RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes

20.12.2007 - (KOM(2007)0159 – C6‑0104/2007 – 2007/0054(COD)) - ***I

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Csaba Őry

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes

(KOM(2007)0159 – C6‑0104/2007 – 2007/0054(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0159);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 42 ja 308, mille alusel esitas komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0104/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6‑0515/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 LISA PUNKT 2 A (uus) I lisa II osa jagu „O. Ungari” (määrus (EMÜ) nr 1408/71)
	2 a. I lisa II osa jagu „O. Ungari” asendatakse järgmisega:
	„O. Ungari
	Mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel vastavalt määruse III jaotise 1. peatüki sätetele tähistab „pereliige” abikaasat või ülalpeetavat last tsiviilseadustiku artikli 685 punkti b kohaselt.”
Selgitus
Tingituna muudatustest Ungari tervisekindlustusalastes õigusaktides, tunnistati kehtetuks varasem mõiste „ülalpeetav pereliige”. Uus mõiste, mis on nii komisjoni kui nõukogu poolt heaks kiidetud, vastab Ungari õiguses eelnevalt kehtinud mõistele.
Muudatusettepanek 2 LISA PUNKT 5 II A lisa jao „I. Iirimaa” punkt a (määrus (EMÜ) nr 1408/71)
a) töötusabi (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, kolmas osa, 2. peatükk);	a) tööotsija toetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, kolmas osa, 2. peatükk);
Selgitus
Iirimaa taotles määruse teksti mõningaid väiksemaid muudatusi, et viia see kooskõlla oma õigusaktide sõnastusega. Nii nõukogu kui komisjon nõustuvad muudatustega.
Muudatusettepanek 3 LISA PUNKT 5 II A lisa jao „I. Iirimaa” punkt b (määrus (EMÜ) nr 1408/71)
b) (mitteosamakseline) vanaduspension (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, kolmas osa, 4. peatükk);	b) (mitteosamakseline) riiklik pension (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, kolmas osa, 4. peatükk);
Selgitus
Iirimaa taotles määruse teksti mõningaid väiksemaid muudatusi, et viia see kooskõlla oma õigusaktide sõnastusega. Nii nõukogu kui komisjon nõustuvad muudatustega.
Muudatusettepanek 4 LISA PUNKT 5 II A lisa jao „I. Iirimaa” punkt c (määrus (EMÜ) nr 1408/71)
c) (mitteosamakseline) lesepension (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, kolmas osa, 6. peatükk);	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 5 LISA PUNKTI 8 ALAPUNKT A IV lisa C osa jagu „P. Ungari” (määrus (EMÜ) nr 1408/71)
a) jagu „O. UNGARI” jäetakse välja	a) Jagu „P. Ungari” asendatakse järgmisega:
	„P. Ungari
	Mitte ükski”
Selgitus
See on puhtalt tehniline parandus. Määruse nr 1408/71 IV lisa C osas viidatakse kõigile 27 liikmesriigile, kuigi kirjas seisab „mitte ükski”. Kui KOM-tekst võetakse praegusel kujul vastu, ei viidata IV lisa C osas üldse Ungarile.
Muudatusettepanek 6 LISA PUNKTI 8 ALAPUNKT B IV lisa C osa jagu „S. Austria” (määrus (EMÜ) nr 1408/71)
b) jagu „R. AUSTRIA” asendatakse järgmisega:	b) jagu „S. AUSTRIA” asendatakse järgmisega:
„1. Kõik hüvitisetaotlused, mis põhinevad 9. septembri 1955. aasta föderaalsel sotsiaalkindlustusseadusel (ASVG), 11. oktoobri 1978. aasta seadusel kaubandus- ja käsitöösektoris töötatavate füüsilisest isikust ettevõtjate kohta (GSVG) ja 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadusel, mis käsitleb põllumajanduses ja metsanduses töötavaid füüsilisest isikust ettevõtjaid, niivõrd kui määruse artikleid 46b ja 46c ei saa kohaldada või kui määruse artikli 45 kohaldamisel saab arvesse võtta teist liiki pensioni, mille arvutusreeglid on soodsamad.	„1. Kõik hüvitisetaotlused, mis põhinevad 9. septembri 1955. aasta föderaalsel sotsiaalkindlustusseadusel (ASVG), 11. oktoobri 1978. aasta seadusel kaubandus- ja käsitöösektoris töötatavate füüsilisest isikust ettevõtjate kohta (GSVG) ja 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadusel, mis käsitleb põllumajanduses ja metsanduses töötavaid füüsilisest isikust ettevõtjaid, niivõrd kui määruse artikleid 46b ja 46c ei saa kohaldada.
2. Kõik allpool loetletud hüvitiste taotlused, mis põhinevad 18. novembri 2004. aasta üldises pensioniseaduses (APG) esitatud pensionikontol, niivõrd kui määruse artikleid 46b ja 46c ei saa kohaldada või kui määruse artikli 45 kohaldamisel saab arvesse võtta teist liiki pensioni, mille arvutusreeglid on soodsamad, või sama liiki pensioni soodsama arvutuskäiguga:	2. Kõik allpool loetletud hüvitiste taotlused, mis põhinevad 18. novembri 2004. aasta üldises pensioniseaduses (APG) esitatud pensionikontol, niivõrd kui määruse artikleid 46b ja 46c ei saa kohaldada.
a) vanaduspensionid;	a) vanaduspensionid;
b) invaliidsuspensionid;	b) invaliidsuspensionid;
c) toitjakaotuspensionid, tingimusel, et üldise pensioniseaduse (APG) artikli 7 lõike 2 alusel ei suurendata hüvitist lisakindlustuskuude arvelt.”	c) toitjakaotuspensionid, tingimusel, et üldise pensioniseaduse (APG) artikli 7 lõike 2 alusel ei suurendata hüvitist lisakindlustuskuude arvelt.”
Selgitus
Austria palus kahe lõike viimased osad välja jätta, kuna need ei ole muudatuste tõttu Austria õigusaktides enam vajalikud. Seetõttu tuleb rakendada artikli 46 lõikes 1 viidatud võrdlevat arvestust. Nii komisjon kui nõukogu on sellega nõus.
Muudatusettepanek 7 LISA PUNKTI 9 ALAPUNKT (A A) (uus) VI lisa A osa jao „R. Madalmaad” punkti 1 alapunkti (a) alapunkt (ii) (uus) (määrus (EMÜ) nr 1408/71)
	a a) VI lisa jao „R. MADALMAAD” punkti 1 alapunkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:
	„(ii) kui nad pole juba hõlmatud punktiga i, kannavad teises liikmesriigis elavate tegevteenistuses olevate sõjaväelaste pereliikmete ning isikute, kes elavad teises liikmesriigis ja kes on määruse alusel õigustatud kasutama tervishoiuteenuseid oma elukohariigis, kulud Madalmaad.”
Selgitus
Selle muudatusettepanekuga tagatakse, et väljaspool Madalmaid elavate sõjaväelaste pereliikmed kindlustatakse samuti Madalmaade ravikindlustusseaduse kohaselt.
Muudatusettepanek 8 LISA PUNKTI 9 ALAPUNKT (A B) (uus) VI lisa A osa jao „R. Madalmaad” punkti 1 alapunkt (c) (määrus (EMÜ) nr 1408/71)
	a b) VI lisa jao „R. MADALMAAD” punkti 1 alapunkt c asendatakse järgmisega:
	„ c) ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) ja erakorraliste ravikulude seaduse (Algemene Wet Bijzondere Ziektekosten) kindlustusmaksete tasumise kohustusega seotud sätteid kohaldatakse lõike 1 punktis a osutatud isikutele ning nende pereliikmetele. Pereliikmete kindlustusmaksete tasumise eest vastutab isik, kelle tõttu on ravikindlustus saadud, välja arvatud teises liikmesriigis elavate tegevteenistuses olevate sõjaväelaste pereliikmete puhul, kes vastutavad ise kindlustusmaksete tasumise eest.”
Selgitus
Selle muudatusettepanekuga tagatakse, et väljaspool Madalmaid elavate sõjaväelaste pereliikmed kindlustatakse samuti Madalmaade ravikindlustusseaduse kohaselt.
Muudatusettepanek 9 LISA PUNKTI 9 ALAPUNKT B IV lisa jao „R. Madalmaad” punkti 4 alapunkt a (määrus (EMÜ) nr 1408/71)
a) Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole enam kindlustatud 11. detsembri 1975. aasta töövõimetusseaduse (AAW) alusel, 24. aprilli 1997. aasta füüsilisest isikust ettevõtjate töövõimetuskindlustuse seaduse (WAZ) alusel, 18. veebruari 1966. aasta töövõimetuskindlustuse seaduse (WAO) alusel ja/või 10. novembri 2005. aasta seaduse „töö ja palk töövõimekuse järgi” (WIA) alusel, loetakse riski realiseerumisel endiselt kindlustatuks määruse III jaotise 3. peatüki sätete kohaldamisel, kui ta on sama riski suhtes kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel või – selle puudumise korral – kui talle tuleb maksta sama riski eest hüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel. Viimati nimetatud tingimus loetakse siiski täidetuks artikli 48 lõikes 1 osutatud juhul.	a) Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole enam kindlustatud 11. detsembri 1975. aasta töövõimetusseaduse (AAW) alusel, 24. aprilli 1997. aasta füüsilisest isikust ettevõtjate töövõimetuskindlustuse seaduse (WAZ) alusel, ja/või 18. veebruari 1966. aasta töövõimetuskindlustuse seaduse (WAO) alusel või 10. novembri 2005. aasta seaduse „töö ja palk töövõimekuse järgi” (WIA) alusel, loetakse riski realiseerumisel endiselt kindlustatuks määruse III jaotise 3. peatüki sätete kohaldamisel, kui ta on sama riski suhtes kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel või – selle puudumise korral – kui talle tuleb maksta sama riski eest hüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel. Viimati nimetatud tingimus loetakse siiski täidetuks artikli 48 lõikes 1 osutatud juhul.
Muudatusettepanek 10 LISA PUNKTI 9 ALAPUNKTID (B A) JA (B B) (uus) VI lisa jao „R. Madalmaad” punkti 5 pealkiri ja punkt (b a) (uus) (määrus (EMÜ) nr 1408/71)
	(b a) Jaos „R. MADALMAAD” asendatakse punkti 5 pealkiri järgmisega: "5. Madalmaade lapsehooldusseaduse kohaldamine (Toepassing van de Nederlandse wet kinderopvang)”; (b b) Jao „R. MADALMAAD” punkti 5 alla lisatakse uus alapunkt:
	„ b a) Kui perekonnas alluvad mõlemad vanemad vastavalt II jaotisele mõne teise liikmesriigi seadustele, on neil õigus saada Hollandi lapsehooldustasu. Tasu vähendatakse välismaise ja Hollandi lastetoetuse vahe võrra.”
Selgitus
Selle muudatusettepanekuga kindlustatakse, et vallalised inimesed ja perekonnad, kus mõlemad vanemad töötavad Saksamaal või Belgias piirialatöötajana, saavad siiski õiguse Hollandi lapsehooldustasule..
Muudatusettepanek 11 LISA PUNKT 10 VIII lisa jagu „J. Iirimaa” (määrus (EMÜ) nr 1408/71)
VIII lisa jagu „I. IIRIMAA” asendatakse järgmisega:	VIII lisa jagu „J. IIRIMAA” asendatakse järgmisega:
„I. IIRIMAA	„J. IIRIMAA
Lastehüvitis, (osamakseline) orvutoetus ning (osamakselise) lesepensioni lisad ja (osamakseline) lesepension, mida makstakse seoses lastega, kelle puhul on täidetud 2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseaduses ja seda muutvates õigusaktides nõutud tingimused.”	Lastehüvitis, (osamakseline) eestkostja toetus ning (osamakselise) lesepensioni lisad ja (osamakseline) lesepension, mida makstakse seoses lastega, kelle puhul on täidetud 2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseaduses ja seda muutvates õigusaktides nõutud tingimused.”
Selgitus
Muudatusega arvestatakse muutustega paljude sotsiaalkindlustusmaksete saajate osas ning parandatakse ettepaneku ingliskeelses versioonis esinenud trükiviga.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Alates 1971. aastast on määrus (EMÜ) nr 1408/71[1] ühest liikmesriigist teise liikuvatele kodanikele sotsiaalkindlustushüvitistest osasaamise tagamise aluseks. Praktiliselt igal aastal muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 ja selle rakendusmäärust (EMÜ) nr 547/72[2], et võtta nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide arengut ning viia sisse riikide õigusaktidesse tehtud muudatused ja võtta üle Euroopa Kohtu kohtupraktika. Määrusel on oluline roll neljast põhivabadusest ühe, nimelt kodanike vaba liikumise rakendamisel. Võimalus elada, töötada ja liikuda vabalt Euroopa Liidu sees on tänu majanduslike ja administratiivsete takistuste võimalikult kiirele kõrvaldamisele käegakatsutav eelis, mida Euroopa Liit oma kodanikele pakub.

Käesolev ettepanek ei puuduta sotsiaalkindlustuse erisätete sisu ega nende asjakohasust, kuna ühenduse õiguse järgi on sotsiaalkindlustussüsteemi kehtestamine liikmesriikide endi pädevuses. Ettepanek piirdub määruse (EMÜ) nr 1408/71 ajakohastamisega, et võtta arvesse liikmesriikide, eriti Iirimaa, Ungari, Poola, Madalmaade ja Austria sotsiaalkindlustusalastesse õigusaktidesse tehtud muudatusi, kindlustamaks tõhus hüvitiste kooskõlastamine liikmesriikide vahel selles valdkonnas.

Kuigi välja pakutud muudatused on peamiselt tehnilist laadi, mõjutavad nad teises Euroopa Liidu liikmesriigis elavate ja töötavate või sinna reisivate kodanike igapäevaelu ja õigust sotsiaalkindlustushüvitistest osasaamisele.

Siinkohal tuleb rõhutada üht tähtsat aspekti: käesolev ettepanek esitatakse hetkel, mil radikaalne uuesti sõnastamine ja määruse 1408/71 asendamine on juba heaks kiidetud (määrus (EÜ) nr 883/2004[3]). Sellegipoolest pole uus, juba jõustunud tekst kohaldatav, kuna uus rakendusmäärus (mis asendab vana määruse nr 574/72) ei ole veel valmis. Seetõttu ei ole kaks uut määrust, mis muudavad vanu määrusi nr 1408/71 ja 542/72, kohaldatavad enne uue rakendusmääruse jõustumist arvatavasti 2008. aastal. Seega on oluline jätkuvalt määrusi igal aastal õiguskindluse tagamiseks ja asjaomaste isikute õiguste kaitse parandamiseks läbi vaadata. Iga-aastane läbivaatamine on oluline ka oma sisu poolest: I lisa I osas määratletakse mõisted „töötajad“ ja „füüsilisest isikust ettevõtjad“ puhuks, kui neid ei ole võimalik määratleda riigi õigusaktide põhjal; I lisa II osas määratletakse mõiste „pereliige“ puhuks, kui riigisisesed õigusaktid ei võimalda eristada pereliikmeid ja muid isikuid; II lisa I osas määratletakse eriskeemid füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks, kes on määruse reguleerimisalast välja arvatud; II lisa II osas määratletakse spetsiaalsed sünni- ja lapsendamistoetused, mis on määruse reguleerimisalast välja arvatud; IIa lisas loetletakse mitteosamakselised erihüvitised, mida võimaldatakse asjaomastele isikutele üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kus nad elavad ning mis kujutavad seega endast erandit hüvitiste eksportimise reeglist; III lisas loetletakse olemasolevate kahepoolsete lepingute sätted, mis kehtisid enne määruse kohaldamist asjaomastes liikmesriikides; IV lisa C osas loetletakse juhtumid, kui võib loobuda hüvitise arvutamisest, kuna see ei anna suuremat tulemust; VI lisas sätestatakse teatavate liikmesriikide õigusaktide kohaldamise erikord ning VIII lisas loetletakse skeemid, mille raames nähakse orbudele ette vaid peretoetus või täiendavad või erihüvitised. Kõik need aspektid on läbivaatamisel olevas komisjoni ettepanekus olemas.

Kokkuvõttes määratleb määrus jätkuvalt, kas kodanikel säilib õigus saada osa päritoluriigi erisoodustustest, mida antud juhul saab eksportida, või kas asjaomase isiku vastav soodustus on olemas uues elukohariigis.

Raportööri seisukoht

Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada määrust 1408/71, et võtta arvesse liikmesriikide, eriti Iirimaa, Ungari, Poola, Madalmaade ja Austria õigusaktidesse tehtud muudatusi sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Ta püüab samuti teha määruses muudatusi ja tehnilisi parandusi. Teisisõnu, antud määrus on tehniline ning ajutine, kuna uus määrus nr 883/2004 ja selle rakendussätted hakkavad peatselt kehtima.

Raportöör kiidab heaks esitatud muudatused, mille eesmärk on lihtsustada sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamist. Ta esitas hulga samuti tehnilist laadi muudatusettepanekuid, mille eesmärgiks on ettepanekut lihtsustada, parandada selles esinenud vead ning väljajätted ning ajakohastada määruse 1408/71 lisad.

Raportöör kaalus tõsiselt võimalust, kas on võimalik esitada raportis sisulisemaid muudatusettepanekuid, kuid otsustas lõpuks, et praeguses staadiumis on esialgu parem piirduda nende muudatuste esitamisega, mis on hädavajalikud määruse 1408/71 normaalseks toimimiseks, sest see asendatakse peagi määrusega nr 883/2004. Raportöör on seisukohal, et mõistlikum on esitada sisulisi muudatusettepanekuid määrusele nr 883/2004 sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise kohta, eriti XI lisa sisu suhtes (Bozkurti raport) ja ettepanekule võtta vastu määrus, millega kehtestatakse määruse nr 884/2004 (sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise kohta) rakendamise kord (Lamberti raport), mis peaks tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis lähemate kuude jooksul arutlusele tulema.

See on ka nende sotsiaalpartnerite seisukoht, kellega konsulteeriti.

Kohtumistel komisjoni ja nõukogu esindajatega adus raportöör ettepaneku puhtalt tehnilist iseloomu ja asjaolu, et need kaks institutsiooni olid jõudnud komisjoni ettepaneku ja esitatud muudatusettepanekute üle kokkuleppele.

Nende muudatusettepanekutega, mille eesmärk on teksti läbipaistvamaks ja selgemaks muutmine, püütakse tagada vajalik õiguskindlus uue määruse ja selle rakendusmääruse jõustumiseni ning antakse panus kodanike õiguskaitse tugevdamisse ja töötajate liidusisest liikumist takistavate tõkete kõrvaldamisse. On oluline lihtsustada liikuvuse põhimõtte rakendamist, mida Lissaboni tippkohtumisel tunnustati kui vahendit tööhõive suurendamiseks ja mida edendati tugevalt kampaaniaga kogu 2006. aasta, Euroopa töötajate liikuvuse aasta vältel. Seetõttu tuleb määratleda täpselt tingimused, eriti sotsiaalsed tingimused, mis on liikuvusega seotud.

• [1]  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).
• [2]  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).
• [3]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

MENETLUS

Pealkiri	Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamine ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes
Viited	KOM(2007)0159 - C6-0104/2007 - 2007/0054(COD)
EP-le esitamise kuupäev	30.3.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 26.4.2007
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	FEMM 6.9.2007
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	FEMM 2.10.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Csaba Őry 7.5.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	9.10.2007		17.12.2007
Vastuvõtmise kuupäev	18.12.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	39 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Andersson, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Proinsias De Rossa, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Stephen Hughes, Karin Jöns, Jean Lambert, Raymond Langendries, Elizabeth Lynne, Jan Tadeusz Masiel, Jiří Maštálka, Ana Mato Adrover, Maria Matsouka, Elisabeth Morin, Csaba Őry, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Rovana Plumb, Bilyana Ilieva Raeva, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Françoise Castex, Sepp Kusstatscher, Claude Moraes, Ria Oomen-Ruijten, Thomas Ulmer, Glenis Willmott