud poliitika tulemuste hindamiseks ja analüüsiks vajalike põhiandmetena, peab Euroopa statistika vastama teatud tingimustele;

1. Andmete usaldusväärsus ja avaldamise tähtajad peavad võimaldama poliitikategelastel kasutada neid õigeaegselt ja täieliku usaldusega.

1.1. Usaldusväärsus

EUROSTATile esitatud andmete usaldusväärsust vähendas tõsiselt Kreeka andmete probleem eurole üleminekul. Energiat ja keskkonda käsitleva küsimuse olulisus, mitte üksnes poliitiliste prioriteetide mõttes, vaid ka rahalises tähenduses (nt süsinikdioksiidi heite sertifikaatide väärtus) nõuab, et uus määrus kaitseks andmetega manipuleerimise eest. Seega tuleb täpsustada või isegi tugevdada määruse artiklit 6[1].

1.2. Avaldamise tähtajad

Praeguse süsteemi üheks keskseks probleemiks on EUROSTATi energiaalaste andmete avaldamise suur hilinemine. Kui suuremad liikmesriigid ja spetsialiseerunud ettevõtted avaldavad oma andmed 6–8 kuu jooksul, siis EUROSTATi statistika saamiseks tuleb oodata tavaliselt 18 kuud. Kõnealune hilinemine ei ole üksnes takistuseks Euroopa poliitikavaldkondade analüüsimisel, vaid mõjutab ka ELi usaldusväärsust rahvusvahelisel tasandil.

Viivitusi põhjustab tavaliselt väike arv liikmesriike, kes vastavad liiga hilja või ebatäpselt.

Tundub kasulik määrata kindlaks varasemad küsimustikele vastamise lõpptähtajad ning EUROSTATi statistika avaldamise lõppkuupäev.

2. Sisu ja üksikasjad tuleb määrata kindlaks vastavalt energiastatistika kahele eesmärgile:

· teave energiavoogude kohta, mis on hädavajalik sektori haldamiseks;

· energiasüsteemi tulemuste hindamine energiapoliitika eesmärkidest lähtudes.

Teatud andmete ebatäpsus muudab energiastatistika tõlgendamise ja seega sellest saadavad võimalikud õppetunnid väga oletuslikuks. Tegime kindlaks kaks olulist töövaldkonda:

2.1. Statistika parandamine energiatõhususe nimel

Energiasüsteemi tõhususest on saanud kõigi energiapoliitikate ja kliimamuutuste vastase võitluse üks prioriteete kogu Euroopas. Kahjuks ei peegelda praegune statistika prioriteetide muutumist.

Üksikasjaliku statistika vähesus või isegi puudumine suurte sektorite lõpptarbimise kohta väljaspool tööstuslikku tarbimist takistab üldiselt tehnilise tõhususe asjaomaste määrade mõõtmist; „tööstussektori” alase teabe täpsuse taseme ja vaid suurte andmekogumitena esitatud 70–80% ülejäänud tarbimise (transport, elamumajandus, teenindussektor) vahel on tohutu erinevus.

Maanteetranspordi puhul ei ole praegu isegi võimalik eristada reisijate- ja kaubavedu; kuidas mõõta võetud meetmete mõjusid?

Meie ettepanekud parandada teavet energia lõpptarbimise kohta kõige madalamate institutsiooniliste ja finantsiliste kuludega on seotud kahe peamise ideega:

- lisada energia peamiste lõpptarbimiste üksikasjad iga-aastastesse küsimustikesse energiaallikate kaupa. Näiteks elamumajanduse ja teenindussektori puhul kõigi valmis energiatoodete, välja arvatud elekter, kohustuslik jaotus kütte ja teiste kasutuste vahel;

- viia iga kolme või nelja aasta tagant läbi uuringud, mis võimaldavad luua ja seejärel ajakohastada valmis energiatoodete jaotuse alused sektorite ja peamiste energiakasutuste kaupa.

2.2 Primaarenergia ebapiisav ja mittevastav arvestus

Teavet energiavoogude kohta reguleeritakse praegu kahe kohustusliku ettekirjutusega: teabe kättesaadavus arvestuses kajastatud energiaallikate soojasisalduse kohta, tegelike voogude mõõteinstrumentide olemasolu.

Tuumaenergia ja taastuvate energiaallikate areng tekitab selles osas mitmeid raskusi, mis ei ole lahendus leidnud või on ebapiisavalt lahendatud.

Tuumaenergia

Tuumaenergia kajastatakse arvestuses praegu üksnes elektrijaamades toodetud elektri puhul. Arvestus ei toimu muu hulgas mitte elektri termilise ekvivalendi (Joule’i efekt) alusel (nagu tarbitava lõppenergia puhul), vaid praegu domineeriva tehnoloogiaga elektrijaamas toodetud soojuse alusel, st keskmise kasuteguriga 33%. Niisugune arvestamise viis ei näita midagi tuumakütuste tegelike soojusvoogude kohta, vastupidiselt sellele, mida kasutatakse söe või nafta puhul.

Teine probleem, mis praegu seoses tuumaenergiaga esile kerkib, on madal eriteadmiste tase kütusetsüklis sisalduvate energiavoogude kohta.

Et täita kõnealune oluline lünk ELi energiastatistikas, teeme ettepaneku lisada B lisasse (iga-aastased küsimustikud) küsimustiku tuumaenergia kohta.

Taastuvad energiaallikad

Taastuvate energiaallikate vood kajastatakse arvestuses mitmel viisil:

- biomassi ja selle derivaatide kohta soojussisalduse alusel, nagu fossiilkütuste kohta;

- hüdro-, tuule- või päikeseenergiast toodetud elektri kohta mõõdetud kWhde alusel, mis määratletakse termilise ekvivalendi meetodi (Joule’i efekt) alusel;

- otse kasutatava päikesesoojuse kohta paigaldatud andurite ruutmeetrite ja Joule/m² koefitsientide põhjal;

- geotermaalenergia kohta geotermilise vee või auru soojussisalduse alusel.

Kõnealune taastuvate energiaallikate arvestusviis tekitab probleeme seoses teabe puudumisega tegelike energiavoogude (eriti päikeseenergia puhul) ja muundamiseks kasutatavate energiavoogude (eriti biokütuste puhul) kohta.

Kõnealuste lünkade täitmiseks teeme ettepaneku laiendada biomassi ja päikeseenergia sektorite kohta nõutavaid andmeid. Et vältida lõppenergia esmaseks energiaallikaks muundamise kokkulepetest tingitud moonutusi, teeme ettepaneku toetuda tulevaste eesmärkide ja ELi taastuvate energiaallikate alase statistika puhul lõppenergia protsendimääradele (vt ka 3. peatükk – näitajad)

3. Näitajad

Alates sellest, kui EL püstitab endale täpseid eesmärke energiapoliitika valdkonnas, vajab ta tulemuste kvantitatiivse jälgimise vahendeid: näitajate ülesanne on määratleda statistikasüsteemi sisu ja korraldus.

3.1. Primaarenergia vormis esitatud statistika kõrvalekalle

Enim kasutatud aluseks riikide või Euroopa Liidu energiasüsteemi iseloomustamiseks on arvud või graafikud, mis väljendavad erinevate energiaallikate osakaalu primaarenergias.

Kuid kõnealused arvud ja graafikud koostatakse lõppenergia ja primaarenergia vaheliste muundustegurite põhjal, mis tekitavad probleemi. Kokkuleppe kohaselt kajastatakse praegu taastuvatest energiaallikatest toodetud esmane elekter arvestuses termilise ekvivalendi meetodi (Joule’i efekt) alusel (1TWh = 0,086 Mtep), samal ajal kui tuumaenergiast toodetud elekter, mida peetakse samuti esmaseks elektriks, arvestatakse reaktoris toodetud soojuse alusel (kokkuleppel 1 TWh = 0,26 Mtep). Seetõttu on sõltuvalt elektri saamise viisist samal lõppelektri tootmisel TWhdes erinev kaal kogu energia esmases tootmises (väljendatuna Mtepides): 1 TWh tuumaenergia sisaldus on 3 korda suurem kui 1 TWh taastuval energiaallikal.

See mõjutab tähtsuse, mida statistika omistab erinevatele energiaallikatele, kajastamist, paisutades kunstlikult energiaallikaid, millel on väiksem elektrienergia tootmise kasutegur (tuumaenergia, süsi), ja vähendades suure elektrienergia kasuteguriga energiaallikate (taastuvad energiaallikad, gaas) osakaalu.

Bernard Laponche viis läbi statistiliste dokumentide üksikasjaliku analüüsi Euroopa Komisjoni rohelise raamatu põhjal[2], mis näitab moonutuste ulatust.

Et ületada kõnealust olulist moonutust statistika tõlgendamisel, teeme ettepaneku, et

– Euroopa energiapoliitika valdkonnas püstitatud tegevuseesmärgid (energiatõhususe parandamine, taastuvate energiaallikate osakaal, ...) väljendataks lõppenergia vormis;

– EUROSTATi juurde loodaks sõltumatute ekspertide rühm, et võtta uuesti arutlusele praeguste muundustegurite asjakohasus.

3.2. „Energiaalase sõltumatuse” näitajate seostamatus

Energiavoogude arvestuses kajastamise viis mõjutab otse esmatootmise ja -tarbimise mõõtmist ning seega sõltumatuse ja isevarustamise näitajate arvutamist. Tõstame siinkohal esile kaks olulisemat kõrvalekallet:

- teatud energiavoogude arvestuses kajastamata jätmine või osaline kajastamine. Tegemist on tuumaenergia probleemiga: fossiilkütuste kajastamata jätmise tõttu ei esine need impordis ega ekspordis, viies energiaalase sõltumatuse ja isevarustamise mõõtmise tegurite hindamise tasakaalust välja

- kõrvalekalded seoses elektri tootmiseks mõeldud esmaste energiaallikate arvestuses kajastamisega. Tegemist on eespool energiavoogude alase teabe kohta öeldu tagajärjega.

3.3 Teatud eksitavad energiatõhususe näitajad

Kõnealune teema hõlmab tegelikult kahte erinevat, kuigi tugevalt seotud tõsiasja:

- energia tootmise ja tarbimise tehniline tõhusus,

- energiasüsteemi majanduslik tõhusus.

Tehniline tõhusus mõõdab suutlikkust rahuldada vajadused (soojuse, liikuvuse, tootmisprotsesside, ... vajadused) väiksema energiatoodete hulgaga. Tehnilist tõhusust mõõdetakse sektori ja kasutuse kohta.

Majanduslik tõhusus mõõdab majanduse suutlikkust toota sisemajanduse kogutoodangu (SKT) üks euro väiksema energiahulgaga (või sama energiahulgaga üks euro rohkem): majanduslikku tõhusust mõõdetakse üldiselt SKT (lõpliku ja/või esmase) energiamahukuse ning SKT muutumatu struktuuriga energiamahukuse kohta, mille puhul kasutatakse kogu lõpp- ja esmatarbimist.

Seega tuleb kindlasti vältida kahte komistuskivi:

- energiatõhususe (energiapoliitika eesmärkide tähenduses) ja majanduse struktuurimuutuste segiajamine[3];

- esmase elektrienergia arvestuses kajastamisega näitajatesse tekkinud kõrvalekalded: näitajad lõppenergia vormis ei tekita niisugust probleemi, isegi kui need ei võimalda saada teavet töötlemissektori kohta.

Et võimaldada energiastatistika objektiivsemat tõlgendamist, teeme ettepaneku, et kõigis EUROSTATi avaldatud väljaannetes määratletaks järgmised indeksid:

Sõltumatus, tarnekindlus	Esmaste energiaallikate mitmekesisuse indeks (Shannon-Wiener)
	Sõltumatuse määr (esmatootmine / esmatarbimine)
	Isevarustamise kogumäär
	Elektrisüsteemi isevarustamise määr
Energiatõhusus	SKT energiamahukus: esmane, lõplik
	SKT muutumatu struktuuriga energiamahukus: esmane, lõplik
	ODEX
	Energia elaniku kohta: esmane, lõplik, elektrienergia
Keskkond, kliima	Energiast lähtuva süsinikdioksiidi heide
	SKT süsinikdioksiidi tekitava energia mahukus, energiast lähtuva süsinikdioksiidi heide elaniku kohta
	Taastuva elektrienergia osakaal elektri siseriiklikus tarbimises
	Taastuvate energiaallikate osakaal lõpptarbimises

[1] Et tegemist on horisontaalse küsimusega, mis puudutab ka teisi statistika valdkondi, on raportöör valmis lisama oma teksti käimasolevatest institutsioonidevahelistest aruteludest tulenevad ettepanekud.
[2] Bernard Laponche: Energy Consumption in the European Union, March 2006. Kõnealust dokumenti on võimalik tellida e-posti teel: cturmes@europarl.eu.int
[3] Keerulisemate näitajate, nagu muutumatu struktuuriga energiamahukus või ODEX, puhul on tegemist kõnealuse esimese komistuskiviga, vt veebisaidilt www.odyssee-indicators.org

MENETLUS

Pealkiri	Energiastatistika
Viited	KOM(2006)0850 - C6-0035/2007 - 2007/0002(COD)
EP-le esitamise kuupäev	10.1.2007
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ITRE 1.2.2007
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ECON 1.2.2007		ENVI 1.2.2007	IMCO 1.2.2007
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ECON 13.2.2007		ENVI 27.2.2007	IMCO 1.3.2007
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Claude Turmes 27.2.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	20.3.2007		1.10.2007
Vastuvõtmise kuupäev	22.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	41 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Březina, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, András Gyürk, David Hammerstein, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Anne Laperrouze, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Radu Ţîrle, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Pilar Ayuso, Joan Calabuig Rull, Avril Doyle, Neena Gill, Lambert van Nistelrooij
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Holger Krahmer, Umberto Pirilli, Carl Schlyter

Õigusteave - Privaatsuspoliitika