RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega

4.12.2007 - (KOM(2007)0037 – C6‑0068/2007 – 2007/0029(COD)) - ***I

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: André Brie

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega

(KOM(2007)0037 – C6‑0068/2007 – 2007/0029(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0037)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 95 ja 133, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0068/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6‑0491/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanek uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1
(1) Tugevdamaks üldraamistikku, mis tagab toodete kooskõla avalike huvide, sealhulgas inimeste tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitsega, on vaja kehtestada teatavad eeskirjad ja põhimõtted seoses akrediteerimise ja turujärelevalvega, mis moodustavad olulise osa kõnealusest raamistikust.	(1) Kehtestamaks üldraamistikku, mis tagab toodete kooskõla avalike huvide, sealhulgas inimeste tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitsega, tarbijate ja keskkonna kaitsega, on vaja kehtestada teatavad eeskirjad ja põhimõtted seoses akrediteerimise ja turujärelevalvega, mis moodustavad olulise osa kõnealusest raamistikust. Käesoleva määrusega kehtestatav akrediteerimise ja turujärelevalve üldraamistik ei tohiks mõjutada olemasolevate õigusaktidega kehtestatud sisulist korda, millega sätestatakse avaliku huvi kaitse sellistes valdkondades nagu tervishoid, turvalisus, tarbijate ja keskkonna kaitse; raamistiku eesmärk on hoopis nende toimimist edendada.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepanekut 1.)
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2
(2) Käesolevat määrust tuleb vaadelda osana üldraamistikust, mis tagab tooteohutuse kõrge taseme, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ……. otsuses ……., millega loodi toodete turustamise raamistik.	(2) Käesolevat määrust tuleb vaadelda täiendusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu ……. otsusele ……., millega loodi toodete turustamise raamistik.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestati toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutati Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestati toidu ohutusega seotud menetlused, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, on juba kehtestatud ühine ja ühtne kord käesoleva määrusega reguleeritavates küsimustes. Toitu ja loomasööta käsitlevate õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate juhtumite puhul ei tuleks seega käesolevas määruses sätestatud eeskirju kohaldada. Võttes aga arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta), nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) ja nõukogu [kuupäev] määruses (EÜ) nr …/…. (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) sätestatud akrediteerimisülesannete eripära, on käesoleva määruse kohaldamine eespool osutatud akrediteerimisülesannete suhtes kohane.	(3) On väga raske võtta vastu ühenduse õigusakte iga olemasoleva või loodava toote kohta; selliste toodete käsitlemiseks on vaja laiapõhjalist horisontaalset õiguslikku raamistikku, mis täidaks ka lüngad õigusaktides, eriti kuni olemasolevate eriõigusaktide läbivaatamiseni, ning täiendaks olemasolevate või tulevaste eriõigusaktide sätteid, eelkõige eesmärgiga tagada tarbijate tervise, ohutuse ja keskkonna kaitstuse kõrge tase vastavalt asutamislepingu artiklile 95.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepanekut 2.)
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 3 a (uus)
	(3a) Käesoleva määrusega kehtestatud turujärelevalve raamistik peaks täiendama ja tugevdama turujärelevalvega seotud olemasolevaid sätteid muudes ühenduse õigusaktides. Vastavalt eriseaduste põhimõttele peaks käesolevat määrust kohaldatama siiski ainult niivõrd, kuivõrd ühenduse olemasolevates või tulevastes õigusaktides ei ole sama eesmärgiga erisätteid, nagu näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta1. (1) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.
(Käesolev kompromissmuudatusettepanek 1 asendab muudatusettepanekuid 115 ja 116.)
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 3 b (uus)
	(3b) Et saavutada tarbekaupade tooteohutuse kõrgemat taset, tuleks direktiivis 2001/95/EÜ ette nähtud turujärelevalve mehhanisme tõsist ohtu kujutavate toodete suhtes tugevdada, lähtudes samadest põhimõtetest, mida järgitakse käesolevas määruses. Direktiivi 2001/95/EÜ tuleks vastavalt muuta.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 4
(4) Tubakatooted, mis kuuluvad tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2001. aasta 2001/37/EÜ direktiivi kohaldamisalasse, tuleks nende spetsiifilise olemuse tõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja arvata.	välja jäetud
Selgitus
Tülikaid erandite nimekirju, mis ei süvenda arusaamist paremast õiguslikust reguleerimisest ega edenda selle põhimõtteid ja võivad muuta vajalikuks käesoleva määruse sagedase läbivaatamise tulevikus, tuleks vältida.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 5
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2002/98/EÜ, millega kehtestati inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ja millega muudeti direktiivi 2001/83/EÜ, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta sätestati ühine kord kõnealuste õigusaktidega hõlmatud toodete jaoks, mistõttu nende suhtes ei tule seega kohaldada käesolevat määrust.	välja jäetud
Selgitus
Vt põhjenduse 4 selgitust.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 6 a (uus)
	(6a) Riigi ühtse akrediteerimisasutuse loomine ei piira ülesannete jaotust liikmesriikides.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 10
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) loodi sõltumatute tõendajate akrediteerimise ja nende tegevuse järelevalvesüsteem keskkonna valdkonnas. Kuivõrd kõnealuse süsteemi eeskirjad erinevad käesoleva määruse sätetest, tuleks määruse (EÜ) nr 761/2001 kohaldamisalasse kuuluvad juhtumid käesoleva määruse kohaldamisalast välja arvata.	välja jäetud
Selgitus
Vt põhjenduse 4 selgitust.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 14
(14) Juhul, kui liikmesriigil ei ole majanduslikult otstarbekas oma akrediteerimisasutust luua, peaks tal olema võimalik pöörduda teise liikmesriigi akrediteerimisasutuse poole.	(14) Juhul kui liikmesriigil ei ole majanduslikult otstarbekas oma akrediteerimisasutust luua, peaks ta pöörduma teise liikmesriigi akrediteerimisasutuse poole ning liikmesriike peaks julgustama seda võimalust võimalikult suures ulatuses kasutama.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 6.)
Selgitus
Liikmesriike peaks ettepanekus sisalduvast tugevamalt ärgitama kasutama vajadusel teise liikmesriigi akrediteerimisasutust.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 15
(15) Dubleerimise vältimiseks akrediteerimisel, akrediteerimistunnistuste aktsepteerimise ja tunnustamise lihtsustamiseks ning tõhusa järelevalve tagamiseks akrediteeritud vastavushindamisasutuste üle peaksid vastavushindamisasutused üldreeglina taotlema akrediteerimist oma asukohaliikmesriigi akrediteerimisasutuselt. Sellegipoolest tuleb tagada, et vastavushindamisasutusel oleks võimalik taotleda akrediteerimist teises liikmesriigis, juhul kui tema asukohaliikmesriigis ei ole akrediteerimisasutust või kui selline asutus ei ole taotletava akrediteerimisteenuse osutamiseks pädev. Sellisteks juhtudeks peaks riikide akrediteerimisasutuste vahel olema sisse seatud asjakohane koostöö ja teabevahetuse kord.	(15) Dubleerimise vältimiseks akrediteerimisel, akrediteerimistunnistuste aktsepteerimise ja tunnustamise lihtsustamiseks ning tõhusa järelevalve tagamiseks akrediteeritud vastavushindamisasutuste üle peaksid vastavushindamisasutused taotlema akrediteerimist oma asukohaliikmesriigi akrediteerimisasutuselt. Sellegipoolest tuleb tagada, et vastavushindamisasutusel oleks võimalik taotleda akrediteerimist teises liikmesriigis, juhul kui tema asukohaliikmesriigis ei ole akrediteerimisasutust või kui selline asutus ei ole taotletava akrediteerimisteenuse osutamiseks pädev. Sellisteks juhtudeks peaks riikide akrediteerimisasutuste vahel olema sisse seatud asjakohane koostöö ja teabevahetuse kord.
Selgitus
Ebavajalikuna välja jäetud. Sisuline kord (artikkel 6) sisaldab teatud erandeid ja muudatusettepaneku eesmärk on selgitada, et vastavushindamisasutusel on vabadus taotleda mittekohustuslike hindamiste korral akrediteerimist igalt akrediteerimisasutuselt.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 16
(16) Selleks et tagada käesolevast määrusest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmine riikide akrediteerimisasutuste poolt, on oluline, et liikmesriigid toetaksid akrediteerimissüsteemi nõuetekohast toimimist, teostaksid oma akrediteerimisasutuste üle regulaarset järelevalvet ja võtaksid vajadusel asjakohaseid parandusmeetmeid.	(16) Selleks et tagada käesolevast määrusest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmine riikide akrediteerimisasutuste poolt, on oluline, et liikmesriigid toetaksid akrediteerimissüsteemi nõuetekohast toimimist, teostaksid oma akrediteerimisasutuste üle regulaarset järelevalvet ja võtaksid vajadusel mõistliku ajavahemiku jooksul asjakohaseid parandusmeetmeid.
Selgitus
Vt selgitust artikli 5 lõike 3 kohta.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 18
(18) Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni (EA) põhiülesanne seisneb kogu Euroopa vastavushindamisasutuste pädevuse hindamisel kasutatava läbipaistva ja kvaliteedile orienteeritud süsteemi edendamises. EA haldab liikmesriikide ja teiste Euroopa riikide akrediteerimisasutuste vastastikuse hindamise süsteemi. Kogemused on näidanud, et see süsteem on tõhus ja tagab vastastikuse usalduse. Seetõttu peaksid liikmesriigid kindlustama, et nende akrediteerimisasutused taotleksid EA liikmeks saamist või säilitaksid oma liikmelisuse.	(18) Käesoleva määrusega sätestatakse teise asutuse tunnustamine akrediteerimisvaldkonna teatud funktsioonide osas ja Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon (EA), kelle põhiülesanne seisneb kogu Euroopa vastavushindamisasutuste pädevuse hindamisel kasutatava läbipaistva ja kvaliteedile orienteeritud süsteemi edendamises, haldab liikmesriikide ja teiste Euroopa riikide akrediteerimisasutuste vastastikuse hindamise süsteemi. Kogemused on näidanud, et see süsteem on tõhus ja tagab vastastikuse usalduse. Seetõttu peaks EA olema käesoleva määruse alusel esimesena tunnustatav asutus ja liikmesriigid peaksid kindlustama, et nende akrediteerimisasutused taotleksid EA liikmeks saamist ja säilitaksid oma liikmelisuse, kuni teda sellisena tunnustatakse. Samal ajal tuleks ette näha võimalus tunnustatava asutuse muutmiseks, kui tulevikus selline vajadus peaks tekkima.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 9.)
Selgitus
EA saab nüüd pakkuda teenuseid selle määruse alusel ja see peaks olema organ, mis on esimesena sellel eesmärgil tunnustuse saanud, kuid tulevikus võivad kerkida esile muud organid või EA võib muutuda. Määruse tekst tuleks koostada selliselt, et iga sobiv üksus võiks nõutavaid ülesandeid täita. Ettepanek märkida EA määruses konkreetselt ära ja anda talle teatud alaline ametlik seisund on probleemne ka seetõttu, et EA on eraõiguse alusel tegutsev organisatsioon. Selle põhjendusega ei seata sugugi küsimärgi alla EA pädevust, mida organisatsioon on palju aastaid piisavalt tõestanud.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 20
(20) Valdkondlikud akrediteerimissüsteemid peaksid hõlmama tegevusvaldkondi, kus vajaliku tasemega kaitse tagamiseks ei piisa vastavushindamisasutuste üldistest pädevusnõuetest ning kus rakendatakse üksikasjalikke erinõudeid seoses tehnoloogiaga või tervise ja ohutuse kaitsega. Arvestades, et EA-l on olemas ulatuslikud tehnilised teadmised, tuleks talle teha ülesandeks sellised süsteemid välja töötada, eelkõige ühenduse õigusaktidega hõlmatud valdkondades.	(20) Valdkondlikud akrediteerimissüsteemid peaksid hõlmama tegevusvaldkondi, kus vajaliku tasemega kaitse tagamiseks ei piisa vastavushindamisasutuste üldistest pädevusnõuetest ning kus rakendatakse üksikasjalikke erinõudeid seoses tehnoloogiaga või tervise ja ohutuse kaitsega. Arvestades, et EA-l on olemas ulatuslikud tehnilised teadmised, tuleks talle kui käesoleva määruse alusel esmaselt tunnustatavale organile teha ülesandeks sellised süsteemid välja töötada, eelkõige ühenduse õigusaktidega hõlmatud valdkondades.
Selgitus
Vt põhjenduse 18 selgitust.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 22
(22) Teatavates valdkondades on juba olemas ühenduse nõuded, mis tagavad turujärelevalve teostamise ühtsete eeskirjade kohaselt. Kattumise vältimiseks ei tuleks käesolevat määrust kõnealuste valdkondade suhtes kohaldada. Sellest tulenevalt tuleks järgmised õigusaktid turujärelevalve sätete kohaldamisalast välja arvata, kuid need peaksid siiski jääma kolmandatest riikidest pärit toodete kontrolli käsitlevate sätete kohaldamisalasse: nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiv 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta, nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta, nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta, nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eeskirjade kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/88/EÜ, millega muudeti direktiivi 97/68/EÜ liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite gaasi- ja kübemeheite vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta, millega tunnistati kehtetuks nõukogu direktiiv 92/61/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiv 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike EMÜ tüübikinnituse andmise kohta ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/26/EÜ, millega muudeti direktiivi 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestati ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutati Euroopa ravimiamet.	välja jäetud
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 11.)
Selgitus
Vt põhjenduse 4 selgitust.
Muudatusettepanek 16 Põhjendus 23
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta kehtestati turujärelevalve ja halduskoostöö raamistik tarbekaupade osas. Käesoleva turujärelevalvet käsitleva määruse sätteid ei tuleks kohaldada direktiivi 2001/95/EÜ artikli 2 punktis a määratletud toodete suhtes, kui tegemist on tarbijate tervist ohutust käsitlevate küsimustega.	välja jäetud
Selgitus
Käesoleva määrusega kehtestatava turujärelevalvet puudutava raamistiku kohaldamisala peaks olema võimalikult lai ning see peaks hõlmama ka üldist tooteohutuse direktiivi. Sageli on selgusetu, kas toode on tarbekaup või mitte ning üldise tooteohutuse direktiivi väljajätmine võib tekitada segadust selles osas, milliseid eeskirju konkreetse toote suhtes kohaldatakse. Üldise tooteohutuse direktiivi kaasamine siin kehtestatavasse raamistikku lihtsustab üldist turujärelevalve raamistikku; selle väljajätmine võib seda killustada ning selle keerulisemaks muuta.
Muudatusettepanek 17 Põhjendus 23 a (uus)
	(23 a) Sõltumatu sertifitseerimine, mida on tunnustanud pädevad asutused, võib muuta lihtsamaks tõendada, et toode vastab kohaldatavatele tooteohutuskriteeriumidele.
Selgitus
Käesolev sõnastus langeb kokku üldise tooteohutust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ põhjendusega 17.
Tootjatel ei ole alati nõuetekohaseid erialateadmisi ning nad usaldavad sõltumatute sertifitseerijate kutseoskusi, suures osas ka kulude pärast.
Sõltumatud sertifitseerijad on kursis kõige uuemate teaduslike andmetega ning tunnevad tehnoloogiat.
Muudatusettepanek 18 Põhjendus 24
(24) Pädevate asutuste riiklik ja piiriülene koostöö teabevahetusel, rikkumiste uurimisel ja meetmete võtmisel rikkumiste lõpetamiseks on tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks ning siseturu sujuva toimimise tagamiseks ülimalt oluline.	(24) Pädevate asutuste riiklik ja piiriülene koostöö teabevahetusel, rikkumiste uurimisel ja meetmete võtmisel rikkumiste lõpetamiseks, seda juba enne ohtlike toodete turuleviimist, tõhustades selleks meetmeid nende tuvastamiseks eelkõige sadamates, kuhu on koondunud ligi 90% Euroopa Liitu imporditavatest toodetest, on tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks ning siseturu sujuva toimimise tagamiseks ülimalt oluline. Riiklikud tarbijakaitseametid peaksid tegema riiklikul tasandil koostööd riiklike turujärelevalveametitega ning vahetama nendega teavet toodete kohta, mis nende hinnangul võivad olla ohtlikud.
(Käesoleva muudatusettepanekuga liidetakse ITRE muudatusettepanek 2 ja ENVI muudatusettepanek 2 (mis ei ole veel tõlgitud, seega on võetud AM dokumendist).)
Selgitus
Kuna üksiktarbijad pöörduvad kauba kvaliteedi või ohutuse probleemide korral tavaliselt tarbijakaitseameti poole, tuleks asjakohane teave edastada turujärelevalveametitele võimalike järelmeetmete tarvis.
Muudatusettepanek 19 Põhjendus 28
(28) Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 339/93 kolmandatest riikidest imporditud toodete tooteohutuse eeskirjadele vastavuse kontrolli kohta on sätestatud eeskirjad toodete vabasse ringlusse lubamise peatamise kohta tolliasutuste poolt ja edasised menetlused, sealhulgas turujärelevalveasutuste kaasamine. Seetõttu on asjakohane integreerida kõnealused sätted, sealhulgas turujärelevalveasutuste kaasamine, käesolevasse määrusesse samasuguse kohaldamisalaga.	(28) Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 339/93 kolmandatest riikidest imporditud toodete tooteohutuse eeskirjadele vastavuse kontrolli kohta on sätestatud eeskirjad toodete vabasse ringlusse lubamise peatamise kohta tolliasutuste poolt ja edasised menetlused, sealhulgas turujärelevalveasutuste kaasamine. Seetõttu on asjakohane integreerida kõnealused sätted, sealhulgas turujärelevalveasutuste kaasamine, käesolevasse määrusesse samalaadse kohaldamisalaga.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepanekut 15.)
Muudatusettepanek 20 Põhjendus 28 a (uus)
	(28a) Ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas esitab komisjon süvaanalüüsi tarbijaohutuse märgistussüsteemi valdkonna kohta ning seejärel vajaduse korral ka õigusloomealaseid ettepanekuid.
Muudatusettepanek 21 Põhjendus 29
(29) Sisenemispunktid välispiiridel on sobiva paigutusega, et avastada ohtlikud tooted juba enne nende turuletoomist. Tolliasutuste kohustus viia läbi piisaval määral kontrollimisi võib seega aidata kaasa ohutuma turu saavutamisele.	(29) Sisenemispunktid välispiiridel on sobiva paigutusega, et avastada ohtlikud mittevastavad tooted või tooted, mis on märgistatud võltsitud või eksitava CE-vastavusmärgisega, juba enne nende turuletoomist. Tolliasutuste kohustus viia läbi piisaval määral kontrollimisi võib seega aidata kaasa ohutuma turu saavutamisele. Sellise kontrollimise tulemuslikkuse suurendamiseks peaksid tolliametnikud saama turujärelevalveasutustelt varakult kogu vajaliku teabe ohtlike, nõuetele mittevastavate toodete kohta.
Selgitus
Tolli- ja turujärelevalveasutuste vahelist koostööd ja teabevahetust tuleb parandada, et tagada tõhusam kontroll ühenduse piiridel. Turujärelevalve peab olema ennetav, mitte reageeriv, ning parem teave on selle oluline eeltingimus. Ettevõtjate kohustuste suhtes peab olema selge, et kõigil asjaomastel ettevõtjatel on toote Euroopa turule toomise osas võrdse juriidilised kohustused.
Muudatusettepanek 22 Põhjendus 30 a (uus)
	(30 a) On oluline, et liikmesriigid näevad pädevas kohtus ette asjakohased õiguskaitsevahendid pädevate asutuste võetud meetmete suhtes, mis piiravad toote turuleviimist või nõuavad selle turult kõrvaldamist või tagasivõtmist.
Selgitus
Kui liikmesriigi ametiasutused on nõudnud ettevõtjalt toote tagasi võtmist, aga seejärel leitakse, et see ei olnud õige, siis peab ettevõtjal olema võimalus nõuda hüvitist. See tekst on identne üldise tooteohutuse direktiivi põhjendusega 37 ning ei ole seega uus ega läbiproovimata mõte.
Muudatusettepanek 23 Põhjendus 30 b (uus)
	(30 b) Liikmesriigid võivad pidada kasulikuks koostööleppeid sidusrühmadega, eriti valdkondlike kutseorganisatsioonidega, et kasutada turujärelevalve programmide väljatöötamisel, rakendamisel ja ajakohastamisel ära kättesaadavat turuluuret.
Selgitus
Mõnedes liikmesriikides juba tehakse koostööd sidusrühmadega; selle muudatuse eesmärk on edendada seda head tava ning tagada, et seda liikmesriikides ebaselgete õigusaktide tõttu ei takistataks.
Muudatusettepanek 24 Põhjendus 31
(31) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.	(31) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning karistusi tuleb proportsionaalselt suurendada, kui asjaomane ettevõtja on varem toime pannud samalaadse käesoleva määruse sätete rikkumise.
Selgitus
Määruse sätete ühekordne rikkumine erineb korduvast rikkumisest. Viimasel juhul peab karistus hoiatuseesmärgi täitmiseks karmim olema.
Muudatusettepanek 25 Põhjendus 32
(32) Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks peab ühendus rahaliselt toetama akrediteerimise ja turujärelevalve valdkonna poliitika rakendamiseks vajalikke meetmeid. Rahastamine peaks toimuma kas EA-le ilma konkursikutseta antavate toetustena või EA-le või muudele asutustele konkursikutse korras antavate toetustena või riigihanke korras, olenevalt rahastatava tegevuse iseloomust ja kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi finantsmäärus).	(32) Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks peab ühendus rahaliselt toetama akrediteerimise ja turujärelevalve valdkonna poliitika rakendamiseks vajalikke meetmeid. Rahastamine peaks toimuma kas artikli 12 alusel tunnustatud organile ilma konkursikutseta antavate toetustena või talle või muudele asutustele konkursikutse korras antavate toetustena või riigihanke korras, olenevalt rahastatava tegevuse iseloomust ja kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi finantsmäärus).
Selgitus
Vt põhjenduse 18 selgitust. „EA” asendamist „ artikli 12 alusel tunnustatud organiga” tuleks kohaldada tekstis läbivalt ning seda ei ole hilisemates muudatusettepanekutes eraldi välja toodud, kui see ei ole just konkreetselt vajalik.
Muudatusettepanek 26 Artikli 1 lõige 1
1. Käesolevas määruses kehtestatakse ühenduse turule viidavaid aineid, valmistisi või muid tooteid, mis võivad, kuid ei pea olema läbinud muutmist, hindavate vastavushindamisasutuste akrediteerimise korraldamise ja läbiviimise eeskirjad. Selles sätestatakse ka turujärelevalve ja kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise raamistik tagamaks, et ainete, valmististe ja muutmise läbinud toodete puhul, mille kohta kehtivad tooteturustuse tingimusi ühtlustavad ühenduse õigusaktid (edaspidi ühenduse ühtlustamisaktid), on järgitud avalike huvide kõrgetasemelise kaitse nõudeid. Sellised avalikud huvid on näiteks inimeste tervise ja ohutuse üldine kaitse, töötervishoid ja tööohutus, tarbijakaitse, keskkonnakaitse ja turvalisuse tagamine.	1. Tagamaks, et toodete puhul, mille suhtes kehtib kaupade vaba liikumine ühenduse piires on järgitud avalike huvide kõrgetasemelise kaitse nõudeid, milleks on näiteks inimeste tervise ja ohutuse üldine kaitse, töötervishoid ja tööohutus, tarbijakaitse ja keskkonnakaitse, ning tagades samal ajal, et kaupade vaba liikumist ei piirata rohkem, kui on lubatud ühenduse ühtlustamisaktidega ja muude asjakohaste ühenduse eeskirjadega, luuakse käesoleva määrusega raamistik, millega toetatakse erieeskirju ühenduse olemasolevate ja tulevaste valdkonda puudutavate õigusaktide ühtlustamise osas neid õigusakte oluliselt muutmata ja eelkõige tegemata muudatusi neis sisalduvates tervise- ja keskkonnakaitset puudutavates eeskirjades ning akrediteerimist ja turujärelevalvet puudutavates erieeskirjades, mida need võivad sisaldada. Kõnealustel eesmärkidel nähakse käesoleva määrusega ette:
	(a) vastavushindamisasutuste akrediteerimise korraldamise ja läbiviimise eeskirjad;
	(b) turujärelevalve raamistik, sealhulgas ühenduse kaitsemeetmed, ja raamistik kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimiseks;
	(c) ühenduse CE-vastavusmärgise ja CE- märgistussüsteemiga seotud sätted.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepanekuid 20, 21, 23 ja 24.)
Muudatusettepanek 27 Artikli 1 lõige 2
2. Käesolevat määrust ei kohaldata juhtumite suhtes, mis kuuluvad järgmistesse valdkondadesse:	välja jäetud
(a) toidualased õigusnormid vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 määratlusele, välja arvatud määruse (EÜ) nr 509/2006, (EÜ) nr 510/2006 ja EÜ nr […./….] [mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta] II peatükk;
(b) söödaalased õigusnormid vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 määratlusele;
(c) direktiiv 2001/37EÜ;
(d) direktiiv 2002/98/EÜ;
(e) direktiiv 2004/23/EÜ.
Selgitus
See lõige võimaldaks mitte kohaldada määrust teatud oluliste valdkondade suhtes, mille suhtes kohaldatakse eriõigusakte. Akrediteerimist tegelikult juba rakendatakse ulatuslikult enamuses kõnealustes valdkondades ja seetõttu kahjustaksid soovitatud erandid kvaliteedi eesmärkide soovitud saavutamist neis valdkondades.
Muudatusettepanek 28 Artikli 2 punkt -1 (uus)
	(-1) tooted – ained, valmistised ja muud kaubad, olenemata sellest, kas need on läbinud muutmise või mitte;
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 25)
Muudatusettepanek 29 Artikli 2 punkt 3
(3) tootja – füüsiline või juriidiline isik, kes oma nime või kaubamärgi all projekteerib või valmistab toodet või on toote projekteerinud või valmistanud;	(3) tootja – füüsiline või juriidiline isik, kes oma nime või kaubamärgi all projekteerib või valmistab toodet või on toote projekteerinud või valmistanud ja kes viib toote turule;
Selgitus
Mõiste kooskõlastamine muude turul tegutsevate isikute mõistetega.
Muudatusettepanek 30 Artikli 2 punkt 5
(5) turustaja – iga füüsiline või juriidiline isik turustusahelas, kes teeb toote turul kättesaadavaks;	(5) turustaja – iga füüsiline või juriidiline isik turustusahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;
Selgitus
Selgitada tuleb vahet nende ettevõtjate vahel, kellel on sarnane roll toote turule viimisel, ja nende vahel, kes ei tee toodet turul kättesaadavaks esimest korda. Toote ühenduse turule toov juriidiline isik peaks vastutama selle nõuetele vastavuse eest. Turustajate puhul see nii ei ole.
Muudatusettepanek 31 Artikli 2 punkt 9
(9) ühtlustatud standard – direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardiorganisatsiooni poolt vastavalt direktiivi 98/34/EÜ artiklile 6 vastu võetud standard;	(9) ühtlustatud standard – direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardiorganisatsiooni poolt komisjoni volituse alusel ja vastavalt direktiivi 98/34/EÜ artiklile 6 vastu võetud standard;
Muudatusettepanek 32 Artikli 2 punkt 10
(10) akrediteerimine – kolmanda isiku poolt läbiviidav vastavushindamisasutuse atesteerimine, mis ametlikult tõendab tema pädevust täita kindlaksmääratud vastavushindamisülesandeid “;	(10) akrediteerimine – riigi akrediteerimisasutuse poolt läbiviidav vastavushindamisasutuse atesteerimine, mis ühtlustatud õigusnormide ja vajaduse korral lisanõuete, sealhulgas asjaomaste valdkondlike süsteemide alusel ametlikult tõendab tema nõuetele (muu hulgas pädevusnõuetele) vastavust, et täita kindlaksmääratud vastavushindamisi;
Selgitus
Viide kolmandale isikule on tarbetu, sest ainult riigi akrediteerimisasutus saab määrusele vastavat akrediteerimist läbi viia. Akrediteerimise ulatus määratletakse normide alusel, millega on kehtestatud vastavushindamisasutuste pädevusnõuded. Kui normidele (ühtlustatud või lisanõuded) ei ole määruses otseselt viidatud, võib määrust kohaldada muude süsteemide, näiteks ajakirjanike akrediteerimise suhtes. Sõna „pädevus” tuleb tõlgendada tema laiemas tähenduses. Viites valdkondlikele akrediteerimissüsteemidele peetakse silmas artikli 12 lõikes 2 nimetatud süsteeme.
Muudatusettepanek 33 Artikli 2 punkt 13 a (uus)
	(13 a) ühenduse ühtlustamisaktid – mis tahes tooteturustuse tingimusi ühtlustav ühenduse õigusakt;
Selgitus
Mõiste on toodud siia artiklist 1, et koondada kõik mõisted samasse kohta.
Muudatusettepanek 34 Artikli 2 punkt 13 b (uus)
	(13 b) ühenduse turule sisenemine – tollivormistuseks esitamine;
Selgitus
III peatüki 3. jaos kasutatava väljendi „ühenduse turule sisenevad tooted” tähenduse selgitamiseks
Muudatusettepanek 35 Artikli 2 punkt 13 c (uus)
	(13 c) vastavushindamine – tõendamine, et toode, protsess, süsteem, isik või asutus vastab nende suhtes kohaldatava(te)s õigusakti(de)s sätestatud konkreetsetele nõuetele;
Selgitus
Vastavushindamise mõiste vajab määratlemist, kuna määruses kasutatakse seda ulatuslikult. Mõiste tuleks võtta dokumendist ISO/IEC 1700:2004 „Vastavushindamine: sõnastus ja üldpõhimõtted”.
Muudatusettepanek 36 Artikli 2 punkt 13 d (uus)
	(13 d) vastavushindamisasutus – asutus, mis teostab vastavushindamisi, sealhulgas kalibreerimine, katsetamine, sertifitseerimine ja kontrollimine;
Muudatusettepanek 37 Artikli 2 punkt 13 e (uus)
	(13 e) CE-vastavusmärgis – märgis, mis kinnitab tootja vastavusavaldust, et toode vastab kõigile nõuetele, mida kohaldatakse toote turuleviimisel;
Selgitus
CE-märgisega teatab tootja (või tema volitatud esindaja), et toode vastab kõigile kohaldatavatele nõuetele. See ei tõenda toote tegelikku vastavust kohaldatavatele nõuetele, mis oleks ebaõige, kuna sellisel juhul oleks turujärelevalve (mille valdkonda kuuluvad loomulikult ka CE-märgisega tooted) nende toodete osas üleliigne.
Muudatusettepanek 38 Artikli 2 punkt 13 f (uus)
	13 f) turujärelevalve – ametiasutuste teostatud tegevused ja võetud meetmed, mille eesmärk on tagada, et tooted vastavad asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetele;
Muudatusettepanek 39 Artikli 2 punkt 13 g (uus)
	(13 e) turujärelevalveasutus – iga liikmesriigi asutus või asutused, mis vastutavad turujärelevalve teostamise eest oma territooriumil.
Selgitus
Mõiste on toodud siia artiklist 15, et koondada kõik mõisted samasse kohta.
Muudatusettepanek 40 Artikli 2 punkt 13 h (uus)
	(13 h) vastastikune hindamine – hindamisprotsess riikide akrediteerimisasutuste vahel, mida teostatakse käesoleva määruse ja vajaduse korral valdkondlike tehniliste kirjelduste põhjal;
Muudatusettepanek 41 Artikli 2 punkt 13 i (uus)
	(13 i) vabasse ringlusse lubamine – ühendusevälisele kaubale ühenduse kauba tollistaatuse andmine, nagu on sätestatud ühenduse tolliseadustikus;
Muudatusettepanek 42 Artikli 3 lõige 1
1. Kui akrediteerimist kasutatakse täiendava või vabatahtliku meetmena hindamaks, kas vastavushindamisasutus on pädev teostama vastavushindamist aine, valmistise või muu toote osas, mis võib, kuid ei pea olema läbinud muutmist, kohaldatakse käesolevat peatükki olenemata akrediteerimisasutuse juriidilisest staatusest.	1. Kui akrediteerimist kasutatakse täiendava või vabatahtliku meetmena hindamaks, kas vastavushindamisasutus on pädev teostama vastavushindamist, kohaldatakse käesolevat peatükki olenemata akrediteerimisasutuse juriidilisest staatusest.
Selgitus
Tehakse ettepanek lisada toote mõiste muudele mõistetele artiklis 2.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 32)
Muudatusettepanek 43 Artikli 3 lõige 2
2. Käesolevat peatükki kohaldatakse määrustes (EÜ) nr 509/2006, (EÜ) nr 510/2006 ja (EÜ) nr […./….] [mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta] osutatud akrediteerimise suhtes.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga tehakse ettepanek, et määrusi 509/2006 ja 510/2006 ei jäetaks käesoleva määruse kohaldamisalast välja. Akrediteerimist juba kasutatakse ulatuslikult erinevate vastavushindamiste juures erinevate toidukaupade puhul. Akrediteerimisraamistiku kohaldamisala peaks olema võimalikult ulatuslik, et hoida ära mitme paralleelse süsteemi loomist, aga see peaks olema selgelt seotud olemasoleva raamistikuga.
Muudatusettepanek 44 Artikli 3 lõige 3
3. Käesolevat peatükki ei kohaldata määruse (EÜ) nr 761/2001 reguleerimisalasse kuuluvate juhtumite suhtes.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepanekuga tehakse ettepanek määrust 761/2006 käesoleva määruse kohaldamisalast mitte välja jätta. Akrediteerimise kasutamise väljajätmine ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) kontrollijate pädevuse hindamisel ei ole õigustatud, kuna atesteerimist juba kasutatakse sellel eesmärgil suures enamuses liikmesriikides ja see on andnud häid tulemusi. Akrediteerimisraamistiku kohaldamisala peaks olema võimalikult ulatuslik, et hoida ära mitme paralleelse süsteemi loomist, aga see peaks olema selgelt seotud olemasoleva raamistikuga.
Muudatusettepanek 45 Artikli 4 lõige 2
2. Kui liikmesriik ei pea majanduslikult otstarbekaks oma akrediteerimisasutust luua või teatavaid akrediteerimisteenuseid pakkuda, võib ta pöörduda teise liikmesriigi akrediteerimisasutuse poole.	2. Kui liikmesriik ei pea majanduslikult otstarbekaks oma akrediteerimisasutust luua või teatavaid akrediteerimisteenuseid pakkuda, peaks ta pöörduma teise liikmesriigi akrediteerimisasutuse poole.
Selgitus
Kui liikmesriik otsustab riigi atesteerimisasutust mitte luua või piirab selle kohustusi, peaks põhireegel olema see, et see liikmesriik kasutab teise riigi akrediteerimisasutust. Kuigi käesoleva muudatusettepanekuga ei soovitata seda kohustuslikuks muuta, tuleks seda väljendada tugevamas sõnastuses kui lihtsalt liikmesriigile antava võimalusena.
Muudatusettepanek 46 Artikli 4 lõike 3 teine a lõik (uus)
	Komisjon koostab esimeses ja teises lõigus näidatud teabe põhjal igas liikmesriigis toimivate riigi akrediteerimisasutuste nimekirja ja ajakohastab seda. Komisjon avalikustab nimekirja.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 36)
Muudatusettepanek 47 Artikli 4 lõige 4
4. Riigi akrediteerimisasutust loetakse avaliku võimu kandjaks.	4. Riigi akrediteerimisasutus toimib avaliku võimu kandjana ja avalikes huvides.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada viidet avaliku võimu kandjale, millel võib olla erinevates liikmesriikides erinev tähendus, ja rõhutada, et riikide akrediteerimisasutused teenivad olulist avalikku huvi.
Muudatusettepanek 48 Artikli 4 lõige 6
6. Riigi akrediteerimisasutus töötab mittetulunduslikul alusel. Ta ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega ka nõustamisteenuseid.	6. Riigi akrediteerimisasutus töötab mittetulunduslikul alusel. Ta ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, osutada kommertsalusel nõustamisteenuseid, omada osalust ega muid finants- ega juhtimisega seotud huve vastavushindamisasutuses.
Selgitus
Tuleb võtta meetmeid nii riigi akrediteerimisasutuse kui vastavushindamisasutuste iseseisvuse tagamiseks; kõnealuste meetmete nimekirja tuleb lisada nõue, mis tagab finantspoole ja juhtimise eraldatuse.
Muudatusettepanek 49 Artikli 4 lõige 8
8. Riigi akrediteerimisasutus taotleb Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni (EA) liikmeks saamist.	8. Riigi akrediteerimisasutus on artiklis 12a tunnustatud organisatsiooni liige.
Selgitus
Vabatahtlik liikmesus tunnustatud organisatsioonis ei ole piisav, kuna see muudaks kogu Euroopa akrediteerimise kontseptsiooni ebajärjekindlaks. Artikli 4 lõikes 8 tehtav muudatus on kooskõlas üldise seisukohaga, et soovitav oleks määratleda EA üheainsa organina, kellele antakse käesoleva määrusega eristaatus, nagu on näidatud põhjenduses 18.
Muudatusettepanek 50 Artikli 4 lõige 8 a (uus)
	8 a. Riigi akrediteerimisasutused loovad ja säilitavad asjakohased struktuurid, mis tagavad kõigi huvitatud isikute tõhusa ja tasakaalustatud osaluse nii nende organisatsioonides kui ka Euroopa akrediteerimisvõrgustikus.
Selgitus
Et tasakaalustada akrediteerimise mittekonkureerivat staatust ja tagada riigi akrediteerimisasutuste nõutud erapooletuse kaitse, peavad huvirühmade huvid olema nii riigi akrediteerimisasutustes kui ka Euroopa akrediteerimisvõrgustikus piisavalt esindatud.
Muudatusettepanek 51 Artikli 5 lõige 1 a (uus)
	1 a. Kui teade vastavushindamisasutuse nõuetele vastavuse kohta ei tugine akrediteerimistunnistusele, annab teate väljastav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõik vajalikud dokumendid vastavushindamisasutuse pädevuse tõendamiseks.
Selgitus
Käesoleva määruse oluline eesmärk on akrediteerimise kasutamise julgustamine. Kui liikmesriik otsustab akrediteerimist siiski mitte rakendada, peaks ta olema kohustatud teistele liikmesriikidele ja komisjonile kindlalt näitama, et vastavushindamisasutuse pädevus on tõendatud samal tasemel, kui seda oleks teinud akrediteerimisasutus. Tekst on võetud otsuse ettepanekust ja selles on tehtud mõned muudatused.
Muudatusettepanek 52 Artikli 3 lõige 3
3. Kui riigi akrediteerimisasutus teeb kindlaks, et akrediteerimistunnistuse saanud vastavushindamisasutus ei ole enam pädev teatavat vastavushindamist teostama või on toime pannud oma kohustuste tõsise rikkumise, võtab ta kõik asjakohased meetmed kõnealuse vastavushindamisasutuse akrediteerimistunnistuse kehtivuse piiramiseks, peatamiseks või äravõtmiseks.	3. Kui riigi akrediteerimisasutus teeb kindlaks, et akrediteerimistunnistuse saanud vastavushindamisasutus ei ole enam pädev teatavat vastavushindamist teostama või on toime pannud oma kohustuste tõsise rikkumise, võtab ta mõistliku ajavahemiku jooksul kõik asjakohased meetmed kõnealuse vastavushindamisasutuse akrediteerimistunnistuse kehtivuse piiramiseks, peatamiseks või äravõtmiseks.
Selgitus
Riikide akrediteerimisasutused võtavad mõistliku ajavahemiku jooksul kõik asjakohased meetmed kõnealuse vastavushindamisasutuse akrediteerimistunnistuse kehtivuse piiramiseks, peatamiseks või äravõtmiseks, kui viimane osutub ebapädevaks. Lõpliku hinnangu sellele, kas meede võeti mõistliku kiirusega, annavad kohtud, aga see peaks sõltuma probleemi tõsidusest igal üksikul juhul. Isegi lühike viivitus võidakse lugeda mittemõistlikuks, kui asjaolud ja tagajärjed on küllalt tõsised.
Muudatusettepanek 53 Artikli 5 lõige 4
4. Liikmesriigid kehtestavad akrediteerimisotsuste või nende tegemata jätmise kohta esitatavate protestide ja kaebuste lahendamise menetlused.	4. Liikmesriigid tagavad akrediteerimisotsuste või nende tegemata jätmise kohta esitatavate protestide ja kaebuste lahendamise menetluste kehtestamise.
Selgitus
Kui riikide akrediteerimisasutused ei täida oma kohustusi, tuleb tagada, et riigi õigusaktid võimaldaksid mõjusate õiguslike meetmete rakendamist olukorra parandamiseks.
Muudatusettepanek 54 Artikli 5 lõige 4 a (uus)
	Ilma et see piiraks käesoleva määruse sätete kohaldamist, on liikmesriikidel õigus esitada meditsiinitoodete valdkonnas pädevatele volitatud asutustele täiendavaid nõudeid, mida riigid peavad vajalikuks aktiivse, ennetava ja süsteemse turujärelevalve tagamiseks ning patsientide, kasutajate ja muude kolmandate isikute aktiivse kaitse saavutamiseks kooskõlas direktiivis 93/42/EMÜ meditsiinitoodete kohta kehtestatud nõuetega.
(See suuline muudatusettepanek põhineb muudatusettepanekul 174)
Muudatusettepanek 55 Artikli 5 a (uus) pealkiri ja lõige 1
	Artikkel 5 a Mittekonkureerimise põhimõte
	1. Riigi akrediteerimisasutused ei konkureeri vastavushindamisasutustega.
Muudatusettepanek 56 Artikli 5 a (uus) lõige 2
	2. Riigi akrediteerimisasutus ei konkureeri seoses kohustuslike vastavushindamiste akrediteerimisega teiste Euroopa Liidu territooriumil asuvate riigi akrediteerimisasutustega.
Muudatusettepanek 57 Artikli 5 a (uus) lõige 3
	3. Riigi akrediteerimisasutused võivad siiski tegutseda liikmesriigiüleselt teise liikmesriigi territooriumil, kui seda on taotlenud vastavushindamisasutus kohustusliku vastavushindamise akrediteerimiseks artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustel või artikli 6 lõike 3 kohaselt koostöös teise liikmesriigi akrediteerimisasutusega, kui teise riigi akrediteerimisasutus neilt seda taotleb.
Muudatusettepanek 58 Artikli 6 lõike 1 esimene lõik
1. Vastavushindamisasutus taotleb akrediteerimist oma asukohaliikmesriigi akrediteerimisasutuselt või selliselt teise riigi akrediteerimisasutuselt, kelle poole asjaomane liikmesriik on pöördunud vastavalt artikli 4 lõikele 2.	1. Vastavushindamisasutus taotleb kohustusliku vastavushindamise akrediteerimist oma asukohaliikmesriigi akrediteerimisasutuselt või selliselt teise riigi akrediteerimisasutuselt, kelle poole asjaomane liikmesriik on pöördunud vastavalt artikli 4 lõikele 2.
Selgitus
Euroopa vastavushindamisasutused peavad konkureerima muude vastavushindamisasutustega. Piiriülene akrediteerimispoliitika muude kui Euroopa vastavushindamisasutuste osas on määratletud rahvusvahelise akrediteerimisfoorumi (IAF) väljastatud juhistes. Piiriülese akrediteerimise nõuded mittekohustuslikus valdkonnas ei tohiks olla piiravama iseloomuga kui IAFi ja rahvusvahelise laboratooriumide akrediteerimise koostööühingu (ILAC) poliitika, sellega välditakse mittevajalikke takistuste (kulud, bürokraatia) püstitamist Euroopa asutustele.
Muudatusettepanek 59 Artikli 7 punkt 9 a (uus)
	(9 a) teeb võimalikuks ja tagab vastavushindamiste teostamise nõuetekohasel viisil (vältides ettevõtete liigset koormamist), mille puhul võetakse arvesse ettevõtte suurust, tööstusharu, ettevõtte struktuuri, tootetehnoloogia keerukuse astet ja masstootmist.
Muudatusettepanek 60 Artikli 8 lõike 1 teine lõik
Liikmesriigid võivad otsustada, et edukalt läbitud artikli 9 kohase vastastikuse hindamise korral on esimeses lõigus sätestatud järelevalvenõue täidetud.	Liikmesriigid võivad otsustada, et edukalt läbitud artikli 9 kohase vastastikuse hindamise korral on esimeses lõigus sätestatud järelevalvenõue täidetud.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni)
Muudatusettepanek 61 Artikli 8 lõige 2 a (uus)
	2 a. Riigi akrediteerimisasutused kehtestavad apellatsioonimenetlused, et anda ettevõtjatele õiguskaitsevahend, mille abil nad saavad tõendada, et akrediteeritud asutusel puuduvad minimaalsed nõutud oskused või pädevus või et akrediteeritud asutus on oma tegevustes kallutatud.
Selgitus
Olemasolev ettepanek näeb ette menetluse, mille kohaselt liikmesriigid peavad oma akrediteerimisasutusi regulaarsete ajavahemike tagant kontrollima. See kaitseb üldsuse huve. Kuid kuna riigi akrediteerimisasutuste ja nende poolt akrediteeritavate asutuste tegevus avaldab ettevõtjatele otsest mõju, peab ettevõtjatel olema selge õiguskaitsevahend.
Muudatusettepanek 62 Artikli 9 lõige 1
1. Riikide akrediteerimisasutused hoiavad käigus vastastikuse hindamise süsteemi ja osalevad selles.	1. Riikide akrediteerimisasutused seostavad oma tegevuse vastastikuse hindamisega, mida organiseerib artikli 12 a alusel tunnustatud asutus.
Muudatusettepanek 63 Artikli 9 lõige 1 a (uus)
	1 a. Sidusrühmadel on õigus osaleda süsteemis, mis loodi vastastikuse hindamistegevuse järelevalveks.
Selgitus
Selleks et süsteem oleks usutavalt sõltumatu, ei tohiks see olla suletud ring, kus väike „võrdsete klubi” isesennast akrediteerib. Vastastikuses hindamistegevuses osalevad riigiasutused ei tohiks jätta kasutamata süsteemi kasutajate, st kõnealuse valdkonna pädevust. Elektritoodete IEC-normidele vastavuse kinnitamist puudutav rahvusvaheline süsteem tugineb vastastikusele hindamistegevusele ja on avatud sidusrühmadele juhtimise tasandil: sama kehtib ka Euroopas madalpinge direktiivi kohaldamisalas toimiva Euroopa sertifitseerimisasutuste liidu raames.
Muudatusettepanek 64 Artikli 9 lõige 2
2. Liikmesriigid tagavad, et nende akrediteerimisasutused läbivad vastastikuse hindamise regulaarselt.	2. Liikmesriigid tagavad, et nende akrediteerimisasutused läbivad vastastikuse hindamise regulaarselt, nagu sätestatud lõikes 1.
Muudatusettepanek 65 Artikli 9 lõige 3
3. Vastastikune hindamine toimub mõistlike ja läbipaistvate kriteeriumide ja menetluste alusel. Hindamise tulemusena vastuvõetud otsuste vastu kaebuste esitamiseks tuleb kehtestada asjakohased menetlused.	3. Vastastikune hindamine toimub mõistlike ja läbipaistvate kriteeriumide ja menetluste alusel, eelkõige struktuuri-, inimressursside ja protsessinõuete, konfidentsiaalsuse ning kaebustega seoses. Hindamise tulemusena vastuvõetud otsuste vastu kaebuste esitamiseks tuleb kehtestada asjakohased menetlused.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lisatakse teatud osad vastastikuse hindamise kohustusliku aluse osana. Vastastikust hindamist puudutavad aruanded peaksid käsitlema neid valdkondi, samuti muid asjaomaseid valdkondi, eraldi rubriikides ja formaadis, mis võimaldab kõiki aruandeid hästi võrrelda.
Muudatusettepanek 66 Artikli 9 lõige 4
4. Vastastikune hindamine peab kindlaks tegema, kas riikide akrediteerimisasutused vastavad artikli 7 nõuetele.	4. Vastastikune hindamine peab kindlaks tegema, kas riikide akrediteerimisasutused vastavad artikli 7 nõuetele. Vastastikuse hindamise edukalt läbinud riikide akrediteerimisasutused tunnistavad üksteise akrediteerimisi ja akrediteeritud asutuste väljastatud vastavushindamiste tulemusi.
Selgitus
Artiklis 12a sätestatud liikmelisus ei tähenda riikide akrediteerimisasutustele kohustust osaleda vastastikuses hindamises, mis on akrediteerimispraktika võrdväärsuse, läbipaistvuse ja sidususe saavutamise peamiseks vahendiks. Vastastikuse hindamise süsteem tuleks organiseerida Euroopa tasandil ja seda tuleks käigus hoida ühtlustatud eeskirjade kohaselt.
Muudatusettepanek 67 Artikli 9 lõige 5
5. Vastastikuse hindamise tulemused edastatakse kõigile liikmesriikidele ja komisjonile.	5. 5. Vastastikuse hindamise lõpptulemused avalikustatakse ja edastatakse kõigile liikmesriikidele ja komisjonile.
Selgitus
Hindamise tulemusi ei tule edastada mitte üksnes liikmesriikidele ja komisjonile, vaid need peavad olema kättesaadavad kõigile huvitatud isikutele.
Muudatusettepanek 68 Artikli 9 lõige 6
6. Komisjon vaatab üle vastastikuse hindamise eeskirjad ja kontrollib, et kõnealune süsteem toimiks nõuetekohaselt.	6. Komisjon koostöös liikmesriikidega vaatab üle vastastikuse hindamise eeskirjad ja kontrollib, et kõnealune süsteem toimiks nõuetekohaselt.
Muudatusettepanek 69 Artikli 10 pealkiri
Vastavuse eeldamine	Riikide akrediteerimisasutuste vastavuse eeldamine
Selgitus
Standardile vastamist tuleb näidata EAs kehtestatud vastastikuse hindamise protsessi abil. Kui akrediteerimise kasutamise eesmärgiks on toetada tõhusalt siseturu nõuetekohast funktsioneerimist vastastikuse usalduse suurendamise kaudu, siis peavad akrediteerivad asutused ise aktiivselt näitama, et nende usaldamine on õigustatud.
Muudatusettepanek 70 Artikkel 10
Eeldatakse, et riikide akrediteerimisasutused, mis vastavad kriteeriumidele, mis on sätestatud asjakohases ühtlustatud standardis, mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, vastavad artikli 7 nõuetele.	Eeldatakse, et riikide akrediteerimisasutused, mis tõendavad vastavust kriteeriumidele, mis on sätestatud asjakohases ühtlustatud standardis, mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, oma eduka osalemisega artiklis 9 sätestatud vastastikuse hindamise süsteemis, vastavad artikli 7 nõuetele.
Selgitus
Standardile vastamist tuleb näidata artikli 12 a alusel tunnustatud asutuses kehtestatud vastastikuse hindamise protsessi abil. Kui akrediteerimise kasutamise eesmärgiks on toetada tõhusalt siseturu nõuetekohast funktsioneerimist vastastikuse usalduse suurendamise kaudu, siis peavad akrediteerivad asutused ise aktiivselt näitama, et nende usaldamine on õigustatud.
Muudatusettepanek 71 Artikli 11 lõige 2
2. Riigi akrediteerimisasutus teatab riigi pädevatele ametiasutustele ja komisjonile, milliseid vastavushindamisi ta ühenduse õigusaktide alusel akrediteerib; samuti teatab ta selles küsimuses tehtud muudatustest.	2. Riigi akrediteerimisasutus teatab riigi pädevatele ametiasutustele, komisjonile ja käesoleva määruse artikli 12 a alusel tunnustatavale asutusele, milliseid vastavushindamisi ta ühenduse õigusaktide alusel akrediteerib; samuti teatab ta selles küsimuses tehtud muudatustest.
Selgitus
„Käesoleva määruse artikli 12 a alusel tunnustatava asutuse” lisamine nende asutuste hulka, mida riikide akrediteerimisasutused teavitama peavad, suurendab erinevate tegurite kõrval ka läbipaistvust.
Muudatusettepanek 72 Artikli 11 lõige 3
3. Riigi akrediteerimisasutus teeb avalikkusele kättesaadavaks teabe selle kohta, millised on tema vastastikuse hindamise läbimise tulemused ja milliseid vastavushindamisi ta akrediteerib; samuti avaldab ta selles osas tehtud muudatused.	3. Riigi akrediteerimisasutus teeb korrapäraselt avalikkusele kättesaadavaks teabe selle kohta, millised on tema vastastikuse hindamise läbimise tulemused ja milliseid vastavushindamisi ta akrediteerib; samuti avaldab ta selles osas tehtud muudatused.
Selgitus
Teave vastastikuse hindamise läbimise tulemuste kohta peaks olema korrapäraselt avalikkusele kättesaadav.
Muudatusettepanek 73 Artikli 12 lõige 2
Komisjon võib esimeses lõigus sätestatud korra kohaselt taotleda EA-lt ka valdkondlike akrediteerimissüsteemide väljatöötamist.	Komisjon võib esimeses lõigus sätestatud korra kohaselt ka:
	(a) tunnustada mõnd olemasolevat süsteemi, millega on juba kehtestatud hindamiskriteeriumid ja vastastikuse hindamise kord;
	(b) paluda artikli 12 a alusel tunnustataval asutusel koostada vastastikuse hindamise kriteeriumid ja kord ning valdkondlikud akrediteerimissüsteemid.
Selgitus
Käesoleva määrusega antakse artikli 12 a alusel tunnustatavale asutusele oluline roll akrediteerimise ühtlustamise tagamisel ning selle kvaliteedi edendamisel Euroopas. Seetõttu peaks artikli 12 a alusel tunnustatava asutuse vastutusalas olev vastastikuse hindamise süsteem olema ühtlasi liikmesriikide ja komisjoni kontrolli all.
Muudatusettepanek 74 Artikli 12 lõige 3
Sellistes süsteemides määratakse kindlaks ühenduse ühtlustamisaktides nõutava pädevustaseme tagamiseks vajalikud valdkondlikud tehnilised kirjeldused valdkondades, kus rakendatakse erinõudeid seoses tehnoloogiaga või tervise ja ohutuse kaitsega.	Sellistes süsteemides määratakse kindlaks ühenduse ühtlustamisaktides nõutava pädevustaseme tagamiseks vajalikud valdkondlikud tehnilised kirjeldused valdkondades, kus rakendatakse erinõudeid seoses tehnoloogiaga või tervise, keskkonna ja ohutuse kaitsega.
Selgitus
Viide keskkonnakaitsele sisaldub juba varasemates artiklites eelkõige selleks, et tegelda keskkonna valdkonnas olemasolevate ELi õigusaktidele mittevastavuse juhtumitega.
Muudatusettepanek 75 Artikli 12 a (uus) pealkiri ja lõige 1
	Artikkel 12 a
	Euroopa akrediteerimise infrastruktuur
	1. Komisjon tunnustab liikmesriikidega konsulteerimise järel seda asutust, mis vastab käesoleva määruse lisa nõuetele.
Selgitus
Eesmärk on määratleda põhinõuded tunnustatud asutuse nimetamiseks ja temaga sõlmitavale raamlepingule, tagades ühtlasi võimaluse leping lõpetada kas rikkumise tõttu või põhjust nimetamata; viimasel juhul võib küsimus olla näiteks selles, et on tekkinud alternatiivne asutus, mis täidab samu nõudeid tulemuslikumalt või vastab kõrgematele nõuetele, ning seetõttu tuleks seda asutust kasutada, või lihtsalt uue lepingu üle läbirääkimiste pidamiseks.
Muudatusettepanek 76 Artikli 12 a (uus) lõige 2
	2. Selleks, et asutust oleks võimalik tunnustada, sõlmib ta raamlepingu komisjoniga. See leping sisaldab muu hulgas asjaomase asutuse üksikasjalikke kohustusi, mille rikkumine annab komisjonile õiguse leping lõpetada, rahastamist puudutavaid sätteid ja tunnustatud asutuse järelevalvet käsitlevaid sätteid, samuti muid sellist tüüpi lepingule omaseid sätteid. Komisjon ja kõnealune asutus avalikustavad raamlepingu. Nii komisjon kui ka nimetatud asutus võivad lõpetada lepingu põhjust nimetamata pärast lepingus määratletava mõistliku etteteatamisaja möödumist.
Selgitus
Vt selgitust artikli 12 a (uus) lõike 1 kohta.
Muudatusettepanek 77 Artikli 12 a (uus) lõige 3
	3. Komisjon teavitab tunnustamisest lõike 1 alusel liikmesriike ja riikide akrediteerimisasutusi.
Selgitus
Vt selgitust artikli 12 a (uus) lõike 1 kohta.
Muudatusettepanek 78 Artikli 12 a (uus) lõige 4
	4. Komisjon võib korraga tunnustada vaid üht sellist asutust.
Selgitus
Vt selgitust artikli 12 a (uus) lõike 1 kohta.
Muudatusettepanek 79 Artikli 12 a (uus) lõige 5
	5. Esimeseks käesoleva määruse alusel tunnustatud asutuseks on Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon, eeldusel, et ta on sõlminud eespool nimetatud raamlepingu.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepanekut 54.)
Muudatusettepanek 80 Artikli 13 lõige 1 a (uus)
	1 a. Kõiki käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ainult sel juhul, kui ühenduse õigusaktides ei ole sama eesmärgiga erisätteid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta.
(Käesoleva kompromissmuudatusettepanekuga liidetakse muudatusettepanekud 196 ja 197)
Muudatusettepanek 81 Artikli 13 lõige 2
2. Artikleid 14–23 ei kohaldata direktiivi 2001/95/EÜ artikli 2 punktis a määratletud toodete suhtes, kui tegemist on tarbijate tervist ohutust käsitlevate küsimustega.	välja jäetud
Selgitus
Artikkel 13(2) tuleks välja jätta, et vähendada ebajärjekindluse ohtu, sest tarbekaupade ja kutsealaseks kasutamiseks mõeldud kaupade vaheline piir on ähmane ning erandi tegemine tähendaks tarbetut keerukust ja viiks toodete turustamisel ebaselge korra ja kohustuste tekkele. Seetõttu tuleks määruses sätestatud raamistikku kohaldada ka üldise tooteohutuse direktiivi suhtes juhtudel, mil see direktiiv ei sätesta konkreetsemaid eeskirju, millega tagatakse tõhusam kaitse.
Muudatusettepanek 82 Artikli 13 lõige 3
3. Artikleid 14–23 ei kohaldata järgmiste ühenduse ühtlustamisaktidega reguleeritud juhtudel:	välja jäetud
(a) direktiiv 70/156/EMÜ;
(b) direktiiv 76/768/EMÜ;
(c) direktiiv 90/385/EMÜ;
(d) direktiiv 93/42/EMÜ;
(e) direktiiv 97/68/EÜ;
(f) direktiiv 98/79/EÜ;
(g) direktiiv 2001/82/EÜ;
(h) direktiiv 2001/83/EÜ;
(i) direktiiv 2002/24/EÜ;
(j) direktiiv 2002/88/EÜ;
(k) määrus (EÜ) nr 1592/2002;
(l) direktiiv 2003/37/EÜ;
(m) direktiiv 2004/26/EÜ;
(n) määrus (EÜ) nr 273/2004;
(o) määrus (EÜ) nr 726/2004;
Selgitus
Samamoodi nagu üldise tooteohutuse direktiivi väljajätmine ohustaks tõhusa turujärelevalve ühtse raamistiku loomist, ohustaksid seda ka artikli 3 lõike 3 all loetletud direktiivide kaugeleulatuvad ja üldistavad erandid. Nii nagu üldise tooteohutuse direktiivi puhul, kohaldatakse määruse üldisemate eeskirjade asemel konkreetsemas õigusaktis sätestatut, tagades sellega, et turujärelevalvemeetmetes ei esine lünki ning need on üksikute toodete osas piisavad.
Muudatusettepanek 83 Artikli 13 lõige 4
4. Artikleid 24–26 kohaldatakse ainult juhul, kui ühenduse õigusaktid ei sisalda konkreetseid sätteid konkreetsete toodete piirikontrolli korraldamise kohta.	välja jäetud
Selgitus
Ümber sõnastatud uueks artikliks 13 lõige 1 a (eespool).
Muudatusettepanek 84 Artikkel 14
Liikmesriigid korraldavad ja teostavad järelevalvet tagamaks, et ühenduse turul olevad või turule sisenevad ühenduse ühtlustamisaktidega hõlmatud tooted vastavad asjakohaste ühenduse ühtlustamisaktide sätetele ning õige paigaldamise, hooldamise ja kasutamise korral ei kahjusta need inimeste tervist ega ohutust ega muid avalikke huve, mis on sätestatud asjakohastes ühenduse ühtlustamisaktides.	Liikmesriigid korraldavad ja teostavad turujärelevalvet vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. Turujärelevalve eesmärk on tagada, et ühenduse ühtlustamisaktidega hõlmatud tooted, mis ettenähtud otstarbel või põhjendatult eeldatavate tingimuste kohaselt kasutamisel ning õige paigaldamise ja hooldamise korral võivad kahjustada kasutajate tervist või ohutust või mis muul viisil ei vasta ühenduse ühtlustamisaktides sätestatud kohaldatavatele eeskirjadele, kõrvaldatakse turult või nende turul ja üldsusele kättesaadavaks tegemine keelatakse või seda piiratakse, ning et üldsust, komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse kohaselt.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepanekuid 61 ja 65)
Muudatusettepanek 85 Artikli 14 lõige 1 a (uus)
	1 a. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista toote turul kättesaadavaks tegemist oma territooriumil, välja arvatud juhul, kui selline keeld, piirang või takistus on tingitud käesolevas määruses või ühenduse ühtlustamisaktides sätestatud nõuetest ning on nendega kooskõlas.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 62)
Muudatusettepanek 86 Artikli 14 lõige 1 b (uus)
	1 b. Liikmesriigid tagavad, et nende turujärelevalve hõlmab kogu tootevalikut, mille suhtes kohaldatakse õigusaktides sätestatud eeskirju, olenemata sellest, kas tooted on mõeldud tarbijatele või on tõenäoline, et tarbijad neid kasutavad, või on tooted mõeldud kutsealaseks kasutamiseks.
Selgitus
Maksimaalse õiguskindluse loomiseks on vaja täpsustada, et turujärelevalvet teostatakse kogu tootevaliku suhtes, mis peab vastama õigusaktides sätestatud eeskirjadele.
Muudatusettepanek 87 Artikli 15 lõige 1
Iga liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike tema territooriumil turujärelevalvet teostavatest pädevatest asutustest, edaspidi „turujärelevalveasutused”.	1. Iga liikmesriik teavitab komisjoni oma turujärelevalveasutustest ja nende pädevusvaldkondadest. Komisjon edastab teabe teistele liikmesriikidele.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 66)
Muudatusettepanek 88 Artikli 15 lõige 1 a (uus)
	1 a. Iga liikmesriik võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et üldsus teaks turujärelevalveasutuse olemasolu, ülesandeid ja nimetust ning seda, kuidas nimetatud asutusega saab ühendust võtta.
Selgitus
Vt artikli 15 selgitust
Muudatusettepanek 89 Artikli 16 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad teabevahetuse ja kooskõlastamise kõigi turujärelevalveasutuste vahel.	1. Liikmesriigid tagavad teabevahetuse ja kooskõlastamise kõigi nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate turujärelevalveasutuste vahel.
Selgitus
Selgitus.
Muudatusettepanek 90 Artikli 16 lõige 2
2. Liikmesriigid kehtestavad asjakohased menetlused ühenduse ühtlustamisaktidega hõlmatud toodetest tulenevate ohtudega seotud küsimustes esitatud kaebuste ja aruannete käsitlemiseks, järelevalve teostamiseks õnnetuste ja tervisekahjustuste üle, mille korral on kahtlus, et need võivad olla tekkinud kõnealuste toodetega seoses ning ohutusküsimusi käsitleva teadusliku ja tehnilise teabe jälgimiseks ja ajakohastamiseks.	2. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatakse asjakohased menetlused ühenduse ühtlustamisaktidega hõlmatud toodetest tulenevate ohtudega seotud küsimustes esitatud kaebuste ja aruannete käsitlemiseks, teostatakse järelevalvet õnnetuste ja tervisekahjustuste üle, mille korral on kahtlus, et need võivad olla tekkinud kõnealuste toodetega seoses, kehtestatakse asjakohased menetlused kontrollimaks, et parandusmeetmed on tõhusalt ellu viidud, ning jälgitakse ja ajakohastatakse ohutusküsimusi käsitlevat teaduslikku ja tehnilist teavet.
Selgitus
Turujärelevalve peaks hõlmama konkreetset parandusmeetmete kontrolli. Mitmed osapooled on väljendanud muret CE-märgistuse usaldusväärsuse üle. Usaldusväärsuse puudus võib olla põhjustatud kahest asjast, esiteks nende ettevõtjate puudulikust tabamisest, kes tahtlikult ei pea kinni ühenduse õigusaktidest, ja teiseks ebapiisavast kontrollist tagamaks, et nõuetele mittevastavaks tunnistatud toode kõrvaldatakse turult. Iga liikmesriik peab ise kontrollima, et parandusmeetmed on tulemuslikult ellu viidud.
Muudatusettepanek 91 Artikli 16 lõige 4
4. Liikmesriigid kehtestavad turujärelevalveprogrammid ning rakendavad ja ajakohastavad neid regulaarselt.	4. Liikmesriigid tagavad turujärelevalveprogrammide kehtestamise, rakendamise ja regulaarse ajakohastamise. Iga liikmesriik koostab üldise turujärelevalveprogrammi ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ning teavitab sellest teisi liikmesriike ja komisjoni ning teeb programmi üldsusele Internetis kättesaadavaks. Edasistest programmi ajakohastamistest teavitatakse ja ajakohastused tehakse kättesaadavaks samal viisil. Liikmesriigid võivad sõlmida koostöölepingud huvirühmadega, eelkõige valdkondlike kutseorganisatsioonidega, et ära kasutada olemasolevaid turuteadmisi.
(Käesoleva muudatusettepanekuga liidetakse muudatusettepanekud 211 ja 212)
Muudatusettepanek 92 Artikli 16 lõige 5
5. Liikmesriigid vaatavad regulaarselt läbi oma turujärelevalvemeetmed ja hindavad nende toimimist.	5. Liikmesriigid vaatavad regulaarselt läbi oma turujärelevalvemeetmed ja hindavad nende toimimist. Sellised läbivaatused ja hindamised ei tohi toimuda harvemini kui igal neljandal aastal ning nende tulemused edastatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning tehakse üldsusele kättesaadavaks Internetis.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 71)
Muudatusettepanek 93 Artikli 17 lõike 1 esimene lõik
1. Turujärelevalveasutused viivad piisaval määral läbi asjakohaseid tooteomaduste kontrollimisi kas dokumentide põhjal või vajadusel füüsilise või laboratoorse kontrolli vormis representatiivse valimi alusel.	1. Turujärelevalveasutused viivad piisaval määral läbi asjakohaseid tooteomaduste kontrollimisi kas dokumentide põhjal või vajadusel füüsilise või laboratoorse kontrolli vormis representatiivse valimi alusel, võttes arvesse riskihindamise, kaebuste ja muude saadud signaalide osas kehtestatud põhimõtteid.
Selgitus
Turujärelevalveasutustel peaks ka olema õigus võtta tootenäidiseid, kui see on vajalik riskihindamise tulemuste ja probleemide ilmnemise tõttu, järgides samas proportsionaalsuse põhimõtet, eriti kui on tegemist komponentide või tarbekaupade partiidega, mis kipuvad olema odavad ja müüakse turustaja soodusmüügil kiiresti läbi.
Muudatusettepanek 94 Artikli 17 lõike 1 teine ja kolmas lõik
Kõnealustel asutustel on õigus nõuda ettevõtjatelt selliste dokumentide ja sellise teabe kättesaadavaks tegemist, mida nad artikli 14 kohaldamisel vajalikuks peavad. Neil on ka õigus siseneda asjaomaste ettevõtjate äriruumidesse, kui nad seda artikli 14 kohaldamisel vajalikuks peavad.	Turujärelevalveasutustel on õigus proportsionaalsuse põhimõtet järgides nõuda ettevõtjatelt selliste dokumentide ja sellise teabe kättesaadavaks tegemist, mida nad oma toiminguteks vajalikuks peavad, sealhulgas siseneda asjaomaste ettevõtjate äriruumidesse ja võtta vajalikke tootenäidiseid.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 73)
Muudatusettepanek 95 Artikli 17 lõike 1 kolmas a lõik (uus)
	Kui turujärelevalveasutused teostavad esimeses lõigus osutatud kontrolle, tunnustavad nad ühenduses akrediteeritud vastavushindamisasutuse poolt teostatud katsearuandeid kehtiva vastavustõendusena.
Selgitus
Õiguskindluse nimel peavad kõikide liikmesriikide turujärelevalveasutused tunnustama teatud akrediteeritud asutuse poolt teostatud vastavushindamiste katsearuandeid.
Muudatusettepanek 96 Artikli 17 lõike 2 esimene lõik
Turujärelevalveasutused võtavad vajalikud meetmed, et hoiatada asjaomases riigis elavaid tarbijaid iga turul oleva toote eest, mille kohta nad on kindlaks teinud, et see kujutab endast ohtu.	Turujärelevalveasutused tagavad vajalike ja proportsionaalsete meetmete võtmise, et hoiatada asjaomases riigis elavaid tarbijaid piisavalt vara iga turul oleva toote eest, mille kohta nad on kindlaks teinud, et see kujutab endast tõsist ohtu.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 74)
Muudatusettepanek 97 Artikli 17 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused soovivad turult kõrvaldada teises liikmesriigis valmistatud toodet, teavitavad nad sellest vastavat ettevõtjat aadressil, mis on kõnealusel tootel või tootega kaasas olevatel dokumentidel.
Selgitus
Ettevõtjat on vaja teavitada, kui teine liikmesriik otsustab mõne tema toote turult kõrvaldada. Siiski ei saa oodata, et liikmesriigi ametiasutused võtaksid ettevõtjaga ühendust enne, kui nad saadavad info teise liikmesriigi ametiasutustele, sest see aeglustaks menetlust märgatavalt.
Muudatusettepanek 98 Artikli 17 lõige 3
3. Turujärelevalveasutused täidavad oma kohustusi asjakohase sõltumatusega ning järgivad konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse nõudeid.	3. Turujärelevalveasutused täidavad oma kohustusi asjakohase sõltumatusega poliitilisest ja ärilisest survest. Nad järgivad konfidentsiaalsuse nõuet, et kaitsta teavet, mille asjaomane ettevõtja põhjendatult liigitab ärisaladuseks, või isikuandmeid, kuid käesolevas määruses sätestatud kohustus teavet avaldada on alati ülimuslik, kui see on vajalik ühenduse tarbijate huvide kaitsmiseks.
Selgitus
Turujärelevalveasutused peaksid tegutsema ainult artikli 14 uues lõikes 5 sätestatud eesmärgil ning olema seega sõltumatud nii ärilisest kui poliitilisest survest. Selleks et leida tasakaal konfidentsiaalsuse tagamise ja vajaduse vahel üldsust tõsistest ohtudest teavitada, tuleb konfidentsiaalne teave piiritleda vähima teabehulgaga, mida rangelt tuleb konfidentsiaalsena hoida, nagu näiteks teave, mille suhtes on tõestatud, et see on ärisaladus, ning mida ei ole vaja tõsisest ohust igakülgse teabe andmiseks avaldada.
Muudatusettepanek 99 Artikkel 18
Liikmesriigid tagavad, et tooted, mis kujutavad endast kiiret sekkumist nõudvat tõsist ohtu, kaasa arvatud need, mille mõju ei ole vahetu, võetakse tagasi või kõrvaldatakse turult või keelatakse nende turul kättesaadavaks tegemine, ja et vastavalt artiklile 20 teavitatakse viivitamatult komisjoni.	Liikmesriigid tagavad, et tooted, mis kujutavad endast tõsist ohtu ja nõuavad kiiret sekkumist, kaasa arvatud need, mille mõju ei ole vahetu, võetakse tagasi või kõrvaldatakse turult või keelatakse nende turul kättesaadavaks tegemine, ja et komisjoni teavitatakse viivitamatult vastavalt artiklile 20.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 76)
Muudatusettepanek 100 Artikli 18 lõige 1 a (uus)
	1 a. Otsus, kas toode kujutab endast tõsist ohtu või mitte, põhineb asjakohasel riskihindamisel, mis põhineb ohu iseloomul ja selle esinemise tõenäosusel. Riskihindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid andmeid, sealhulgas võimaluse korral andmeid ohtude kohta, mis toote juures on juba ilmnenud. Arvesse võetakse ka meetmeid, mida asjaomane ettevõtja on ohu leevendamiseks juba võtnud. Võimalus ohutust suurendada või muude väiksema ohutustasemega toodete olemasolu ei ole piisav põhjus pidada toodet tõsise ohu allikaks.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 77)
Muudatusettepanek 101 Artikli 19 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et iga vastavalt asjakohastele ühenduse ühtlustamisaktidele võetud meetme korral, mis on mõeldud toote turul kättesaadavaks tegemise keelamiseks või piiramiseks, toote turult kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks, on lisatud täpsed põhjused, millel meede tugineb.	1. Liikmesriigid tagavad, et iga vastavalt asjakohastele ühenduse ühtlustamisaktidele võetud meetme korral, mis on mõeldud toote turul kättesaadavaks tegemise keelamiseks või piiramiseks, toote turult kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks, on meede proportsionaalne ja on lisatud täpsed põhjused, millel meede tugineb.
Selgitus
Tagamaks, et ettevõtjad tunnustavad meetmeid ning et süsteem toimib sujuvamalt, peavad meetmed olema proportsionaalsed ja iga juhtumi puhul asjakohased.
Muudatusettepanek 102 Artikli 19 lõige 3
3. Enne meetme võtmist vastavalt lõikele 1 antakse asjaomasele ettevõtjale võimalus esitada oma seisukoht, välja arvatud juhul, kui selline konsulteerimine ei ole võimalik võetava meetme kiireloomulisuse tõttu, mis on õigustatud seoses tervisekaitse- või ohutusnõuete või asjakohaste ühenduse ühtlustamisaktidega hõlmatud muude avalike huvidega.	3. Enne meetme võtmist vastavalt lõikele 1 antakse asjaomasele ettevõtjale võimalus esitada oma seisukoht, välja arvatud juhul, kui selline konsulteerimine ei ole võimalik võetava meetme kiireloomulisuse tõttu, mis on õigustatud seoses tervisekaitse- või ohutusnõuete või muude põhjustega, mis seonduvad asjakohaste ühenduse ühtlustamisaktidega hõlmatud avalike huvidega. Kui meetmeid on võetud enne ettevõtja ärakuulamist, siis antakse talle võimalus saada ära kuulatud nii ruttu kui võimalik, ning kohe selle järel vaadatakse läbi võetud meetmed.
Selgitus
See muudatusettepanek on kooskõlas turujärelevalve ulatuse kavandatud laiendamisega. Täiendusega väljendatakse ühepoolselt võetavate ajutiste meetmete suhtes kehtivat üldist reeglit.
Muudatusettepanek 103 Artikli 19 lõige 3 a (uus)
	3 a. Lõikes 1 nimetatud meede tühistatakse viivitamata või muudetakse vähem piiravaks kohe, kui ettevõtja on näidanud, et ta on võtnud tõsise ohu kõrvaldamiseks tõhusaid meetmeid.
Selgitus
Artikli 19 lõikes 1 on toodud mitmed võimalikud viisid, kuidas asutused saavad turule sekkuda, kusjuures igal neist on ettevõtjatele erinevad majanduslikud tagajärjed. Kooskõlas ühenduse õigusaktide üldsätetega peaks turusekkumise määr olema proportsionaalne elanikke ohustava riski tasemega. Samasuguse mõjuga sätted sisalduvad juba üldist tooteohutust käsitlevas direktiivis.
Muudatusettepanek 104 Artikli 21 pealkiri
Abistav infosüsteem	Üldine abistav infosüsteem
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 82.)
Muudatusettepanek 105 Artikli 21 lõige 1
1. Komisjon töötab välja turujärelevalvemeetmetega seotud küsimuste üldise arhiveerimis- ja teabevahetussüsteemi ja haldab seda.	1. Komisjon töötab välja turujärelevalvemeetmetega ja -programmidega seotud küsimuste üldise arhiveerimis- ja teabevahetussüsteemi ja haldab seda. Süsteem peegeldab asjakohaselt ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi raames edastatud märkusi ja teavet.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 83.)
Muudatusettepanek 106 Artikli 21 lõike 2 teine lõik
Tagatakse konfidentsiaalsus ja ametisaladuse hoidmine teabe sisu osas. Ametisaladuse hoidmine ei takista asjakohase teabe avaldamist turujärelevalveasutustele järelevalvetoimingute tõhususe tagamiseks.	Tagatakse konfidentsiaalsus teabe sisu osas, ilma et see piiraks artikli 17 lõike 3 teise lõigu kohaldamist. Konfidentsiaalsuse kaitse ei takista asjakohase teabe avaldamist turujärelevalveasutustele järelevalvetoimingute tõhususe tagamiseks.
Selgitus
Vt selgitust artikli 21 lõike 2 esimese lõigu kohta.
Muudatusettepanek 107 Artikli 22 lõige 2 a (uus)
	2 a. Komisjon kogub ja haldab riiklike turujärelevalvemeetmete kohta sellist teavet, mis võimaldab tal oma kohustusi täita.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepanekut 87.)
Muudatusettepanek 108 Artikli 22 lõige 2 b (uus)
	2 b. Enne kui deklareeriv liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni oma tähelepanekutest ja meetmetest, kontakteerub ta ettevõtjaga tootel esitatud või tootega kaasa pandud aadressil (kui see on olemas). Kui ettevõtja esitab oma vastuse 28 päeva jooksul, lisatakse see liikmesriigi deklaratsioonile. Ettevõtja vastuse lisamise nõuet ei kohaldata, kui deklareerival liikmesriigil on alust uskuda, et selline viivitus kujutab märkimisväärset ohtu rahva tervisele ja turvalisusele.
Selgitus
Ettevõtjatele tuleb üldiselt anda võimalus vastata ametiasutuste esitatud seisukohale, eriti juhul, kui eeskirjadele vastavuse küsimus püstitatakse ka teistes liikmesriikides, mis mõjutab märkimisväärselt tagajärgi ettevõtja suhtes.
Muudatusettepanek 109 Artikli 22 lõige 2 c (uus)
	2 c. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutus soovib turult kõrvaldada teises liikmesriigis toodetud toote, teavitab ta asjaomast ettevõtjat asjaomasel tootel või toote saatedokumentides esitatud aadressil.
Selgitus
Oluline on ettevõtjat teavitada, kui teine liikmesriik otsustab mõne ettevõtja toote turult kõrvaldada. Kuid liikmesriigi ametiasutustelt ei saa nõuda, et nad kontakteeruksid ettevõtjaga enne, kui nad saadavad teabe teise liikmesriigi ametiasutustele, sest see aeglustaks tunduvalt menetlemist.
Muudatusettepanek 110 Artikli 23 lõige 1
1. Komisjon koostab ja kooskõlastab turujärelevalvealgatusi, mille läbiviimiseks on vaja kahe või enama liikmesriigi teadmisi ja kogemusi ning koostööd, et vahendeid ja teadmisi paremini jagada.	1. Komisjon koostab ja kooskõlastab turujärelevalvealgatusi, mille läbiviimiseks on vaja kahe või enama liikmesriigi teadmisi ja kogemusi ning koostööd, et vahendeid ja teadmisi paremini jagada, sealhulgas koostööalgatusi kolmandate riikidega.
Selgitus
Turujärelevalve peaks olema tõhus kõikide ELi turule viidavate toodete osas, olenemata sellest, kus nad on toodetud või kuidas neid turustatakse. Seetõttu aitaksid ühisalgatused kolmandate riikidega ja parem koostöö nende riikide vastavate asutustega esiteks paremini mõista ELi keerukaid reegleid ja eeskirju ning teiseks innustaks see neid asutusi võtma meetmeid, et hoida ära nõuetele mittevastavate toodete ebaseaduslikku eksporti ELi.
Muudatusettepanek 111 Artikli 23 lõike 2 punkt b a (uus)
	(b a) loob asjakohased programmid koostööks kolmandate riikidega, et edendada teabevahetust ja tehnilist abi ning hinnata vastavushindamise, turujärelevalve ja akrediteerimisega seotud Euroopa süsteeme ja tegevusi;
Selgitus
Vt selgitust artikli 23 lõike 1 kohta.
Muudatusettepanek 112 Artikli 23 lõike 2 punkt b b (uus)
	(b b) esitab aastaaruande ühenduse ühtlustamisaktide jõustamise kohta;
Selgitus
Oluline on parandada teavet käesoleva määruse rakendamise kohta, see tuleks kasuks kõikidele ettevõtjatele.
Muudatusettepanek 113 Artikli 23 lõike 2 punkt b c (uus)
	(b c) loob ühise avaliku andmebaasi, millele pääsevad ligi liikmesriikide haldusorganid ja ettevõtjad ning kus loetletakse kõik juhtumid, mille puhul toode leiti põhjustavat tõsist ohtu tervisele ja ohutusele või olevat vastuolus ühenduse ühtlustamisaktidega;
Selgitus
Kavandatava määruse rakendamisega seonduva teabe levitamist tuleb olulisel määral parandada. Käesoleval juhul võimaldaks ühine andmebaas ettevõtjatel vältida heas usus ärisuhete sõlmimist ebausaldatavate partneritega nii ühenduse sees kui ka sellest väljaspool.
Muudatusettepanek 114 Artikli 23 lõike 2 punkt b d (uus)
	(b d) töötab välja, korraldab ja viib sisse programmid kogemuste, teabe ja parimate tavade vahetuseks, programmid ja meetmed ühisprojektide, teabekampaaniate, ühiskülastuste ja ressursside jagamise korraldamiseks koostöös kolmandate riikidega.
Selgitus
Paljusid EÜ siseturule jõudvaid mittevastavaid tooteid valmistatakse kolmandates riikides (nt Hiinas 47%). Väga sageli on selle põhjuseks ebapiisav teave ja koolitus. Seetõttu tuleks koostöös mainitud riikidega välja töötada ja sisse viia ühised programmid ja vahetused vastavalt EÜs levinuile.
Muudatusettepanek 115 Artikli 23 lõige 3
3. Liikmesriigid tagavad oma ametiasutuste osalemise lõikes 2 osutatud meetmetes, kui see on asjakohane.	3. Liikmesriigid tagavad oma ametiasutuste täieliku osalemise lõikes 2 osutatud meetmetes, kui see on asjakohane.
Selgitus
Süsteemi tõhususe tagamiseks peab ametiasutuste vahel toimuma täielik koostöö ja liikmesriikidele ei tohi nende osalusega seoses kaalutlemisruumi jätta.
Muudatusettepanek 116 JAGU 2 A (UUS)
	JAGU 2 a
	TOODETE VASTAVUS – CE-VASTAVUSMÄRGIS
Selgitus
CE-vastavusmärgisega seonduva tõhusamaks lahendamiseks tehakse ettepanek kavandatava otsuse teatud põhisätteid muuta ja määrusele lisada.
Muudatusettepanek 117 Artikli 23 a (uus) lõige 1
	Artikkel 23 a
	CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted
	1. CE-vastavusmärgise kinnitab ainult tootja või tema volitatud esindaja. Märgise võib paigaldada ainult siis, kui on täidetud asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud CE-vastavusmärgistamise tingimused. Kinnitades või olles kinnitanud CE-vastavusmärgise tootele, võtab tootja enda peale vastutuse toote vastavuse eest asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetele.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepanekut 95.)
Muudatusettepanek 118 Artikli 23 a (uus) lõige 2
	2. CE-vastavusmärgis on ainus märgis, mis tõendab toote vastavust asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud märgise paigaldamist käsitlevatele nõuetele. Et vastata kõigile CE-vastavusmärgist käsitlevate õigusaktide sätetele, hoiduvad liikmesriigid kehtestamast siseriiklikes õigusaktides viiteid muudele vastavusmärgistele peale CE-vastavusmärgise.
Muudatusettepanek 119 Artikli 23 a (uus) lõige 3
	3. Liikmesriigid tagavad CE-vastavusmärgist puudutava korra nõuetekohase rakendamise ning võtavad ebaõige kasutamise korral õiguslikke meetmeid. Liikmesriigid sätestavad ka karistused, mis võivad hõlmata kriminaalkorras karistamist tõsiste rikkumiste korral. Sellised karistused peavad vastama rikkumise tõsidusele ning kujutama endast tõhusat väärkasutuse vastast hoiatusvahendit.
Selgitus
Vt selgitust artikli 23 b (uus) lõike 1 kohta.
Muudatusettepanek 120 Artikli 24 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et nende tolliasutused viivad või on viinud enne toote vabasse ringlusse lubamist läbi piisaval määral asjakohaseid tooteomaduste kontrollimisi.	1. Liikmesriigid tagavad, et nende asjaomased ühenduse turule sisenevate toodete kontrolli eest vastutavad asutused omavad oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikke volitusi ja vahendeid. Liikmesriigid tagavad ka tõhusa koostöö tolli- ja turujärelevalveasutuste vahel, muu hulgas selleks, et vastavalt artikli 17 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele viia enne toote vabasse ringlusse lubamist läbi piisaval määral asjakohaseid tooteomaduste kontrollimisi.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepanekut 102.)
Muudatusettepanek 121 Artikli 24 lõige 1 a (uus)
	1 a. Kui liikmesriigis vastutab turujärelevalve ja tollikontrolli eest rohkem kui üks asutus, teevad need asutused omavahel koostööd, mis hõlmab nende ülesannetega seotud asjaomase teabe vahetamist.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek lubab ja nõuab teabevahetust neis liikmesriikides, kus on kaasatud mitmed asutused.
Muudatusettepanek 122 Artikli 24 lõike 2 sissejuhatav osa
2. Toll peatab toote vabasse ringlusse lubamise, kui ta lõikes 1 osutatud kontrollimiste käigus tuvastab ühe järgmistest asjaoludest:	2. Liikmesriigid tagavad, et asjaomased asutused peatavad ühenduse turul vabasse ringlusse lubamise, kui lõikes 1 osutatud kontrollimiste käigus tuvastatakse üks järgmistest asjaoludest:
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek tuleneb artikli 24 lõike 1 muudatusettepanekust, mis ütleb selgesõnaliselt, et liikmesriikidel on vabadus täita oma ühiseid ELiga seotud kohustusi enda valitud viisil.
Muudatusettepanek 123 Artikli 24 lõike 2 punkt a
(a) tootel ilmnevad omadused, mis annavad alust arvata, et toote õige paigaldamise, hooldamise ja kasutamise korral kujutab see endast tõsist ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muule artikli 1 lõikes 2 osutatud avalike huvide kaitse valdkonnale;	(a) tootel ilmnevad omadused, mis annavad alust arvata, et toote õige paigaldamise, hooldamise ja kasutamise korral kujutab see endast tõsist ohtu inimeste tervisele, ohutusele, keskkonnakaitsele või muule artiklis 1 osutatud avalike huvide kaitse valdkonnale;
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepanekut 104.)
Muudatusettepanek 124 Artikli 24 lõike 2 punkt b
(b) tootega ei ole kaasas asjakohaste ühenduse ühtlustamisaktidega nõutavaid dokumente või toode ei ole selliste õigusaktide kohaselt märgistatud.	(b) tootega ei ole kaasas asjakohaste ühenduse ühtlustamisaktidega nõutavaid kirjalikke või elektroonilisi dokumente või toode ei ole selliste õigusaktide kohaselt märgistatud.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek lisab mõiste „kirjalikud või elektroonilised dokumendid”, et kõrvaldada dokumentide tõlgendamisel igasugune ebaselgus.
Muudatusettepanek 125 Artikli 24 lõike 2 punkt b a (uus)
	(b a) tootele on kinnitatud võltsitud või eksitav CE-vastavusmärgis.
Selgitus
Riikide tolliasutustel peab olema võimalus peatada turul igasuguse toote ringlus, kui tootele on kinnitatud võltsitud või eksitav CE-vastavusmärgis.
Muudatusettepanek 126 Artikli 25 lõige 1
1. Toode, mille vabasse ringlusse lubamise on toll vastavalt artiklile 24 peatanud, lubatakse taas vabasse ringlusse, kui kolme tööpäeva jooksul alates peatamisest ei ole tollile teatatud ühestki turujärelevalveasutuste võetud meetmest, ja tingimusel, et kõik teised vabasse ringlusse laskmise nõuded ja formaalsused on täidetud.	1. Toode, mille vabasse ringlusse lubamise on toll vastavalt artiklile 24 peatanud, lubatakse taas vabasse ringlusse, kui viie tööpäeva jooksul alates peatamisest ei ole tollile teatatud ühestki turujärelevalveasutuste võetud meetmest, ja tingimusel, et kõik teised vabasse ringlusse laskmise nõuded ja formaalsused on täidetud.
Selgitus
Artikkel 25 annab riiklikule turujärelevalveasutusele aega kolm päeva; vastasel juhul tuleb toode vabasse ringlusse lasta. Kolm päeva on vaevalt piisav, et kaks riigiasutust saaksid omavahel e-kirju vahetada, ning üldsuse turvalisus ei tohi ohtlike toodete puhul sõltuda haldussüsteemis esinevatest viivitustest.
Muudatusettepanek 127 Artikli 26 lõike 2 esimene lõik
2. Kui turujärelevalveasutused leiavad, et kõnealune toode ei vasta ühenduse ühtlustamisaktidele, võtavad nad asjakohased meetmed, mis võivad vajadusel hõlmata toote turuleviimise keelamist.	2. Kui turujärelevalveasutused leiavad, et kõnealune toode ei vasta ühenduse ühtlustamisaktidele, võtavad nad asjakohased meetmed, mis võivad hõlmata toote turuleviimise keelamist.
Selgitus
Ebavajalikuna välja jäetud.
Muudatusettepanek 128 Artikli 26 lõike 2 teine lõik
Turuleviimise keelamise korral nõuavad nad tolliasutustelt toote faktuurarvele ja mis tahes muule asjakohasele saatedokumendile järgmise pealdise lisamist: „Nõuetele mittevastav toode – vabasse ringlusse laskmine keelatud – määrus (EÜ) nr …/..”,	Kui turuleviimine keelatakse, nõuavad nad tolliasutustelt vabasse ringlusse mittelubamist ning toote faktuurarvele ja mis tahes muule asjakohasele saatedokumendile järgmise pealdise lisamist: „Nõuetele mittevastav toode – vabasse ringlusse laskmine keelatud – määrus (EÜ) nr …/..”,
Selgitus
Kohustus tooteid mitte turule lubada peab olema selge.
Muudatusettepanek 129 Artikli 26 lõige 4
4. Turujärelevalveasutused võivad tõsist ohtu kujutavad tooted hävitada, kui nad seda vajalikuks ja proportsionaalseks peavad.	4. Liikmesriikide asutused võivad tõsist ohtu kujutavad tooted hävitada või muul viisil kasutuskõlbmatuks muuta, kui nad seda vajalikuks ja proportsionaalseks peavad.
(Tegemist on muudatusettepanekuga 253, aga nüüd ei lisata uut lõiget, vaid muudetakse lõiget 4.)
Muudatusettepanek 130 Artikli 26 lõige 4 a (uus)
	4 a. Turujärelevalveasutused varustavad välispiiril kontrolli teostavaid asutusi teabega tootekategooriate kohta, mille puhul on tuvastatud tõsine oht või nõuetele mittevastamine lõigete 1 ja 2 tähenduses.
Muudatusettepanek 131 Artikli 32 lõige 2
2. Komisjon hindab ühenduse rahastatavate vastavushindamis-, akrediteerimis- ja turujärelevalvetegevuste vastavust ühenduse poliitikavaldkondade ja õigussüsteemi vajadustele ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu selliste tegevuste tulemustest vähemalt kord iga viie aasta jooksul.	2. Komisjon hindab ühenduse rahastatavate vastavushindamis-, akrediteerimis- ja turujärelevalvetegevuste vastavust ühenduse poliitikavaldkondade ja õigussüsteemi vajadustele ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu selliste tegevuste tulemustest vähemalt kord iga kolme aasta jooksul.
Selgitus
Komisjoni esildatud viieaastane periood on liiga pikk ning seda tuleb lühendada.
Muudatusettepanek 132 Artikkel 34
Käesoleva määruse rakendamise lihtsustamiseks koostab komisjon juhised.	Käesoleva määruse rakendamise lihtsustamiseks koostab komisjon sidusrühmadega konsulteerides juhised.
Selgitus
Rakendusjuhiste koostamisel peaks komisjon konsulteerima sidusrühmadega.
Muudatusettepanek 133 Artikkel 35 a (uus)
	Artikkel 35 a Läbivaatamissäte
	Komisjon esitab hiljemalt …1 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle määruse ja tooteohutust käsitleva direktiivi 2001/95/EÜ ning muude turujärelevalvet käsitlevate asjaomaste ühenduse õigusaktide rakendamise kohta. Eelkõige analüüsitakse selles aruandes ühenduse eeskirjade sidusust turujärelevalve valdkonnas. Vajadusel lisatakse aruandele ettepanekud asjaomaste õigusaktide muutmiseks ja/või konsolideerimiseks parema õigusliku reguleerimise ja lihtsustamise huvides. Aruanne sisaldab hinnangut käesoleva määruse III peatüki kohaldamisala kõigile toodetele laiendamise kohta.
	_________ 1 Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek 134 Artikkel 36
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste, sealhulgas tõsiste rikkumiste korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt [kuupäev] ning teatavad viivitamatult ka kõikidest hilisematest asjassepuutuvatest muudatustest.	Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste, sealhulgas tõsiste rikkumiste korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning karistusi tuleb proportsionaalselt suurendada, kui asjaomane ettevõtja on varem toime pannud käesoleva määruse sätete samalaadse rikkumise. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt [kuupäev] ning teatavad viivitamatult ka kõikidest hilisematest asjassepuutuvatest muudatustest.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku 134 selgitust.
Muudatusettepanek 135 Artikkel 36 a (uus)
	Artikkel 36 a
	Direktiivi 2001/95/EÜ muutmine
	Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:
	„3. Tõsist ohtu kujutavate toodete puhul rakendavad pädevad asutused kiiresti lõike 1 punktides b-f märgitud asjakohaseid meetmeid. Liikmesriigid määratlevad, kas tegemist on olulise ohuga, hinnates iga juhtumit eraldi ning võttes arvesse II lisa punktis 8 märgitud suuniseid.”
Muudatusettepanek 136 Artikli 37 lõige 1
Määrus (EMÜ) nr 339/93 tunnistatakse kehtetuks kahe aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.	Määrus (EMÜ) nr 339/93 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
Muudatusettepanek 137 Artikli 38 lõige 2
III peatükki kohaldatakse kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.	välja jäetud
Muudatusettepanek 138 Lisa (uus)
	Lisa
	Nõuded artikli 12 a alusel tunnustatava asutuse kohta
	1. Artikli 12 a alusel tunnustatav asutus (edaspidi asutus) asutatakse Euroopa Ühenduses.
	2. Kõnealuse asutuse põhikirja alusel võivad liikmeteks olla ühenduse riikide akrediteerimisasutused, tingimusel et nad tasuvad nõutavad liikmemaksud ning täidavad käesolevas määruses sätestatud ning komisjoniga raamlepingus kokkulepitud asutuse eeskirju ja eesmärke.
	3. Asutus konsulteerib kõigi sidusrühmadega neid mõjutavate otsuste ettevalmistamisel.
	4. Asutus pakub oma liikmetele artikli 9 nõuetele vastavaid vastastikuse hindamise teenuseid.
	5. Asutuse menetluskord võimaldab mitmepoolseid kokkuleppeid, mis tagavad, et kui riigi akrediteerimisasutus saab oma pakutavate akrediteerimisteenuste kohta perioodilise vastastikuse hindamise käigus positiivse tulemuse, siis tunnustavad neid teenuseid ka teiste riikide akrediteerimisasutused.
	6. Asutus täidab ülesandeid, mida komisjon nõuab artikli 12 alusel.
(Käesolev muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepanekut 110.)

SELETUSKIRI

Raportöör tervitab ettepanekut võtta vastu määrus toodete akrediteerimise ja turujärelevalve kohta ühenduses ning sellega kaasnevat ettepanekut võtta vastu otsus toodete turustamise ühise raamistiku kohta.

Kaupade siseturu väljakujundamine on üks Euroopa Ühenduse eesmärke. Siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine kooskõlas EÜ asutamislepingu sätetega. Ettepaneku eesmärk on luua ühine raamistik vastavushindamisasutuste kontrollimiseks mõeldud akrediteerimise infrastruktuuride ning toodete ja ettevõtjate kontrollimisel rakendatava turujärelevalve jaoks.

Peamine eesmärk on tagada kaupade vaba liikumine ühtlustatult. Kaupade vabale liikumisele kui siseturu ühele sambale keskse tähtsuse omistamine aitab ainult kaasa kasvule ja konkurentsivõimele, kui on olemas vajalik tarbijate usaldus. Ettevõtjate teelt tõkete kõrvaldamises ja äriühingutele soodsate majandustingimuste loomises peab alati sisalduma tarbijate kaitse kõrge tase. Keskkonna- ja tarbijate tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase on mis tahes ELi poliitika keskmes.

Kuigi raportöör tervitab ettepanekuid, on ta arvamusel, et neid on võimalik veel paremaks teha. Seetõttu teeb ta järgmised ettepanekud:

Sisu ja reguleerimisala

Raportöör tunneb muret, et määruse reguleerimisala on tooteperekondade mõttes piiratud. Ettepanek annab võimaluse luua laiahaardelisem raamistik nii akrediteerimise kui turujärelevalve jaoks. Sellest võimalusest tuleks kinni haarata, et vähendada eeskirjade killustatust, kuid samuti lihtsustamise ja parema reguleerimise huvides.

Paljud laia ulatusega erandid läbivad terveid õigusakte ega esine vaid nendes osades, mis võiksid olla asjakohased. Erandite tõttu tekib oht, et määrus muutub ise erandiks, selle asemel et saada kavandatud raamistikuks. Erandite kaotamisega välditaks vajadust määrus üle vaadata, kui jõustuvad uued õigusaktid. Erandite säilitamisega avatakse uks uute erandite taotlemisele, mis suurendab probleemi. Nõudmised erandite kehtestamiseks võivad olla ajendatud erinevatest sektoriga seotud huvidest, mitte aga soovist luua sidus raamistik.

Olles määruse laia rakendamisala poolt, teeb raportöör seetõttu ettepaneku kõrvaldada kõik erandid.

Selle asemel korratakse üldpõhimõtet, et konkreetsemad eeskirjad on üldisemate eeskirjade suhtes ülimuslikud. See on õiguses üldine ja hästi tuntud põhimõte, mida võib leida paljudes teistes ühenduse õigusaktides, sealhulgas direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta.

Sisse on toodud mõned mõisted, näiteks „toode”, „ühenduse ühtlustamisaktid”, "ühenduse turule sisenemine”, „vastavushindamine”, ja „CE-märgis”, mistõttu tuleb tagada järjekindlus määruse ja otsuse mõistete vahel.

Akrediteerimine ja vastavushindamine

Akrediteerimine on seni ühenduse tasandil reguleerimata, kuigi see toimus ja toimub kõigis liikmesriikides. Selle tulemusena on liikmesriigid välja töötanud erinevaid (ja lahkuminevaid) süsteeme ja nõudeid. Ettepanekus esitatakse akrediteerimise terviklik raamistik ja sätestatakse ühenduse tasandil selle toimimise ja korralduse põhimõtted.

Raportöör toetab tugevalt ideed jätta akrediteerimine liikmesriigi kohustuseks, mille puhul riigi akrediteerimisasutused peavad toimima riigiasutusena ja avalikes huvides. Sellest tulenevalt on välistatud konkurents akrediteerimisasutuste vahel.

Akrediteerimise ulatuse suhtes on raportöör arvamusel, et see peaks olema võimalikult lai, et vältida mitmete süsteemide tekkimist. Selle tulemusena tugevneks usaldus akrediteerimise suhtes ja välditaks segadust ettevõtjate hulgas.

Akrediteerimise toimimise osas on tugevdatud vastavate asutuste teatud õigusi, et säilitada akrediteerimise kõrge tase.

Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni (EA) roll

Raportöör on arvamusel, et Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni sissetoomine määrusesse on problemaatiline, sest esiteks on EA eraõiguslik isik, teiseks ei ole veel ametlikult otsustatud, kas EA on ikka kõnealune organisatsioon ja kui kauaks, ning kolmandaks, kui EAs toimuvad muutused, näiteks nime muutus või kui organisatsioon likvideeritakse või ühineb. Raportöör ei sea üldse küsimuse alla EA pädevust, mida EA on paljude aastate jooksul piisavalt tõendanud, kuid usub, et määruses peaks osutama organile, mida tunnustatakse teatud kriteeriumidele vastavuse järgi.

Seega peaks komisjon pärast konsulteerimist liikmesriikidega tunnustama organit, mis vastab A lisa nõuetele, ning jõudma raamkokkuleppele, mis muu hulgas sisaldab sätteid järelevalve kohta selle organi üle.

Turujärelevalve ja tolliasutused

Eespool toodud üldised märkused sisu ja reguleerimisala kohta puudutavad eriti just turujärelevalvet. Raportöör ei näe mingit põhjust luua turujärelevalveraamistik, mille terviklikkust õõnestavad erandid. Turujärelevalveraamistik peaks juba oma olemuselt olema lai.

Näiteks tuleks võtta raamistikku sisse üldise tooteohutuse direktiiv, sest tarbekaupade ja kutsealaseks kasutamiseks mõeldud kaupade vaheline piir on ähmane ning erandi tegemine tähendaks tarbetut keerukust ja viiks toodete turustamisel ebaselge korra ja kohustuste tekkele.

Ka tervelt 15 direktiivi ja määruse suhtes erandi tegemine artikli 13 lõikes 3 on vastuolus tõhusa turujärelevalve loomisega kogu ELi hõlmavate eeskirjade põhjal.

Tuleks siiski tagada, et turujärelevalvemeetmed on üksikute toodete puhul piisavad ning et säilitatakse vastavad konkreetsed eeskirjad ja tavad. See saavutatakse üldpõhimõttega, et erinevatele sektoritele kohalduvad konkreetsed eeskirjad on käesoleva määrusega sätestatud raamistiku üldeeskirjade suhtes ülimuslikud.

Raportöör tugevdab liikmesriikide kohustusi puudutavaid sätteid turujärelevalveprogrammide loomise, rakendamise ja korrapärase uuendamise osas. Tugevdatakse ülevaatamis- ja hindamismenetlusi. Rõhutatakse liikmesriikide ja komisjoni vahelist teabevahetust ning avalikkuse teavitamist.

Raportöör teeb ettepaneku keskenduda turujärelevalve alastes pingutustes toodetele, mis kujutavad endast tõsist ohtu. Tõsist ohtu kujutavaid tooteid käsitlevad sätted on muudetud ja selgitatud, eriti riskihindamise seisukohast.

Raportöör usub, et turujärelevalve tõhususe suurendamiseks kogu ELis oleks kasu ühistest algatustest kolmandate riikidega ja parandatud koostööst nende riikide vastavate asutustega, mis aitaks kaasa keeruliste ELi eeskirjade paremale mõistmisele ning julgustaks kolmandate riikide ametivõime võtma meetmeid ebaseadusliku ekspordi tõkestamiseks ELi.

Ühenduse turule sisenevate toodete kontrolli suhtes on raportöör arvamusel, et teabe koordineerimist ja vahetust tolli- ja turujärelevalveasutuste vahel tuleb tugevdada. Kolmandatest riikidest ühenduse turule sisenevate toodete maht suureneb pidevalt ning samaaegselt suureneb ka tolliasutuste teostatava kontrolli tähtsus. Et tolliasutuste tõhusus paraneks, peaksid nad saama ohtlike toodete kohta vajalikku teavet asjaomastelt turujärelevalveasutustelt piisavalt varakult. Määrus viib turujärelevalvealase tegevuse kasvule, ning ausa konkurentsi ja ka tarbijate huvides, kusjuures viimane ei ole sugugi vähem tähtis, peaks lähenemisviis turujärelevalvele olema ennetav, mitte tagantjärele reageeriv.

CE-märgis

Raportöör on seisukohal, et CE-märgis vajab paremat kaitset. Seetõttu tuuakse sisse CE-märgist käsitlevad sätted (ajendatuna kavandatavast otsusest). Kuna CE-märgise tähendust ei mõisteta selgelt, ei vasta järjest rohkem CE-märgisega tooteid asjakohastele õigusaktidele. Seetõttu on tootjate, ettevõtjate ja tarbijate ühistes huvides, et CE-märgise kohta oleksid selged eeskirjad. Turujärelevalveasutustele on õigesti paigaldatud CE-märgis väga kasulik vahend nende turujärelevalvealase tegevuse läbiviimisel.

14.9.2007

rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega

(KOM(2007)0037 – C6‑0068/2007 – 2007/0029(COD))

Arvamuse koostaja: Helmuth Markov

LÜHISELGITUS

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon tervitab komisjoni ettepanekut, mille eesmärk on luua rangem ja hõlmavam ühenduse järelevalve seoses toodete turustamisega.

Eelkõige on arvamuse koostaja seisukohal, et esildatud määrus võib osutuda oluliseks edusammuks ohutuma ja hästi toimiva ühtse turu loomises.

Arvamuse koostaja on võtnud arvesse tõiga, et ikka on teatud oht konkurentsi moonutada, sest riigi ametiasutused määravad vastavushindamisega tegelevaid asutusi erinevate tava põhjal ning turul leiduvaid mittevastavaid või ohtlikke tooteid käsitletakse ebavõrdselt, kuna riigi turujärelevalve infrastruktuurid, eeskirjad ja vahendid on väga erinevad.

Samuti on arvamuse koostaja nõus komisjoni järeldustega, mille kohaselt varasema kuritahtliku tegevuse tulemuseks on teatud usaldamatus vastavusmärgiste vastu ning kehtivate eeskirjade rakendamise ja jõustamise sidusust saaks kindlasti parandada. Varasemad kogemused on näidanud, et kuritahtlik tegevus hõlmab sageli imporditud kaupu, mis võivad ühenduse ja riigi pädevate ametiasutuste kontrollisüsteemist kergesti mööda pääseda.

CE-vastavusmärgist peetakse sageli tõenduseks, et mingi kaubanimetus on olemuselt ohutu, sest see on valmistatud vastavalt EÜ rangetele eeskirjadele, mis kaitsevad tarbijate ja kodanike põhiõigust pääseda juurde üksnes ohututele toodetele. Kahjuks ei vasta see alati tõele. Kuna CE-vastavusmärgise kinnitamine toimub enamasti tootja vastutusel, ei saa olla täiesti kindel, et märgis kajastab tõetruult toote vastavust ühenduse õigusaktidele. See asjaolu muutub veelgi ilmsemaks, kui võtta arvesse, et tehnilised standardid ja vastavustõendamised kolmandates riikides võivad olla mitte nii ranged kui Euroopa Liidus.

Sellises olukorras pole kahtlustki, et „EÜ vastavusavaldusel” põhinevat süsteemi (mis on suures osas ühenduse siseste ja väliste tootjate korraldada) tuleb jõustada range järelevalve süsteemi ning sama mõjusate sanktsioonide abil. Ühenduse avalik huvi ei saa aktsepteerida, et kodanike põhiõigused ohverdatakse mõjuvõimsate riikidevaheliste kontsernide huvidele.

Sellega seoses on riigi tolliasutustel täita tähtis roll ning tagada, et ohtlikke tooteid turule ei viida. Parem koostöö ja teabe laialdasem ringlus tõstaks tõenäoliselt riigi tolliasutuste tegevuse tõhusust ning tagaks nõuetekohase võitluse välismaiste tootjate ja importijate juriidilistest kohustustest kõrvalehoidmisega seonduvate pettuste vastu.

Samuti oleks soovitatav, kui riigi tolliasutustel oleks otsuse artikli 16.3 kohaselt volitus seisata toote vabasse ringlusse lubamine juhul, kui tootele on kinnitatud märgised, märgid või pealiskirjad, mis on võltsid või mida kolmandad isikud nende tähenduse või kuju tõttu võivad ekslikult pidada CE-vastavusmärgiseks.

Arvamuse koostaja leiab, et rahvatervisele ohtlikuks peetavate või ühenduse õigusega vastuolus olevate imporditud toodete hävitamine on proportsionaalne vastus ning tõhus hoiatusvahend nende toodete impordi eest, millele turulepääs on keelatud. Selle vahendiga peaks lõpetatama ka lubamatu tava, mille kohaselt ohtlikud või nõuetekohasele märgisele mittevastavad tooted eksporditakse sageli uuesti ning viiakse seejärel ühenduse turule muude piiriületuspunktide kaudu.

Järelevalve muutuks tõhusaks vaid siis, kui karistused rikkumiste eest oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Probleemi lahendavate õigusaktide vastuvõtmine ühenduse tasandil on küll sobilik, kuid arvatavasti enneaegne. Arvamuse koostaja soovitaks aga luua ühise raamistiku, mille kohaselt kõikjal ühenduses kohaldataks sarnaseid karistusi. Samuti tuleks eeskirju rakendada järjepidevalt, et vältida ühenduse järelevalvesüsteemi tõsiseid rikkumisi. Ka soovitab arvamuse koostaja kohaldada tõsisemaid karistusi, kui ettevõtja tunnistatakse vastutavaks ühenduse ühtlustamisaktide korduvas rikkumises.

Samuti võiks kavandatavat määrust parendada kommunikatsiooni osas. Selleks on arvamuse koostaja ette pannud järgmised parendused:

a) Euroopa Komisjon annab koostöös liikmesriikidega iga aasta välja aruande ühenduse ühtlustamisaktide jõustamise kohta;

b) luuakse ühine ja avalik andmebaas, millele pääsevad ligi liikmesriikide haldusorganid ja ettevõtjad, kus loetletakse kõik juhtumid, mille puhul toode leiti põhjustavat tõsist ohtu tervisele ja ohutusele või oli vastuolus ühenduse ühtlustamisaktidega;

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[2]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 29
(29) Sisenemispunktid välispiiridel on sobiva paigutusega, et avastada ohtlikud tooted juba enne nende turuletoomist. Tolliasutuste kohustus viia läbi piisaval määral kontrollimisi võib seega aidata kaasa ohutuma turu saavutamisele.	(29) Sisenemispunktid välispiiridel on sobiva paigutusega, et avastada ohtlikud tooted või tooted, millele kinnitatud märgised, märgid või pealiskirjad on võltsid või eksitavad kolmandaid osapooli CE-vastavusmärgise tähenduse või kuju osas, juba enne nende turuletoomist. Tolliasutuste kohustus viia läbi piisaval määral kontrollimisi võib seega aidata kaasa ohutuma turu saavutamisele.
Selgitus
Selgelt on vaja, et toll juhiks ka ühenduse turule sisenevatele toodetele kinnitatud võltside või eksitavate CE-vastavusmärgiste kontrollimist.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 31
(31) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.	(31) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistusi tuleb proportsionaalselt suurendada, kui vastutav ettevõtja on juba varem tunnistatud vastutavaks sarnastes käesoleva määruse rikkumistes.
Selgitus
Retsidiivsed ettevõtjad peaksid põhimõtteliselt kandma rangemaid ja hoiatavamaid karistusi kui need, mida kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes on määrust rikkunud vaid üks kord. See on lihtne õiguspõhimõte, mida tuleks rakendada ka käesoleval juhul.
Muudatusettepanek 3 Artikli 6 lõike 1 punkt c a (uus)
	(c a) kui akrediteeritav organ moodustab osa muus liikmesriigis asutatud organisatsiooni tütarettevõttest, võib ta nõuda akrediteerimist kas kohalikult või emaorganisatsiooni asukohariigi akrediteerimisasutuselt.
Selgitus
Juhul kui vastavushindamisasutused, teimimis- ja kalibreerimislaborid jmt moodustavad osa suuremast, piiriülesest organisatsioonist, peaks neil olema võimalik saada akrediteerimine kas nende asukoha liikmesriigis või selles liikmesriigis, kus asutati nende emaorganisatsioon.
Muudatusettepanek 4 Artikli 9 lõige 5
5. Vastastikuse hindamise tulemused edastatakse kõigile liikmesriikidele ja komisjonile.	5. Vastastikuse hindamise lõpptulemused avalikustatakse ning edastatakse kõigile liikmesriikidele ja komisjonile.
Selgitus
Vastastikuse hindamise tulemused puudutavad otseselt mitte üksnes liikmesriike ja komisjoni, vaid ka tarbijaid ning muid akrediteerimise sidusrühmi.
Muudatusettepanek 5 Artikli 17 lõike 2 esimene lõik
2. Turujärelevalveasutused võtavad vajalikud meetmed, et hoiatada asjaomases riigis elavaid tarbijaid iga turul oleva toote eest, mille kohta nad on kindlaks teinud, et see kujutab endast ohtu.	2. Turujärelevalveasutused võtavad vajalikud ja proportsionaalsed meetmed, et hoiatada asjaomases riigis elavaid tarbijaid iga turul oleva toote eest, mille kohta nad on kindlaks teinud, et see kujutab endast ohtu.
Selgitus
Õigusakti tekstis tuleb selgelt sõnastada, et vastavuse tõendatud puudumisel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed.
Muudatusettepanek 6 Artikli 19 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et iga vastavalt asjakohastele ühenduse ühtlustamisaktidele võetud meetme korral, mis on mõeldud toote turul kättesaadavaks tegemise keelamiseks või piiramiseks, toote turult kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks, on lisatud täpsed põhjused, millel meede tugineb.	1. Liikmesriigid tagavad, et iga vastavalt asjakohastele ühenduse ühtlustamisaktidele võetud proportsionaalse meetme korral, mis on mõeldud toote turul kättesaadavaks tegemise keelamiseks või piiramiseks, toote turult kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks, on lisatud täpsed põhjused, millel meede tugineb.
Selgitus
Õigusakti tekstis tuleb selgelt sõnastada, et vastavuse tõendatud puudumisel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed.
Muudatusettepanek 7 Artikli 23 lõike 2 punkt b a (uus)
	(b a) esitab aastaaruande ühenduse ühtlustamisaktide jõustamise kohta;
Selgitus
Kavandatava määruse rakendamisega seonduva teabe levitamist tuleb olulisel määral parandada.
Muudatusettepanek 8 Artikli 23 lõike 2 punkt b b (uus)
	(b b) loob ühise avaliku andmebaasi, millele pääsevad ligi liikmesriikide haldusorganid ja ettevõtjad ning kus loetletakse kõik juhtumid, mille puhul toode leiti põhjustavat tõsist ohtu tervisele ja ohutusele või olevat vastuolus ühenduse ühtlustamisaktidega;
Selgitus
Kavandatava määruse rakendamisega seonduva teabe levitamist tuleb olulisel määral parandada. Käesoleval juhul võimaldaks ühine andmebaas ettevõtjatel vältida heas usus ärisuhete sõlmimist ebausaldatavate partneritega nii ühenduse sees kui ka sellest väljaspool.
Muudatusettepanek 9 Artikli 23 lõike 2 punkt b c (uus)
	(b c) töötab välja, korraldab ja loob asjakohased programmid kogemuste, teabe ja parimate tavade vahetuseks, programmid ja meetmed ühisprojektide, teabekampaaniate, ühiskülastuste ja ressursside jagamise korraldamiseks koostöös kolmandate riikidega.
Selgitus
Paljusid EÜ siseturule jõudvaid mittevastavaid tooteid valmistatakse kolmandates riikides (nt Hiinas 47%). Väga sageli on selle põhjuseks ebapiisav teave ja koolitus. Seetõttu tuleks koostöös mainitud riikidega välja töötada ja luua ühised programmid ja vahetused vastavalt EÜs levinuile.
Muudatusettepanek 10 Artikli 23 lõige 3
3. Liikmesriigid tagavad oma ametiasutuste osalemise lõikes 2 osutatud meetmetes, kui see on asjakohane.	3. Liikmesriigid tagavad oma ametiasutuste täieulatusliku osalemise lõikes 2 osutatud meetmetes.
Selgitus
Paremini toimiva süsteemi nimel tuleks maksimeerida koostööd riigi ametiasutuste vahel, mitte jätta seda üksikute liikmesriikide äranägemisele.
Muudatusettepanek 11 Artikli 24 lõige 1 a (uus)
	1 a. Liikmesriigid annavad oma tolliasutustele suuremad volitused ning vajalikud ressursid ülesannete täitmiseks, mille hulka kuulub ka hävitada neid tooteid, mis ei vasta ühenduse õigusaktide nõuetele.
Selgitus
Riiklikud tolliasutused mängivad olulist rolli, takistades selliste toodete viimist ühenduse turule, mis ei vasta ühenduse õigusaktidele. Tõhusaima töö võimaldamiseks tuleb neile anda suuremad volitused, mis laienevad mittevastavate toodete hävitamisele, sealhulgas ka tarbijaid eelkõige CE-vastavusmärgise tähenduse ja kuju suhtes eksitava märgistusega tooted.
Muudatusettepanek 12 Artikli 24 lõike 2 punkt b a (uus)
	(b a) tootele on kinnitatud märgised, märgid või pealiskirjad, mis on võltsid või eksitavad kolmandaid osapooli CE-vastavusmärgise tähenduse või kuju või mõlema osas.
(Vt otsuse artikli 16 lõiget 3)
Selgitus
Riigi tolliasutustel peaks olema volitus seisata toote vabasse ringlusse lubamine ka siis, kui tootele on kinnitatud märgised, märgid või pealiskirjad, mis on võltsid või mida kolmandad isikud nende tähenduse või kuju tõttu võivad ekslikult pidada CE-vastavusmärgiseks.
Muudatusettepanek 13 Artikkel 26 a (uus)
	Artikkel 26 a CE-vastavusmärgist reguleerivad põhialused 1. CE-vastavusmärgise võib kinnitada üksnes tootja või tema esindaja. CE-vastavusmärgise kinnitamisega võtab tootja endale vastutuse toote vastavuse eest nõuetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruses …/… [toodete turustamise ühise raamistiku kohta]. 2. CE-vastavusmärgis on ainus märgis, mis tõendab, et toode vastab asjakohastele nõuetele. Liikmesriigid ei viita oma riiklikes õigusaktides seoses täieliku vastavusega ühenduse õigusaktide sätetele CE-vastavusmärgise kohta muudele vastavusmärgistele kui CE-vastavusmärgis ning eemaldavad neist mis tahes olemasolevad viited. 3. Tootele ei tohi kinnitada selliseid märgiseid, märke ja pealiskirju, mis võivad tekitada segadust seoses CE-vastavusmärgise tähendusega või märgise graafilise sümboliga. Tootele võib kinnitada mis tahes muid märgiseid, tingimusel et need ei kahjusta CE-vastavusmärgise nähtavust, loetavust ega tähendust.
Selgitus
CE-vastavusmärgisega tooteid peetakse turvaliseks, kuna need on toodetud vastavuses ühenduse õigusaktidega. Seetõttu on selged CE-vastavusmärgise eeskirjad nii tootjate, vahendajate kui ka tarbijate huvides. Seega peavad CE-vastavusmärgise eeskirjad olema vahetult kohaldatavad ja kehtestatud määrusega. Loomulikult ei vähenda see mingil viisil vajadust tagada, et ülaltoodud artikli lisamine määrusesse oleks vastavuses olemasolevate ühenduse direktiividega.
Muudatusettepanek 14 Artikkel 26 b (uus)
	Artikkel 26 b   CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused   1. CE-vastavusmärgise kujuks on initsiaalid „CE” nagu alltoodud pildil:   2. CE-vastavusmärgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada lõikes 1 esitatud joonise mõõtkava proportsioonidest.   3. Kui konkreetses õigusaktis ei viidata täpsele suurusele, siis ei tohi CE-vastavusmärgis olla väiksem kui 5 mm.   4. CE-vastavusmärgis kinnitatakse tootele või selle tootjasildile nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult. Kui see ei ole võimalik või õigustatud toote olemuse tõttu, kinnitatakse CE-vastavusmärgis toote pakendile või kaasasolevatele dokumentidele, kui need on õigusaktides ette nähtud.   5. CE-vastavusmärgis kinnitatakse tootele enne selle turuleviimist. Sellele võib järgneda piltkujutis või mis tahes muu konkreetsele ohule või kasutusviisile viitav märgis.   6. CE-vastavusmärgisele järgneb vastavushindamisasutuse ja/või tootmiskontrollietapis osalenud mis tahes teise asutuse identifitseerimisnumber. Asutuse identifitseerimisnumbri peab kinnitama kas asutus ise või asutuse juhiste kohaselt tootja või tema ühenduses asuv esindaja.   7. Liikmesriigid tagavad, et CE-vastavusmärgise eeskirju täidetakse nõuetekohaselt ning võtavad nende rikkumise korral õiguslikke meetmeid. Nad kehtestavad karistused (sealhulgas kriminaalkaristused tõsiste rikkumiste eest), mis peavad olema vastavuses rikkumise raskusastmega ning kujutama endast tõhusaid ennetusvahendeid väärkasutamise vastu.
Selgitus
CE-vastavusmärgisega tooteid peetakse turvaliseks, kuna need on toodetud vastavuses ühenduse õigusaktidega. Seetõttu on CE-vastavusmärgise selged eeskirjad nii tootjate, vahendajate kui ka tarbijate huvides. Seega peavad CE-vastavusmärgise eeskirjad olema vahetult kohaldatavad ja kehtestatud määrusega. Loomulikult ei vähenda see mingil viisil vajadust tagada, et ülaltoodud artikli lisamine määrusesse oleks vastavuses olemasolevate ühenduse direktiividega.
Muudatusettepanek 15 Artikli 32 lõige 2
2. Komisjon hindab ühenduse rahastatavate vastavushindamis-, akrediteerimis- ja turujärelevalvetegevuste vastavust ühenduse poliitikavaldkondade ja õigussüsteemi vajadustele ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu selliste tegevuste tulemustest vähemalt kord iga viie aasta jooksul.	2. Komisjon hindab ühenduse rahastatavate vastavushindamis-, akrediteerimis- ja turujärelevalvetegevuste vastavust ühenduse poliitikavaldkondade ja õigussüsteemi vajadustele ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu selliste tegevuste tulemustest vähemalt kord iga kolme aasta jooksul.
Selgitus
Komisjoni esildatud viieaastane periood on liiga pikk ning seda tuleb lühendada.
Muudatusettepanek 16 Artikkel 36
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste, sealhulgas tõsiste rikkumiste korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt [kuupäev] ning teatavad viivitamatult ka kõikidest hilisematest asjassepuutuvatest muudatustest.	Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste, sealhulgas tõsiste rikkumiste korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kõnealuseid karistusi tuleb proportsionaalselt suurendada, kui vastutav ettevõtja on juba varem tunnistatud vastutavaks toodete turuleviimises, mis on vastuolus käesoleva määruse sätetega. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt [kuupäev] ning teatavad viivitamatult ka kõikidest hilisematest asjassepuutuvatest muudatustest.
Selgitus
Retsidiivsed ettevõtjad peaksid põhimõtteliselt kandma rangemaid ja hoiatavamaid karistusi kui need, mida kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes on määrust rikkunud vaid üks kord. See on lihtne õiguspõhimõte, mida tuleks rakendada ka käesoleval juhul.

MENETLUS

Pealkiri	Akrediteerimine ja turujärelevalve seoses toodete turustamisega
Viited	KOM(2007)0037 - C6-0068/2007 - 2007/0029(COD)
Vastutav komisjon	IMCO
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	INTA 13.3.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Helmuth Markov 21.3.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	7.5.2007		27.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	12.9.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	29 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Kader Arif, Graham Booth, Daniel Caspary, Françoise Castex, Glyn Ford, Eduard Raul Hellvig, Jacky Henin, Syed Kamall, Sajjad Karim, Alain Lipietz, Marusya Ivanova Lyubcheva, Helmuth Markov, Cristiana Muscardini, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Corien Wortmann-Kool, Zbigniew Zaleski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Harlem Désir, Vasco Graça Moura, Małgorzata Handzlik, Pia Elda Locatelli, Eugenijus Maldeikis, Javier Moreno Sánchez, Jan Marinus Wiersma

23.11.2007

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega

(KOM(2007)0037 – C6‑0068/2007 – 2007/0029(COD))

Arvamuse koostaja: Peter Liese

LÜHISELGITUS

Euroopa Liit on viimastel aastatel välja andnud arvukalt eeskirju, mis esitavad kindlaid nõudeid toodete valmistajatele. Eelkõige on teemaks tarbijate ohutus, kaitse tervisekahjude eest ning viimastel aastatel, nagu näiteks energiat tarbivate toodete direktiivi puhul, üha enam ka toodete ökoloogilised omadused. Eeskirjad kehtestatakse nn uue lähenemisviisi alusel, st tootja ise on kõigepealt eeskirjade täitmise eest vastutav ning kinnitab eeskirjadest kinnipidamist CE-vastavusmärgisega. Selline regulatsioon on esialgu liigse bürokraatiata ja seotud väheste kuludega tootjate jaoks. Ta põhjustab siis probleeme, kui üksikud tootjad või tootjate rühmad kasutavad CE-vastavusmärgist eeskirju täitmata. Selle tagajärjeks on tarbijate ohustamine ja keskkonna kahjustamine. Lisaks on eeskirju järgivad ausad tootjad konkurentsis ebasoodsamas olukorras, sest nemad kannavad vastavaid kulusid ning nende konkurentidel on ebaaus eelis. Seepärast on Euroopa Parlament juba erinevatel juhtudel, nt energiat tarbivate toodete direktiivi vastuvõtmisel, toetanud tugevamat turujärelevalvet. Komisjon on nüüd esitanud ettepaneku, et selle temaatikaga tegelda. Ettepanek ei täida siiski täiel määral oma eesmärki, sest ette on nähtud kaheaastane üleminekuaeg. Selle kahe aasta vältel ohustavad asjatult tarbijaid ja keskkonda endiselt kontrollimata tooted. Seepärast teeb arvamuse koostaja ettepaneku lühendada tähtaega ühe kuu peale, et parema turujärelevalve eeliseid saaks võimalikult kiiresti rakendada. Lisaks teeb arvamuse koostaja ettepaneku lisada kõigisse tekstiosadesse viide keskkonnaeeskirjade järgimisele. Osad muudatusettepanekud puudutavad keelule järgnevat kontrolli. Tihti kuulutatakse välja müügikeeld. Kuid sellest müügikeelust kinnipidamist ei kontrollita. Üks muudatusettepanek puudutab tegutsemise kiirust. Just hooajatoodete või kampaaniakaupade puhul on vaja defektsed tooted mõne päeva, vahel mõne tunni jooksul konfiskeerida, sest vastasel korral müüakse nad läbi. Lisaks sellele on oluline, et liikmesriigid rakendavad piisavalt töötajaid oma ülesannete täitmiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[3]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1
(1) Tugevdamaks üldraamistikku, mis tagab toodete kooskõla avalike huvide, sealhulgas inimeste tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitsega, on vaja kehtestada teatavad eeskirjad ja põhimõtted seoses akrediteerimise ja turujärelevalvega, mis moodustavad olulise osa kõnealusest raamistikust.	(1) Tugevdamaks üldraamistikku, mis tagab toodete kooskõla avalike huvide, sealhulgas inimeste tervise ja ohutuse või keskkonna kõrgetasemelise kaitsega, on vaja kehtestada teatavad eeskirjad ja põhimõtted seoses akrediteerimise ja turujärelevalvega, mis moodustavad olulise osa kõnealusest raamistikust.
Selgitus
Kooskõlas artikli 1 lõikega 1 „sisu ja kohaldamisala” kohta teeb arvamuse koostaja ettepaneku lisada otsene viide keskkonnakaitsele. Oluline on tagada, et asjakohaselt käsitletaks kõiki ELi õigusaktidele mittevastavuse juhtumeid, sealhulgas eriti keskkonna valdkonnas.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 24
(24) Pädevate asutuste riiklik ja piiriülene koostöö teabevahetusel, rikkumiste uurimisel ja meetmete võtmisel rikkumiste lõpetamiseks on tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks ning siseturu sujuva toimimise tagamiseks ülimalt oluline.	(24) Pädevate asutuste riiklik ja piiriülene koostöö teabevahetusel, rikkumiste uurimisel ja meetmete võtmisel rikkumiste lõpetamiseks, seda juba enne ohtlike toodete turuleviimist, tõhustades selleks nende tuvastamist eelkõige sadamates, kuhu on koondunud ligi 90% Euroopa Liitu imporditavatest toodetest, on tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks ning siseturu sujuva toimimise tagamiseks ülimalt oluline.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 30 a (uus)
	(30 a) On oluline, et liikmesriigid näevad pädevas kohtus ette asjakohased õiguskaitsevahendid pädevate asutuste võetud meetmete suhtes, mis piiravad toote turuleviimist või nõuavad selle turult kõrvaldamist või tagasivõtmist.
Selgitus
Kui liikmesriik nõuab tootjalt toote tagasivõtmist, kuid antud meede osutub ebaõigeks, vajab ettevõtja õiguskaitset meetme algatanud liikmesriigi suhtes.
Antud tekst on identne üldist tooteohutust käsitleva direktiivi põhjendusega 37 ega kujuta endast mingit uut või järele proovimata käsitust.
Muudatusettepanek 4 Artikli 2 punkt 5
(5) turustaja – iga füüsiline või juriidiline isik turustusahelas, kes teeb toote turul kättesaadavaks;	5) turustaja – iga füüsiline või juriidiline isik turustusahelas, kes teeb toote turul kättesaadavaks, kuid ei vii seda turule;
Selgitus
Tuleb selgitada erinevust sarnast rolli omavate ettevõtjate vahel: ühed, kes viivad toote turule, ja teised, kes ei tegele toote esmakordselt kättesaadavaks tegemisega.
Juriidiline isik, kes viib toote ELi turule, peaks vastutama selle eest, et toode on nõuetekohaselt ette nähtud ja toodetud ELis turustamiseks vastavalt meie eeskirjadele. See ei kehti turustajate kohta.
Muudatusettepanek 5 Artikli 2 punkt 11
(11) riigi akrediteerimisasutus – ainus akrediteerimist teostav asutus liikmesriigis, kes on selleks valitsuse poolt volitatud;	11) riigi akrediteerimisasutus – akrediteerimist teostav asutus liikmesriigis, kes on selleks valitsuse poolt volitatud;
Selgitus
Artikli 4 lõike 1 muudatusettepanekuga seotud.
Riigi ainsa akrediteerimisasutuse nõue rikub subsidiaarsuse põhimõtet ning Euroopa ühenduste organite kohustust mitte riivata liikmesriikide põhiseaduse aluseid ning mitte õõnestada liikmesriikide olulisi – antud juhul föderaalseid – struktuure. Seepärast tuleb föderalismi kaitsmise eesmärgil anda liikmeesriikidele võimalus luua täiendav akrediteerimisasutus.
Muudatusettepanek 6 Artikli 2 punkt 13 a (uus)
	13 a) ühenduse turule sisenemine – tollivormistuseks esitamine;
Selgitus
Tuleb selgitada erinevust sarnast rolli omavate ettevõtjate vahel: ühed, kes viivad toote turule, ja teised, kes ei tegele toote esmakordselt kättesaadavaks tegemisega.
Juriidiline isik, kes viib toote ELi turule, peaks vastutama selle eest, et toode on nõuetekohaselt ette nähtud ja toodetud ELis turustamiseks vastavalt meie eeskirjadele. See ei kehti turustajate kohta.
Muudatusettepanek 7 Artikli 2 punkt 13 b (uus)
	13 b) vastavushindamisasutus – vastavushindamisteenuseid teostav asutus (üldjuhul laborid, kontrolli- ja sertifitseerimisasutused);
Selgitus
Tuleb selgitada erinevust sarnast rolli omavate ettevõtjate vahel: ühed, kes viivad toote turule, ja teised, kes ei tegele toote esmakordselt kättesaadavaks tegemisega.
Juriidiline isik, kes viib toote ELi turule, peaks vastutama selle eest, et toode on nõuetekohaselt ette nähtud ja toodetud ELis turustamiseks vastavalt meie eeskirjadele. See ei kehti turustajate kohta.
Muudatusettepanek 8 Artikli 2 punkt 13 c (uus)
	13 c) vastavushindamine – tõendamine, et tootele, protsessile, süsteemile, isikule või asutusele esitatavad kindlaksmääratud nõuded on täidetud;
Selgitus
Tuleb selgitada erinevust sarnast rolli omavate ettevõtjate vahel: ühed, kes viivad toote turule, ja teised, kes ei tegele toote esmakordselt kättesaadavaks tegemisega.
Juriidiline isik, kes viib toote ELi turule, peaks vastutama selle eest, et toode on nõuetekohaselt ette nähtud ja toodetud ELis turustamiseks vastavalt meie eeskirjadele. See ei kehti turustajate kohta.
Muudatusettepanek 9 Artikli 4 lõike 1 esimene a lõik (uus)
	Föderaalse struktuuriga liikmesriikides võib föderaalsete pädevuste kaitsmiseks luua täiendava akrediteerimisasutuse. Sellisel juhul kutsutakse mõlemat akrediteerimisasutust üles tegema usalduslikku koostööd.
Selgitus
Riigi ainsa akrediteerimisasutuse nõue rikub subsidiaarsuse põhimõtet ning Euroopa ühenduste organite kohustust mitte riivata liikmesriikide põhiseaduse aluseid ning mitte õõnestada liikmesriikide olulisi – antud juhul föderaalseid – struktuure. Seepärast tuleb föderalismi kaitsmise eesmärgil anda liikmeesriikidele võimalus luua täiendav akrediteerimisasutus.
Muudatusettepanek 10 Artikli 4 lõige 6
6. Riigi akrediteerimisasutus töötab mittetulunduslikul alusel. Ta ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega ka nõustamisteenuseid.	6. Riigi akrediteerimisasutus töötab mittetulunduslikul alusel. Ta ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega ka nõustamisteenuseid, samuti ei tohi ta omada vastavushindamisasutuste osakuid.
Selgitus
Et akrediteerimisasutus oleks täiesti sõltumatu kõigist tema vastutuse alla kuuluvatest vastavushindamisasutustest (millest mõned võivad tegutseda teavitatud asutustena), tuleb tagada nii funktsionaalsed piirangud ettevõtte siseselt kui ka tegelik sõltumatus, et vältida võimalikke kahtlusi seoses huvide konfliktiga. Seepärast tuleb tagada finantsiline lahusus.
Muudatusettepanek 11 Artikli 5 lõige 2
2. Riigi akrediteerimisasutus teostab järelevalvet kõigi vastavushindamisasutuste üle, kellele ta on akrediteerimistunnistuse väljastanud.	2. Riigi akrediteerimisasutused teostavad järelevalvet kõigi vastavushindamisasutuste üle, kellele nad on akrediteerimistunnistuse väljastanud.
Selgitus
Artikli 4 lõike 1 muudatusettepanekuga seotud.
Riigi ainsa akrediteerimisasutuse nõue rikub subsidiaarsuse põhimõtet ning Euroopa ühenduste organite kohustust mitte riivata liikmesriikide põhiseaduse aluseid ning mitte õõnestada liikmesriikide olulisi – antud juhul föderaalseid – struktuure. Seepärast tuleb föderalismi kaitsmise eesmärgil anda liikmeesriikidele võimalus luua täiendav akrediteerimisasutus.
Muudatusettepanek 12 Artikli 5 lõige 3
3. Kui riigi akrediteerimisasutus teeb kindlaks, et akrediteerimistunnistuse saanud vastavushindamisasutus ei ole enam pädev teatavat vastavushindamist teostama või on toime pannud oma kohustuste tõsise rikkumise, võtab ta kõik asjakohased meetmed kõnealuse vastavushindamisasutuse akrediteerimistunnistuse kehtivuse piiramiseks, peatamiseks või äravõtmiseks.	3. Kui riigi akrediteerimisasutused teevad kindlaks, et akrediteerimistunnistuse saanud vastavushindamisasutus ei ole enam pädev teatavat vastavushindamist teostama või on toime pannud oma kohustuste tõsise rikkumise, võtavad nad kõik asjakohased meetmed kõnealuse vastavushindamisasutuse akrediteerimistunnistuse kehtivuse piiramiseks, peatamiseks või äravõtmiseks.
Selgitus
Artikli 4 lõike 1 muudatusettepanekuga seotud.
Riigi ainsa akrediteerimisasutuse nõue rikub subsidiaarsuse põhimõtet ning Euroopa ühenduste organite kohustust mitte riivata liikmesriikide põhiseaduse aluseid ning mitte õõnestada liikmesriikide olulisi – antud juhul föderaalseid – struktuure. Seepärast tuleb föderalismi kaitsmise eesmärgil anda liikmeesriikidele võimalus luua täiendav akrediteerimisasutus.
Muudatusettepanek 13 Artikli 6 lõike 1 esimene lõik
1. Vastavushindamisasutus taotleb akrediteerimist oma asukohaliikmesriigi akrediteerimisasutuselt või selliselt teise riigi akrediteerimisasutuselt, kelle poole asjaomane liikmesriik on pöördunud vastavalt artikli 4 lõikele 2. zurückgreift.	1. Vastavushindamisasutus taotleb akrediteerimist oma asukohaliikmesriigi akrediteerimisasutustelt või sellistelt teise riigi akrediteerimisasutustelt, kelle poole asjaomane liikmesriik on pöördunud vastavalt artikli 4 lõikele 2.
Selgitus
Artikli 4 lõike 1 muudatusettepanekuga seotud.
Riigi ainsa akrediteerimisasutuse nõue rikub subsidiaarsuse põhimõtet ning Euroopa ühenduste organite kohustust mitte riivata liikmesriikide põhiseaduse aluseid ning mitte õõnestada liikmesriikide olulisi – antud juhul föderaalseid – struktuure. Seepärast tuleb föderalismi kaitsmise eesmärgil anda liikmeesriikidele võimalus luua täiendav akrediteerimisasutus.
Muudatusettepanek 14 Artikli 6 lõike 1 teise lõigu punkt a
(a) kui tema asukohaliikmesriik on otsustanud riigi akrediteerimisasutust mitte asutada ega ole artikli 4 lõike 2 kohaselt pöördunud teise liikmesriigi akrediteerimisasutuse poole.	a) kui tema asukohaliikmesriik on otsustanud riigi akrediteerimisasutusi mitte asutada ega ole artikli 4 lõike 2 kohaselt pöördunud teise liikmesriigi akrediteerimisasutuste poole;
Selgitus
Artikli 4 lõike 1 muudatusettepanekuga seotud.
Riigi ainsa akrediteerimisasutuse nõue rikub subsidiaarsuse põhimõtet ning Euroopa ühenduste organite kohustust mitte riivata liikmesriikide põhiseaduse aluseid ning mitte õõnestada liikmesriikide olulisi – antud juhul föderaalseid – struktuure. Seepärast tuleb föderalismi kaitsmise eesmärgil anda liikmeesriikidele võimalus luua täiendav akrediteerimisasutus.
Muudatusettepanek 15 Artikli 8 lõige 2 a (uus)
	2 a. Riikide akrediteerimisasutused näevad ette apellatsioonmenetluse, et anda ettevõtjatele õiguskaitsevahendid, kui nad suudavad tõestada, et akrediteerimisasutusel ei ole miinimumnõuetele vastavaid oskusi või erialateadmisi.
Selgitus
Käesoleva ettepanekuga nähakse ette kord, mille kohaselt liikmesriigid on kohustatud reeglipäraselt kontrollima oma riiklikke akrediteerimisasutusi, see tagab avalike huvide kaitse. Kuid riikide akrediteerimisasutuste tegevusel ja nende poolt akrediteeritavate asutuste tegevusel on otsene mõju ettevõtjatele, seepärast peaks ka neil olema vastavad õiguskaitsevahendid.
Muudatusettepanek 16 Artikli 16 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad teabevahetuse ja kooskõlastamise kõigi turujärelevalveasutuste vahel.	1. Liikmesriigid tagavad teabevahetuse ja kooskõlastamise kõigi nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate turujärelevalveasutuste vahel.
Selgitus
Turujärelevalve peaks tagama ka konkreetse järelkontrolli parandusmeetmete üle turul. Parlamendi töödokumendis on väljendatud muret seoses CE-vastavusmärgise usaldatavusega. Me ei arva, et iga sellise usaldatavuse vajakajäämise taga on kaks põhjust, esiteks ei tuvastata piisavalt neid ettevõtjaid, kes sihilikult rikuvad ühenduse õigusakte, ning teiseks ebapiisav järelkontroll tagamaks seda, et kui toode on kohtu poolt tunnistatud mittevastavaks, siis see ka eemaldatakse turult. Seepärast peaksid turujärelevalve menetlused tagama ka konkreetse järelkontrolli parandusmeetmete üle turul. Kuna turujärelevalve on liikmesriigi tasandil organiseeritud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt, tuleks käesoleva määrusega nõuda igalt liikmesriigilt tõendamist, et parandusmeetmed on tõhusalt täide viidud..
Muudatusettepanek 17 Artikli 16 lõike 2 esimene a lõik (uus)
	Liikmesriigid kehtestavad asjakohased menetlused kontrollimaks, et parandusmeetmeid on tõhusalt rakendatud.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku 3 selgitust.
Muudatusettepanek 18 Artikli 16 lõige 4
4. Liikmesriigid kehtestavad turujärelevalveprogrammid ning rakendavad ja ajakohastavad neid regulaarselt.	4. Liikmesriigid kehtestavad turujärelevalveprogrammid ning rakendavad ja ajakohastavad neid regulaarselt. Liikmesriigid võivad sõlmida koostöölepingud huvirühmadega, eelkõige valdkondlike kutseorganisatsioonidega, et ära kasutada olemasolevaid turuteadmisi.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku 3 selgitust.
Muudatusettepanek 19 Artikli 16 lõige 5
5. Liikmesriigid vaatavad regulaarselt läbi oma turujärelevalvemeetmed ja hindavad nende toimimist.	5. Liikmesriigid vaatavad regulaarselt läbi oma turujärelevalvemeetmed ja hindavad nende toimimist ning annavad selle kohta avalikkusele aru.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku 3 selgitust.
Muudatusettepanek 20 Artikli 17 lõike 1 esimene a lõik (uus)
.	Asutustel on õigus konfiskeerida tootenäidiseid toodete puhul, mis nende arvates müüakse kiiresti läbi.
Selgitus
Turujärelevalve peaks suutma reageerida sama kiiresti, kui toimub odavate komponentide või tarbekaupade partiide müük, mis sageli müüakse kiiresti läbi turustaja korraldatud soodusmüükidel. Kogemused näitavad, et kui tooted on turule viidud, võivad viivitused kaebuste ja turujärelevalveasutuste meetmete vahel põhjustada olukorra, kus asutused ei saa kontrolli läbi viia, kuna tooted on juba läbi müüdud. Eelkõige puudutab see tarbekaupade kampaania- või hooajamüüki (nt jõuluvalgustid). Seda juhtub ka väikeste elektriliste komponentide puhul, nagu elektrilised kontrollseadised, lülitusseadmed või väikesed mõõteriistad. Seepärast, kui tolliasutustel on alust arvata, et imporditud toode ei pruugi olla kooskõlas kõigi ELi nõuetega, peaks neil olema õigus konfiskeerida tootenäidised, et kiirendada turujärelevalveasutuste kontrolli ja tagada võimalikud õiguslikud meetmed importija või tootja poolt volitatud esindaja vastu ELi õigusaktidele mittevastavuse korral.
Muudatusettepanek 21 Artikli 19 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et iga vastavalt asjakohastele ühenduse ühtlustamisaktidele võetud meetme korral, mis on mõeldud toote turul kättesaadavaks tegemise keelamiseks või piiramiseks, toote turult kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks, on lisatud täpsed põhjused, millel meede tugineb.	1. Liikmesriigid tagavad, et iga vastavalt asjakohastele ühenduse ühtlustamisaktidele ja proportsionaalsuse põhimõttele võetud meetme korral, mis on mõeldud toote turul kättesaadavaks tegemise keelamiseks või piiramiseks, toote turult kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks, on lisatud täpsed põhjused, millel meede tugineb.
Selgitus
Artikli 19 lõikes 1 nähakse ette rida võimalikke turusekkumisi, mida ametiasutused võivad rakendada ning millel võivad olla erinevad majanduslikud tagajärjed ettevõtjatele. Kooskõlas ühenduse õigusaktide üldsätetega peaks turusekkumise määr olema proportsionaalne elanikke ohustava riski tasemega. Samasugused sätted sisalduvad juba üldist tooteohutust käsitlevas direktiivis.
Muudatusettepanek 22 Artikli 24 lõike 1 esimene a lõik (uus)
	Liikmesriigid tagavad, et nende tolliasutustel on vajalikud volitused ja vahendid oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.
Selgitus
Kaupade turustamise üldraamistiku ühtluse ja tõhususe huvides teeb arvamuse koostaja ettepaneku lisada samasugune säte tollikontrolli kohta, nagu on turujärelevalveasutuste kohta artikli 16 lõikes 3.
Muudatusettepanek 23 Artikkel 34
Käesoleva määruse rakendamise lihtsustamiseks koostab komisjon juhised.	Käesoleva määruse rakendamise lihtsustamiseks koostab komisjon huvirühmadega konsulteerides juhised.
Selgitus
Komisjon peaks rakendamisjuhiste koostamisel huvirühmadega konsulteerima.
Muudatusettepanek 24 Artikli 35 lõige 2
2. Kui liikmesriigis ei teosta akrediteerimist üksainus riigi akrediteerimisasutus ja liikmesriik kavatseb akrediteerimistegevust jätkata, teeb ta vajalikud struktuurilised kohandused, et asutada riigi ainus akrediteerimisasutus hiljemalt 1. jaanuariks 2010.	2. Kui liikmesriigis ei teosta akrediteerimist üksainus riigi akrediteerimisasutus ja liikmesriik kavatseb akrediteerimistegevust jätkata, teeb ta vajalikud struktuurilised kohandused, et asutada riigi akrediteerimisasutus või artikli 4 lõike 1 esimese a lõigu kohaselt täiendav riigi akrediteerimisasutus hiljemalt 1. jaanuariks 2014.
Selgitus
Artikli 4 lõike 1 muudatusettepanekuga seotud.
Lisaks tuleb vajalikke õiguslikke ja halduslikke rakendusmeetmeid silmas pidades pikendada üleminekuaega. Eelkõige riikides, kus akrediteerimissüsteemid on keerukad, ei ole need muudatused teostatavad 2010. aastaks ning seepärast tuleks tähtaega pikendada 2014. aastani.
Muudatusettepanek 25 Artikli 38 teine lõik
III peatükki kohaldatakse kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.	III peatükki kohaldatakse ühe kuu möödumisel pärast käesoleva määruse jõustumist.
Selgitus
Aktsepteerida ei saa kaheaastast lisaviivitust, kuni turujärelevalve saab hakata toimima hädatarvilike tõhusate tingimuste kohaselt. Euroopa õigusakte ja standardeid järgivaid tootjaid ohustavad praegu ebaausad konkurendid.

MENETLUS

Pealkiri	Akrediteerimine ja turujärelevalve seoses toodete turustamisega
Viited	KOM(2007)0037 - C6-0068/2007 - 2007/0029(COD)
Vastutav komisjon	IMCO
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.3.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Peter Liese 10.5.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	26.6.2007		8.10.2007
Vastuvõtmise kuupäev	22.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	31 6 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pilar Ayuso, Johannes Blokland, Frieda Brepoels, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Marie-Noëlle Lienemann, Peter Liese, Alexandru-Ioan Morţun, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Miroslav Ouzký, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Karin Scheele, Carl Schlyter, Richard Seeber, Bogusław Sonik, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alfonso Andria, Kathalijne Maria Buitenweg, Duarte Freitas, Milan Gaľa, Alojz Peterle

5.10.2007

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega

(KOM(2007)0037 – C6‑0068/2007 – 2007/0029(COD))

Arvamuse koostaja: John Purvis

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja tervitab ettepanekut võtta vastu määrus toodete akrediteerimise ja turujärelevalve kohta ühenduses ning sellega kaasnevat ettepanekut võtta vastu otsus toodete turustamise ühise raamistiku kohta. Nende eesmärgiks on lihtsustada kaupade siseturu toimimist, tagades, et siseturule pääsevad ja seal ringlevad kaubad on ohutud.

Määrus toetub liikmesriikides juba olemasolevale süsteemile; sellega kehtestatakse turujärelevalvele tugevdatud reeglid, et sõeluda välja ohtlikud tooted, sealhulgas ka importtooted; samuti tugevdatakse määrusega vastavushindamisasutuste akrediteerimise rolli, mis muudab toote kvaliteedi hindamise usaldusväärsemaks.

Ehkki arvamuse koostaja tervitab nimetatud ettepanekuid, nagu eespool öeldud, on ta siiski seisukohal, et määrust saaks paremaks muuta ning teeb selleks järgmised muudatusettepanekud:

§ Mõnesid mõisteid, nagu „turul kättesaadavaks tegemine” ja „ühenduse turule sisenemine”, tuleb selgitada; „vastavushindamine” ja „vastavushindamisasutus” tuleb uuesti määratleda; tuleb tagada määruses ja otsuses kasutatavate mõistete järjekindlus. Määruse artiklit 2 on seega vastavalt muudetud.

§ Institutsiooniliselt poolelt: piiriülese akrediteerimise reegleid tuleks lihtsustada, tagades samas, et suurem piiriülene konkurents ei tooks kaasa madalamaid akrediteerimisstandardeid; riiklikud tarbijakaitseühendused peaksid osalema liikmesriikide pädevate asutuste vahelises koostöös; tolliasutusi kui impordi esimest kaitseliini tuleb tugevdada ning varustada vajalike ressurssidega. Määruse artikleid 6 ja 24 on seega vastavalt muudetud.

§ Olemasolevate direktiivide sätteid, mis puudutavad identifitseerimisnumbreid ja teavitatud asutuste nimekirju on ajakohastatud, et anda teavitamisprotseduuri praegusele praktilisele kohaldamisele vahetu õiguskindlus.

§ Mis puudutab menetluskorda: tuleb kindlustada pädevate asutuste teatud õigusi (näiteks õigust võtta toodetest proove ka enne kaebuste laekumist); tarbetu bürokraatia vältimiseks tuleks vastavushindamismenetluste läbiviimisel võtta arvesse teisi tegureid, nagu näiteks ettevõtte suurus, kasutatud tehnoloogia suhteline keerukus ning seda, kas tegemist on seeriatootmisega või mitte. Määruse artikleid 2, 7 ja 17 on seega vastavalt muudetud. Enne kui ametivõimud otsustavad toote turult kõrvaldada, tuleb arvesse võtta ka majanduslikku mõju – mis tahes meetmed peavad olema vastavuses riski suurusega. Samuti peab ettevõtjatel olema õigus sellisele otsusele reageerida ja see tarvidusel edasi kaevata. Seega on vastavalt muudetud artikleid 2 ja 19. Artiklit 16 on muudetud, et kutsuda liikmesriike üles tagama menetluste võtmist, millega kontrollitakse, et parandusi tõepoolest tehakse.

§ Põhjendust 30 a ja määruse artiklit 34, samuti otsuse artiklit 14 on muudetud, et tagada sidusrühmade ja kutseorganisatsioonide suurem kaasatus.

§ Et vältida „topeltstandardeid” (s.o direktiiviga 2001/95/EÜ üldisele tooteohutusele kehtestatud nõuete kogu ning käesoleva direktiiviga kehtestatavat teist kogu) ning tagada kõrgema kaitsetaseme kehtestamine selle ettepanekuga, tuleks määruse artikli 13 lõikes 2 nimetatud erand välja jätta. Samuti tuleks välja jätta otsuse artiklis 1 loetletud erandid, kuna tegemist on sui generis otsusega, mis on suunatud seadusandjale ega ole seega vahetult kohaldatav.

§ CE-vastavusmärgis vajab paremat kaitset. Mitte alati ei mõisteta selgelt, et märgis tähendab vastavust ELi regulatiivsetele standarditele. Selle tulemusena ei ole üha enam CE-vastavusmärgist kandvaid tooteid tegelikult asjakohaste õigusaktidega kooskõlas. Selged eeskirjad CE-vastavusmärgise kasutamise kohta on tootjate, turustajate ja tarbijate ühistes huvides. Et kohaldada neid eeskirju juba praegu ja mitte jätta seda tulevaste siseriiklike õigusaktide hooleks, tuleks määrusesse lisada otsuse artiklid 16 ja 17.

§ Artikleid 4 ja 16 on muudetud, et rõhutada otsustamisprotsessi läbipaistvuse ja turujärelevalveasutuste sõltumatuse tähtsust.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[4]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 23
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta kehtestati turujärelevalve ja halduskoostöö raamistik tarbekaupade osas. Käesoleva turujärelevalvet käsitleva määruse sätteid ei tuleks kohaldada direktiivi 2001/95/EÜ artikli 2 punktis a määratletud toodete suhtes, kui tegemist on tarbijate tervist ohutust käsitlevate küsimustega.	välja jäetud
Selgitus
Et vältida „topeltstandardeid” (so direktiiviga 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse direktiiv) kehtestatud nõuete kogu ning käesoleva direktiiviga kehtestatavat teist kogu) ning tagada kõrgema kaitsetaseme kehtestamine selle ettepanekuga, tuleks see erand välja jätta. Piir tavakaupade ja kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud toodete vahel on ähmane ning selline eristamine võib tuua kaasa ebaselgeid olukordi ja kohustusi. Seega tuleb artikli 13 lõige 2 ja vastav põhjendus välja jätta.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 24
(24) Pädevate asutuste riiklik ja piiriülene koostöö teabevahetusel, rikkumiste uurimisel ja meetmete võtmisel rikkumiste lõpetamiseks on tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks ning siseturu sujuva toimimise tagamiseks ülimalt oluline.	(24) Pädevate asutuste riiklik ja piiriülene koostöö teabevahetusel, rikkumiste uurimisel ja meetmete võtmisel rikkumiste lõpetamiseks on tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks ning siseturu sujuva toimimise tagamiseks ülimalt oluline. Riiklikud tarbijakaitseametid peaksid tegema riiklikul tasandil koostööd riiklike turujärelevalveametitega ning vahetama nendega teavet toodete kohta, mis nende hinnangul võivad olla ohtlikud.
Selgitus
Kuna üksiktarbijad pöörduvad kauba kvaliteedi või ohutuse probleemide korral tavaliselt tarbijakaitseameti poole, tuleks asjakohane teave edastada turujärelevalveametitele võimalike järelmeetmete tarvis.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 30 a (uus)
	(30 a) Liikmesriigid võivad pidada kasulikuks koostööleppeid sidusrühmadega, eriti valdkondlike kutseorganisatsioonidega, et kasutada turujärelevalve programmide väljatöötamisel, rakendamisel ja ajakohastamisel ära kättesaadavat turuluuret.
Selgitus
Mõnedes liikmesriikides juba tehakse koostööd sidusrühmadega; selle muudatuse eesmärk on edendada seda head tava ning tagada, et seda liikmesriikides ebaselgete õigusaktide tõttu ei takistataks.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 30 b (uus)
	(30 b) Liikmesriigid peaksid tagama kohased apellatsioonimenetlused pädevate asutuste meetmete suhtes, millega piiratakse toodete kättesaadavaks tegemist turul või millega toode võetakse tagasi või kõrvaldatakse turult.
Selgitus
Kui liikmesriik palub tootjal võtta tagasi toode, mis hiljem tunnistatakse nõuetele vastavaks, peab ettevõtjal olema võimalus nõudmise esitanud liikmesriik(e) edasi kaevata. Käesolev tekst põhineb üldise tooteohutuse direktiivi põhjendusel 37 ning see idee ei ole iseenesest uus ega katsetamata.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 36 a (uus)
	(36 a) Toodete vastavust tõendav CE-vastavusmärgis on hindamisprotsessi nähtav tulemus, mis peaks kinnitama vastavust laias mõttes. Seega tuleks käesolevas määruses kehtestada CE-vastavusmärgise kasutamise üldised põhimõtted ning tootele kinnitamise eeskirjad, mida tuleks kohaldada märgise kasutamist ühtlustavate ühenduse õigusaktide rakendamisel.
Selgitus
CE-vastavusmärgis vajab paremat kaitset. Kuna CE-vastavusmärgise tähendust ei mõisteta selgesti, ei vasta üha enam seda märgist kandvaid tooteid asjakohastele õigusaktidele. Sellepärast on selged eeskirjad CE-vastavusmärgise kasutamise kohta tootjate, turustajate ja tarbijate ühistes huvides. Et kohaldada neid eeskirju juba praegu ja mitte jätta seda tulevaste õigusaktide hooleks, tuleks käesolevasse määrusesse lisada otsuse (KOM(2007)053) artiklid 16 ja 17, samuti vastavad põhjendused.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 36 b (uus)
	(36 b) On ülimalt oluline selgitada nii tootjatele kui ka tarbijatele, et CE-vastavusmärgise kinnitamisega tootele kinnitab tootja toote vastavust kõikidele kohaldatavatele nõuetele ning võtab endale selle eest täieliku vastutuse.
Selgitus
CE-vastavusmärgis vajab paremat kaitset. Kuna CE-vastavusmärgise tähendust ei mõisteta selgesti, ei vasta üha enam seda märgist kandvaid tooteid asjakohastele õigusaktidele. Sellepärast on selged eeskirjad CE-vastavusmärgise kasutamise kohta tootjate, turustajate ja tarbijate ühistes huvides. Et kohaldada neid eeskirju juba praegu ja mitte jätta seda tulevaste õigusaktide hooleks, tuleks käesolevasse määrusesse lisada otsuse (KOM(2007)053) artiklid 16 ja 17, samuti vastavad põhjendused.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 36 c (uus)
	(36 c) CE-vastavusmärgise pakutav õiguslik kaitse, mis tuleneb selle registreerimisest ühenduse kollektiivkaubamärgina, võimaldab ametivõimudel tagada nõuetekohase jõustamise ja võtta rikkumiste korral süüdlasi vastutusele.
Selgitus
CE-vastavusmärgis vajab paremat kaitset. Kuna CE-vastavusmärgise tähendust ei mõisteta selgesti, ei vasta üha enam seda märgist kandvaid tooteid asjakohastele õigusaktidele. Sellepärast on selged eeskirjad CE-vastavusmärgise kasutamise kohta tootjate, turustajate ja tarbijate ühistes huvides. Et kohaldada neid eeskirju juba praegu ja mitte jätta seda tulevaste õigusaktide hooleks, tuleks käesolevasse määrusesse lisada otsuse (KOM(2007)053) artiklid 16 ja 17, samuti vastavad põhjendused.
Muudatusettepanek 8 Artikli 2 punkt 1
(1) turul kättesaadavaks tegemine – toote tasu eest või tasuta tarnimine ühenduse turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;	1) turul kättesaadavaks tegemine – toote tasu eest või tasuta tarnimine ühenduse turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või tarbimiseks, kuid välja arvatud kutsealase tegevuse toel isiklikuks tarbeks kokkupandud tooted ja osade ühendamine lõpptooteks, mis tehakse turul kättesaadavaks ja kus ei esine otsest ohtu tervisele ja ohutusele;
Selgitus
See täpsustus vähendab käsitööliste ja VKEde liigset haldus- ja finantskoormust (kui tooteid pannakse kokku oma tarbeks või toodetakse esemeid, mis on mõeldud lõpptulemuse osadeks). Käesolev lisandus on kooskõlas ka ehitustooteid käsitleva direktiivi (89/106/EMÜ) juhisdokumendi M (mai 2005) vastavust käsitleva sättega.
Muudatusettepanek 9 Artikli 2 punkt 2 a (uus)
	2 a) ühenduse turule sisenemine – tollivormistuseks esitamine ühenduse piiril;
Selgitus
See määratlus täpsustaks määruse III peatüki 3. jaos kasutatava väljendi „ühenduse turule sisenevad tooted” tähendust. On vahe ettevõtjate vahel, kes toovad toote turule esimest korda ning on seega kohustatud tagama selle vastavuse ELi õigusaktidega, ning levitajate vahel, kes levitavad ühenduse turul juba müüdavat toodet. Seda terminit kasutatakse artiklis 24, nii et on hea, kui on olemas määratlus, millele viidata.
Muudatusettepanek 10 Artikli 2 punkt 3
(3) tootja – füüsiline või juriidiline isik, kes oma nime või kaubamärgi all projekteerib või valmistab toodet või on toote projekteerinud või valmistanud;	3) tootja – füüsiline või juriidiline isik, kes oma nime või kaubamärgi all projekteerib või valmistab toodet või on toote projekteerinud või valmistanud ja kes selle turule viib;
Selgitus
Viia mõiste kooskõlla teiste turul osalejate määratluste ja kavandatud artikli 7 lõigete 1 ja 7 sätetega (seotud muudatusettepanekutega 2 ja 3).
Muudatusettepanek 11 Artikli 2 punkt 11 a (uus)
	11 a) vastavushindamine – hindamine, kas tootele, protsessile, süsteemile, isikule või asutusele esitatud nõuded on täidetud;
Selgitus
Tuleks lisada termin „vastavushindamisasutus”, kuna seda kasutatakse määruses korduvalt. Määratluse allikas: ISO/IEC 17000:2004 „Vastavushindamine – sõnastik ja üldpõhimõtted”.
Muudatusettepanek 12 Artikli 2 punkt 11 b (uus)
	11 b) vastavushindamisasutus – asutus, mis viib läbi vastavushindamist;
Selgitus
Mõiste „vastavushindamine” tuleks määratleda, sest seda on määruses korduvalt kasutatud. Pole vaja tuua näiteid selle kohta, millised võivad vastavushindamisasutused olla. Määratluse allikas: ISO/IEC 17000:2004 „Vastavushindamine – sõnastik ja üldpõhimõtted”.
Muudatusettepanek 13 Artikli 4 lõige 6
6. Riigi akrediteerimisasutus töötab mittetulunduslikul alusel. Ta ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega ka nõustamisteenuseid.	6. Riigi akrediteerimisasutus töötab mittetulunduslikul alusel. Ta ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega ka nõustamisteenuseid, samuti omada vastavushindamisasutuse omandiosa.
Selgitus
Tuleb võtta meetmed, et tagada nii riiklike akrediteerimisasutuste kui ka vastavushindamisasutuste sõltumatus. Nimekirja tuleb täiendada meetmega, mis tagab finantsilise lahususe.
Muudatusettepanek 14 Artikli 7 punkt 9 a (uus)
	9 a) ta kindlustab, et vastavushindamisasutused teostavad vastavushindamist proportsionaalselt, vältides tarbetut koormust ettevõtjatele ning võttes arvesse taotleva ettevõtja suurust, konkreetse toote puhul kasutatud mis tahes tehnoloogia keerukust ning seda, kas toode on saadud seeriatootmise tulemusena või mitte.
Selgitus
Tarbetu koormuse vältimiseks tuleks vastavushindamismenetluste läbiviimisel võtta arvesse teisi tegureid, nagu näiteks ettevõtte suurus, kasutatud tehnoloogia suhteline keerukus ning seda, kas tegemist on seeriatootmisega. Sellele vastavalt on muudetud vastavat sätet ettepanekus võtta vastu otsus, millega sätestatakse toodete turustamise ühine raamistik (KOM(2007)0053 – artikli 22 lõike 4 neljas a lõik, uus).
Muudatusettepanek 15 Artikli 8 lõige 2 a (uus)
	2 a. Liikmesriigid tagavad kohaste apellatsioonimenetluste olemasolu riigi akrediteerimisasutuste ja vastavushindamisasutuste otsuste suhtes.
Selgitus
On tehtud ettepanek kehtestada menetlus, mille kohaselt liikmesriigid peavad teostama regulaarselt akrediteerimisasutuste järelevalvet ning seega on üldised avalikkuse huvid kaitstud. Riigi akrediteerimisasutustel ja nende akrediteeritavatel asutustel on siiski otsene mõju ettevõtjatele ning seega peaks ka viimastel olema selged apellatsioonivõimalused.
Muudatusettepanek 16 Artikli 13 lõige 2
2. Artikleid 14–23 ei kohaldata direktiivi 2001/95/EÜ artikli 2 punktis a määratletud toodete suhtes, kui tegemist on tarbijate tervist ohutust käsitlevate küsimustega.	välja jäetud
Selgitus
Et vältida „topeltstandardeid” (so direktiiviga 2001/95/EÜ üldisele tooteohutusele kehtestatud nõuete kogu ning käesoleva direktiiviga kehtestatavat teist kogu) ning tagada kõrgem kaitsetase, mille see ettepanek garanteerib, peaksid ettepaneku artiklid 14–23 kehtima ka direktiivi 2001/195/EÜ artikli 2 punktis a määratletud toodete kohta. Seega tuleb ettepaneku artikli 13 lõige 2 ja vastav põhjendus välja jätta.
Muudatusettepanek 17 Artikli 16 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad teabevahetuse ja kooskõlastamise kõigi turujärelevalveasutuste vahel.	1. Liikmesriigid tagavad teabevahetuse ja kooskõlastamise kõigi oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate turujärelevalveasutuste vahel.
Selgitus
Rõhk tuleb asetada koostöövajadusele liikmesriikide erinevate pädevate asutuste vahel (näiteks erinevad piirkondlikud asutused, ministeeriumid). Täpsustuseks, et artiklis 16 viidatakse koostööle erinevate ametiasutuste vahel liikmesriigi siseselt. Artiklis 22 käsitletakse piiriülest koostööd.
Muudatusettepanek 18 Artikli 16 lõige 2
2. Liikmesriigid kehtestavad asjakohased menetlused ühenduse ühtlustamisaktidega hõlmatud toodetest tulenevate ohtudega seotud küsimustes esitatud kaebuste ja aruannete käsitlemiseks, järelevalve teostamiseks õnnetuste ja tervisekahjustuste üle, mille korral on kahtlus, et need võivad olla tekkinud kõnealuste toodetega seoses ning ohutusküsimusi käsitleva teadusliku ja tehnilise teabe jälgimiseks ja ajakohastamiseks.	2. Liikmesriigid kehtestavad asjakohased menetlused ühenduse ühtlustamisaktidega hõlmatud toodetest tulenevate ohtudega seotud küsimustes esitatud kaebuste ja aruannete käsitlemiseks, järelevalve teostamiseks õnnetuste ja tervisekahjustuste üle, mille korral on kahtlus, et need võivad olla tekkinud kõnealuste toodetega seoses ning ohutusküsimusi käsitleva teadusliku ja tehnilise teabe jälgimiseks ja ajakohastamiseks. Liikmesriigid kehtestavad asjakohased menetlused, et kontrollida, kas parandused on mõjusalt teostatud.
Selgitus
Turujärelevalve peaks tagama ka järelkontrolli paranduste üle, et selgitada välja ettevõtjad, kes sihilikult eiravad ühenduse õigusakte ning tagada, et mittevastavaks tunnistatud toode ka tegelikult turult eemaldatakse.
Muudatusettepanek 19 Artikli 16 lõige 5
5. Liikmesriigid vaatavad regulaarselt läbi oma turujärelevalvemeetmed ja hindavad nende toimimist.	5. Liikmesriigid vaatavad regulaarselt läbi oma turujärelevalvemeetmed ja hindavad nende toimimist ning koostavad selle kohta üldsusele kättesaadava aruande.
Selgitus
Läbipaistvuse nimel peaksid järelevalvetegevuse läbivaatamise ja hindamise tulemused olema üldsusele kättesaadavad.
Muudatusettepanek 20 Artikli 17 lõike 1 kolmas lõik
Neil on ka õigus siseneda asjaomaste ettevõtjate äriruumidesse, kui nad seda artikli 14 kohaldamisel vajalikuks peavad.	Neil on ka õigus siseneda asjaomaste ettevõtjate äriruumidesse ja võtta toodetest proove, kui nad seda artikli 14 kohaldamisel vajalikuks peavad.
Selgitus
Mõned odavad komponendid või tarbekaubad võidakse turustaja korraldatud soodusmüükidel sageli kiiresti läbi müüa, enne kui ametivõimudeni jõuaks kaebusi, mis annaks neile õiguse tegutseda. Et ametivõimud saaksid oma kohustusi tõhusalt täita, on vaja meedet, mis võimaldaks neil võtta vastavuse hindamiseks tooteproove mis tahes ettevõtja toodetelt ilma ametlikku kaebust ootamata.
Muudatusettepanek 21 Artikli 17 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused soovivad turult kõrvaldada teises liikmesriigis valmistatud toodet, teavitavad nad sellest vastavat ettevõtjat aadressil, mis on kõnealusel tootel või tootega kaasas olevatel dokumentidel.
Selgitus
Ettevõtjat on vaja teavitada, kui teine liikmesriik otsustab mõne tema toote turult kõrvaldada. Siiski ei saa oodata, et liikmesriigi ametiasutused võtaksid ettevõtjaga ühendust enne, kui nad saadavad info teise liikmesriigi ametiasutustele, sest see aeglustaks menetlust märgatavalt.
Muudatusettepanek 22 Artikli 19 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et iga vastavalt asjakohastele ühenduse ühtlustamisaktidele võetud meetme korral, mis on mõeldud toote turul kättesaadavaks tegemise keelamiseks või piiramiseks, toote turult kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks, on lisatud täpsed põhjused, millel meede tugineb.	1. Liikmesriigid tagavad, et iga vastavalt asjakohastele ühenduse ühtlustamisaktidele võetud meetme korral, mis on mõeldud toote turul kättesaadavaks tegemise keelamiseks või piiramiseks, toote turult kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks, on lisatud täpsed põhjused, millel meede tugineb, ning et iga meede on proportsionaalses vastavuses ohu suurusega üldsusele.
Selgitus
Turusekkumismeetmetel on ettevõtjatele erinev mõju; seepärast tuleb meetmeid hoolikalt valida ning need peavad olema proportsionaalsed ohu suurusega, mida toode üldsusele kujutab. Samasuguseid sätteid sisaldab ka üldise tooteohutuse direktiiv.
Muudatusettepanek 23 Artikli 22 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused esitavad teavet teise liikmesriigi turujärelevalveasutustele, võtavad nad kõigepealt ühendust vastava ettevõtjaga, kelle aadress on kõnealuse toote pakendil või tootega kaasas olevatel dokumentidel. Ettevõtjale antakse vastamiseks mõistlik tähtaeg, mis on 28 päeva, juhul kui toode ei kujuta endast vahetut ohtu üldsuse tervisele ja ohutusele.
Selgitus
Ettevõtjatele tuleb anda võimalus vastata asjakohaste ametivõimude seisukohale, eriti kui on kaasatud ka teised liikmesriigid, kuna menetlus võib äritegevust oluliselt mõjutada. Pakutud 28-päevane tähtaeg on mõistlik tasakaal täitevasutuste ja ettevõtjate vajaduste vahel. Sama tähtaega rakendatakse näiteks Ühendkuningriigis ohtlike ainete kasutamise piiramist elektri- ja elektroonikaseadmetes käsitleva direktiivi rakendamisel ning kogemused on näidanud selle sobilikkust.
Muudatusettepanek 24 Artikli 24 lõige 1 a (uus)
	1 a. Liikmesriigid annavad oma tolliasutustele suuremad volitused ja vajalikud vahendid oma ülesannete täitmiseks, sh ühendusele õigusele mitte vastavate toodete hävitamiseks.
Selgitus
Riikide tolliasutustel on väga tähtis roll ühenduse õigusele mitte vastavate toodete liidus turustamise takistamisel. Et tolliasutused saaksid võimalikult tulemuslikult tegutseda, tuleb neile anda suuremad volitused, mis hõlmavad õigusaktidele mitte vastavate toodete hävitamist, sh selliste toodete hävitamist, mis kannavad tarbijaid tõenäoliselt eksitavaid märgiseid, eriti kui see puudutab CE-märgise tähendust ja vormi.
Muudatusettepanek 25 Artikli 25 lõige 1
1. Toode, mille vabasse ringlusse lubamise on toll vastavalt artiklile 24 peatanud, lubatakse taas vabasse ringlusse, kui kolme tööpäeva jooksul alates peatamisest ei ole tollile teatatud ühestki turujärelevalveasutuste võetud meetmest, ja tingimusel, et kõik teised vabasse ringlusse laskmise nõuded ja formaalsused on täidetud.	1. Toode, mille vabasse ringlusse lubamise on toll vastavalt artiklile 24 peatanud, lubatakse taas vabasse ringlusse, kui viie tööpäeva jooksul alates peatamisest ei ole tollile teatatud ühestki turujärelevalveasutuste võetud meetmest, ja tingimusel, et kõik teised vabasse ringlusse laskmise nõuded ja formaalsused on täidetud.
Selgitus
Kolmepäevasest tähtajast piisab vaevalt e-kirjade vahetamiseks asjakohaste haldusasutustega; kuna üldsuse ohutus ei tohiks haldusviivituste tõttu kannatada, tuleks tähtaega pikendada.
Muudatusettepanek 26 Artikli 26 lõige 2
2. Kui turujärelevalveasutused leiavad, et kõnealune toode ei vasta ühenduse ühtlustamisaktidele, võtavad nad asjakohased meetmed, mis võivad vajadusel hõlmata toote turuleviimise keelamist.	2. Kui turujärelevalveasutused leiavad, et kõnealune toode ei vasta ühenduse ühtlustamisaktidele, võtavad nad asjakohased meetmed, mis võivad hõlmata toote turuleviimise keelamist.
Turuleviimise keelamise korral nõuavad nad tolliasutustelt toote faktuurarvele ja mis tahes muule asjakohasele saatedokumendile järgmise pealdise lisamist:	Turuleviimise keelamise korral annavad nad tolliasutustele juhtnöörid mitte lubada kõnealust toodet vabasse ringlusse ning lisada toote faktuurarvele ja mis tahes muule asjakohasele saatedokumendile järgmine pealdis:
„Nõuetele mittevastav toode – vabasse ringlusse laskmine keelatud – määrus (EÜ) nr …/..”,	„Nõuetele mittevastav toode – vabasse ringlusse laskmine keelatud – määrus (EÜ) nr …/..”,
Selgitus
Mittevastavate toodete vaba ringlemise takistamiseks on vaja selgeid juhiseid turujärelevalveasutustelt ja selgeid samme tolliasutustelt. On ebatõenäoline, kuid mitte võimatu, et ilma loata toode lastaks selliste selgete sammude puudumisel vabasse ringlusse.
Muudatusettepanek 27 III peatüki 3 a. jao (uus) pealkiri (pärast artiklit 26)
	3 A. JAGU TOODETE VASTAVUS – CE-VASTAVUSMÄRGIS
Selgitus
CE-vastavusmärgis vajab paremat kaitset. Kuna CE-vastavusmärgise tähendust ei mõisteta selgesti, ei vasta üha enam seda märgist kandvaid tooteid asjakohastele õigusaktidele. Sellepärast on selged eeskirjad CE-vastavusmärgise kasutamise kohta tootjate, turustajate ja tarbijate ühistes huvides. Et kohaldada neid eeskirju juba praegu ja mitte jätta seda tulevaste õigusaktide hooleks, tuleks määrusesse lisada otsuse artiklid 16 ja 17.
Muudatusettepanek 28 Artikkel 26 a (uus)
	Artikkel 26 a
	CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted
	1. CE-vastavusmärgise kinnitab tootele ainult tootja või tema volitatud esindaja.
	Kinnitades või olles kinnitanud CE-vastavusmärgise tootele, võtab tootja enda peale vastuse toote vastavuse eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu …. otsuses nr …/… [toodete turustamise ühise raamistiku kohta]1 sätestatud nõuetele.
	2. CE-vastavusmärgis on ainus märgis, mis tunnistab toodete vastavust kohaldatavatele nõuetele. Seoses vastavusega CE-vastavusmärgise teemalistes ühenduse õigusaktides sisalduvatele sätetele ei lisa liikmesriigid oma siseriiklikesse õigusaktidesse ja eemaldavad sealt igasugused viited muudele vastavusmärgistele peale CE-vastavusmärgise.
	3. Toodetele on keelatud kinnitada selliseid märgiseid, märke ja pealiskirju, mis on CE-vastavusmärgisega tähenduse või vormi poolest eksitavalt sarnased. Toodetele võib kinnitada muid märgiseid, mis ei kahjusta CE-vastavusmärgise nähtavust, loetavust ning ei sega selle tähenduse mõistmist. _______________ 1 ELT L ...
Selgitus
CE-vastavusmärgis vajab paremat kaitset. Kuna CE-vastavusmärgise tähendust ei mõisteta selgesti, ei vasta üha enam seda märgist kandvaid tooteid asjakohastele õigusaktidele. Sellepärast on selged eeskirjad CE-vastavusmärgise kasutamise kohta tootjate, turustajate ja tarbijate ühistes huvides. Et kohaldada neid eeskirju juba praegu ja mitte jätta seda tulevaste õigusaktide hooleks, tuleks määrusesse lisada otsuse artiklid 16 ja 17.
Muudatusettepanek 29 Artikkel 26 b (uus)
	Artikkel 26 b
	CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused
	1. CE-vastavusmärgis koosneb suurtähtedest „CE” järgmisel kujul:
	2. CE-vastavusmärgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada lõikes 1 esitatud joonisel kujutatud proportsioonidest.
	3. Kui konkreetsete õigusaktidega ei kehtestata kindlaid mõõtmeid, on CE-vastavusmärgise kõrgus vähemalt 5 mm.
	4. CE-vastavusmärgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil tootele või selle andmeplaadile. Kui toote iseloomust tingituna ei ole võimalik märgist tootele kinnitada või selle püsimist seal ei saa tagada, kinnitatakse märgis pakendile ja tootega kaasasolevatele dokumentidele, kui asjaomased õigusaktid sätestavad nimetatud dokumentide olemasolu.
	5. CE-vastavusmärgis kinnitatakse tootele enne selle turule toomist. Sellele võib järgneda piltkujutis või mis tahes muu konkreetsele ohule või kasutusviisile osutav märgis.
	6. CE-vastavusmärgisele järgneb vastavushindamisasutuse ja/või tootmise kontrollietapis osalenud mis tahes teise asutuse identifitseerimisnumber.
	Sellise asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja, kelle asukoht on ühenduses.
	7. Liikmesriigid tagavad CE-vastavusmärgist käsitleva korra õige rakendamise ning võtavad ebaõige kasutamise korral õiguslikke meetmeid. Liikmesriigid kehtestavad ka karistused, mis võivad sisaldada kriminaalkaristusi tõsiste rikkumiste eest; need peavad olema vastavuses rikkumise raskusastmega ning kujutama endast tõhusat hirmutusvahendit ebaõige kasutamise vastu.
Selgitus
CE-vastavusmärgis vajab paremat kaitset. Kuna CE-vastavusmärgise tähendust ei mõisteta selgesti, ei vasta üha enam seda märgist kandvaid tooteid asjakohastele õigusaktidele. Sellepärast on selged eeskirjad CE-vastavusmärgise kasutamise kohta tootjate, turustajate ja tarbijate ühistes huvides. Et kohaldada neid eeskirju juba praegu ja mitte jätta seda tulevaste õigusaktide hooleks, tuleks määrusesse lisada otsuse artiklid 16 ja 17.
Muudatusettepanek 30 Lõppsätted, pealkiri
LÕPPSÄTTED	MUUTMINE JA LÕPPSÄTTED
Selgitus
Teavitatud asutusi ja nende identifitseerimisnumbreid käsitlevate sätete lisamine määrusesse annab teavitamismenetluse praegusele praktilisele kohaldamisele vahetu õiguskindluse. Selleks on vaja konkreetset olemasolevaid direktiive muutvat teksti, seega tuleb pealkirja muuta.
Muudatusettepanek 31 Artikkel 33 a (uus) (pärast „Lõppsätteid”)
	Artikkel 33 a
	Direktiivi 87/404/EMÜ artikli 9 lõike 1 teine lause; direktiivi 88/378/EMÜ artikli 9 lõike 2 teine lause; direktiivi 89/686/EMÜ artikli 9 lõige 1, direktiivi 90/384/EMÜ artikli 9 lõike 1 teine lause; direktiivi 90/385/EMÜ artikli 11 lõike 1 teine lõik; direktiivi 90/396/EMÜ artikli 9 lõike 1 teine lõik; direktiivi 92/42/EMÜ artikli 8 lõike 1 teine ja kolmas lõik, direktiivi 93/15/EMÜ artikli 6 lõike 2 teine lõik; direktiivi 93/42/EMÜ artikli 16 lõike 1 teine lõik; direktiivi 94/9/EÜ artikli 9 lõike 1 teine lõik; direktiivi 94/25/EÜ artikli 9 lõike 1 teine lõik; direktiivi 95/16/EÜ artikli 9 lõike 1 teine lõik; direktiivi 96/48/EÜ artikli 20 lõike 1 teine lõik; direktiivi 97/23/EÜ artikli 12 lõike 1 teine lõik; direktiivi 98/37/EÜ artikli 9 lõike 1 teine lõik; direktiivi 98/79/EÜ artikli 15 lõike 1 teine lõik; direktiivi 99/36/EÜ artikli 8 lõike 1 teine lõik; direktiivi 2000/14/EÜ artikli 15 lõige 4; direktiivi 2004/22/EÜ artikli 11 lõige 4 ja direktiivi 2004/108/EÜ artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:
	„Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri. Määratakse ainult üks identifitseerimisnumber, isegi kui asutust teavitatakse ühenduse mitme õigusakti alusel. Komisjon avalikustab nende asutuste nimekirja koos neile määratud identifitseerimisnumbritega ja tegevustega, mille jaoks neid on teavitatud. Komisjon tagab, et seda nimekirja ajakohastatakse pidevalt.”
Selgitus
Teavitatud asutusi ja nende identifitseerimisnumbreid käsitlevate sätete lisamine määrusesse annab teavitamisprotseduuri praegusele praktilisele kohaldamisele vahetu õiguskindluse. Selleks on vaja konkreetset olemasolevaid direktiive muutvat teksti.
Muudatusettepanek 32 Artikkel 33 b (uus)
	Artikkel 33 b
	1. Direktiivi 89/106/EMÜ artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmisega:
	„Nimekiri tunnustusasutustest, kes on pädevad andma välja Euroopa tehnilist tunnustust, samuti selle nimekirja mis tahes muudatused avalikustatakse.”
	2. Direktiivi 89/106/EMÜ artikli 18 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
	„Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri. Määratakse ainult üks identifitseerimisnumber, isegi kui asutust teavitatakse ühenduse mitme õigusakti alusel. Komisjon avalikustab nende asutuste nimekirja koos neile määratud identifitseerimisnumbritega, samuti tegevuste ja toodetega, mille jaoks neid on teavitatud. Komisjon tagab, et seda nimekirja ajakohastatakse pidevalt.”
	3. Direktiivi 97/23/EÜ artikli 13 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
	„Komisjon avalikustab tunnustatud organisatsioonide nimekirja koos ülesannetega, mille jaoks neid on tunnustatud. Komisjon tagab, et seda nimekirja ajakohastatakse pidevalt.”
	4. Direktiivi 99/5/EÜ artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega:
	„Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri. Määratakse ainult üks identifitseerimisnumber, isegi kui asutust teavitatakse ühenduse mitme õigusakti alusel. Komisjon avalikustab nende asutuste nimekirja koos neile määratud identifitseerimisnumbritega ja tegevustega, mille jaoks neid on teavitatud. Komisjon avalikustab ka järelevalveasutuste nimekirja. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu teabe, mis on vajalik nende nimekirjade pidevaks ajakohastamiseks.”
	5. Direktiivi 99/36/EÜ artikli 9 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
	„Komisjon avalikustab volitatud asutuste nimekirja koos neile määratud identifitseerimisnumbritega ja tegevustega, mille jaoks neid on teavitatud. Komisjon tagab, et seda nimekirja ajakohastatakse pidevalt.”
	6. Direktiivi 2000/9/EÜ artikli 16 lõikes 1, direktiivi 2001/16/EÜ artikli 20 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas” sõnadega „komisjon avalikustab”.
Selgitus
Teavitatud asutusi ja nende identifitseerimisnumbreid käsitlevate sätete lisamine määrusesse annab teavitamisprotseduuri praegusele praktilisele kohaldamisele vahetu õiguskindluse. Selleks on vaja konkreetset olemasolevaid direktiive muutvat teksti.
Muudatusettepanek 33 Artikkel 34
Käesoleva määruse rakendamise lihtsustamiseks koostab komisjon juhised.	Käesoleva määruse rakendamise lihtsustamiseks koostab komisjon juhised pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega.
Selgitus
Rakendamise juhiste koostamisel peaks komisjon konsulteerima sidusrühmadega.

MENETLUS

Pealkiri	Akrediteerimine ja turujärelevalve seoses toodete turustamisega
Viited	KOM(2007)0037 – C6-0068/2007 – 2007/0029(COD)
Vastutav komisjon	IMCO
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.3.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	John Purvis 12.4.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	26.6.2007
Vastuvõtmise kuupäev	2.10.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	44 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Březina, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Silvia Ciornei, Pilar del Castillo Vera, Lena Ek, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Umberto Guidoni, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein, Rebecca Harms, Mary Honeyball, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Anne Laperrouze, Pia Elda Locatelli, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Radu Ţîrle, Patrizia Toia, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras, Dominique Vlasto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Pilar Ayuso, Ivo Belet, Manuel António dos Santos, Avril Doyle, Robert Goebbels, Françoise Grossetête, Erika Mann, John Purvis, Bernhard Rapkay, Silvia-Adriana Ţicău, Vladimir Urutchev, Lambert van Nistelrooij

MENETLUS

Pealkiri	Akrediteerimine ja turujärelevalve seoses toodete turustamisega
Viited	KOM(2007)0037 - C6-0068/2007 - 2007/0029(COD)
EP-le esitamise kuupäev	14.2.2007
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	IMCO 13.3.2007
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	INTA 13.3.2007		ENVI 13.3.2007		ITRE 13.3.2007		JURI 13.3.2007
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	JURI 18.6.2007
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	André Brie 20.3.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	7.5.2007		27.6.2007		16.7.2007		12.9.2007
	2.10.2007		5.11.2007		21.11.2007
Vastuvõtmise kuupäev	27.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	39 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Charlotte Cederschiöld, Gabriela Creţu, Mia De Vits, Janelly Fourtou, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Malcolm Harbour, Anna Hedh, Iliana Malinova Iotova, Pierre Jonckheer, Kurt Lechner, Lasse Lehtinen, Toine Manders, Arlene McCarthy, Nickolay Mladenov, Catherine Neris, Bill Newton Dunn, Zita Pleštinská, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Alexander Stubb, Eva-Britt Svensson, Marianne Thyssen, Horia-Victor Toma, Jacques Toubon
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Emmanouil Angelakas, André Brie, Wolfgang Bulfon, Colm Burke, Giovanna Corda, András Gyürk, Filip Kaczmarek, Manuel Medina Ortega, Ieke van den Burg, Anja Weisgerber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Ingo Friedrich, Toomas Savi, Samuli Pohjamo

• [1]  ELTs seni avaldamata.
• [2]  ELTs seni avaldamata.
• [3]  ELTs seni avaldamata.
• [4]  ELTs seni avaldamata.