Menetlus : 2007/0803(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0507/2007

Esitatud tekstid :

A6-0507/2007

Arutelud :

PV 31/01/2008 - 5
CRE 31/01/2008 - 5

Hääletused :

PV 31/01/2008 - 8.5
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0028

RAPORT     *
PDF 151kWORD 154k
20.12.2007
PE 396.521v02-00 A6-0507/2007

Austria Vabariigi algatus eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu liikmesriikide eriüksuste koostöö parandamise kohta kriisiolukordades

(15437/2006 – C6‑0058/2007 – 2007/0803(CNS))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Armando França

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

Austria Vabariigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu liikmesriikide eriüksuste koostöö parandamise kohta kriisiolukordades

(15437/2006 – C6‑0058/2007 – 2007/0803(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Austria Vabariigi algatust (15437/2006);

–   võttes arvesse ELi lepingu artiklit 30, artiklit 32 ja artikli 34 lõike 2 punkti c;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0058/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6‑0507/2007),

1.  kiidab Austria Vabariigi algatuse muudetud kujul heaks;

2.  palub nõukogul oma teksti vastavalt muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Austria Vabariigi algatust oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Austria Vabariigi valitsusele.

Austria Vabariigi ettepanek  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 4

(4) Ühegi liikmesriigi käsutuses eraldi pole kõiki vajalikke vahendeid, ressursse ja teadmisi selleks, et tulla tõhusalt toime erinevate võimalike ulatuslike kriisiolukordadega, mis nõuavad erisekkumist. Seetõttu on äärmiselt oluline, et iga liikmesriik saaks mõnelt teiselt liikmesriigilt abi taotleda.

(4) Ühegi liikmesriigi käsutuses eraldi pole kõiki vajalikke vahendeid, ressursse ja teadmisi selleks, et tulla tõhusalt toime erinevate võimalike spetsiifiliste või ulatuslike kriisiolukordadega, mis nõuavad erisekkumist. Seetõttu on äärmiselt oluline, et iga liikmesriik saaks mõnelt teiselt liikmesriigilt abi taotleda.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 5

(5) Käesolevas otsuses sätestatakse mõningad üldised eeskirjad vastutuse kohta, sealhulgas kriminaalvastutuse kohta, et luua õiguslik raamistik olukorraks, mil asjaomased liikmesriigid lepivad kokku abi taotlemises ja andmises. Sellise õigusliku raamistiku ning pädevaid asutusi osutava avalduse olemasolu võimaldab liikmesriikidel kriisiolukorra tekkides kiirelt reageerida ja aega kokku hoida,

(5) Nõukogu otsus 2007/…/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega („Prümi otsus”) ja eelkõige selle artikkel 18 reguleerib liikmesriikidevahelise politseiabi vorme seoses massiürituste ja sarnaste suursündmuste, katastroofide ning tõsiste õnnetustega. Käesolev otsus ei hõlma massiüritusi, looduskatastroofe ega tõsiseid õnnetusi Prümi otsuse artikli 18 tähenduses, vaid täiendab Prümi otsuse neid sätteid, milles nähakse ette liikmesriikidevahelise politseiabi vorme eriüksuste näol teistsugustes olukordades, st inimeste tekitatud kriisiolukordades või terrorismijuhtudel, mis kujutavad tõsist ja otsest füüsilist ohtu isikutele, varale, infrastruktuurile või institutsioonidele, eelkõige pantvangide võtmisel, sõidukite kaaperdamisel jm sarnastel juhtudel.

 

Seda silmas pidades peaks iga liikmesriik kindlaks määrama riigi pädevad ametiasutused, kellelt muud asjaomased liikmesriigid võivad taotleda abi või sekkumist.

Selgitus

Oluline on selgitada, mis on selle otsuse põhieesmärk, et põhjendada sellise meetme vastuvõtmist lisaks Prümi otsusele.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 5 a (uus)

 

(5 a) Käesoleva õigusliku raamistiku ja pädevate asutuste loetelu kättesaadavus võimaldab liikmesriikidel kiiresti reageerida ja võita aega, juhul kui selline kriisiolukord peaks tekkima. Lisaks sellele, kui pidada silmas vajadust suurendada liikmesriikide võimet selliseid kriisiolukordi, eelkõige terroristlikke intsidente, ennetada ja neile vastu astuda, on hädavajalik, et eriüksused korrapäraselt kohtuksid ja korraldaksid ühiseid õppusi, et vastastikustest kogemustest kasu saada.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 1

Käesolevas otsuses sätestatakse üldeeskirjad ja -tingimused, mis võimaldavad ühe liikmesriigi eriüksustel anda kriisiolukorraga toimetulekuks abi ja/või tegutseda teise liikmesriigi (edaspidi "taotlev liikmesriik") territooriumil, kui viimane on neilt seda taotlenud ja kui kõnealused eriüksused on selleks andnud oma nõusoleku.

Käesolevas otsuses sätestatakse üldeeskirjad ja -tingimused, mis võimaldavad ühe liikmesriigi (edaspidi „taotluse saanud liikmesriik”) eriüksustel anda kriisiolukorraga toimetulekuks abi ja/või tegutseda teise liikmesriigi (edaspidi „taotlev liikmesriik”) territooriumil, kui viimane on neilt seda taotlenud ja kui kõnealused eriüksused on selleks andnud oma nõusoleku. Käesolevat otsust täiendavad praktilised üksikasjad ja rakenduskord lepitakse kokku vahetult taotleva liikmesriigi ja taotluse saanud liikmesriigi vahel.

Muudatusettepanek 5

Artikli 2 punkt 1

1) eriüksus – liikmesriigi mis tahes õiguskaitseasutus, mis on spetsialiseerunud kriisiolukordade ohjamisele;

1) eriüksus – liikmesriigi õiguskaitseasutus, mis on spetsialiseerunud kriisiolukordade ohjamisele;

Selgitus

Eesmärk on selgitada otsuse ettepaneku eesmärki.

Muudatusettepanek 6

Artikli 2 punkt 2

2) kriisiolukord – mis tahes olukord liikmesriigis, mis on inimese tekitatud ja mis seab selle liikmesriigi inimesed või institutsioonid tõsisesse ja otsesesse füüsilisse ohtu, eelkõige pantvangide võtmine, sõiduki kaaperdamine või muu sarnane juhtum.

2) kriisiolukord – mis tahes olukord liikmesriigis, mis on inimese tekitatud, mis annab tõsist põhjust arvata, et toime on pandud, pannakse või kavatsetakse panna kuritegu ja mis seab selle liikmesriigi inimesed, vara, infrastruktuuri või institutsioonid tõsisesse ja otsesesse füüsilisse ohtu, eelkõige olukorrad, millele on viidatud nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/475/JSK artikli 1 lõikes 11.

 

____________________

1 EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3.

Muudatusettepanek 7

Artikli 2 punkt 2 a (uus)

 

2 a) pädev asutus – riiklik asutus, mis võib teha taotlusi ja anda lube eriüksuste lähetamiseks.

Muudatusettepanek 8

Artikli 3 lõige 1

 

 

1. Liikmesriik võib kriisiolukorraga toimetulekuks taotleda abi teise liikmesriigi eriüksuselt. Iga liikmesriik võib sellise taotluse vastu võtta või tagasi lükata või pakkuda teistsugust abi.

1. Liikmesriik võib kriisiolukorraga toimetulekuks taotleda abi teise liikmesriigi eriüksuselt, esitades pädevate asutuste kaudu taotluse, kus on kindlaks määratud taotletava abi iseloom ning sellest tulenev vajadus sekkuda. Taotluse saanud liikmesriigi pädev organ võib sellise taotluse vastu võtta või tagasi lükata või pakkuda teistsugust abi.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 4

Üldeeskirjad vastutuse kohta

Tsiviil- ja kriminaalvastutus

1. Kui ühe liikmesriigi ametnikud tegutsevad kooskõlas käesoleva otsusega teise liikmesriigi territooriumil, vastutab viimati nimetatud liikmesriik mis tahes kahju eest, mida nad oma operatsioonide käigus tekitavad.

Kui ühe liikmesriigi ametnikud tegutsevad teise liikmesriigi territooriumil ja/või kasutatakse tehnikat käesoleva otsuse alusel, kohaldatakse Prümi otsuse artiklite 21 ja 22 sätteid tsiviil- ja kriminaalvastutuse kohta.

2. Erandina lõikest 1 kohaldatakse juhul, kui kahju tuleneb tegevusest, mis oli vastuolus abi taotlenud liikmesriigi juhtnööridega või ületas asjaomaste ametnike pädevuse piire nende siseriikliku õiguse kohaselt, järgmisi eeskirju:

 

a) liikmesriik, kelle territooriumil kahju tekitati, hüvitab sellise kahju tingimustel, mida kohaldatakse tema enda ametnike tekitatud kahju puhul;

 

b) liikmesriik, kelle ametnikud on tekitanud kahju teise liikmesriigi territooriumil viibivale isikule, hüvitab teisele liikmesriigile täielikult kõik summad, mida see on kannatanutele või nende esindajatele tasunud;

 

c) ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes ning välja arvatud punkti b puhul, hoiduvad liikmesriigid käesolevas lõikes sätestatud juhtudel nõudmast, et teine liikmesriik hüvitaks nende kantud kahju.

 

Muudatusettepanek 10

Artikkel 5

Artikkel 5

välja jäetud

Kriminaalvastutus

 

Artiklis 3 osutatud operatsioonide kestel käsitatakse teise liikmesriigi territooriumil tegutsevaid ametnikke nende vastu või nende poolt toimepandud kuritegude puhul selle liikmesriigi ametnikena.

 

Muudatusettepanek 11

Artikkel 6

Liikmesriigid tagavad, et nende asjaomased asutused korraldavad vastavalt vajadusele kohtumisi, ühiseid koolitusi ja õppusi, eesmärgiga vahetada kogemusi ja teadmisi ning üldist, praktilist ja tehnilist teavet abi andmise kohta kriisiolukordades.

Kõik osalevad liikmesriigid tagavad, et nende eriüksused korraldavad regulaarselt kohtumisi, ühiseid koolitusi ja õppusi, eesmärgiga vahetada kogemusi ja teadmisi ning üldist, praktilist ja tehnilist teavet abi andmise kohta kriisiolukordades. Et saada toetusi Euroopa Liidu eelarvest, võib neid kohtumisi, koolitusi ja õppusi rahastada ELi teatud rahastamiskavadest. Sellega seoses püüab ELi eesistujariik tagada, et need kohtumised, koolitused ja õppused toimuksid.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 7

Kui asjaomaste liikmesriikide vahel ei ole teisiti kokku lepitud, kannab iga liikmesriik oma kulud ise.

Kui asjaomaste liikmesriikide vahel ei ole teisiti kokku lepitud, kannab taotlev liikmesriik taotluse saanud liikmesriigi eriüksuste tegevuskulud, sh transpordi- ja majutuskulud, mis on põhjustatud artikli 3 kohaldamisest.

Muudatusettepanek 13

Artikli 8 lõige 4 a (uus)

 

4 a. Käesolevat otsust ei tohi tõlgendada kui luba liikmesriikide õiguskaitseorganite vahelise koostöö eeskirjade rakendamiseks suhetes kolmandate riikide vastavate organitega, hiilides kõrvale kehtivatest, riiklike õigussüsteemide alusel rahvusvahelisele politseikoostööle kohaldatavatest eeskirjadest.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on luua selgesõnaline konkreetne kaitsemeede, et neid koostöö lihtsustatud eeskirju ei laiendataks omavoliliselt („analoogia alusel”) koostööle kolmandate riikide organitega, kes ei pruugi tegutseda samasuguste vastutuste ja demokraatliku kontrolli standardite alusel, mis eksisteerivad ELi liikmesriikides – olukord, mis võib õigustamatult ohtu seada Euroopa kodanike elutähtsad huvid.


MENETLUS

Pealkiri

Liikmesriikide eriüksuste koostöö

Viited

15437/2006 - C6-0058/2007 - 2007/0803(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

30.1.2007

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

1.2.2007

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Armando França

5.11.2007

 

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

Fausto Correia

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

27.2.2007

9.10.2007

20.11.2007

18.12.2007

Vastuvõtmise kuupäev

18.12.2007

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

53

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alexander Alvaro, Roberta Angelilli, Alfredo Antoniozzi, Mario Borghezio, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Michael Cashman, Giuseppe Castiglione, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Claudio Fava, Armando França, Urszula Gacek, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Roland Gewalt, Lilli Gruber, Jeanine Hennis-Plasschaert, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Sarah Ludford, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Rareş-Lucian Niculescu, Bogusław Rogalski, Martine Roure, Luciana Sbarbati, Inger Segelström, Csaba Sógor, Søren Bo Søndergaard, Vladimir Urutchev, Ioannis Varvitsiotis, Renate Weber, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Edit Bauer, Simon Busuttil, Genowefa Grabowska, Ignasi Guardans Cambó, Sophia in ‘t Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jean Lambert, Jörg Leichtfried, Antonio Masip Hidalgo, Bill Newton Dunn, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Manuel Medina Ortega

Õigusteave - Privaatsuspoliitika