Menetlus : 2007/2101(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0510/2007

Esitatud tekstid :

A6-0510/2007

Arutelud :

PV 16/01/2008 - 15
CRE 16/01/2008 - 15

Hääletused :

PV 17/01/2008 - 6.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0017

RAPORT     
PDF 185kWORD 145k
20.12.2007
PE 396.706v02-00 A6-0510/2007

Musta mere regionaalpoliitiline lähenemisviis

(2007/2101(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Roberta Alma Anastase

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
  rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS
 tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS
 transpordi- ja turismikomisjonI ARVAMUS
 regionaalarengukomisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Musta mere regionaalpoliitilise lähenemisviisi kohta

(2007/2101(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Musta mere sünergia – uus piirkondlik koostööalgatus” (KOM(2007)0160);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule pealkirjaga „Piirkondlik koostöö Musta mere piirkonnas: hetkeseis, väljavaated selle edasist arengut ergutavateks ELi meetmeteks” (KOM(1997)0597);

–   võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2006. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (KOM(2006)0726);

–   võttes arvesse Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova Vabariigi ja Ukraina kohta vastu võetud Euroopa naabruspoliitika tegevuskavasid ning nimetatud riikidega alla kirjutatud partnerlus- ja koostöölepinguid, mille tähtaeg möödub 2008. või 2009. aastal;

–   võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel ja mis jõustus 1. detsembril 1997. aastal ning mille tähtaeg möödub 2007. aastal;

–   võttes arvesse nõukogu 23. jaanuari 2006. aasta otsust 2006/35/EÜ Türgi ühinemispartnerluse põhimõtete, prioriteetide ja tingimuste kohta(1) („ühinemispartnerlus”);

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Moldova Vabariigi, Venemaa Föderatsiooni, Türgi, Ukraina ja Lõuna-Kaukaasia kohta;

–   võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta(2);

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni Musta mere Kertši väinas toimunud laevaõnnetuste ja neile järgnenud naftareostuse kohta(3);

–   võttes arvesse oma … 2008. aasta resolutsiooni ELi tulemuslikuma Lõuna-Kaukaasia poliitika kohta: lubadustest tegudeni(4);

–   võttes arvesse oma 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni „Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas”;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6‑0510/2007),

A. arvestades, et Musta mere piirkond asub Euroopa, Kesk-Aasia ja Lähis-Ida ristteel, mida iseloomustavad tihedad ajaloolised ja kultuurilised sidemed ning suur potentsiaal, kuid ka tohutud erinevused; arvestades, et piirkond hõlmab ELi liikmesriike Bulgaariat, Kreekat ja Rumeeniat, kandidaatriik Türgit ja Euroopa naabruspoliitika partnerriike Armeeniat, Aserbaidžaani, Gruusiat, Moldova Vabariiki ja Ukrainat, aga ka Venemaa Föderatsiooni, kellega ELil on strateegiline partnerlus, mis põhineb neljal ühisruumil;

B.  arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia ELiga ühinemisega on Must meri saanud teatud ulatuses ELi sisemereks ning on seepärast omandanud ELi jaoks strateegilise tähtsuse uue mõõtme, mis toob kaasa ühiste väljakutsete ja eesmärkide mitmekordistumise, aga ka uued võimalused tugevdatud koostööks ELi ja piirkonna riikide vahel, et luua tõeline turvalisuse, stabiilsuse, demokraatia ja heaolu ruum;

C. arvestades, et koostöövõimalused sünergiate arendamisel ja haldamisel Musta mere piirkonnas tuleb kindlaks määrata suure arvu piirkonnaga seotud olemasolevate poliitikavaldkondade, formaatide ja lähenemisviiside tausta suhtes;

D. arvestades, et komisjon pakkus algse strateegia Musta mere piirkonna suhtes välja oma 1997. aasta teatises piirkondliku koostöö kohta Musta mere piirkonnas;

E.  arvestades, et ELi Lõuna-Kaukaasia poliitika eriaspekte käsitletakse eraldi raportis, mille on valmistanud ette parlamendi väliskomisjon,

1.  tervitab komisjoni teatist „Musta mere sünergia – uus piirkondlik koostööalgatus” ja eesmärki tõhustada koostööd Musta mere piirkonnaga ja selle piires, täiendades olemasolevaid kahepoolseid poliitikavaldkondi uue piirkondliku lähenemisviisiga; märgib eelkõige, et energia varustuskindluse küsimused ja ühinemisläbirääkimised Türgiga ning samuti partnerlus- ja koostöölepingute tähtaja lähenev möödumine ja läbirääkimised nende tuleviku üle seavad piirkondliku koostöö Musta mere piirkonnas ELi välispoliitilise tegevuskava üheks peamiseks prioriteediks;

2.  on seisukohal, et ühtse, mõjusa ja tulemustele suunatud regionaalpoliitilise lähenemisviisi vastuvõtmiseks peavad teatisele järgnema ELi poolt edasised järjepidevad sammud, et ergutada sellele piirkonnale kohandatud tõelist piirkondlikku mõõdet; väljendab samuti muret seoses tõsiasjaga, et alates 1997. aastast järgitud Musta mere piirkondliku strateegia tulemusi ei ole korralikult hinnatud; kutsub komisjoni üles valmistama ette varasema ja praeguse tegevuse põhjalikku hinnangut ja esitama tulemused Euroopa Parlamendile; tervitab komisjoni algatust viia läbi esialgne Musta mere sünergia hindamine 2008. aastal ja kutsub komisjoni üles esitama konkreetsed ettepanekud piirkondliku koostöö ja tõelise partnerluse edendamiseks Musta mere piirkonnas, mis põhinevad tema hindamise tulemustel ning milles võetakse arvesse käesolevas ja teistes asjaomastes Euroopa Parlamendi resolutsioonides sisalduvaid soovitusi; julgustab komisjoni kasutama oma Musta mere strateegia mis tahes tulevase läbivaatamise või pikendamise kavandamisel Põhjamõõtme raames omandatud kogemusi;

3.  rõhutab, et Musta mere regionaalpoliitilist lähenemisviisi ei tohi kasutada ei ELi liikmesusele alternatiivi pakkumiseks ega ELi piiride määratlemiseks; on siiski seisukohal, et käesolevas dokumendis kindlaksmääratud eesmärgid peaksid kujutama endast ELi laiapõhjalisema, naaberriikidele ja Musta mere piirkondlikus strateegias osalevatele riikidele suunatud välispoliitika lahutamatut ja sidusat osa;

4.  usub, et piirkondlikusse koostöösse Musta mere piirkonnas peaksid olema kaasatud võrdsete partneritena EL, Euroopa naabruspoliitika riigid, kandidaatriik Türgi ja Venemaa; usub, et üksnes jagatud vastutuse tunde järkjärgulise loomisega Musta mere piirkonna riikide seas piirkonna ühiste väljakutsete osas, kaasa arvatud julgeolekuküsimused, on võimalik täita piirkonnas Euroopa osaluse täielikku potentsiaali; kutsub nõukogu ja komisjoni üles kaasama poliitilisse lähenemisviisi aktiivselt kõik Musta mere piirkonna riigid;

5.  on seisukohal, et uuele piirkondlikule lähenemisviisile tuleks seada sihid mõnedes prioriteetsetes valdkondades, mille kohta komisjon peaks esitama üksikasjaliku tegevuskava, kus nähakse ette konkreetsed eesmärgid, võrdluskriteeriumid ja järelmeetmed ning mis on aluseks ELi osaluse tõhustamisele piirkonnas ning piirkondadevahelisele koostööle; rõhutab, et EL peab keskenduma prioriteetsete eesmärkide piiratud kogumile ning vältima jõupingutuste hajutamist ja dubleerimist;

6.  kiidab heaks Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi selliste rahaliste vahendite kahekordistamise, mis on mõeldud piiriüleste projektide rahastamiseks; nõuab struktuurifonde reguleerivate põhimõtete, eriti partnerluse, jätkusuutlikkuse, tõhususe, mittediskrimineerimise ja detsentraliseerimise põhimõtte kohaldamist ka nende rahaliste vahendite puhul; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti kõnealuste fondide rakendamisest ning tehtud edusammudest, esitades iga kahe aasta tagant lühiaruande;

7.  nõuab ühenduse rahastamisvahendite ratsionaalset kasutamist Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi, struktuurifondide ja kõnealusele piirkonnale mõeldud ühinemiseelsete rahaliste vahendite parema koordineerimise kaudu; kutsub komisjoni sätestama enne ressursside jaotamist koostöös abisaajate maadega üldise aruandlussüsteemi, et jälgida ja hinnata, kuivõrd kõnealuseid ressursse kasutatakse jätkusuutlikult, tõhusalt ja kooskõlas üldiste ELi poliitikaeesmärkidega;

8.   kutsub komisjoni tegema detsentraliseeritud rahastamisvahendi väikeprojektide fondide vahendid kättesaadavaks piiriülese koostöö inimestevahelise suhtluse projektidele, samuti tegema konkreetseid jõupingutusi kõnealuse rahastamisvahendi kasutamise julgustamiseks;

9.   rõhutab vajadust ühenduse rahastamisvahendite tõhusa haldamise tagamiseks tugevdada Musta mere piirkonna kohalike ja piirkondlike sidusrühmade suutlikkuse ülesehitamist seoses planeerimise, projektide ettevalmistamise ja läbiviimisega;

A. Esmatähtsad koostöövaldkonnad

Julgeolekualased väljakutsed

10. rõhutab, et Musta mere piirkonnas püsivad lahendamata konfliktid kujutavad endast peamist väljakutset piirkonna stabiilsusele ja säästvale arengule ning olulist takistust piirkondliku koostöö edendamise protsessis; nõuab seetõttu ELi aktiivsemat ja laiaulatuslikumat osalemist käimasolevates püüdlustes konfliktide lahendamiseks, vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtetele, ning ELi-poolset intensiivsemat osalust konfliktide juhtimise ja rahuvalveoperatsioonidel; on seisukohal, et ELil on esmane roll, et aidata kaasa mõistmise kultuurile, dialoogile ja usalduse suurendamisele piirkonnas;

11. võtab teadmiseks Venemaa olulise sõjalise kohaloleku piirkonnas Musta mere laevastiku näol, mis asub Krimmi sadamalinnas Sevastoopolis; juhib tähelepanu sellele, et Venemaa ja Ukraina vaheline 1997. aasta kokkulepe Musta mere laevastiku kohalviibimise kohta lõpeb 2017. aastal; märgib, et see kui ikka veel lahendamata küsimus on juba tekitanud mõningast hõõrumist Venemaa ja Ukraina valitsuse vahel; julgustab ELi tegelema selle strateegiliselt olulise küsimusega ning tegema Venemaa ja Ukraina valitsusega tihedamat koostööd;

12. rõhutab, et Musta mere sünergia raamistikus peab EL määratlema vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires stabiilse prioriteetide kogumi, mille eesmärk on ühtlustamise ja vastavuse sisseseadmine kogu poliitikavaldkonnas;

13. tuletab meelde vajadust tegeleda väljakutsetega, mille esitavad rahvusvaheline kuritegevus, kaubitsemine ja ebaseaduslik ränne, austades täielikult mittetagasisaatmise põhimõtet; rõhutab, et meetmed selles valdkonnas peavad olema ühendatud sobivate meetmetega liikuvuse suurendamiseks, et ergutada inimestevahelisi kontakte ja selle kaudu levitada Euroopa demokraatia väärtusi, õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon sõlmiksid seepärast viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud nende Musta mere piirkonna riikidega, kellel neid ei ole, ja edendaksid liikuvust kõikide muude võimalike vahendite abil, sealhulgas liikuvusalaste partnerluslepingute sõlmimise abil Euroopa naabruspoliitika riikidega; rõhutab eriti vajadust viisatingimuste tulemusliku lihtsustamise järele kohaliku piiriülese liikluse ja konkreetsete elanikkonnarühmade puhul, nagu üliõpilased, ettevõtjad ja kodanikuühiskonna osalejad;

14. rõhutab piiriülese ja piirihalduskoostöö edasiarendamise tähtsust, et saavutada julgeolekut ja liikuvust puudutavad eesmärgid; on seisukohal, et ELi piirihaldamise abimissioon Moldovasse ja Ukrainasse (EUBAM) annab olulise kogemuse julgeolekuprobleemide lahendamisel mitmepoolse koostöö kaudu, ning usub, et seda tuleks veelgi tugevdada ja kohaldada kui piiriülese koostöö näidist;

15. rõhutab vajadust konkreetse julgeolekuolukorra ja väljakutsete süvaanalüüsi järele Musta mere piirkonna erinevates riikides; toetab ettepanekut anda Europolile mandaat ja vahendid piirkonnaga seotud analüütiliste tööde koostamiseks, eelkõige rände valdkonnas;

Poliitilise stabiilsuse ja tulemusliku demokraatia edendamine

16. on seisukohal, et uus Musta mere poliitiline lähenemisviis ei saa piirduda majandusliku koostööga, vaid selle eesmärk peaks olema sellise ala loomine, mida iseloomustavad jätkusuutlik demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtted, ning rõhutab eelkõige poliitilise ja kohtureformi ning lubaduste tulemusliku elluviimise tähtsust; rõhutab, et inimõiguste, demokraatia ja põhivabaduste austamise levitamine on üks ELi välispoliitika peamistest sammastest, ning rõhutab vajadust süvalaiendada vastavalt nimetatud väärtusi nii kahepoolsetes suhetes kui ka piirkondlikus lähenemisviisis olenemata sellest, milline on partnerriikide valitsuste poolt üles näidatav valmisolek; kutsub Euroopa Liitu üles tegelema piirkondliku koostöö küsimustega kõnealustes valdkondades inimõigustealaste dialoogide ja Musta mere piirkonna riikidega konsulteerimiste ning mitmepoolsete foorumite raames; julgustab komisjoni kasutama täielikult demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit ja Musta mere sünergiat, et edendada piirkondlikku koostööd kodanikuühiskondades;

17. tervitab algatust luua Musta mere europiirkond, mille eesmärk on piirkondliku koostöö edendamine piirkondlike ja kohalike osalejate vahelise koostöö kaudu; rõhutab, kui tähtsad on alt-üles suunatud projektid ja piiriülene koostöö kohalikul tasandil tõelise demokraatiaruumi ning tõhusa juhtimise ülesehitusprotsessis Musta mere piirkonnas;

18. rõhutab Musta mere piirkonna riikide hulgas ning nende naabritega heanaaberlike suhete loomise ja arendamise otsustavat tähtsust, mis põhineb vastastikusel austusel, territoriaalsel terviklikkusel, üksteise siseasjadesse mittesekkumisel ning keelul kasutada jõudu või sellega ähvardada, kui piirkondliku koostöö edendamise aluspõhimõtteid; rõhutab kodanikuühiskonnaga peetava tiheda dialoogi ja kultuuridevahelise dialoogi olulisust selles valdkonnas ja kutsub komisjoni üles seda täiendavalt edendama, eelkõige kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 kontekstis, eesmärgiga luua vastastikuse sallivuse, mitmekesisuse austamise ning piirkondliku dialoogi ja koostöö kultuur;

Koostöö energeetika, transpordi ja keskkonna valdkonnas

19. märgib Musta mere piirkonna strateegilist tähtsust tootmis- ja ülekandealana ELi energiavarustuse mitmekesistamise ja kindluse jaoks; kinnitab oma toetust uue infrastruktuuri ja toimivate transpordikoridoride loomisele, millega mitmekesistatakse nii tarnijaid kui ka teid – nagu Kaspia mere ja Musta mere energiakoridor ning Nabucco, Constanţa-Trieste ja AMBO torujuhtmed, samuti teised kavandatavad Musta mere ülesed gaasi- ja naftatransiidi projektid ning Musta mere ja Kaspia mere piirkondi ühendavad projektid INOGATE ja TRACECA; nõuab sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamisi, et analüüsida taoliste uute transiidiinfrastruktuuride ehitamise mõju; usub, et Musta mere sünergia peaks moodustama piisava raamistiku turureformide edendamiseks piirkonnas, eesmärgiga luua konkurentsivõimelised, prognoositavad ja läbipaistvad energiaturud;

20. rõhutab Doonau kui ühe peamise ELi ja Musta mere piirkonda ühendava transporditelje ja majanduse tuiksoone tähtsust; on seepärast seisukohal, et Doonau säästev areng ja majanduslik potentsiaal, mis ühendab Musta merd ümbritsevaid riike, peaksid olema ELi prioriteetide hulgas kõnealuses piirkonnas; palub komisjonil esitada uuring, milles uuritakse võimalikke konkreetseid algatusi selles osas, kaasa arvatud keskkonnaprobleemid; nõuab kindlalt, et kui ELi juurdepääs Mustale merele täielikult ära kasutatakse, on tähtis arendada ühendveo tagamiseks välja sadama infrastruktuurid ELi Musta mere sadamates (Bourgas, Constanța, Mangalia ja Varna) ja ka need, mis paiknevad Doonau suudmes;

21. on seisukohal, et piirkondlikul ühtekuuluvusel oleks palju kasu algatustest füüsilise ühenduse parandamiseks kõikide Musta mere ranniku riikidega; usub, et koostöö transpordi ja keskkonna valdkonnas ei peaks piirduma energiaküsimustega, vaid peaks pakkuma igakülgset lähenemist, mis võtab arvesse piirkonna vajatusi; võtab teadmiseks Musta merd ümbritseva kiirtee rajamise kava; rõhutab Musta mere ja Doonau kui strateegiliste veoteede tähtsust piirkonnas;

22. on sügavalt mures Musta mere piirkonna – eelkõige Musta mere ning Doonau ja selle suudmeala – keskkonnaalase olukorra pärast, mida mõjutavad kontrollimatu saastamine ja mida on süvendanud arvukad ökoloogilised õnnetused; rõhutab vajadust mitmepoolsete keskkonnakokkulepete rakendamise parandamise järele piirkonnas ning keskkonnamõju hindamise lisamist kõikidesse piirkondlikesse projektidesse, ja nõuab suuremat koostööd ELi ja Musta mere piirkonna riikide vahel, et lahendada tervet rida keskkonnaalaseid probleeme piirkonnas;

23. tunneb eelkõige muret kontrollimatu naftareostuse ja selle mõju pärast elusloodusele; rõhutab vajadust koostöö järele, mis on suurem toetusest, mida komisjon annab oma seire- ja teabekeskuse kaudu, eelkõige naftareostuse ennetamise valdkonnas, ja kus erilist tähelepanu pööratakse meretranspordi ohutuse tugevdamisele tankerite puhul;

24. juhib tähelepanu Doonau suudmealale, kus on ainulaadsed taime- ja loomaliikide elupaigad; rõhutab tungivat vajadust infrastruktuuride, nagu Rumeenia ja Ukraina vaheline Bõstraja kanal, keskkonnamõju hindamise järele;

25. kutsub komisjoni üles kohaldama DABLASe töörühma lähenemisviisi (Doonau ja Musta mere jaoks), et lahendada keskkonnaprobleeme, kusjuures ei keskenduta mitte ainult Doonaule, vaid ka Dnestri ja Dnepri vesikonnale;

Kaubandus ja majanduskoostöö

26. juhib tähelepanu ebavõrdsele, kuigi tugevale majanduskasvule kogu piirkonnas, kuid juhib tähelepanu tõsiasjale, et see kasv on püsivam naftat ja gaasi eksportivates riikides; juhib tähelepanu erasektori nõrkusele paljudes Musta merega piirnevates riikides; rõhutab Musta mere piirkonnas majanduslike võimaluste ja jõukuse ruumi ülesehitamise tähtsust piirkonna elanikkonna ja kaubanduspartnerite jaoks; rõhutab vajadust parandada investeerimiskliimat nii kohalike kui ka rahvusvaheliste ettevõtjate jaoks, eelkõige tugevdades korruptsiooni- ja pettusevastast võitlust, ning edendada turumajandusreforme, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ja majanduslikku atraktiivsust, luues mitmekesiseid majandusi ja tagades jätkusuutliku kasvu ning sotsiaalse õigluse ja ühtekuuluvuse; toetab ühtlustamist ja täiendavaid liberaliseerimismeetmeid ning toetab vabakaubanduspiirkonna loomist vastavalt WTO põhimõtetele; usub, et ELil kui Musta mere piirkonna riikide suuremal majanduspartneril on juhtiv roll eespool mainitud eesmärkide edendamisel ja piirkonna julgustamisel, et võtta vajalikud meetmed;

27. võtab arvesse ranniku- ja mereturismi kui Musta mere piirkonna arengu peamise allika olulisuse kaubanduse ja majanduskasvu puhul; rõhutab vajadust turismiinfrastruktuuri edasise arendamise ja turismitoodete mitmekesistamise toetamise järele, kaitstes nii tavapäraseid elatusvahendeid, kasutades paremini ära loodusressursse (nt geotermilised varad, mis pakuvad olulisi ärivõimalusi) ja parandades elukvaliteeti piirkonnas; rõhutab, et viisarežiimide lihtsustamine ümbruskonnas toetab liikuvust ning edendab kaubandus- ja majandustegevust; usub, et Musta mere sünergia peaks moodustama piisava raamistiku turismi arengu edendamisele Musta mere piirkonnas;

28. tervitab piirkondadevahelisi algatusi piirkonnas, nagu Bakuu-Tbilisi-Karsi raudtee projekt, mille käivitasid Aserbaidžaani, Gruusia ja Türgi 21. novembril 2007. aastal ja mis viiakse eeldatavasti lõpule 2008. aastal, ja algatus, mis seisneb katkematu raudteeteenuse pakkumises Euroopa ja Hiina vahel; rõhutab, et Musta mere poliitiline algatus avab tee kõnealuse maailmajao Euroopa ja rahvusvahelisse majandusse majandusliku ning poliitilise integreerimise laiaulatuslikule parandamisele;

Haridus, koolitus ja uurimistegevus

29. rõhutab, et oluline on edendada kultuuridevahelist dialoogi ja kutsub komisjoni üles seda veelgi edendama;

30. rõhutab vajadust inimestevaheliste kontaktide hõlbustamise järele, soodustades koostööd hariduse, koolituse ja teadusuuringute valdkonnas olemasolevate ja kättesaadavate ELi programmide kaudu (Tempus, Erasmus Mundus, seitsmes teadusuuringute raamprogramm); kutsub ELi ja Musta mere piirkonna riike üles tugevdama oma koostööd;

31. rõhutab, kui oluline on meelitada teadlasi Musta mere piirkonna riikidest Euroopa Liitu, lihtsustades selleks tööloa andmise korda, sealhulgas sinise kaardi süsteemi abil;

B. Institutsioonilised aspektid

32. pooldab piirkonnas asuvate ELi liikmesriikide juhtivat rolli tõhustatud koostöö edendamisel piirkonnaga ja selle piires; on seisukohal, et Rumeenia, Bulgaaria ja Kreeka kui Musta mere piirkonnas asuvad ELi liikmesriigid saavad võtta ja peaksid võtma selles küsimuses juhtrolli; rõhutab nimetatud liikmesriikide erilist rolli kogemuste ja oskusteabe vahetamisel programmide Twinning, TAIEX ja Sigma kaudu; usub, et täielikult tuleks kasutada ELi kogemusi piirkondliku koostöö edendamisel teistel külgnevatel välisaladel, eriti Põhjamõõtme piires, et vahetada tavasid ja saadud kogemusi;

33. tuletab meelde, et Musta mere piirkonnas on juba kasutusel mitmeid piirkondliku koostöö mehhanisme; rõhutab seetõttu ELi ja Musta mere piirkonna riikide vajadust kooskõlastada tegevusi ja vältida jõupingutuste dubleerimist; on seisukohal, et erinevate piirkondlike organisatsioonide ja algatuste tugevdamine, nagu näiteks Musta mere majanduskoostöö organisatsioon (BSEC), Musta mere partnerlus- ja dialoogifoorum, Demokraatia ja Majandusarengu Organisatsioon (GUAM) ning teised valdkondlikud organisatsioonid – vastavalt nende eriteadmistele, ja nendega tehtava koostöö tugevdamine võiks pakkuda sünergiate loomiseks sobiva raamistiku; usub, et samuti tuleks veelgi arendada Musta mere piirkonna riikidega ja piirkonnasiseselt peetava dialoogi ning tehtava koostöö poliitilist mõõdet;

34. rõhutab, et koostöö edendamiseks Musta mere piirkonnas on tähtsad Venemaa ja Türgi seisukohad; peab Musta mere piirkondliku koostöö õnnestumise seisukohast oluliseks kaasata sellesse konstruktiivselt kõigi teiste asjaomaste riikide kõrval ka eelnimetatud riigid;

35. tervitab asjaolu, et komisjon sai hiljuti BSECi vaatleja staatuse, ja võtab teadmiseks olemasolevad suhted Euroopa Parlamendi ja BSEC parlamentaarse assamblee vahel; peab oluliseks soodustada veelgi Euroopa Parlamendi ja Musta mere piirkonna riikide parlamentide vahelise koostöö parlamentaarset mõõdet;

36. rõhutab vajadust koostöö arendamise järele Musta mere piirkonnas ka valitsusvälisel tasandil; kutsub sellega seoses komisjoni üles toetama Musta mere jaoks valitsusväliste organisatsioonide platvormi rajamist eesmärgiga luua piirkonna kodanikuühenduste vaheliste vahetuste raamistik, tõsta teadlikkust ühistest probleemidest ja aidata kaasa piirkonnaga seotud ELi poliitika rakendamisele ja järelevalvele;

°

°         °

37. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Musta mere piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 22, 26.1.2006, lk 34.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0538.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0625.

(4)

(vt nimetatud raportiga sama täiskogu istungi päevakorrast Polferi raportit (2007/2076(INI))


rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (24.10.2007)

väliskomisjonile

Musta mere piirkonda käsitleva uue lähenemisviisi kohta

(2007/2101(INI))

Arvamuse koostaja: Kader Arif

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   märgib, et alates 1. jaanuarist 2007, kui Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid ELiga, on Must meri Euroopa meri ja et ELi piir läbib nüüd seda piirkonda; märgib samuti, et ühinemisläbirääkimised Türgiga, strateegilise partnerluse uuendamine Venemaa ja Ukrainaga ning energia varustuskindluse küsimused asetavad Musta mere piirkondliku koostöö liidu välispoliitilise tegevuskava peamiste prioriteetide hulka;

2.   arvab, et EL peaks Musta mere piirkonnaga tehtava koostöö raames toetuma eriti kolmele riigile, kes kuuluvad nii ELi kui ka Musta mere majanduskoostöö organisatsiooni (Kreeka, Rumeenia ja Bulgaaria), ning kasutama ära tihedaid sidemeid kandidaatriigi Türgiga;

3.   märgib rahuloluga, et Musta mere valgla on muutunud piirkonnaks, mille elanikud püüavad leida viise ühistel huvidel põhinevaks rahumeelseks eluks;

4.   märgib, et Musta mere piirkond on muutunud üheks maailma kiireima majanduskasvuga piirkonnaks (2004. aastal oli keskmine majanduskasv 8%); rõhutab siiski, et see kasv on ebaühtlane ja kõrgem naftat ja gaasi eksportivates riikides ning et üldiselt on see habras tugeva sõltuvuse tõttu teatud toodete ekspordist ja keskkonnast, mis ei soodusta alati investeeringuid ja erasektori arengut, peamiselt korruptsiooni ja pettusega seotud probleemide tõttu teatud riikides; rõhutab seetõttu, et piirkonna jaoks on vajalik stabiilse ja nõuetekohase institutsioonilise keskkonna loomine, mis soodustaks jätkusuutlikku ja õiglast majanduskasvu;

5    arvab, et Musta mere piirkonna riikide tihedam ankurdamine Euroopa ja maailma majandusse saavutatakse nende riikide majanduse mitmekesistamise ja tõhustatud piirkondliku integratsiooni abil, mis põhineb majandussuhete arendamisel ja kaubavahetuse ergutamisel, rõhutades nende riikide geograafilise läheduse ja majanduste vastastikuse täiendavusega kaasnevaid eeliseid;

6.   rõhutab, et majandus- ja kaubandussidemete tugevdamist ei ole võimalik lahutada poliitilisest püüdlusest, mille eemärk on tagada rahu, demokraatia, inimõiguste järgimine, sooline võrdõiguslikkus ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine;

7.   arvab, et kaubandus, transport, energia, teadus ja tehnoloogia, haridus, keskkond, põllumajandus, kalandus ning turism on piirkonna tulevase majandusarengu ja integratsiooni edukuse tagamiseks olulised koostöövaldkonnad;

8.   arvab, et kõnealuse piirkonna käsutuses on tänu tema geostrateegilisele asukohale (tõeline ristumiskoht ja transiitpiirkond) ning majandus- ja inimpotentsiaalile (loodusvarad, tööstus- ja põllumajandusbaas, kvalifitseeritud tööjõud) mitmed võimalused, mis võivad pikas perspektiivis aidata kaasa piirkonna rahvusvahelise tähtsuse suurenemisele ja püsivale integreerimisele Euroopa ja maailma kaubandusse;

9.   arvab, et tingimata tuleb arvestada erinevusi Musta mere piirkonna riikide arengutasemetes ning erinevust nende riikide ja ELi arengutaseme vahel; rõhutab seetõttu, et tuleb tunnistada nende riikide õigust reguleerida ise oma kaubanduse avamise tempot ning majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitlevaid riiklikke strateegiaid;

10. tuletab meelde, et kaubandusläbirääkimisi tuleb kohandada nende riikide tegeliku sotsiaal-majandusliku olukorraga ning et arengu teenistuses olev kaubandus peab aitama kaasa sotsiaalsele arengule; nõuab seega, et läbirääkimised keskenduksid sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja jätkusuutlikule arengule ning hõlmaksid sätteid nii inimväärse töö kui ka sotsiaalsete ja keskkonnanormide kohta;

11. tunneb heameelt komisjoni soovi üle edendada Musta mere piirkonnaga tugevdatud dialoogi, täiendades olemasolevaid kahepoolseid poliitikavaldkondi (ühinemine, naabrus, strateegiline partnerlus) uue "Musta mere sünergia" algatusega, kuid väljendab kahetsust komisjoni ettepanekus esitatud uue piirkondliku koostööalgatuse ambitsioonikuse puudumise pärast ning arvab, et sidusa ja tõhusa piirkondliku lähenemisviisi vastuvõtmiseks peab EL edendama pikas perspektiivis sellele piirkonnale kohandatud tõeliselt piirkondlikku mõõdet, mis annab kõikidele osalistele võrdsed võimalused; arvab, et sõltumatu Musta mere strateegia oleks äärmiselt olulise geopoliitiliselt Euroopat ja Aasiat ühendava lüli Musta mere piirkonna arengu jaoks tulevikus väga kasulik, eriti rahvusvahelise kaubanduse seisukohast;

12. arvab, et EL peaks töötama välja Musta mere riike käsitleva ühise tegevuskava, võttes arvesse nii iga riigi vajadusi eraldi kui ka kogu piirkonna kui terviku vajadusi; rõhutab, et riikide, kohalike ja piirkondlike asutuste, ametiühingute ja tööandjate ühenduste ning kodanikuühiskonna ühine mõttetöö aitaks määratleda uue poliitika prioriteedid, eriti infrastruktuuri parandamise, VKEde arendamise ja jätkusuutliku kasvu valdkonnas;

13. peab vajalikuks, et EL ja Musta mere piirkonna riigid kehtestaksid piirkondadevahelise koostöö mehhanismid, mis aitaksid vältida topelttööd ja ühtlustada tegevust, sest kehtiv struktuuride kattumine põhjustab teatud ebatõhusust;

14. tuletab meelde, et Musta mere majanduskoostöö organisatsioon on ainus organ, mis ühendab kõiki Musta mere piirkonna riike, ning arvab, et selle organisatsiooni tugevdamine otseinvesteeringute ja kaasaegse tehnoloogia edastamise kaudu pakub ühise koostöö edendamiseks asjakohast raamistikku;

15. arvab, et ELi panus võib olla Musta mere majanduskoostöö organisatsiooni jaoks rikastav järgmistes valdkondades: majandus- ja õigusalased kogemused, ühtlustamine Euroopa standarditega, erinevates majandus- ja avaliku elu valdkondades töötava personali ettevalmistamis- ja koolitusprogrammid; kutsub sellega seoses ELi üles suurendama tehnilist ja finantsabi Musta mere piirkonna riikidele;

16. arvab, et Musta mere piirkonna riigid peaksid võtma tugevamaid meetmeid teadus- ja tehnoloogiauuringute valdkonnas, pidades prioriteetsemaks teadmistepõhisel majandusel põhinevat arengumudelit ning soodustades seega jätkuvat ja jätkusuutlikku majanduskasvu; kutsub ELi ja Musta mere piirkonna riike üles tõhustama juba olemasolevate partnerlussuhete raames koostööd hariduse, teaduse ja tehnoloogia ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas;

17. arvab, et tõsised väljakutsed, avarad võimalused ja reaalsed ohud sellistes võtmevaldkondades nagu keskkond, energiaallikate transport, bioloogiline mitmekesisus, taastuvad energiaallikad, teadusuuringud ning uus tehnoloogia ja innovatsioon toetavad uue institutsioonistruktuuri loomist, mis võimaldaks integreerida ja koordineerida Musta mere piirkonnas läbiviidavat tegevust;

18. tuletab meelde, et EL toetab Musta mere piirkondlikku koostööd eelkõige oma osaluse kaudu projektis TRACECA (Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor), programmis INOGATE (riikidevaheline nafta- ja gaasitransport Euroopasse), Musta mere piirkonna keskkonnaprogrammis, Musta mere piirkondlikus energiakeskuses ning Musta mere piirkonna rahvusvahelises uurimiskeskuses;

19. soovib sellele vaatamata näha piirkonnas, kus piiratud vahendid kujutavad endast praegu olulist takistust arengule, aktiivsemat ja viljakamat Euroopa panust, eriti rahalist;

20. rõhutab Musta Mere Kaubandus- ja Arengupanga (BSTDB) rolli Musta mere majanduskoostöö organisatsiooni majanduskoostöö kindlustamisel investeerimisprojektide toetamise kaudu infrastruktuuri sellistes valdkondades nagu transport ja telekommunikatsioon; soovib, et EL osaleks rohkem Musta Mere Kaubandus- ja Arengupanga projektides;

21. arvab, et EL ja Musta mere piirkonna riigid peavad jätkama ja süvendama koostööd, et taastada ja uuendada sageli vananenud transpordi- ja energiainfrastruktuuri;

22. kutsub ELi ja Musta mere piirkonna riike üles parandama energiatõhusust, rakendades eelkõige taastuvate energiaallikate arendamist ja keskkonnakaitset soodustavat poliitikat;

23. on mures kahjuliku keskkonnamõju pärast (nagu ökosüsteemide halvenemine ja arvukate liikide kadumine), mida põhjustab Musta mere kontrollimatu saastamine (tööstusjäätmed, mis jõuavad merre mööda sinna suubuvaid suuri Euroopa jõgesid või mere ääres asuvatest tööstuskeskustest, ning vette voolanud nafta), unustamata sealjuures ülepüügi kahjustavat mõju.

24. nõuab tungivalt, et EL ja Musta mere äärsed riigid tõhustaksid koostööd, et takistada Musta mere vetes võimaliku ökoloogilise katastroofi teket; peab lisaks hädavajalikuks anda piirkondlikele ja kohalikele osalejatele, ühendustele ning Musta mere piirkonna elanikele, keda elu kvaliteedi halvenemine mõjutab kõige esimesena, suurem tegevusvabadus koos vajalike vahenditega;

25. rõhutab, et Musta mere piirkondliku koostöö uue algatuse eesmärk ei ole pakkuda alternatiivi ELi liikmesusele, määratleda ELi piire ega sekkuda läbirääkimistesse Türgiga;

26. kutsub komisjoni üles uurima võimalust lisada Musta mere piirkond Vahemere maade keskkonnaalase tehnilise abi programmi (METAP) ja eriti rannikupiirkondade haldust ja jäätmetöötlust hõlmavatesse programmidesse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

28

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Kader Arif, Cristian Silviu Buşoi, Carlos Carnero González, Daniel Caspary, Françoise Castex, Jean Louis Cottigny, Christofer Fjellner, Glyn Ford, Béla Glattfelder, Ignasi Guardans Cambó, Eduard Raul Hellvig, Jacky Henin, Sajjad Karim, Alain Lipietz, Caroline Lucas, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, Helmuth Markov, David Martin, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Robert Sturdy, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Corien Wortmann-Kool, Zbigniew Zaleski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Pierre Audy, Eugenijus Maldeikis, Zuzana Roithová

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 


tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (23.11.2007)

väliskomisjonile

Musta mere uue regionaalpoliitilise lähenemisviisi kohta

(2007/2101(INI))

Arvamuse koostaja: Silvia-Adriana Ţicău

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnistab, et tänu Bulgaaria ja Rumeenia ELiga ühinemisele on Euroopa Liidust saanud esmatähtis osaleja Musta mere piirkonnas, mis on ELi energiavarustuse kindluse ja energiavarustuse mitmekesistamise seisukohalt strateegilise tähtsusega, kuna kõnealune piirkond asub Kaspia mere, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia läheduses;

2.   on jätkuvalt arvamusel, et ELi põhimõtteid ei saa edendada ainult poliitiliste väärtuste tasandil ning et piirkonnas on vaja edendada ka avatud ja läbipaistvaid turge; on jätkuvalt seisukohal, et kaubanduse arendamiseks piirkonnas on vaja läbi rääkida menetlused, et ühtlustada maksud ja tolliformaalsused ning viisade andmise kord;

3.   rõhutab Nabucco gaasijuhtme projekti tähtsust ELi energiaallikate mitmekesistamisel; väljendab heameelt selle Euroopa huvides prioriteetse projekti koordinaatori ametisse nimetamise üle ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma koos oma partneritega panus projekti õnnestumisse; märgib, et asjaolu, et Nabucco gaasijuhtme ehituse rahaline taust saab järjest selgemaks, võib anda uue tõuke investeeringutele, mis on piirkonna jaoks kõige tähtsam;

4.   on seisukohal, et ELi Musta mere ja Doonau suudme sadamate infrastruktuuri arendamine ning ühendvedude edendamine on antud piirkonna rahvusvahelise kaubanduse ja süsivesinike transpordi seisukohast esmatähtsad, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama üleeuroopalise transpordivõrgu prioriteetsete projektide realiseerimist 7., 18., 21. ja 22. teljel, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsuse nr 884/2004/EÜ (millega muudetakse otsust 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) II lisas, samuti nende järk-järgulist integreerimist TRACECA (Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor) programmi ning rahvusvahelise transpordi kesktelje, kagutelje ja meremagistraalidega, millele osutatakse komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Tähtsamate üleeuroopaliste transporditelgede laiendamine naaberriikidesse. Suunised transpordi kohta Euroopas ja naaberpiirkondades” (KOM(2007)0032);

5.   kahetseb, et ei toimu piirkonna transpordi-, energia- ja turismiprojektide investeeringute kooskõlastamist, ning Musta mere saastamise ohule viidates rõhutab keskkonnaprojektide vajalikkust;

6.   tunnistab Musta mere foorumi ja Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni tähtsust ning soovitab põhjamõõtme eeskujul luua ELi – Musta mere mõõde, mis põhineb võrdsel partnerlusel ning millel on piisav infrastruktuur transpordi-, energia-, tuumaohutuse, turismi-, kliimamuutuste vastu võitlemise, haridus- ja teadusuuringute alaste prioriteetsete projektide arendamiseks Musta mere piirkonnas; on seisukohal, et Musta mere mõõdet tuleb suunata nii, et uute bürokraatlike institutsioonide loomise asemel tugevdataks olemasolevaid koostöövorme;

7.   ELi ja Musta mere piirkonna riikide vahelist strateegilist partnerlust silmas pidades rõhutab Musta mere piirkonna prioriteetsete transpordi-, energia- ja keskkonnaprojektide investeeringute rahastamise ja kooskõlastamise tähtsust ning soovitab piirkonna riikidel kasutada nende projektide rahastamiseks kõiki olemasolevaid rahastamisvahendeid (Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Naabruspoliitika investeerimisfond, Euroopa naabruse ja partnerluse instrument);

8.   juhib tähelepanu Venemaa suurenenud aktiivsusele Musta mere piirkonnas; teeb sellega seoses tähelepaneku, et EL peab tegema selgeks, et ta peab vastuvõetamatuks igasuguseid katseid kehtestada seal energiavarude üle monopoli, ning on arvamusel, et otsese juurdepääsu tagamine varudele on ühenduse seaduslik huvi ja ELi sellealase poliitika formuleerimisel tuleb rakendada vaba konkurentsi põhimõtteid;

9.   nõuab 2004. aastal algatatud Euroopa naabruspoliitika aktiivsemat kasutamist ning märgib, et rohkem tuleks pöörata tähelepanu mitte ainult kahepoolsetele, vaid ka mitmepoolsetele piirkondlikele kokkulepetele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.11.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

32

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Březina, Giles Chichester, Den Dover, András Gyürk, Ján Hudacký, Werner Langen, Herbert Reul, Radu Ţîrle, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras, Adam Gierek, Norbert Glante, Reino Paasilinna, Andres Tarand, Anne Laperrouze, Miloslav Ransdorf, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Nicole Fontaine, Erna Hennicot-Schoepges, Romana Jordan Cizelj, Angelika Niebler, Paul Rübig, Eluned Morgan, Teresa Riera Madurell, Catherine Trautmann, Umberto Guidoni, Vladimír Remek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Neena Gill, Joan Calabuig Rull, Lambert van Nistelrooij, Vladimir Urutchev

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 


transpordi- ja turismikomisjonI ARVAMUS (19.10.2007)

väliskomisjonile

Musta mere regionaalpoliitika kohta

(2007/2101(INI))

Arvamuse koostaja: Leopold Józef Rutowicz

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. kinnitab, et kahe Musta merega külgneva riigi – Bulgaaria ja Rumeenia – ühinemine ELiga toob Euroopa Liidus kaasa uued väljakutsed ELi ja Musta mere piirkonna vahelise piirkondliku ja piiriülese koostöö osas; rõhutab, et transpordi infrastruktuuri ja turismi edasiarendamine selles piirkonnas soodustaks rahvusvahelist kaubandust ning majanduslikku ja sotsiaalset arengut, andes samas uut hoogu poliitilisele dialoogile ja stabiilsusele ning püsivate konfliktide lahendamisele, mis loob uued võimalused investeeringute ligimeelitamiseks;

2. väidab, et ELi Musta mereni ulatumisest on võimalik saada täiel määral kasu vaid ELi Musta mere sadamate (Burgas, Constanta, Mangalia, Varna), samuti Doonau suudmealal asuvate sadamate infrastruktuuri väljaarendamisel ühendvedude tagamist silmas pidades;

3. soovitab Doonau delta (kus kasvab üle 1200 taime- ja puuliigi ning elab 300 linnu- ja 100 kalaliiki) eriomadusi silmas pidades, et turismi ja transpordi infrastruktuuri arendamisel Doonau delta kaitsealal tuleks sealset bioloogilist mitmekesisust austada ja kaitsta;

4. tuletab meelde, et Kaspia vesikonna lähedal asetsev Musta mere piirkond omab suurt geopoliitilist tähtsust Kaspia piirkonnas Iraanis ja Aserbaidžaanis asuvate süsivesinike varude transpordi ja transiidi seiskohast, pakkudes samas nn Suure Siiditee kaudu füüsilist ühendust Kesk-Aasiaga;

5. on veendunud, et energiavarude transpordiliikide, geograafilise päritolu ja transiiditeede mitmekesistamine meretranspordi, torujuhtmete ja meresadamate abil kahandab Euroopa sõltuvust olemasolevatest tarnijatest ja tagab turvalisemad energiavood, mis omakorda toetab rahu, stabiilsust ja majanduslikku heaolu selles piirkonnas;

6. väljendab heameelt kõrgetasemelise töörühma aruande üle, mis käsitleb tähtsamate üleeuroopaliste transporditelgede laiendamist naaberriikidesse ja -piirkondadesse, samuti mõtte üle laiendada ELi satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo kasutusala, võttes arvesse ELi tulevaste laienemiste arvatavat mõju;

7. arvab, et transpordil on koostöövõrkude loomisel ja regionaalarengus võtmeroll ning palub komisjoni töötada Euroopa Naabruspoliitika (ENP) ja selle asjakohaste tegevuskavade raames välja laiahaardelisem strateegia, võttes arvesse kõrgetasemelise töörühma järeldusi;

8. nõuab piirkonna transpordivõrkude ja -turgude järkjärgulist lõimimist ning asjakohase üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T), üleeuroopaliste transpordikoridoride/alade ning komisjoni poolt TRACECA (Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor) raames esitatud uute riigiüleste telgede vahelist sünergiat; tervitab komisjoni otsust vaadata 2008. aastal läbi üleeuroopalise transpordivõrgu prioriteetsete projektide nimistu ja rõhutab, et oluline on laiendada üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T) ELiga külgnevatesse riikidesse Musta mere piirkonnas;

9. kutsub komisjoni ja otseselt asjassepuutuvaid liikmesriike üles kiirendama üleeuroopaliste projektide rakendamist (prioriteetsed suunad 7, 18, 21 ja 22, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsuses 884/2004/EÜ, millega muudetakse otsust 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta(1) ), et tagada juurdepääs Mustale merele mööda maanteid, raudteed, sisevee- ja mereteid; arvab ühtlasi, et Musta mere piirkonnas asuvate liikmesriikide majanduse ja turismi täiemahuline arendamine eeldab kiirtee- ja kiirraudteeühendusi ELi kesk- ja lääneosa ning Musta mere ranniku vahel;

10. rõhutab sadamariikide kontrolli puudutava vastastikuse mõistmise memorandumi tähtsust Musta mere piirkonnas, juhib tähelepanu sellele, et mõned memorandumile alla kirjutanud riigid on endiselt sadamariikide kontrolli puudutava vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi mustas või nn hallis nimekirjas, ning rõhutab koostöö tähtsust Musta mere piirkonnas, et merekeskkonna ja rannaalade saastamist piirkonna mereliikluse ohutuse normide alusel tulemuslikult tõrjuda;

11. väljendab heameelt, et ELile on antud vaatleja staatus Musta mere majanduskoostöö organisatsioonis (BSEC), ja kutsub komisjoni üles töötama välja sidusa plaani koostöö edendamiseks ja BSECi algatuste tulemuslikuks toetamiseks transpordi valdkonnas;

12. kutsub komisjoni üles kiirendama dialoogi 16 Bakuu algatuse liikmesriigiga selliselt, et dialoogiga seoses võetakse arvesse piiriüleste projektide asjaomaseid rahastamissihte ja enamusi mere- ja õhutranspordi (must nimekiri) ning ohtlike ainete veoga seotud küsimusi, ning tagama, et sellistes projektides järgitaks kehtivaid ELi ja rahvusvahelisi norme;

13. nõuab, et Euroopa naabruspoliitika tegevuskavadega seoses toetataks ELi õigusraamistiku ja normide järkjärgulist rakendamist raudtee- ja maanteetranspordi infrastruktuuri valdkonnas, hõlmates koostalitusvõimega seotud küsimused ning reisijate ja kauba turvalisuse ja julgeoleku;

14. soovitab Euroopa ühise õhuruumi põhimõtete strateegilist laiendamist kõigile Musta mere piirkonna partnerriikidele, kes peaksid kohaldama ühenduse õigustikku, sealhulgas ühtset Euroopa õhuruumi käsitlevaid määrusi, et edendada liikluse tõhusust ja luua majanduslikult kasumlik õhuruum;

15. taunib transpordisektori projektidesse investeerimise koordineerimatust ja palub komisjonil panna paika prioriteedid piiriülestes lõikudes ning luua tugev ja tõhus kooskõlastusmehhanism nende rakendamiseks;

16. on seisukohal, et piirkonna projektide, nt TRACECA, üleeuroopalise transpordialase koostöö Bakuu algatuse, Musta mere majanduskoostöö organisatsiooni piirkonna merekiirtee ja Musta mere ringtee teostamine nõuavad kõigi piirkonna riikide koostööd, mis annab sünergiat luues lisandväärtuse ja tagab projektide teostamiseks vajaliku keskkonna.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

36

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Inés Ayala Sender, Etelka Barsi-Pataky, Paolo Costa, Arūnas Degutis, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Luis de Grandes Pascual, Mathieu Grosch, Stanisław Jałowiecki, Georg Jarzembowski, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Eva Lichtenberger, Erik Meijer, Robert Navarro, Luís Queiró, Reinhard Rack, Luca Romagnoli, Gilles Savary, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Georgios Toussas, Yannick Vaugrenard, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Aldis Kušķis, Joost Lagendijk, Ioan Mircea Paşcu, Leopold Józef Rutowicz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Ovidiu Victor Ganţ, Bilyana Ilieva Raeva, Olle Schmidt

(1)

ELT L 167, 30.4.2004. Parandatud versioon ELT L 201, 7.6. 2004.


regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (21.11.2007)

väliskomisjonile

Musta mere regionaalpoliitilise lähenemisviisi kohta

(2007/2101(INI))

Arvamuse koostaja: Yiannakis Matsis

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et Musta mere sünergiat käsitlev algatus rajaneb kolmel Musta mere piirkonna strateegial, nimelt laienemine Kagu-Euroopa ja Türgi suunas, Euroopa naabruspoliitika ning ELi ja Venemaa neli ühisruumi; avaldab siiski kahetsust, et kõigi nende strateegiate puhul on valdavalt tegemist kahepoolsete suhetega, ja nõuab piirkondlikku sünergiat tugevdava, mitmepoolse koostööraamistiku väljaarendamist;

2.  rõhutab, et ELi regionaalpoliitilise lähenemisviisi rakendamine Musta mere piirkonna suhtes on tähtis vahend kõnealuse piirkonna riikide demokraatia, sotsiaalse ja majandusarengu ning piiriülese koostöö stimuleerimiseks;

3.  kiidab heaks Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi selliste rahaliste vahendite kahekordistamise, mis on mõeldud piiriüleste projektide rahastamiseks; nõuab struktuurifonde reguleerivate põhimõtete, eriti partnerluse, jätkusuutlikkuse, tõhususe, mittediskrimineerimise ja detsentraliseerimise põhimõtte kohaldamist ka nende rahaliste vahendite puhul; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti kõnealuste fondide rakendamisest ning tehtud edusammudest, esitades iga kahe aasta tagant lühiaruande;

4.   tuletab meelde, et Musta mere äärsete riikide suurem koostöö mõjutab positiivselt nende riikide, külade, linnade ja piirkondade arengut ning seepärast tuleks seda rohkem toetada ja julgustada;

5.   nõuab ühenduse rahastamisvahendite ratsionaalset kasutamist Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi, struktuurifondide ja kõnealusele piirkonnale mõeldud ühinemiseelsete rahaliste vahendite parema koordineerimise kaudu; kutsub komisjoni sätestama enne ressursside jaotamist koostöös abisaajate maadega üldise aruandlussüsteemi, et jälgida ja hinnata, kuivõrd kõnealuseid ressursse kasutatakse jätkusuutlikult, tõhusalt ja kooskõlas üldiste ELi poliitikaeesmärkidega;

6.   kutsub komisjoni tegema detsentraliseeritud rahastamisvahendi väikeprojektide fondide vahendid kättesaadavaks piiriülese koostöö inimestevahelise suhtluse projektidele, samuti tegema konkreetseid jõupingutusi kõnealuse rahastamisvahendi kasutamise julgustamiseks;

7.   rõhutab vajadust ühenduse rahastamisvahendite tõhusa haldamise tagamiseks tugevdada Musta mere piirkonna kohalike ja piirkondlike sidusrühmade suutlikkuse ülesehitamist seoses planeerimise, projektide ettevalmistamise ja läbiviimisega;

8.   palub komisjonil tugevdada suhteid Musta mere majanduskoostöö organisatsiooni (BSEC) ning muude majandus- ja sotsiaalarenguga ning inimõiguste ja demokraatia edendamisega tegelevate piirkondlike organisatsioonidega, eriti nüüd, kui pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga on kolm liidu liikmesriiki samuti BSECi liikmed ning teised BSECi liikmed on kas Euroopa Liidu kandidaatriigid või potentsiaalsed kandidaatriigid või nad on kaasatud Euroopa naabruspoliitikasse ja Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendisse; kutsub seepärast BSECi liikmeid mitte kasutama oma vetoõigust ühegi ELi liikmesriigi BSECis osalemise suhtes;

9.   palub sellega seoses komisjoni teha ettepanek ELi ja eespool mainitud organisatsioonide konkreetse koostöömehhanismi kohta ning selgitada välja viisid, kuidas BSECi võiks kaasata mitmesugustesse kõnealuses piirkonnas ühenduse poolt rahastatavatesse algatustesse;

10. nõuab Musta mere sünergia rakendamisega seoses Euroopa Parlamendi ja BSECi parlamentaarse assamblee vaheliste olemasolevate sidemete tugevdamist ja institutsionaalset edasiarendamist;

11. rõhutab, et piiriülese koostöö platvormid, näiteks euroregioonid, võivad ühiste probleemide lahendamisel ning Musta mere piirkonnas kohalike ja piirkondlike asutuste vahelise piirkondliku sünergia tugevdamisel etendada olulist rolli; tervitab sellega seoses Musta mere euroregiooni algatust ja julgustab komisjoni tugevdama koostööd Euroopa Nõukoguga toetamaks euroregiooni loomist ja arengut;

12. avaldab kahetsust asjaolu pärast, et vaatamata energiaressursside tohutule potentsiaalile tulevases Euroopa integreeritud energiasüsteemis ja transpordivõimalustele kannatab piirkond keskkonnaprobleemide ja puuduliku piirikontrolli ning mõnedes piirkondades isegi külmutatud konfliktide ja sisekonfliktide all, mis üheskoos mitte ainult ei kahjusta piirkonna ja piirkondliku koostöö arenguväljavaateid, vaid toovad kaasa ka organiseeritud kuritegevuse kasvu; rõhutab ELi aktiivsema osalemise vajadust Musta mere piirkonnas ja nõuab Euroopa naabruspoliitika raames algatusi, mis aitavad neil riikidel suurendada tehnilist suutlikust ja võidelda ebaseadusliku sisserände ja organiseeritud kuritegevusega ning kaasajastada oma infrastruktuuri;

13. palub komisjonil tagada, et energia- ja transpordisektori edendamise meetmetes seatakse tähtsale kohale energiatõhususe, keskkonnakaitse ja eelkõige kliimakaitse nõuded;

14. toetab komisjoni jõupingutusi suurendada sünergiat Musta mere piirkonnas ning märgib, et kõnesolevat strateegiat võiks laiendada Musta mere piirkonnast kaugemale Kaspia mere vesikonna aladele ja sealt edasi Kesk-Aasiasse; ergutab seoses sellega komisjoni osalema kahepoolsetes ja eriti mitmepoolsetes jõupingutustes inimõiguste olukorra parandamiseks, demokraatlike institutsioonide loomiseks piirkonnas ning detsentraliseeritud hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtete edendamiseks, eesmärgiga luua piirkond, kus valitseb tõeline demokraatia ja heaolu; julgustab liikmesriike töötama koos nende piirkondlike asutustega kodanike ja valitsusväliste organisatsioonide osalemise suurendamise nimel;

15. rõhutab seost piirkondadevahelise koostöö, regionaalarengu, hea valitsemistava, detsentraliseeritud lähenemisviisi, demokraatia ja inimõiguste edendamise ja heaolu vahel ning tuletab seejuures meelde olemasolevate programmide ja algatuste tähtsust stabiilsuse suurendamisel ja Musta mere piirkonna riikide vahelise koostöö parandamisel;

16. kiidab heaks edusammud, mida on teinud ELi piirihaldamise abimissioon Moldovas ja Ukrainas, soovitab selle edasist tugevdamist ning jääb huviga ootama komisjoni teatist rände ja ebaseadusliku sisserände haldamise parandamise kohta; on veendunud, et majandusareng, julgeolek ja stabiilsus ning poliitiline dialoog on olulised tegurid külmutatud konfliktide lahendamisel ning kõik jõupingutused tuleks suunata nendele valdkondadele;

17. peab Musta mere saastamist piirkonna arengu tõsiseks takistuseks ja seepärast julgustab komisjoni kohaldama DABLASi (Doonau ja Musta mere) töörühma lähenemisviisi probleemide lahendamiseks, keskendudes mitte ainult Doonau, vaid ka Dnestri ja Dnepri jõgede valgaladele;

18. rõhutab, et piirkondlike projektide edukas rakendamine ühist huvi pakkuvates valdkondades võib aidata suurendada partneritevahelist vastastikust usaldust ja tuua kaasa edasiliikumise konfliktide lahendamisel;

19. avaldab toetust komisjoni jõupingutustele edendada suhteid energiatarnijatega ning pidada tulemuslikku dialoogi energia varustuskindluse teemal, edendades sellega õigusaktide ja eeskirjade ühtlustamist ning jätkusuutlikku arengut Bakuu algatuse (energeetikadialoog ELi ja Musta mere piirkonna ja Kaspia mere vesikonnas asuvate riikide ning nende naabrite vahel) ja ELi-Venemaa energeetikadialoogi abil;

20. tuletab meelde toimiva infrastruktuuri olulist rolli Musta mere piirkonna eduka arengu seisukohalt ja tervitab seetõttu komisjoni ettepanekut jätkata piirkondliku transpordikoostöö toetamist, mis peaks kaasa tooma paremad ühendused ja maanteed, samuti veeteede parema korralduse ja järelevalve;

21. kiidab heaks Kaspia mere – Musta mere energiakoridori arendamise, plaanitava uue Venemaa – Kreeka – Itaalia maagaasijuhtme (South Stream) ning Türgi – Kreeka – Itaalia maagaasijuhtme valmisehitamise ja energiaühenduse asutamislepingu ulatuse laiendamise Türgile, Moldovale ja Ukrainale.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

40

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alfonso Andria, Emmanouil Angelakas, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Jana Bobošíková, Wolfgang Bulfon, Antonio De Blasio, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Ambroise Guellec, Marian Harkin, Jim Higgins, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Mieczysław Edmund Janowski, Rumiana Jeleva, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Jamila Madeira, James Nicholson, Lambert van Nistelrooij, Jan Olbrycht, Markus Pieper, Bernard Poignant, Pierre Pribetich, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Catherine Stihler, Kyriacos Triantaphyllides

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Bernadette Bourzai, Den Dover, Francesco Ferrari, Ovidiu Victor Ganţ, Louis Grech, Zita Pleštinská, Christa Prets, Czesław Adam Siekierski, Nikolaos Vakalis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.12.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

50

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Roberta Alma Anastase, Christopher Beazley, Bastiaan Belder, Monika Beňová, André Brie, Elmar Brok, Colm Burke, Marco Cappato, Giorgos Dimitrakopoulos, Jas Gawronski, Maciej Marian Giertych, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Richard Howitt, Anna Ibrisagic, Metin Kazak, Helmut Kuhne, Joost Lagendijk, Vytautas Landsbergis, Johannes Lebech, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Janusz Onyszkiewicz, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, João de Deus Pinheiro, Bernd Posselt, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, Katrin Saks, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, Marek Siwiec, István Szent-Iványi, Charles Tannock, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Kristian Vigenin, Zbigniew Zaleski, Josef Zieleniec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Irena Belohorská, Giulietto Chiesa, Andrew Duff, Árpád Duka-Zólyomi, Glyn Ford, David Hammerstein, Milan Horáček, Marie Anne Isler Béguin, Tunne Kelam, Nickolay Mladenov, Antolín Sánchez Presedo, Adrian Severin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika