RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 168/2007 säte Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2007.–2012. aasta mitmeaastase raamistiku vastuvõtmise kohta

20.12.2007 - (KOM(2007)0515 – C6‑0322/2007 – 2007/0189(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Michael Cashman

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 168/2007 säte Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2007.–2012. aasta mitmeaastase raamistiku vastuvõtmise kohta

(KOM(2007)0515 – C6‑0322/2007 – 2007/0189(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0515);

–   võttes arvesse nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 5 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja väliskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6‑0514/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1
(1) Et amet saaks täita oma ülesandeid nõuetekohaselt, tuleb vastavalt määruse (EÜ) 168/2007 artikli 5 lõikele 2 täpselt kindlaks määrata tema tegevuse teemavaldkonnad mitmeaastases raamistikus, mis hõlmab viit aastat.	(1) Et amet saaks täita oma ülesandeid nõuetekohaselt ja võttes arvesse ameti loomise eesmärke, tuleb vastavalt määruse (EÜ) 168/2007 artikli 5 lõikele 2 täpselt kindlaks määrata tema tegevuse teemavaldkonnad mitmeaastases raamistikus, mis hõlmab viit aastat.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2
(2) Muude teemavaldkondade seas peaks raamistikku kuuluma võitlus rassismi, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatusega.	(2) Muude teemavaldkondade seas peaks raamistikku kuuluma võitlus rassismi, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatusega ning etniliste või rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kaitsmine.
Selgitus
Nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 põhjendus 10 ei viita mitte ainult rassismi ja ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse, vaid ka vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kaitse hõlmamisele ameti alalisse tööprogrammi.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 5
(5) Raamistikus tuleks esitada ka sätted, millega tagatakse, et ameti tegevus täiendab ühenduse ja liidu teiste organite, ametkondade ja ametite ning Euroopa Nõukogu ja teiste põhiõiguste alal tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust. Käesolev mitmeaastane raamistik mõjutab kõige enam järgmisi ühenduse ameteid ja asutusi, kelle eesmärke tuleks seega järjekindlalt arvestada: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1922/2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, ning Euroopa andmekaitseinspektor, kelle ametikoht on loodud 18. detsembri 2000. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.	(5) Raamistikus tuleks esitada ka sätted, millega tagatakse, et ameti tegevus täiendab ühenduse ja liidu teiste organite, ametkondade ja ametite ning Euroopa Nõukogu ja teiste põhiõiguste alal tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust. Käesolev mitmeaastane raamistik mõjutab kõige enam järgmisi ühenduse ameteid ja asutusi, kelle eesmärke ja tegevust tuleks seega järjekindlalt arvestada: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1922/2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, ning Euroopa andmekaitseinspektor, kelle ametikoht on loodud 18. detsembri 2000. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, ja Euroopa ombudsman.
Selgitus
Euroopa ombudsmanile esitavad kodanikud kaebusi otse ja paljudel juhtudel käsitletakse nendes põhiõiguste- ja -vabaduste rikkumisi. Seetõttu tuleks Euroopa ombudsman lisada ühenduse ja liidu muude organite nimekirja, kelle tegevust Põhiõiguste Amet täiendab.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Võttes arvesse asjaolu, et vastavalt määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 5 lõike 3 alusel võib amet Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel tegutseda väljaspool mitmeaastases raamistikus määratletud teemavaldkondi, juhul kui ameti rahalised ja inimressursid seda lubavad.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Raamistikus määratletakse ameti tegevuse teemavaldkonnad, samas kui ameti ülesanded on loetletud määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklis 4, kus nimetatakse muuhulgas ülesannet parandada avalikkuse teadlikkust põhiõigustest ja levitada aktiivselt teavet ameti töö kohta.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 7 b (uus)
	(7b) Kõik inimesed on sündinud võrdsetena ja seega on inimõigused jagamatud ja puutumatud.
Selgitus
On oluline, et põhiõiguste kaitse ja edendamise küsimuse vaatlemisel võtame arvesse kõnealust Euroopa kõige olulisemat ja universaalset väärtust.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 7 c (uus)
	(7 c) Oluline on kontrollida nende rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonide järgimist ELi institutsioonide ja kõikide liikmesriikide poolt, milles kõik liikmesriigid osalevad.
Selgitus
On oluline rõhutada liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele inimõiguste valdkonnas kehtivaid kohustusi.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 7 d (uus)
	(7 d) Amet peaks Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru andma.
Muudatusettepanek 9 Artikli 1 lõige 1 a (uus)
	1 a. Komisjon võib kas omal algatusel või nõukogu, Euroopa Parlamendi või ameti haldusnõukogu algatusel esitada pärast vähemalt ühe aasta möödumist mitmeaastase raamistiku vastuvõtmisest ettepaneku raamistiku läbivaatamiseks vastavalt määruse (EÜ) 168/2007 artikli 5 lõikes 1 sätestatud menetlusele.
Selgitus
Viieaastase raamistiku idee tagab ameti tegevuse stabiilsuse, kuid samas peaks olema võimalik raamistikku selle viie aasta jooksul ajakohastada või muuta, sest inimõiguste kaitsmise valdkonnas võivad esile kerkida uued väljakutsed.
Muudatusettepanek 10 Artikli 1 lõige 2 a lõik (uus)
	2 a. Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament võivad paluda ametil uurida konkreetseid tegevusi või probleeme.
Muudatusettepanek 11 Artikkel 1 a (uus)
	Artikkel 1 a Ülesanded Amet võib erandlikel ja kaalukatel juhtudel koostada ja avaldada järeldusi ja arvamusi teemavaldkondades, mida artikkel 2 ei hõlma. Niisugustel juhtudel tuleb võetud ülesannetest teavitada komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti.
Selgitus
Kooskõla saavutamiseks raportööri muudatusettepaneku 7 sisuga, mille kohaselt amet võib endale võtta ülesandeid teemavaldkondades, mida artikkel 2 ei hõlma, on vaja seda uuesti mainida alapealkirja „Ülesanded” all.
Muudatusettepanek 12 Artikli 2 sissejuhatav osa
Teemavaldkonnad on järgmised:	Töötades järgmistes teemavaldkondades ning ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2a ja artikli 1a kohaldamist, püüab amet kindlaks määrata majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid, mis aitavad kaasa inimõiguste austamisele neis valdkondades või mis võivad endast kujutada inimõiguste rikkumiste algpõhjusi:
Selgitus
See muudatusettepanek tuleneb eelnevatest muudatusettepanekutest.
Inimõiguste tõhus kaitse, sh võrdsuse edendamine ja võitlus diskrimineerimisega, eeldab majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste tegurite mõistmist, mis võimaldavad neid õigusi nautida, ning meetmeid nende teguritega tegelemiseks, kui need kujutavad endast õiguste rikkumiste algpõhjusi..
Muudatusettepanek 13 Artikli 2 punkt b
b) diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või vähemusse kuulumise alusel,	b) diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või traditsioonilisse rahvus- või keelevähemusse kuulumise ja nende põhjuste mistahes kombinatsiooni (mitmekordne diskrimineerimine) alusel,
Selgitus
Kõik ülejäänud vähemuste liigid peale traditsiooniliste rahvus- ja keelevähemuste on hõlmatud loeteluga lause esimeses pooles. On väga tähtis see lünk likvideerida.
Muudatusettepanek 14 Artikli 2 punkt j
j) juurdepääs tõhusale ja sõltumatule õigusemõistmisele.	j) juurdepääs tõhusale ja sõltumatule õigusemõistmisele selles osas, mis puudutab kostjate ja kahtlustatavate õigusi.
Muudatusettepanek 15 Artikli 2 punkt j a (uus)
	j a) äärmine vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.
Selgitus
La pobreza extrema constituye une violación de los derechos humanos y una afrenta intolerable a la dignidad humana (Résolution du 04.10.2001, PE doc. B5-0616, 0627,0635,0644 et 0654/2001). No es posible ignorar la realidad de millones de europeos que no tienen un acceso real a los derechos fundamentales a causa de la pobreza extrema en la que son condenados a vivir. Esto se apoya en los siguientes textos legales: art 21 y 34 Carta de Derechos Fundamentales de la Unión Europea; art 30 de la Carta Social Europea Revisada; "Informe sobre los derechos humanos y la pobreza extrema", del Sr. Leandro Despouy 1996 para Comisión de Derechos Humanos de la ONU; Definición de pobreza extrema dada por Joseph Wresinski en el Informe del Consejo Económico y Social (Francia, febrero 1987); Resolución de la Sub Comisión por la Promoción y la protección des los Derechos Humanos de la ONU, agosto 2006 "Los Principios Directores: pobreza extrema y derechos humanos".
Muudatusettepanek 16 Artikli 3 lõige 1
1. Käesoleva raamistiku rakendamiseks kooskõlastab amet oma tegevust ühenduse asjaomaste organite, ametkondade ja ametite, liikmesriikide ning rahvusvaheliste ja tsiviilühiskonna organisatsioonidega vastavalt tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) 168/2007 artiklites 7, 8 ja 10.	1. Käesoleva raamistiku rakendamiseks kooskõlastab amet oma tegevust ühenduse asjaomaste organite, ametkondade ja ametite, liikmesriikide ning rahvusvaheliste ja tsiviilühiskonna organisatsioonidega ja teeb nendega koostööd vastavalt tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) 168/2007 artiklites 7, 8 ja 10.
Selgitus
Koostöö kujutab endast põhiõigustega tegelevate organite vahelises ühistegevuses suuremat lisaväärtust kui üksnes tegevuse koordineerimine üksteisega..
Muudatusettepanek 17 Artikli 3 lõige 2 a (uus)
	2 a. Amet teeb põhiõiguste valdkonnas aktiivset koostööd kandidaatriikidega, et hõlbustada nende õigusaktide ühildamist Euroopa Ühenduse õigusega.
Muudatusettepanek 18 Artikli 3 lõige 3
3. Amet käsitleb soo alusel toimuvat diskrimineerimist üksnes sel määral, kui see on seotud artikli 2 punktis b nimetatud diskrimineerimise küsimustes tehtava tööga ja selle töö seisukohalt vajalik, arvestades määrusega (EÜ) nr 1922/2006 loodud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi üldeesmärke, milleks on aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ühenduse kõikides poliitikavaldkondades ja nendel põhinevates siseriiklikes poliitikavaldkondades, võitlusele soolise diskrimineerimisega ning ELi kodanike teadlikkuse tõstmisele soolise võrdõiguslikkuse küsimuses ja tugevdada seda, osutades tehnilist abi ühenduse institutsioonidele, eelkõige komisjonile, ning liikmesriikide ametiasutustele.	3. Amet käsitleb soo alusel toimuvat diskrimineerimist, eelkõige mitmekordse diskrimineerimise juhtumeid, üksnes sel määral, kui see on seotud artikli 2 punktis b nimetatud diskrimineerimise küsimustes tehtava tööga ja selle töö seisukohalt vajalik, arvestades seejuures määrusega (EÜ) nr 1922/2006 loodud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eesmärke ja tegevust. Ameti ja instituudi koostöö tingimused sätestatakse määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 7 kohaselt vastastikuse mõistmise memorandumis.

SELETUSKIRI

Raportöör, nagu ka Euroopa Parlament tervikuna, tervitab Põhiõiguste Ameti loomist käesoleva aasta algul. Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse ümber kujundamise näol täiesti iseseisvaks Põhiõiguste Ametiks antakse ELi institutsioonide käsutusse oluline vahend, mis aitab neil toetada õigusloojat ja Euroopa Komisjoni põhiõiguste kaitsmisel ja edendamisel kogu ELis.

Kuigi raportöör kiidab heaks ja tunnustab eeskujulikku institutsioonidevahelist koostööd, mis viis lõpuks määruse 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, vastuvõtmiseni, on ta siiski pettunud, et teised institutsioonid ei ole valmis tegema samaväärset koostööd ameti mitmeaastase raamistiku väljatöötamisel. On kuidagi irooniline, et komisjon ja nõukogu eesistujariik paluvad küll Euroopa Parlamenti tungivalt esitada oma seisukoha 2007. aasta lõpuks (mis on äärmiselt lühike tähtaeg, kui arvestada ettepaneku hilist esitamist ja esitlemist), samal ajal kui komisjon ja nõukogu ei näi pidavat ei antud küsimuses kokkuleppele jõudmist ega ka direktori ametisse nimetamist olulise tähtsusega prioriteediks.

Seoses määruse 168/2007 läbirääkimiste raske kuluga toimus ameti ametlik avamine alles 1. märtsil 2007 (algselt loodeti, et amet luuakse ja hakkab tegutsema juba alates 1. jaanuarist 2007).Ametlikule avamisele vaatamata on Põhiõiguste Ameti tegevus siiski endiselt häiritud, sest puuduvad olulised elemendid, mis võimaldaksid tal täiel määral tegutseda (direktor ja mitmeaastane raamistik).

Raportöör on arvamusel, et mitmeaastase raamistiku kiire vastuvõtmine ja direktori ametisse nimetamine on Põhiõiguste Ameti jaoks just seetõttu olulise tähtsusega, et see võimaldaks tal lõpuks täiel määral tegutsema hakata ning asuda ELi institutsioonide ja kodanike teenistusse. Sel eesmärgil soovib ta oma raportiga mitmeaastast raamistikku võimalikult vähestes valdkondades muuta. Raportöör loodab, et tema poolt näidatud lojaalsus kergendab ELi institutsioonidevahelise kokkuleppe kiiret saavutamist mitmeaastase raamistiku vastuvõtmisel. Seetõttu tahaks raportöör komisjoni ja nõukogu paluda tungivalt teha kõik endast olenev, et kiirendada nii direktori ametikohale kandidaadi valimise protsessi kui ka oma tööd mitmeaastase raamistiku väljatöötamisel. See on raportööri arvates oluline, kui soovime tagada, et Põhiõiguste Amet saaks võimalikult kiiresti tegutsema hakata (seda soovivad nii raportöör kui ka Euroopa Parlament tervikuna).

Loomulikult tervitaks raportöör Euroopa Parlamendi kaasamist kõnealusesse protsessi võimalikult suures ulatuses ning palub teistel institutsioonidel tungivalt selle sooviga arvestada. See suurendaks nii mitmeaastase raamistiku läbirääkimiste kui ka Põhiõiguste Ameti kui organi legitiimsust, kui selle programm vastu võetakse.

Komisjon ja nõukogu eesistujariik on institutsioonid, kes peavad oma põhiõiguste kaitsmise kohustust demonstreerima ja seetõttu võtma kõnealuses protsessis üle nii initsiatiivi kui ka juhtimise. Kuigi Euroopa Parlamendiga selles küsimuses konsulteeriti, tahaks raportöör rõhutada kõikide põhiõiguste jagamatust ja puutumatust kui ELi kõige olulisemat ja peamist põhiväärtust (nende väärtuste kaitsmise küsimusse suhtub Euroopa Parlament väga tõsiselt). Euroopa Parlament jälgib ka edaspidi, milline on teiste institutsioonide roll Põhiõiguste Ameti arendamisel, mitmeaastase raamistiku väljatöötamisel ning põhiõiguste kaitsmise ja edendamise valdkonnas tehtud töös. ELi kodanikud ei luba meie põhiväärtuste nõrgendamist või pehmendamist lühiajalistel poliitilistel, majanduslikel või sotsiaalsetel kaalutlustel.

Raportööri muudatusettepanekud

Nagu eespool mainitud, otsustas raportöör oma muudatusettepanekute arvu selgelt piirata, et kõnealuses küsimuses oleks võimalik teiste institutsioonidega kiiresti kokkuleppele jõuda. Seega on tema raportis sisalduvad muudatusettepanekud Euroopa Parlamendi jaoks võtmetähtsusega.

Raportöör kordas oma raportis seda osa määrusest 168/2007, mida ta peab sellest kõige olulisemaks. Ta on arvamusel, et mitmeaastast raamistikku käsitlevas raportis on tähtis mõningaid Põhiõiguste Ameti mandaadi olulisi elemente ja tööülesandeid selgelt korrata.

Seetõttu on lisatud ka uus põhjendus 6 a, milles korratakse määruse 168/2007 põhjendust 13. Samuti on lisatud põhjendus 7 a, milles korratakse määruse 168/2007 põhjendust 15. Raportöör püüab nende punktide raportis uuesti määratlemise teel institutsioonidele ja Põhiõiguste Ametile meelde tuletada, et Põhiõiguste Ametil on võimalik paindlikult toimida ja samuti on talle avatud võimalused tegutsemiseks väljaspool artiklis 2 kindlaks määratud teemavaldkondi. Niisugune paindlikkus on oluline, kui Põhiõiguste Amet tahab olla võimeline tegutsema nii proaktiivselt kui ka reaktiivselt seoses peidetud negatiivsete arengutega või inimõiguste olukorra halvenemisega teatud valdkondades või geograafilistes piirkondades.

Raportööri vähesed artiklite muudatusettepanekud on esitatud samadel põhjustel nagu põhjenduste muudatusettepanekudki, s.t eesmärgiga korrata ameti loomist käsitleva määruse olulisemaid aspekte. Seetõttu võetakse artiklisse 1 a (uus) otse üle määruse 168/2007 artikkel 4. Raportöör on arvamusel, et Põhiõiguste Ameti mitmeaastase raamistiku programmi käsitlevas raportis on oluline ameti põhiülesandeid korrata.

Samuti pärineb artikli 1 b (uus) tekst määruse 168/2007 artikli 5 lõikest 3. Veel kord rõhutatuna on see meeldetuletus kõigile, et Põhiõiguste Amet on ELi institutsioonide taotlusel võimeline täitma ülesandeid, mis jäävad väljapoole esiletõstetud (artiklis 2) teemavaldkondi.

Teistes artikli 1 muudatusettepanekutes arendatakse seda teemat edasi. Raportöör püüab teatud tingimustel paindlikuma lähenemise lubamise kaudu teemavaldkondade ranget olemust tasakaalustada. Paindlikkus on see võti, mis võimaldab Põhiõiguste Ametil oma mandaati täies ulatuses täita.

Mis puudutab artiklit 2 (teemavaldkonnad), siis oli raportöör ettevaatlik, et mitte esitada Põhiõiguste ametile ega teistele institutsioonidele ebareaalseid nõudmisi. See on põhjus (ja vaatamata paljudele nõudmistele laiendada artikli 2 reguleerimisala uute pädevusvaldkondade lisamise teel), miks raportöör otsustas esitada üksnes ühe väikese, kuid olulise täienduse olemasolevasse nimekirja. Punkti b lisas raportöör mõiste „mitmekordne diskrimineerimine”. Mis puudutab diskrimineerimist, kahjuks taas seoses ELi laienemisega, siis on oluline, et Põhiõiguste Amet analüüsib ja uurib mitmekordse diskrimineerimise küsimust üksikasjalikult. Ei ole võimalik inimesi lihtsalt erinevatesse ühiskonna rühmadesse jaotada (ja seda ei tuleks ka teha, arvestades kõikide kodanike põhiõiguste jagamatuse põhimõtet). Sageli teevad inimesed siiski kindlaks, et neid diskrimineeritakse ega ole selle täpsetes põhjustes kindlad. Diskrimineerimise põhjus võib olla üks paljudest või siis kombinatsioon paljudest põhjustest (nt juudi naiste diskrimineerimine nende soo – naine – või religiooni – juut – alusel; või homoseksuaalse kurdi mehe diskrimineerimine tema etnilise päritolu – kurd – või seksuaalse sättumuse – homoseksuaalne – või mõlema põhjuse alusel). Mitmeaastane raamistik peaks hõlmama ka niisugust tüüpi mitmekordset diskrimineerimist, et hinnata probleemi ulatust ja leida tee diskrimineerimise sellise kompleksse vormi vastu võitlemiseks.

Samuti on oluline mainida, et raportöör ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon korraldasid 18. oktoobril 2007 põhiõiguste valdkonnas tegutsevate VVOde kuulamise. Raportöör soovis enne raporti projekti koostamist ära kuulata ka kodanikuühiskonna esindajate seisukohad ja arvamused. Raportöö täheldas, et sellel kohtumisel tuli ilmsiks suur hulk väga erinevaid ja põhjalikke seisukohti. Paljudel juhtudel kritiseeriti teemavaldkondade ulatust (artikkel 2) ning üldiste eesmärkide ja sidususe puudumist (üldise nägemuse või kõikehõlmava raamistiku puudumine) ELi tasandil, kui kõne all on koordineeritud ja eesmärgistatud põhiõiguste poliitika.

Raportöör ja kuulamisel osalenud VVOde esindajad viitasid ka sidustamata ja ebaloogilisele nõudmisele, mille kohaselt on kehtestatud põhiõiguste järgimise ranged reeglid küll kandidaatriikidele (osana Kopenhaageni kriteeriumitest), kuid samal ajal ei ole siiani loodud tõeliselt mõjusat järelevalve- ega kontrollmehhanismi ELi tasandil, mis peaks tagama, et liikmesriigid ka edaspidi inimõigustega seotud õigusakte ja norme rakendaksid ja jõustaksid, nagu nad tegid seda enne liitumist.

Kõik kuulamisel osalenud olid ühisel arvamusel, et parim viis kodanike toetamiseks põhiõiguste kaitsmise valdkonnas oleks teha kõik meist olenev mitmeaastase raamistiku küsimuses kokkuleppe saavutamise võimaldamiseks ja täielikult tegutsemisvõimelise Põhiõiguste Ameti võimalikult kiireks loomiseks.

Järeldus

Raportöör tervitab Põhiõiguste Ameti loomist ning palub institutsioonidel ja sidusrühmadel astuda vajalikud sammud sidusa ja kõikehõlmava mitmeaastase raamistiku võimalikult kiireks vastuvõtmiseks. Seoses ameti direktori kiire ametisse nimetamisega loodab Euroopa Parlament, et lõpuks ometi on Põhiõiguste Amet lähimas tulevikus võimeline alustama oma olulist ja vajalikku tööd põhiõiguste kaitsmise valdkonnas ELis.

Euroopa Parlament on väga huvitatud oma rolli täitmisest nii mitmeaastase raamistiku väljatöötamisel kui ka direktori ametisse nimetamisel. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon kavatseb korraldada viimase kandidaadi kuulamise enne selle aasta lõppu, et Euroopa Parlamendil oleks võimalik kandidaadi nimetamisel selle olulise ametikoha täitmiseks kaasa rääkida. Lisaks on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon koostanud põhjaliku kokkuvõtte kõikidest Euroopa Parlamendis vastu võetud põhiõiguste küsimusi käsitlevatest EP resolutsioonidest. Selle peamine eesmärk on tagada, et parlamendil oleks seoses mitmeaastase raamistikuga võimalik teostada mõjusat järelvalvet nende probleemsete valdkondade käsitlemisel, millele ta on varem viidanud. Loodetavasti hakkab Põhiõiguste Amet nendes valdkondades Euroopa Parlamendiga konstruktiivset koostööd tegema, kui parlament hiljuti vastuvõetud resolutsioonide alusel nõuaks, et Põhiõiguste Amet uuriks lähemalt võimalikke põhiõiguste rikkumisi ja kuritarvitamisi.

väliskomisjonI ARVAMUS  (29.11.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 168/2007 säte Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2007.–2012. aasta mitmeaastase raamistiku vastuvõtmise kohta
(KOM(2007)0515 – C6‑0322/2007 – 2007/0189(CNS))

Arvamuse koostaja: Libor Rouček

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlament on olnud ELi institutsioonide seas üks peamisi põhiõiguste ja inimõiguste edendajaid ja kaitsjaid nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool. Suure hilinemisega loodi Põhiõiguste amet lõpuks 2007. aasta veebruaris. Ametil pole aga võimalik tõhusalt toimida seetõttu, et mitmeaastane programm on ikka veel heaks kiitmata ja direktori koht endiselt täitmata. Direktori leidmiseks tuleb võtta viivitamatud meetmed ja selles protsessis peab osalema Euroopa Parlament. Väliskomisjon kutsub komisjoni üles võtma kõik asjakohased meetmed olukorra parandamiseks.

15. veebruaril 2007 vastu võetud nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 kohaselt on ameti esmane ülesanne abistada ühenduse õiguse reguleerimisalas tegutsevaid ELi institutsioone ja liikmesriike neile ELi ja ühenduse õiguse alusel pandud kohustuse täitmisel järgida oma poliitikas põhiõigusi. Need põhiõigused on kajastatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, pidades silmas selle staatust ja kaasnevaid selgitusi. Vastavalt määruse artiklile 5 määrab komisjon ameti temaatilised tegevusvaldkonnad kindlaks mitmeaastase programmi raames.

Arvamuse koostaja:

viitab Euroopa Parlamendi resolutsioonile põhiõiguste ja inimõiguste edendamise ja kaitse: liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide, sealhulgas Põhiõiguste ameti rolli kohta, ja eelkõige Euroopa Parlamendi ettepanekutele inimõiguste kaitse põhimõtete levitamise kohta väljaspool Euroopa Liidu piire;

toetab meetmeid, mis on võetud topelttöö vältimiseks ja tegevuse asjakohaseks koordineerimiseks selles valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega (näiteks OSCE, ÜRO ja eelkõige Euroopa Nõukogu);

on arvamusel, et dialoog inimõiguste küsimuses on tähtis liidu suhetele kolmandate riikidega; tervitab asjaolu, et kandidaatriigid saavad ameti töös osaleda; kordab, et stabiilsusel, turvalisusel ja jõukusel rajanevat ala ei ole võimalik luua ilma naaberriikidega peetava dialoogita inimõiguste ja demokraatia küsimustes ning et selles valdkonnas peaksid erinevad institutsioonid tegema tõhusamat koostööd;

on seisukohal, et amet peaks hakkama abistama Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, kohe kui reformileping jõustub ja see ametikoht luuakse – eelkõige kui tegu on koostööga kolmandate riikidega inimõigustealase dialoogi, sisserände, organiseeritud kuritegevuse või inimkaubanduse valdkonnas.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Nõukogu ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 20 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Amet peaks Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru andma.
Muudatusettepanek 21 Artikli 2 punkt f
f) varjupaigaküsimused,	f) varjupaigaküsimused, sealhulgas sunniviisilise tagasisaatmise küsimus,
Muudatusettepanek 22 Artikli 2 punkt j a (uus)
	j a) terrorismivastaste meetmete mõju põhiõigustele Euroopa Liidus,
Muudatusettepanek 23 Artikli 2 punkt j b (uus)
	j b) inimõiguste küsimus ELi kaubandus- ja arengupoliitikas ning suhetes kolmandate riikidega.
Muudatusettepanek 24 Artikli 3 lõige 2 a (uus)
	2 a. Amet teeb põhiõiguste valdkonnas aktiivset koostööd kandidaatriikidega, et hõlbustada nende õigusaktide vastavusse viimist Euroopa Ühenduse õigusega.
Muudatusettepanek 25 Artikli 3 lõige 3
3. Amet käsitleb soo alusel toimuvat diskrimineerimist üksnes sel määral, kui see on seotud artikli 2 punktis b nimetatud diskrimineerimise küsimustes tehtava tööga ja selle töö seisukohalt vajalik, arvestades määrusega (EÜ) nr 1922/2006 loodud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi üldeesmärke, milleks on aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ühenduse kõikides poliitikavaldkondades ja nendel põhinevates siseriiklikes poliitikavaldkondades, võitlusele soolise diskrimineerimisega ning ELi kodanike teadlikkuse tõstmisele soolise võrdõiguslikkuse küsimuses ja tugevdada seda, osutades tehnilist abi ühenduse institutsioonidele, eelkõige komisjonile, ning liikmesriikide ametiasutustele.	3. Amet käsitleb soo alusel toimuvat diskrimineerimist, kui see on seotud artikli 2 punktis b nimetatud diskrimineerimise küsimustes tehtava tööga ja selle töö seisukohalt vajalik, ning seoses vajadusega integreerida soolise võrdõiguslikkuse küsimus ELi üldisesse lähenemisviisi põhiõigustele, arvestades määrusega (EÜ) nr 1922/2006 loodud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi üldeesmärke, milleks on aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ühenduse kõikides poliitikavaldkondades ja nendel põhinevates siseriiklikes poliitikavaldkondades, võitlusele soolise diskrimineerimisega ning ELi kodanike teadlikkuse tõstmisele soolise võrdõiguslikkuse küsimuses ja tugevdada seda, osutades tehnilist abi ühenduse institutsioonidele, eelkõige komisjonile, ning liikmesriikide ametiasutustele.

MENETLUS  

Pealkiri	Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2007.–2012. aasta mitmeaastane raamistik
Viited	KOM(2007)0515 – C6-0322/2007 – 2007/0189(CNS)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	AFET 27.9.2007
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Libor Rouček 3.10.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	5.11.2007		27.11.2007
Vastuvõtmise kuupäev	27.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	34 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Christopher Beazley, Elmar Brok, Véronique De Keyser, Hanna Foltyn-Kubicka, Ana Maria Gomes, Anna Ibrisagic, Metin Kazak, Helmut Kuhne, Vytautas Landsbergis, Francisco José Millán Mon, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Cem Özdemir, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Samuli Pohjamo, Bernd Posselt, Michel Rocard, Libor Rouček, Katrin Saks, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Hannes Swoboda, István Szent-Iványi, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Kristian Vigenin, Jan Marinus Wiersma, Josef Zieleniec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexandra Dobolyi, Árpád Duka-Zólyomi, Kinga Gál, Jaromír Kohlíček, Aloyzas Sakalas, Luis Yañez-Barnuevo García

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (17.12.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 168/2007 säte Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2007.–2012. aasta mitmeaastase raamistiku vastuvõtmise kohta
(KOM(2007)0515 – C6‑0322/2007 – 2007/0189(CNS))

Arvamuse koostaja: Claire Gibault

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 26 Põhjendus 5
(5) Raamistikus tuleks esitada ka sätted, millega tagatakse, et ameti tegevus täiendab ühenduse ja liidu teiste organite, ametkondade ja ametite ning Euroopa Nõukogu ja teiste põhiõiguste alal tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust. Käesolev mitmeaastane raamistik mõjutab kõige enam järgmisi ühenduse ameteid ja asutusi, kelle eesmärke tuleks seega järjekindlalt arvestada: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1922/2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, ning Euroopa andmekaitseinspektor, kelle ametikoht on loodud 18. detsembri 2000. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.	(5) Raamistikus tuleks esitada ka sätted, millega tagatakse, et ameti tegevus täiendab ühenduse ja liidu teiste organite, ametkondade ja ametite ning Euroopa Nõukogu ja teiste põhiõiguste alal tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust. Käesolev mitmeaastane raamistik mõjutab kõige enam järgmisi ühenduse ameteid ja asutusi, kelle eesmärke ja tegevust tuleks seega järjekindlalt arvestada: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1922/2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, ning Euroopa andmekaitseinspektor, kelle ametikoht on loodud 18. detsembri 2000. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.
Selgitus
Ressursside tõhusaks haldamiseks tuleks täpsustada, et arvestama peab ka Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi tegevusega. See muudatusettepanek täiendab artikli 3 lõike 3 kohta esitatud muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 27 Artikli 3 lõige 3
3. Amet käsitleb soo alusel toimuvat diskrimineerimist üksnes sel määral, kui see on seotud artikli 2 punktis b nimetatud diskrimineerimise küsimustes tehtava tööga ja selle töö seisukohalt vajalik, arvestades määrusega (EÜ) nr 1922/2006 loodud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi üldeesmärke, milleks on aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ühenduse kõikides poliitikavaldkondades ja nendel põhinevates siseriiklikes poliitikavaldkondades, võitlusele soolise diskrimineerimisega ning ELi kodanike teadlikkuse tõstmisele soolise võrdõiguslikkuse küsimuses ja tugevdada seda, osutades tehnilist abi ühenduse institutsioonidele, eelkõige komisjonile, ning liikmesriikide ametiasutustele.	3. Amet käsitleb soo alusel toimuvat diskrimineerimist, eelkõige mitmekordse diskrimineerimise juhtumeid, üksnes sel määral, kui see on seotud artikli 2 punktis b nimetatud diskrimineerimise küsimustes tehtava tööga ja selle töö seisukohalt vajalik, arvestades seejuures määrusega (EÜ) nr 1922/2006 loodud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eesmärke ja tegevust. Ameti ja instituudi koostöö tingimused sätestatakse määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 7 kohaselt vastastikuse mõistmise memorandumis.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2007.–2012. aasta mitmeaastane raamistik
Viited	KOM(2007)0515 - C6-0322/2007 - 2007/0189(CNS)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	FEMM 27.9.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Claire Gibault 16.10.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	21.11.2007		17.12.2007
Vastuvõtmise kuupäev	17.12.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	28 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Edit Bauer, Emine Bozkurt, Věra Flasarová, Claire Gibault, Zita Gurmai, Esther Herranz García, Piia-Noora Kauppi, Pia Elda Locatelli, Doris Pack, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Christa Prets, Karin Resetarits, Eva-Britt Svensson, Anne Van Lancker, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Gabriela Creţu, Iratxe García Pérez, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Donata Gottardi, Anna Hedh, Kartika Tamara Liotard, Marusya Ivanova Lyubcheva, Ria Oomen-Ruijten, Maria Petre
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Árpád Duka-Zólyomi, Manolis Mavrommatis, Paul Rübig

MENETLUS  

Pealkiri	Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2007.–2012. aasta mitmeaastane raamistik
Viited	KOM(2007)0515 - C6-0322/2007 - 2007/0189(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	25.9.2007
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 27.9.2007
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	AFET 27.9.2007		FEMM 27.9.2007
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Michael Cashman 11.9.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	3.10.2007		29.11.2007		18.12.2007
Vastuvõtmise kuupäev	18.12.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	45 0 8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Roberta Angelilli, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Michael Cashman, Giuseppe Castiglione, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Claudio Fava, Armando França, Urszula Gacek, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Roland Gewalt, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Roselyne Lefrançois, Sarah Ludford, Jaime Mayor Oreja, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Rareş-Lucian Niculescu, Martine Roure, Luciana Sbarbati, Inger Segelström, Csaba Sógor, Søren Bo Søndergaard, Vladimir Urutchev, Ioannis Varvitsiotis, Renate Weber, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Inés Ayala Sender, Edit Bauer, Simon Busuttil, Iratxe García Pérez, Genowefa Grabowska, Ignasi Guardans Cambó, Sophia in ‘t Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jean Lambert, Antonio Masip Hidalgo, Bill Newton Dunn, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Ģirts Valdis Kristovskis, Manuel Medina Ortega