Menetlus : 2007/0028(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0489/2007

Esitatud tekstid :

A6-0489/2007

Arutelud :

PV 19/02/2008 - 5
CRE 19/02/2008 - 5

Hääletused :

PV 21/02/2008 - 4.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0063

RAPORT     ***I
PDF 323kWORD 436k
4.12.2007
PE 390.733v02-00 A6-0489/2007

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus 3052/95/EÜ

(KOM(2007)0036 – C6‑0065/2007 – 2007/0028(COD))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Alexander Stubb

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS
 õiguskomisjonI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus 3052/95/EÜ

(KOM(2007)0036 – C6–0065/2007 – 2007/0028(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0036);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 37 ja 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6–0065/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja õiguskomisjon arvamusi (A6–0489/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 1

(1) Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade vaba liikumine vastavalt asutamislepingule, millega on keelatud koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. See keeld hõlmab kõiki riiklikke meetmeid, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubavahetust.

(1) Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, kus konkurents peaks olema vaba ja moonutusteta ning mille ulatuses tagatakse kaupade vaba liikumine vastavalt asutamislepingule, millega on keelatud koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. See keeld hõlmab kõiki riiklikke meetmeid, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubavahetust.

Selgitus

Täielikult toimiva siseturu jaoks on ELi kodanike heaks vaja tagada vaba ja moonutusteta konkurentsi tingimused.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 2

(2) Kui õigusakte ei ole ühtlustatud, võivad liikmesriikide ametiasutused õigusvastaselt luua takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel, kohaldades teistest liikmes­riikidest pärit ja seal seaduslikult turustatavate kaupade suhtes tehnilisi eeskirju, mis sisaldavad nõudeid näiteks seoses kauba nimetuse, kuju, suuruse, kaalu, koostise, esitusviisi, märgistuse ja pakendiga. Selliste tehniliste eeskirjade kohaldamine toodete suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, võib olla vastuolus EÜ asutamislepingu artiklitega 28 ja 30, isegi kui neid riiklikke eeskirju kohaldatakse eranditult kõikide toodete suhtes.

(2) Kui õigusakte ei ole ühtlustatud, võivad pädevad asutused õigusvastaselt luua takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel, kohaldades teistest liikmes­riikidest pärit ja seal seaduslikult turustatavate toodete suhtes tehnilisi eeskirju, mis sisaldavad nõudeid näiteks seoses toodete nimetuse, kuju, suuruse, kaalu, koostise, esitusviisi, märgistuse, pakendiga jne. Selliste tehniliste eeskirjade kohaldamine toodete suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, võib olla vastuolus EÜ asutamislepingu artiklitega 28 ja 30, isegi kui neid tehnilisi eeskirju kohaldatakse eranditult kõikide toodete suhtes.

Selgitus

Käesolevate muudatuste – mida tuleks kohaldada kogu teksti suhtes – eesmärk on võtta arvesse erinevaid haldussüsteeme ja ülesannete jaotust igas liikmesriigis. Seepärast tuleks väljend „liikmesriikide ametiasutused” asendada väljendiga „pädevad asutused” (nt põhjendustes 4 ja 12) ning väljend „riiklikud tehnilised eeskirjad” väljendiga „tehnilised eeskirjad” (nt põhjenduses 7), arvestades, et tehnilisi eeskirju saab vastu võtta mitte üksnes riiklikul, vaid ka piirkondlikul tasandil. Mõistet „tooted” eelistatakse mõistele “kaubad”, kuna käesolevas määruses viidatakse toodetele.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 2 a (uus)

 

(2 a) Vastastikuse tunnustamise põhimõte, mis tuleneb Euroopa Kohtu pretsedendiõigusest, on üks viis, mille abil tagada kaupade vaba liikumine ELis. Vastastikust tunnustamist kohaldatakse toodete suhtes, mille kohta ei kehti ühenduse ühtlustamisaktid, või toodete aspektide suhtes, mis jäävad väljapoole ühenduse ühtlustamisaktide reguleerimisala. See tähendab, et liikmesriik ei saa keelata teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete müüki oma territooriumil, isegi kui need tooted on valmistatud vastavalt tehnilistele eeskirjadele, mis erinevad kodumaiste toodete kohta kehtivatest eeskirjadest. Ainsad erandid nimetatud põhimõttest on piirangud, mis on õigustatud asutamislepingu artiklis 30 kirjeldatud põhjustel või lähtuvad ülekaalukast üldisest huvist ja on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga.

Selgitus

Käesoleva määruse eesmärk on parandada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist. Seepärast on vaja põhjendust, mis kõnealust Euroopa Kohtu pretsedendiõigusest tulenevat põhimõtet selgitab.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 3

(3) Vaja on seada sisse kord, millega minimeerida võimalus, et riiklikud tehnilised eeskirjad põhjustavad õigusvastaseid takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel. Sellise korra puudumine liikmesriikides põhjustab lisatakistusi kaupade vabale liikumisele, sest heidutab ettevõtjaid müümast oma tooteid, mida seaduslikult turustatakse teises liikmesriigis, selle liikmesriigi territooriumil, kes on nende toodete suhtes kehtestanud tehnilised eeskirjad. Uuringud on näidanud, et paljud ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kas kohandavad oma tooted sihtliikmesriigi tehnilistele eeskirjadele või loobuvad oma toodete turustamisest selles liikmesriigis.

(3) Seoses vastastikuse tunnustamise põhimõtte õige rakendamisega liikmesriikide poolt esineb endiselt palju probleeme. Nii on tehniliste eeskirjade kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes kõige levinum ja kulukam kaubandustõke, moodustades peaaegu 50% kõikidest kaubandustõketest, millega ettevõtjad siseturul kokku puutuvad. Seepärast on vaja seada sisse kord, millega minimeerida võimalus, et tehnilised eeskirjad põhjustavad õigusvastaseid takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel. Sellise korra puudumine liikmesriikides põhjustab lisatakistusi kaupade vabale liikumisele, sest heidutab ettevõtjaid müümast oma tooteid, mida seaduslikult turustatakse teises liikmesriigis, selle liikmesriigi territooriumil, kes on nende toodete suhtes kehtestanud tehnilised eeskirjad. Uuringud on näidanud, et paljud ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kas kohandavad oma tooted sihtliikmesriigi tehnilistele eeskirjadele või loobuvad oma toodete turustamisest selles liikmesriigis.

Selgitus

Tuletamaks meelde, et kaupade siseturg ei ole veel täielikult lõpule viidud, kuna ettevõtted, eriti VKEd, puutuvad piiriülesel kauplemisel endiselt kokku kaubandustõketega. Sellest tuleneb ka vajadus käesoleva määruse järele, mis käsitleb kõige levinumat ja kulukamat kaubandustõket siseturul, s.o tehniliste eeskirjade kohaldamist teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 6

(6) 15. ja 16. juuni 2006. aasta Euroopa Ülemkogu rõhutas, kui tähtis on lihtne, läbipaistev ja hõlpsasti kohaldatav reguleerimiskeskkond ning kui tähtis on suurendada tarbijate ja ettevõtjate kindlustunnet siseturu suhtes.

(6) 15. ja 16. juuni 2006. aasta Euroopa Ülemkogu rõhutas, kui tähtis on lihtne, läbipaistev ja hõlpsasti kohaldatav reguleerimiskeskkond ning kui tähtis on suurendada tarbijate ja ettevõtjate kindlustunnet siseturu suhtes. 21. ja 22. juuni 2007. aasta Euroopa Ülemkogu rõhutas, et siseturu nelja vabaduse (kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine) tugevdamine ning nende toimimise parandamine on majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive seisukohalt endiselt ülimalt tähtis. Euroopa Ülemkogu kutsus nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles tegema kiireid edusamme käesoleva määruse vastuvõtmisel, ilma et see piiraks vajaduse korral riiklike tehniliste eeskirjade ühtlustamist.

Selgitus

Et võtta arvesse käesoleva ettepaneku kohta viimasel Euroopa Ülemkogul tehtud avaldust.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 8

(8) Proportsionaalsuse põhimõtet ja subsidiaarsuse põhimõtet arvestades ei ole asjakohane ühtlustada kõiki riiklikke tehnilisi eeskirju, mis kehtivad enamiku või kõikide tooteliikide suhtes.

(8) Käesolev määrus ei tohiks piirata vajaduse korral täiendavat tehniliste eeskirjade ühtlustamist selleks, et parandada siseturu toimimist.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 8 a (uus)

 

(8 a) Kaubandustõkked võivad tuleneda ka teist liiki meetmetest, mis on keelatud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 28 sätetele. Kõnealused meetmed hõlmavad näiteks riigihangete korra kohta koostatud tehnilisi kirjeldusi või riigikeele kasutamise kohustust. Nimetatud meetmed, mis võivad kaupade vaba liikumist takistada, ei ole siiski käesoleva määruse tähenduses tehnilised eeskirjad ega jää seetõttu selle reguleerimisalasse.

Selgitus

Selgitamise eesmärgil on vaja mainida mõningaid meetmete liike, mis jäävad selgelt välja tehnilise eeskirja määratlusest.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 8 b (uus)

 

(8 b) Tehnilisi eeskirju käesoleva määruse tähenduses kohaldatakse mõnikord selliste kohustuslike eellubade andmise menetluste ajal ja abil, mis on kehtestatud liikmesriikide õigusega ja mille kohaselt enne kui toote või tooteliigi võib liikmesriigi või selle osa turule viia, peaks nimetatud liikmesriigi pädev asutus andma taotleja esitatud taotluse järel oma ametliku heakskiidu. Selliste menetluste olemasolu piirab toodete vaba liikumist. Seega selleks, et see oleks õigustatud vastavalt siseturu piires kaupade vaba liikumise aluspõhimõttele, peaks kohustuslik eellubade andmise menetlus taotlema ühenduse õigusega tunnustatud avalikkusele huvi pakkuvat eesmärki ja see peaks olema proportsionaalne ning mittediskrimineeriv; teiste sõnadega, see peaks olema sobiv, et tagada taotletud eesmärgi saavutamine ja ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 8 c (uus)

 

(8 c) Kui liikmesriigi kehtestatud kohustuslik eellubade andmise menetlus on kooskõlas ühenduse õigusega, tuleks pädevatel ametiasutustel lubada vastavalt liikmesriigi õigusele ja juhul, kui ettevõtja liikmesriigi sellist eelluba ei taotle, toode turult koheselt kõrvaldada või keelduda seda turule lubamast, kuni eellubade andmise menetlus on lõpule viidud. Toodete kohustuslikud kõrvaldamised, mis on seotud eranditult sellega, et ettevõtja ei ole esitanud oma toodet liikmesriigi õigusega kehtestatud kohustuslikuks eellubade andmise menetluseks, ei peaks kujutama endast otsust käesoleva määruse tähenduses.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 8 d (uus)

 

(8 d) Kui aga taotlus tootele sellise kohustusliku eelloa andmiseks on tehtud, tuleks iga kavandatud otsust taotluse tagasilükkamiseks tehnilise eeskirja alusel käsitleda vastavalt käesolevale määrusele, nii et taotleja saab kasu käesoleva määruse pakutavast menetluslikust kaitsest.

Muudatusettepanek 11

Põhjendus 8 e (uus)

 

(8 e) Nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta1 kohaldatakse kõigi nimetatud direktiivi lisa II jaos määratletud tulirelvade suhtes ja muude relvade kui tulirelvade suhtes siseriiklikes õigusaktides määratletud tähenduses. Direktiiviga 91/477/EMÜ kohustatakse liikmesriike võtma vastu kõiki asjakohaseid sätteid, millega keelatakse nende territooriumile tuua tulirelva, välja arvatud nimetatud direktiivi artiklis 11 ja 12 määratletud juhtudel ja tingimusel, et nendes artiklites sätestatud tingimused on täidetud, ning muud relva kui tulirelva, kui kõnealuse liikmesriigi siseriiklikud õigusnormid nii ette näevad. Nimetatud direktiiviga lubatakse liikmesriikidel oma õigusaktidega vastu võtta selles sätestatutest rangemaid eeskirju, kui liikmesriikide elanikele selle artikli 12 lõikega 2 antud õigustest ei tulene teisiti. Seetõttu, kuna sellised relvad kuuluvad ühtlustamisele, ei jää nad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

 

_______________________

1 EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51. Direktiivi on muudetud …

Selgitus

Et selgitada käesoleva määruse reguleerimisala.

Muudatusettepanek 12

Põhjendus 9

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta on sätestatud, et turule tohib viia ainult ohutuid tooteid. Selles lubatakse ametiasutustel kohe keelata kõikide ohtlike toodete turustamine või keelata ajutiselt ohtlikuks osutuda võivad tooted, kuni erinevad ohutushinnangud, kontrollimised ja ülevaatused on läbi viidud. Sellepärast on vaja jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja meetmed, mida riigiasutused võtavad direktiivi 2001/95/EÜ rakendamiseks ette nähtud siseriiklike seaduste alusel.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta on sätestatud, et turule tohib viia ainult ohutuid tooteid ning on ette nähtud tootjate ja turustajate kohustused seoses tooteohutusega. Selles lubatakse ametiasutustel kohe keelata kõikide ohtlike toodete turustamine või keelata ajutiselt ohtlikuks osutuda võivad tooted, kuni erinevad ohutushinnangud, kontrollimised ja ülevaatused on läbi viidud. Samuti antakse selles pädevatele asutustele õigus teha vajalikke toiminguid, et õigeaegselt kohaldada selle artikli 8 lõike 1 punktides b–f nimetatud asjakohaseid meetmeid tõsist ohtu tekitavate toodete puhul. Sellepärast tuleks meetmed, mida riigiasutused võtavad direktiivi 2001/95/EÜ artikli 8 lõike 1 punktide d–f ja artikli 8 lõike 3 rakendamiseks ette nähtud siseriiklike seaduste alusel, käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

Selgitus

Et selgitada käesoleva määruse seost üldise tooteohutuse direktiiviga, milles on sätestatud ohtlike tarbekaupade turustamise ajutise või alalise keelamise kord.

Muudatusettepanek 13

Põhjendus 10

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, on muu hulgas loodud kiirhoiatussüsteem, mille abil teatatakse toidust või söödast tulenevast riskist, mis on inimeste tervisega vahetult või kaudselt seotud. Selles kohustatakse liikmesriike viivitamata teatama komisjonile kiirhoiatussüsteemi kaudu igast inimeste tervise kaitseks võetavast ning kiiret tegutsemist nõudvast meetmest, mille eesmärk on piirata toidu ja sööda turuleviimist või nõuda selle turult kõrvaldamist või tagasi toimetamist. Sellepärast tuleks jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja meetmed, mida riigiasutused võtavad määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 3 punkti a alusel.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, on muu hulgas loodud kiirhoiatussüsteem, mille abil teatatakse toidust või söödast tulenevast riskist, mis on inimeste tervisega vahetult või kaudselt seotud. Selles kohustatakse liikmesriike viivitamata teatama komisjonile kiirhoiatussüsteemi kaudu igast inimeste tervise kaitseks võetavast ning kiiret tegutsemist nõudvast meetmest, mille eesmärk on piirata toidu ja sööda turuleviimist või nõuda selle turult kõrvaldamist või tagasi toimetamist. Sellepärast tuleks jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja meetmed, mida liikmesriikide pädevad asutused võtavad määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 3 punkti a ja artikli 54 alusel.

Selgitus

Et selgitada käesoleva määruse seost määrusega 178/2002, millega sätestatakse spetsiaalne kiirhoiatussüsteem, mille abil teatatakse toidust või söödast tulenevast riskist, mis on inimeste tervisega vahetult või kaudselt seotud, vastavalt selle artiklile 50. Lisaks võimaldab määrus 178/2002 vastavalt artiklile 54 liikmesriikidel võtta ajutisi kaitsemeetmeid. Nimetatud kahe sätte abil tagatakse seega ohtliku toidu ja sööda eemaldamine turult.

Muudatusettepanek 14

Põhjendus 11

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks on sätestatud üldised eeskirjad ametliku kontrolli tegemiseks, et kontrollida vastavust eeskirjadele, mille eesmärk on eelkõige inimestele ja loomadele otseselt või keskkonna kaudu suunatud ohtude vältimine, kõrvaldamine või vähendamine vastuvõetava tasemeni ning õiglaste tavade tagamine sööda- ja toidukaubanduses ning tarbijate huvide kaitsmine, sealhulgas sööda ja toidu märgistamine ja muud tarbija teavitamise vormid. Selles on sätestatud eraldi kord, millega tagada, et reegleid rikkunud ettevõtja heastab rikkumise. Sellepärast on vaja jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja meetmed, mida riigiasutused võtavad määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 54 alusel.

välja jäetud

Selgitus

Määruse 882/2004 artikli 54 ettepaneku ulatusest väljajätmise tagajärjeks on, et kõigi toidu- ja söödaalaste ühtlustamata siseriiklike eeskirjade kohta kehtib eranditult artikkel 54. Muudatusettepaneku eesmärk on välja jätta viide artiklile 54 ning lisada see käesolevasse määrusesse. See hoiaks ära toodete omavolilise turult kõrvaldamise, mis ei ole vastavuses vastastikuse tunnustamise põhimõttega.

Muudatusettepanek 15

Põhjendus 13

(13) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiviga 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiviga 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta on ette nähtud süsteemide ja tegevuse järkjärguline ühtlustamine tehniliste koostalitlusnõuete edasise vastuvõtmise teel. Sellepärast tuleks jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja süsteemid ja seadmed, mis jäävad nimetatud direktiivide reguleerimisalasse.

(13) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiviga 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiviga 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta on ette nähtud süsteemide ja tegevuse järkjärguline ühtlustamine tehniliste koostalitlusnõuete edasise vastuvõtmise teel. Sellepärast tuleks jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja süsteemid ja koostalitlusvõime komponendid, mis jäävad nimetatud direktiivide reguleerimisalasse.

Selgitus

Et tagada järjepidevus direktiiviga 96/48/EÜ.

Muudatusettepanek 16

Põhjendus 13 a (uus)

 

(13 a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrusega (EÜ) nr ... [millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega] kehtestatakse akrediteerimissüsteem, mis tagab vastavushindamisasutuste pädevuse taseme vastastikuse tunnustamise. Seetõttu ei saa liikmesriikide pädevad asutused enam tagasi lükata akrediteeritud vastavushindamisasutuste välja antud katsearuandeid ja sertifikaate, põhjendades seda nende nende pädevuse puudumisega. Lisaks võivad liikmesriigid tunnustada ka teiste vastavushindamisasutuste välja antud katseid ja sertifikaate.

Muudatusettepanek 17

Põhjendus 13 b (uus)

 

(13 b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord,1 kohustatakse liikmesriike edastama komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõik tehniliste eeskirjade eelnõud, mis käsitlevad tööstuslikult valmistatud tooteid, põllumajandus- ja kalatooteid, ning teatama põhjused, miks selliste tehniliste eeskirjade jõustamine on vajalik. Samas on vaja tagada, et pärast tehnilise eeskirja vastuvõtmist kohaldatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet nõuetekohaselt asjaomaste toodete suhtes iga üksikjuhtumi puhul. Käesolevas määruses sätestatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kord üksikjuhtumite suhtes, pannes sihtliikmesriigi pädevale asutusele kohustuse tõendada, millisel tehnilisel või teaduslikul põhjusel ei saa konkreetset toodet praegusel kujul sihtliikmesriigis turustada vastavalt asutamislepingu artiklitele 28 ja 30.

 

______________________

1 EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81).

Selgitus

Et selgitada direktiivi 98/34/EÜ ja käesoleva määruse vahelisi erinevusi. Direktiivi 98/34/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid komisjonile teatavaks tegema kõik tehniliste eeskirjade eelnõud enne nende vastuvõtmist ja kohaldamist. Käesolevas määruses kehtestatakse kord, mille kohaselt võivad pädevad asutused kohaldada oma tehnilisi eeskirju teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes tingimusel, et artiklis 4 sätestatud tingimused on täidetud.

Muudatusettepanek 18

Põhjendus 14

(14) Igal üksikjuhul peab riigiasutus tõendama, et riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamine konkreetse toote suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, jääb lubatud erandite piiresse.

 

(14) Käesolevas määruses sätestatud kord ei hõlma liikmesriigi, kus kõnealust toodet või tooteliiki seaduslikult turustatakse, ja sihtliikmesriigi tehniliste eeskirjade vahelist võrdlust. Vastastikune tunnustamine piirdub sellega, et sihtliikmesriigi pädev asutus analüüsib teatava kindla juhtumi puhul oma tehnilise eeskirja rakendamise vajadust ja proportsionaalsust. Igal üksikjuhul peab pädev asutus seetõttu tõendama asjaomasele ettevõtjale olemasolevate asjakohaste tehniliste või teaduslike elementide põhjal, et vastavate toodete või tooteliikide suhtes oma tehniliste eeskirjade kehtestamiseks on olemas ülekaalukas üldine huvi, ning et vähem piiravaid meetmeid ei saa kasutada. Kirjalik teade peaks võimaldama ettevõtjal heas usus esitada märkusi kavandatava turulepääsu piirava otsuse kõikide asjaomaste aspektide kohta. Miski ei takista pädeval asutusel pärast edastatud tähtaja möödumist ettevõtjapoolse vastuse puudumisel meetmeid võtta.

Selgitus

Et selgitada artiklis 4 sätestatud korda, mille alusel pädevad asutused kohaldavad oma tehnilisi eeskirju teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes.

Muudatusettepanek 19

Põhjendus 14 a (uus)

 

(14 a) Ülekaaluka üldise huvi mõiste, millele viidatakse käesoleva määruse teatavates sätetes, on arenev mõiste, mille on välja kujundanud Euroopa Kohus oma pretsedendiõiguse kaudu seoses asutamislepingu artiklitega 28 ja 30. Nimetatud mõiste hõlmab muu hulgas fiskaaljärelevalve tõhusust, äritehingute õiglust, tarbijakaitset, keskkonnakaitset, ajakirjanduse mitmekesisuse säilitamist ja riski tõsiselt õõnestada sotsiaalkindlustussüsteemi rahalist tasakaalu. Selline ülekaalukas huvi võib õigustada tehniliste eeskirjade kohaldamist pädevate asutuste poolt. Siiski ei tohiks selline kohaldamine kujutada endast omavolilise diskrimineerimise vahendit või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiranguid. Lisaks tuleks alati austada paratamatuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse asjaolu, kas pädevad asutused on tegelikkuses välja valinud kõige vähem piirava meetme.

Selgitus

Et suurendada õiguslikku selgust, tuletades meelde Euroopa Kohtu pädevust.

Muudatusettepanek 20

Põhjendus 14 b (uus)

 

(14 b) Käesolevas määruses sätestatud korra kohaldamisel ei tohiks sihtliikmesriigi pädev asutus teises liikmesriigis seaduslikult turustatavat toodet või tooteliiki turult kõrvaldada või piirata selle turuleviimist. Siiski on asjakohane, et pädevad asutused võtaksid ajutisi meetmeid olukorras, kus kiire sekkumine on vajalik, et hoida ära kahju tekitamine kasutajate turvalisusele ja tervisele. Pädevad asutused võivad võtta selliseid ajutisi meetmeid, et hoida ära oma territooriumil toodete turustamine, mille kohta kehtib kõlbluse ja riikliku julgeoleku alusel täielik keeld seoses selle valmistamise ja turustamisega. Seetõttu tuleks antud tingimuste korral lubada liikmesriikidel käesolevas määruses sätestatud korra mis tahes etapis ajutiselt peatada oma territooriumil toote või tooteliigi turustamine.

Selgitus

Et selgitada käesolevas määruses sätestatud korda. Liikmesriigid võivad seega võtta korra kohaldamise käigus vastu ajutised meetmed, et peatada ajutiselt toote turustamine, tingimusel et artiklis 4 a loetletud tingimused on täidetud. Pärast korra kohaldamist võib pädev asutus otsustada kõnealuse toote turustamise alaliselt keelata.

Muudatusettepanek 21

Põhjendus 15

(15) Igas riigi otsuses, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, tuleks näidata edasikaebamise viisid, et ettevõtjad saaksid pöörduda liikmesriigi asjaomasesse kohtusse.

(15) Igas otsuses, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, tuleks näidata õiguskaitsevahendid, et ettevõtjad saaksid pöörduda liikmesriigi asjaomasesse kohtusse, mis võiks võimaldada ettevõtjatel kahju eest hüvitust nõuda.

Selgitus

Et suurendada õiguslikku selgust õiguskaitsevahendite suhtes, mida tuleks otsuses täpsustada. Otsuse võib vastu võtta mitte üksnes riigi tasandil, see sõltub liikmesriigi haldussüsteemist ja ülesannete jaotusest.

Muudatusettepanek 22

Põhjendus 15 a (uus)

 

(15 a) Õigusliku ebakindluse ja pika kohtumenetluse jooksul kantud kulude vältimiseks on asjakohane teavitada ettevõtjaid ka kohtuväliste probleemi lahendamise mehhanismidele, nagu SOLVIT süsteem, olemasolust sihtliikmesriigis.

Selgitus

Uuringud näitavad, et üksnes 4% kaubandustõkkega kokkupuutuvatest ettevõtetest esitab kaebuse. Juurdepääsu kohtuvälistele probleemi lahendamise mehhanismidele tuleks seega soodustada, et probleemidele kiiresti lahendus leida ja vältida ettevõtete jaoks kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid. Selles suhtes võiks SOLVIT etendada olulist rolli.

Muudatusettepanek 23

Põhjendus 15 b (uus)

 

(15 b) Kui pädev asutus on võtnud vastu otsuse toode tehnilise eeskirja alusel kooskõlas käesoleva määruse menetlusnõuetega turult kõrvaldada, ei peaks ühegi edasise meetme puhul, mille ta võtab selle otsuse alusel seoses kõnealuse toote või tooteliigiga, nõudma käesoleva määruse nõuete kohaldamist.

Selgitus

Sellistel juhtudel on ettevõtja juba saanud kasu menetluslikust kaitsest, mille annab käesolev määrus. Näiteks kui pädev asutus, olles järginud käesoleva määruse kohaldatavaid sätteid ja andnud ettevõtjale korralduse toode turult kõrvaldada, leiab hiljem, et ettevõtja on viinud sama toote uuesti samale turule, ei pea ta põhjendama ei oma esialgset otsust ega meetmeid, mille ta seejärel algse otsuse põhjal uuesti võtab.

Muudatusettepanek 24

Põhjendus 19

(19) Kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks peaksid toodete kontaktpunktid suutma anda kvaliteetset teavet riiklike tehniliste eeskirjade ja nende rakendamise kohta. Kuna toodete kontaktpunktide loomine ei tohiks segada ülesannete jaotust pädevate asutuste vahel igas riiklikus reguleerimissüsteemis, peaks olema võimalus, et toodete kontaktpunktide arv võib olla liikmesriigiti erinev vastavalt piirkondlikule või kohalikule pädevusjaotusele.

(19) Kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks ja halduskoostöö tugevdamiseks peaksid toodete kontaktpunktid suutma anda teavet vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta sihtliikmesriikides vastavalt käesoleva määruse sätetele. Lisaks peaksid toodete kontaktpunktid andma teavet tehniliste eeskirjade ja pädevate asutuste kontaktandmete kohta nende territooriumil. Toodete kontaktpunkte tuleks ergutada tegema teavet kättesaadavaks veebisaidi kaudu ning teistes ühenduse keeltes. Toodete kontaktpunktid võivad osutada ettevõtjale ka praktilist abi käesolevas määruses sätestatud menetluste jooksul seoses tehniliste eeskirjade kohaldamisega.

Selgitus

Käesolevas põhjenduses käsitletakse üksnes artikli 8 kohaselt toodete kontaktpunktidele pandud ülesandeid. Toodete kontaktpunktide loomist käsitletakse põhjenduses 20.

Muudatusettepanek 25

Põhjendus 20

(20) Liikmesriigid peaksid saama usaldada toodete kontaktpunkti ülesandeid mitte ainult riiklike haldusorganite olemasolevatele talitustele, vaid ka kaubanduskodadele, kutseorganisatsioonidele või eraõiguslikele asutustele, et mitte suurendada ettevõtjate ega ka pädevate asutuste halduskulusid.

(20) Kuna toodete kontaktpunktide loomine ei tohiks segada ülesannete jaotust pädevate asutuste vahel igas riiklikus reguleerimissüsteemis, peaks liikmesriikidel olema võimalik luua toodete kontaktpunkte vastavalt piirkondlikule või kohalikule pädevusjaotusele. Liikmesriigid peaksid saama usaldada toodete kontaktpunkti ülesandeid olemasolevatele kontaktpunktidele, mis on loodud teiste ühenduse vahendite kohaselt, eelkõige ühtsetele kontaktpunktidele, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivile 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul1, et vältida kontaktpunktide arvu tarbetut kasvu ja lihtsustada halduskorda. Samuti peaksid liikmesriigid saama usaldada toodete kontaktpunkti ülesandeid mitte ainult riiklike haldusorganite olemasolevatele talitustele, vaid ka riiklikele SOLVITi keskustele, kaubanduskodadele, kutseorganisatsioonidele või eraõiguslikele asutustele, et mitte suurendada ettevõtjate ega ka pädevate asutuste halduskulusid.

 

__________

1 ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

Muudatusettepanek 26

Põhjendus 21

(21) Liikmesriigid peaksid tagama, et kontaktpunktid suudaksid teabenõude korral koguda ja edastada üksikasjalikku teavet iga otsuse kohta, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, välja arvatud juhtudel, kui sellise teabe avaldamine ohustaks ettevõtja ärihuvide ja intellektuaalomandi kaitset.

välja jäetud

Selgitus

Et tagada kooskõla artikli 8 kohaselt toodete kontaktpunktidele pandud ülesannetega.

Muudatusettepanek 27

Põhjendus 22

(22) Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema tihedat koostööd, et hõlbustada toodete kontaktpunktide personali väljaõpet ja julgustada toodete kontaktpunkte tegema riiklikke tehnilisi eeskirju käsitlev teave kättesaadavaks ka ühenduse teistes keeltes.

(22) Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema tihedat koostööd, et hõlbustada toodete kontaktpunktide personali väljaõpet.

Selgitus

Selleks et tegutseda tõelise kasutajatoena, tuleks toodete kontaktpunktide personalile tagada sobiv väljaõpe. Vajadust anda teavet teistes ühenduse keeltes on juba käsitletud põhjenduses 19.

Muudatusettepanek 28

Põhjendus 24

(24) Sisse tuleks seada usaldusväärsed ja tõhusad seire ja hindamismehhanismid, mis annaksid teavet määruse rakendamise kohta.

(24) Sisse tuleks seada usaldusväärsed, korrapärased ja tõhusad seire- ja hindamismehhanismid, mis annaksid teavet määruse kohaldamise kohta ning tagaksid, et liikmesriikide pädevad asutused kohaldavad nõuetekohaselt vastastikuse tunnustamise põhimõtet.

Selgitus

Otsusega 3052/95/EÜ, mis käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatakse, kehtestati, et vastastikusest tunnustamisest keeldumise korral peavad liikmesriigid teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike. Praktikas seda aga ei tehtud. Selleks, et tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte liikmesriikide poolne korrektne kohaldamine, tuleks käesoleva määrusega luua tõhusad ja korrapärased seiremehhanismid.

Muudatusettepanek 29

Põhjendus 24 a (uus)

 

(24 a) Käesolevat määrust kohaldatakse toodete või toodete aspektide suhtes, mille kohta ei kehti ühenduse ühtlustamisaktid, mille eesmärk on kõrvaldada erinevate riiklike tehniliste eeskirjade olemasolust tulenevad liikmesriikidevahelised kaubandustõkked. Selliste ühenduse meetmete sätetel on tihtipeale ammendav iseloom, mille puhul liikmesriigid ei tohi keelata, piirata ega takistada ühtlustamismeetmetele vastavate toodete turuleviimist oma territooriumil. Mõned ühenduse ühtlustamisaktid lubavad liikmesriikidel siiski kehtestada riigi tasandil täiendavaid tehnilisi tingimusi toote turuleviimise ja kasutamise kohta. Selliste lisatingimuste kohta võivad kehtida asutamislepingu artiklid 28 ja 30 ning käesoleva määruse sätted. Seetõttu on käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks kohane, et komisjon koostaks soovitusliku loetelu toodetest, mis jäävad selle reguleerimisalasse.

Selgitus

One of the reasons why the free movement of goods is far from being achieved in the non-harmonised area, is the lack of legal certainty about the scope of the principle of mutual recognition. It is often unclear to which categories of products mutual recognition applies. This means that, for every special aspect of a product, companies and administrations need to examine first whether it is regulated at Community level, before concluding whether mutual recognition applies. The Commission could therefore establish a list of products in order to provide legal certainty about the scope of this Regulation, provided that such a list is purely indicative.

Muudatusettepanek 30

Põhjendus 25 a (uus)

 

(25 a) Toodete kontaktpunktide loomist ja nende ülesandeid käsitlevate käesoleva määruse sätete suhtes on asjakohane rakendada üleminekuaega, et võimaldada pädevatel asutustel käesoleva määruse nõuetega kohaneda.

Selgitus

Liikmesriigid vajavad toodete kontaktpunktide loomiseks aega. Kuna liikmesriike ergutatakse usaldama nimetatud rolli olemasolevate struktuuride, eelkõige juba olemasolevate kontaktpunktide hoolde, mis on loodud teiste ühenduse vahendite kohaselt, peaks kolmekuuline üleminekuaeg olema piisav.

Muudatusettepanek 31

Artikli 1 pealkiri (uus)

 

Objekt

Selgitus

Õigusliku selguse huvides on asjakohane lisada igale käesoleva määruse sättele pealkiri.

Muudatusettepanek 32

Artikli 1 lõige -1 (uus)

 

-1. Käesoleva määruse eesmärk on tugevdada siseturu toimimist koos vaba ja moonutamata konkurentsiga, parandades toodete vaba liikumist, tagades samal ajal tarbijakaitse ja tooteohutuse kõrge taseme.

Selgitus

Määrus ei tohi keskenduda ainult siseturu toimimise tugevdamisele, vaid peab samal ajal keskenduma sellisele kaupade siseturule, mis tagab tarbijakaitse ja tooteohutuse kõrge taseme.

Muudatusettepanek 33

Artikli 1 lõige 1

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad ja kord, mida riigiasutused peavad järgima, kui nad teevad või kavatsevad teha artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuse, mis mõjutab teises liikmesriigis seaduslikult turustatava toote vaba liikumist.

1. Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad ja kord, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad järgima, kui nad teevad või kavatsevad teha artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuse, mis takistab sellise teises liikmesriigis seaduslikult turustatava toote vaba liikumist, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu artiklit 28.

Selgitus

Et määrata selgemini kindlaks käesoleva määruse eesmärk. Tehniliste eeskirjade kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes takistab ühendusesisest kaubandust, nagu on märgitud Euroopa Kohtu tunnustatud pretsedendiõiguses.

Muudatusettepanek 34

Artikli 1 lõige 2

Samuti nähakse sellega ette igas liikmesriigis toodete kontaktpunktide loomine teabe andmiseks muu hulgas kohaldatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohta.

2. Samuti nähakse sellega ette liikmesriikides toodete kontaktpunktide loomine ettevõtjatele teabe andmiseks ja praktilise abi osutamiseks ning liikmesriikide pädevate asutuste vahelise halduskoostöö tugevdamiseks.

Selgitus

Et tagada kooskõla kontaktpunktidele pandud ülesannetega vastavalt käesoleva määruse artiklile 8.

Muudatusettepanek 35

Artikli 2 pealkiri (uus)

 

Reguleerimisala

Selgitus

Õigusliku selguse huvides on asjakohane lisada igale käesoleva määruse sättele pealkiri.

Muudatusettepanek 36

Artikli 2 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa

1. Käesolevat määrust kohaldatakse otsuste suhtes, mida tehakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate tööstus‑ ja põllumajandustoodete, sealhulgas kalatoodete kohta tehnilise eeskirja alusel, kui selle otsuse otsesel või kaudsel mõjul:

1. Käesolevat määrust kohaldatakse haldusotsuste suhtes, mida lõikes 2 määratletud tehnilise eeskirja alusel tehakse või kavatsetakse teha teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete, sealhulgas põllumajandus- ja kalatoodete kohta, kui selle otsuse otsesel või kaudsel mõjul:

Selgitus

See muudatusettepanek ei laienda käesoleva määruse reguleerimisala, kuid annab sellele suurema õigusliku selguse. Tegelikult tuleks käesolevat määrust kohaldada ühtlustamata kaupade valdkonna kõikide toodete suhtes, mida teatavas liikmesriigis seaduslikult turustatakse. Tootja poolt isiklikuks kasutamiseks valmistatud tooteid ei viida turule ning seepärast jäävad nad automaatselt reguleerimisalast välja.

Muudatusettepanek 37

Artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punkt a

a) keelatakse asjaomane toode või tooteliik;

välja jäetud

Selgitus

Punkt a ei ole vajalik, kuna toodete keelamine sisaldub kaudselt punktis b (keeldutakse asjaomast toodet või tooteliiki turule lubamast) ja punktis d (nõutakse toote turult kõrvaldamist).

Muudatusettepanek 38

Artikli 2 lõike 1 teine lõik

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel tähendab „toote või tooteliigi muutmine teatava toote või teatava tooteliigi ühe või mitme omaduse mis tahes muutmist võrreldes omaduste loeteluga tehnilises spetsifikatsioonis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ artikli 1 lõike 3 tähenduses.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel tähendab „toote või tooteliigi muutmine teatava toote või teatava tooteliigi ühe või mitme omaduse mis tahes muutmist võrreldes omaduste loeteluga lõike 2 punktis a.

Selgitus

Et vältida õiguslikku ebakindlust, tuleks viide tehnilisele eeskirjale teha vastavalt käesolevale määrusele, mitte direktiivile 98/34/EÜ.

Muudatusettepanek 39

Artikli 2 lõige 1 a (uus)

 

1 a. Käesolevat määrust ei kohaldata liikmesriikide kohtute tehtud kohtuotsuste suhtes.

(Vt artikli 3 lõike 1 kohta tehtud muudatusettepanekut)

Selgitus

Artikli 3 lõike 1 tekst viiakse üle artikli 2 alla, milles käsitletakse määruse reguleerimisala.

Muudatusettepanek 40

Artikli 2 lõige 2

2. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „tehniline eeskiri liikmesriigi õigusnormi, mis ei kuulu ühenduse tasandil ühtlustamisele ning mille täitmine on kohustuslik teatava toote või tooteliigi turustamiseks või kasutamiseks liikmesriigi territooriumil ning milles sätestatakse kas:

2. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „tehniline eeskiri liikmesriigi õigusnormi, mis ei kuulu ühenduse tasandil ühtlustamisele ning:

a) millega keelatakse teatava toote või tooteliigi turustamine või kasutamine selle liikmesriigi territooriumil; või

b) mille järgimine on kohustuslik teatava toote või tooteliigi turustamisel või kasutamisel selle liikmesriigi territooriumil

ning milles sätestatakse kas:

a) omadused, mis peavad sellel tootel või tooteliigil olema, näiteks seoses kvaliteedi, toimimise, ohutuse või mõõtmetega, sealhulgas selle toote või tooteliigi suhtes kohaldatavad nõuded seoses nimetusega, mille all seda toodet müüakse, terminite, sümbolite, katsetamise ja katsetamisviiside, pakendamise, tähistamise või märgistamisega ja vastavushindamise korraga; või

i) omadused, mis peavad sellel tootel või tooteliigil olema, näiteks seoses kvaliteedi, toimimise, ohutuse või mõõtmetega, sealhulgas selle toote või tooteliigi suhtes kohaldatavad nõuded seoses nimetusega, mille all seda toodet müüakse, terminite, sümbolite, pakendamise, tähistamise või märgistamisega;

b) muud kõnealuse toote või tooteliigi suhtes tarbija- või keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatavad nõuded, mis selle toote olelustsüklit turustamisjärgselt mõjutavad, näiteks kasutamise, ringlussevõtu, korduskasutamise või kasutuselt kõrvaldamise tingimused, kui need võivad oluliselt mõjutada kõnealuse toote või tooteliigi koostist või laadi või toote turustamist.

ii) muud kõnealuse toote või tooteliigi suhtes tarbija- või keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatavad nõuded, mis selle toote olelustsüklit turustamisjärgselt mõjutavad, näiteks kasutamise, ringlussevõtu, korduskasutamise või kasutuselt kõrvaldamise tingimused, kui need võivad oluliselt mõjutada kõnealuse toote või tooteliigi koostist või laadi või toote turustamist; või

 

iii) katsetamine ja katsetamisviisid või mis tahes katsearuanded või sertifikaadid.

Selgitus

Muudatusettepanek 41

Artikli 3 pealkiri (uus)

 

Seos ühenduse teiste õigusnormidega

Selgitus

Õigusliku selguse huvides on asjakohane lisada igale käesoleva määruse sättele pealkiri.

Muudatusettepanek 42

Artikli 3 lõige 1

1. Käesolevat määrust ei kohalda liikmesriikide kohtute langetatud kohtuotsuste suhtes.

välja jäetud

Selgitus

Kuna artikkel 3 käsitleb käesoleva määruse seost teiste ühenduse õigusaktidega, siis on parem viia artikli 3 lõige 1 artiklisse 2, mis käsitleb reguleerimisala.

Muudatusettepanek 43

Artikli 3 lõige 1 a (uus)

 

1 a. Käesolevat määrust ei kohaldata direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ reguleerimisalasse jäävate süsteemide ja koostalitlusvõime komponentide suhtes.

(Vt artikli 3 lõike 3 kohta tehtud muudatusettepanekut)

Selgitus

Suurema õigusliku selguse huvides on artikli 3 lõike 3 tekst esitatud uue lõikena 1.

Muudatusettepanek 44

Artikli 3 lõige 2

2. Käesolevat määrust ei kohaldata meetmete suhtes, mida võtavad liikmesriikide ametiasutused vastavalt:

2. Käesolevat määrust ei kohaldata meetmete suhtes, mida võtavad liikmesriikide ametiasutused vastavalt:

a) direktiivi 2001/95/EÜ artikli 8 punktile d, e või f;

a) direktiivi 2001/95/EÜ artikli 8 lõike 1 punktidele d–f ning artikli 8 lõikele 3;

b) määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 3 punktile a;

b) määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 3 punktile a ning artiklile 54;

c) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 54.

 

d) direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 14.

d) direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 14.

Selgitus

The reference to the Directive on General Product Safety relates only to dangerous consumer goods. The exclusion of Article 54 of Regulation 882/2004 goes against the purpose of Article 3. Article 54 establishes that when the competent authority identifies non-compliance with food or feed law, whether at Community level or at national level, it shall take action including for example, the restriction or prohibition of the placing on the market of feed or food. Therefore, the consequence of its exclusion from the scope of this Regulation would be that, when the competent authority identifies non-compliance of food/feed with their national law, it would be able to take any of those actions, which is against the principle of mutual recognition.

Muudatusettepanek 45

Artikli 3 lõige 3

3. Käesolevat määrust ei kohaldata direktiivi 96/48/EÜ ja direktiivi 2001/16/EÜ regu­lee­rimisalasse jäävate süsteemide ja seadmete suhtes.

välja jäetud

(Tekst on viidud lõikesse 1 a)

Selgitus

Et anda suurem õiguslik selgus.

Muudatusettepanek 46

2. peatüki pealkiri

Tehnilise eeskirja kohaldamine

Sihtliikmesriigi tehnilise eeskirja kohaldamise kord

Selgitus

2. peatükis kirjeldatakse korda, mille kohaselt sihtliikmesriik võib otsustada keelduda vastastikusest tunnustamisest ja kohaldada selle asemel oma tehnilisi eeskirju toodete suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse.

Muudatusettepanek 47

Artikkel 3 a (uus)

 

Artikkel 3 a

 

Andmed toote kohta

 

Kui sihtliikmesriigi pädev asutus esitab toote või tooteliigi hindamisele, kas võtta vastu artikli 2 lõikes 1 osutatud otsus või mitte, võib ta ettevõtjalt nõuda – võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet – eelkõige järgmist:

 

a) asjakohast teavet kõnealuse toote või tooteliigi omaduste kohta või

 

b) asjakohast ja kergesti kättesaadavat teavet toote seadusliku turustamise kohta teises liikmesriigis.

Selgitus

Ettevõtjal võib olla vaja anda teavet toote seadusliku turustamise kohta. Mitte kõiki tooteid ei reguleeri kõikides liikmesriikides tehnilised eeskirjad ja ometi turustatakse tooteid seaduslikult. Pädevate asutuste kavandatav otsus peab põhinema toote omadustel ja seega on teave toote kohta asjakohane.

Muudatusettepanek 48

Artikkel 3 b (uus)

 

Artikkel 3 b

 

Akrediteeritud vastavushindamisasutuste pädevuse taseme vastastikune tunnustamine

 

Liikmesriigid ei lükka asutuse pädevusega seotud põhjustel tagasi sertifikaate ja aruandeid, mille on väljastanud vastavushindamisasutus, kelle pädevus on nõuetekohaselt tõendatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr .../... [millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega] välja antud akrediteerimistunnistusega asjakohases vastavushindamistegevuse valdkonnas.

Selgitus

Certificates and test reports can no longer be refused on the sole ground of lack of competence of a conformity assessment body, which has been accredited in accordance with the proposed Regulation setting out requirements for accreditation and market surveillance activities. If a conformity assessment body is no longer competent, it will be up to the national accreditation body to adopt the necessary measures. However, competent authorities may still refuse certificates on other grounds (test reports are incomplete, additional tests are needed etc), if the competent authorities justify it in accordance with the procedure established in Article 4 of this Regulation.

Muudatusettepanek 49

Artikli 4 pealkiri (uus)

 

Sihtliikmesriigi tehnilise eeskirja kohaldamise vajaduse hindamine

Selgitus

Õigusliku selguse huvides on asjakohane lisada igale käesoleva määruse sättele pealkiri.

Muudatusettepanek 50

Artikli 4 lõige 1

1. Kui riigi ametiasutus kavatseb teha artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuse, saadab ta artikli 5 kohaselt kindlaks tehtud ettevõtjale oma kavatsuse kohta kirjaliku teate, osutades selles tehnilisele eeskirjale, millel kõnealune otsus peaks põhinema, ja esitades piisava tehnilise või teadusliku tõenduse selle kohta, et kavandatud otsus on õigustatud ühel asutamislepingu artiklis 30 loetletud avaliku huviga seotud alusel või muu kaaluka nõudega, mis on avalikes huvides, ja et see otsus on asjakohane taotletava eesmärgi saavutamiseks ja selles ei minda kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.

1. Kui sihtliikmesriigi pädev asutus kavatseb teha artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuse, saadab ta artikli 5 kohaselt kindlaks tehtud ettevõtjale oma kavatsuse kohta kirjaliku teate, osutades selles tehnilisele eeskirjale, millel kõnealune otsus peaks põhinema, ja esitades tehnilise või teadusliku tõenduse selle kohta, et:

 

a) kavandatud otsus on õigustatud ühel asutamislepingu artiklis 30 loetletud avaliku huviga seotud alusel või viidates muule ülekaalukale üldisele huvile, ja

 

b) kavandatud otsus on asjakohane taotletava eesmärgi saavutamiseks ja ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.

 

Kõik kavandatud otsused põhinevad kõnealuse toote või tooteliigi omadustel.

Asjaomasele ettevõtjale antakse alates sellise teate kättesaamisest vähemalt kakskümmend tööpäeva aega märkuste esitamiseks.

Asjaomasele ettevõtjale antakse alates sellise teate kättesaamisest vähemalt kakskümmend tööpäeva aega märkuste esitamiseks. Sellises teates täpsustatakse märkuste esitamise tähtaega. Kui ettevõtjalt selle aja jooksul vastust ei saada, võib pädev asutus võtta meetmeid.

Selgitus

Sihtliikmesriik peab otsuse vastuvõtmise vajaduse hindamisel rajama analüüsi toote omadustele ja mitte liikmesriigi, kus toodet seaduslikult turustati, tehniliste eeskirjade olemasolule või nende sisule.

Muudatusettepanek 51

Artikli 4 lõike 2 esimene lõik

2. Igast artikli 2 lõikes 1 osutatud otsusest teatatakse asjaomasele ettevõtjale ja põhjendatakse seda otsust, sealhulgas põhjendades kõnealuse ettevõtja esitatud argumentide tagasilükkamist.

2. Iga artikli 2 lõikes 1 osutatud otsus tehakse ja sellest teatatakse ettevõtjale ja komisjonile 20 tööpäeva jooksul pärast ettevõtjalt märkuste saamise tähtaja möödumist, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1. Otsuse puhul võetakse asjakohaselt arvesse nimetatud märkusi ja põhjendatakse seda otsust, sealhulgas põhjendades kõnealuse ettevõtja esitatud argumentide, kui neid on, tagasilükkamist ning tehnilist või teaduslikku tõendust, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

Muudatusettepanek 52

Artikli 4 lõike 2 teine lõik

Samuti näidatakse otsuses asjakohased õiguskaitsevahendid, mida saab kasutada asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusnormide alusel, ja selliste õiguskaitsevahendite suhtes kohaldatavad tähtajad.

Samuti näidatakse otsuses asjakohased õiguskaitsevahendid, mida saab kasutada asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusnormide alusel, ja selliste õiguskaitsevahendite suhtes kohaldatavad tähtajad. Iga otsuse saab vaidlustada liikmesriikide kohtutes või muudes õiguskaitseorganites.

Selgitus

Suurema õigusliku selguse huvides on artikli 6 tekst esitatud artiklis 4.

Muudatusettepanek 53

Artikli 4 lõige 3

3. Kui riigi ametiasutus, kes on esitanud kirjaliku teate vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, otsustab artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuse tegemata jätta, teatab ta sellest asjaomasele ettevõtjale.

3. Kui sihtliikmesriigi pädev asutus, kes on esitanud kirjaliku teate vastavalt lõikele 1, otsustab artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuse tegemata jätta, teatab ta sellest koheselt asjaomasele ettevõtjale.

Selgitus

Kui pädev asutus otsustab kohaldada vastastikuse tunnustamise põhimõtet, tuleks ettevõtjat sellest koheselt teavitada.

Muudatusettepanek 54

Artikli 4 lõige 3 a (uus)

 

3 a. Kui sihtliikmesriigi pädev asutus ei teavita ettevõtjat pärast käesolevas artiklis sätestatud menetlust oma otsusest, nagu on osutatud artikli 2 lõikes 1, ajavahemiku jooksul, mis on kindlaks määratud käesoleva artikli lõikes 2, peetakse toodet sihtliikmesriigis seaduslikult turustatavaks.

Selgitus

Et tagada ettevõtja jaoks suurem õiguskindlus.

Muudatusettepanek 55

Artikkel 4 a (uus)

 

Artikkel 4 a

Ajutised meetmed

 

1. Käesolevas peatükis sätestatud menetluse kohaldamise ajal ei peata sihtliikmesriigi pädev asutus ajutiselt kõnealuse toote või tooteliigi turustamist, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

 

a) kõnealune toode või tooteliik kujutab endast tavapärastes või mõistuspäraselt eeldatavates kasutustingimustes tõsist riski kasutajate ohutusele ja tervisele; või

 

b) kõnealuse toote või tooteliigi kohta kehtib sihtliikmesriigis eranditult kõlbluse ja riikliku julgeoleku alusel täielik keeld seoses selle valmistamise ja turustamisega.

 

2. Kui sihtliikmesriigi pädev asutus võtab ajutisi meetmeid, teavitab ta sellest koheselt ettevõtjat ja komisjoni, nagu on osutatud lõikes 1. Lõike 1 punktis a osutatud meetmete kohta esitatakse koos teatisega tehniline või teaduslik põhjendus selliste meetmete võtmiseks.

 

3. Vastavalt käesolevale artiklile võetud ajutisi meetmeid saab vaidlustada liikmesriikide kohtutes või muudes õiguskaitseorganites.

Muudatusettepanek 56

Artikkel 5

 

Artikkel 5
Ettevõtja teavitamine

Artikli 4 lõikes 1 osutatud kirjalik teade saadetakse tootjale direktiivi 2001/95/EÜ artikli 2 punkti e tähenduses, kui toote pakendil või märgistusel või saatedokumentides on tootja nimi ja kontaktandmed.

Artiklites 4 ja 4 a osutatud teabenõue, kirjalik teade ja otsus saadetakse ettevõtjale, kelleks on:

Kõnealune kirjalik teade saadetakse turustajale direktiivi 2001/95/EÜ artikli 2 punkti f tähenduses, kui toote pakendil või märgistusel või saatedokumentides on turustaja nimi ja kontaktandmed.

a) toote valmistaja, kui ta on asutatud ühenduses, ja mis tahes teine isik, kes esitleb end valmistajana, kinnitades tootele oma nime, kaubamärgi või muu eristusmärgi, või isik, kes toodet uuendab; või

Kui toote pakendil, märgistusel ega saatedokumentides ei ole tootja ega turustaja nime ega kontaktandmeid, saadetakse kõnealune kirjalik teade muule tootjale või turustajale esimeses ja teises lõigus viidatud sätete tähenduses.

b) kui pädev asutus ei ole suuteline kindlaks tegema ühegi punktis a nimetatud ettevõtja nime ega kontaktandmeid – valmistaja esindaja, kui valmistaja ei ole ühenduses asutatud või, kui ühenduses ei ole asutatud ühtegi esindajat, toote importija; või

 

c) kui pädev asutus ei ole suuteline kindlaks tegema ühegi punktides a ja b nimetatud ettevõtja nime ega kontaktandmeid – teised kutselised isikud tarneahelas, niivõrd kui nende tegevus võib mõjutada toote mis tahes omadust, mida reguleerib tehniline eeskiri, mida selle suhtes kohaldatakse; või

 

d) kui pädev asutus ei ole suuteline kindlaks tegema ühegi punktides a, b ja c nimetatud ettevõtja nime ega kontaktandmeid – mis tahes kutseline isik tarneahelas, kelle tegevus ei mõjuta toote ühtegi omadust, mida reguleerib tehniline eeskiri, mida selle suhtes kohaldatakse.

Selgitus

This amendment aims to provide greater legal certainty as to who is to be notified under Articles 4 and 4a. The definition of "economic operator", based on the definitions of "producer" and "distributor" in Directive 2001/95/EC has been written out in full rather than being incorporated by reference as in the Commission's proposal. This is partly because it is better for readers of this relatively short Regulation not to have to turn to other pieces of legislation in order to find out what its key provisions mean, and partly because the definitions of "producer" and "distributor" in Directive 2001/95 do not quite work in the context of this Regulation. Directive 2001/95 is concerned with product safety. But the technical rules with which this Regulation is concerned do not relate only to safety matters: they include, for example, hallmarking of precious metals. It is therefore appropriate to adapt the references to professionals in the supply chain whose activity does or does not affect the safety of the product to refer to professionals in the supply chain whose activity does or does not affect any property of the product which is regulated by the technical rule which is being applied to it.

Muudatusettepanek 57

Artikkel 6

Artikkel 6

välja jäetud

Iga artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuse saab vaidlustada liikmesriikide kohtutes.

 

Selgitus

Suurema õigusliku selguse huvides on artikli 6 tekst esitatud artikli 4 lõikes 2.

Muudatusettepanek 58

Artikli 7 pealkiri (uus)

 

Toodete kontaktpunktide loomine

Selgitus

Õigusliku selguse huvides on asjakohane lisada igale käesoleva määruse sättele pealkiri.

Muudatusettepanek 59

Artikli 7 lõige 1

1. Iga liikmesriik määrab oma territooriumil ühe või mitu toodete kontaktpunkti ning edastab nende kontaktandmed teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

1. Liikmesriigid määravad oma territooriumil toodete kontaktpunktid ning edastavad nende kontaktandmed teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Selgitus

Et austada kohustuste ja volituste jaotust liikmesriikide hulgas. Toodete kontaktpunktide arv võib seega erineda vastavalt piirkondlikule ja kohalikule pädevusele.

Muudatusettepanek 60

Artikli 7 lõige 2

2. Komisjon avaldab toodete kontaktpunktide loetelu ja ajakohastab seda korrapäraselt.

2. Komisjon töötab välja toodete kontaktpunktide loetelu ja ajakohastab seda korrapäraselt ning avaldab selle Euroopa Liidu Teatajas.

 

Samuti teeb komisjon käesoleva teabe kättesaadavaks veebisaidi kaudu.

Selgitus

Toodete kontaktpunktide loetelu tehakse ametlikuks selle avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. Praktilistel põhjustel peaks loetelu olema kättesaadav ka käesoleva määruse kohaselt loodud veebisaidil.

Muudatusettepanek 61

Artikli 8 pealkiri (uus)

 

Ülesanded

Selgitus

Õigusliku selguse huvides on asjakohane lisada igale käesoleva määruse sättele pealkiri.

Muudatusettepanek 62

Artikli 8 lõige 1

1. Toodete kontaktpunktid annavad teabenõude korral järgmist teavet:

1. Toodete kontaktpunktid annavad muu hulgas ettevõtja või teise liikmesriigi pädeva asutuse nõudel järgmist teavet:

a) asjaomase riigi territooriumil vastavat liiki toote suhtes kohaldatavad tehnilised eeskirjad;

a) territooriumil, kus asuvad kõnealused toodete kontaktpunktid, vastavat liiki toote suhtes kohaldatavad tehnilised eeskirjad ja teave selle kohta, kas sellist liiki toote suhtes kehtib nende liikmesriigi õigusaktide kohaselt nõue eellubade omandamiseks, ning teave vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohta ja käesoleva määruse kohaldamise kohta nimetatud liikmesriigi territooriumil;

b) asjaomaste riigiasutuste kontaktandmed, mille abil on võimalik nendega otse ühendusse astuda, sealhulgas andmed asutuste kohta, kes vastutavad asjaomase riigi territooriumil vastavate tehniliste eeskirjade rakendamise järelevalve eest;

b) nende liikmesriigi pädevate asutuste kontaktandmed, mille abil on võimalik nendega otse ühendusse astuda, sealhulgas andmed asutuste kohta, kes vastutavad asjaomase riigi territooriumil vastavate tehniliste eeskirjade rakendamise järelevalve eest;

c) õiguskaitsevahendid, mida saab asjaomase riigi territooriumil üldiselt kasutada pädevate asutuste ja tootja või turustaja vahelise vaidluse korral;

c) õiguskaitsevahendid, mida saab asjaomase riigi territooriumil üldiselt kasutada pädevate asutuste ja tootja või turustaja vahelise vaidluse korral.

d) selliste ühingute või organisatsioonide kontaktandmed, mis ei ole riigiasutused, kuid kust tootjad või turustajad võivad asjaomase riigi territooriumil saada praktilist abi.

 

Muudatusettepanek 63

Artikli 8 lõige 2

2. Toodete kontaktpunktid vastavad igale lõikes 1 osutatud teabenõudele kahekümne päeva jooksul.

3 a. Toodete kontaktpunktid vastavad igale lõigetes 1 ja 3 osutatud teabe- või abinõudele kümne tööpäeva jooksul. Juhul kui nõue on alusetu, teavitavad toodete kontaktpunktid sellest ettevõtjat viivitamata.

Selgitus

Toodete kontaktpunktid võivad abistada ettevõtjat 2. peatükis kirjeldatud menetluse ajal, mille käigus peab ettevõtja 20 tööpäeva jooksul andma teavet (artikkel 3 a) või esitama märkusi (artikkel 4). Seetõttu peaksid toodete kontaktpunktid vastama kiiremini kui 20 tööpäeva jooksul. Lisaks võivad toodete kontaktpunktid kontrollida ettevõtja esitatud nõude üksikasju, et otsustada, kas see on seotud käesoleva määruse kohaldamisega. Lõpuks on loogilisem esitada käesolev säte lõike 3 järel, kuna muudatusettepanekus viidatakse nimetatud lõikele.

Muudatusettepanek 64

Artikli 8 lõige 3

3. Toodete kontaktpunkte, mis asuvad liikmesriigis, kus asjaomane tootja ja turustaja on seaduslikult turustanud asjaomase toote, teavitatakse artikli 4 kohastest kirjalikest teadetest ja otsustest, välja arvatud juhul, kui selline teave ohustaks asjaomase ettevõtja ärihuvide ja intellektuaalomandi kaitset. Kõnealusel toote kontaktpunktil on õigus esitada oma märkused asjaomasele riigiasutusele.

3. Toodete kontaktpunkt, mis asub liikmesriigis, kus asjaomane ettevõtja on seaduslikult turustanud kõnealuse toote, võib abistada ettevõtjat, esitades ettevõtjale või artiklis 4 osutatud pädevale asutusele vajaliku teabe või tähelepanekud.

 

Ettevõtjale osutatava abi hulka ei kuulu üksikjuhtumipõhine juriidiline nõustamine.

Selgitus

On tähtis, et ettevõtted, eriti VKEd, saaksid piiriülese kauplemise puhul halduskorda käsitlevat praktilist abi. Ettevõtja võib seepärast taotleda praktilist abi toodete kontaktpunktilt liikmesriigis, kus ettevõtja on juba seaduslikult toodet turustanud.

Muudatusettepanek 65

Artikli 8 lõige 3 b (uus)

 

3 b. Kui toodete kontaktpunkt abistab ettevõtjat, võib ta seejuures pidada sidet sihtliikmesriigi toodete kontaktpunktiga.

Selgitus

Sidepidamine asjaomaste toodete kontaktpunktide vahel edendab halduskoostööd.

Muudatusettepanek 66

Artikli 8 lõige 3 c (uus)

 

3 c. Toodete kontaktpunktid ei nõua käesolevas artiklis osutatud teabe või abi eest mingisugust tasu.

Selgitus

Contrary to the Points of single contact established in Directive 2006/123/EC on services in the Internal market, where providers may complete all administrative procedures and formalities to provide cross-border services, Product Contact Points established in this Regulation are designed to act as "helpdesks" for businesses when trading across borders, and for competent authorities when seeking to cooperate with other Member States. Therefore, Product Contact Points should be free of charge. However, this does not prevent Member States from entrusting the role of Product Contact Points to the Points of single contact laid down in the Services Directive or to other existing contact point.

Muudatusettepanek 67

Artikkel 9

 

Artikkel 9

Telemaatikavõrk

Komisjon võib artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras luua telemaatikavõrgu teabevahetuseks käesoleva määrusega ettenähtud toodete kontaktpunktide vahel.

Komisjon võib artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras luua telemaatikavõrgu teabevahetuseks käesoleva määrusega ettenähtud toodete kontaktpunktide ja/või liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

Selgitus

Dialoogi parandamine ja liikmesriikide haldusasutuste vaheliste kontaktide hõlbustamine edendab halduskoostööd.

Muudatusettepanek 68

Artikli 10 pealkiri (uus)

 

Aruandluskohustus

Selgitus

Õigusliku selguse huvides on asjakohane lisada igale käesoleva määruse sättele pealkiri.

Muudatusettepanek 69

Artikli 10 lõige 1

1. Komisjoni palvel saadavad liikmesriigid talle põhjaliku aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, sealhulgas üksikasjaliku teabe kõikide kirjalike teadete või otsuste kohta, mis on saadetud vastavalt artikli 4 lõikele 1, 2 või 3.

1. Liikmesriigid saadavad komisjonile igal aastal põhjaliku aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas üksikasjaliku teabe kõikide kirjalike teadete või otsuste kohta, mis on saadetud vastavalt artiklile 4, sealhulgas mis tahes asjakohase teabe, mis puudutab mõjutatavate toodete liiki.

Selgitus

Otsusega 3052/95/EÜ, mis käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatakse, kehtestati, et vastastikusest tunnustamisest keeldumise korral peavad liikmesriigid teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike. Praktikas seda aga ei tehtud. Selleks et tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte liikmesriikidepoolne nõuetekohane kohaldamine, tuleks käesoleva määrusega luua tõhusad ja korrapärased seiremehhanismid.

Muudatusettepanek 70

Artikli 10 lõige 1 a (uus)

 

1 a. Võttes arvesse teavet, mille liikmesriigid esitavad vastavalt lõikele 1, analüüsib komisjon tehtud otsuseid ja võetud meetmeid ning hindab nende põhjendust.

 

Vajaduse korral astub komisjon asjakohaseid samme, sealhulgas kohaldades asutamislepingu artiklis 226 ette nähtud menetlust, et tagada käesoleva määruse järgimine asjaomaste liikmesriikide poolt.

Selgitus

Selleks, et tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte liikmesriikidepoolne nõuetekohane kohaldamine, tuleks käesoleva määrusega luua tõhusad ja korrapärased seiremehhanismid, milles komisjonil on keskne roll.

Muudatusettepanek 71

Artikli 10 lõige 2

2. Viie aasta jooksul alates artikli 14 lõikes 1 osutatud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.

2. Kolme aasta jooksul alates artiklis 13 osutatud kuupäevast ning seejärel iga viie aasta järel teostab komisjon läbivaatamise ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Vajaduse korral esitab komisjon koos aruandega asjaomased ettepanekud kaupade vaba liikumise parandamiseks.

Selgitus

Selleks, et teostada järelevalvet vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise üle liikmesriikides, tuleb Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt teavitada. Komisjoni poolt läbiviidav hindamine võiks aidata kindlaks teha valdkonnad, mille puhul on asjakohane täiendav ühtlustamine või muude ühenduse meetmete võtmine, et parandada siseturu toimimist.

Muudatusettepanek 72

Artikli 10 lõige 2 a (uus)

 

2 a. Komisjon koostab ja avaldab soovitusliku loetelu toodetest, mis jäävad käesoleva määruse reguleerimisalasse, ning ajakohastab seda korrapäraselt. Komisjon teeb nimetatud loetelu kättesaadavaks veebisaidi kaudu.

Selgitus

One of the reasons why the free movement of goods is far from being achieved in the non-harmonised area, is the lack of legal certainty about the scope of the principle of mutual recognition. It is often unclear to which categories of products mutual recognition applies. This means that, for every special aspect of a product, companies and administrations need to examine first whether it is regulated at Community level, before concluding whether mutual recognition applies. The Commission could therefore establish a list of products in order to provide legal certainty about the scope of this Regulation, provided that such a list is purely indicative.

Muudatusettepanek 73

Artikli 11 pealkiri (uus)

 

Komiteemenetlus

Selgitus

Õigusliku selguse huvides on asjakohane lisada igale käesoleva määruse sättele pealkiri.

Muudatusettepanek 74

Artikli 12 pealkiri (uus)

 

Kehtetuks tunnistamine

Selgitus

Õigusliku selguse huvides on asjakohane lisada igale käesoleva määruse sättele pealkiri.

Muudatusettepanek 75

Artikli 13 pealkiri (uus)

 

Jõustumine ja kohaldamine

Selgitus

Õigusliku selguse huvides on asjakohane lisada igale käesoleva määruse sättele pealkiri.

Muudatusettepanek 76

Artikli 13 esimene a lõik (uus)

 

Artikleid 7 ja 8 kohaldatakse alates [avaldamiskuupäevast kuue kuu möödumisele järgneva kuu esimene kuupäev].

Selgitus

Liikmesriigid vajavad toodete kontaktpunktide loomiseks aega. Kuna liikmesriike ergutatakse usaldama nimetatud rolli olemasolevate struktuuride, eelkõige juba olemasolevate kontaktpunktide hoolde, mis on loodud teiste ühenduse vahendite kohaselt, peaks kuuekuuline üleminekuaeg olema piisav.


SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Siseturg on nurgakiviks Euroopa majanduskasvule, mis on ehitatud neljale vabadusele: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Täielikult funktsioneeriva kaupade siseturu tarbeks on tehniliste takistuste kõrvaldamine ülioluline.

Kaupade valdkonnas on seda võimalik teha liikmesriikide tehniliste eeskirjade ühtlustamise või vastastikuse tunnustamise abil. Kaupade siseturust hõlmab ühtlustatud osa 75% (ligikaudu 1,5 triljonit eurot) ja ühtlustamata osa (mille suhtes peaks kehtima vastastikune tunnustamine) ülejäänud 25% (ligikaudu 500 miljardit eurot).

Vastastikuse tunnustamise mittekohaldamise kulu hinnatakse umbes 150 miljardile eurole.

Käesoleva määruse ettepaneku eesmärk on kõrvaldada tõkked vastastikuse tunnustamise nõuetekohaselt kohaldamiselt.

2. Taustteave vastastikuse tunnustamise kohta

Vastastikuse tunnustamise põhimõte tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, eelkõige hästi tuntud 20. veebruari 1979. aasta Cassis de Dijon’i kohtuasjast. Põhimõtte aluseks on reegel ja erand:

a) Üldreegel: liikmesriik ei saa põhimõtteliselt keelata või piirata oma territooriumil kaupade müüki, mida seaduslikult turustatakse teises liikmesriigis, isegi kui need kaubad ei vasta täielikult sihtliikmesriigi eeskirjadele.

b) Erand: ühtlustamise puudumisel võib liikmesriik sellest põhimõttest kõrvale kalduda ja võtta selliste kaupade riigisisesele turule pääsu keelavaid või piiravaid meetmeid, juhul kui need meetmed on i) vajalikud, ii) proportsionaalsed ja iii) õigustatud EÜ asutamislepingu artiklis 30 toodud põhjustel või muu kaaluka nõude alusel üldsuse huvides.

On kaks suurt tootekategooriat, mille kohta kehtib vastastikuse tunnustamise põhimõte:

i) tooted, mille kohta ELi tasemel õigusaktide ühtlustamist pole toimunud. Sellesse

kategooriasse kuuluvad jalgrattad, redelid, tellingud, väärismetallist tooted, lapsehooldustooted, paagid ja konteinerid.

ii) osaliselt ühtlustatud tooted. Näiteks, kuigi häiresüsteemide muud aspektid on ühtlustatud, ei ole ühtlustatud kliima- ja tõhususaspektide funktsioonid. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka (muu hulgas) tekstiilmaterjalid, jalatsid, infotehnoloogia, kindlat tüüpi mootorsõidukid, elektrimaterjalid ja teatud toiduained.

On olemas kolm peamist põhjust, miks vastastikune tunnustamise ei toimi piisavalt:

i)         liikmesriigid ei kohalda põhimõtet nõuetekohaselt või ei kohalda seda üldse;

ii)        nii ettevõtjate kui ka liikmesriikide teadmised vastastikuse tunnustamise põhimõttest on puudulikud;

iii)        valitseb õiguslik ebakindlus seoses põhimõtte rakendamisega praktikas.

3. Komisjoni ettepaneku peamised punktid

Ettepaneku reguleerimisala (artiklid 2 ja 3). Käesolevat määrust kohaldatakse otsuste suhtes, millel on otsene või kaudne mõju sellele, et teises liikmesriigis seaduslikult turustatav toode ei saa oma praegusel kujul turule jääda või siis ei saa seda turule tuua. Asjaomased tooted jäävad tehniliste eeskirjade reguleerimisalasse, mis ei kuulu ühtlustamisele ühenduse tasandil.

Menetlus juhul, kui liikmesriik kavatseb kohaldada oma tehnilisi eeskirju (artiklid 4, 5 ja 6). Juhul kui ametiasutus otsustab rakendada oma tehnilisi eeskirju (nt kui vastastikust tunnustamist mingil põhjusel ei kohaldata), peab ta põhjendama antud toimimisviisi tinginud põhjuseid. Asjaomasel ettevõtjal on aega 20 päeva, et reageerida ametiasutuse selgitusele, enne kui viimane saab teha lõpliku otsuse oma tehniliste eeskirjade kohaldamise või mittekohaldamise kohta.

Toodete kontaktpunktide ülesanded (artiklid 7 ja 8). Peamine ülesanne seisneb tehniliste eeskirjade alase teabe andmises ettevõtetele ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

Telemaatikavõrk (artikkel 9). Nimetatud artikkel annab võimaluse luua vastavalt otsusele 2004/387/EÜ telemaatikavõrgu, et edendada vastastikuse tunnustamise kohaldamist.

Aruandluskava (artikkel 10) määruse rakendamise kohta sätestatakse nimetatud artiklis.

4. Raportööri seisukoht

Raportöör toetab täielikult komisjoni eesmärki kasutada ära vastastikuse tunnustamise põhimõtte kõik võimalused ning tagada ettevõtjate ja liikmesriikide jaoks õiguslik selgus kõnealuse põhimõtte rakendamise suhtes.

Objekt ja reguleerimisala (1. peatükk)

Artikkel 1

Raportöör on seisukohal, et ettepanek peaks selgemalt esitama oma peaeesmärgi, milleks on kaupade vaba liikumise tagamine ühtlustamata valdkonnas.

Artikkel 2

Lõige 1

Suurema õigusliku selguse huvides on tööstuslikult valmistatud tooted asendatud kõigi toodetega. Isiklikuks kasutamiseks valmistatud tooted näiteks on endiselt välja jäetud, kuna kõnealuseid tooteid ei turustata üheski liikmesriigis ühelgi ajahetkel.

Raportöör on seisukohal, et toote keelamine on võrdväärne toote turuleviimise keelamise või turult kõrvaldamisega.

Lõige 2

Lõikes 2 sätestatakse tehnilise eeskirja määratlus, mis on võetud direktiivist 98/34/EÜ. Suurema selguse huvides liigitab raportöör katsetamise ja sertifikaadid eraldi alapunkti. Arvestades, et vastavushindamismenetluse (või eelloa väljastamise menetluse vastavalt Euroopa Kohtu ossustele) puhul ei ole tegemist tehnilise eeskirjaga, aga kõik katsetamised ja katsemeetodid ning sertifikaadid on tehnilised eeskirjad ja jäävad seega käesoleva määruse reguleerimisalasse. Oluline on vältida käesoleva määruse abil toodete asjatuid täiendavaid katseid sihtliikmesriikides.

Artikkel 3

Käesoleva määruse reguleerimisalast väljajätmiste puhul peab raportöör määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklit 54 ebavajalikuks, kuna määrus (EÜ) nr 178/2002 juba tagab selle, et ohtliku toidu ja sööda võib turult kõrvaldada. Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 54 väljajätmine võimaldaks liikmesriikidel siiski kõrvaldada turult tooted, mis ei vasta nende siseriiklikele õigusaktidele, ilma et oleks vaja kohaldada vastastikuse tunnustamise põhimõtet.

Sihtliikmesriigi tehnilise eeskirja kohaldamise kord (2. peatükk)

Artikkel 3 a (uus)

Raportöör näeb käesoleva määruse artiklit 4 kui korrapäraste turu järelevalvetoimingute kulminatsiooni. Tavapäraselt algatavad ettevõtja ja liikmesriigi pädev asutus enne nimetatud kulminatsioonipunkti turu järelevalvet puudutava dialoogi. Raportöör peab vajalikuks selgitada, et kõnealuse dialoogi ajal peab ettevõtja andma teavet õigusnormide kohta, mille alusel toodet teises liikmesriigis turustatakse.

Artikkel 4

Et anda ettevõtjale suurem kindlus oma tegevuse planeerimisel, on raportöör viinud sisse 20päevase tähtaja, mis algab pärast ettevõtjalt märkuste saamise tähtaja möödumist. Seega on ettevõtjal vähemalt 20 päeva teatele reageerimiseks. Pärast seda on liikmesriigil ikkagi veel aega 20 tööpäeva oma lõpliku otsuse tegemiseks, võttes arvesse ettevõtja esitatud märkusi. Olenemata sellest, milline on liikmesriigi lõplik otsus, saab ettevõtja seoses käesoleva otsuse ajastusega kavandada oma tegevust suurema kindlusega.

Kui liikmesriik ei esita lõplikku otsust, peetakse toodet asjaomases liikmesriigis seaduslikult turustatavaks.

Artikkel 4 a (uus)

Vaikimisi kokkuleppel jääb toode, mida vaadeldakse käesoleva määruse menetluste raames, sihtliikmesriigi turule kogu menetluse ajaks, kuni liikmesriik esitab lõpliku otsuse. Käesolevas uues artiklis sätestatakse, et liikmesriik võib ajutiselt peatada sellise toote või tooteliigi turustamise, mille kohta kehtib kõlbluse ja riikliku julgeoleku alusel täielik keeld. Turustamise peatamist peetakse siiski ajutiseks meetmeks. Liikmesriik peab endiselt esitama teaduslikud tõendid ja võtma lõpliku otsuse tegemisel arvesse ettevõtja märkusi. Lõplik otsus võib seega olla vastupidine ajutisele meetmele turustamine peatada.

Artikkel 5

Käesolevas artiklis püüab raportöör selgitada, kellele tuleb teade ja liikmesriigi otsus saata.

Artikkel 6

Selleks et tagada 2. peatüki suurem järjepidevus, lisab raportöör artikli 6 teksti artikli 4 lõikesse 2.

Toodete kontaktpunktid (3. peatükk)

Artiklid 7 ja 8

Raportöör muudab nimetatud kahte artiklit eesmärgiga selgitada, et toodete kontaktpunktid peavad:

 andma esiteks ja eelkõige teavet vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohta ning sellest tulenevate ettevõtjate ja liikmesriikide õiguste kohta;

 tegutsema kasutajatoena, kes osutab praktilist (kuid mitte juriidilist) abi vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamisel;

 andma teavet nii ettevõtjatele kui ka liikmesriigi pädevatele asutustele;

 liikmesriikides asuvad toodete kontaktpunktid peavad olema omavahel seotud , et moodustuks tõhus teabevõrk.

Lõppsätted (4. peatükk)

Artikkel 10

Raportöör usub, et sõna „palvel” tekitab liikmesriikide seas õiguslikku ebakindlust – pole

selge, millal liikmesriigid peavad oma aruandekohustust täitma. Seega kehtestab raportöör liikmesriikide jaoks iga-aastase aruandekohustuse, mis tagaks täiendavalt, et komisjoni teavitatakse korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamisest liikmesriikides. Komisjon analüüsib ka kõnealuseid aruandeid ja reageerib rikkumistele.

Selleks et tõsta vastastikuse tunnustamise põhimõtte alast teadlikkust ning täiendavalt juhendada ettevõtjaid valdkondades, kus antud põhimõtet kohaldatakse, peab raportöör vajalikuks, et komisjon avaldaks soovitusliku loetelu toodetest, mis jäävad käesoleva määruse reguleerimisalasse. Loetelu ei tohiks pidada ammendavaks ja selles on üksnes soovitusliku iseloomuga näited.

Artikkel 13

Raportöör on seisukohal, et liikmesriikidele tuleb toodete kontaktpunktide loomiseks anda aega kuus kuud alates käesoleva määruse jõustumistest.

Käesolev määrus ise peaks siiski jõustuma 20 päeva pärast selle avaldamist. See annaks ettevõtjale võimaluse rakendada vastastikuse tunnustamise põhimõtet algusest peale tõhusamal viisil, isegi ilma toodete kontaktpunktide abita esimesel kuuel kuul.


tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (17.9.2007)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus 3052/95/EÜ

(KOM(2007)0036 – C6‑0065/2007 – 2007/0028(COD))

Arvamuse koostaja: Jan Březina

LÜHISELGITUS

Kaupade vaba liikumine on üks neljast põhivabadusest, millel Euroopa Liit põhineb. Kõnealune vabadus on liidul õnnestunud saavutada eelkõige tollimaksude kaotamise abil ning muude meetmete, näiteks teatavatele tooteliikidele kehtestatud tehniliste nõuete ühtlustamise abil. Sellegipoolest on veel mitmeid tooteid, mille tehnilised parameetrid pole ELi tasandil ühtlustatud. Kõnealune olukord on võimaldanud liikmesriikidel kehtestada nimetatud toodetele nõuded oma õigusaktides. Selline toimimisviis on tekitanud suuri ja kalleid haldustõkkeid ettevõtjatele, kes on pidanud läbima täiendavaid haldusmenetlusi ning kohandama oma tooteid ühtlustamata valdkonnas, et neid teistesse liikmesriikidesse eksportida. Mitmetel juhtudel on see toonud kaasa ettevõtjate otsuse oma tooteid teatavatesse riikidesse mitte eksportida.

1979. aastal leidis lahenduse Euroopa Kohus, kes Cassis de Dijoni kohtuotsuses kehtestas EÜ asutamislepingu alusel vastastikuse tunnustamise põhimõtte. Vastavalt sellele põhimõttele võivad tooted, mida toodetakse või viiakse turule ühes liikmesriigis, pääseda ka teise liikmesriigi turule, isegi kui tooted ei vasta täielikult asjakohastele riiklikele nõuetele. See lähenemisviis on täiesti mõistetav, kuna võib arvata, et avalik huvi, nt tervise- või keskkonnakaitse valdkonnas, tagatakse erinevates liikmesriikides sarnaselt. Liikmesriik võib pääsu oma turule piirata ainult siis, kui ta suudab tõendada, et ohustatakse avalikku huvi.

Selguse huvides tuleks juhtida tähelepanu sellele, et vastastikuse tunnustamise põhimõtet ei kohaldata mittekvaliteetsete toodete puhul, mis on tarbijatele otseselt ohtlikud või kahjulikud. Vastavalt direktiivile 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta võib sellised tooted viivitamatult turult kõrvaldada ning riigiasutused anda sellest teistele liikmesriikidele teada ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) kaudu.

Siiski on vastavalt liikmesriikide ja komisjoni esitatud teabele olukord ELis isegi 25 aastat pärast vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamist ebarahuldav. Liikmesriikide riigiasutustes on üleüldiseks tavaks nõuda, et ettevõtjad kohandaksid oma tooted kohalikele eeskirjadele ning läbiksid kalleid ja aeganõudvaid protsesse, nt toodete kohalikke kontrolle, kuigi enamikul juhtudel on see Euroopa õigusega vastuolus.

Seepärast on komisjon esitanud määruse eelnõu, mille eesmärk on suurendada ettevõtjate ja riigiasutuste endi õiguskindlust, kehtestades selged eeskirjad vastastikuse tunnustamise kohta. Määruse eelnõu sisaldab mitmeid põhiaspekte:

– kohustuslik menetluskord riigiasutustele selleks puhuks, kui nad otsustavad vastastikuse tunnustamise põhimõtet mitte kohaldada, vaid toote liikumist teisest liikmesriigist nende turule hoopis piirata;

– piisavalt aega ettevõtjatele teha tähelepanekuid ja reageerida, enne kui riigiasutus teeb lõpliku kirjaliku otsuse;

– riigiasutus peab ettevõtja esitatud teabe põhjal oma lõplikku otsust kirjalikult põhjendama;

– riigiasutusel on ka kohustus tõendada, miks ta peab vajalikuks piirata teisest liikmesriigist pärit toote pääsu turule ning miks tuleb kohaldada riiklikku erieeskirja;

– ettevõtja võib otsuse ka kohtusse edasi kaevata;

– ettepaneku oluline osa käsitleb igas ELi liikmesriigis kontakt- ja teabepunktide loomist, kust saavad teavet konkreetsete toodete kohta nõuda nii riigiasutused kui ettevõtjad. Need punktid on ühendatud telemaatikavõrku.

Mis puutub vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisse ühtlustamata tootevaldkonnas ning ettepaneku teksti, siis tervitab tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja komisjoni ettepanekut, kuna see on äärmiselt oluline vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise ja kaupade vaba liikumise seisukohast. Põhjusel, et tänaseni pole ühtlustatult toimitud. Kuigi põhimõte ise on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklites 28 ja 30, on mitmetel ettevõtetel probleeme ELis teisele turule pääsemisel, tihti seetõttu, et puudub teadmine põhimõtte olemasolust või ulatusest. Ettepanekus antakse õigustatult tõendamiskohustus tagasi liikmesriikidele, kes peavad tõendama, et toode vastab kriteeriumitele, mis on sätestatud asutamislepingu artiklis 30 või Euroopa Kohtu teiste otsustega, ning et seetõttu ei tule vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldada.

Mis puutub praegusesse toimimisviisi ning riigiasutuste ja teiste liikmesriikide turule tooteid eksportivate ettevõtjate erinevatesse seisukohtadesse, siis on arvamuse koostaja arvamusel, et ettepanek loob õiglase tasakaalu ettevõtjate ja riiklike organite vahel, kes langetavad otsuseid toodete turulepääsu kohta.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku eelkõige järgmisteks muudatusteks:

– äärmiselt oluline on juurdepääs asjakohastele riiklikele tehnilistele eeskirjadele, millel põhineb riigiasutuse otsus, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks. Artikli 4 lõiget 1 täiendatakse riigiasutuste siduva kohustusega lisada oma otsusele asjakohaste tehniliste standardite koopia või vähemalt teave, kus saab asjakohaste tehniliste standarditega tutvuda;

– kuna koostöö kontaktpunktide vahel riiklikul ja Euroopa tasandil on äärmiselt oluline ning tagab parema teabevahetuse siseriiklike õigusaktide ja siseriiklike õigusnormide konkreetse rakendamise kohta, tehakse ettepanek artikli 9 vastavaks muutmiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek(1)  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 77

Artikli 2 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa

1. Käesolevat määrust kohaldatakse otsuste suhtes, mida tehakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate tööstus– ja põllumajandustoodete, sealhulgas kalatoodete kohta tehnilise eeskirja alusel, kui selle otsuse otsesel või kaudsel mõjul:

1. Käesolevat määrust kohaldatakse otsuste suhtes, mida tehakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade kohta tehnilise eeskirja alusel, kui selle otsuse otsesel või kaudsel mõjul:

Selgitus

Kooskõla EÜ asutamislepingus ja Euroopa Kohtu kohtulahendites kasutatud terminoloogiaga.

Muudatusettepanek 78

Artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punkt b

b) keeldutakse asjaomast toodet või tooteliiki turule lubamast;

b) keeldutakse asjaomast kaupa või kaubaliiki turule lubamast või kasutamast;

Selgitus

Mõned riiklikud tehnilised eeskirjad teevad vahet kahe mõiste vahel: „toote turule lubamine” ja „toote kasutamine”. Järelikult on tooteliike, mida võib turule lubada, aga teatavatel tingimustel kasutada ei või. Selline sõnastus hõlmaks kõiki võimalikke olukordi.

Muudatusettepanek 79

Artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punkt c

c) nõutakse asjaomase toote või tooteliigi muutmist enne, kui seda saab turustada või turul hoida;

c) nõutakse asjaomase kauba või kaubaliigi muutmist või sertifitseerimist enne, kui neid saab turustada või turul hoida;

Selgitus

Määruse praegune sõnastus keelab liikmesriikidel nõuda, et ettevõtjad kohandaksid oma tooted importiva riigi tehnilistele nõuetele. Siiski nõutakse tihti ettevõtjatelt importivas riigis toodete kontrolli, sõltumata asjaolust, et nende tooteid juba kontrolliti riigis, kus need on toodetud, ning neil on asjakohased sertifikaadid. See on vastuolus vastastikuse tunnustamise põhimõttega ning tekitab ettevõtjatele ebavajalikke kulutusi. Õigustamatute kontrollide nõudmine on seetõttu sama kahjulik kui toodete kohandamise nõudmine.

Muudatusettepanek 80

Artikli 2 lõike 1 teine lõik

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel tähendab „toote või tooteliigi muutmine“ teatava toote või teatava tooteliigi ühe või mitme omaduse mis tahes muutmist võrreldes omaduste loeteluga tehnilises spetsifikatsioonis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ artikli 1 lõike 3 tähenduses.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel tähendab „kauba või kaubaliigi muutmine” teatava kauba või teatava kaubaliigi ühe või mitme omaduse mis tahes muutmist võrreldes omaduste loeteluga lõike 2 punktis a.

Selgitus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/34/EÜ pole põhjust viidata, kuna selle direktiivi asjakohased sätted (tehnilise spetsifikatsiooni määratlus) on esitatud artikli 2 lõike 2 punktis a. Seetõttu on õiguslikust vaatepunktist lihtsam ja selgem asendada viide direktiivile 98/34/EÜ viitega määruse eelnõu artikli 2 lõike 2 punktile a.

Muudatusettepanek 81

Artikli 4 lõike 1 esimene -1 lõik (uus)

 

-1. Riigi ametiasutus peab iga juhtumi korral näitama, et riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamine teatavatele kaupadele, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, on õigustatud EÜ asutamislepingu artikli 30 põhjal või kaaluka nõudega, mis on avalikes huvides.

Selgitus

Tõendamiskohustus peab olema selgelt väljendatud mitte ainult põhjendustes (ettepaneku põhjendus 14), vaid ka ettepaneku põhiosas.

Muudatusettepanek 82

Artikli 4 lõike 1 esimene lõik

1. Kui riigi ametiasutus kavatseb teha artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuse, saadab ta artikli 5 kohaselt kindlaks tehtud ettevõtjale oma kavatsuse kohta kirjaliku teate, osutades selles tehnilisele eeskirjale, millel kõnealune otsus peaks põhinema, ja esitades piisava tehnilise või teadusliku tõenduse selle kohta, et kavandatud otsus on õigustatud ühel asutamislepingu artiklis 30 loetletud avaliku huviga seotud alusel või muu kaaluka nõudega, mis on avalikes huvides, ja et see otsus on asjakohane taotletava eesmärgi saavutamiseks ja selles ei minda kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.

1. Kui riigi ametiasutus kavatseb teha artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuse, saadab ta artikli 5 kohaselt kindlaks tehtud ettevõtjale, komisjonile ja toodete kontaktpunktile kõnealuses liikmesriigis oma kavatsuse kohta kirjaliku teate, osutades selles tehnilisele eeskirjale, millel kõnealune otsus peaks põhinema, ja esitades piisava tehnilise või teadusliku tõenduse selle kohta, et kavandatud otsus on õigustatud ühel asutamislepingu artiklis 30 loetletud avaliku huviga seotud alusel või muu kaaluka nõudega, mis on avalikes huvides, ja et see otsus on asjakohane taotletava eesmärgi saavutamiseks ja selles ei minda kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.

Selgitus

Pannes riigi ametiasutustele kohustuse teatada komisjonile ja artiklis 8 ette nähtud toodete kontaktpunktile oma kavatsusest võtta vastu artiklis 2 ette nähtud otsus, on eesmärk veelgi enam tõkestada riigi ametiasutuste poolset õigustamatute otsuste vastuvõtmist.

Muudatusettepanek 83

Artikli 4 lõike 1 esimene a lõik (uus)

 

Kui riigi ametiasutuse otsus põhineb riiklikul tehnilisel eeskirjal, lisatakse selle eeskirja tekst teatele või märgitakse teates, kus saab selle eeskirjaga tutvuda.

Selgitus

Juurdepääs asjakohastele riiklikele tehnilistele eeskirjadele tuleb ettevõtjatele, eriti VKEdele, lihtsamaks teha.

Muudatusettepanek 84

Artikli 4 lõike 1 teine lõik

Asjaomasele ettevõtjale antakse alates sellise teate kättesaamisest vähemalt kakskümmend tööpäeva aega märkuste esitamiseks.

Asjaomasele ettevõtjale antakse alates sellise teate kättesaamisest üks kuu aega märkuste esitamiseks.

Selgitus

Kuna ettepanekus on miinimumtähtajaks märgitud 20 päeva („vähemalt kakskümmend tööpäeva”), võib ajavahemik liikmesriigiti erineda. Kogu ELis kohaldatava ühtse tähtaja kindlaks määramine oleks oluline panus ettevõtjate õiguskindluse suurendamiseks. Mis puutub tähtaja kindlaksmääramisse, siis tundub lihtsam muuta nimetatud aeg ühe kuu pikkuseks.

Muudatusettepanek 85

Artikli 4 lõige 3

3. Kui riigi ametiasutus, kes on esitanud kirjaliku teate vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, otsustab artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuse tegemata jätta, teatab ta sellest asjaomasele ettevõtjale.

3. Kui riigi ametiasutus, kes on esitanud kirjaliku teate vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, otsustab artikli 2 lõikes 1 osutatud otsuse tegemata jätta, teatab ta sellest viivitamatult asjaomasele ettevõtjale.

Selgitus

Kui ettevõtjale saadetakse kirjalik teade kavatsuse kohta teha otsus, mis piirab toote vaba liikumist, jääb ettevõtja teatavasse ebakindlasse olukorda. Seepärast on soovitatav, et ebakindel aeg oleks nii lühike kui võimalik, juhul kui riigiasutus otsustab lõpuks toote liikumist mitte piirata. Lahendus oleks lisada artikli 4 lõike 3 viimasesse lausesse sõna „viivitamatult”. Ametiasutused peaksid seega teavitama ettevõtjat kohe, kui piiranguid ei kehtestata, mis hoiaks ära võimalikud viivitused ametiasutuste poolt.

Muudatusettepanek 86

Artikli 8 lõike 1 punkt a

a) asjaomase riigi territooriumil vastavat liiki toote suhtes kohaldatavad tehnilised eeskirjad;

a) asjaomase riigi territooriumil vastavat liiki kauba suhtes kohaldatavad tehnilised eeskirjad ning teave vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise kohta;

Selgitus

Kontaktpunktid peaksid andma teavet mitte ainult riiklike tehniliste eeskirjade kohta, vaid eelkõige selle kohta, kuidas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldatakse. Teabe andmise kohustuse laiendamine ei eelda kontaktpunktide töökoormuse olulist suurendamist ning teave vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohta on kasulik vahend siseturul tegutsevatele ettevõtjatele. Ulatuslikum teave võib suurendada ettevõtjate usaldust kasutada vastastikuse tunnustamise põhimõtte võimaluste vastu, mis võib tuua kaasa nende toodetega kauplemise kasvu ELi siseturul.

Muudatusettepanek 87

Artikli 9 esimene -1 lõik (uus)

 

Komisjon tagab toodete kontaktpunktide vahel kõikides liikmesriikides koostöö ja teabevahetuse.

Selgitus

Riiklik ja piiriülene koostöö toodete kontaktpunktide vahel on vajalik selleks, et tagada piiravate riiklike tehniliste eeskirjade ja nende praktilise kohaldamise kohta käiva teabe parem liikumine. Euroopa tasandil koostööd peaks korraldama Euroopa Komisjon, kuid ka liikmesriikidel peaks olema tahe koostööd teha ning nad peaksid seda aktiivselt tegema.

Muudatusettepanek 88

Artikkel 9

Komisjon võib artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras luua telemaatikavõrgu teabevahetuseks käesoleva määrusega ettenähtud toodete kontaktpunktide vahel.

Komisjon loob artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras telemaatikavõrgu teabevahetuseks käesoleva määrusega ettenähtud toodete kontaktpunktide vahel.

Selgitus

Komisjoni ja toodete kontaktpunktide vahelise sidepidamisvahendi loomine on äärmiselt oluline, et tagada turu sujuv toimimine, mis tõttu selle loomine ja kasutamine peaks olema kohustuslik. Kooskõlas muudatusettepanekuga 2.

Muudatusettepanek 89

Artikli 10 lõige 2

2. Viie aasta jooksul alates artikli 14 lõikes 1 osutatud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.

2. Kaks aastat pärast artiklis 13 osutatud kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.

Selgitus

Euroopa Parlamendile ja nõukogule rakendusaruande esitamiseks tundub kaks aastat mõistlikum aeg. Sama tähtaeg on kasutusel ka direktiivis 98/34/EÜ.

Muudatusettepanek 90

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus jõustub pärast kolme kuu möödumist selle avaldamispäevast Euroopa Liidu Teatajas.

Selgitus

Määruse jõustumiseks on 20-päevane tähtaeg ebaproportsionaalselt lühike. Aega võtab eelkõige kontaktpunktide loomine, teabe andmine kõikidele riigiasutuste töötajatele, kes määrust praktikas rakendavad, ning vajaduse korral oluliste õigusloomemeetmete võtmine, mis on seotud uute, käesoleva määrusega sissetoodavate elementidega. Neil põhjustel tundub sobilik pikendada tähtaega kolme kuuni.

MENETLUS

Pealkiri

Riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes

Viited

KOM(2007)0036 - C6-0065/2007 - 2007/0028(COD)

Vastutav komisjon

IMCO

Arvamuse esitaja(d)

 istungil teada andmise kuupäev

ITRE

13.3.2007

 

 

 

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Jan Březina

3.5.2007

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

26.6.2007

17.7.2007

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

13.9.2007

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

47

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Šarūnas Birutis, Jan Březina, Philippe Busquin, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Silvia Ciornei, Den Dover, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Romano Maria La Russa, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Radu Ţîrle, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras, Dominique Vlasto

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexander Alvaro, Ivo Belet, Danutė Budreikaitė, Joan Calabuig Rull, Manuel António dos Santos, Neena Gill, Françoise Grossetête, Vittorio Prodi, Bernhard Rapkay, Esko Seppänen, Peter Skinner, Silvia-Adriana Ţicău

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Luisa Fernanda Rudi Ubeda, Hans-Peter Mayer, Sepp Kusstatscher, Thomas Mann, Rosa Miguélez Ramos

(1)

ELTs seni avaldamata.


õiguskomisjonI ARVAMUS (12.9.2007)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus 3052/95/EÜ

(KOM(2007)0036 – C6‑0065/2007 – 2007/0028(COD))

Arvamuse koostaja: Jacques Toubon

LÜHISELGITUS

EÜ asutamislepingu artiklitest 28 ja 30 tuleneb muu hulgas, et sihtliikmesriigid ei saa oma territooriumil keelata selliste toodete müüki, mida seaduslikult turustatakse teises liikmesriigis ja mis ei kuulu ühtlustamisele ühenduse tasandil, välja arvatud siis, kui sihtliikmesriigi kehtestatavad tehnilised piirangud on õigustatud EÜ asutamislepingu artiklis 30 kirjeldatud alustel või põhinevad üldiste avalike huvidega seotud kaalukatel nõuetel, mida on tunnustatud Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikas, ja on proportsionaalsed. See on nn vastastikuse tunnustamise põhimõte.

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamist takistab mitu probleemi: i) ettevõtjad ja riigiasutused ei ole vastastikuse tunnustamise põhimõtte olemasolust teadlikud; i i) õiguslik ebakindlus seoses kõnealuse põhimõtte kohaldamisala ja tõendamiskohustusega, kuna sageli ei ole selge, milliste tooteliikide suhtes vastastikune tunnustamine kehtib; i i i) ettevõtjate risk, et nende tooted ei pääse sihtliikmesriigi turule; i v) korrapärase dialoogi puudumine eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Seetõttu tuleb kehtestada menetlused, mis võimaldavad vältida olukorda, kus riiklikud tehnilised eeskirjad loovad ebaseaduslikke takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel.

Raportöör tegi määruse ettepaneku kohta muudatusettepanekud, eesmärgiga muuta määruse ulatus selgemaks, parandada teabele juurdepääsu asjaomastele ettevõtjatele ja lihtsustada Euroopa Komisjoni kontrollikohustust. Muudatusettepanekute eesmärk on samuti ühenduse täidesaatva võimu vastutuse tekitamine: asutamislepingute järelevalvajana on komisjonil kohustus täita aktiivsemalt oma kontrollikohustust.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek(1)  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 91

Volitus 1

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 37 ja 95,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

Muudatusettepanek 92

Põhjendus 1

(1) Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade vaba liikumine vastavalt asutamislepingule, millega on keelatud koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. See keeld hõlmab kõiki riiklikke meetmeid, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubavahetust.

(1) Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade vaba liikumine vastavalt asutamislepingule, millega on keelatud koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed.

Selgitus

Asjassepuutuv lause asendati põhjendustega 1 a ja 1 b, milles täpsustatakse kõikide riiklike meetmete piiramine, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubavahetust.

Muudatusettepanek 93

Põhjendus 1 a (uus)

1 a) Kõiki liikmesriikide kaubanduseeskirju, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubavahetust, tuleb võtta kui koguseliste impordipiirangutega samaväärset meedet, mis on keelatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 28. Seetõttu kujutavad siseriiklikule ja importkaubale ühtmoodi kohaldatavad eeskirjad, mille eesmärk on nimetatud kauba müügimahu vähendamine, põhimõtteliselt artikliga 28 keelatud koguseliste piirangutega samaväärset meedet.

Selgitus

Määruse ettepanekus sätestatud menetlus kujutab endast vastastikuse tunnustamise põhimõtte erandit. Põhjenduste 1 a ja 1 b eesmärk on täpsustada kõikide riiklike meetmete keelamine, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubavahetust. Nimetatud meetmed kujutavad endast Euroopa Kohtu pädevusel(2) põhinevat ja liikmesriikidele suunatud hoiatust.

Muudatusettepanek 94

Põhjendus 1 b (uus)

1 b) Euroopa Kohtu kohaselt on süsteem, millega säilitatakse kasvõi ainult formaalsed impordipiirangud või mis tahes muud sarnased meetmed, vastuolus EÜ asutamislepingu artikliga 30. Eelnevate lubade andmise režiimi aluseks olevate impordipiirangute kehtestamine võib takistada ühendusesisest kaubandust ning juurdepääsu teistes liikmesriikides seaduslikult toodetud ja turustatud toodete turule. Takistus on veelgi suurem, kui režiimiga kehtestatakse asjassepuutuvatele toodetele täiendavad maksud. Sellises olukorras ei ole tegemist teatud müügitingimuste lihtsa piiramise ja lihtsa keelustamisega. Eelnevate lubade andmise kehtestamist tuleb seetõttu võtta kui liikmesriikidevahelise kaubavahetuse takistust, mida reguleerib asutamislepingu artikkel 28.

Selgitus

Põhjenduste 1 a ja 1 b eesmärk on täpsustada kõikide riiklike meetmete keelamine, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubavahetust. Nimetatud meetmed kujutavad endast Euroopa Kohtu pädevusel(3) põhinevat ja liikmesriikidele suunatud hoiatust.

Muudatusettepanek 95

Põhjendus 2

(2) Kui õigusakte ei ole ühtlustatud, võivad liikmesriikide ametiasutused õigusvastaselt luua takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel, kohaldades teistest liikmesriikidest pärit ja seal seaduslikult turustatavate kaupade suhtes tehnilisi eeskirju, mis sisaldavad nõudeid näiteks seoses kauba nimetuse, kuju, suuruse, kaalu, koostise, esitusviisi, märgistuse ja pakendiga. Selliste tehniliste eeskirjade kohaldamine toodete suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, võib olla vastuolus EÜ asutamislepingu artiklitega 28 ja 30, isegi kui neid riiklikke eeskirju kohaldatakse eranditult kõikide toodete suhtes.

(2) Kui õigusakte ei ole ühtlustatud, võivad liikmesriikide ametiasutused õigusvastaselt luua takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel, kohaldades teistest liikmesriikidest pärit ja seal seaduslikult turustatavate kaupade suhtes tehnilisi eeskirju, mis sisaldavad nõudeid näiteks seoses kauba nimetuse, kuju, suuruse, kaalu, koostise, esitusviisi, märgistuse ja pakendiga.

Selgitus

Asjassepuutuva põhjenduse viimast lauset reguleerivad uued põhjendused 1 a ja 1 b.

Muudatusettepanek 96

Põhjendus 7 a (uus)

 

(7 a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord ning infoühiskonna teenuseid käsitlevad eeskirjad¹, kohustavad liikmesriike teavitama komisjoni ja muid liikmesriike kõikidest tööstus- ja põllumajandustoodetega, sealhulgas kalatooted, seotud tehnilistest standarditest ning edastama märkuse, milles on toodud nimetatud tehniliste standardite vajalikkuse põhjendus. Sellegipoolest tuleb pärast siseriiklike tehniliste standardite vastuvõtmist tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte nõuetekohane kohaldamine spetsiifilistele toodetele. Käesolevas määruses sätestatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise menetlus erijuhtudel, nähes ette riigiasutuste kohustuse põhjendada, millistel tehnilistel või teaduslikel põhjustel ei tohi lubada spetsiifilist toodet tema olemasoleval kujul riigi turule vastavalt asutamislepingu artiklitele 28 ja 30. Riigiasutused ei ole käesoleva määruse raames kohustatud põhjendama tehnilisi standardeid.

_________

¹ EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi muudeti viimati nõukogu direktiiviga 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81).

Selgitus

Direktiiv 98/34 ja määrus peavad moodustama kaks teineteist täiendavat süsteemi, määrusega ei tohi kahtluse alla seada olemasolevaid teavitamismenetlusi.

Lisaks tagab liikmesriik, teatades komisjonile kõikidest tööstus-, põllumajandus- või kalatoodetega seonduvatest kavandatavatest tehnilistest standarditest ning edastades komisjonile põhjused, mis on viinud niisuguse tehnilise meetme võtmiseni, vastavalt direktiivile 98/34, et riigiasutuste suhtes seejärel kehtestatud kohustused on võimalikult kerged: Liikmesriik ei ole kohustatud põhjendama tehnilisi standardeid. Käesoleva määrusega tugevdatakse süsteemi eelnevalt, kohustades liikmesriike teavitama nn toodete kontaktpunktide vahendusel asjassepuutuvaid ettevõtteid kõikidest tehniliste standarditega seotud projektidest. Süsteemiga tagatakse otsese partneri teavitamine enne tõkete loomist ning julgustatakse ettevõtete ja liikmesriikide vahelist dialoogi.

Muudatusettepanek 97

Põhjendus 8 a (uus)

8 a) Tuleb eristada kohustust pakkuda tarbijale teatud teavet toote kohta, kehtestades toote suhtes teatud nõuded või lisades dokumendid, nagu näiteks kasutusjuhendid, ning kohustust pakkuda nimetatud teavet kindlas keeles. Seetõttu kujutab kohustus pakkuda teatud teavet asjakohase toote kohta, kehtestades toote suhtes teatud nõuded või lisades dokumendid, tehnilisi eeskirju käesoleva määruse mõistes, samal ajal kui kohustusliku tähistamise kohustus ja kasutusjuhend vähemalt toote turustamise alal kasutatavas keeles/keeltes ei kujuta endast tehnilisi eeskirju käesoleva määruse mõistes.

Selgitus

Seda põhjendust õigustab soov tagada samaaegselt ettevõtjate ja tarbijate hea teavitamine, kuid samuti tuleb selgitada käesoleva määruse kohaldamisulatust vastavalt Euroopa Kohtu pädevusele. Oma kohtuasjas COLIM NV (C-33/97) täpsustas Euroopa Kohus mõiste „tehnilised eeskirjad” reguleerimisala, mida tuleb seetõttu käesoleva määruse hea kohaldamise eesmärgil põhjenduses selgitada.

Muudatusettepanek 98

Põhjendus 8 b (uus)

8 b) Eelnevate lubade andmise menetlus ei ole tehniline eeskiri käesoleva määruse mõistes.

Selgitus

On olemas riiklike toodete (ravimid) turuleviimise lubamise menetlused. Seega ei ole ühenduse õiguse alusel kõikide eelnevate lubade andmise menetluste puhul kohustuslik ooteaeg ja käesolevat määrust seega ei kohaldata.

Muudatusettepanek 99

Põhjendus 9

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta on sätestatud, et turule tohib viia ainult ohutuid tooteid. Selles lubatakse ametiasutustel kohe keelata kõikide ohtlike toodete turustamine või keelata ajutiselt ohtlikuks osutuda võivad tooted, kuni erinevad ohutushinnangud, kontrollimised ja ülevaatused on läbi viidud. Sellepärast on vaja jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja meetmed, mida riigiasutused võtavad direktiivi 2001/95/EÜ rakendamiseks ette nähtud siseriiklike seaduste alusel.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta on sätestatud, et turustada tohib ainult ohutuid tooteid ning määratletakse tootjate ja turustajate kohustused toodete ohutuse osas. Selles lubatakse ametiasutustel kohe keelata kõikide ohtlike toodete turustamine või keelata ajutiselt ohtlikuks osutuda võivad tooted, kuni erinevad ohutushinnangud, kontrollimised ja ülevaatused on läbi viidud. Nimetatud direktiivi mõistes on ametiasutustel samuti õigus astuda vajalikke samme, et võtta nõutud kiirusega asjakohaseid meetmeid, nagu näiteks nimetatud direktiivi artikli 8 lõike 1 punktides a kuni f juhul, kui tooted kujutavad suurt ohtu. Sellepärast tuleb jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja meetmed, mida riigiasutused võtavad direktiivi 2001/95/EÜ artikli 8 lõike 1 punktide d kuni f ning lõike 3 rakendamiseks ette nähtud siseriiklike seaduste alusel.

Selgitus

Nimetatud muudatusettepanekus täpsustatakse üldist tooteohutust käsitleva direktiivi 2001/95/EÜ sisu.

Muudatusettepanek 100

Põhjendus 10

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, on muu hulgas loodud kiirhoiatussüsteem, mille abil teatatakse toidust või söödast tulenevast riskist, mis on inimeste tervisega vahetult või kaudselt seotud. Selles kohustatakse liikmesriike viivitamata teatama komisjonile kiirhoiatussüsteemi kaudu igast inimeste tervise kaitseks võetavast ning kiiret tegutsemist nõudvast meetmest, mille eesmärk on piirata toidu ja sööda turuleviimist või nõuda selle turult kõrvaldamist või tagasi toimetamist. Sellepärast tuleks jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja meetmed, mida riigiasutused võtavad määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 3 punkti a alusel.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, on muu hulgas loodud kiirhoiatussüsteem, mille abil teatatakse toidust või söödast tulenevast riskist, mis on inimeste tervisega vahetult või kaudselt seotud. Selles kohustatakse liikmesriike viivitamata teatama komisjonile kiirhoiatussüsteemi kaudu igast inimeste tervise kaitseks võetavast ning kiiret tegutsemist nõudvast meetmest, mille eesmärk on piirata toidu ja sööda turuleviimist või nõuda selle turult kõrvaldamist või tagasi toimetamist. Sellepärast tuleks jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja meetmed, mida võtavad liikmesriikide ametiasutused määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 3 punkti a ja artikli 54 alusel.

Selgitus

Tuleb märkida määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklit 54, milles sätestatakse turult kõrvaldamise kiirmenetlused toidu ohutuse valdkonnas komisjoni puudujääkide korral.

Muudatusettepanek 101

Põhjendus 11 a (uus)

11 a) Käesoleva määrusega ei piirata ühenduse direktiive, milles käsitletakse meetmete ühtlustamist inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse eesmärgil ja määratletakse nimetatud meetmete austamise kontrollimenetlused.

Selgitus

Inimeste, loomade ja taimede kaitse valdkonnas kehtib erimenetlus, mille kohaldamist jätkatakse, kuna kontrollid on Euroopa Liidus juba ühtlustatud. Mitte ükski ühtlustatud erimenetlus ei kuulu määruse ettepaneku kohaldamisulatusse (vt kohtuasja C 249/92) ja neile ei kehti seega tõendamiskohustuse ümberpööramise, ooteaja jne eeskirjad.

Muudatusettepanek 102

Põhjendus 14

(14) Igal üksikjuhul peab riigiasutus tõendama, et riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamine konkreetse toote suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, jääb lubatud erandite piiresse.

(14) Igal üksikjuhul peab riigiasutus tõendama, et riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamine konkreetse toote suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, jääb lubatud erandite piiresse, ja et ei saa kasutada pehmemaid meetmeid. Riigiasutuse saadetud kirjalik teade ettevõtjale peaks võimaldama ettevõtjal sõnastada märkused kõikide asjakohaste aspektide kohta, mis puudutavad riigiasutuse otsust turule juurdepääsu piiramise kohta. Seetõttu peaks ametiasutus teavitama asjassepuutuvat ettevõtjat tehnilisest ja teaduslikust põhjendusest seoses otsusega, mida ta kavatseb teha vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Ettevõtja vastuse puudumisel selleks ettenähtud aja jooksul ei takista miski riigiasutust võtmast karmimaid meetmeid.

Selgitus

Oluline on tasakaalustada ettevõtja ja sihtliikmesriigi vahelisi kohustusi. Seetõttu tuleb tagada, et juhul kui ettevõtja ei ole vastanud selleks ettenähtud aja jooksul, saab liikmesriik kehtestada täiendavaid riiklikke tehnilisi eeskirju.

Muudatusettepanek 103

Põhjendus 23

(23) Arvestades üleeuroopaliste e‑valitsuse teenuste väljatöötamist ja sisseseadmist ning selle aluseks olevaid koostalitlusvõimelisi telemaatikavõrke, tuleks kaaluda võimalust luua elektrooniline süsteem teabevahetuseks toodete kontaktpunktide vahel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/387/EÜ üle­euroopaliste e‑valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldus­asutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC).

(23) Arvestades üleeuroopaliste e‑valitsuse teenuste väljatöötamist ja sisseseadmist ning selle aluseks olevaid koostalitlusvõimelisi telemaatikavõrke, tuleks ette näha võimalus luua elektrooniline süsteem teabevahetuseks toodete kontaktpunktide vahel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/387/EÜ üle­euroopaliste e‑valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldus­asutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC).

Selgitus

Nimetatud süsteemi loomise kaalumine ei ole piisav; see tuleb ette näha. Vt ka artikli 9 kohta tehtud muudatusettepanekut.

Muudatusettepanek 104

Artikli 2 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa

Käesolevat määrust kohaldatakse otsuste suhtes, mida tehakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate tööstus- ja põllumajandustoodete, sealhulgas kalatoodete kohta tehnilise eeskirja alusel, kui selle otsuse otsesel või kaudsel mõjul:

Käesolevat määrust kohaldatakse otsuste suhtes, mida tehakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate uute või kasutatud tööstus- ja põllumajandustoodete, sealhulgas kalatoodete kohta tehnilise eeskirja alusel, kui selle otsuse otsesel või kaudsel mõjul:

Muudatusettepanek 105

Artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punkt c

c) nõutakse asjaomase toote või tooteliigi muutmist enne, kui seda saab turustada või turul hoida;

c) nõutakse asjaomase toote või tooteliigi muutmist enne, kui seda saab turustada või turul hoida, või et võimaldada selle kasutamist, või kui on tegemist sõidukitega, et võimaldada nendega liiklemist või nende registreerimist;

Muudatusettepanek 106

Artikli 3 lõike 2 punkt a

a) direktiivi 2001/95/EÜ artikli 8 punktile d, e või f;

a) direktiivi 2001/95/EÜ artikli 8 lõike 1 punktile d kuni f ja lõikele 3;

Selgitus

Muudatusettepanekus täpsustatakse turult kõrvaldamise meetmeid, mis kehtivad kõikidele tootekategooriatele tõsise ohu korral.

Muudatusettepanek 107

Artikli 3 lõike 2 punkt b

(b) määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 3 punktile a;

b) määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 3 punktile a ja artiklile 54;

Selgitus

Siinkohal jäetakse muudatusettepanekust välja määruse (EÜ) nr 178/2002 artikkel 54, milles sätestatakse turult kõrvaldamise kiirmenetlused toidu ohutuse valdkonnas komisjoni puudujääkide korral.

Muudatusettepanek 108

Artikli 4 lõike 1 teine a lõik (uus)

 

Riigiasutused ei ole kohustatud põhjendama tehnilisi standardeid juhul, kui tehniliste standardite aluseks on direktiiv 98/34/EÜ.

Selgitus

Kui põhjenduses 7 a selgitatakse käesoleva määruse olemust seoses olemasoleva direktiiviga 98/34, tuleb tekstis meelde tuletada kahe õigusloomevahendi eristamist.

Muudatusettepanek 109

Artikli 4 lõige 3 a (uus)

3 a. Riigiasutus teavitab komisjoni otsusest algatada käesolevas artiklis sätestatud menetlus ja kõikidest otsusega seotud järelmeetmetest.

Selgitus

Selleks, et Euroopa Komisjon saaks teostada oma järelevalvaja kohustust, tuleb teda teavitada otsusest algatada menetlus ja kõikidest nimetatud otsusega seotud järelmeetmetest.

Muudatusettepanek 110

Artikkel 5 a (uus)

 

Artikkel 5 a

Riigiasutused peavad kõikidel juhtudel tõestama, et riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes seonduvad lubatud erandid, ning et ei tohi kasutada vähem piiravaid meetmeid. Kirjalik teade võimaldab ettevõtjal sõnastada märkused kõikide asjakohaste aspektide kohta, mis puudutavad riigiasutuse otsust turule juurdepääsu piiramise kohta. Seetõttu teavitab riigiasutus asjassepuutuvat ettevõtjat tehnilisest ja teaduslikust põhjendusest seoses otsusega, mida ta kavatseb teha vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Ettevõtja vastuse puudumisel ja pärast tähtaja möödumist tohib riigiasutus võtta karmimaid meetmeid.

Selgitus

Oluline on tasakaalustada ettevõtja ja sihtliikmesriigi vahelisi kohustusi. Samuti tuleb tagada, et juhul kui ettevõtja ei ole vastanud selleks ettenähtud aja jooksul, saab liikmesriik kehtestada täiendavaid riiklikke tehnilisi eeskirju.

Muudatusettepanek 111

Artikkel 8 a (uus)

 

Artikkel 8 a

1. Liikmesriigid koguvad artikli 8 lõikes 1 loetletud teavet oma andmebaasides.

2. Komisjon tagab nimetatud andmebaaside ühendamise ja kasutab teavet eesmärgiga:

– tagada nimetatud teabe kontroll ja kõnealuste tehniliste eeskirjade vastavus ühenduse õigusele ja;

– muuta nimetatud teave ettevõtjatele ja liikmesriikidele Internetis kättesaadavaks.

3. Liikmesriigid tagavad kogu komisjonile antud teabe ajakohastamise.

Selgitus

Euroopa Komisjon peab tagama keskse andmebaasi ühendamise, et tagada siseriiklike tehniliste eeskirjade vastavuse kontroll ühenduse õigusele ja muuta sellega seonduv teave ettevõtetele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 112

Artikkel 9

Komisjon võib artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras luua telemaatikavõrgu teabevahetuseks käesoleva määrusega ettenähtud toodete kontaktpunktide vahel.

Komisjon loob hiljemalt 31. detsembriks 2009 artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras telemaatikavõrgu teabevahetuseks käesoleva määrusega ettenähtud toodete kontaktpunktide vahel.

Selgitus

Nimetatud muudatusettepanek muudab Euroopa Komisjonile kohustuslikuks telemaatikavõrkude rajamise mõistliku aja jooksul.

Muudatusettepanek 113

Artikli 10 lõige 2 a (uus)

2 a. Komisjon koostab, avaldab ja ajakohastab korrapäraselt soovituslikku nimekirja toodetest, mis ei kuulu ühtlustamisele ühenduse tasandil.

Selgitus

Nimetatud ühtlustamata toodete soovitusliku nimekirja võib koostada tolliseadustiku ja tollinomenklatuuri ning Euroopa Kohtu kohtuotsuste alusel, kellel on lõppsõna otsustamisel, kas toode kuulub ühtlustamisele või mitte.

Muudatusettepanek 114

Artikli 13 esimene a lõik (uus)

 

Hoolimata nimetatud artikli esimesest lõigust kohaldatakse artikleid 7 ja 8 alates kuu esimesest päevast üks aasta pärast käesoleva määruse avaldamisele järgnenud kuupäeva.

Selgitus

Teksti näol on tegemist määrusega, mis kuulub viivitamatule avaldamisele. Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on eristada määruse jõustumist sellises ulatuses, kus toodete kontaktpunktide kehtestamine ja võrgustiku arendamine võimaldaks ettevõtjatel vaadata ühtlustamata toodete nimekirja, nõuab suuri finantsinvesteeringuid, ametnike koolitamist nimetatud vahendite kasutamisel ja tõendamiskohustuse ümberpööramise tegelikku kehtestamist.

MENETLUS

Pealkiri

Riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes

Viited

KOM(2007)0036 - C6-0065/2007 - 2007/0028(COD)

Vastutav komisjon

IMCO

Arvamuse esitaja(d)

 istungil teada andmise kuupäev

JURI

13.3.2007

 

 

 

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Jacques Toubon

10.4.2007

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

25.6.2007

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.9.2007

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marek Aleksander Czarnecki, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Alain Lipietz, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Hartmut Nassauer, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Daniel Strož, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Janelly Fourtou, Jean-Paul Gauzès, Barbara Kudrycka, Michel Rocard, Jacques Toubon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Albert Deß, María Sornosa Martínez

(1)

ELTs seni avaldamata.

(2)

Vt eriti 11. juuli 1974 kohtuasja Dassonville, 8/74, EKL lk 837, punkt 5, 19. juuni 2003 kohtuasja komisjoni vs Itaalia, C-420/01, EKL lk I-6445, punkt 25, 26. mai 2005 kohtuasja Burmanjer jt, C-20/03, EKL lk I-4133, punkt 23 ning 20. veebruari 1979 kohtuasja Rewe vs Zentral "Cassis de Dijon", 120/78, EKL 649.

(3)

Vt 8. veebruari 1983 kohtuasja komisjon vs Suurbritannia, ”Kõrgkuumutatud piim”, 124/81, EKL lk 203, punkt 9 ja 5. juuli 1990 kohtuasja komisjon vs Belgia, C-304/88, EKL I-2801, punkt 9; Vt ka 26. mai 2005 kohtuasja komisjon vs Prantsusmaa, C-212/03, EKL I-4213, punkt 16 ning 23. oktoobri 1977 kohtuasja Franzén, C-189/95, EKL 5909, punkt 71.


MENETLUS

Pealkiri

Teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes

Viited

KOM(2007)0036 - C6-0065/2007 - 2007/0028(COD)

EP-le esitamise kuupäev

14.2.2007

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

IMCO

13.3.2007

Arvamuse esitaja(d)

 istungil teada andmise kuupäev

INTA

13.3.2007

ENVI

13.3.2007

ITRE

13.3.2007

JURI

13.3.2007

Arvamuse esitamisest loobumine

 otsuse kuupäev

INTA

28.2.2007

ENVI

27.2.2007

 

 

Raportöör(id)

 nimetamise kuupäev

Alexander Stubb

20.3.2007

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

7.5.2007

27.6.2007

16.7.2007

12.9.2007

 

2.10.2007

5.11.2007

26.11.2007

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.11.2007

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

38

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Charlotte Cederschiöld, Gabriela Creţu, Mia De Vits, Janelly Fourtou, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Malcolm Harbour, Anna Hedh, Iliana Malinova Iotova, Pierre Jonckheer, Kurt Lechner, Lasse Lehtinen, Toine Manders, Arlene McCarthy, Nickolay Mladenov, Catherine Neris, Bill Newton Dunn, Zita Pleštinská, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Alexander Stubb, Eva-Britt Svensson, Marianne Thyssen, Horia-Victor Toma, Jacques Toubon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Emmanouil Angelakas, André Brie, Wolfgang Bulfon, Colm Burke, Giovanna Corda, András Gyürk, Filip Kaczmarek, Manuel Medina Ortega, Ieke van den Burg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Samuli Pohjamo

Õigusteave - Privaatsuspoliitika